Seminaritöö_Demograafiliste muutujate mõju isikuomaduste sotsiaalsele soovitavusele
|
|
- Riina Paas
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Deivi Tuppits DEMOGRAAFILISTE MUUTUJATE MÕJU ISIKSUSE SEADUMUSTE SOTSIAALSELE SOOVITAVUSELE Seminaritöö Juhendaja: Jüri Allik, PhD Läbiv pealkiri: Isiksuseomaduste sotsiaalne soovitavus Tartu 2012
2 SISUKORD SISUKORD... 2 KOKKUVÕTE... 3 ABSTRACT... 3 MEETOD... 6 Osalejad... 6 Mõõtmisvahend... 6 TULEMUSED... 8 ARUTELU JA JÄRELDUSED VIIDATUD KIRJANDUS
3 KOKKUVÕTE Käesolevalt on tegemist seminaritööga, mille eesmärgiks oli uurida sotsiaalse soovitavuse hinnangute võimalikku sõltuvust demograafilistest näitajatest. Sotsiaalse soovitavuse hinnangute väljaselgitamiseks kasutati Viie faktori mudelil põhinevat NEO- PI-3 küsimustiku eesti keelde adapteeritud versiooni, millele oli lisatud sotsiaalse soovitavuse instruktsioon. Saadud hinnanguid võrreldi 1731 geenidoonori antud enesekirjeldustega NEO-PI-3 küsimustikul sotsiaalse soovitavuse hindamisel. Tulemused näitasid, et sotsiaalse soovitavuse hinnangud on faktorstruktuurilt sarnased enesehinnangute struktuuriga. Demograafilistest näitajatest osutus olulisimaks mõjutajaks sugu, mille puhul ilmnesid erinevused soojuse, seltsivuse, positiifvsete emotsioonide, tunnetele avatuse, usalduse, omakasupüüdmatuse ja õrnatundelisuse alaskaaladel. Positiivseid korrelatsioone sotsiaalse soovitavuse hinnangutega omasid ka teised mõõdetud näitajad: vanus elamustejanu ja usalduse, akadeemiline haridusstaatus elamustejanu ja saavutusele suunatuse ning sünnikoht usalduse ja korraarmastuse alaskaaladega. Märksõnad: sotsiaalne soovitavus, demograafilised muutujad, enesehinnangud ABSTRACT The effect of demographic factors to social desirability of personality traits The primary goal of the current study was to investigate the possible correlations between demographic factors and social desirability ratings of personality traits. To assess the ratings of social desirability the Estonian adaptation of NEO-PI-3 the standard questionnaire of the Five-Factor Model (FFM) was used with social desirability instructions. Informant ratings were compared with self-descriptions given by 1731 genedonors who had rated social desirability of personality traits using NEO- PI-3. Results show that the factor stucture of social desiarability ratings is similar to the factor structure of self-descriptions. The most significant demographical factor was sex, where differences in ratings emerged in warmth, greagariousness, positive emotions, openness to feelings, trust, altruism and tender-mindedness. Positive correlations with 3
4 social desirability ratings were also found with other assessed factors: age with the subscales of excitement seeking and trust, academical status with excitement seeking and achievement striving, and birthplace with trust and order. Keywords: Social desirability, Demographic factors, Self-descriptions SISSEJUHATUS Sotsiaalne soovitavus on isiksuseomaduste uurimisega paratamatult kaasaskäiv nähtus ning on ajast, kui Allen L. Edwards (1957) selle probleemi esile tõi, olnud jätkuvalt psühholoogias isiksusemõõtmise ning -küsimustike valiidsuse üks huvipunkte. Edwards defineerib sotsiaalset soovitavust kui isiksuseküsimustiku väidete kohta kehtivat sotsiaalse soovitavuse skaalaväärtust ning teisalt kui inimeste kalduvust omistada enesekohastes küsimustikes endale sotsiaalselt soovitavamaid (positiivsemaid) omadusi ning vähendada sotsiaalselt ebasoovitavat (negatiivsemat) käitumist (Edwards, 1957). Pole teada ega konkreetselt määratletud, kust selline efekt täpselt pärineb ning milliste kindlate psühholoogiliste konstruktidega ta korreleerub ning kovarieerub. Ühe hüpoteesina võib esitada variandi, et sotsiaalne soovitavus on seotud inimeste enesehinnanguga. Selle kohaselt kopeerivad inimesed oma vastustes enda kohta käivat arvamust. Paulhus i küsimustiku Balanced Inventory of Socially Desirable Responding (BIDR; Paulhus, 1991) järgi jaguneb sotsiaalselt soovitatav vastamine kaheks, koosnedes endast mulje loomisest (impression management) ning petlikust enesekäsitlusest (self-deceptive deniai). Kui oletada, et sotsiaalne soovitavus on seotud enesehinnanguga ning inimeste arusaamast endast kui ühiskondlikult n-ö heas valguses käituvast isikust, peaksid sotsiaalse soovitavuse hinnangud kordama enesehinnangute keskmisi trende ning muutuma vastavalt vanuseliste erinevustega, st inimesed muutuvad ajapikku meelekindlamaks ning sotsiaalsemaks. Teine hüpotees on võimalus, et sotsiaalne soovitavus on otseselt seotud demograafiliste muutujatega, kuid muutuste trajektoorid ei kattu enesehinnangu trajektooridega. 4
5 Kolmanda võimalusena võib välja tuua, et sotsiaalne soovitavus ei korreleerugi olulisel määral demograafiliste näitajatega. Antud töö on eksploratiivse iseloomuga. Uurimisküsimuseks on selgitada välja, kas sotsiaalse soovitavuse hinnangud on kuidagi seotud soo, vanuse, üliõpilaseks (mitte)olemise ja/või sünnikohaga. Uurimusest saadavad teadmised oleksid vajalikud esmalt heitmaks valgust demograafiliste muutujate ja sotsiaalse soovitavuse seostele, mille põhjal saaks viia läbi edasisi uuringuid ning jõuda kehtivate järeldusteni sotsiaalse soovitavuse pärinevusest. Arvestades saadud teadmisi, võib paremini mõista eelistatuse (favorability) olemust ning parandada isiksuseomadusi mõõtvate testide valiidsust, vahest ehk viia sisse ka korrektuurid isiksuseomaduste taksonoomiasse või täiendada seniseid isiksusejoonte kohta kehtivaid teooriaid. Seni on antud valdkonnas ilmunud mitmeid töid, mis sotsiaalset soovitavust defineerida ning mõõta püüavad (Edwards, 1957; Crowne & Marlowe, 1960; Paulhus, 2002; Allik jt, 2010; Ones, Deniz S., Reiss Angelika D., Viswesvaran C., 1996; Allik, J., Realo, A., Mõttus, R., Borkenau, P., Kuppens, P., Hřebíčková, M., 2010). Nende tööde peamiseks sisuliseks probleemipüstituseks on küsimus, kas sotsiaalne soovitavus on pigem küsimustikele ja üksikväidetele (ning suuremas plaanis siis ka isiksuseomadustele üldiselt laienev) iseloomulik kaasnev omadus, mida võiks eraldi käsitleda kui indiviidile eripärast joont, või vastamiskalle, mida saab statistiliste vahenditega isiksuseomadusi mõõtvatest testidest kõrvaldada. Viimasel juhul on aga ilmnenud resultaate, mille põhjal võib järeldada, justkui ei omaks sotsiaalselt soovitavast vastamiskaldest tingitud variatiivsuse eemaldamine mingit tulemusi parandavat mõju või vastupidiselt vähendab testide valiidust, jättes kõrvale nii statistiliselt kui konstruktivaliidsuse seisukohast olulise informatsiooni. Sotsiaalset soovitavust ning selle mõjusid isiksusejoonte mõõtmise valiidsusele on uurinud Kenn Konstabel jt töös Social desirability and consensual validity of personality traits (2010). Selles töös vaadeldakse sotsiaalset soovitavust vastamiskalde aspektist, kuid sotsiaalselt soovitav vastamine omab nii metodoloogilist tähtsust kui ka potentsiaalselt praktilist olulisust. (Konstabel jt, 2010). Olulist teoreetilist ning ka võrdlustausta pakub nimetatud valdkonna olulisim töö - Allen L. Edwardsi aastal avaldatud The social desirability variable in personality assessment and research. Selles toob autor välja endapoolse definitsiooni 5
6 sotsiaalsele soovitavusele ning kirjeldab mitmeid sotsiaalse soovitavusega seotud empiirilisi uurimusi ja probleeme. Ühtlasi jõuab ta järeldusele, et sotsiaalse soovitavuse hinnangud ei erine oluliselt soo ega haridustaseme lõikes. Niisamuti ei eksisteeri eelistatuse arusaamades suuri lahknevusi ka erinevatest kultuuridest pärit inimestel, sotsiaalse soovitavuse hinnangud on märkimisväärselt stabiilsed mitmete kultuuride lõikes (Williams, Satterwhite, Saiz, 1998; Smith, Smith, Seymour 1993). Kokkuvõtvalt kultuurierinevuste kohta võib öelda, et kui väikesed erinevused ka esinevad, jäävad nad suure sarnasuse varju. Edwards väidab aga ka seda, et lisaks eelnimetatud faktoritele, ei sõltu sotsiaalse soovitavuse standardid sotsiaalmajanduslikust taustast ega vanusest. Viimane implikatsioon on Edwardsil esitatud ühe varem aastal teiste uurijate poolt läbiviidud küsitluse kohaselt Sotsiaalse soovitavuse mõjusid vanuselistele erinevustele enesekohastes tuju- ja isiksuseküsimustikes on hiljuti uurinud Andrea Sourbelet koos Timothy A. Salthouse iga (2011). Nende töö eesmärgiks oli uurida paikapidavust hüpoteesile, et vanusega seotud erinevused afektis ja teatud sotsiaalselt soovitavate isiksusejoonte puhul võivad kas või osaliselt peegeldada vanuse muutusi sotsiaalses soovitavuses. Tulemuste kohaselt vanuse tõustes, tõuseb ka kalduvus vastata sotsiaalselt soovitavama vastuse suunas. MEETOD Osalejad Valimi moodustamise ainsaks kriteeriumiks oli minimaalne vanus 16, ülemine vanusepiir puudus. Peale toorandmete puhastamist ebasobilikust infost, jäi valimisse 207 vastajat, kes olid hinnanud nõutud 240 küsimust. Valimis oli 154 naist ja 53 meest. Osalejate keskmine vanus oli 28,95 eluaastat. Mõõtmisvahend Uurimuse läbiviimiseks kasutati NEO PI-3 küsimustiku eestikeelset versiooni (Kallasmaa, Allik, Realo ja McCrae, 2010), millele oli lisatud sotsiaalse soovitavuse instruktsioon (Konstabel, Aavik ja Allik, 2006). Test on redigeeritud NEO PI-R küsimustikust (NEO PI-R ) ning on Viie faktori mudelil põhinev standardküsimustik. 6
7 See on mõõtevahend isiksuse viie suure domeeni (neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus, meelekindlus) ning iga domeeni kuue alajaotuse uurimiseks. NEO PI-3 säilitab NEO PI-R-i reliaabluse ja valiidsuse ning omab uut normatiivset informatsiooni. Küsimustikus on redigeeritud 38 küsimust, et muuta mõõtevahend sobivamaks ja arusaadavamaks noortele uuritavatele või täiskasvanutele, kel on madalam haridustase. Vastajad hindasid interneti testikeskkonnas eestikeelse NEO-PI-3 kõigi 240 küsimuse sotsiaalset soovitavust skaalal -3 (äärmiselt mittesoovitav) kuni +3 (väga soovitatav).. Sotsiaalse soovitavuse hinnangud liideti kokku 30 alaskaalaks ja 5 dimensiooniks kasutades NEO-PI-3 võtit. Osalejad värvati läbi Tartu Ülikooli teaduslistide, internetifoorumite ning teiste osalejate viidete kaudu. Testi täitmine oli vabatahtlik; mõned psühholoogia tudengid said testi täitmise eest katsepunkte, kui uurimuses osalemine oli nende üheks kursuse nõudeks. Katseisikutele saadeti i teel link Tartu Ülikooli testikeskkonnas olevale küsimustikule, millele neil oli võimalus kodus piiramatu aja jooksul vastata juhul, kui vahepeal testilehekülge ega brauserit ei suleta. Kogutud andmed salvestati keskkonnas. Sõltumatuteks muutujateks oli katseisikute sugu, vanus, elukoht ning amet. Sõltuvateks muutujateks oli sotsiaalse soovitavuse hinnangud. Katsealustelt ei eeldatud mingeid eriomadusi ega käitumist. Instruktsioon oli järgmine: Inimeste kirjeldused sisaldavad tihti hinnangulist informatsiooni. Mõningaid iseloomujooni peetakse rohkem soovitavaks, saades inimestelt heakskiitu, samas kui teised jooned on ebasoovitavad. Kui keegi nõustub täielikult mõne väitega enda kohta - kas see näitab teda Teie arvates teiste jaoks soodsas või ebasoodsas valguses või on väitega nõustumine Teie arvates teiste inimeste silmis neutraalne? Järgnevalt palume Teil hinnata, kuivõrd alljärgnevate väidetega nõustumine võib olla Teie arvates soovitav/mittesoovitav. Vastamiseks kasutage palun järgmist skaalat: -3 - väitega nõusutmine on Teie arvates äärmiselt ebasoovitav -2 - väitega nõustumine on Teie arvates väga ebasoovitav 7
8 -1 - väitega nõustumine on Teie arvates pigem ebasoovitav 0 väitega nõustumine ei ole Teie arvates soovitav ega ebasoovitav, vaid neutraalne 1 - väitega nõustumine on Teie arvates pigem soovitav 2 - väitega nõustumine on Teie arvates väga soovitav 3 - väitega nõustumine on Teie arvates äärmiselt soovitav Küsimustik koosneb 240 väitest ning mõnedest lisaküsimustest. Te ei pea olema mingi "ekspert" selle küsimustiku täitmiseks - vastustes oodatakse just Teie arvamust, seepärast ei saa vastused olla ei õiged ega valed. Vastake palun kõigile väidetele. Teie vastused on konfidentsiaalsed ja anonüümsed. Teie osalus uuringus on vabatahtlik, seega võite küsimustiku täitmise igal ajal katkestada. Enne vastama asumist märkige ära palun enda sünniaeg ja -koht, sugu, rahvus, vanus, amet, elukoht ja haridustase. Vastamiseks märkige ära sobilik vastusevariant. Mõnede küsimuste puhul tuleb vastus Teil endal trükkida. TULEMUSED Sotsiaalse soovitavuse hinnangute faktorstruktuur on kujutatud tabelis nr 1. Faktorstruktuur kordab üsna sarnaselt tüüpilist enesehinnangute struktuuri: Tabel 1. Sotsiaalse soovitavuse hinnangute faktorstruktuur Scale N E O A C N1:Anxiety N2:Angry Hostility N3:Depression N4:Self- Consciousness
9 N5:Impulsiveness N6:Vulnerability E1:Warmth E2:Gregariousness E3:Assertiveness E4:Activity E5:Excitement Seeking E6:PositiveEmotions O1:Fantasy O2:Aesthetics O3:Feelings O4:Actions O5:Ideas O6:Values A1:Trust A2:Straightforwardn ess A3:Altruism A4:Compliance A5:Modesty A6:Tender- Mindedness C1:Competence C2:Order C3:Dutifulness C4:Achievement Striving C5:Self-Discipline C6:Deliberation
10 Expl.Var Prp.Totl Märkus: Laadungid suuremad, kui.45 on näidatud poolpaksus kirjas. Kui pöörata saadud struktuuri Prokrustese meetodil USA NEO-PI-R normandmete suunas, siis kahe struktuuri omavaheline Tuckeri kongruentsuse koefitsient on Seega võib üsna kindlat väita, et sotsiaalsel soovitavusel on sama 5-faktoriline struktuur, mis inimese enda hinnangutel. Võrreldi vastajate soo, vanuse, sünnikoha ja üliõpilaseks olemise või mitteolemise mõju isiksuse seadumuste sotsiaalsele soovitavusele. Kõigi nende tunnustega viidi läbi dispersioonanalüüs. Joonistel on tärniga (*) näidatud ainult need erinevused, mille statistiline olulisus on suurem kui 99% (p <.01). 10
11 Kõige olulisem muutuja on vastaja sugu. Meeste ja naiste vastused erinesid oluliselt seitsmel NEO-PI-3 alaskaalal. Leitud tulemustest lähtuvalt peavad naised soojust, seltsivust, positiivseid emotsioone, avatust tunnetele, usaldust, omakasupüüdmatust ja õrnatundelisust sotsiaalset soovitavateks omadusteks (Joonis 1). Joonis 1. Naiste ja meeste sotsiaalse soovitavuse hinnangute profiilid Women (N=154) Men (N=53) 25 Scores * * * * * * * N1:Anxiety N2:Angry Hostility N3:Depression N4:Self-Consciousness N5:Impulsiveness N6:Vulnerability E1:Warmth E2:Gregariousness E3:Assertiveness E4:Activity E5:Excitement Seeking E6:PositiveEmotions O1:Fantasy O2:Aesthetics O3:Feelings O4:Actions O5:Ideas O6:Values A1:Trust A2:Straightforwardness A3:Altruism A4:Compliance A5:Modesty A6:Tender-Mindedness C1:Competence C2:Order C3:Dutifulness C4:Achievement Striving C5:Self-Discipline C6:Deliberation 11
12 Vastaja vanus mõjutas vastuseid kahel NEO-PI-3 alaskaalal: E5 ja A1 (Joonis 2). Vanemad vastajad peavad elamustejanu vähem ja usaldust rohkem sotsiaalselt soovitavaks. Joonis 2. Noorema ja vanema valimi sotsiaalse soovitavuse hinnangute profiilid Younger (N=143) Over 30 (N=63) 25 Scores * * N1:Anxiety N2:Angry Hostility N3:Depression N4:Self-Consciousness N5:Impulsiveness N6:Vulnerability E1:Warmth E2:Gregariousness E3:Assertiveness E4:Activity E5:Excitement Seeking E6:PositiveEmotions O1:Fantasy O2:Aesthetics O3:Feelings O4:Actions O5:Ideas O6:Values A1:Trust A2:Straightforwardness A3:Altruism A4:Compliance A5:Modesty A6:Tender-Mindedness C1:Competence C2:Order C3:Dutifulness C4:Achievement Striving C5:Self-Discipline C6:Deliberation 12
13 Üliõpilased pidasid võrreldes teiste vastajatega sotsiaalselt soovitavamaks elamustejanu (E5) nagu ka saavutusele suunatust(c4) (Joonis 3). Joonis 3. Üliõpilaste ja mitteüliõpilaste sotsiaalse soovitavuse hinnangute profiilid Students (N=76) Others (N=126) 25 Scores * * N1:Anxiety N2:Angry Hostility N3:Depression N4:Self-Consciousness N5:Impulsiveness N6:Vulnerability E1:Warmth E2:Gregariousness E3:Assertiveness E4:Activity E5:Excitement Seeking E6:PositiveEmotions O1:Fantasy O2:Aesthetics O3:Feelings O4:Actions O5:Ideas O6:Values A1:Trust A2:Straightforwardness A3:Altruism A4:Compliance A5:Modesty A6:Tender-Mindedness C1:Competence C2:Order C3:Dutifulness C4:Achievement Striving C5:Self-Discipline C6:Deliberation 13
14 Kui võrrelda seda, kus inimesed on sündinud, kas kahes suurimas linnas (Tallinnas ja Tartus) või mujal väiksema elanikearvuga kohtades, siis suuremates piirkondades sündinud inimesed peavad teiste usaldamist (A1) sotsiaalselt soovitavamaks, kui väiksemates kohtades sündinud vastajad. Kuid väiksemates linnades, asulates ja maakohtades sündinud inimesed peavad korraarmastust (C2) sotsiaalselt soovitavamaks. Tulemused kujutatud joonisel 4. Joonis 4. Sünnikoha seos sotsiaalse soovitavuse hinnangutega Tallinn (N=76) Tartu ( N=64) Other ( N=127) * * N1:Anxiety N2:Angry Hostility N3:Depression N4:Self-Consciousness N5:Impulsiveness N6:Vulnerability E1:Warmth E2:Gregariousness E3:Assertiveness E4:Activity E5:Excitement Seeking E6:PositiveEmotions O1:Fantasy O2:Aesthetics O3:Feelings O4:Actions O5:Ideas O6:Values A1:Trust A2:Straightforwardness A3:Altruism A4:Compliance A5:Modesty A6:Tender-Mindedness C1:Competence C2:Order C3:Dutifulness C4:Achievement Striving C5:Self-Discipline C6:Deliberation 14
15 Et selgitada välja, kas sotsiaalse soovitavuse erinevused tulenevad vastajate endi isiksuse omadustest, võrreldi 1731 geenidoonori enesekirjeldusi NEO-PI-3 küsimustikul sotsiaalse soovitavuse hindamisel. Mõlemal juhul lahutati naiste keskmisest skoorist meeste keskmine skoor. Skooride vahed (naised-miinus-mehed) on mõõdukalt korreleeritud: r =.56 (p =.001). Seega soolised erinevused sotsiaalses soovitavuses peegeldavad mingil viisil isiksuse soolisi erinevusi (Joonis 5). Joonis 5. Soolised erinevused enese- ja sotsiaalse soovitavuse hinnangutes 7 Correlation: r =.56 6 E6 Naised-miinus-mehed (sotsiaalne soovitavus) E5 E3 O5 C4 C1 A1 A6 E2 E1 A3 N5 E4 A5 C3 O1 O4 N2 N3 C2 N6 C5 O6 C6 A4 N4 O3 A2 N1 O Naised-miinus-mehed (enesehinnangud) 15
16 Sarnaselt soole kordavad vanuselised erinevused isiksuse seadumuste sotsiaalses soovitavuses inimeste tegelikke vanuselisi erinevusi selles, kuidas inimesed kirjeldavad oma isiksuse seadumusi. Korrelatsioon noored-miinus-vanemad profiilide vahel on r =.66 (p =.00007). Korrelatsioonid näidatud joonisel 6. Joonis 6. Vanuselised erinevused enese- ja sotsiaalse soovitavuse hinnangutes 6 Correlation: r =.66 E5 O1 Noored-miinus-vanemad (sotsiaalne soovitavus) A1 E6 O5 O6 O4 E3 E4 E1 A3 C1 C5 A6 C3 A2 C6 A4 A5 C2 N6 O3 N5 N2 O2 N3 E2 C4 N4 N Noored-miinus-vanemad (enesehinnangud) 16
17 ARUTELU JA JÄRELDUSED Antud seminaritöö eesmärgiks oli tuvastada, kas ja mil määral sõltuvad sotsiaalse soovitavuse hinnangud demograafilistest näitajatest, nagu sugu, vanus, üliõpilasstaatus ja sünnikoht. Üldiselt kordasid vastused varem leitud tulemusi, mille kohaselt on sotsiaalne soovitavus statistiliselt olulisel määral korrelatsioonis neljaga viiest NEO-PI-3 isiksuse seadumuste domeenist: negatiivne korrelatsioon neurootilisusega ning positiivne ekstravertsuse, sotsiaalsuse ja meelekindlusega. Veidi väiksema üldistusjõuga on sotsiaalse soovitavusega positiivses seoses ka avatus (Bernard, Walsh, 2004). Seega võib öelda, et demograafilised tunnused (sugu, vanus, sünnikoht jms.) avaldavad mõju sellele, milliseid isiksuse seadumusi peetakse soovitavaks või ebasoovitavaks. Varasemas uurimuses (Konstabel, 2007) on leitud, et enesehinnangute ja sotsiaalse soovitavuse hinnangute vahel on positiivsed korrelatsioonid, olles kõrgemad neutraalsete dimensioonide puhul (sotsiaalsus, avatus kogemusele) ning madalamad suurema hinnangulisusega dimensioonide korral (ekstravertsus, meelekindlus). Samas uurimistöös näitasid tulemused, et inimesed peavad sotsiaalselt soovitavamaks neid omadusi, mida omistavad iseendale. Käesoleva uurimuse tulemused vastavad nendele väidetele. Naised peavad võrreldes meestega soovitavaks neid omadusi, mille poolest naised erinevad meestest ka nende enesekohastes kirjeldustes. Kui näiteks naised peavad soojust (E1), seltsivust (E2), positiivseid emotsioone (E6), avatust tunnetele (O3), usaldust (A1), omakasupüüdmatust (A3) ja õrnatundelisust (A6) sotsiaalset soovitavateks omadusteks, siis rõhutavad nad neid samu omadusi ka siis, kui nad peavad kirjeldama omaenda isiksuse seadumusi. Sarnased tulemused ilmnevad ka vanusega. Erinevused hinnangutes avalduvad vanematel vastajatel kõrgema meelekindluse ning madalama neurootilisuse alaskaalade eelistamises: statistiliselt olulised mõjutajad on elamustejanu (E5), mida nooremad vastajad sotsiaalselt soovitavamaks peavad, ning usaldus (A1), mida üle kolmekümneaastased sotsiaalselt soovitavamaks hindavad. Järelikult - suhteliselt väikesed muutused isiksusega, mis leiavad aset peale 30. eluaastat, peegelduvad 17
18 sotsiaalses soovitavuses: inimesed peavad soovitavaks neid omadusi, mis on iseloomulikud eelkõige nende vanuserühmale. Võrdluses ülikooliharidust käesolevalt omandajate ja mitteomandajate vahel ilmnes, et tudengid peavad võrreldes mitteüliõpilastega sotsiaalselt soovitavamaks elamustejanu (E5) ning saavutusele suunatust (C4), mis võib olla ka a priori järeldatav ning on ilmselt seletatav kõrgharidust omandavate inimeste suurema ambitsioonikuse ja saavutusvajadusega. Edasisi uurimisküsimusi pakuvad aga sünnikoha ja sotsiaalse soovitavuse hinnangutega leitud seosed. Tulemustest ilmneb, et väiksemates linnades või piirkondades sündinud inimesed peavad suuremaks hüveks korraarmastust, ent suurlinnades (Tallinn või Tartu) sündinud eelistavad ideaalis teiste usaldamist. Põhjusena võib esitada hüpoteesi, et suurtes linnades on järelikult usaldust rohkem või vastupidi selle järele suurlinnades just puudust tuntaksegi, mistõttu nähakse usaldamist ideaali valguses. Selle hüpoteesi lahenduste leidmine on aga edasise uurimuse küsimus. Korrelatsioonid enesehinnangute ja sotsiaalse soovitavuse hinnangute vahel näitavad, et olenemata vanusest ja soost arvavad inimesed, et just nende grupi keskmised on lähedal ideaalsetele inimese parameetritele. Selliseid järeldusi kinnitab ka Allik jt varasem uurimistöö (Allik jt, 2009), milles leiti, et lastes inimestel kirjeldada ideaalset isikut, kordavad nende vastused suurem määral nende endi isikuomaduste enesekohaseid kirjeldusi. 18
19 VIIDATUD KIRJANDUS Allik, J., Realo, A., Mõttus, R. (2009). Does national character reflect mean personality traits when both are measured by the same instrument?. Journal of Research in Personality (2009), doi: /j.jrp Allik, J., Realo, A., Mõttus, R., Borkenau, P., Kuppens, P., Hřebíčková, M. (2010). How people see others is different from how people see themselves: A replicable pattern across cultures. Journal of Personality and Social Psychology, 99(5), Bernard, C., L., Walsh, R., P. (2004). Socially desirable and non-purposeful responding on the Neuroticism Extraversion Openness Personality Inventory-Revised. Counselling and Clinical Psychology Journal, 1(1), Cano-García, F. J., Padilla-Muñoz, E. M., Carrasco-Ortiz, M. Á. (2005). Personality and contextual variables in teacher burnout. Personality and Individual Differences 38(4), Conard, M. A. (2006). Aptitude is not enough: How personality and behavior predict academic performance. Journal of Research in Personality 40(3): Edwards, Allen L. (1957). The social desirability variable in personality assessment and research. Ontario: Dryden Press. Konstabel, K. (2007). The more like me, the better : Individual differences in social desirability ratings of personality items. Avaldamata käsikiri. Tartu Ülikool. Konstabel, K., Aavik, T., Allik, J. (2006). Social desirability and consensual validity of personality traits. European Journal of Personality, 20, Kurtz, John E., Tarquini, Sarah J., Iobst, Emily A. (2008). Socially desirable responding in personality assessment: Still more substance than style. Personality and Individual Differences 45, McCrae, R. Robert, Costa Jr, T. Paul. (1992). Discriminant Validity of NEO-PIR Facet Scales. Educational and Psychological Measurement. 52(1),
20 Ones, Deniz S., Reiss Angelika D., Viswesvaran C. (1996). Role of Social Desirability in Personality Testing for Personnel Selection: The Red Herring. Journal of Applied Psychology, 81(6), Smith, S. Tüurk, Smith, D. Kyle, Seymour, J. Kristen. (1993). Social Desirability of Personality Items as a Predictor of Endorsement: A Cross-Cultural Analysis. The Journal of Social Psychology, 133(1), Soubelet, Andrea, Salthouse, Timothy A. (2011). Influence of social desirability on age differences in self-reports of mood and personality. Journal of Personality, 79(4), Williams, John E., Satterwhite, Robert C., Saiz, José L. (1998). The Importance of Psychological Traits: A Cross-Cultural Study. New York, NY: Plenum Press. Young, M. Scott, Schinka A. John. Research Validity Scales for the NEO-PI-R: Additional Evidence for Reliability and Validity. Journal of Personality Assessment, 76,(3),
21 Käesolevaga kinnitan, et olen korrektselt viidanud kõigile oma töös kasutatud teiste autorite poolt loodud kirjalikele töödele, lausetele, mõtetele, ideedele või andmetele. Olen nõus oma töö avaldamisega Tartu Ülikooli digittaalarhiivis DSpace. Deivi Tuppits 21
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
RohkemTartu Ülikool Psühholoogia instituut Birgit Pillmann EESTI KOOLIÕPILASTE ELUGA RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID Magistritöö Juhendajad: Helle Pullmann (Ph.
Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Birgit Pillmann EESTI KOOLIÕPILASTE ELUGA RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID Magistritöö Juhendajad: Helle Pullmann (Ph.D), Anu Realo (Ph.D) Läbiv pealkiri: Kooliõpilaste
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Kristi Soogenbits Sotsiaalse Käitumise küsimustiku sobivus Aspergeri sündroomiga teismeliste isiksuseomaduste mõõtmiseks ja antud küsimustiku normide uuendamine. Magistritöö
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Isiksu
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Isiksuse seadumuste seos telefonikasutusega Marian Juurik
RohkemLaste mõistestruktuuri ja väärtuste areng
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Psühholoogia Instituut Liina Vallimäe EESTI KOOLILASTE ENESEKIRJELDUSED NING NENDE SEOS MÕISTESTRUKTUURIGA Magistritöö Juhendajad: Prof. Tiia Tulviste, PhD
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemMillest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog
Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
Rohkem(Microsoft Word - \334lle Mugu_kokkuv\365te)
TARTU LINNA ÕPETAJATE LÄBIPÕLEMISE, ENESETÕHUSUSE JA TAUSTATEGURITE SEOSED Magistritöö aktuaalsus Eesti hariduselus on toimunud ja toimumas suured muutused viiakse läbi ulatuslikke haridusreforme ning
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc
Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemPpt [Read-Only]
EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemTartu Ülikool Psühholoogia instituut Kaupo Oja AJAINTERVALLIDE PRODUTSEERIMISE MÕJUTAMINE HELISTIIMULI TEMPOGA Seminaritöö Juhendaja: Kairi Kreegipuu
Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Kaupo Oja AJAINTERVALLIDE PRODUTSEERIMISE MÕJUTAMINE HELISTIIMULI TEMPOGA Seminaritöö Juhendaja: Kairi Kreegipuu Läbi pealkiri: Ajataju mõjutamine Tartu 2014 Kokkuvõte
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemTartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Merli Kalm 1-3 AASTASTE LASTE SOTSIAALSETE
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava Merli Kalm 1-3 AASTASTE LASTE SOTSIAALSETE OSKUSTE JA ISIKSUSEOMADUSTE SEOS LAPSE KOHANEMISEGA
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemRelatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng
Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemTervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp
Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemPealkiri
Andmebaasid (6EAP) I praktikum Mida praktikumides tehakse? Õpitakse SQL i Tehakse andmebaas ope (igas praktikumis natuke, kuni lõpuks saab valmis) Tehakse andmebaas edu (kui ope on valmis, tehakse edu,
RohkemNissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK nr 1-2/10
Nissi Põhikooli isikuandmete töötlemise kord Kinnitatud direktori KK 14.03.2019 nr 1-2/10 1 Üldalused 1.1. Käesolev isikuandmete töötlemise kord (edaspidi kord) sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted,
RohkemMAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee
MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Eesti kohalikes omavalitsustes. Eesmärgiks oli välja
RohkemTartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Ingi Einaste Eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika üliõpil
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Ingi Einaste Eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika üliõpilaste enesetõhususe ja motivatsiooni analüüs Bakalaureusetöö
RohkemNon-pharmacological treatment
Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
RohkemMicrosoft Word - EHR.docx
earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...
RohkemPresent majandus PS 0
PSÜHHOLOOGIA on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid MAJANDUSPSÜHHOLOOGIA Ajalooline taust PSÜHHOLOOGIA STRUKTUUR
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemPowerPoint Presentation
Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemSüsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk
Süsteemide modelleerimine: praktikum Klassiskeemid Oleg Mürk Klassiskeem (class diagram) Klass (class) atribuut (attribute) meetod (method) Liides (interface) meetod (method) Viidatavus (visibility) avalik
RohkemSotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andm
Sotsiaalministeerium, 2019 PIAAC Eesti andmestiku analüüsi lühiülevaade hariduslikust ülejäägist kõrgharitute hulgas 1. Taust Probleem: erinevate andmete alusel on Eestis võrreldes teiste OECD riikidega
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemShare wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimu
Share wave 5: 50+ in Europe - Coverscreenwizard version 5.4.2 IF SKIP_INTROPAGE = 0 CoverscreenWizardIntroPage Järgnev sissejuhatus sisaldab üldküsimusi vastaja leibkonna kohta. Lugege tekst kõvasti ette.
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemMicrosoft Word - Document1
KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemTartu Ülikool Psühholoogia instituut Karmen Vool ISIKSUSHÄIRETELE OMASTE JOONTE SEOS EMPAATIA NING TERAPEUTILISE SUHTEGA Magistritöö Juhendaja: Maie K
Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Karmen Vool ISIKSUSHÄIRETELE OMASTE JOONTE SEOS EMPAATIA NING TERAPEUTILISE SUHTEGA Magistritöö Juhendaja: Maie Kreegipuu Kaasjuhendaja: Andres Kaera Läbiv pealkiri:
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx
Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti
RohkemFRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND
FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemEESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha
EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemKAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“
KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemVõrguväljaanded ja veebiarhiveerimine
e24.ee folklore.ee delfi.ee www.ut.ee www.delfi.ee ut.ee Teeme ISE: harilikud hoidised virtuaalsetest viljadest veebiarhiivi riiulil Jaanus Kõuts, Eesti Rahvusraamatukogu 17.09.2013 Kogemused http://archive.org
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
RohkemMicrosoft Word - requirements.doc
Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
Rohkem