(Microsoft Word - \334lle Mugu_kokkuv\365te)
|
|
- Niina Mitt
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 TARTU LINNA ÕPETAJATE LÄBIPÕLEMISE, ENESETÕHUSUSE JA TAUSTATEGURITE SEOSED Magistritöö aktuaalsus Eesti hariduselus on toimunud ja toimumas suured muutused viiakse läbi ulatuslikke haridusreforme ning surve õpetajate töö tulemustele ja erialasele pädevusele kasvab. Samal ajal on aktuaalne õpetajate palgateema madal töötasu annab õpetajatele märku, et nende ametit ei väärtustata piisavalt ühiskonnas. Selline vastuolu esitatavate nõudmiste ja ressursside vahel loob soodsa pinnase erinevate psühholoogiliste probleemide tekkeks. Seetõttu on väga oluline käsitleda õpetajate psühhosotsiaalse töökeskkonna temaatikat ning osutada võimalusele läbi õpetaja enesetõhususe tõstmise vähendada läbipõlemist. Iga personalitöötaja läbivaks kompetentsiks peaks olema psühholoogilise pädevuse olemasolu. Antud magistritöö teoreetiline osa annab hea ülevaate läbipõlemise olemusest ja arengut mõjutavatest teguritest ning empiirilise osaga kinnitatakse, et üldlevinud toreetilised seisukohad kehtivad ka Tartu linna õpetajate valimis. Töö eesmärk Antud magistritöö eesmärgiks oli anda ülevaade läbipõlemise ning enesetõhususe olemusest, mõõta õpetajate enesetõhususe ning läbipõlemise näitajad ning leida nimetatud tunnuste omavahelisi seoseid ning seoseid taustaandmetega. Magistritöö raames läbi viidud uuringu eesmärk oli välja selgitada Tartu linna õpetajate valimi näitel, kas enesetõhususe ja läbipõlemise vahel esineb seos ning kas demograafilised näitajad (sugu, vanus, staaž) ning veel mõned tegurid (stress, depressioon, ärevus, kooliaste, kus õpetaja õpetab, perekonnaseis, õpetatav ainevaldkond) võivad korreleeruda enesetõhususe ja/või läbipõlemisega. Püstitatud hüpoteesid Toetudes magistritöö teoreetilisele osale püstitati järgmised hüpoteesid: 1. Õpetajate enesetõhususel avaldub kolmefaktoriline mudel (Denzine et al.,2005; Taimalu et al., 2010). 2. Õpetajate enesetõhusus on negatiivses seoses läbipõlemise määraga (Brissie, Hoover- Dempsey, Bassler, 1988; Egyed, Short, 2006; Maslach, et al., 2001). 1
2 3. Õpetaja üldise tööstaaži ning enesetõhususe näitajate vahel esineb statist iliselt oluline seos (Klassen, Chiu, 2010; Taimalu, Õim, 2005). 4. Õpetajate läbipõlemise näitajad on positiivses korrelatsioonis depressiooni, ärevuse ja stressi näitajatega. (Bayram, Gursakal, Bilgel, 2010; Mugu 2007). Uuringu kirjeldus: Valimi iseloomustus Magistritöö uurimuses oli uuritavaks piirkonnaks Tartu linna 26 üldhariduskooli õpetajad. Planeeritud 11 kooli direktorist lubas oma kooli õpetajate seas uuringut läbi viia 9 direktorit. Nendest koolidest saadi valim, mis koosnes 370-st õpetajast (niipalju jagati välja ankeete). Täidetud ankeete saadi tagasi 284. Uurimus viidi läbi 2009/2010 õppeaasta märtsis-aprillis. Ankeedi täitnud õpetajate demograafilised karakteristikud on järgmised: 34 (14,4 %) mees ning 246 (85,6%) naisõpetajat. Pedagoogide keskmine vanus oli 43, 8 aastat ning keskmine staaž oma koolis oli 11,9 aastat ning üldine erialane staaž 18,6 aastat. 138 (60%) õpetajat olid abielus, 61 (30 %) vaba-abielus. Vallalisi õpetajaid oli 55 (5 %) ning leski 24 (5 %). Kooliastmeti jagunes valim järgnevalt: 108 (43,7 %) pedagoogi õpetas põhikooli astmes, 87 (31,2 %) algklasse ning 70 (25,1 %) olid gümnaasiumiõpetajad. Ootuspäraselt oli valimis enim kõrgharidusega õpetajaid 261 (93,2%). Kõrgharidus oli omandamisel kaheksal inimesel ning 11 (3,9%) õpetajat olid kesk- või kesk-eri haridusega. Uurimismeetodi, sh. kasutatud andmetöötluse kirjeldus Magistritöös viidi läbi kvantitatiivne uurimus. Õpetajate küsitlemiseks kasutati ankeeti, mis sisaldas järgmisi osi: 1) Sissejuhatus ning uuringu tutvustus 2) Läbipõlemisküsimustik (LPK) Aavo Luuk (1999), Tartu Ülikool 3) DÄSS - Depression Anxiety Stress scales (Lovibond, lovibond 1995, Eesti oludesse kohandanud Aavo Luuk, 2001) - univesaalne mõõdik depressiooni, ärevuse ja stressi mõõtmiseks 4) TES (Teacher Efficacy Scale) (Gibson, Dembo, 1984, lühendatud versioon Denzine et al., 2005 ) enesetõhususe mõõdik 5) Küsimused demograafiliste taustaandmete kohta (nt. sugu, vanus, staaz, kooliaste, 2
3 õpetatav ainevaldkond, perekonnaseis). Uurimuse andmeid töödeldi statistika paketiga SPSS 17,0. viidi läbi faktoranalüüs, et selgitada välja õpetajate enesetõhususe faktorid. arvutati kõikide mõõdikute Cronabachi alphad ning veenduti kasutatavate mõõdikute reliaabluses. Läbipõlemise küsimustiku näitajaid vastava juhendi abil (pöörati ringi üks väide). Peale pööramist vastused summeeriti. Moodustus läbipõlemise küsimustiku kõikide väidete koondsumma. DÄSS-i näitajaid pidi vastava juhendi abil eelnevalt grupeerima ning selle tulemusel moodustus kolm koondnäitajat: Depressiooni, Ärevuse ja Stressi alaskaalade summaarsed näitajad. Leiti seosed õpetajate enesetõhususe faktorite, läbipõlemise näitaja ja taustaandmete (vanus, staaž, sugu, stress, depressioon, ärevus, kooliaste, perekonnaseis ning õpetamisvaldkond) vahel kasutades Pearsoni korrelatsioonianalüüsi. Andmete paremaks tõlgendamiseks ja illustreerimiseks kasutati ka kirjeldavat statistikat aritmeetiline keskmine, standardhälve, sagedus. Uuringu tulemused Enesetõhususe skaala faktoranalüüs TES faktorstruktuuri kontrollimiseks tehti peakomponentide meetodi abil (principal components method) faktoranalüüs ning faktorite paremaks tõlgendamiseks kasutati Varimaxi pööramise meetodit (Varimax with Kaiser Normalization). Faktoranalüüsis saadi kolme-faktoriline mudel, mille faktorid nimetati järgnevalt. Õpetaja tulemuste ootus, Õpetaja üldine enesetõhusus, Välised tegurid. Läbipõlemise ja enesetõhususe vahelised seosed Lähtuvalt töö eesmärgist viidi läbi korrelatsioonanalüüs, et selgitada välja läbipõlemise näitaja ning enesetõhususe faktorite vahelise seose tugevus ja suund. Ilmnes statistiliselt oluline negatiivne nõrk seos läbipõlemise ja üldise enesetõhususe vahel (r = -0,15; p <0,05). Läbipõlemise ja enesetõhususe seosed emotsionaalse häirituse teguritega Järgnevalt viidi läbi korrelatsioonianalüüs läbipõlemise näitaja, enesetõhususe faktorite ning taustategurite vahel. Taustateguritena kasutatakse antud magistritöö raames 3
4 demograafilisi andmeid ja ka stressi, depressiooni ning ärevuse näitajaid. Vaadeldes läbipõlemise ja enesetõhususe näitajate korrelatsioone taustateguritega, saab öelda, et õpetaja üldine enesetõhusus on nõrgas, kuid statistiliselt olulises negatiivses korrelatsioonis depressiooni (r = - 0,24; p<0,01), stressi (r = -0,21; p<0,01) ja ärevusega (r = - 0,13; p<0,05). Enesetõhususe kolmas faktor (välised faktorid) oli olulises ja nõrgas negatiivses seoses depressiooniga (r = - 0,18; p<0,01) ning ärevusega (r = -0,12; p<0,05). Enesetõhususe esimene faktor (õpetaja tulemuste ootus) korreleerus positiivselt, kuid nõrgalt depressiooniga (r = 0,11; p<0,05). Ootuspäraselt on läbipõlemine tugevas positiivses korrelatsioonis depressiooni (r = 0,54; p<0,01), ärevuse (r = 0,45; p<0,01) ja stressi (r = 0,39; p<0,01) näitajatega. Erinevused õpetajate enesetõhususes ja läbipõlemises Hindamaks nais- ja meesõpetajate vahelisi statistiliselt olulisi erinevusi läbipõlemise, enesetõhususe, depressiooni, ärevuse ja stressi näitajates, viidi läbi t-test. Selgus, et naiste näitajad läbipõlemises olid mõnevõrra kõrgemad kui meestel. Enesetõhususe kolme faktori osas ei leitud soostsõltuvaid olulisi erinevusi mees- ja naisõpetajate vahel. Ka stressi, depressiooni ja ärevuse näitajates ei leitud olulisi erinevusi meeste ja naiste seas. Leidmaks õpetajate läbipõlemise ja enesetõhususe näitajate erinevusi lähtuvalt perekonnaseisust, kooliastmest ja õpetatavast ainest, viidi läbi ANOVA test: Kõrgem enesetõhusus oli abielus (ka vaba-abielus) olevatel õpetajatel. Algklasside õpetajate üldine enesetõhusus oli veidi kõrgem kui põhikooli ja gümnaasiumiastme õpetajatel. Lähtuvalt õpetatavast valdkonnast ei esine olulisi erinevusi õpetajate läbipõlemises ja enesetõhususes. Järeldused ning ettepanekud Õpetajate enesetõhususe ja läbipõlemise seos Kuigi vaadeldavas uuringus uuringus seostus läbipõlemisega üks enesetõhususe faktor kolmest, saab seda tulemust pidada antud magistritöö olulisimaks tulemuseks. Kinnitati, et ka Tartu õpetajate seas esineb enesetõhususe dimensioonide ning läbipõlemise vahel negatiivne seos. See teadmine aitab koolijuhtidel ja ka õpetajatel endil teadvustada olukorda ning hakata pöörama rohkem tähelepanu õpetajate sisemiste toimetulekuressursside (nt enesetõhususe) toetamisele, et seeläbi luua võimalused läbipõlemise vähendamiseks. 4
5 Enesetõhususe kontseptsiooni esmane kirjeldaja, teadlane A. Bandura kinnitab, et edukad koolijuhid loovad situatsioone selliselt, et need tõstavad õpetajate enesetõhusust ning väldivad läbipõlemist. Nad julgustavad õpetajaid mõõtma edu pigem enesearengu võtmes, kui võitudes teiste üle. Järgnevalt arutleb autor selle üle, kuidas läbi enesetõhususe saaks aidata õpetajaid, et nad läbi ei põleks. Bandura viitab, et kõige efektiivsem meede enesetõhususe kasvatamiseks on läbi oskuste valdamise. See tähendab, et õpetajatele võiks anda selliseid ülesandeid, kus nad saavad kinnitust enesetõhususele. Kui seejuures esinevad mõningad tagasilöögid, on see õpetajatele isegi kasuks, sest kui õpetaja kogeb ainult kiiresti saavutatud edu, hakkab ta ootama kiireid tulemusi kõikjal ning läbikukkumised hakkavad kergesti heidutama ja pingeid tekitama. Seega, mõningad tagasilöögid edu kogemisel võivad muuta õpetaja tugevamaks ja pinget taluvamaks. Teiseks kasulikuks meetmeks on lasta õpetajal jälgida mudeleid. Nähes endasarnaste õpetajate edu, tõuseb ka vaatlejais usk, et nad suudavad sarnaseid tegevusi läbi viia. Parimaks viisiks sotsiaalse mudeli eksponeerimisel on näiteks kooli siseleht, kus tutvustatakse eriti edukaid õpetamispraktikaid, ka koosolekutel võiks tutvustada teiste õpetajate saavutusi. Koolijuhil on oluline roll kaasa aidata õpetajatevahelise sotsiaalse toe arengule oma koolis. Näiteks toetades õpetajate ühisüritusi, klubide ja ringide teket. Ka Bandura rõhutab, et sotsiaalne tugi vähendab haavatavust stressi, depressiooni ja teiste psüühiliste haiguste suhtes. Eriti tundlikud sotsiaalse toe ning toetava sõna puudumise suhtes on algajad õpetajad. Seetõttu peaks õpetajatee algusaastail olevatele õpetajatele rohkem tähelepanu pöörama ning aitama neil kollektiivi sulanduda. Heaks toeks siinjuures on õpetaja kutseaasta rakendumine ja mentorluse areng. Võttes aluseks Bandura poolt kirjeldatud kolmanda enesetõhususe allika (verbaalne veenmine), saab öelda, et tähtsal kohal enesetõhususe arengus on ka lihtne, inimlik suhtlemine õpetajatega. Sest kui õpetajatele kinnitatakse, et neil on tegevuste tegemiseks vajalikud oskused, on nad tõenäoliselt valmis rohkem ja järjekindlamalt pingutama. Samamoodi mõjub avalik tunnustamine (aasta õpetaja valimine, kiitmine). Mõned teadlased märgivad, et ei ole mitte niivõrd oluline, milliseid mooduseid läbipõlemise ennetamiseks kavandatakse, vaid tähtis on see, kuidas seda tehakse. Oluline on õpetajaid kaasata mõõtmise ja arutelu protsessi. Selline kaasamine juba iseenesest mõjub pinget alandavalt, sest pakub positiivsete muutuste lootust ning ühtsustunnet teistega ja suuremat kontrolli tunnet oma töökeskkonna üle. Mida tugevam on enesetõhusus, seda julgemad on inimesed alistama stressi tekitavaid problemaatilisi situatsioone, ja seda suurem on edu need positiivselt läbida. Madal kontrolli tajumine tekitab nii stressi, depressiooni kui ka ärevust. 5
6 Läbipõlemise ja enesetõhususe seosed emotsionaalse häirituse teguritega Uuringu tulemustest ilmnes, et õpetajate läbipõlemine oli positiivses korrelatsioonis depressiooni, ärevuse ning stressi näitajaga. Tulenevalt eeltoodust saab väita, et neljandana püstitatud hüpotees leidis kinnitust, sest korrelatsioonanalüüs näitas õpetajate läbipõlemise seost ärevuse, stressi ning depressiooniga. Õpetajate enesetõhususe seoseid depressiooni, ärevuse ja stressiga on palju uuritud. Järgnevalt esitab autor arutelu emotsionaalse häirituse teguritega toimetuleku kohta. Teadlased Hansen ja Sullivan viitavad, et oluline faktor töökeskkonnas pingete vähendamiseks on kontrolli määr, mis õpetajal oma töö suhtes on. Siia kuuluvad näiteks sellised näitajad, kas õpetajal on vabadus otsustada oma töötempo üle, millises järjekorras ja kuidas oma töötulemusi saavutab ja kuidas otsuseid vastu võtab. Seega oleks hea pakkuda õpetajale võimalust oma töö üle rohkem otsustada, isegi kui töönõudmised ja ülesanded samaks jäävad, võib nii vähendada stressi kahjustavaid mõjusid. Loomulikult on soovitav emotsionaalse häirituse tegurite vähendamiseks koolides arendada kolleegide ja juhtkonnavahelisi häid suhteid läbi ühise eesmärgi seadmise ja positiivse mõtlemise kasutamise. Selleks tuleb probleeme julgelt avada ning püüda neile ka ühiselt lahendusi leida. Ülaltoodust nähtub, et võimalusi läbipõlemise vältimise ja emotsionaalse häirituse tegurite vähendamiseks koolides on mitmeid. Toetudes Selye`le (1956 lk 8), kes defineerib: Teatav stressi määr on inimelu vältimatu osa, täielik stressi puudumine tähendab surma, saab siinkohal soovitada ka täienduskoolituste läbiviimist õpetajatele ning koolijuhtidele. Sest negatiivseid pingeid ei saa päris vältida. Need on üks osa normaalsest elust. Küll aga on oluline neid õppida ära tundma ning juhtima. Viitavad ka mõned teadlased, et protsesside ja probleemide teadvustamisest algab toimetulek. Enesetõhususe faktoranalüüs Vaadeldes korrelatsioonianalüüsi, ilmnes statistiliselt oluline positiivne seos õpetaja üldise enesetõhususe faktori ja faktori õpetaja tulemuste ootus vahel. Seetõttu võib oletada, et kui õpetaja usub, et tema tegevusel on mõju õpilaste konkreetsetele tulemustele (nt. hinded) siis on tal ka üldine uskumus selle kohta, et tal on oskused ja teadmised, kuidas saada erinevate tasemetega õpilastega hakkama ning parendada õpilaste tulemusi. Magistritöö seos personalijuhtimise osategevustega Läbiva kompetentsina on peaaegu kõikides personalijuhtimise osategevustes vajalik psühholoogia tundmine. Sätestab ka näiteks Personalispetsialist III ja Personalijuht IV 6
7 kutsestandard ( B.2 Läbivad kompetentsid ), et (punkt 5.5) Hindab töötaja tööstressi ja läbipõlemise ilminguid ning vajadusel korraldab töönõustamise ning (punkt 5.4 ) Märgates muutusi kollektiivsetes suhetes, töötajate käitumises ja psüühikas, informeerib sellest juhtkonda ning vajadusel organiseerib abi. Lisaks kuulub personalijuhtimise osategevuse kompetentsi ka töökeskkonna ja tervishoiu alased tegevused. Antud magistritöö teoreetilisele osale toetudes on võimalik saada täiendavaid teadmisi töökeskkonna psühhosotsiaalsete ohutegurite ja nende mõjutamisviiside kohta. Tuginedes neile teadmistele on võimalik paremini rakendada tööohutust ja - tervishoidu reguleerivaid seadusandlike ning muid nõudeid oma organisatsioonis. Käesoleva magistritöö ühe praktilise väärtusena võib nimetada suure hulga läbipõlemist ja enesetõhusust kajastavate kirjandusallikate läbitöötamist ja esitlemist. Ka personalitöötajatel on kasulik teada läbipõlemise ning enesetõhususe olemust ning arenguetappe tundes mõlemaid nähtuseid on võimalik organisatsioonis midagi ette võtta, et suurendada töötajate enesetõhusust ja vältida läbipõlemist. Kõige olulisem tulemus, mida käesolevas uuringus leiti, oli enesetõhususe ning läbipõlemise vahelise negatiivse seose kinnitamine. See on oluline seetõttu, et teadvustamisest algab toimetulek. Personalijuhtimise kontekstis et on oluline teada stressi ja läbipõlemise allikaid ning seoseid, siis võib hakata organisatsiooni tasandilt sekkumisprogramme või ennetustegevusi kavandama. Kuna õpetajate läbipõlemise ja enesetõhususe seoseid on autorile teadaolevalt Eestis vähe uuritud, siis võib antud magistritöö olla üheks ajendiks hakata rohkem läbi viima sellesisulisi kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid uurimusi Eesti õpetajate valimis. PIIRANGUD Antud magistritöö uurimuse tulemustest saadi teada enesetõhususe, läbipõlemise ja mitmete taustategurite vahelised seosed, aga mitte põhjused, mis soodustavad näiteks läbipõlemist. Sest korrelatsioonanalüüsiga saab teada ainult tunnuste vahelise seose suuna ning tugevuse, aga mitte põhjuseid. Edaspidi võiks lisada ankeedile küsimused keskkonnategurite kohta. Või kavandada selles valdkonnas kvalitatiivseid uuringuid, see avab sügavamalt õpetajate arusaamu ja veendumusi. 7
Projekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e
ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemPäevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa,
Päevakava Tarkus tuleb tasapisi V. Teadlik õpetaja Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents 10. oktoobril 2018 Tallinnas, Hestia Hotel Europa, Paadi 5, II korrus 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv
RohkemMAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee
MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Eesti kohalikes omavalitsustes. Eesmärgiks oli välja
RohkemAkadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12
Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemEesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Tu
Eesti Lasteaednike Liidu alushariduse konverents Tarkus tuleb tasapisi IV. Teadlik õpetaja. 11. aprillil 2018 Dorpati Konverentsikeskuse Baeri saal Turu 2, Tartu 9.30-10.00 Registreerimine ja tervituskohv
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemÕpetajate täiendkoolituse põhiküsimused
Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemIndividuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.
Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemTartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Ingi Einaste Eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika üliõpil
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Ingi Einaste Eesti kõrgkoolide matemaatika ja informaatika üliõpilaste enesetõhususe ja motivatsiooni analüüs Bakalaureusetöö
RohkemPowerPoint Presentation
Alameede 1.1.7.6 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklikele õppekavadele vastav üldharidus Projekt Tehnoloogiaõpetuse õpetajate täienduskoolitus, Moodul A1 Ainevaldkond Tehnoloogia Marko Reedik, MSc füüsikas
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemKutseaasta_2009_2010 seire
Kutseaasta VI etapi seire kokkuvõte 29/21 Tallinn 21 1 Kutseaasta seire läbiviimist on toetanud EV Haridus- ja teadusministeerium. Koostajad: Epp Reiska ja Eve Eisenschmidt Andmetöötlus: Epp Reiska Ankeetide
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemÕppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Majutusette
Õppekavarühm Õppekava nimetus Õppekava kood EHIS-es 134911 HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUSE ÕPPEKAVA Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus Hotel management Менеджер отеля ESMAÕPPE ÕPPEKAVA EKR 2 EKR 3
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc
Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemStatistikatarkvara
Sissejuhatus statistika erialasse, sissejuhatus matemaatika erialasse, 20. september 2018 Statistikatarkvara põgus ülevaade Krista Fischer Statistikatarkvara kategooriad Võib jagada mitut moodi: Tarkvara,
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemPersonalijuht keskastme juhi kingades3 [Compatibility Mode]
Vähemalt kaks paari kingi ja lisamõtteid Personalijuht keskastme juhi kingades PARE Akadeemia klubi Karl Laas Keskjuhi arusaam oma tööst inimeste juhina - mis on minu vastutus ja roll? Valida, arendada,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemSekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunika
Sekretäri tööülesanded, õigused ja vastutus Ametikohtade eesmärk Ametikoht 1 (sekretär) Asjaajamise, dokumendiringluse ja linnavalitsuse sisekommunikatsiooni korraldamine ning dokumentide korrektne ja
RohkemMäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g
Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemSammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas
Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit
RohkemVASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp Kooso
VASTSELIINA GÜMNAASIUMI HOOLEKOGU KOOSOLEK Protokoll nr. 12 05.12.2016. Koosoleku toimumise aeg: 5. detsember 2016, algus kell 17.15, lõpp 18.50 Koosoleku toimumise koht: Vastseliina Gümnaasium Koosoleku
RohkemPEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass
PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA Üldinfo Tunni teema Stigma ehk häbimärgistav suhtumine vaimse tervise häirete suhtes. Õpilased
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemTartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Hariduskorralduse õppekava Lia Toro KOOLIJUHTIDE ARUSAAMAD ÕPETAJATE LÄBIPÕLEMI
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Hariduskorralduse õppekava Lia Toro KOOLIJUHTIDE ARUSAAMAD ÕPETAJATE LÄBIPÕLEMISEST, SELLE PÕHJUSTEST JA ENNETAMISEST magistritöö
RohkemReducing disparities Strengthening relations
Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemKEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja
KEHTNA KUTSEHARIDUSKESKUS KÄSKKIRI Kehtnas nr 2-1/8 Kehtna Kutsehariduskeskuse täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste läbiviimise eeskirja kinnitamine 1. Kinnitan täiskasvanuhariduse ja täiendkoolituste
RohkemPresent majandus PS 0
PSÜHHOLOOGIA on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminoloogia, eksperimendid MAJANDUSPSÜHHOLOOGIA Ajalooline taust PSÜHHOLOOGIA STRUKTUUR
RohkemLisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v
Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemNon-pharmacological treatment
Siinusrütmi säilitava ravimi valik Kliiniline küsimus Kas siinusrütmi säilitavaks raviks tuleks eelistada mõnd konkreetset ravimirühma/ravimit: BBL vs Ic vs III? Olulised tulemusnäitajad Surm, ajuinfarkt,
RohkemEesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Mu
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia diplomite, akadeemiliste õiendite ja tunnistuste väljaandmise kord I Üldsätted 1. Käesolev eeskiri sätestab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (edaspidi akadeemia) diplomi,
RohkemLisa 1 KINNITATUD direktori käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpe
Lisa 1 KINNITATUD direktori 06.10.2017 käskkirjaga nr 1-2/99 Võru Gümnaasiumi koolieksami eristuskiri 1. Eksami eesmärk saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis ning suunata eksami
RohkemKINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1
KINNITATUD Vara- ja Isikukaitse Kutsenõukogu 15.04.2019 otsusega nr 13 SISEKAITSEAKADEEMIA KUTSE ANDMISE KORD pääste valdkonna kutsetele 1 ÜLDOSA 1.1 Kutse andmise kord (edaspidi kord) reguleerib järgmiste
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemHaridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht
Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad kurtide hariduse korraldamisel Kalle Küttis Koolivõrgu juht 10.11.2016 Eesti elukestva õppe strateegia üldeesmärk kõigile Eesti inimestele on loodud nende vajadustele
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Arstiteaduskond Õendusteaduse osakond Kätlin Lünekund TARTU ÜLIKOOLI KLIINIKUMI ÕDEDEL ESINEVAD LUU-LIHASKONNA VALUD JA NENDE SEOS PSÜHHOSOTSIAALSETE TEGURITEGA TÖÖL Magistritöö õendusteaduses
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemTäiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON
Täiskasvanute koolitajaks kujunemine BIOGRAAFILINE PERSPEKTIIV LARISSA JÕGI MARIN JOHNSON 2008-2010 BAEA, GRUNDTVIG programm Becoming Adult Educators in European Area. BABAR, Nordplus programm Becoming
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemSiseministri määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama p
Siseministri 30.10.2018 määruse nr 1-1/24 Lennundusseaduse alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vorm LISA Isikuandmete ankeet Vastama peab kõigile küsimustele. Järgige vastamisel etteantud
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemKUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse
KUUENDA KOOSSEISU MÄÄRUS Haapsalu, 22. veebruar 2013 nr 70 Haapsalu Põhikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 35 lg 2, põhikooli ja gümnaasiumiseaduse 66 lg 2 alusel.
RohkemTunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor
Tunnustatud partner teadliku ja õnneliku teadmusühiskonna arendamisel Anneli Kannus EHL Tartu Tervishoiu Kõrgkool Sügiskonverents Rektor 3.09.2015 Vastuvõtukonkurss suvi 2015 Õppe- kohd Avaldusi Konkurss
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemEESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Merike Pärsikivi PSÜHHOSOTSIAALSE TÖÖKESKKONNA TEGURITE ANALÜÜS AS-i STATOIL FUEL & RETAIL EESTI
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Ärijuhtimise õppekava Merike Pärsikivi PSÜHHOSOTSIAALSE TÖÖKESKKONNA TEGURITE ANALÜÜS AS-i STATOIL FUEL & RETAIL EESTI TARTU TEENINDUSJAAMADES Lõputöö Juhendaja: Piret Einpaul,
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemMergedFile
Vanemlusprogrammi Imelised aastad 2018. aasta tulemused Tervise Arengu Instituut Aire Trummal Tallinn 2019 1 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemTABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tab
TABASALU ÜHISGÜMNAASIUMI HOOLEKOGU PROTOKOLL Tabasalus Kuupäev: 21.01.2019 Hoolekogu koosolek algas kell 18:10 ja lõppes 19:45 Koosolekut juhtisid Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel ja hoolekogu
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemMicrosoft Word - Document1
KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.
RohkemMicrosoft PowerPoint - Lisa 5 koolituse materjalid
03. detsember, 2009 Piirangutest vabaks IT-ga või IT-ta? Heiti Mering Heiti.mering@ee.fujitsu.com Eero Elenurm eero@elenurm.net Piirangud või võimalused? Millised on meie oskused? Millised on meie teadmised?
Rohkem