MergedFile

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "MergedFile"

Väljavõte

1 Vanemlusprogrammi Imelised aastad aasta tulemused

2 Tervise Arengu Instituut Aire Trummal Tallinn

3 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist toetavaid hoiakuid, käitumist, poliitikat ja keskkonda eesmärgiga suurendada inimeste heaolu Eestis. Väljaande andmete kasutamisel viidata allikale. Soovitatav viide käesolevale väljaandele: aasta tulemused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut;

4 Sisukord Kokkuvõte... 4 Summary Programmi taust, sisu ja eesmärgid Koolituste läbiviimine Andmete kogumine ja analüüs Vanemlusprogrammi tulemused Koolituste läbimine ja tagasiside Vanemlik kompetentsus Laste käitumise tugevused ja raskused

5 Kokkuvõte ja vanema vaheliste suhete parandamine, lapse eneseregulatsiooni ja sotsiaalsete oskuste arendamine ning käitumisprobleemide ennetamine või vähendamine. Grupitöö metoodikaid kasutav 16 nädalane põhiprogramm on suunatud 2 8-aastaste laste vanematele ning vajadusel lisaks rakendatav jätkuprogramm 3 12-aastaste laste vanematele. Eestis alustati koolitustega aastal ning aasta lõpuks on väljaõppe läbinud 76 grupijuhti ning koolituse on lõpetanud 1261 lapsevanemat 40 kohalikust omavalitsusest. Raport annab ülevaate programmi aasta tulemustest. Aasta jooksul läbis koolituse 500 lapsevanemat 31 kohalikus omavalitsuses. Koolituste läbiviimine toimub Tervise Arengu Instituudi ja omavalitsuste koostöös. Koolituste eelseks ja järgseks andmekogumiseks kasutatakse kahte rahvusvahelist küsimustikku vanemliku kompetentsuse küsimustik PSOC ning lapse tugevuste ja raskuste küsimustik SDQ. Lisaks hindavad lapsevanemad koolituste tulemuslikkust ja omavalitsused selle korraldamise kogemust tagasisideankeedi põhjal aasta põhitulemused on järgmised: Kohalike omavalitsuste spetsialistid ei pea koolituste korraldamise koormust suureks, sooviksid vanemlupsogrammiga jätkata ka edaspidi ning soovitaksid seda teistele omavalitsustele. Valdav enamik lapsevanemad leiavad, et koolituse meetodid on nende jaoks sobivad ja tulemuslikud. PSOC küsimustiku kohaselt on koolituse lõpuks kasvanud vanemate rahulolu ning tõhusus lapsevanema rollis. Kompetentsuse skoori tase on vähemalt ühe punkti võrra paranenud 82% lapsevanemate puhul. SDQ küsimustiku andmetel on koolituse lõpuks vähenenud laste raskused (seoses käitumise, tähelepanu-keskendumise, emotsioonide ja teistega suhtlemisega) ning suurenenud nende abivalmidus ja hoolivus. Raskuste koondskoori tase on kahanenud 77% laste puhul, keda vanemad hindasid. Suuremaid muutusi on märgata nende laste hulgas, kellel oli koolituse eelselt rohkem raskusi. Enne koolitust kuulus suuremate probleemidega gruppi 40% lastest ning koolituse järgselt 18%. 4

6 Summary between children and parents, develop social and emotional skills, and prevent or reduce conduct problems. The 16-week Basic Programme that uses group sessions is intended for parents of pre-schoolers (2 8 years old). If necessary, there is an applicable Advanced Programme for the parents of children between 3 and 12. The intervention was started in Estonia in Seventy-six group leaders have been trained by the end of 2018 and parenting training has been completed by 1,261 parents from 40 local municipalities. The report provides an overview of the programme results for During the year, the Incredible Years training was completed by 500 parents from 31 local municipalities. Programme activities are coordinated by the National Institute for Health Development in cooperation with local municipalities. Two international questionnaires are used to collect data before and after the training the Parenting Sense of Competency Scale (PSOC) and the Strengths and Difficulties Questionnaire s behaviour. In addition, parents assess the process and effectiveness of the training and the local municipalities assess the experience of organising it. In 2018, the main results were as follows: Specialists from the local municipalities do not think that the organisational burden for the training is too great. They would like to continue the parenting programme in the future and would recommend it to other local municipalities. Most of the parents think that the training methods are suitable and effective for them. had increased (based on the PSOC questionnaire). The competency score had improved by at least one point for 82% of the parents. Based on attention-concentration, emotions and peer relations) had decreased and their prosocial behaviour had increased. By the end of the training, the aggregate score for difficulties has declined for 77% of the children who were assessed by their parents. The greatest changes were apparent among the children who had more difficulties. Prior to the training, 40% of the children were in the group with more serious problems (according to the cut-off score used), and after the training it was 18%. 5

7 : ,. 18%. 6

8 1 1.1 Programmi taust, sisu ja eesmärgid Incredible Years ) on mitmete alaprogrammide süsteem, mis on välja töötatud erinevas vanuses laste vanematele, õpetajatele ja lastele endile, võttes arvesse laste arenguetappe ja laste arengu toetamiseks vajalikke oskusi. Süsteemi väljatöötajaks ja arendajaks on kliiniline psühholoog Dr. Carolyn Webster Stratton ning seda levitab Ameerika organisatsioon The Incredible Years ( suurendamine, suhete parandamine lapse ja vanema vahel ning kooliga läbikäimisel, lapse eneseregulatsiooni ja sotsiaalsete oskuste arendamine, koolivalmiduse suurendamine ning käitumisprobleemide ennetamine või vähendamine. Pikaajalisteks eesmärkideks on vähendada laste ja noorte käitumisprobleemidest tulenevat akadeemilist edasijõudmatust, vägivaldsust, õigusrikkumisi ning sõltuvusainete tarvitamist. Sotsiaalministeeriumi ja Tervise Arengu Instituudi (TAI) koostöös programmide seeriast Eestisse toodud 2 8-aastaste laste vanematele mõeldud põhiprogramm (Preschool Basic) ning 3 12-aastaste laste vanematele suunatud jätkuprogramm (Advanced). Programmide piloteerimise periood kestis oktoobrist 2014 kuni märtsini 2017 Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi raames. psevanemate põhiprogrammi rakendatakse paljudes riikides üle maailma, k.a. Euroopa riikides (sh Skandinaavias, Inglimaal, Hollandis jm). Selle positiivset mõju vanemate oskuste ja vaimse tervise parandamisel, laste probleemse käitumise vähendamisel ja arengutee kujundamisel on tõendatud mitmekümne aasta jooksul erinevates riikides korraldatud teadusuuringutega. Lapsevanematele suunatud IA põhiprogrammi koolitustsükkel kestab u 4 kuud (16 nädalat). Koolituse raames toimub üks kord nädalas grupitöö kuni 14 lapsevanema osavõtul. Eelistatud on, et koolitusele tulevad lapse mõlemad vanemad koos või osaleb lisaks vanemale veel üks täiskasvanu, kes kasvatamises aktiivselt osaleb (nt vanavanem). Iga grupiga tegeleb korraga kaks koolitatud grupijuhti. Grupi kohtumise ajaks pakutakse lapsehoiu teenust ja toitlustust. Käsitletakse teemasid nagu mängimine, kiitus ja premeerimine, reeglid ja piiride seadmine, eiramise ja aja maha võtmise tehnikad, probleemide lahendamine. Vanemlikke oskusi omandatakse läbi situatsioonide arutelu, rollimängude, näitlike videote analüüsi, materjalide lugemise ning meetodite praktiseerimise kodus. Jätkuprogramm on mõeldud lapsevanematele, kellel on põhiprogrammis omandatu alusel olnud raske laste kasvatuses püsivaid muutusi saavutada ning kelle pereelus esineb rohkem stressi, viha või konflikte. Jätkuprogramm kestab u kaks kuud (8 10 grupitöö korda) ning tegeleb eelkõige suhtlemisoskuste arendamise, probleemide lahendamise oskuste õppimise ja agressiivse käitumise piiramisega. Kasutusel on põhiprogrammiga sarnased metoodilised võtted. 1.2 Koolituste läbiviimine Vanemlusprogrammi koolitusi korraldatakse tihedas koostöös kohalike omavalitsutega (KOV), kelle roll on aja jooksul suurenenud. Kui pilootperioodi jooksul rahastati koolitusi väga valdavalt Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmist, siis alates aasta teisest poolest toimub tegevuse rahastamine jagatuna riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarve vahel. KOV-ide poolt 7

9 korraldatakse koolituseks ruumid, lapsehoid ja toitlustamine, valitakse välja sobivad grupijuhid ning leitakse koolitust vajavad lapsevanemad. TAI kanda on grupijuhtide väljaõpe ning regulaarsed supervisoonid/kovisioonid, KOV-idele osalemise konkursside teostamine, materjalide tellimine/jagamine, suhtlus programmi arendajaga ning tulemuste hindamine ja levitamine. Koolitused toimuvad periooditi kevadel alustavad grupid ja sügisel alustavad grupid. Lisaks viiakse vanemlusprogrammi koolitusi läbi laste vaimse tervise keskustes (LVTK) Tallinnas ja Pärnus. See tegevus käivitus aastal. Pilootperioodi jooksul ( ) koolitati välja 32 põhiprogrammi grupijuhti, kellest 22 läbis ka jätkuprogrammi väljaõppe. Kahe ja poole aasta jooksul viidi läbi 52 põhiprogrammi gruppi ja 5 jätkukoolituse gruppi. Koolituse läbis 523 lapsevanemat ja osales 21 kohalikku omavalitsust. Peale pilootperioodi on väljaõppe läbinud veel 46 grupijuhti, sh 22 grupijuhti aastal. Lapsevanemate koolitusi on teostanud kokku 40 kohalikku omavalitust ehk 51% kõigist KOV-idest, sh aastal. Osad KOV-id on omavalitsuse lapsevanematele koolitusi korraldanud juba mitu aastat järjest. Joonisel 1 on esitatud põhiprogrammi koolituste ja selle läbinud lapsevanemate arvud aastate kaupa. Kokku on nelja aasta jooksul toimunud 118 koolitust (sh 4 LVTK-des) ning selle on lõpetanud 1261 lapsevanemat. Lisaks on aset leidnud 15 jätkuprogrammi koolitust (sh aastal), mille läbis 163 lapsevanemat aasta aasta aasta aasta 3 KOV-i 12 gruppi 119 vanemat 5 KOV-i 23 gruppi 243 vanemat 25 KOV-i 40 gruppi 399 vanemat 31 KOV-i 43 gruppi 500 vanemat Joonis 1: teostanud KOV-ide, koolituste ja koolitatud lapsevanemate arv 1.3 Andmete kogumine ja analüüs Kasutatud küsimustikud ja vastajate arv Alates aasta teisest poolest kasutatakse koolituse raames toimuva koolituse eelse ja järgse küsitluse jaoks kahte rahvusvahelist küsimustikku. Üks neist puudutab lapsevanemate suutlikkust oma vanemlikus rollis ning teine vanemate hinnanguid oma lapse käitumisele. Kui vanemal on mitu last, täidab ta küsimustiku selle lapse kohta, kellega tal on rohkem muresid. Koolituse lõpus lisandub ka tagasiside küsimine nii lapsevanematelt kui ka koolitusi korraldanud omavalitsustelt. Lapsevanemad täidavad iseseisvalt paberkandjal küsimustikud enne koolituse algust (kas esimese grupitöö alguses või eelintervjuude käigus) ning viimase grupi kohtumise kõige lõpus. Eel- ja järelküsitluse vahe on seega umbes 4 kuud. Kasutatavad küsimustikud on järgnevad: Tajutud vanemliku kompetentsuse küsimustik PSOC (Parenting Sense Of Competence ), mis on välja töötatud Kanada teadlaste poolt. 1 Küsimustiku abil hinnatakse kuni 18-aastaste laste 1 Johnston, C., Mash, E. J. (1989). A measure of parenting satisfaction and efficacy. Journal of Clinical Child Psychology, 18,

10 vanemate rahulolu ja enesetõhusust vanemliku rolli täitmisel. Küsimustik sisaldab 16 väidet, mida vanem hindab 6-pallisel nõustumise skaalal. 2 Eraldi küsimustik on emadele ja isadele, mis enesetõhusus ja vanemlik kompetentsus kokku. hjal arvutatakse kolm skoori: rahulolu, Tugevuste ja raskuste küsimustik SDQ (Strengths and Difficulties Questionnaire) on 3, mis koosneb 25-st lapse käitumise kohta käivast väitest. Küsimustikust on kolm versiooni: vanemale (alates 2. eluaastast), õpetajale (alates 4. eluaastast) ja lapsele endale (alates 11. eluaastast). Väidetele vastatakse kolmesel skaalal kas see väide on lapse kohta kindlasti õige, osaliselt õige või vale. Vastuste põhjal arvutatakse kuus skoori: käitumise, hüperaktiivsuse, emotsioonide ja teiste lastega suhtlemise raskused, prosotsiaalsus ning raskuste koondskoor. Tagasisideankeet. Koolituse lõpus kasutatav tagasisideankeet sisaldab hinnanguid koolituse tulemuslikkusele, erinevate meetodite ja teemade keerukusele ning kasulikkusele ja rahulolule grupijuhtide tööga. Tagasisideankeedis kasutatakse 7-pallist skaalat, kus 1 tähistab kõige madalamat hinnangut ning 7 kõige kõrgemat hinnangut. Ankeet lähtub vanemlusprogrammi arendaja poolt väljatöötatud küsimustikust. Analüüsis on arvestatud nende vastajate andmetega, kelle kohta on olemas nii eel- kui järelküsitluse ankeet (et võrrelda ühtesid ja samu inimesi). SDQ küsimustik on mõlemal korral korrektselt täidetud 447 lapse kohta ning PSOC küsimustik on mõlemal küsitluskorral olemas 396 põhiprogrammi läbinud lapsevanema kohta (kahe grupi puhul ei ole PSOC ankeeti kasutatud). Tagasisideankeedi tulemuste analüüs on esitatud 373 osaleja andmete põhjal. LVTK-des toimuvate gruppide puhul lisandub lühike meeleoluküsimustik DEPS (Depression Scale). Kuna LVTK-de gruppe oli aastal 2, ei ole DEPS ankeeti eraldi analüüsitud ning SDQ ja PSOC küsimustike andmed on liidetud kokku teiste põhiprogrammi gruppide andmetega. Peale kevadiste ja sügiseste gruppide lõppemist saadeti kohalikele omavalitsustele, kes gruppe korraldasid, välja elektroonne tagasisideankeet palumaks hinnanguid vanemlusprogrammi läbiviimisel saadud kogemustele (TAI koostatud ankeet). Analüüs põhineb 28 vastaja andmetel. Andmete analüüs Paberkandjal täidetud ankeetide andmed sisestati MS Excel formaadis, andmed kontrolliti ning moodustati andmebaas koos vajalike lisatunnustega. SDQ ja PSOC küsimustike puhul arvutati välja skoorid. PSOC küsimustiku puhul pöörati rahulolu puudutavate väidete vastuste skaala ümber, kuna rahulolu skaala väited on negatiivse sõnastusega (ja enesetõhususe skaala väited positiivse sõnastusega), aga vastuste suurem väärtus peab väljendama suuremat vanemlikku kompetentsust. Ka SDQ küsimustikus ei ole kõik väited oma sisult ühesuunalised (enamus on negatiivse ja osad positiivse sõnastusega), mistõttu mitmete väidete vastuste väärtused pöörati ümber. Andmeid on analüüsitud statistilise andmetöötluse paketi Stata 13.1 abil. Tulemuste kirjeldamisel on kasutatud keskmisi näitajaid ning sagedusjaotusi. Erinevuste hindamiseks küsitluskordade vahel -ruut testi ja Fisheri täpset testi. Erinevused loeti oluliseks, kui olulisuse nivoo p 0,05. 2 Eestis kogutud andmete põhjal on läbi viidud PSOC küsimustiku faktoranalüüs ning jõutud tulemusele, et küsimustikku võiks lühendada 11-väiteliseks. Vanemlusprogrammi raames on praegu siiski kasutusel algne 16 väitega versioon. (vt 3 Goodman, R. (2001). Psychometric properties of the Strengths and Difficulties Questionnaire. Journal of the American Academy of Child and Adolescent Psychiatry, 40,

11 2 Vanemlusprogrammi tulemused 2.1 Koolituste läbimine ja tagasiside aastal viidi läbi 41 põhiprogrammi koolitusgruppi 29 KOV-is ja 2 laste vaimse tervise keskuses. Koolituse 4-kuulise protsessiga alustas 620 lapsevanemat ning lõpetas 500 lapsevanemat, mis on 81% alustanutest. Ka varasemalt on väljalangenute protsent olnud sarnane. 73% koolituse läbinutest on naised ja 27% mehed. 45% vanematest saabus koolitusele koos lapse teise vanemaga, 51% üksi ning 4% koos mõne muu sugulasega (nt vanavanem). Veidi enam kui pooltel (53%) lapsevanematest on üks 2 8-aastane laps, 38% kaks ning 9% vähemalt 3 koolituse sihtrühma kuuluvat last. Kuna vanemlike oskuste ja lapsevanema käitumise muutus mõjutab ka teisi lapsi peres, küsiti lisaks alaealiste laste arvu kokku. Koolituse lõpetanutest 24% on üks alaealine laps, 46% kaks ning 30% vähemalt 3 alaealist last. Tabelis 1 on esitatud lapsevanemate poolt antud hinnangud koolituse tulemuslikkuse kohta. Näidatud on 7-pallisel skaalal antud hinnangute keskmised ning nende lapsevanemate osakaal, kes andsid vastuseks 6 või 7 palli ehk märkisid kõige suuremat tulemuslikkust/rahulolu. Ülevaade näitab, et koolitusel lapsevanematele. Nad leiavad, et programmi lähenemine lapse käitumise muutmisele on olnud sobiv ning nende jaoks on toimunud olulised edusammud. Ka grupijuhtide tööle antakse kõrged hinnangud (keskmine 7-pallisel skaalal 6,8). Tabel 1: Põhiprogrammis osalenud lapsevanemate hinnangud koolituse tulemuslikkusele Väide Ma arvan, et viis, kuidas selle programmi abil läheneti minu lapse käitumise muutmisele... Oma lapse edusamme jälgides tunnen ma täna, et... Minu lapse käitumisprobleemid, mida ma püüdsin antud programmi meetodeid kasutades lahendada... Minu suhted oma lapse või lastega... Minu oskused iseenda emotsioonidega toimetulekuks ja mõtete suunamiseks... Kui kindel Te täna olete, et saate programmis õpitu abil ise oma lapsel ilmnevate käitumisprobleemidega hakkama? Kas Te soovitaksite selles programmis osalemist oma sõpradele või sugulastele? 7-pallise skaala otsad ei ole üldse sobiv, on väga sobiv ei ole üldse rahul, olen väga rahul halvenesid tunduvalt, paranesid tunduvalt halvenesid tunduvalt, paranesid tunduvalt halvenesid tunduvalt, paranesid tunduvalt ei ole üldse kindel, olen väga kindel kindlasti ei soovitaks, kindlasti soovitaks Keskmine Vastajate %, kes märkis 6-7 palli 6,4 86,1 6,2 80,7 5,8 67,4 6,1 80,5 6,0 72,1 6,0 74,8 6,8 96,3 Koolitusi korraldanud kohalikelt omavalitustelt saadud tagasiside oli järgmine: Vanemlusprogrammi soovitataks ka teistele omavalitsustele. Soovitamist hinnati 10-pallisel skaalal ning vastuste keskmine on 9,6. Koolituse korraldamisega kaasnevat koormust ei peeta suureks. Umbes kaks kolmandikku (68%) KOV-ide esindajatest peavad korraldamise koormust pigem väikeseks või väikeseks ning kolmandik pigem suureks (keegi ei pidanud koormust suureks). 10

12 Vanemlik kompetentsus Koolituse korralduse juures on omavalitsuste jaoks kõige keerulisem lastevanemate grupi komplekteerimine. Kõige enam leiti koolitust vajavaid vanemaid lastekaitse-/sotsiaaltöötaja nimekirja alusel, kuid ka kohalike lasteaedade, koolide või keskuste kaudu. Koostööd grupijuhtidega hindavad KOV-ide esindajad igati heaks ja raskusi ei ole esinenud. Koolitust läbiviinud KOV-id sooviks seda ka edaspidi teha. 75% vastajatest leidis, et nende KOVis võiks programmiga kindlasti jätkata ning neljandik arvas, et pigem võiks jätkata. Mitte jätkamist ei pooldanud keegi. 2.2 Vanemlik kompetentsus PSOC küsimustiku väidete jaotus rahulolu ja enesetõhususe skaala vahel on näidatud joonisel 1. Rahulolu skaala skoori alla koondub 9 väidet. Skoori tulemus väljendab lapsevanema mure, frustratsiooni ja motivatsiooni taset ning saab olla vahemikus Enesetõhususe skaala skoori alla kuulub 7 väidet. Skoori tulemus väljendab suutlikkuse ja probleemide lahendamise oskuste taset lapsevanemana ning saab olla vahemikus Kõigi väidete põhjal arvutatud vanemliku kompetentsuse koondskoor saab olla vahemikus Skoorid on summa väidete vastustest skaalal 1 6. Mida kõrgem on skoor, seda suurem on lapsevanema rahulolu ja enesetõhusus. see minu lapse praeguses vanuses raske. saavutanud. Rahulolu Satisfaction olen mina see, kellega manipuleeritakse. Mu ema/isa oli paremini valmistunud olemaks hea lapsevanem kui mina olen. Minu anded ja huvid on teistes valdkondades, mitte vanemluses. Kui emaks/isaks olemine oleks huvitavam, oleksin ma motiveeritud olema parem lapsevanem. probleeme on lihtne lahendada, kui tead, kuidas sinu teod last Ma oleksin heaks eeskujuks noortele emadele/isadele, kes Efficacy mistahes probleemid on kergesti lahendatavad. Ma vastan oma ootustele lapse eest hoolitsemise oskuste osas. lapsele muret valmistab, olen see mina. Arvestades, kui kaua ma olen ema/isa olnud, tunnen ma ennast oma lapsele hea ema/isa. Joonis 1. PSOC küsimustiku väidete jaotus alavaldkondadeks (Johnston ja Mach 1989) 11

13 Kolme skaala skoori keskmise tulemuse võrdlus enne ja on esitatud joonisel 2. Rahulolu skoori muutus on 4,6 punkti, enesetõhususe skoori puhul 4,1 punkt ja kompetentsuse koondskoori puhul (mis on summa kahest eelnevast skoorist) 8,7 punkti. Kõikide skooride tase on statistiliselt olulisel määral kasvanud (p=0,0000) ehk suurenenud on lapsevanemate rahulolu ja suutlikkus vanema rolli täitmisel. Kui vaadata tulemusi lapsevanemate kaupa, siis kompetentsuse koondskoor on koolituse lõpuks vähemalt 1 punkti võrra kasvanud 82% vanemate puhul. Ülejäänute skoori tase ei ole muutunud või on kahanenud vähemalt 1 punkti võrra ,6 37,2 32,0 Rahulolu 32,9 28,8 30,7 69,5 67,9 60,8 KOMPETENTSUS KOKKU rahvastiku keskmine Joonis 2. PSOC küsimustiku skoorid enne ja ning rahvastikus TAI a uuringu andmetel (keskmine) Et tulemusi paremini tõlgendada, on võimalik saadud skoorid jagada kaheks grupiks. Seejuures on aluseks võetud rahvastiku keskmised näitajad aasta lõpus teostas TAI üle-eestilise uuringu 2 12-aastate laste vanemate seas (N=1650), et selgitada rahvastiku näitajaid kolme küsimustiku osas: PSOC, SDQ ja ECBI (Eybergi lapse käitumise küsimustik). 4 Antud uuringu tulemuste järgi on vaadatud, milline on skoori tase alumisel 20%-l rahvastikust (madalam tase) ning milline ülejäänud 80%-l rahvastikust (kõrgem ja keskmine tase). Rahulolu skoori puhul saadi tulemuseks, et alumise 20% puhul on skoor vahemikus 9 31 ning ülejäänud 80% puhul vahemikus Enesetõhususe skoori korral on need vahemikud 7 27 ja ning kompetentsuse koondskoori puhul ja Jooniselt 2 on näha, et koolitusele tulnud lapsevanemate keskmised skoorid on madalamad rahvastiku keskmisest (suurem on erinevus seoses rahuloluga). Koolituse lõpuks on saavutatud rahvastiku keskmisega sarnane tase; enesetõhususe puhul seda ka mõnevõrra ületades. Joonisel 3 on näidatud, kuidas jagunevad koolitusel osalenute skoorid kahe eelkirjeldatud grupi vahel. Koolituse eelselt kuuluvad pooled lapsevanematest madalama rahuloluga gruppi ning enam kui kolmandik madalama enesetõhususega gruppi. Koolituse lõpuks on need osakaalud 2 3 korda vähenenud. 4 Uuringu raport: Trummal, A. (2017) aastaste laste vanemate tajutud kompetentsus ja käitumisraskuste esinemine lastel. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 12

14 KOMPETENTSUS KOKKU Rahulolu 77,0 23,0 50,5 49,5 87,4 12,6 60,9 39,1 81,3 18,7 48,0 52,0 0% 20% 40% 60% 80% 100% madalam Joonis 3. PSOC küsimustiku skooride jaotus kaheks grupiks enne ja (%) Lapsevanemate grupis, kelle koolituse eelne kompetentsuse koondskoor on olnud madalamal tasemel, on toimunud muutused suuremad. Skoori tase on kasvanud 12,5 punkti võrra (vt joonis 4). Peale vanemlusprogrammis osalemist kuulub nendest, kelle skoor oli koolituse eelselt madal, kõrgema või keskmise kompetentsuse tasemega gruppi 70% ja madalama tasemega gruppi 30%. Ka nende lapsevanemate grupis, kelle koolituse eelne tase oli keskmine või kõrgem, on toimunud statistiliselt olulised muutused ning kompetentsuse skoori tase on kasvanud 4,7 punkti võrra (vt joonis 4) ,0 65,5 Madalam koolituse eelne seis 73,9 69,2 koolituse eelne seis Joonis 4. PSOC küsimustiku kompetentsuse koondskoor enne ja vastaval koolituse eelsele skoori tasemele (keskmine) 13

15 Raskused kokku 2.3 Laste käitumise tugevused ja raskused Lapse tugevuste ja raskuste küsimustiku puhul arvutatakse viis alaskoori. Iga skoori alla koondub 5 väidet (vt joonis 5) ning tulemus saab olla vahemikus Raskuste koondskoor, mis on summa nelja esimese skoori tulemustest, on vahemikus Mida kõrgemad on raskustega seotud skaalade skoorid, seda rohkem esineb lapse käitumisega probleeme, mida kõrgem on prosotsiaalsuse skaala skoor, seda abivalmim ja koostööaltim laps on. Sekkumise tulemusel soovitakse näha raskustega seotud skooride kahanemist ning prosotsiaalsuse kasvamist. Sageli esineb jonniseotud raskused Conduct problems scale seotud raskused Hyperactivity scale Emotsionaalsed raskused Emotional problems scale Kaebab sageli peaenesekindluse Palju hirme, kartlik Teiste lastega suhtlemise raskused Peer problems scale Hoolib teiste inimeste tunnetest Prosotsiaalsus Prosocial scale jne) teistega end halvasti Joonis 5. SDQ küsimustiku väidete jaotus alavaldkondadeks (Goodman 2001) Kolmandik vanemate poolt hinnatud lastest on tüdrukud ja kaks kolmandikku poisid (34% vs 66%). 28% lastest on 2 3-aastased, 50% 4 6-aastased ning 22% vähemalt 7-aastased. Laste tugevuste ja raskuste küsimustiku skoorid koolituse eel ja järel on esitatud joonisel 6. Skoori tasemeid on võrreldud rahvastiku keskmistega TAI aasta lõpus teostatud uuringu andmete põhjal (viide raportile on toodud lk 13). 14

16 Kõige kõrgem on tähelepanu ja keskendumisega seotud raskuste skoori tase ning järgneb käitumisega seotud näitaja (jonn, viha, sõnakuulmatus jm). Hüperaktiivsuse skaala skoor on kõige kõrgem ka rahvastikus ja seega on teatud tasemel eakohane, et antud käitumist esineb teistest mõõdetud teemadest enam. Koolitusele tulnud vanemate laste skoor on aga rahvastiku keskmisest oluliselt kõrgem nii hüperaktiivsuse kui ka kõigi teiste raskustega seotud skooride puhul. Ning proaktiivsuse tase on madalam. Kõikide skaalade skoorid on koolituse järgselt statistiliselt olulisel määral muutunud (p=0,0000): käitumine 1,2 punkti, hüperaktiivsus 1,1 punkti, emotsioonid 0,9 punkti, teistega suhtlus 0,5 punkti, prosotsiaalsus 0,7 punkti ning raskuste koondskoor on kahanenud 3,5 punkti võrra. Raskuste koondskoori jaotuse muutus erinevate skoori tasemete vahel on täpsemalt näidatud joonisel 7 (skoorid jäid vahemikku 1 kuni 31 punkti). Kui vaadata hinnatud lapsi ühekaupa, siis raskuste koondskoori tase on koolituse lõpuks vähemalt 1 punkti võrra kahanenud 77% laste puhul. Prosotsiaalsuse skoori tase on vähemalt 1 punkti võrra kasvanud 55% laste puhul. Ülejäänud puhkudel ei ole skoori tase muutunud või on muutus negatiivse suunaga ,5 2,3 1,4 5,6 4,54,0 2,8 1,9 2,6 1,7 2,11,8 Emotsioonid Teiste lastega suhtlus 7,57,7 6,7 Prosotsiaalsus 14,4 10,9 8,9 RASKUSED KOKKU rahvastiku keskmine Joonis 6. SDQ küsimustiku skoorid enne ja ning rahvastikus TAI a uuringu andmetel (keskmine) punkti 6-10 punkti punkti punkti punkti punkti Joonis 7. SDQ küsimustiku raskuste koondskoori jaotus enne ja (%) 15

17 RASKUSED KOKKU Teiste lastega suhtlus Prosotsiaalsus Emotsioonid tiivsus mine Nii nagu PSOC küsimustiku puhul, on ka SDQ tulemusi võimalik jagada mitmeks grupiks, et skoore paremini tõlgendada. Aluseks on rahvastiku näitajad TAI aasta uuringust (raportile on viidatud lk 13). Lapse tugevuste ja raskustega seotud küsimustiku põhjal arvutatud skooride äralõikepunktid määratakse teooria põhjal, mille järgi ülemised 10% rahvastikust (antud juhul 2 8-aastastest lastest) kuuluvad kõrgema riskiga gruppi, järgmised 10% piiripealsesse gruppi ning alumised 80% tavapärase ehk eakohase käitumisega gruppi. See rahvusvaheliselt kasutatav põhimõte tuleneb uuringutest, mis mõõdavad tähelepanu- ja käitumisega seotud häirete levimust laste ja noorte seas või uurivad häire diagnoosiga ja ilma diagnoosita inimeste rühma ning küsimustike võimet kahte gruppi eristada. SDQ ankeedi väljatöötaja (R. Goodmani) kohaselt on antud loogika kasutatav ka SDQ ankeedi puhul. Kui tulemused grupeerida, on näha, et koolituse eelselt esineb lastel kõige rohkem probleeme käitumisega (jonn, viha jmt) ning ligi pooled (46%) kuuluvad suurema riskiga gruppi. Teiste raskuste puhul kuuluvad suurema riskiga gruppi 16-24% lastest ning prosotsiaalsuse osas 28%. Raskuste koondskoori kohaselt kuulub enne vanemlusprogrammi läbimist 40% vanemate poolt hinnatud lastest suuremate probleemidega gruppi. Peale koolitust on see osakaal 18% ehk üle kahe korra väiksem (vt joonis 8). 58,6 19,5 21,9 31,5 22,4 46,1 72,5 15,4 12,1 47,9 28,6 23,5 82,3 8,3 9,4 65,8 13,2 21,0 79,4 70,5 9,2 11,4 13,2 16,3 70,2 13,0 16,8 55,7 16,8 27,5 68,7 13,4 17,9 42,5 17,7 39,8 0% 20% 40% 60% 80% 100% piiri peal risk. Joonis 8. SDQ küsimustiku skooride jaotus kolmeks grupiks enne ja (%) 16

18 Nagu võib eeldada, on nende laste hulgas, kelle koolituse eelne raskuste koondskoor on madalamal tasemel, muutused suuremad. Skoori tase on kahanenud 5,4 punkti võrra (vt joonis 9). Madalama skoori tasemega grupis oli koolituse eelselt piiripealses seisus 31% ning suuremas riskis 69% lastest. Koolituse järgselt kuulus nendest 52% tavapärase käitumisega gruppi, 19% piiripealsesse ning 29% suurema riskiga gruppi. Ka nende lapse seas, kellel koolituse eelselt olulisi raskusi ei esinenud, on toimunud statistiliselt oluline muutus ning raskuste skoori tase on kahanenud 1,4 punkti võrra (vt joonis 9) ,2 7,8 Koolituse eelne seis 18,5 13,1 suurem risk Joonis 9. SDQ küsimustiku raskuste koondskoor enne ja vastaval koolituse eelsele skoori tasemele (keskmine) 17

MergedFile

MergedFile VEPA Käitumisoskuste Mängu tulemused Õppeaasta 2017/2018 Tervise Arengu Instituut Aire Trummal Tallinn 2018 Tervise Arengu Instituudi missioon on luua ja jagada teadmisi, et tõenduspõhiselt mõjutada tervist

Rohkem

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“ jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht

Lugu sellest, kuidas me „Murdepunktini“  jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Lugu sellest, kuidas me Murdepunktini jõudsime ja mis edasi sai Anne Õuemaa, Eesti ANK projektijuht Elu enne Murdepunkti Mõjutusvahendid vähetulemuslikud (Riigikontroll 2010) Programmide nappus alaealiste

Rohkem

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS

Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult

Rohkem

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012

Microsoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012 KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu

Rohkem

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is

3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is 3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena

Rohkem

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme

Euroopa Liidu struktuurifondide programmi Meede 2.2 Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused 1.3 Rehabilitatsioonialaste hindamis- ja sekkumisme KOGEMUSNÕUSTAJATE KOOLITUS Loov Ruum OÜ võitis hanke kogemusnõustajate koolitamiseks. Pakume koolitust inimestele, kes sooviksid saada tervisekahjustustest taastumise, lähedaste taastumise toetamise või

Rohkem

Sissejuhatus GRADE metoodikasse

Sissejuhatus GRADE metoodikasse Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee

Rohkem

Markina

Markina EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille

Rohkem

Mida me teame? Margus Niitsoo

Mida me teame? Margus Niitsoo Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside

Rohkem

1

1 IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Söömishäired lastel ja noortel

Söömishäired lastel ja noortel Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc

Microsoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC

Rohkem

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas

Sammel.A. TAI tegevused koolitoidu vallas Tervise Arengu Instituudi tegevused koolitoidu vallas Anneli Sammel Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Kool - tervislike toitumisharjumuste oluline kujundaja Koolitoit

Rohkem

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring

IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...

Rohkem

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista

INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud

Rohkem

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov

Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Õppimine Anne Villems, Margus Niitsoo ja Konstantin Tretjakov Kava Kuulame Annet Essed ja Felder Õppimise teooriad 5 Eduka õppe reeglit 5 Olulisemat oskust Anne Loeng Mida uut saite teada andmebaasidest?

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

Kuidas kehtestada N&M

Kuidas kehtestada N&M Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal

Rohkem

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“

KAASAV ELU RÜHM “TAKTIILNE“ KAASAV ELU RÜHM HEV ÕPPEVAHEND 17.05.2018 Grupp: Terje Isok Gerli Mikk Veronika Vahi, Merit Roosna, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Juhendajad: Jana Kadastik ja Tiia Artla PROJEKTI EESMÄRK Luua õppetööd

Rohkem

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g

Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja g Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse tingimused ja kord Mäetaguse Põhikooli arenguvestluse korraldamise tingimused ja kord kehtestatakse Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 37 lg 5 alusel. Mäetaguse Põhikooli

Rohkem

No Slide Title

No Slide Title Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine

Rohkem

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor

Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,

Rohkem

Narva Soldino Gümnaasium

Narva Soldino Gümnaasium 2018. aasta üldhariduskoolide rahuloluküsitluste tagasiside 1 Sisukord Mis on rahulolu ja miks on vaja seda hinnata? 4 Kuidas ja mida mõõdeti? 4 Tagasiside 4 Tulemuste esitamine raportis.........................................

Rohkem

Ppt [Read-Only]

Ppt [Read-Only] EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab varajast koolist väljalangemist ja selle vähendamist EL 2020 strateegia eesmärkidest, mis puudutab madala haridustasemega noorte osakaalu vähendamist Madal

Rohkem

Kuidas hoida tervist töökohal?

Kuidas hoida tervist töökohal? Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

E-õppe ajalugu

E-õppe ajalugu Koolituskeskkonnad MTAT.03.142 avaloeng Anne Villems September 2014.a. Põhiterminid Koolituskeskkonnad (Learning environments) IKT hariduses (ICT in education) E-õpe (e-learning) Kaugõpe (distance learning)

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Pärnu-Jaagupi Gümnaasium Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode] Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ

ДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc

Microsoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks

Rohkem

Pealkiri on selline

Pealkiri on selline Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül

Tallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e

ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv e ARENGUVESTLUSED COACHINGU PRINTSIIPE SILMAS PIDADES Arendava vestluste printsiibid: Eneseanalüüs, keskendumine tugevustele, julgustamine, motiveeriv eesmärk Vestluse skeem vestluse läbiviijale Millel tähelepanu

Rohkem

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12

Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12 Akadeemilise personali tööstressi ja läbipõlemise ohjamise meetmed (AcadOSI) Tallinna Tehnikaülikool psühholoogia õppetool professor Mare Teichmann 12. veebruar 2009 TÖÖSTRESS on pingeseisund, mille on

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_

Microsoft Word - Indikaatorid_tabel_ 1 Üldeesmärk Ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmine ettevõtjate osaluse suurendamiseks riigi tasandi otsustusprotsessis ja poliitikate kujundamisel, et laiendada poliitiliste otsuste kandepinda

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

“MÄLUKAS”

“MÄLUKAS” Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute

Rohkem

TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ) ja mai 2018 S

TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ) ja mai 2018 S TÖÖ LAPSE JA PEREGA* /Lastekaitsetöötajate põhikoolituse IV moodul/ * Koolituskava on aidanud arendada Ingrid Sindi (TLÜ). 7.-8. ja 29.-30. mai 2018 Sihtgrupp: kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti

Rohkem

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?

Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv

Rohkem

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks

Microsoft Word - Koordinatsioonikogu materjal  printimiseks Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Tasuvus Euroopa statistika tegevusjuhise RAHVUSVAHELIN E STATISTIKA-AASTA Tuulikki Sillajõe Peadirektori asetäitja Statistikanõukogu koosolekul, : tasuvus Ressursse kasutatakse tulemuslikult. Inglise keeles

Rohkem

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.

Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk nr 32/ Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1. Individuaalne õppekava ja selle koostamine I. ÜLDSÄTTED Kehtestatud dir kk 20.11.2012 nr 32/1.1-6 1.1. Individuaalse õppekava koostamise aluseks on 1.1.1. Põhikooli ja gümnaasiumiseadus 18. Vastu võetud

Rohkem

Present enesejuhtimine lühi

Present enesejuhtimine lühi ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2)

Microsoft PowerPoint - BPP_MLHvaade_juuni2012 (2) Balti pakendi protseduur MLH kogemus Iivi Ammon, Ravimitootjate Liit Ravimiameti infopäev 13.06.2012 Eeltöö ja protseduuri algus Päev -30 MLH esindajad kolmes riigis jõuavad arusaamani Balti pakendi protseduuri

Rohkem

Rahulolu_uuring_2010.pdf

Rahulolu_uuring_2010.pdf Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elukohajärgse koolikoha määramisest 2017 Viivi Lokk Tallinna Haridusamet Olulised tähtajad 2017. aastal 1.-15. märtsil toimub taotluse esitamine ekoolis või Tallinna Haridusametis; hiljemalt 20. mail teavitab

Rohkem

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula

Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuula Inglise keele ainekava 5.klassile Kuu Õpitulemused Õppesisu Kohustuslik hindamine September 1. Räägib loomadest. Vaba aeg. Animals (Wild life 2. Kuulab, loeb ja jutustab dialooge and pets) Sõnavara teemadel

Rohkem

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi

Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold

Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood

Rohkem

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus

Microsoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

Orbiidile! hooaja info

Orbiidile! hooaja info Orbiidile! hooaja info FIRST LEGO League Eelarve 2018/2019 hooajal Robotimängu väljak 130 EUR + transport Platsi arve hiljemalt oktoobris, meeskonna arve detsembris Esimene meeskond Teise meeskonna registreerimistasu

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli

Rohkem

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in

II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele

Rohkem

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus

TAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva

Rohkem

Kuidas ärgitada loovust?

Kuidas ärgitada loovust? Harjumaa ettevõtluspäev äriideed : elluviimine : edulood : turundus : eksport Äriideede genereerimine Harald Lepisk OPPORTUNITYISNOWHERE Ideed on nagu lapsed Kas tead kedagi, kelle vastsündinud laps on

Rohkem

Microsoft Word - Document1

Microsoft Word - Document1 KOMPETENTSIPÕHINE HINDAMINE JA SELLE MEETODID Anu Vaagen, Raili Laas Mis on hindamine? Esimese asjana seostub õppuril selle sõnaga õpetaja autoriteedile alluva otsuse vorm, mis kajastub numbrilisel kujul.

Rohkem

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass

PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA 8-12 klass PEAASI.EE MATERJAL KLASSIJUHATAJA TUNNIKS: STIGMA Üldinfo Tunni teema Stigma ehk häbimärgistav suhtumine vaimse tervise häirete suhtes. Õpilased

Rohkem

Kutseaasta_2009_2010 seire

Kutseaasta_2009_2010 seire Kutseaasta VI etapi seire kokkuvõte 29/21 Tallinn 21 1 Kutseaasta seire läbiviimist on toetanud EV Haridus- ja teadusministeerium. Koostajad: Epp Reiska ja Eve Eisenschmidt Andmetöötlus: Epp Reiska Ankeetide

Rohkem

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha

EESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v

Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal SMBK II osa Infektsioonhaigused ja v Lisa 1 KVÜÕA sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse 2018 I poolaastal planeeritud kursused 2. nädal 08. 10.01.2018 SMBK II osa Infektsioonhaigused ja välihügieen Kaitseväes 2. nädal 11. 12.01.2018 SMBK

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Seletuskiri eelnõu juurde

Seletuskiri eelnõu juurde SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti

Rohkem

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused

Õpetajate täiendkoolituse põhiküsimused Õpetajate täienduskoolituse vajadus ja põhimõtted Meedi Neeme Rocca al Mare Seminar 2010 Hariduse eesmärk on õpilase areng Olulised märksõnad: TEADMISED,ARUKUS,ELUTARKUS,ISIKUPÄ- RASUS, ENESEKINDLUS JA

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu

LISA KINNITATUD õppeprorektori korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimu LISA KINNITATUD õppeprorektori 22.08.2017 korraldusega nr 134 MUUDETUD õppeprorektori 06.04.2018 korraldusega nr 76 Võõrkeeleoskuse tõendamise tingimused ja kord 1. Võõrkeeleoskuse tõendamine vastuvõtul

Rohkem

Slide 1

Slide 1 TÖÖTUBA: ÕPIRÄNDE TUNNISTUSE TÄITMINE Margit Paakspuu 5163 Töötoa ülesehitus 1. Kellele ja milleks me õpirände tunnistusi väljastame? 2. Õpirände tunnistuse väljastamise protseduur 3. Õpirände tunnistuse

Rohkem

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A

HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud

Rohkem