Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Kaupo Oja AJAINTERVALLIDE PRODUTSEERIMISE MÕJUTAMINE HELISTIIMULI TEMPOGA Seminaritöö Juhendaja: Kairi Kreegipuu
|
|
- Rein Sepp
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Kaupo Oja AJAINTERVALLIDE PRODUTSEERIMISE MÕJUTAMINE HELISTIIMULI TEMPOGA Seminaritöö Juhendaja: Kairi Kreegipuu Läbi pealkiri: Ajataju mõjutamine Tartu 2014
2 Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida inimese sisemise kella mõjutamise võimalikkust helistiimuli tempo muutmisega. Erinevalt eelnevalt läbi viidud katsetest, kus stiimuliks on olnud kindla sagedusega heliklikid, kasutati helistiimulina varieeruva kiirusega inimkõne salvestist. Sisemise kella kiirust mõõdeti ajaintervallide reprodutseerimise kaudu. Lisaks uuriti võimalikku seost enesekohase elutempo kiirusega ning neurootilisusega. Kahjuks ükski hüpotees kinnitust ei leidnud. Märksõnad: Ajataju, sisemine kell Abstract Influencing the Production of Time Intervals via Variable Tempo of Auditory Stimuli The purpose of this study was to examine the possibility of influencing the speed of a person s internal clock via auditory stimuli. Unlike other experiments, where the stimuli have been auditory clicks with a certain frequency, in this one recordings of human speech at varying speeds were used. The speed of the internal clock was measured with a program for reproducing set time intervals. Additionally, the correlations between self-reported speed of life and neuroticism were explored. Unfortunately, none of the hypotheses were confirmed. Keywords: Time perception, internal clock Running head: Influencing the internal clock 2
3 Sissejuhatus Aeg mõjutab iga osa meie elust. Alates igapäevastest olukordadest nagu kellegagi kohtumine või söögi valmistamine, kuni elutähtsate protseduurideni nagu operatsioonil mingi kindla etapi ajakulu. Kuigi paljudel on selliste protsesside jaoks olemas välised abivahendid objektiivse aja mõõtmiseks (kellad, taimerid, stopperid), tuleb ette olukordi, kus peab iseenda tajule lootma jääma. Kuid kui täpne on inimese sisemine kell ja milliseid võimalikke mõjutegureid peab selle töös arvesse võtma? Ajatajust rääkides mõeldakse peamiselt tsirkadiaanset ajataju ning intervalltaju. Tsirkadiaanne taju mõjutab mitmeid protsesse inimese (ja teiste elusolendite) päeva-öö ning une-ärkveloleku tsüklites. Selle tegevuskese asub peamiselt suprakiasmaatilises tuumas ning tegevus töötab ka väliste valguse või pimeduse taseme muutusteta. Lisaks sellele on millisekundite pikkuste ajavahemikega töötav taju, mis tegeleb peamiselt motoorsete protsessidega. Joonis 1. Intervalltaju infotöötluse mudel. Tõlgitud eesti keelde Allman, Teki jt. (2014) artiklist 3
4 Intervalltaju kasutatakse suprasekundiliste ajavahemike hindamiseks. Selle tegevuse asukohtadeks on leitud tugevaid tõendeid ajukoores (Buonomano & Laje, 2010; Meck et al, 2008), basaalganglias ning väikeajus. Kortikaalsete neuronite ostsilleeruvad omadused põhjustavad sisemise kella tiksumist, mis tekitavad omakorda kindla aktiivsusmustri etteantud ajavahemiku esindamiseks (vt Mahuti Joonis 1-l). Kognitiivse mudeli järgi on intervalltaju täpseks töötamiseks väga oluline tähelepanu pööramine mööduvale ajale. Kui inimene teadlikult ei hoia mõtteid ajakulule, on tulemus tunduvalt ebatäpsem. Treisman jt (1990) leidsid, et inimese sisemine kell käitub nagu ostsillaator, ehk pidevalt võnkuv seade, ning selle tempot ja mõju tajutavale ajakulule on võimalik mõjutada intensiivsete tajustiimulitega (nt heliimpulsid), millega saab põhjustada ajakulu üle- või alahindamist. Treisman jt (1990, 1992) suutsid seda mõjutust nii heli- kui visuaalstiimuliga kinnitada. Kuid need stiimulid olid väga konkreetse sageduse ja ajalise piiratusega, mida tavaelus väga sageli ei juhtu. Lisaks ei saa sellise mõjutuse puhul rääkida ajataju absoluutsest muutumisest, vaid pigem suhtelisest muutumisest võrreldes baastasemega. Intervallide pikkuse hindamist on võimalik mõjutada ka helistiimuli emotsionaalse intensiivsusega. Mella, Conty ja Pouthas (2010) leidsid, et kõrge negatiivse emotsionaalsusega helisid hinnati kestvuselt pikemaks kui neutraalseid või madala emotsionaalsusega. Efekt ilmnes vaatamata sellele, kas katseisikul paluti keskenduda pigem heli emotsioonile või kestvusele. Lisaks tekitasid kõrge negatiivse emotsionaalsusega helid katseisikutes tugevamat füsioloogilist reaktsiooni ning ergastatust, mida mõõdeti naha elektrijuhtivuse kaudu. Ajataju on võrreldatav ka teiste tajumodaalsustega nagu nägemine ja kuulmine (Fraisse, 1984). Lisaks lineaarsele seosele objektiivse aja kulgemise ja sisemise ajataju vahel, kehtib ka ajatajul Weberi seadus (Allan, 1998). See tähendab, et piisavalt väikese või piisavalt suure ajavahemiku puhul muutuse märkamiseks on vaja eelneva intervalli suhtes kindla pikkusega uut vahemikku. Näiteks kui paluda inimesel 10 minuti järel hinnata, kui palju aega kulus ning seejärel 10 minuti ja 5 sekundi, siis tõenäoliselt on need kaks vahemikku eristatamatud. Seevastu 30 sekundi järel 35 sekundit hinnata on tunduvalt lihtsam. Lisaks eelnevalt mainitud heli- või visuaalsete impulssidega on subjektiivsel ajatajul veel mitmeid mõjutajaid. Sisemise kella kiirust on seotud mõtlemise (täpsemini uute mõtete 4
5 tekitamise) kiirusega, mis on omakorda sõltuvuses füsioloogilisest ja psühholoogilisest ergastustasemest, tujust ning ümbritsevas keskkonnas toimuvatest asjadest (Pronin 2013, Pronin et al. 2008, Pronin & Jacobs 2008, Pronin & Wegner 2006). Järelikult üritades objektiivselt hinnata inimese sisemise kella kiirust, peab väga mitmeid segavaid faktoreid arvesse võtma. Ajataju mõjutavad ka individuaalsed erinevused ning psüühilised häired. Peamiselt seostub sellega impulsiivsus, kuna osa ajakulu hindamisest sisaldab sellele aktiivse tähelepanu osutamist. ADHD-ga (Attention Deficit Hyperactivity Disorder) katseinimeste tulemus ajakulu hindamisel paranes oluliselt pärast stimulandi manustamist (Wilson et al, 2013). Seevastu kontrollgrupi tulemus pärast sama ravimi manustamist oluliselt ei muutunud. Wittmann ja Paulus (2008) leidsid, et vaatamata eeldusele, et impulsiivsed inimesed ülehindaks ajakulu olukorras, kus nende tähelepanu on häiritud, on tegelik olukord vastupidi. Kui nad ei saa enda impulsside ajendil käituda, siis tajuvad nad ajakulu aeglustumist. Unepuuduse mõju sisemisele kellale on samuti märgatav. Casini jt (2012) leidsid, et üks magamata öö mõjub sisemise taktiseadja tempole kiirendavalt. Suprasekundilisi vahemikke toodeti kiiremini kui ette nähtud ning täishäälikute kestvusi hinnati pikemana kui need tegelikult olid. Järelikult on unepuudus tähtis mõjutaja nii pikemate ajaintervallide hindamisel ning produtseerimisel kui ka millisekundiliste ajavahemike puhul. Selline seos näitab ka võimalikku kattuvust nende kahe ajataju alaliigi vahel. Lisaks mõjutab ajataju ka kehatemperatuur. Hancock (2001) leidis, et tõusva kuulmiskanali temperatuuriga tõuseb ka sisemise kella tiksumise kiirus. See toetab sisemise kella võimalikku keemilist olemust, kuna kõrgendatud temperatuuri juures keemilised protsessid kiirenevad. Huvitav osa sellest avastusest oli nende kahe vahelise seose mittelineaarsus, tugev mõju avaldus vaid äärmuslike temperatuuriolude võrdlusel kontrollolukorraga. Väga väikese temperatuuritõusu puhul ei ole ehk mõju tajutav või muutuse tekkeks on vaja ületada kindel tundlikkuslävi. Käesoleva uurimuse eesmärgiks on näha, kas lisaks visuaalsetele ja auditoorsetele klikkidele, on võimalik inimese ajataju mõjutada ka varieeruva tempoga inimkõnega. Lisaks sellele uurida ka seoseid isiksuseomaduste, täpsemalt neurootilisuse ning selle alaskaalal asuva impulsiivsuse, ja enesekohase elutempo ning produtseeritud ajaintervallide pikkuse vahel. 5
6 Tegemist on väikese mastaabiga soolouuringuga, mis ei kuulu ühegi suurema projekti raamesse. Oodatavad tulemused katsele on järgmised: Hüpotees 1. Kiire või aeglase helistiimuli peale kiireneb või aeglustub (vastavalt) ka katseisiku ajataju. Hüpotees 2. Kõrge neurootilisuse skooriga katseisiku produtseeritud intervallid on kiiremad. Hüpotees 3. Kõrge enesekohase elutempo kiirusega katseisiku produtseeritud intervallid on kiiremad. Meetod Valim Katsed toimusid Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kokku oli katseisikuid 40, kes jagunesid kolme gruppi: kiire, aeglane ja kontroll. Tegu oli mugavusvalimiga, valdav osa katseisikutest olid sel hetkel raamatukogus olevad inimesed, kes nõustusid vabatahtlikult kutse peale katses osalema. Ülejäänud olid katse läbiviija poolt kutsutud inimesed. Kõik katseisikud olid tudengid vanusevahemikus Kõikide katseisikute koduseks keeleks oli eesti keel. Katseisikud jagunesid gruppidesse eelnevalt paika pandud tingimuste järjekorras. Kiire mõjutustempoga grupis oli 15, aeglasega 13 ning puuduva mõjutusega grupis 12 liiget. Sooliselt jagunes valim täpselt 20 naiseks ja 20 meheks. Kõik katseisikud osalesid uuringus vabatahtlikult ning olid allkirjastanud informeeritud nõusoleku lehe. Protseduur Katsed toimusid Tartu Ülikooli Raamatukogus. Nii raamatukogus olevatele inimestele kui katse läbiviija tuttavatele tutvustati katset kui ajataju mõõtmise uuringut, instruktsiooni kiirusega mõjutamist ei mainitud. Katse toimus teisel korrusel suure saali nurgas, katseisikud olid näoga tühja seina poole, et vältida võimalike visuaalsete stiimulite häirimist. Esimese ja teise grupi liikmetele instrueeriti kõigepealt kõrvaklapid pähe panna, seejärel anti nende kätte välja prinditud instruktsioonileht ning nende sõnalisel valmisolekul käivitati vastavalt grupile kiire (pikkus 58 sek) või aeglase (98 sek) heliklipi. Heliklipil oli varieeruva 6
7 kiirusega ette loetud sama instruktsioon mis välja prinditud lehel. Katseisikud kuulasid teksti ning lugesid samal ajal kaasa. Kontrollgrupi liikmed kõrvaklappe kasutama ei pidanud ning võisid selle asemel omas tempos lugeda instruktsiooni. Kui instruktsioon oli lõppenud, läbisid katseisikud lühikese ajataju katse, kus pidi produtseerima 2-4 sekundi pikkuseid ajaintervalle. Seejärel anti neile kaks enesekohast küsimustikku. Üks katse läbiviija poolt koostatud lühike küsimustik nende kõne-, lugemis- ja elutempo kohta. See küsimustik sisaldas ka demograafilisi andmeid (vanus, sugu jne) ja informeeritud nõusoleku osa. Teiseks oli Simple Five (Konstabel et al, 2011) 60-küsimuseline lühendatud vormis küsimustik suure viisiku põhjal. Katse läbides anti katseisikutele soovi korral teada katse eesmärkidest. Lisaks anti võimalus võtta läbiviija kontaktandmed (telefon, meiliaadress), kui on soovi hiljem lõpptööga tutvuda. Kokku võtsid kõik katse osad aega umbes 20 minutit, sõltuvalt katseisiku tempost küsimustikele vastamisel. Katseisikute pärisnimesid ega kontaktandmeid ei küsitud kordagi, tulemuste eristamiseks kasutati koodi, mis sisaldas sugu, katsegruppi ning järjekorranumbrit. Küsimustikud 1. Subjektiivse tempo hindamise küsimustik (Lisa 1). Tegu oli katse läbiviija poolt koostatud viie küsimusega lühiküsimustikuga, eesmärgiga uurida katseisiku enda hinnangut oma tajutud kõne-, lugemis-, töö-, ning elutempole. Küsimustikus küsiti ka, kas katseisik kasutas mingit strateegiat ajaintervallide produtseerimisel (nt sekundite kaasa lugemine, jalaga rütmi tegemine). Kõik viis küsimust olid jah/ei küsimused. Lisaks olid lehel küsimused katseisiku demograafiliste andmete kohta ning lühike informeeritud nõusoleku osa. 2. Short Five küsimustiku neljas versioon (S5v4, Konstabel et al, 2011). Tegu on 60-väitelise enesekohase lühiküsimustikuga NEO PI-R isiksusejoonte skaala mõõtmiseks. See võimaldab (võrdlemisi) lühikese ajaga usaldusväärselt mõõta niinimetatud Suurt Viisikut. 7
8 Iga skaala (Neurootilisus, Ekstravertsus, Avatus, Meelekindlus, Sotsiaalsus) kohta on 5 positiivset ja 5 negatiivset väidet nende vastavate alaskaalade kohta (nt Neurootilisuse puhul ärevus, depressioon, impulsiivsus). Väidete hindamine toimub 7-pallisel Likert i skaalal, kus - 3 on Täiesti Vale ja +3 on Täiesti Õige. Neutraalset keskpunkti tähistatakse 0-ga. Antud küsimustikku kasutasime kuna isiksuseomaduste mõõtmine katsel ei olnud peaeesmärk, nii et katseisikute aja kokkuhoiuks oli otstarbekam kasutada lühemat isiksustesti. Lisaks suurendas see tõenäosust inimesi katsesse saada, sest 15-minutine ajakulu on paljudele vastuvõetavam kui peaaegu tunniajane. Ajataju katse Ajaintervallide produtseerimiseks kasutati TÜ Psühholoogia Instituudi, Hasartmängusõltuvuse Nõustamiskeskuse ja TNS EMOR koostöös valminud lühikeste ajaintervallide produtseerimise katset TakeTime (.NET Framework il Stopperklassi ajamõõtmisega programm), mida kasutati ka Aili Maari (2013) magistritöös ja Kerttu Petenbergi (2011) seminaritöös. Käesolevas katses esitati programm arvutil Asus N53SN. Katses on kaks kuuest katsekorda ning nendele eelnev proovikord, kus katseisik saab tühikut all hoides vabalt valitud ajaintervalli produtseerida. Proovikatse puhul kuvatakse produtseeritud ajaintervall kohe ekraanile. Ülejäänud katsete puhul tuleb alles kuuenda korra järel üldine informatsioon, mitmel korral oldi kiiremad või aeglasemad kui etteantud aeg. Esimene kord (edaspidi testkord) on vahetult pärast grupile vastava heliklipi kuulamist ning teine kord (edaspidi kontrollkord) lühikest aega pärast testkorra lõpetamist. Instruktsioon katseisikule on hoida tühikut all nii mitu sekundit kui ekraanil on palutud (2, 3 või 4 sek). Andmetöötlus Ajaintervallide produtseerimise katse ning küsimustike tulemused sisestati programmi Microsoft Excel 2010 ja neid töödeldi programmis IBM SPSS Statistics 20. Tulemused Helistiimuli tempoga mõjutamine Produtseeritud intervalli täpsuse arvutamiseks võeti keskmine etteantud ajavahemike ning katseisiku produtseeritud intervallide vastavate kordade jagatistest. Mida lähedamal oli 8
9 täpsuse mõõt 1-le, seda täpsemalt reprodutseeris katseisik etteantud ajavahemiku. Skoor <1 tähendas ülehinnatud aega (st produtseeritud ajavahemik oli pikem kui etteantud) ning >1 tähendas alahinnatud aega. Analüüsist eemaldati kolme katseisiku tulemused, kuna produtseeritud aeg erines liiga palju keskmisest tulemusest (üle 2 standardhälbe). Testkorral oli kõige täpsem ajaintervalli produtseerimine puuduva mõjutusega grupil, seejärel kiire mõjutusega ja kõige ebatäpsem aeglase mõjutusega grupil. Samasugused tulemused tekkisid ka kontrollkorral (vt Tabel 1). Puuduva ning aeglase mõjutusega gruppidel oli mõlemal katsekorral ülehinnatud ajakulg (produtseeritud intervall oli lühem kui etteantud aeg). Kiire mõjutusega grupi testkorral oli samuti ajakulg ülehinnatud, kuid kontrollkorral alahinnatud. Kõikidel gruppidel oli kontrollkorral produtseerimine täpsem kui testkorral. Dispersioonanalüüsi (ANOVA) tulemusena on näha, et gruppide mõjutus testkorral ei ületa statistilise olulisuse määra (p = 0,140). Tabel 1. Ajaintervallide produtseerimise täpsuse keskmine tulemus gruppide vahel Tempo Testkord Kontrollkord N M SD N M SD Puudub 11 1,020, ,007,178 Kiire 13 1,067,269 13,961,173 Aeglane 13 1,208, ,062,086 Märkus N grupi liikmete arv, M keskmine tulemus, SD standardhälve Neurootilisuse mõju intervallide produtseerimisele Neurootilisuse skaala tulemuse leidmiseks võeti keskmine alaskaalade positiivsete tulemuste ning negatiivsete tulemuste keskmiste vahest. Analüüsist jäeti üks katseisik välja, kuna tema neurootilisuse skoor oli üle 2 standardhälbe erinev keskmisest. Pärast outlieri välja arvestamist, oli neurootilisuse keskmine skoor -0,98 (standardhälve 0,76). Ülejäänud katseisikute tulemused jaotati ühe skaalapunktiste sammudega kolme gruppi (-2,5 kuni -1,5, - 1,5 kuni -0,5 ja -0,5 kuni 0,5). Produtseeritud ajaintervallide keskmine täpsus väheneb neurootilisuse skoori kasvuga nii testkorral kui kontrollkorral. Dispersioonianalüüs näitab, et 9
10 gruppidevaheline erinevus ei ole siiski statistiliselt oluline (testkorral p = 0,688, kontrollkorral p = 0,203). Tabel 2. Ajaintervallide produtseerimise tulemused neurootilisuse järgi jaotununa Testkord Kontrollkord N M SD N M SD -2,5 kuni -1,5 10 1,054,175 10,937,120 Neurootilisus -1,5 kuni -0,5 17 1,121, ,027,166-0,5 kuni 0,5 9 1,149, ,056,151 Märkused N grupi liikmete arv, M keskmine tulemus, SD - standardhälve Enesekohase lugemistempo mõju intervallide produtseerimisele Enesekohase lugemistempo hindamist küsiti katse läbiviija koostatud lühiküsimustiku neljandas küsimuses ( Kas saate lugemisülesannetega tavaliselt kiiremini valmis kui teised? ). Jah vastanuid oli analüüsis osalevate katseisikute hulgas 17 ning Ei vastanud katseisikuid oli 20. Jah vastanud katseisikute ajaintervallid olid nii testkorral kui kontrollkorral üleprodutseeritud (st produtseeriti pikem intervall kui palutud), keskmised tulemused vastavalt 0,99 (SD = 0,20) ja 0,95 (SD = 0,15). Ei vastanud inimestel oli tulemus vastupidine, keskmine tulemus testkorral 1,20 (SD = 0,24) ning kontrollkorral 1,06 (SD = 0,13). Studenti t-test intervallide täpsuse ja enesekohase lugemistempo vahel näitab statistiliselt olulist seost (vt Tabel 3). Tabel 3. T-testi tulemused enesekohase lugemistempo mõjust ajaintervallide produtseerimisele T-test t df p Testkord 2,787 35,009 Kontrollkord 2,515 35,017 Märkused t statistik, df vabadusastmete arv, - p statistiline olulisus 10
11 Arutelu Kolmas hüpotees leidis kinnitust. Võimalikuks põhjuseks sissejuhatuses mainitud uute mõtete vormistamise kiirus, mis mõjutab ka inimese ajataju. Võib oletada, et (vähemalt teksti lugedes) liiguvad kiiremini lugeva inimese mõtted kiiremini kui aeglaselt lugeva inimese omad. Tulevikus võiks edasi uurida põhjalikuma enesekohase elutempo küsimustikuga, millel on rohkem küsimusi ning lisaks uuritud ka sisevaliidsust ning reliaablust. Käesolevas uuringus oli küsimustiku eesmärk pigem üldinfot saada katseisikute kohta, kindla konstruktsiooni või kognitiivse funktsiooni peale mõeldes ei olnud küsimustik üles ehitatud. Lisaks enesekohase lugemiskiiruse arvestamisele, võiks testida ka inimese reaalset lugemiskiirust, nii vaikselt kui valjuhäälselt. Esimese hüpoteesi peamiseks probleemiks oli stiimuli liigne ebatäpsus. Kui sissejuhatuses viidatud töödes kasutati kindlate sageduste ning kestvustega heliimpulsse sisemise kella võnkesageduse muutmiseks, siis inimkõnega on sellist täpsust võimatu saavutada. Ehk oleks targem olnud mitte kõnelemistempoga mõjutada, vaid pigem sarnaselt lugemisele mõõta inimese enda loomulikku kõnetempot. Mõlemal punktil võib olla üsna loogiline seos sissejuhatuses viidatud mõtlemise kiirusega. Teise hüpoteesi puhul on täpset viga raskem leida. Võimalik, et neurootilisuse keskmine skoor oli sellepärast kõigil nii madal, et neurootilisemad inimesed ei julgenud sotsiaalse soovitavuse pärast ausalt küsimustikule vastata. Või siis inimesed, kes on nõus päevasel ajal raamatukogus vabatahtlikult katses osalema, ongi üldiselt vähem neurootilised. Kolmas võimalus on muidugi ka see, et neurootilisusel ei olegi mõju ajaintervallide produtseerimisel ning katse ülesehitusel viga sel määral puudub. Üldise probleemina võis olla vähene segavate faktorite arvesse võtmine, nagu näiteks katseisikute ärkveloleku, emotsionaalse seisundi ning ärevuse/ergastatuse kohta. Kuna tegu oli sessiperioodiga, siis võis paljudel katsealustel olla üsna kiire tagasi enda tegevuse juurde saamisega. Samuti ei võinud kindel olla nende öises uneajas või manustatud kofeiinikogustes. Lisaks sellele võisid mõned häbelikumad katseisikud olla ka niisama ärevad täiesti võõra inimese lähenemisest ja abipalvest. 11
12 Kokkuvõte Kinnituse leidis kolmas hüpotees. Tulevastel katsetajatel tasuks rohkem aega kulutada eeltööle ning kogutud materjalide vajalikkusele ja valiidsusele uuritava nähtuse seisukohalt. Lisaks tasuks keskenduda selliste väiksemate projektide puhul pigem süviti ühe nähtuse vähematele tahkudele, kui üritada võrdlemisi pinnapealselt avastada midagi mitmete kohta. Ka helistiimulite täpsusele tasuks rohkem tähelepanu pöörata, ehk aitaks mõne helimonteerimise programmi kasutamine lindistaud kõnetempo täpsemaks manipuleerimiseks. Üldise isiksustesti asemel võiks kasutada mõnda spetsiifiliselt neurootilisuse või mõne selle alaskaala (nt sageli ajatajuga seostatud impulsiivsuse) kohta käivat küsimustikku. 12
13 Kasutatud kirjandus Allan LG. (1998). The influence of the scalar timing model on human timing research. Behavioural Processes, 44, Buonomano DV, Laje R. (2010). Population clocks: motor timing with neural dynamics. Trends in Cognitive Science, 14, Casini, L., Ramdani-Beauvir, C., Burle, B., & Vidal, F. (2012). How does one night of sleep deprivation affect the internal clock? Neuropsychologia, 51, Fraisse P. (1984). Perception and estimation of time. Annual Review of Psychology, 35, 1 36 Hancock, P. A. (2001). Body temperature influence on time perception. The Journal of General Psychology, 120(3), Konstabel, K., Lönnqvist, J., Walkowitz, G., Konstabel, K., & Verkasalo, M. (2011). The Short Five (S5): Measuring personality traits using comprehensive single items. European Journal of Personality, 26, doi: /per.813 Maar, A. (2013). Impulsivity and time perception as predictors of pathological gambling. magistritöö, Tartu Ülikool Meck WH, Penney TB, Pouthas V. (2008). Cortico-striatal representation of time in animals and humans. Current Opinion in Neurobiology, 18, Mella, N., Conty, L., & Pouthas, V. (2010). The role of physiological arousal in time perception: Psychophysiological evidence from an emotion regulation paradigm. Brain and Cognition, 75, Petenberg, K. (2011) Käitumuslik impulsiivsus söömishäiretega patsientidel enne ja pärast ravi. seminaritöö, Tartu Ülikool Pronin E. (2013). When the mind races: effects of thought speed on feeling and action. Current Directions in Psychological Science, 22,
14 Pronin E, Jacobs E. (2008). Thought speed, mood, and the experience of mental motion. Perspectives on Psychological Science, 3, Pronin E, Jacobs E, Wegner DM. (2008). Psychological effects of thought acceleration. Emotion, 8, Pronin E, Wegner DM. (2006). Manic thinking: independent effects of thought speed and thought content on mood. Psychological Science, 17, Treisman, M., & Brogan, D. (1992). Time perception and the internal clock: Effects of visual flicker on the temporal oscillator. European Journal of Cognitive Psychology, 4, Treisman, M., Cook, N., Naish, P.L.N., & MacCrone, J.K. (1994) The internal clock: electroencephalographic evidence for oscillatory processes underlying time perception. The Quarterly Journal of Experimental Psychology, 47A(2), Wilson, T. W., Heinrichs-Graham, E., White, M. L., Knott, N. L., & Wetzel, M. W. (2013). Estimating the passage of minutes: Deviant oscillatory frontal activity in medicated and unmedicated ADHD. Neuropsychology, 27(6), doi: /a Wittmann, M., & Paulus, M. P. (2007). Decision making, impulsivity and time perception. Trends in Cognitive Sciences, 12(1),
15 Lisad Lisa 1. Lühiküsimustik subjektiivse tempohinnangu kohta Vanus Sugu Mees / Naine Elukoht Sünnikoht Kodune keel Palun vastake paarile enesekohasele küsimusele. Küsimuste 2 kuni 5 puhul piisab lihtsast jah/ei vastusest. 1. Kas kasutasite aja lugemisel mingit strateegiat? (nt sekundite kaasa lugemine) Kui jah, siis millist? 2. Kas teile on sageli öeldud, et räägite kiiresti? 3. Kas teile tundub sageli, et teised töötavad liiga aeglaselt? 4. Kas saate lugemisülesannetega tavaliselt kiiremini valmis kui teised? 5. Kas tunnete järjekorras oodates end tihti kärsitult? Lisa 2. TakeTime instruktsioon 15
16 Ajataju mõõtmine Kas tajute aega kiiremana või aeglasemana võrreldes tegelikkusega? Selleks tuleb Teil teha 2 x 6 (kaks korda kuus) väikest katset, kus Te peate arvuti tühikuklahvi all hoidma just nii mitu sekundit, kui arvutiekraanil palutakse. Aga enne veel saate kõigepealt 1 korra proovida ja harjutada, kui pikk aeg tundub Teie jaoks olevat vabalt valitud aeg, näiteks 2 sekundit. Programm annab iga bloki lõpus pärast kahe katse sooritamist ka üldist tagasisidet, kas olite kiirem või aeglasem kui paluti ja mõlema bloki alguses saate uuesti ühe korra harjutada. Võite kasutada sekundite kaasalugemise strateegiat, kuid ärge vaadake kella või stopperit! Eksperimentaator selgitab ja aitab Teil katset alustada. Samuti sulgeb katse läbiviija ise katseprogrammi. Kui esimene katseblokk on läbitud, võite eemaldada peast kõrvaklapid. Edasi vajutage nuppu Alusta uuesti ning tehke kogu katseprotseduur veel ühe korra. Mõlema bloki alguses saate uuesti harjutada vabalt valitud ajaintervalli produtseerimisega. 16
17 Käesolevaga kinnitan, et olen korrektselt viidanud kõigile oma töös kasutatud teiste autorite poolt loodud kirjalikele töödele, lausetele, mõtetele, ideedele või andmetele. Olen nõus oma töö avaldamisega Tartu Ülikooli digitaalarhiivis DSpace. Kaupo Oja 17
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad
ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal
RohkemMillest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog
Millest mõtleb depressioon (ja kuidas temast aru saada?) Maarja-Liisa Oitsalu kliiniline psühholoog Ma olen mõttetu Jälle ma ebaõnnestusin! See ülesanne ei tulnud mul hästi välja Küll ma olen vahest saamatu!
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Kristi Soogenbits Sotsiaalse Käitumise küsimustiku sobivus Aspergeri sündroomiga teismeliste isiksuseomaduste mõõtmiseks ja antud küsimustiku normide uuendamine. Magistritöö
RohkemExcel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et
Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemÕppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Dian
Õppematerjalide esitamine Moodle is (alustajatele) seminar sarjas Lõunatund e-õppega 12. septembril 2017 õppedisainerid Ly Sõõrd (LT valdkond) ja Diana Lõvi (SV valdkond) Järgmised e-lõunad: 10. oktoober
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemSeminaritöö_Demograafiliste muutujate mõju isikuomaduste sotsiaalsele soovitavusele
Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Deivi Tuppits DEMOGRAAFILISTE MUUTUJATE MÕJU ISIKSUSE SEADUMUSTE SOTSIAALSELE SOOVITAVUSELE Seminaritöö Juhendaja: Jüri Allik, PhD Läbiv pealkiri: Isiksuseomaduste
RohkemE-arvete juhend
E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
Rohkem(Microsoft Word - \334lle Mugu_kokkuv\365te)
TARTU LINNA ÕPETAJATE LÄBIPÕLEMISE, ENESETÕHUSUSE JA TAUSTATEGURITE SEOSED Magistritöö aktuaalsus Eesti hariduselus on toimunud ja toimumas suured muutused viiakse läbi ulatuslikke haridusreforme ning
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemMicrosoft Word - Toetuste veebikaardi juhend
Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemTartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urma
Tartu Ülikool Matemaatika-informaatikateaduskond Matemaatilise statistika instituut Võrgupeo külastaja uurimine Andmeanalüüs I projekt Koostajad: Urmas Kvell Riivo Talviste Gert Palok Juhendaja: Mare Vähi
RohkemKuidas hoida tervist töökohal?
Kuidas hoida tervist töökohal? Kristjan Port, TLU 25.04.2017 Tööinspektsiooni konverents Kas aeg tapab?. Mis on tervis? Teadmatus võib olla ratsionaalne. On olukordi milles teadmiste hankimise kulud ületavad
Rohkem1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik Tõend õppim
1. Üliõpilased 1.1 Tõendid Vali menüüst: Üliõpilased tõendid tõendite trükkimine. Avaneb vorm Tõendite trükkimine, vali tõendi liik. 1.1.1 Tõend õppimise kohta TLÜ-s Seda tõendiliiki saab väljastada ainult
RohkemAktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukor
Aktiivtöö. Kuri Muri Teema: viha ja agressiivsus. Toimetulek vihaga. Alateema: eneseanalüüs, vihapäevik. Õpitulemused. Õpilane: oskab ära tunda olukorrad, mis tekitavad viha; oskab ära tunda kehalisi reaktsioone,
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis
Rohkem3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui is
3-15-aastaste erivajadustega laste abivajaduse hindamise töövahend A. ÜLDANDMED (LAPS ja LEIBKOND) Isikukood Sünniaeg (PP/KK/AAAA) täita juhul, kui isikukood ei ole teada Ees- ja perekonnanimi Sugu Vanus
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemTarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017
Tarkvaraline raadio Software defined radio (SDR) Jaanus Kalde 2017 Sissejuhatus Raadiosidest üldiselt Tarkvaraline raadio Kuidas alustada 2 Raadioside Palju siinussignaale õhus Info edastamiseks moduleerid
RohkemTartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Isiksu
Tartu Ülikool Loodus- ja täppisteaduste valdkond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias (12 EAP) Isiksuse seadumuste seos telefonikasutusega Marian Juurik
RohkemSöömishäired lastel ja noortel
Söömishäired lastel ja noortel Ere Vasli Lastepsühhiaater SA Tallinna Lastehaigla/ Laste Vaimse Tervise Keskus 24.aprill 2014.a. Söömishäired laste ja noortel Terve ja patoloogiline söömiskäitumine Söömishäired
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemTartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond Merlis Karja-Kännaste ASUTUSE DOKUMENDIREGISTRI AVALIK VAADE Analüüs Juhendaja Mirjam-Merike Sõmer Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. VILJANDI LINNAVALITSUSE
RohkemFRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND
FRESENIUS ÕPPEKESKUS KIIRJUHEND SISUKORD 1. Kuidas saan Freseniuse õppekeskuksesse? 03 2. Kuidas sisse logida? 04 3. Mida teha, kui ma ei mäleta oma parooli? 05 4. Mida leian kodulehelt pärast sisselogimist?
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemOutlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plu
Outlookist dokumendi registreerimine Plugina seadistamine Dokumendi registreerimine Outlookist Vastusdokumendi registreerimine Outlookist Outlooki plugina ikoon on kadunud Outlooki kasutajad saavad dokumente
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemSissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120
Sissejuhatus mehhatroonikasse MHK0120 5. nädala loeng Raavo Josepson raavo.josepson@ttu.ee Pöördliikumine Kulgliikumine Kohavektor Ԧr Kiirus Ԧv = d Ԧr dt Kiirendus Ԧa = dv dt Pöördliikumine Pöördenurk
RohkemSkriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: G
Skriptimiskeeli, mida ei käsitletud Perl Python Visual Basic Script Edition (VBScript) MS DOS/cmd skriptid Windows PowerShell midagi eksootilisemat: GIMP Script-Fu 1 Skriptimiskeeli: Perl v1.0 loodud Larry
RohkemArcGIS Online Konto loomine Veebikaardi loomine Rakenduste tegemine - esitlus
PILVI TAUER Tallinna Tehnikagümnaasium ArcGIS Online 1.Konto loomine 2.Veebikaardi loomine 3.Rakenduste tegemine - esitlus Avaliku konto loomine Ava ArcGIS Online keskkond http://www.arcgis.com/ ning logi
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemTartu Ülikool Psühholoogia instituut Birgit Pillmann EESTI KOOLIÕPILASTE ELUGA RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID Magistritöö Juhendajad: Helle Pullmann (Ph.
Tartu Ülikool Psühholoogia instituut Birgit Pillmann EESTI KOOLIÕPILASTE ELUGA RAHULOLU ENNUSTAVAD TEGURID Magistritöö Juhendajad: Helle Pullmann (Ph.D), Anu Realo (Ph.D) Läbiv pealkiri: Kooliõpilaste
RohkemSissejuhatus GRADE metoodikasse
Sissejuhatus GRADE metoodikasse Eriline tänu: Holger Schünemann ja GRADE working group www.gradeworkinggroup.org Kaja-Triin Laisaar TÜ peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut kaja-triin.laisaar@ut.ee
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemMAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Ee
MAGISTRITÖÖ LÜHIKOKKUVÕTE Ester Marjapuu Tartu Ülikool majandusteaduskond Magistritöö on kirjutatud teemal Klienditeeninduse põhimõtete kujundamine Eesti kohalikes omavalitsustes. Eesmärgiks oli välja
RohkemSissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo
Sissejuhatus Informaatikasse Margus Niitsoo Saagem tuttavaks Minu nimi on Margus Niitsoo Informaatika doktorant Teoreetiline krüptograafia 23 Vallaline Hobid: Basskitarr, Taiji, Psühholoogia Saagem tuttavaks
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemSAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Wind
SAF 7 demo paigaldus. 1.Eeldused SAF 7 demo vajab 32- või 64-bitist Windows 7, Window 8, Windows 10, Windows Server 2008 R2, Windows Server 2012, Windows Server 2012 R2, Windows Server 2016 või Windows
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemLaste mõistestruktuuri ja väärtuste areng
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Psühholoogia Instituut Liina Vallimäe EESTI KOOLILASTE ENESEKIRJELDUSED NING NENDE SEOS MÕISTESTRUKTUURIGA Magistritöö Juhendajad: Prof. Tiia Tulviste, PhD
RohkemPresent enesejuhtimine lühi
ENESEJUHTIMINE 11. osa ELUKVALITEET SELF-MANAGEMENT 2009, Mare Teichmann, Tallinna Tehnikaülikool ELUKVALITEET NB! Elukvaliteet Kas raha teeb õnnelikuks? Kuidas olla eluga rahul? Elukvaliteet Maailma Terviseorganisatsioon
Rohkem遥控器使用说明书(ROHS) ALPA-CS349-R09D(E)-0301(内容)
KASUTUSJUHEND SIIRDATAV KDITSIEER KAUGJUHTIMISPULDI KASUTUSJUHEND AM-5PR(N) Täname teid, et olete soetanud endale meie õhukonditsioneeri Palun lugege hoolikalt käesolevat kasutusjuhendit enne seadme kasutamist
RohkemProgrammi AnimatorDV Simple+ lühike kasutajajuhend
Programmi AnimatorDV Simple+ esmane kasutusjuhend Programm AnimatorDV Simple+ on mõeldud animatsioonide loomiseks. Tegemist on tasuta tarkvaraga, mis töötab videoseadmetega (videokaamera, veebikaamera).
RohkemMicrosoft Word - Bose_SoundLink_around-ear_Kasutusjuhend.docx
Bose SoundLink Around- ear II Kõrvaklapid ETTEVAATUSABINÕUD Pikaajaline vali heli võib kahjustada Teie kõrvakuulmist. Vältige kõrvaklappide kasutamist autoga sõitmise ajal. Kõrvaklappide ohutuimaks kasutamiseks
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemMicrosoft Word - ref - Romet Piho - Tutorial D.doc
Tartu Ülikool Andmetöötluskeel "Tutorial D" realisatsiooni "Rel" põhjal Referaat aines Tarkvaratehnika Romet Piho Informaatika 2 Juhendaja Indrek Sander Tartu 2005 Sissejuhatus Tänapäeval on niinimetatud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemEstonian_TBW-106UB(V1).cdr
Lühike paigaldusjuhend TBW-106UB H/W: V1 Sisukord... 1 1. Enne alustamist... 1 2. Kuidas paigaldada... 3. Bluetooth adapteriseadistamine... 2 5 Tõrkeotsing... 7 Version 02.17.2009 1. Enne alustamist Pakendi
RohkemKASUTUSJUHEND
KASUTUSJUHEND Sissejuhatus Kui valvesüsteem on valvessepanekuks valmis ning puuduvad rikke- ning häireteated, kuvatakse sõrmistiku displeil kellaaeg, kuupäev ning tekst Enter Your Code sisestage kood Peale
Rohkem6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE
6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC
RohkemVL1_praks2_2009s
Biomeetria praks 2 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik (see, mida 1. praktikumiski analüüsisite), 2. nimetage Sheet3 ümber
RohkemMicrosoft Word - Iseseisev töö nr 1 õppeaines.doc
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Mikrolainetehnika õppetool Iseseisva töö nr 1 juhend õppeaines Sideseadmete mudeldamine Ionosfäärse sidekanali mudeldamine Tallinn 2006 1 Teoreetilised
RohkemEesti kõrgusmudel
Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemMicrosoft Word - alkohol_K2_SoKo.doc
Soovituste koostamise kokkuvõte - SoKo Kliiniline küsimus nr 2 Kas kõigil alkoholi kuritarvitamise ja alkoholisõltuvuse kahtlusega patsientidel tuleb lisaks anamneesile kasutada diagnoosi täpsustamiseks
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemMicrosoft Word - VOTA_dok_menetlemine_OIS_ doc
Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA ) dokumentide menetlemise protsess ÕISis Koostanud: Ele Hansen Ele Mägi Tartu 2012 1. Aine ülekandmine-õppekavajärgne aine Varasemalt sooritatud aine
RohkemTartu ülikool Psühholoogia instituut Mait Samuel KESKMISE JA SUMMAARSE SUURUSE TAJUMEHHANISMIDEST TINGITUD VASTAMISAEGADE ERIPÄRAD Seminaritöö Juhenda
Tartu ülikool Psühholoogia instituut Mait Samuel KESKMISE JA SUMMAARSE SUURUSE TAJUMEHHANISMIDEST TINGITUD VASTAMISAEGADE ERIPÄRAD Seminaritöö Juhendajad: prof. Jüri Allik, Kristiina Averin Läbivpealkiri:
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loeng2www.ppt [Compatibility Mode]
Biomeetria 2. loeng Lihtne lineaarne regressioon mudeli hindamisest; usaldusintervall; prognoosiintervall; determinatsioonikordaja; Märt Möls martm@ut.ee Y X=x~ N(μ=10+x; σ=2) y 10 15 20 2 3 4 5 6 7 8
RohkemMicrosoft Word - EVS_ISO_IEC_27001;2014_et_esilehed.doc
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 27001:2014 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infoturbe halduse süsteemid Nõuded Information technology Security techniques Information security management systems Requirements (ISO/IEC
RohkemMicrosoft Word - Estonian - Practice Reasoning Test doc
GLOBAALNE LOOGIKA TEST HARJUTAMISTEST COPYRIGHT 2008 PROCTER & GAMBLE CINCINNATI, OH 45202 U.S.A. HOIATUS: Kõik õigused kaitstud. Brošüüri ühtegi osa ei tohi mingilgi kujul ega moel paljundada ilma kirjaliku
RohkemEBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut
EBSCO täistekstiandmebaaside kasutamine Otsingu sooritamiseks: 1. Logi sisse 2. Vali EBSCOhost Web 3. Seejärel vali andmebaas, milles soovid otsingut sooritada. Andmebaasid on temaatilised. Koolitööde
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
Rohkem“MÄLUKAS”
Hiiumaa Arenguseminar 2016 Mälu ja mõtlemine Juhi tähelepanu Tauri Tallermaa 27.oktoober 2016 Edu 7 tunnust Allikas: Anthony Robbins. Sisemine jõud 1. Vaimustus 2. Usk e veendumus 3. Strateegia 4. Väärtushinnangute
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
RohkemRVT_ DC-Arctic, 1, en_GB
Kasutusjuhend RVT 64 DC, RVT 354 DC, RVT 54 DC, RVT 684 DC Kasutusjuhend Üldteave Siseseadet saab hõlpsalt kasutada infrapunakaugjuhtimispuldiga. Siseseade annab õigest andmeedastusest teada helisignaaliga.
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemKom igang med Scratch
Alustame algusest Getting Started versioon 1.4 SCRATCH on uus programmeerimiskeel, mis lubab sul endal luua interaktiivseid annimatsioone, lugusid, mänge, muusikat, taieseid jm Scratch'i saab kasutada
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemEESTI STANDARD EVS 927:2017 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt sha
EESTI STANDARD EHITUSLIK PÕLETATUD PÕLEVKIVI Spetsifikatsioon, toimivus ja vastavus Burnt shale for building materials Specification, performance and conformity EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemHoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööa
Hoia oma arvuti turvaline ja kiire 1.Leia start nupust alustades Juhtpaneel 2.Juhtpaneeli aadressiribalt leia Kõik juhtpaneeli üksused 3.Avanenud tööaknas leia Windows Update 4.Lase arvutil kontrollida
RohkemCPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutis
CPA4164 USB 2.0 kõrgekvaliteediline videoadapter KASUTUSJUHEND 1. PEATÜKK - Ülevaade 1.1 Tutvustus CPA4164 USB 2.0 videoadapter võimaldab teil arvutisse laadida ja redigeerida erinevatest analoogvideo
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017
ÕPILASTE TEHNOLOOGILISTE TEADMISTE VÕRDLEV UURING SOOMES JA EESTIS KASSARI PUHKEKESKUS Mart Soobik, Phd 12. juuni 2017 Teadusartikkel Autio, O., & Soobik, M. (2017). Technological knowledge and reasoning
RohkemTAI programm „Tervem ja kainem Eesti“ SA PERH Psühhiaatriakliinikus
Kainem ja tervem Eesti (KTE) programm SA PERH psühhiaatriakliinikus Eerik Kesküla Teenusele pöördumine Saatekirjata Registreerumine tel 6172545 ja e-mail KTE@regionaalhaigla.ee Esmane hindamine 3 tööpäeva
Rohkem(Microsoft PowerPoint - seminar_6_n\365uded-ainemudel tagasiside.ppt [Compatibility Mode])
Tarkvara projekt seminar VI Eelmise iteratsiooni tagasivaade, testimine, installatsioonijuhend, järgmise iteratsiooni näited. Karel Kravik Administratiivset:protestid Probleem: protestide hulk ja kvaliteet
RohkemMicrosoft Word - TallinnLV_lihtsustatud_manual_asutuse_juhataja_ doc
Tallinna Linnavalitsuse sõnumisaatja kasutusjuhend asutuse juhatajale Sisukord 1. Süsteemi sisenemine...2 2. Parooli lisamine ja vahetamine...2 3. Ametnike lisamine ametiasutuse juurde...2 4. Saatjanimede
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
Rohkem