Microsoft Word Premia Foods 2012 Q3 vahearuanne.docx

Väljavõte

1 2012. aasta 3. kvartali ja 9 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

2 Ärinimi: Reg. kood Aadress: Betooni 4, Tallinn, Telefon: Faks: E-post: Kodulehekülg: Põhitegevusalad: Jäätise tootmine Toiduainete hulgimüük Kalatoodete tootmine ja müük Kalakasvatus Aruandlusperiood: 1. jaanuar september 2012 Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers 2

3 SISUKORD Juhatuse tegevusaruanne... 4 Raamatupidamise vahearuanne Konsolideeritud finantsseisundi aruanne Konsolideeritud koondkasumiaruanne Konsolideeritud rahavoogude aruanne Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne Vahearuande lisad Lisa 1. Kokkuvõte olulisematest arvestusprintsiipidest Lisa 2. Pikaajalised finantsinvesteeringud Lisa 3. Kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara Lisa 4. Immateriaalne põhivara Lisa 5. Kapitalirent Lisa 6. Võlakohustused Lisa 7. Sihtfinantseerimine Lisa 8. Omakapital Lisa 9. Segmendiaruandlus Lisa 10. Tütarettevõtted Lisa 11. Tehingud seotud osapooltega Lisa 12. Bilansipäevajärgsed sündmused Juhatuse kinnitus aasta 3. kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuandele

4 JUHATUSE TEGEVUSARUANNE AS Premia Foods on toiduettevõte, mis tegutseb kuuel turul ja mis on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil alates aasta 5. maist. Täna on ettevõttest, mis tegutseb nii Balti riikides, Venemaal kui ka Soomes ja Rootsis, saanud kõigil turgudel juhtiv toidufirma, mida tuntakse eelkõige tema kõrgelt hinnatud kaubamärkide kaudu jäätiseturul, jahutatud kalatoodete ning külmutatud kaupade turgudel. Premia Foodsi peamised kaubamärgid on Premia, Eriti Rammus, Heimon Gourmet, Väike Tom, Sahharnõi Rozhok, Etalon, Baltiiskoje, Klasika, Maahärra, Viking, Natali, Bueno!, jt. Premia Foodsi struktuur: 100% Grupi valdusfirma 100% 100% 100% 100% Saaremere Kala AS Kalaettevõtete grupp AB Premia KPC KPC Heimon Kala Oy OÜ Gourmethouse O AS Premia Tallinna Vettel OÜ Kalakasvatused, tootmine ja müük Kalatootmine OOO Hladokombinat No 1 Jäätise tootmine ja -müük 100% 100% Gourmethouse OÜ Kalatoodete müük OOO Hladomagija Jäätis/külmkaup 100% Külmhoone Jäätise tootmine, külmkauba ja jäätise müük 100% 100% Överumans Fisk AB Kalakasvatused ja müük AS Premia FFL Jäätis/külmkaup Grupp omab lisaks 20% osalust sidusettevõttes AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus. 4

5 MAJANDUSTULEMUSTE LÜHIKOKKUVÕTE AS Premia Foods auditeerimata majandustulemused, 3. kvartal ja 9 kuud, 2012 Premia Foodsi majandustegevuse peamised näitajad on aruandlusperioodil alljärgnevad: 3. kvartali auditeerimata konsolideeritud käive oli 23,6 miljonit eurot, mis jäi aastatagusele tulemusele alla 0,5 miljoni euro ehk 1,9%-ga. 9 kuu käive oli 66,8 miljonit eurot, 2011.a. sama perioodi käive oli suurem 1,5 miljoni euro ehk 2,2% võrra. Brutorentaablus ja brutokasum kasvasid nii 3.kvartali kui 9 kuu kokkuvõttes. Brutorentaablus kasvas 3.kvartalis võrrelduna aastataguse ajaga 1,8 protsendipunkti võrra jõudes 30,2%-ni. 9 kuu kokkuvõttes paranes brutorentaablus 2,2 protsendipunkti võrra, jõudes 28,8 %-ni. Brutokasum kasvas 3.kvartalis 0,3 miljoni euro võrra, jõudes 7,1 miljoni euroni. 9 kuu kokkuvõttes kasvas brutokasum võrreldes 2011.aasta sama perioodiga 1,1 miljoni euro võrra, jõudes 19,3 miljoni euroni. Eelnimetatud perioodi brutokasumi kasvu allikad on jäätise- ja külmkaubasegment. EBITDA äritegevusest jäi 3. kvartalis eelmise aasta sama perioodi tulemusele alla 0,2 miljoni euroga. 9 kuu kokkuvõttes oli vastav näitaja 2011.a. sama perioodi tulemusest 0,4 miljoni euro võrra kehvem. Kui 3. kvartalis oli kalasegment peamine äritegevuse EBITDA vähenemise põhjustaja, siis 9 kuu kokkuvõttes tuleneb äritegevuse EBITDA vähenemine jäätisesegmendist. 3. septembril 2012.a. registreeriti äriregistrist aktsiakapitali vähendamine 3,9 miljoni euro võrra. Kuna vastavalt seadusele saab reaalseid väljamakseid aktsionäridele teostada mitte enne kolme kuu möödumist registreerimisest, siis kajastub käesolevas aruandes antud kohustus lühiajaliste võlgade ja ettemaksete real. Aktsiakapitali vähendamine võimaldab tasakaalustada ettevõtte kapitalistruktuuri ning tuua omakapitali tootluse ja finantsvõimenduse suhtarvud adekvaatsemale tasemele 9 kuu kokkuvõttes on ettevõtte puhaskasum samal tasemel 2011.a. sama perioodiga, olles 0,7 miljonit eurot. 30% 25% 20% 15% BRUTOKASUMI RENTAABLUS kv 2.kv 3.kv 4.kv Järgnevas koondtabelis on välja toodud ettevõtte aasta 3. kvartali ja 9 kuu võtmenäitajad. VÕTMENÄITAJAD Kasumiaruanne, milj eur valem 1.kv 2.kv 3.kv 9k kv 2.kv 3.kv 9k 2011 Müügitulu 17,1 26,1 23,6 66,8 16,7 27,6 24,1 68,3 Brutokasum 4,2 7,9 7,1 19,3 3,2 8,1 6,8 18,2 EBITDA äritegevusest enne ühekordseid tulusid-kulusid ja kalavarude ümberhindlust 0,0 2,7 2,1 4,9-0,5 3,4 2,3 5,2 EBITDA -0,6 1,9 1,9 3,2-1,3 2,2 3,2 4,1 EBIT -1,4 1,1 1,0 0,7-2,3 1,2 2,3 1,2 Puhaskasum -1,2 0,8 1,1 0,7-2,0 1,1 1,6 0,7 Brutorentaablus Brutokasum / Müügitulu 24,5% 30,4% 30,2% 28,8% 19,4% 29,5% 28,4% 26,6% Äritegevuse EBITDA marginaal EBITDA äritegevusest / Müügitulu 0,1% 10,5% 8,9% 7,3% -2,7% 12,4% 9,4% 7,7% EBIT marginaal EBIT / Müügitulu -8,3% 4,0% 4,4% 1,0% -13,8% 4,4% 9,5% 1,8% Puhasrentaablus Puhaskasum / Müügitulu -6,9% 2,9% 4,7% 1,0% -11,9% 4,0% 6,6% 1,0% Tegevuskulude suhtarv Tegevuskulud / Müügitulu 29,7% 24,0% 26,1% 26,2% 29,6% 23,4% 24,4% 25,3% 5

6 Bilanss, milj eur valem Netovõlgnevus Lühiajal. võlakoh. + Pikaajal. võlakoh. - Raha 11,3 12,2 12,0 10,9 11,2 14,5 13,0 10,7 Omakapital 40,5 39,3 39,8 37,1 41,4 39,4 40,1 41,7 Käibekapital Käibevara - Lühiajal. kohustused 12,8 12,0 12,4 9,7 12,8 12,1 12,9 15,0 Varad 64,1 64,2 68,5 65,4 68,9 68,9 70,6 66,2 Likviidsuskordaja Käibevara / Lühiajal. kohustused 2,19 1,91 1,70 1,55 1,87 1,75 1,73 2,27 Omakapitali suhtarv Omakapital / Varad 63% 61% 58% 57% 60% 57% 57% 63% Finantsvõimendus Netovõlg / (Omakapital + Netovõlg) 22% 24% 23% 23% 21% 27% 24% 20% Netovõlg/EBITDA Netovõlg / EBITDA äritegevusest 1,98 1,98 2,19 2,06 2,54 4,01 2,35 2,09 Omakapitali tootlus Puhaskasum / Keskm. omakapital -1% 1% 0% -1% 4% 1% 2% -1% Varade tootlus Puhaskasum / Keskm. varade maht -1% 0% 0% -1% 2% 1% 1% -1% SEGMENDIANALÜÜS TEGEVUSVALDKONDADE KAUPA 3. kvartalis suurenes jäätisesegmendi osakaal Premia kogukäibest ning nii ongi ka 2012.a. 9 kuu kokkuvõttes jäätisesegment tegevusvaldkondadest liidripositsioonil, moodustades 36,6% ettevõtte kogukäibest. Jäätisesegmendile järgneb kalasegment ja kolmandal kohal on traditsiooniliselt külmkaubasegment. 6

7 Järgnevas tabelis on välja toodud 3.kvartali ja 9 kuu võtmenäitajad segmentide kaupa. SEGMENDIANALÜÜS miljonites eurodes 1.kv 2.kv 3.kv 9k kv 2.kv 3.kv 9k 2011 Müügitulu Jäätis 3,7 10,7 10,0 24,4 4,0 12,2 9,4 25,7 Külmkaup 5,3 5,6 5,6 16,5 4,9 5,0 5,6 15,5 Kala ja kalatooted 7,7 9,2 7,3 24,2 7,4 9,8 8,6 25,8 Muu 0,4 0,6 0,6 1,7 0,3 0,5 0,5 1,3 Kokku 17,1 26,1 23,6 66,8 16,7 27,6 24,1 68,3 Brutokasum Jäätis 1,3 5,0 4,6 10,8 1,0 5,3 3,5 9,8 Külmkaup 1,2 1,3 1,3 3,8 1,1 0,9 1,4 3,5 Kala ja kalatooted 1,5 1,5 1,1 4,1 1,0 1,8 1,9 4,6 Brutorentaablus (%) Jäätis 35% 46% 46% 44% 26% 43% 37% 38% Külmkaup 24% 23% 23% 23% 23% 19% 25% 22% Kala ja kalatooted 20% 16% 15% 17% 13% 18% 22% 18% EBITDA äritegevusest Jäätis -0,4 1,8 1,5 3,0-0,3 2,7 1,1 3,5 Külmkaup -0,3 0,2 0,1 0,0-0,3 0,1 0,2 0,1 Kala ja kalatooted 0,7 0,8 0,6 2,1 0,2 0,9 1,0 2,1 EBITDA Jäätis -0,4 1,8 1,5 3,0-0,4 2,0 0,9 2,4 Külmkaup -0,3 0,2 0,1 0,0-0,3 0,1 0,2 0,1 Kala ja kalatooted 0,1-0,1 0,3 0,4-0,5 0,4 2,1 2,0 Ärikasum Jäätis -0,6 1,5 1,2 2,1-0,8 1,5 0,5 1,2 Külmkaup -0,5 0,1 0,0-0,4-0,5 0,1 0,0-0,4 Kala ja kalatooted -0,1-0,3 0,1-0,3-0,8 0,1 1,9 1,2 Kala- ja kalatoodete segment. Kala ja kalatoodete segmendi käivet jäi ka 3.kvartalis mõjutama langev toorkala hind. Kui koguseliselt on müügimaht kasvanud 9 kuu kokkuvõttes 1,8% võrra, siis käibes tuli järgi anda ning 2012.a. 9 kuu kokkuvõttes oli kalasegmendi käibe vähenemine võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,3%. Kala- ja kalatoodete keskmine müügihind kg kohta langes 2012.aasta 9 kuu kokkuvõttes võrrelduna 2011.a. sama perioodiga 8% võrra, sealjuures keskmine vikerforelli turuhind langes sel perioodil 19% võrra. Käibekaotust lahtise kala segmendis kompenseerisid mõningal määral head tulemused Iso-Grilli grilltoodete müügil, mida suveperioodil kokku müüdi ligi 44 tonni, sellest ligi 40% 3.kvartali jooksul. Lisaks sellele on suudetud edukalt kasvatada käivet Soome Horeca-sektoris, kus 9 kuu käibe kasv ulatub 80%-ni ja käive 6 miljoni euroni. 9 kuu kokkuvõttes tuli 3%-line kasv ka Eesti turult. Tulenevalt hinnalangusest on muutunud ka brutokasumlikkus. Aruandeperioodil langes brutomarginaal 1 protsendipunkti võrra, mis brutokasumis tähendas 0,5 miljoni euro suurust vähenemist võrreldes 2011.aasta sama perioodiga. 7

8 Kalasegmendi EBITDA äritegevusest on 2012.a. 9 kuu seisuga samal tasemel eelmise aasta sama perioodiga aasta maikuus tuvastas Rootsi Põllumajandusamet Premia tütarettevõtte Överumans Fisk AB kalamaimude kasvatuses kasvatatavatel maimudel tavapärasest suurema suremuse. Premia 2012.aasta poolaastaaruandes oli kajastatud Ameti varasem otsus ühe kalamaimude partii hävitamise kohta, mille Överumans Fisk AB ka nõuetekohaselt täitis a. kolmandas kvartalis tuvastas Amet Premia poolt samas kalakasvatuses kasvatatavas teises kalamaimude partiis samalaadsed nähud, mistõttu kuulus ka see partii hävitamisele. Otsuse täitmisega kaasnesid 2012.a. kolmandas kvartalis ühekordsed kulud summas 122 tuhat eurot. Kokku on pidanud ettevõte seoses eelpool nimetatud kahe otsusega hävitama 17 tonni kalamaime. Hävitamisotsus ei mõjuta igapäevast kalatoodete tootmist ja müügitegevust. Kuna käesoleva aruande kuupäevaks puudub endiselt selgus, missuguse patogeeniga on tegemist ja kuidas see levib, kaalub Överumans Fisk AB võimalusi otsuste vaidlustamiseks ja kahjunõuete esitamiseks. Kalasegmendi ärikasum, milles on arvesse võetud nii ühekordne kalamaimude partiide hävitamisest saadud 347 tuhande euro suurune kahjum kui ka bioloogiliste varade ümberhindlusest tulenev efekt, on 2012.a. 9 kuu kokkuvõttes kahanenud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 1,5 miljoni euro võrra ning on -0,3 miljonit eurot. Ärikasumi langus tuleneb 1,3 miljoni euro ulatuses bioloogiliste varade ümberhindlusest, mida on täpsemalt lahatud käesoleva tegevusaruande kulude analüüsi alajaotuses. Jäätisesegment. Käesoleva aasta 3. kvartal pakkus jäätisesegmendis meeldiva üllatusevaatamata ka 3.kvartalis jätkunud keskmisest kehvemale suveilmale suutis Premia jäätist müüa ligi 7% rohkem kui 2011.aasta samal perioodil, sealjuures Vene turul kasvas käive 3.kvartalis tervelt 14% võrra. Nii jäigi 2012.aasta kvartali koondkäive ehk siis jäätisemüügi tipphooaeg 2011.aasta kuumale suvele alla vaid 0,9 miljoni euroga ehk 4%. 9 kuu kokkuvõttes oli Baltikumi jäätisesegmendi käive 1,4% võrra väiksem eelmise aasta samast perioodist, segment tervikuna jäi 2011.aasta 9 kuu tulemusele alla 4,8% võrra a. 3. kvartalis paranes jäätisesegmendi brutorentaablus võrreldes 2011.a. sama perioodiga tervelt 9 protsendipunkti võrra, jõudes 46%-ni. Brutorentaablus paranes käesoleva aasta 3.kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kõigil Premia sihtturgudel, Venemaal aga tervelt 17 protsendipunkti võrra. Oluline on siinikohal märkida, et rentaabluse paranemine on tulnud tooteportfellides toimunud muutustest, hinnatõuse 2012.a. 3.kvartalis ei olnud. 9 kuu kokkuvõttes on 2012.aastal jäätisesegmendi brutorentaablus võrreldes aastataguse ajaga paranenud 6 protsendipunkti võrra. Jäätisesegmendi 3. kvartali äritegevuse EBITDA oli 0,4 miljoni euro võrra parem eelmise aasta sama perioodi tulemusest. 9 kuu kokkuvõttes jäi 2012.a. jäätisesegmendi äritegevuse EBITDA siiski 0,5 miljoni euroga alla 2011.a. võrreldava perioodi tulemusele. Jäätisesegmendi ärikasum paranes 3.kvartalis võrreldes 2011.a. sama perioodiga 0,7 miljoni euro võrra, ulatudes 2,1 miljoni euroni. 9 kuu kokkuvõttes on jäätisesegment teeninud 0,9 miljonit euro võrra suurema ärikasumi kui 2011.a. võrreldaval perioodil. Baltikumi jäätiseturul kulges 3.kvartal suuremate muutusteta. Premia jätkab Baltikumi ja Eesti turu liidrina. Lätis kasvas Premia rahaline turuosa 1,5% ja jätkuvalt on ettevõte sel turul teisel kohal. Leedus jätkus peamiste turuosaliste vaheline võitlus massiivsete hinnakampaaniate näol, millest Premia üldjuhul osa ei võtnud, keskendudes kasumlikkusele. Kolmandas kvartalis kasvas sel turul ka private labelite osakaal. Kokkuvõttes säilitas Premia Leedu turul rahalises arvestuses 2.-3.koha. 8

9 Alljärgneval graafikul on näha turuosade jagunemine Baltikumi jäätiseturgudel 3.kvartalis 2012.aastal. Allikas: AC Nielsen, juhtkonna hinnang Premia Vene äriüksuses Hladokombinat No 1 oli ka kolmandas kvartalis fookuses kasumlikkus, mis tõi sealsel turul tulemuseks 0,5 miljoni eurose kasvu brutokasumis. Põhiline töö toimus uudistoodetega, suurt tähelepanu pöörati kaubanduskettide väljapanekutele ning kauplusesiseste kampaaniate korraldamisele. Külmkaubasegment. Külmutatud toodete müük püsis 3.kvartalis stabiilsena ning kasvas 9 kuu kokkuvõttes 6,4% ehk 1 miljoni euro võrra. Suurimat kasvu näitavad Läti ja Leedu turg, kerges kasvutempos läheb müük ka Eestis. Suvisele ajale iseloomulikult olid populaarsed erinevad külmutatud liha- ja kartulitooted, plaanipäraselt läks ka aedviljade müük, ja seda nii jaekui Horeca-sektorites Kasvanud käivet toetas 9 kuu kokkuvõttes stabiilselt 23%- tasemel püsinud brutomarginaal, mis nimetatud perioodil tõi aastataguse ajaga võrreldes 0,3 miljoni euro võrra suurema brutokasumi. Kui külmkaubasegmendi EBITDAs oli 9 kuu kokkuvõttes 0,1 miljoni eurone mahajäämus 2011.aasta võrreldava perioodi tulemusest, siis segmendi ärikasum püsis stabiilsena samal tasemel eelmise aasta 9 kuu tulemusega. SEGMENDIANALÜÜS TURGUDE LÕIKES Käesoleva aasta kolmandas kvartalis kasvasid kõigi Balti riikide ja Vene turu käibed, sealjuures tegi kõnealusel perioodil Premia sihtturgudest suurima käibe Eesti turg, edestades senist kvartaalset käibeliidrit Soomet 1,1 miljoni euroga. Eesti turu käive kasvas vaadeldaval perioodil võrreldes 2011.aasta sama perioodiga 2,5% võrra. Positiivne üllatus tuli ka Venemaalt, kus selle turu käive kasvas 2012.a. 3.kvartalis võrrelduna 2011.a. sama perioodiga 13% võrra aasta 3. kvartalis kasvasid võrrelduna 2011.aasta sama perioodiga ka Läti ja Leedu käibed, vastavalt 6,8% ja 6,4% a. 9 kuu kokkuvõttes on võrreldes 2011.a. sama perioodiga enim ehk 5% võrra kasvanud Läti turu käive, järgnevad Leedu ja Eesti turud vastavalt 3,9%-lise ja 2%-lise käibeparanemisega aasta resultaadile jäävad sel perioodil alla Soome 7,6%-ga ja Venemaa 12,2%-ga. 9

10 GEOGRAAFILISED TURUD Käive (milj EUR) 1.kv 2.kv 3.kv 9k kv 2.kv 3.kv 9k 2011 Soome 6,7 7,9 6,3 20,9 6,3 8,5 7,7 22,6 Eesti 4,9 7,5 7,4 19,8 4,7 7,5 7,3 19,4 Läti 2,4 3,7 3,7 9,8 2,3 3,6 3,5 9,4 Leedu 1,6 3,6 3,3 8,4 1,4 3,6 3,1 8,1 Venemaa 1,5 3,3 2,8 7,6 1,9 4,3 2,5 8,7 Muu 0,0 0,2 0,0 0,2 0,0 0,1 0,0 0,1 ekspordi osakaal 71% 71% 68% 70% 72% 73% 70% 72% KULUDE ANALÜÜS Ettevõtte kulubaas on jätkuvalt kontrolli all. Tegevuskulud püsivad absoluutsummas stabiilsena eelmise aasta tasemel, muutused on toimunud vaid üksikute kululiikide lõikes. Vähenenud on eelkõige tööjõukulud ning kasvanud marketingi- ja muud tegevuskulud. Marketingikulude kasv võrreldes 2011.a. kulutasemega on tingitud peamiselt suurenenud aktiivsusest turuosade kaitsel ja/või kasvatamisel Baltikumi ja Peterburi jäätiseturgudel. Kuna Peterburi turul on eriti just 3. kvartalis tugevalt rõhku pööratud tööle väljapanekutega nii sõltumatul turul kui jaekettide kauplustes, siis on peamiselt sellest tingitud ka muude tegevuskulude kasv 9 kuu kokkuvõttes. Võrreldes eelmise aastaga on ettevõte suutnud aruandeperioodil vähendada müüdud kaupade kulu ning parandada seeläbi brutorentaablust, seda vaatamata asjaolule, et jäätise kui oluliselt kõrgema marginaalsusega ärisegmendi osakaal müügikäibes on vähenenud samal ajal 2,2 protsendipunkti võrra. 9k k 2011 muutus 9k k 2011 muutus milj eur milj eur milj eur % käibest % käibest % käibest Käive 66,8 68,3-1,5 100,0% 100,0% Müüdud kaupade kulu - 47,5-50,1-2,6 71,2% 73,4% - 2,2% sh ühekordsed kulud - 0,3-0,6-0,3 0,5% 0,9% - 0,4% materjalid tootmises ja müüdud kaupade kulu - 39,5-41,3-1,7 59,2% 60,4% - 1,2% tööjõukulud - 3,7-4,2-0,6 5,5% 6,2% - 0,7% amortisatsioon - 1,0-1,3-0,3 1,5% 1,9% - 0,4% muu müüdud kaupade kulu - 3,3-3,3 + 0,0 5,0% 4,9% + 0,1% Tegevuskulud - 17,5-17,3 + 0,2 26,2% 25,3% + 0,9% sh ühekordsed kulud - 0,0-0,4-0,3 0,0% 0,5% - 0,5% tööjõukulud - 5,0-5,5-0,5 7,5% 8,1% - 0,6% transpordi ja logistikateenused - 3,1-3,0 + 0,0 4,6% 4,4% + 0,2% amortisatsioon - 1,5-1,6-0,1 2,2% 2,3% - 0,1% marketing - 1,9-1,8 + 0,2 2,9% 2,6% + 0,3% muud tegevuskulud - 6,0-5,4 + 0,6 9,0% 7,9% + 1,1% Muud äritulud/-kulud 0,3 0,3 + 0,1-0,4% -0,5% + 0,1% sh ühekordsed kulud - 0,1-0,1 0,1% - 0,1% 2012.a. 9 kuu EBITDA äritegevusest ehk ärikasum enne turuhinnast lähtuvat bioloogiliste varade ümberhindlust, ühekordseid tulusid ja kulusid ning amortisatsioonikulu oli 4,9 miljonit eurot aasta esimesel üheksal kuul oli ühekordseid kulusid seoses Venemaa jäätise tootmisüksuse kolimisega summa 1,1 miljonit eurot aasta esimesel üheksal kuul olid ühekordsed kulud summas 0,4 miljonit eurot seotud kalamaimude hävitamisega Rootsi kalakasvatustes. 10

11 EUR/kg 6,5 6,0 5,5 5,0 4,5 4,0 Premia bioloogilistest varadest moodustab seisuga 88% Soome ja Rootsi kalafarmides kasvatatav vikerforell ning 10% siig aasta esimese 9 kuu varade ümberhindluse kahjum oli -1,3 miljonit eurot ( kuu vastav näitaja -0,1 miljonit eurot). Lisaks kalamaimude hävitamisotsusega kaasnenud mitterahalisele ümberhindluse mõjule summas 420 tuhat eurot põhjustas bioloogiliste varade erinevuse eelmise perioodiga võrreldes tugevnenud rootsi krooni kurss ning vikerforelli ja siia turuhinna jätkuv langus. Siia turuhind oli bilansipäeva seisuga 23% madalam eelmise aasta võrdlushinnast. Bioloogiliste varade ümberhindlusest tulenev kasum/kahjum ei avalda mõju ettevõtte rahavoole ning ei ole seotud igapäevase äritegevusega. FINANTSSEISUND NORRA VIKERFORELLI EKSPORTHIND , / Allikas: / nädal Ettevõtte maksevõime on jätkuvalt hea ja finantsrisk madal. 9 kuu rahavoog äritegevusest oli 2,8 miljonit eurot (4,4 miljonit eurot 2011.a. samal perioodil). Erinevus äritegevuse rahavoost tuleneb üleminekust regressita faktooringule Soome turul aastal, mis avaldas positiivset mõju 2011.a. nõuete muutusele summas 2,0 miljonit eurot. FINANTSVÕIME SUHTARVUD Suhtarv valem Likviidsuskordaja Käibevara / Lühiajal. kohustused 2,19 1,91 1,70 1,55 1,87 1,75 1,73 2,27 Omakapitali suhtarv Omakapital / Varad 63% 61% 58% 57% 60% 57% 57% 63% Finantsvõimendus Netovõlg / (Omakapital + Netovõlg) 22% 24% 23% 23% 21% 27% 24% 20% Netovõlg/EBITDA Netovõlg / EBITDA äritegevusest 1,98 1,98 2,19 2,06 2,54 4,01 2,35 2,09 Finantsvõimendus ehk netovõla osakaal kogukapitalisatsioonis oli 23% ( oli vastav näitaja 20%). Lühi- ja pikaajaliste võlakohustuste tase bilansipäeva seisuga oli 12,4 miljonit eurot ( oli vastav näitaja 12,7 miljonit eurot). Võlakohustuste tase on aastaga vähenenud 0,3 miljoni euro võrra. 3 kvartalis refinantseeris ettevõte kõik oma AS-i UniCredit Bank Eesti filiaal laenu- ja tagatiskohustused AS-s SEB Pank. Refinantseerimise tulemusena alanesid laenude intressimäärad 10 baaspunkti võrra. Premia jaoks tähendas refinantseerimine võrreldavatel tingimustel vaadelduna ligikaudu 0,4 miljoni eurost positiivset rahavoogu aastas väiksema laenu teenindamiskoormuse näol. Laenuportfelli refinantseerimisega seotud ühekordsed kulud oli 48 tuh eurot. Netovõla-EBITDA suhe on püsinud samal tasemel eelmise aastaga olles seisuga 2,06 (2,09). Lühiajalist maksevõimet näitav likviidsuskordaja oli seisuga 1,55 (2,27). Likviidsuskordajale avaldas olulist mõju 3. septembril 2012.a. registreeritud aktsiakapitali vähendamisega seotud aktsionäride väljamaksete kajastamine summas 3,9 miljonit eurot lühiajaliste kohustuste all. Antud sündmuse elimineerides oleks olnud likviidsuskordaja 2,0. Omakapitali osakaal kogu bilansimahust oli 57% (63%) ning ettevõtte käibekapital 9,7 miljonit eurot (15,0 miljonit eurot). Analoogselt likviidsuskordajale mõjutas aktsiakapitali vähendamine ka omakapitali suhtarvu ja käibekapitali. BILANSIANALÜÜS Premia Foodsi konsolideeritud bilansimaht seisuga oli 65,4 miljonit eurot, vähenedes aastaga 1,3 miljonit eurot ehk 1%. Ettevõtte käibevarad olid 27,2 miljonit eurot ning raha ja pangakontode jääk 1,5 miljoni eurot. Seisuga oli ettevõttel täiendavalt kasutamata arvelduskrediidi limiiti summas 2,5 miljonit eurot. Nõuded ja ettemaksed olid 8,4 miljonit eurot ja 89% nõuetest ja ettemaksetest moodustasid nõuded ostjatelt. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid nõuded ja ettemaksed 9% ehk 0,7 miljonit eurot. Nõuete kasv oli tingitud mittefaktooritavast kalasegmendi Horeca sektori müügikasvust. 11

12 Varud ja bioloogilised varad kokku on kasvanud võrreldes seisuga 1% ehk 0,2 miljonit eurot. Kalasegmendi kasvanud müügimahud on tinginud ajutise muutuse varude ja bioloogiliste varade omavahelises struktuuris. Bilansipäeva seisuga moodustasid käibevaradest 25% eluskala (bioloogilised varad) ning 39% muud varud. Eluskala varud on võrreldes seisuga vähenenud rahalises vääringus 1,9 miljoni euro ehk 22% võrra, samas on eluskala biomass vähenenud 7% ehk 147 tonni. Valmistoodangu, ostetud kaubad müügiks ja tooraine varud on kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 25% ehk 2,1 miljonit eurot. Võlad ja ettemaksed on võrreldes seisuga kasvanud 70% ehk 5,6 miljonit eurot. Võlgade ja ettemaksete real sisaldus seisuga ka aktsiakapitali vähendamisega tekkinud võlgnevus aktsionäridele summas 3,9 miljonit eurot. Samas ulatuses, see tähendab 3,9 miljoni euro võrra, on kasvanud ka kohustused kokku. Premia Foodsi omakapital seisuga oli 37,1 miljonit eurot. INVESTEERINGUD Premia Foodsi materiaalsed ja immateriaalsed põhivara investeeringud moodustasid aruandeperioodil ehk 2012 aasta esimesel üheksal kuul tuhat eurot ( kuud: tuhat eurot). PERSONAL 2012.a. 9 kuu lõpu seisuga on Premia Foodsi töötajate arv kasvanud 28 inimese võrra. Kasv on tulnud peamiselt Eesti kalatööstuse arvelt, kus täiendav tööjõuvajadus on olnud tingitud suurenenud tootmismahtudest. 9 kuu keskmine töötajate arv on 100 inimese ehk 12% võrra väiksem kui eelmise aasta samal perioodil. Vähenemine on tingitud Venemaa äriüksuse restruktureerimisest aastal TÖÖJÕUANALÜÜS 1.kv 2.kv 3.kv 9k kv 2.kv 3.kv 9k 2011 Töötajate arv perioodi lõpul ilma Venemaata Venemaa Keskmine töötajate arv Soome Eesti Läti Leedu Venemaa Rootsi Tööjõukulud (tuh EUR) Kuu keskmine tööjõukulu töötaja kohta (tuh EUR) 1,19 1,32 1,27 1,26 1,14 1,29 1,33 1,25 Tööjõukulud tervikuna on 2012.a. 9 kuu kokkuvõttes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud 1,1 miljoni euro võrra, 3. kvartalis oli vastav vähenemine 0,2 miljonit eurot. Igakuine keskmine tööjõukulu inimese kohta püsib 2012.a. 9 kuu kokkuvõttes stabiilsena aastatagusel tasemel a. 3. kvartalis oli nimetatud näitaja inimese kohta 60 euro võrra väiksem kui 2011.a. 3. kvartalis. 12

13 AKTSIAD Premia Foodsi aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas alates 5. maist 2010, ettevõte on emiteerinud 38,7 miljonit lihtaktsiat nimiväärtusega 0,50 eurot (kuni 13. aprillini 2011 oli nimiväärtus 10 krooni ning kuni 3. septembrini ,60 eurot). ISIN Väärtpaberi lühinimi Market Nominaal EE PRF1T BALTIC MAIN LIST 0,50 EUR Emiteeritud väärtpabereid Noteeritud väärtpabereid Noteerimise kuupäev Premia Foodsi aktsia hinna (EUR) ja tehingute mahtude (tk) dünaamika perioodil 5. mai 2010 kuni 30.september Vastavalt AS-i Premia Foods 29. mai 2012.a. üldkoosoleku otsusele vähendati ettevõtte aktsiakapitali väljamaksete tegemisega aktsionäridele aktsia nimiväärtuse vähendamise teel. Selle tulemusel vähenes ettevõtte aktsia nominaalväärtus 2012.a. 29.augusti kl 23:59 seisuga varasemalt 60 eurosendilt 50-le eurosendile. 13

14 KAUPLEMISAJALUGU Hind (EUR) 1.kv 2.kv 3.kv 9k kv 2.kv 3.kv 9k 2011 Avamishind 0,671 0,662 0,691 0,671 0,952 0,900 0,814 0,952 Kõrgeim 0,700 0,735 0,814 0,814 0,998 0,905 0,875 0,998 Madalaim 0,621 0,640 0,650 0,621 0,831 0,760 0,650 0,650 Viimane 0,660 0,688 0,665 0,665 0,905 0,818 0,770 0,770 Kaubeldud aktsiaid, tuh tk Käive, mln 0,12 0,31 0,39 0,82 1,64 0,58 1,27 3,48 Turuväärtus, mln 25,53 26,61 25,72 25,72 35,01 31,64 29,79 29,79 TURUKORDAJAD Suhtarvud valem Ettevõtte väärtuse käibe kordaja (EV/Sales) (Turuväärtus + Netovõlg) / Müügitulu 0,4 Ettevõtte väärtuse äritegevuse EBITDA kordaja (Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA äritegevusest 6,9 Ettevõtte väärtuse EBITDA kordaja (EV/EBITDA) (Turuväärtus + Netovõlg) / EBITDA 11,4 Hinna kasumi kordaja (P/E) Turuväärtus / Puhaskasum neg Hinna omakapitali suhtarv (P/B) Turuväärtus / Omakapital 0,7 Turuväärtus, netovõlg ja omakapital seisuga Müügitulu, EBITDA ja puhaskasum viimase 12 kuu jooksul Aktsionäride struktuur AS Premia Foods 10 suurimat aktsionäri 30. septembri 2012 seisuga: 1. ING Luxembourg S.A ,71% 6. Firebird Avrora Fund, Ltd.... 1,68% 2. LHV Pensionifond L... 4,41% 7. LHV Pensionifond XL... 1,48% 3. OÜ Rododendron... 3,36% 8. OÜ Footsteps Management... 1,27% 4. Firebird Republics Fund Ltd.... 3,09% 9. Compensa Life Vienna Insurance Group SE... 1,09% 5. Ambient Sound Investments OÜ... 2,94% 10. OÜ Freespirit... 0,94% JUHTIMINE JA JUHTORGANID Aktsiaseltsi kõrgeim juhtorgan on aktsionäride üldkoosolek. Seaduse kohaselt on üldkoosolekud korralised või erakorralised. Vastavalt seadusele on aktsiaseltsi nõukogu järelvalveorgan, mis vastutab ettevõtte tegevuse planeerimise, selle juhtimise korraldamise ja juhatuse tegevuse järelevalve eest. Vastavalt AS-i Premia Foods põhikirjale kuulub nõukogusse kolm kuni seitse liiget, kelle valib üldkoosolek 5 aastaks. Hetkel kuuluvad AS-i Premia Foods nõukogusse Lauri Kustaa Äimä (alates asutamisest), Indrek Kasela (alates asutamisest), Erik Haavamäe (alates asutamisest), Aavo Kokk (valiti 5. mail 2009), Harvey Sawikin (valiti 5. mail 2009), Jaakko Karo (valiti 17. augustil 2009) ja Arko Kadajane (valiti 29. mail 2012). Juhatus on aktsiaseltsi esindusorgan, kes vastutab ettevõtte igapäevase juhtimise eest. Vastavalt AS-i Premia Foods põhikirjale kuulub AS-i Premia Foods juhatusse üks kuni neli liiget, kes valitakse kolmeks aastaks. AS-i Premia Foods igapäevast äritegevust juhivad juhatuse liikmed Kuldar Leis (alates asutamisest), Katre Kõvask (valiti 9. juunil 2009) ja Silver Kaur (valiti 9. juunil 2009). 9. juunil 2009 toimunud nõukogu koosolek määras juhatuse esimeheks Kuldar Leisi. 14

15 Juhatuse ja nõukogu liikmetele ning nendega seotud isikutele/äriühingutele kuuluvad Premia Foodsi aktsiad seisuga : Aktsionär aktsiate arv osalus Juhatuse esimees Kuldar Leis ,37% Juhatuse liige Katre Kõvask ,28% Juhatuse liige Silver Kaur ,94% Nõukogu esimees Indrek Kasela ,11% Nõukogu liige Lauri Kustaa Äimä ,32% Nõukogu liige Vesa Jaakko Karo ,23% Nõukogu liige Erik Haavamäe ,48% Nõukogu liige Arko Kadajane ,02% Nõukogu liige Harvey Sawikin Nõukogu liige Aavo Kokk ei oma aktsiaid ei oma aktsiaid Kokku juhatuse ja nõukogu liikmetele kuuluvad aktsiad ,75% Kuldar Leis (sündinud 1968) lõpetas Tartu Ülikooli aastal krediidi ja rahanduse erialal ja omab ka diplomit piimatehnoloogia erialal. Kuldar Leis on täitnud Premia Foodsi juhatuse esimehe ülesandeid alates selle asutamisest ning ASis Premia Tallinna Külmhoone alates aastast. Täiendavalt osaleb ta AB Premia KPC ja SIA F.F.L.S juhatuse töös ning kuulub Saaremere Kala AS-i, Vettel OÜ, OOO Hladokombinat No 1 ja AS-i Premia FFL nõukogusse. Käesoleval hetkel on ta ka AS-i Linda Nektar ja Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse nõukogu liige. Lisaks sellele on ta Toiduliidu juhtkogu liige ning Rododendron OÜ juhatuse liige. Katre Kõvask (sündinud 1975) lõpetas Tartu Ülikooli aastal turunduse ja väliskaubanduse erialal ja on olnud AS-i Premia Tallinna Külmhoone turundusdirektor ja juhatuse liige alates aastast ning Premia Foodsi juhatuse liige alates aasta juunist. Ta kuulub täiendavalt veel AS-i Premia FFL ja Saaremere Kala AS-i nõukogusse ning ka OÜ Footsteps Management juhatusse. Silver Kaur (sündinud 1973) lõpetas aastal Eesti Mereakadeemia kalanduskonsultandi erialal ja on olnud AS-i Premia Tallinna Külmhoone müügidirektor ja juhatuse liige alates aastast ja Premia Foodsi juhatuse liige alates aasta juunist. Ta kuulub veel täiendavalt AS-i Premia FFL ja Saaremere Kala AS-i nõukogusse ning kuulub ka RüsiGrupp OÜ ja Freespirit OÜ juhatusse. Indrek Kasela (sündinud 1971) omab LL.M kraadi õigusteaduses New York University st (1996), bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolist (1994) ja tunnistust EL õiguses University of Uppsala st ning on nõukogu liige mitmetes Gruppi kuuluvates äriühingutes nagu AS Premia Tallinna Külmhoone ja Vettel OÜ. Ta on nõukogu liige äriühingutes AS Toode, AS PKL, ELKE Grupi AS, EPhaG AS, Salva Kindlustuse AS, AS Ridge Capital ning juhatuse liige äriühingutes OÜ Transtech Service, OÜ X-pression, Fine, Wood and Company OÜ, Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ ja Managetrade OÜ, samuti mitmetes äriühingutes Baltikumis ja Venemaal. Lauri Kustaa Äimä (sündinud 1971) omab magistrikraadi majandusteaduses University of Helsinki st ning kuulub Äriühingu nõukogusse alates asutamisest ja AS-i Premia Tallinna Külmhoone nõukogusse alates aastast. Lauri Kustaa Äimä on Kaima Kapital Oy tegevdirektor ja asutajast osanik. Ta on juhtorgani liige äriühingutes AS Tallink Group, Salva Kindlustuse AS, AS Baltika ja AS PKL, Leedu äriühingus UAB Litagra ja Läti äriühingus BAN Insurance ning lisaks veel mitmetes Soomes, Eestis ja Luksemburgis asuvates investeerimisega tegelevates äriühingutes ja fondides. Erik Haavamäe (sündinud 1968) lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna cum laude ning kuulub Äriühingu nõukogusse alates asutamisest. Täiendavalt on Heimon Kala Oy ja AB Premia KPC juhatuse liige ning kuulub mitmete Grupi äriühingute nagu AS Premia Tallinna Külmhoone, Saaremere Kala AS, Vettel OÜ ja AS Premia FFL nõukogudesse. Ta on AS-i Toode ja MTÜ Eesti Maleliit nõukogu liige ning AS-i EPhaG ja OÜ Kamakamaka juhatuse liige. Erik Haavamäe täidab hetkel Premia Foods-i finantsdirektori kohuseid. Aavo Kokk (sündinud 1964) on lõpetanud Tartu Ülikooli aastal ajakirjanduse erialal ning Stockholm University aastal panganduse ja rahanduse erialal ning kuulub Äriühingu nõukogusse alates aasta maikuust. Käesoleval hetkel on ta investeerimisnõustamise äriühingu Catella Corporate Finance (Eesti) juhataja ja partner ning ka AS-i Audentes nõukogu liige ja OÜ Synd&Katts juhatuse liige. 15

16 Harvey Sawikin (sündinud 1960) on lõpetanud Columbia University ja Harvard Law School i ja kuulub Äriühingu nõukogusse alates aasta maikuust. Harvey Sawikin on käesoleval hetkel Firebird Fund, Firebird New Russia Fund, Firebird Republics Fund ja Firebird Avrora Fund juhataja. Ta on New Yorki osariigi advokatuuri liige. Vesa Jaakko Karo (sündinud 1962) lõpetas aastal Helsinki School of Economics i teadusmagistrikraadiga (M.Sc) rahanduses ja rahvusvahelises turunduses ning talle omistati aastal licentiate (Econ) kraad majanduses. Ta kuulub Äriühingu nõukogusse alates aasta augustist. Käesoleval hetkel on ta Cumulant Capital Fund Management partner, juhtides Cumulant Capital Northern Europe fondi. Arko Kadajane (sündinud 1981) on lõpetanud Estonian Business Schooli rahvusvahelise ärijuhtimise erialal ning kuulub Äriühingu nõukogusse alates aasta maikuust. Käesoleval hetkel on ta Ambient Sound Investments OÜ portfellihaldur, AS Saho nõukogu liige ning OÜ Juniper ja OÜ Portfellihaldur juhatuse liige. Juhatuse ja nõukogu liikmeid puudutav täpsem info ja pildid on avalikustatud ettevõtte koduleheküljel investorsuhete alajaotuses. 16

17 RAAMATUPIDAMISE VAHEARUANNE Konsolideeritud finantsseisundi aruanne EUR Lisa Raha ja raha ekvivalendid Nõuded ja ettemaksed Varud Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Edasilükkunud tulumaksuvara Pikaajalised finantsinvesteeringud (Lisa 2) Kinnisvarainvesteeringud (Lisa 3) Materiaalne põhivara (Lisa 3) Immateriaalne vara (Lisa 4) Põhivara kokku VARAD KOKKU Võlakohustused (Lisa 5,6) Faktooring Võlad ja ettemaksed Lühiajalised kohustused kokku Võlakohustused (Lisa 5,6) Edasilükkunud tulumaksukohustus Sihtfinantseerimine (Lisa 7) Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Aktsiakapital (Lisa 8) Ülekurss Omaaktsiad (Lisa 8) Kohustuslik reservkapital (Lisa 8) Muud reservid (Lisa 8) Realiseerimata kursivahed Jaotamata kasum Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa Omakapital kokku OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED

18 Konsolideeritud koondkasumiaruanne EUR kv kv k k 2011 Lisa Müügitulu (Lisa 9) Müüdud kaupade kulu Brutokasum Tegevuskulud Müügi- ja turustuskulud Üldhalduskulud Neto muud tulud ja kulud Bioloogiliste varade väärtuse muutus Ärikasum (Lisa 9) Finantstulu Finantskulu Kahjum enne ettevõtte tulumaksu Ettevõtte tulumaks Perioodi kasum Muu koondkasum Realiseerimata kursivahed Muu koondkasum Koondkasum kokku Perioodi kasum: Emaettevõtte aktsionäride osa (Lisa 8) Perioodi kasum kokku Perioodi koondkasum: Emaettevõtte aktsionäride osa Koondkasum kokku Kasum aktsia kohta Tava puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,03 0,04 0,02 0,02 (Lisa 8) Lahustatud puhaskasum aktsia kohta (EUR) 0,03 0,04 0,02 0,02 (Lisa 8) 18

19 Konsolideeritud rahavoogude aruanne EUR 000 9k k 2011 Lisa Puhaskasum Korrigeerimised: Põhivara kulum (Lisa 3, 4) Kasum / kahjum põhivara müügist Muud mitterahalised muutused Muutused nõuetes ja ettemaksetes Muutused varudes Muutused bioloogilistes varades Muutused kohustustes ja ettemaksetes Sihtfinantseerimine tegevuskulude katteks 11 4 (Lisa 7) Makstud ettevõtte tulumaks Rahavoog äritegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük (Lisa 3, 4) Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine (Lisa 3, 4) Sihtfinantseerimine varade soetuseks (Lisa 7) Muude finantsinvesteeringute ost 0-1 Sidusettevõtete omandamine -1 0 Antud laenude tagasimaksed 4 5 Saadud intressid 3 2 Rahavoog investeeringutest Vähemusosa omandamine tütarettevõtetes 0-38 Arvelduskrediidi muutus Laenud tagasimaksed Saadud laenud Faktooringkohustuste muutus Kapitalirendi tagasimaksed Oma aktsiate võõrandamine 13 0 Makstud dividendid Makstud intressid Rahavoog finantseerimistegevusest RAHAVOOG KOKKU: Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Välisvaluuta vahetuskursi mõju -2 2 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

20 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne EUR 000 Ettevõtte aktsionäride vahel jagunev omakapital Omakapital Aktsiakapital kurss aktsiad Üle- Oma- Muu Kokku kokku reserv Kohustuslik reservkapital Realiseerimata kursivahed Jaotamata kasum Saldo seisuga Aktsiate optsiooniprogramm Aktsiate nimiväärtuse vähendamine Dividendid Perioodi koondkasum Saldo seisuga Saldo seisuga Aktsiate optsiooniprogramm Kohustusliku reservkapitali suurendamine Oma aktsiate võõrandamine Aktsiate nimiväärtuse vähendamine Dividendid Perioodi koondkasum Saldo seisuga

21 Vahearuande lisad Lisa 1. Kokkuvõte olulisematest arvestusprintsiipidest AS Premia Foods on Eestis registreeritud äriühing. Seisuga koostatud raamatupidamise vahearuanne hõlmab ASi Premia Foods (edaspidi Emaettevõte) ning tema tütarettevõtteid Saaremere Kala AS Eestis, AB Premia KPC Leedus, OOO Hladokombinat No 1 ja OOO Hladomagija Venemaal ning grupi ettevõtteid OÜ Vettel, OÜ GourmetHouse, AS Premia Tallinna Külmhoone Eestis ja Heimon Kala Oy Soomes ja Överumans Fisk Ab Rootsis ning AS Premia FFL Lätis (edaspidi ka Grupp). Grupil on osalus sidusettevõttes Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK). AS Premia Foods on noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil alates 5. maist Grupi 31. detsembril 2011 lõppenud majandusaasta auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on kättesaadav Emaettevõtte peakontorist Tallinnas, Betooni 4 ja ettevõtte koduleheküljelt Vastavuse kinnitus Käesolev konsolideeritud vahearuanne on koostatud vastavuses Rahvusvahelise raamatupidamisstandardi IAS 34 Interim Financial Reporting nõuetega lühendatud vahearuannete kohta (condensed interim financial statements). Vahearuande koostamisel on kasutatud samu arvestusmeetodeid nagu lõppenud majandusaasta aastaaruandes. Aruanne ei sisalda kogu informatsiooni, mis tuleb esitada täielikus raamatupidamise aastaaruandes, mistõttu tuleb seda lugeda koos Grupi 31. detsembril 2011 lõppenud majandusaasta auditeeritud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega, mis on kooskõlas rahvusvahelise finantsaruandluse standarditega (IFRS), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.. Juhatus kiitis käesoleva lühendatud konsolideeritud auditeerimata raamatupidamise vahearuande avalikustamise heaks 13. novembril Juhatuse hinnangul kajastab ASi Premia Foods aasta 3. kvartali ja 9 kuu vahearuanne õigesti ja õiglaselt Grupi majandustulemust vastavalt jätkuvuse printsiibile. Käesolev vahearuanne ei ole auditeeritud ega muul moel kontrollitud audiitorite poolt ja sisaldab ainult kontserni konsolideeritud aruandeid. Koostamise alused Aruandevaluuta on euro. Konsolideeritud raamatupidamise vahearuanne on koostatud tuhandetes eurodes ja kõik arvnäitajad on ümardatud lähima tuhandeni, kui pole osutatud teisiti. Tuhande euro tähisena on aruandes kasutatud lühendit EUR 000. Hinnangute kasutamine Raamatupidamise vahearuande koostamisel peab juhtkond kujundama arvamusi, andma hinnanguid ja tegema otsuseid, mis mõjutavad arvestuspõhimõtete rakendamist ja varade ja kohustuste ning tulude ja kulude väärtusi. Tegelikud tulemused võivad hinnangutest erineda. Käesoleva lühendatud konsolideeritud vahearuande koostamisel on lähtutud samadest juhtkonna hinnangutest, mida kasutati 31. detsembril 2011 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaruande koostamisel. Esitusviisi muudatused Finantsaruanded on koostatud lähtudes järjepidevuse ja võrreldavuse printsiibist, metoodikamuutuste sisu ja nende mõju on selgitatud vastavates lisades. Juhul kui finantsaruannete kirjete esitust või klassifitseerimise meetodit on muudetud, siis on vastavalt ümberklassifitseeritud ka eelmise perioodi võrreldavad näitajad. Konsolideeritud rahavoo aruanne Eelnevalt esitatud vahearuannetes on konsolideeritud rahavoo aruannet alustatud ärikasumist. Juhtkonna hinnangul on rahavoogude aruande alustamine puhaskasumist täpsemalt kooskõlas IAS 7.18 nõudega ning vastab ka IFRS aruannete koostajate puhul üldlevinud praktikale, mistõttu on alates käesolevast vahearuandest rahavoogude aruande kajastusviisi muudetud. 21

22 Lisa 2. Pikaajalised finantsinvesteeringud EUR '000 Investeeringud sidusettevõttesse Muud pikaajalised finantsinvesteeringud Kokku Saldo seisuga Kursimuutus Saldo seisuga Muud pikaajalised finantsinvesteeringud sisaldab investeeringuid aktsiatesse ja osalustesse, mis ei ole börsil noteeritud ning laenunõuet Selkämeren Jää Oy vastu. Aruandeperioodil teeniti finantsinvesteeringutelt 181 eurot intressitulu ja 626 eurot dividenditulu. AS-l Premia Foods on 20% osalus sidusettevõttes AS Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (edaspidi TFTAK). AS TFTAK on Premia Foodsi partner uute tehnoloogiate ja toodete väljatöötamisel. Lisa 3. Kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara EUR '000 Kinnisvarainvesteeringud Maa ja ehitised Masinad ja seadmed Muu põhivara Lõpetamata ehitis, ettemaksed Kokku Jääkväärtus seisuga Realiseerimata kursivahed Soetatud Ümberklassifitseeritud Aruandeperioodi amortisatsioonikulu Müüdud ja mahakantud põhivara Saldo seisuga Lisainformatsioon kapitalirendi tingimustel soetatud vara kohta on toodud lisas 5. Lisa 4. Immateriaalne põhivara EUR '000 Firmaväärtus Kliendilepingud Kaubamärgid, patendid Load ja liitumistasud Tarkvara litsentsid Ettemaksed Kokku Saldo seisuga Realiseerimata kursivahed Soetatud Ümberklassifitseeritud Aruandeperioodi amortisatsioonikulu Saldo seisuga

23 Lisa 5. Kapitalirent EUR '000 Masinad ja seadmed Transpordivahendid Muu mat. põhivara Kokku Kapitalirendi tingimustel soetatud põhivara Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Kapitalirendi kohustus sh makseperiood alla 1 aasta sh makseperiood 1-5 aastat Perioodil makstud põhiosa maksed Aruandeperioodil makstud intressid Keskmine aastane intressimäär 4,6% 3,1% x 3,3% Lisa 6. Võlakohustused EUR ' Kapitalirendi kohustused Arvelduskrediit Investeerimislaenud Lühiajalised võlakohustused Kapitalirendi kohustused Investeerimislaenud Pikaajalised võlakohustused sh makseperiood 1-5 aastat

24 Laenujäägid seisuga koos täiendava informatsiooniga intressimäärade, võetud laenude tagastuste tähtaegade ja laenude katteks panditud tagatiste kohta: Laenuvõtja Kreeditor Lepingu maht Intressimäär Laenu tähtaeg Laenujääk EUR'000 alla 1 aasta 1-5 aastat Laenu tagatis Arvelduskrediit AS Premia Foods 1 SEB tuh EUR 1k EURIBOR + 1,3% Investeerimislaenud AS Premia Tallinna Danske Bank tuh EUR 6k EURIBOR + 0,75% Külmhoone AS Premia Foods SEB tuh EUR 6k EURIBOR + 1,9% tütarettevõtete aktsiate ja osade pant, hüpoteek 14,3 milj. eur, kommertspant 3,6 milj. eur tütarettevõtte aktsiate pant, hüpoteek 5,1 milj. eur tütarettevõtete aktsiate ja osade pant, hüpoteek 14,3 milj. eur, kommertspant 3,6 milj. eur 1 arvelduskrediidi limiit väheneb alates summale tuhat eurot Kokku Efektiivsed intressimäärad on väga lähedased nominaalsetele intressimääradele. Lisaks laenudele antud tagatistele on ettevõte väljastanud Betooni 4 rendileandjale rendimaksete katteks pangagarantii summale 609 tuhat eurot ning seadnud hüpoteegi tollimaksu 30 päevase maksetähtaja katteks Soome tolliameti kasuks summas 84 tuhat eurot. Alates 15.oktoobrist 2012.a. on AS SEB pikaajalise laenu muutuv intressimäär seotud 3 kuu euriboriga. Bilansipäevajärgselt on ettevõte maandanud AS SEB pikaajalise investeerimislaenu ujuva intressimäära riski Interest Rate Swap tehinguga ning fikseerinud 3 kuu euribori ajavahemikuks kuni tasemel 0,799%. Vt. ka Lisa 12. Lisa 7. Sihtfinantseerimine EUR '000 9k k 2011 Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi algul Perioodi jooksul saadud sihtfinantseerimised Valuutakursist tulenev väärtuse muutus Perioodi jooksul tuludesse kantud Tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest perioodi lõpul sh tuludesse kantav osa 1 aasta jooksul sh tuludesse kantav osa 2-19 aasta jooksul Rootsi tütarettevõttele Överumans Fisk Ab on makstud Euroopa Liidu toetuseid, mis on tagatud kinnisvarahüpoteegiga summas 283 tuhat eurot. 30. septembri 2012 seisuga on EL toetuste tagatud põhivara jääkväärtus 84 tuhat eurot aasta esimesel üheksal kuul finantseeris Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ASi Premia Tallinna Külmhoone ISO arenduse ja sertifitseerimise projekti summas 5 tuhat eurot ning PRIA Eesti Toiduainetetööstuse Liidu projektides osalemise raames 2 tuhat eurot. Lisa 8. Omakapital Seisuga oli ettevõttel aktsiat ( : ) ning 0 oma aktsiat ( : ). 06. juunil 2012 tegi Premia turutehingutena NASDAQ OMX Tallinna Börsi oma aktsiate müügitehingud, mille käigus võõrandati aktsiat ning mille väärtuspäevaks olenevalt konkreetsest tehingust oli kas 11. juuni 2012 või 12. juuni Kõik aktsiad võõrandati turuhinnaga ning keskmiseks hinnaks kujunes 0,683 eurot aktsia kohta. 29. mail 2012 toimunud korraline üldkoosolek otsustas maksta jaotamata kasumi arvelt dividende summas 387 tuhat eurot ehk 0,01 eurot aktsia kohta ning kanda 5% AS-i Premia Foods vastava perioodi puhaskasumist, s.o eurot 24

25 kohustuslikku reservkapitali.. Dividendiõiguslike väärtpaberiomanike nimekiri fikseeriti seisuga 12. juuni 2012 kell ning dividendide väljamakse toimus 15. juunil aastal on ettevõte alustanud võtmetöötajate optsiooniprogrammi. Finantsseisundi aruande real Muu reserv on kajastatud optsiooniprogrammi arvestusliku kulu kande vastaspool kooskõlas IFRS 2 toodud arvestuspõhimõtetega Aktsiakapitali vähendamine 29. mail 2012 toimunud korraline üldkoosolek otsustas vähendada AS-i Premia Foods aktsiakapitali alljärgnevalt: aktsiakapitali vähendatakse aktsia nimiväärtuse vähendamise teel 0,1 euro (10 sendi) võrra, mille tulemusena on aktsia uus nimiväärtus 0,5 eurot (50 senti); aktsiakapitali vähendatakse kokku euro võrra, mille tulemusena on aktsiakapitali uus suurus eurot; aktsiakapitali vähendamise põhjuseks on AS-i Premia Foods kapitalistruktuuri korrigeerimine. AS-i Premia Foods aktsiakapitali vähendamine võimaldab tasakaalustada AS-i Premia Foods võõrkapitali ja omakapitali suhet ning aitab tuua AS-i Premia Foods omakapitali tootluse ja suhtarvud adekvaatsemale tasemele. Aktsiakapitali vähendamises osalevate aktsionäride nimekiri fikseeriti seisuga 29. august 2012.a kell Aktsiakapitali vähendamine toimub väljamaksete tegemisega aktsionäridele ja väljamakse suuruseks on 0,1 eurot (10 senti) aktsia kohta. Seoses aktsiakapitali vähendamisega (nagu ülal kirjeldatud), muudeti ka AS-i Premia Foods põhikirja ulatuses, milles see oli vajalik vähendatud aktsia nimiväärtuse kajastamiseks. Põhikirja uus versioon ja aktsiakapitali vähendamine registreeriti äriregistris 3. septembril a. Põhikirja uus versioon on kättesaadav AS-i Premia Foods kodulehel ( Tava puhaskasumi arvutamisel aktsia kohta on aluseks võetud emaettevõtte aktsionäridele kuuluv perioodi puhaskasum ja lihtaktsiate kaalutud keskmine arv. 3.kv kv k k 2011 Aruandeperioodi puhaskasum EUR ' Keskmine aktsiate arv (tuhat tk) Tava puhaskasum aktsia kohta ( ) 0,03 0,04 0,02 0,02 Lahustatud puhaskasum aktsia kohta ( ) 0,03 0,04 0,02 0,02 Lisa 9. Segmendiaruandlus Grupi segmendid on määratletud emaettevõtte juhatuse poolt jälgitavatest ja analüüsitavatest aruannetest lähtuvalt. Emaettevõtte juhatus jälgib finantstulemusi nii ärivaldkondade kui geograafiliste piirkondade lõikes. Grupi juhtkonna jaoks on finantstulemuste jälgimisel ja vahendite eraldamisel olulisema kaaluga informatsiooniks aruanded ärivaldkondade lõikes, seega on see jaotus aluseks ärisegmentide määratlemisel. Grupi ärisegmentideks on alljärgnevad ärivaldkonnad: Kala Jäätis Külmkaup kalakasvatus, kala ja kalatoodete tootmine ja hulgimüük; jäätise tootmine ja hulgimüük; sügavkülmutatud toidukaupade hulgimüük; Muud segmendid muude tegevuste hulka kuuluvad logistikateenuste osutamine, muude teenuste ja kaupade-ja materjalide müük. Muud tegevusalad on Grupi seisukohalt väheolulised ja ükski neist ei moodusta eraldiseisvat ärisegmenti. Jäätise ja külmutatud toiduainete aruandlussegmentide vahel esineb suhteliselt kõrge integratsioonitase. See integratsioon hõlmab ühist turustamist, müüki ja turundusteenuseid. Emaettevõtte juhatus hindab ärisegmentide tulemusi Grupivälise müügitulu ja ärikasumi näitajate alusel. Juhtkond jälgib teisese mõõdikuna ka EBITDAd (kasum enne finants-, maksu-, ning põhivara kulumi- ja väärtuse languse kulusid) ja EBITDAd äritegevusest (EBITDA enne kalavarude ümberhindlust ja ühekordseid tulusid/kulusid). Nimetatud finantsnäitajad on esitatud alljärgnevates tabelites. 25