Ü likoolile väga oluline päev Uueks re k to rik s saab p ro f A ndres Keevallik Valimiskogu istungilt T a llin n a T e h n ik a ü lik o o li ko lm e te istkü m n e n d a re k to ri v a lim is e d to im u s id 8. ve e b ru a ril. V a lim is k o g u istung algas kell 14.00 ü likoo li p e ah oo ne aulas M u s ta m ä e l. La va l p re siid iu m ila u a taga istus v a lim is k o m is jo n e e so tsa s esim ehe, e h itu s te a d u s k o n n a d e kaa ni p ro f Karl O ig e rig a, liikm e d org a n isa tsio o n i ja ju h tim is e p ro fe s s o r Ja a k Leim ann, te le k o m m u n ik a ts io o n i p ro fe s s o r E d u a rd S c h u lts, T T Ü K üb ern ee tika In s titu u d i d ire k to r p ro f Jaan Penjam ja ü liõ p ila s k o n n a e sin d a ja Lea D aniison. Välkintervjuu kohe pärast valimiskogu istungit Kuidas tulem ust hindate? Üllatav, aga meeldiv. Mis võis olla Teie eelis? S a a lis e s im e s e s rea s istusid kolm rek to rik a n d id a a te p ro fe sso rid A n d res K e e v a llik, L eo M õ tu s ja A n d re s Õ pik. Selgub paari nädala jooksul. Raimund Ubari nim e ütlesin juba varem välja. Võibolla liitub keegi ehitusteaduskonnast. Vaja on korraldada majan dus- ja haldusjuhtimine. Kõige radikaalsem arengukava. Seisin Tänan! Esialgu kõik. kindlamalt maas. Esindasin mitte niivõrd akadeemilisemaid taotlusi, Mina arvasin, et tahate küsida, miks kuivõrd praktilise arengu püüdlusi. mul täna lips viltu ees oli. Õppisin teid, Akadeemilise targutamisega on meil ajakirjanikke, Ühispangas töötades m itm est küljest tundma. Mulle sai sel m inu arvates liiale mindud. geks, et mida tahate, seda ka teete, ole Võibolla aitas viie aasta tagune nemata sellest, mida teile öeldakse. kandideerim iskogem us? Mis juhtub pangas ja vabariiklikus Ei arva nii. Eelmine kord ma ei sead pressis, ei juhtu veel Tehnikaüli nud sihti võita. Eesmärk oli hästi koolis. Nagu oma sõnavõtus isegi oponeerida. Seekord pidasin tõelise ütlesite, hämmastas Teid ülikooli te valimisvõitluse. gelik potentsiaal. Edu Teile selle M illine hakkab olema Teie avastamisel. meeskond? U rm i Reinde V a lim is k o g u 271 liik m e s t oli koo soleku a lg u s e s ko h a l 242. (H ä ä le õ ig u sliku ks ko g u ks ole ks p iisa n u d 168 va lim isko g u liikm est). V a lim is s e a d u s e ko h a se lt oleks e s im e s e v o o ru võ itja p ida nud kogum a hä äli 50 % plu ss üks. K o h a lo lija te hulk 2 4 2 tä h e n d a s, et võ id u ks va ja lik n u m b e r e s im e s e s vo o ru s pidi olem a v ä h e m a lt 122. L o ositi e s in e m is jä rje k o rd, m ille järgi e s im e s e n a sai sõn a A n d re s Keevallik, te is e n a A n d re s Õ p ik ja kolm an dan a Leo M õtus. E s in e m is e k s anti ae ga 15 m in utit. E nn e ig a ü h e e tte a stu m ist luges k o m is jo n i e s im e e s Karl õ ig e r ette tem a e lu lo o ja tu tv u s ta s te a d u sp u b lika ts io on e. J ä rg n e v a lt m õ n e d vä lja võ tte d kan di d a a tid e m õ te te st, m is aula kõ n e to o list kõlasid.
ANDRES KEEVALLIK: Meil tuleb võtta kõrge orbiit! V alim iska m pa ania käigus toim u nu d paljudel kohtum istel olen aru saanud, kui võim as on m eie ülikool ja eriti tem a po tentsia al koos a su tustega. Haridus saab olla ainu lt hea. Kõik muu on h a ri matus. Ülikool ei tohi toota töötuid. R iiklik tellim us ei ole stabiilne. S ellise s o lu ko rra s tule b soo sid a interdistsiplinaarsust. S uurte m uutuste re s surss ülikooli töö s on läbi. Pean väga o lu lise ks stabiliseerum ist. V alim iskam paan ia käigus olid kõik kandidaadid lootusrikkad. Pildil ko h tu m in e hum anitaarteaduskonnaga 26. jaanuaril. V a sa ku lt A n d re s Keevallik, Leo Mõtus, A n dres Õ pik. K am paania käigu s oli palju ju ttu õp pe kava de pikkusest: kas kolm, neli või viis aastat. E u roopa ten den ts in sen erie rialad el on 5aastasele õppele. S ee tä h e n d a b m eilgi in senerihariduse pike n d a m ise vajadust. Sam as, kui lubate m eelde tule tada, olen ü ks diplom iõppe rajajaist ülikoolis, õigem ini 4 aastase diplo m iõ ppe idee lahtim urdja. T oeta n seda jä tku valt. Jään seisuko hale, et tä h tsa ks jä äb õp etam ise kvaliteet. Teine täh tis suu nd õ p p e kva lite e d i kõrval on ülikooli ja õpetam ise jä rje p id e vu s. Varsti on oodata põ lvko nda de vahetust. Toetan p ro jekti, m ille jä rg i noored do ktorid lülituksid kiire mini ülikooli töösse. S e lle ks tuleb neile luua väärikas elukeskkond V alim iskogu istung. Valim iskom isjoni liikm ed (vasakult) Le a D anilson, Jaak Leim an n, Karl Õ iger, Jaan Penjam, Edu ard Sch u lts P rofe ssoritel-dotse ntide l peab olem a stab iiln e am etikoht. N ende palku tule b tõsta. N äpuotsast kõigile ja g a m in e täh end ab s o t sialism i. Laari va litsu se ja T A LO lä b irä ä kim is tel kõn eldakse jä rg m is e aasta p a lg a tõ u su st kuni 30 %. P rofessorid on m eil so tsia a ls e lt ta g a tu d em e ritee rum ise ga. O leks m eeldiv, kui riigis m õeldaks ka do tsentid e e m e rite e ru m ise le ja nad saaksid lisape nsion i näiteks v ä h e m a lt poole m iinim u m pa lga ulatuses. T A LO m inu teada ju b a peab sellesisulisi kõnelusi. Ü likoolisiseses elus kava tsen piirata kan tsleri valitsem isala. Pean o luliseks te a d u s -ja a re n dusosakonna loom ist. T artu Ü likoolis on see päris hästi välja tulnud. Kui kam p aa nia a lgu ses arvasin, et riigilt m eil suurt m idagi loota ei o le ja raha peam e te e n i ma ise, siis nüüd olen jõ u d n u d ve e n d u m u se le, et Eesti riik on T T Ü le kõvasti võlgu. V a ja m e olulist fina ntssüsti, kas või e h itu ste g e vu se ho ogustam iseks ja iabo riba asi täiu stam ise ks. O rienteerum e e ttevõ tlikkuse le, vä h e n d a m e aka de em ilist targu tam ist! M eil tu le b võtta kõrge orbiit. T ä n a siin kaotajaid ei ole. T ä n a võidab T e hn ika ülikoo l. P ro f Jü ri K an n loeb ette hääletustulem usi.
ANDRES ÕPIK: 13. rektor toogu ülikoolile õnne! Kell 15. 15 o lid e tte k a n d e d ära k u u la tud. K a rl õ ig e r te g i e tte p a n e k u v a lid a h ä ä lte lu g e m is k o m is jo n ko o sse isu s Tõnu R u u s, Kaido Hääl, Ja a k Tam berg, Eduard Sch u lts, Leevi Mölder, S u u re s o rg a n is a ts io o n is to im iv a d a re n Enno Reinsalu ja Jü ri Kann. Ü liõ p i g u p ro ts e s s id on sageli pikem a d, kui m e sed a tah aksim e. S ee tõttu tän a a lu s ta d e s nä e m e p e am isi tu le m u si a lle s jä rg m ise rektori ajal. M ina s a a ksin rek to rin a tö ö ta d a kaks a m e tip e rio o d i, se e p ä ra s t pean pe rsp e ktiivin a silm as ka p ike m a t ae g a kui viis a a sta t ja koos te ie g a ü h ise lt va e va nä he s pa n e m e a lu s e ü liko o li sta b iilse le arengule. T e h n ik a ü lik o o l on väg a seo tud ü m b rit se va ke skko n n a g a. P ara ku on m eie seisun d p id e va lt m u u tu va s üm b ritse va s k e skko n n a s e n d ise lt e b a s ta b iiln e, sest m e ei ole jõ u d n u d p iisa va lt kiiresti rea g e e rid a v ä lis te le m õ ju tu ste le. T e h n ika a re ng sõ ltu b ü m b ritse va st m a ja n d u s kliim ast. S am a l aja! a n n a b te h n ik a ka ü h isko n n a s o ts ia a ls e le p o o le le palju ju u rd e. O lles te a d v u s ta n u d e n e se le, kus m e o le m e ja kuhu ta h a m e liikud a, on vaja ko o sta d a T T Ü a re ng ukava ning loodan, e t sellest kasva b välja ka T T Ü sea d u se ee ln õu. R õ h u ta ksin vee l v a ja d u s t p a ran dad a m eie su h te k o rra ld u s lik k u teg e vu st. Siia kuu lu ksid ü liko o lisise se d suhted, suh ted v ilis tla s te ja e ria la liitu d e g a, su h te d tö ö s tu s e - ja ä ririn g k o n d a d e g a ning suh ted v a lits u s e ja riig iko g u g a. LEO MÕTUS: Taastada inseneride ettevalmistus Tehnikaülikoolis! la sko n n a e sin d a ja te g i e tte p a n e k u lü li tada ko m isjo n i ka ü liõp ilane. K o m isjo n i liikm e ks sai Lea Danilson. V a lim is k o g u le anti h ä ä le ta m is e k s ae g a pool tun di. K ell 15.45 ko g u n e ti taa s a u la s s e k u u la m a e s im e s e voo ru h ä ä le ta m istu le m u si. O lgu v e e l öe ld u d, et kuna ka n d id a a tid e sh a n sse peeti e e ln e va te p ro g n o o sid e jä rg i üsna v õ rd seiks, oli Karl Õ ig e r p a lu n u d kõigil ae ga v a ru d a v ä h e m a lt ko lm -n e li tu n d i, et läbida ka te in e v o o r ja v õ ib o lla isegi m õn ed o o ta m a tu d m a te m a a tilis e d tu le m used. Ette ru ta te s v õ ib m ä rkid a, et p ik e m a t aega ei läinud se e ko rd va ja. (V õ rre ld e s e e lm iste re k to riv a lim is te g a 14. m ä rts il 1995, kui kaks k a n d id a a ti, Olav Aarna ja A n d re s K e e va llik lä ksid teise vo o ru, kust 1 5 h ä ä le lis e e d u m a a g a vä lju s v õ it ja n a O la v A arn a. V a lim is p ro ts e d u u r kestis to o n a tõ e sti ligi neli tun di.) Kell 15.50 tõ u s is la vale h ä ä lte lu g e m is e ko m isjo n i e sim e e s p ro f Jüri K an n ja luges ette h ä ä le ta m is p ro to k o lli. S elle jä rg i v õ ttis v a lim is te s t o s a 245 v a lim is kogu liiget. K a h e s h ä ä le tu s k a s tis oli kokku 243 sed elit, n e ist 242 se d e lit olid ko rre ktse d ja üks keh te tu. K a n d id a a d id said p o o lth ä ä li jä rg m is e lt: A n dres Keevallik 132 Leo Mõtus 69 A n dres Õpik 41 4.-17. veebruaril Peahoone fu ajees raa m a tu kog u " K o m p o s iitm a te rja lid ". näitus 8. v e e b ru a ril esines T e h n ika ü liko o li A ka d e e m ilin e M e e sko o r (TA M ) Kehtnas, kus Eesti M ee ste la u lu Seltsi e e stvõ tte l asutati n o o rte m e e sko o r. Info tel 620 3209 p ro fe sso r Enn Hendrelt. 9. veebruaril P ro re kto r Rein Küttner EL V R aam progra m m i ko m ite e istu n g il Brüsselis. 10.-11. veebruaril Ü liõ p ila se sin d u se viie liik m e lin e esindusg ru p p kü lastab TTÜ Kuressaare Kolledzhit. T u tvu ta kse Kuressaare Kolledzhi ü liõ p ila ste h a rid u sliku ja sotsia a lm a ja n d u sliku o lu ko rra g a, et parandada TTÜ k o lle d zh ite tu d e n g ite esin d a tu st üliko o lis. Info tel 620 3621. 15.-16. veebruaril S aab te o ks Eesti Ehitusinseneride Liidu ja Eesti E h itu se tte võ tja te Liidu p o o lt ko r ralda ta va e h itu s ju h tid e tä ie n du sko o litu se II õ p p u s "Projekteerimine ja ehitustööd". ü ritu s to im u b ru u m is VI 121. T äpsem in fo te l 620 2400. 15. veebruarist -1 5. märtsini ra a m a tu ko g u g a le riis vä lja p a n ek "M eie a / m a m a t e n e sim ese d a u d o k to rid riig iv a nem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner" (valiti 9. ve e b ru a ril 1938. a). 16. veebruaril Kell 16 a ka d ee m ik Karl Rebase avalik loeng Eesti T ea d u ste A ka d e e m ias Kohtu 6 "F ü ü siku p ilg u g a : m iks on keskkonnah o id o b je k tiiv s e lt ü lira ske". Info tel 644 4739. 17. veebruaril H ä ä le tu stu le m u ste p ro to ko ll 2 3 6 ja 1 e ra p o o le tu hä ä le g a. kin n ita ti Le o M õtus tu tv u s ta s v a lim is k o g u le o le J ä rg n e s ap la u s ja re k to rik s v a litu d A n d m a so le va te se a d u ste g a ja e tte v a lm is res K e e va lliku õ n n itle m in e. ta ta v a te se a d u s e e ln õ u d e g a ko o skõ la s o le va t te e d in se n e riku tse a n d m ise ks H ilise m aid k o m m e n ta a re ko g u d e s ja te h n ik a m a g is trite le ja te h n ik a te a d u s te neis kõ lan ud ro h ke id e m o ts io o n e kõ r m ag istritele. O m a sõn ad e kin n itu se ks va le jä tte s on a lla kirju ta n u te in u d ühe tu tv u s ta s Leo M õtus v id e o lõ ik e T õ n is jä re ld u s e : ro h ke m kui ko n k re e tn e isik Lukase, E iki N estori, V a lve K irsipuu ja ü llata s n u m b e r 132. S e d a võ rd su u r In d re k N e ive lti a rva m u ste g a. Leo ü ksm e e l a n n a b a ru tle m is t pa lju de le. M õ tu s ko m m e n te e ris in s e n e rik u ts e V eel kord v õ is im e a lle s ju üsna h ilju ti a n d m ise ks v a ja lik k e m u u d a tu si T e h n i va b a k s sa a n u d e e s tla s te n a ve e n d u d a, kaü liko oli h a ld u s s ü s te e m is ja õ p p e m ida tä h e n d a b d e m o kra a tia te g e kavade kv a lite e d ik o n tro llis ü s te e m is. likku se s. Nii su u re u s a ld u s k o o rm a all E riti rõ h u ta s ta v a ja d u s t tu g e v d a d a d o k on va h e s t k õ ig e raske m vä lja v a litu l. to riõ p e t, p a ra n d a d a d o k to ra n tid e ja K e e v a llik annab re kto rin a n o orte õ p p e jõ u d u d e e la m is tin g im u s i A n d re s ning m o o d u sta d a vilis tla s k o g u, p ik e m a in te rv ju u m e ie le h e le p ä ra s t in se n e rio rg a n is a ts io o n id e ja T e h n i in a u g u ra ts io o n i 14. m ärtsil. P re s id e n t ka ü liko o li p e re ü h isrin ne te h n ik a h a - Lennart Meri kirja lik õ n n itlu s s a a b u s 10. ve e b ru a ril. rid u se o lu k o rra p a ra n d a m is e k s E estis. U rm i R e in d e TTÜ p e a m ajas algavad neljapäeva õ h tu ti k 17.00-19.00 kahekuulised Toivo Kusm in i film ite g e m is e lü h iku rsu se d tu d e n gite le. S o o v ija te l re g istre e rid a ü liõ p ila s konna p e a sta a b is VI-212 v õ i aadressil hyp e rlin k "m a ilto :m a ri.k u u s @ m a i!.e e "m a ri.k u u s @ m a il.e e! Info tel 620 3621. 17.-25. veebruaril Ü liõ p ila se sin d u se liikmed Marit Valge ja Tõnu Tamm külastavad H elsingi Ü likooli R a h vu sva he lisi Päevi. K üllakutsujaks on Rootsi M a ja n d u sko o li H elsingi filiaali ü liõ p ila s k o n d. Info tel 620 3621. 18. veebruarit Kell 14 aulas T T Ü k u ra to o riu m i selle ko o s seisu v iim a n e istu n g. Päevakorras TTÜ 1999. aasta te g e vu se a ruanne ja h in nangu a n d m in e. 18. veebruaril P ro re kto r Tiit Kaps osaleb T artu Ü likooli k o rra ld a tu d n õ u p id a m is e l k õ ig ile ü li k o o lid e le TÜ P ühajärve baasis, Teem a "A v a tu d ü lik o o l", in fo tel 620 2008.
P rogram m ist professionaalsuseni Intervjuu OLAV AARNAGA, TTÜ rektoriga aastail 1991-2000 T eil on jä ä n u d tä p s e lt kuu 14. m ärtsin i olla vee! re k to r m e ie m ajas. K as s e e on va b a n em in e, igati positiivn e tu n n e? Ei, hetkel ei ole. Ei ole he lg e, rõ õ m u s ega positiivne tunne. M a ei o le te in u d sa la d u st, et A n d re s K ee vallik kolm e ka n d i da ad i h u lg a st m inu fa v o riit ei ole. V äide, et rektorivalim istel v õ itis kõ ig e re a listliku m võ i kõige kon stru ktiivse m va lim is p la tvo rm on sa m a ko n s tru k tiiv n e nagu tem apoolne v a lim is k a m p a a n ia g i. T e g e lik u lt võ itis d e m ag oog ia ja po p u lism, kuid lo o m u lik u lt a k ts e p te e rin m a valim isko gu otsust. R ä ä g ita k s e, e t o lite o m al ajal ühe rühm a poisid - Leo M õ tus, A n d re s K e e v a llik ja O la v A arn a. S ee eeldab, nagu o le k s ite k u s k ilt m a a lt v ä g a läh ed as ed. Ühe rü h m a po isid olid M õtus, U bar ja Aarna. T uge v rühm ei tä h e n d a küll seda, e t kõik ühte nägu on ja ühtviisi m õtievad ning te g u tse va d. O n e n a m v ä h e m te a d a, e t p ro f K e ev alliku p oo lt h ä ä le ta sid in corpore ü liõ p ila s e d, m a ja n d u s te a d u s k o n d, eh itu ste a d u s k o n d... M is s tim u le e rib, kui Teie v ä lje n d it ka su tad a, p o p u lis m i p o o lt h ä ä le ta m a? K ui ke lle le g i tun dub, et m inu arva te s on m ajas kõik väga hästi ja kõ ig e le te h tu le /to im u n u le peaks ho sia n n a t laulm a, siis on te g e m is t sü g a va e ksitu se g a. Ilm sesti on ra h u lo le m a tuse m ä ä r p iis a v a lt suur. M in u le oli vajad us ju h tko n n a va h e tuse jä re le ilm se lg e ju b a m itu a a stat tagasi. P raegune re kto ra a t on e n n a st sõna o tse se s m õttes nii va im s e lt kui fü ü s ilis e lt am m e n d a n u d. Ju h tko n n a v a h e tu s e s isu lise m põ hjus aga ei peitu üleüldises jõ u a m m e n d u m ise s. M itte sa ja n d iva h e tu se, vaid loom uliku are ng u tõ ttu on T e h n ik a ü lik o o li üks are ng ueta pp läbi saanud. S elle etapi sis u k s oli te rv e rid a jä rje stiku si üpris jä rs ke m uu da tu si, m is o lid tin g itu d ee lkõ ig e kogu sotsia alse ja m a ja n d u sliku sü ste e m i m u u tu m ise st. Ü ksjagu m uudatusi m eie e lu s on p õ h ju sta tu d ka p ü ü d e st m uu tu da nõ uko gu liku st k õ rg ko o list e u ro o p a n ä o lis e k s ü likoo liks. J ärsu d ja kiired m u u tu se d te k ita v a d üleko orm ust ja sellele jä rg n e v a ka a lu ta o le ku tun net. T e kib vastu pan da m atu soov ja va ja d u s m a a n d u d a ning aru pidada, m ida edasi teha. S eda en am, et m eie ü m b ru s on ju b a en am vä hem sta b ilise e runud. Ma ei näe, et E e stis lä he m a viie või küm n e aasta jo o k sul väga suuri se a d u s a n d lik u või m ajan dusliku keskkonna m uu tu si ette võ iks tulla. juba eelpool ütlesin. Et p ö örita tu d on ju ba küll, laskem as jadel natuke settida. Seadus lubas mul kolm an dat kord a rektoriks kandideerida. Kui mul olnuks kavatsus veel pea ee s võ itlu sse torm ata, ju oleksin ennast viim ase paari aa sta jo o ksu l te istm o o d i ülal pi danud. Suurim m uudatus, m is viim a se l ajal toim us, oli T TÜ asutuste juurdetulek. A ga sedagi olim e va re m m itu aa stat ette valm istanud. See tu li lihtsalt ära teha. Kindlasti teate, e t T eile on e tte h e id e tu d...n o seda, m ida Teis ei olegi. Kõva käe p u u d u m is t, v ä h e s t jõ h k ru s t ja ru sika lauale m ittelö ö m is t ra h a n õ u d m is e i, eeld ati rohkem re so lu u tsu st... Jum al hoidku, see kõik tuleb! Kui selle jä re le pu udust tu n takse, siis palun! Minu ve e n d u m u st m ööda saa vutatakse aga selle stiiliga m aailm as üha vähem. S am u ti ei ole võim alik edukalt kaitsta seisukohti, m iile õ ig su se sse sa ise ei usu. Nii palju olen küll eiust õppinud, e t m itte keegi m eist ei saa m inna om a sügavam a lo om u se vastu. Kui ütlesin, et oleksin kaks viim ast aastat teisiti te g u tse n u d, kui oleksin tah tn ud veel kord rektoriks saada, siis niim oo di käitu da ma ikkagi poleks suutnud ega tahtnud. Seda sorti stiil peab olem a kaasa sündinud. N äitem ängu korra s n iisu g u se ju h tim isstiili harrastam ine vähem asti m inu puhul ei tööta. Kas Teie lahkum isega lõp eb A a rn a te d ü n a s tia T allin n a T eh nikaüliko olis? (P rof Olav Aarna läheb põhikohaga Kõr gemasse Kommertskooli (Estonian Business School EBS, ringkonnasiseses keeles nn M adis Habakuke kool) rektoriks U.R.) Ei lõpe! Loodan, et jään o sa ko o rm u se g a ka T e hn ika ülikoo li tööle. Seda tuleb tunnistada, et head a u to m a a tiku t m in ust enam ei saa. Pigem sobiksin eh k so tsia a l- ja h u m an itaar teaduste instituuti m ag istran te ja d o kto ra n te ju he nda m a. E nergeetikateaduskonnas so o ju ste h n ika in stitu u d is p ro f A rvo O tsa ju u re s töötab ju b a aasta aega p ä ra st U S A st na as m ist vanem teadurina m inu ke skm in e poeg Indrek. Ja ka vend Heiti ei ole ülikoolist pä rise lt ära läinud, kuigi ju h ib di rektorina Nõm m e G üm na asium i ta on rake n d u sfü ü sika õppetooli dotsent. V õibolla m eenutaks m õne sõ n a g a T eie isa p ro f A gu A a rnat. Mis ajast ta õ ig u p o o le s t T T Ü g a se o tu d on? Seda ei saagi päris täp selt öelda, sest tol m urd elisel 1940. aastal õppis ta tegelikult m itte siin, vaid T ond il S õjavä eteh nikakoolis. Ü ld- ja alusõ ppe aineid aga õppisid nad T e h n i kaülikooli tudengitega koos. S e e on k ü li h ea u u d is. Ü ld is e lt in im e s e d ig a ts e v a d s t a M uide - siin on ka iva tän asesse päeva. O lem e koos P ee ter b iils u s t ja k in d lu s t n in g ta h a v a d tu n d a te g e v u s ru u m i, T ulvistega propageerinud ideed, e t osa õ p p e a in e id võiks ju k u s te g u ts e ta k s e. P ra e g u a g a lä h e te T eie a ja lik k u re k tänagi õpetada ühes kohas, m itte igas kõrg koo lis eraldi. to rin a, k e lle aja! te o s tu n u d ü lik o o lis is e s e d re fo rm id Kuna isa oli Eesti V ab ariigi ka a d rio h vitse r, tõsteti nad 17. te k ita s id p a lju d e s v a s tu s e is u e g a le id n u d h e a k s k iitu. ju u n il 1940 teatavasti in corpore P un aa rm eesse. Ja ka T eise K a s m u u d a tu s e d ka h ä id v ilju k a n n a v a d, n ä ita b ju m aailm asõtta läks ta P un aa rm ee oh vitse rin a. A ga kuskil al l es tu le v ik. Lätim aal langes ta üsna sõja a lgu ses vangi. M õne kuu oli ta Königsbergis sõjavangis, kust ta saa de ti koju tagasi. 1942. a Kas T eil jä i ag a m id a g i ka te g e m a ta? alguses tuli ta tollasesse T eh n ika ü liko o li a ssiste n d in a tööle. K õige lih tsa m o le k s v a s ta ta - m itte m idagi. T e g e m a ta ei 1943. aastal anti talle valik: kas SS väg e d e s rin de le või saa jä ä n u d m id ag i, kun a ü liko o li üks a re n g u e tp p sai läbi, nagu dam e S aksam aale õppim a. Ta va lis lo o m u liku lt
on pikk tee ra h u m e e ls e m a va ria n d i ja lä ks D resdeni T e h n ik a ü lik o o li ke e m ia te a d u sko n d a. Miks A gu Aarna Läände ei jäänudki, nagu paljud teised? Isa oli a b ie llu n u d 1940. a 17. au gu stil. Kui m ina olin aa stane, lä ksim e e m a g a 1944. a a sta l ta lle S a ksa m a a le jä re le. 13. ve e b ru a ril 1945. aa stal e la sim e ko lm e ke si koos üle D re sde ni p o m m ita m is e öö. P ea a e g u ja lg s i h a kka sim e läbi T s h e h h i ja P oola kodu p o ole tu le m a. O len aru saa nu d, et tal Lään e või Ida a lte rn a tiivi ei te kkin u d. Ja vä h e m a s ti m in u ku u ld e s pole ta o m a ta g a s itu le k u t kun ag i ka h e tse n u d. E d a sip ü ü d lik u m eh e n a a lu sta s ta p ro f Paul K og erm a ni ju h e n d a m is e l koh e p õ le v k iv ik e e m ia alast te a d u stö ö d. Kui aga 1948. aa sta l jõ u d is kätte aeg ka n d id a a d itö ö d kaitsta, siis selgus, et tal p o le ühtki k õ rg h a rid u s t tõ e n d a v a t diplo m it. Õ i gem ini, tal oli neid kog un i kaks - E esti ja S aksa om a, aga NL kum b ag i n e ist ei tu n n ista n u d. E kste rn in a tegi ta ära va ja liku d p a rte ia ja lo o - ja p o liitö ko n o o m ia eksa m id ning sa i ka TPI dip lo m i kä tte sam a l aa stal, kui ka itse s ka n d id a a d ikra a d i. Miks ma seda nii pikalt kü sisin oleme m ajas mitmes seltsko n nas arutanud, et ei lõpe ju praegu mitte lihtsalt ühe jä rgm ise rektori aeg, vaid meile tundus, et m ärkim isväärne o sa terve Tehnikaülikooli ajaloost, nn Aarnate aeg. Mine ju tea, millal järgm ine Aarna rektoriks pürgima hakkab, Teil on kogunisti kolm poega. V a lim isk o g u istungil 8. ve e b ru aril aulas. Esiplaanil istub O la v A a rn a om a õ p e taja ja kau aaegse kolleegi p ro f H an n o S illa m a a kõrval. äris, poliitikas, perekonnaelus - keskm iste eestlaste se a s igatahes. A g a m eie m aja v õ ik s ju m õ n e s m õttes e tn o se ke skm ise st k õ rg e m a le asetuda. P ro fesso r Aarna, lubage veel üks uudishim utsev teema. Teie ei ole küll päris poliitik, aga Te olete hariduspoliitik. K a s Te ei ole mõelnud siduda oma elu poliitikaga lähe malt? Kolleeg Peeter Tu lviste on nüüd Tartu Linnavo likogu esim ees - sellelt kohalt saab kõvasti haridust toetada. Ja muide, ka kõik kolm rektorikandidaati pida sid oma program m ides vajalikuks tugevdada TTÜ ja avalikkuse suhteid, sh eriti suhteid valitsuse ja M inu ä ra m in e k u l pole m ingil ju h u l so lvu m ise või pro te sti v a r riigikoguga. isaga m e se lle s t ei rääkinud, aga h ilju ti a ru ta sim e ko lle e g T iit K apsiga, et hea ja õige sam m on e n disel rektoril m a ja st hoopis ära m in na. Isa läks 1976. aa sta l tö ö le T A K e e m ia In s tituuti, ja B oris T a m m läks 1991. aa stal K ü b e rn e e tika In sti tuuti. B oris T a m m on tä n a se n i m eie nõ uko gu liige. Ü tlen vee l kord, et ka m in u m in e k E B S i ei tä h e n d a sid em e ka o ta m ist T e h n ika ü liko o lig a. jundit. V a stu p id i, arvan, et see on m õistlik sam m ka T e h n i kaü liko oli kui o rg a n isa tsio o n i te rv is e seisuko halt. Kui m inu vaim siin m a ja s ku sa g il le h vita b ki, siis ei tä h e n d a see, et vaim u ka n d ja t p e a ks tihti nä h a olem a. M inu ja o k s o n riigi ju h tim in e m issio o n, m ille tä itm ise ks on vaja p ro fe ssio n a a lsu st. T u n d u b, et ka m eie p o liitiku te m aail m as ha kka va d ilm n e m a p ro fe s s io n a a ls u s e tu n n u se d ja see ei te ki üleöö. M inu ja o k s on too rong läinud. Jä rg la se tö ö le ig a p ä e v a s e lt h in n a n g u id an dm a ei ole m ind siia m ajja kin d la sti vaja. P e a le g i - T e h n ika ü liko o li p õ hikirja jä rg i on e n d in e re k to r e x o fficio ü liko o li nõ uko gu liige. S eda õ ig u st m a kin d la s ti kasutan. T e g e lik u lt e e ld ab ig a s u g u n e te g e v u s p ro fe ssio n a a lsu st. Ka siin m a ja s tu le b aru sa a d a, et m itte a in u lt õp p e jõ u, va id üks kõik keüe te ise a ja kirja n iku, ju ris ti, ra a m a tu p id a ja või ko rista ja töös p e a m e õ p p im a h in d a m a p ro fe ssio n a a lsu st. M ulle tu n d u b, e t p a lju d e le T e h n ik a ü lik o o li tö ö ta ja te le on ka h e ts u s v ä ä rs e lt is e lo o m u lik ü le o le v su h tu m in e teise kutse ala te g ija te sse, n e n d e tö ö sse. S e llin e s u h tu m in e on m itm es m õ tte s v ild a k a s ja kah ju lik. N a tu ra a lm a ja n d u s lik o m a e tte n o kitse m in e ei v õ im a ld a ka e d u k a s olla. K a s kunstnik on juba Teie poole pöördunud et teha Teist 12. maal ülikooli nõukogu ruumi seinale? Ei, seni küll m itte... A ga ku n stn ik on e m e riitp ro fe s s o r U no Liivi sõb er, võ ib o lla m in u st ei te h ta g i pilti? U n o Liiv kirju ta s ju Eesti P ä e va le h e s ja m eie om a le he s, et v iim a se d kü m m e ko n d a a sta t on T e h n i ka ü liko o l suisa va le te e d käinud. K as tõ e sti? Ja alles nüüd selgus?! Härra Aarna, see kõik kuulub inimliku asjaajam ise juurde! Ajakirjanikud said intriigi. Võib olla see m üüs või erutas. Või ärritas kedagi näiteks Teid. P rofessor Liiv sai südam elt sinna kogunenud isikliku kibestum ise välja öelda. Allakirjutanule tundub, et meie maja on sageli liiga vaikne. La s s iis vähem alt harva, uue rektori valim iste ajal suureneb väljaütlem iste hulk. On see nii ju Kahju, e t ükski re k to rik a n d id a a t p ro fe s s io n a a ls u s e lo o su n g it ei lehvitanud. S oo vin kõ igile is e e n d a le idm ist, m õ te s ta tu d k o o ste g u tse m ist ja lu g u p id a va t s u h tu m is t te g ija te s s e ning teh tu sse! U sutlenud U rm i Reinde 10. v e e b r u a ril 2 0 0 0
Jõgeva M aavalitsus korraldab maakonda käsitlevate kursuse-, lõpu-, bakalaureuse ja magistritööde konkursi Alates 1996. aastast on Jõgeva Maavalit sus igal aastal välja kuulutanud maakonda käsitleva bakalaureuse- ja m agistritööde konkursi. I998. a laekus konkursile neli tööd. 1999. a kahjuks ühtegi võistlustööd ei laekunud. Kuid traditsiooni järgides ja optim ism i omades kuulutame välja 2000. aasta Jõgeva maakonda käsitlevate uurim uslike tööde konkursi, kaasates sinna ka k u r suse- ja lõputööd. Konkursil lähevad arvesse töö d, mis on valminud ja kaitstud vastava komisjoni ees ajavahemikus I. septem b er I 9 9 8 kuni I. septem b er 2000. T ööd hindab Jõgeva Maavalitsuse m oo dustatud komisjon. T ööde esitamise täh tae g on 17. se p te m b e r 2000. Tulemused selguvad I. novem bril 2000. Konkursi auhinnafond on 10 000 krooni. Täpsem info ja abi (ka teemade valikul) Jõgeva Maavalitsuse arengu- ja planeer inguosakonnast (Suur 3, 48306 Jõgeva, tel 277 66 3 18, faks 277 66 334, e-post matii@ iogevam v.ee) M a ti Jõgi käest. KORTERID! I4. veebruarist kuni 3 I. augustini 2000. a on võim alik majutada üliõpilasi ning T T Ü teenistujaid aadressil Akadeemia tee 7a. Noppeid TTÜ ajaraamatust JA A N U A R 1938 1. jaanuaril jõustus ÜLIKOOLIDE SEADUS ja kehtivuse kaotasid Tartu ülikooli seadus (1925, 1934) ning Tallinna Tehnikainstituudi seadus (1936). Riigihoidja K. Pätsi poolt allkirjastatud seadusest: " 2. Ü liko o lid e ü le sa n d e ks on: anda kõ rgem at h a rid u st; ette valm istada riig ile ja ra hvale vaja/iste eriteadm istega asjatundjaid; e den dada ü ld ist ja eriti Ee sti m aad/a ra h va st käsitlevat teadust." Meie aim a m a te ri ametlikuks nimeks kinnitati Eesti Vabariigi Tallinna Tehnikaülikool. 14. jaanuaril registreeriti ülalmainitud seaduse alusel TTÜs 13 üliõpilaskonventi: korplleola, korpltehnola, EÜS "Põhjala", korpjvironia, ÜS "Raimla", korplrotalia, ÜS "Liivika", "Eesti Üliõpilaste Selts", "Unitas, korp! Fratemitas Liviensis", korp! Ugala, korplsakala ja korp"wäinla". Ülikooliseaduses oli kirjas: "Üliõpilaskonvendi eesmärgiks on arendada igakülgselt oma liikmeid vaimselt, kultuuriliselt ja kehaliselt, arendada ja süvendada neis distsi pliinitunnet kui ka kokkukuuluvustunnet teistesse üliõpilaskonventidesse kuuluvate üliõpilastega". Tänavu, 19. jaanuaril, möödus 110 aastat Albert Borkvelli sünnist (19.01.1890 Võsu - 14.07.1963 Tallinn). Peterburi Ülikoolis ja sõjakoolides õppinud ning hiljem Tartu Ülikooli kahel erialal lõpetanud matemaatikaprofessor A. Borkvell töötas TTÜs 1936-53: oli matemaatika ja teoreetilise mehaanika kateedri juhataja 1944-47 ning ka statistika ja raamatupi damise kateedri juhataja. M ag m ath ja m ag ju r A. Borkvell on avaldanud matemaatikaõpikuid ja koostanud seaduste kogumikke. 20.-30. a-il töötas Kõrgema Sõjakooli lektorina ning Narva gümnaasiumi direktorina. VEEBRUAR 1938 9. veebruaril valis ülikooli nõukogu esimesed audoktorid: riigivanem KONSTANTIN PÄTS ja sõjavägede ülemjuhataja JOHAN LAIDONER,teenete eest Tallinna Tehni kaülikooli rajamisel ja tehnilise kõgrhariduse ning tehnikateaduste edendamisel. 23. veebruaril andis diplom id audoktoritele isiklikult üle TTÜdelegatsioon, kuhu kuu lusid prorektor professor V. Paavel, dekaanid professor J.Kopvillem ja professor O. Martin. 23. veebruaril tähistas akadeemiline pere vabariigi 20.aastapäeva piduliku aktusega ülikooli aulas. Aktuse avas keemia-ja mäeteaduskonna dekaan professor J. Kopvillera, üliõpilaskonna tervitused lausus üliõpilaskonna esimees V. Kiisler, aktuse kõne pidas prorektor professor V. Paavel teemal "Eesti veemajanduse ja vesiehitiste areng''. 1939 Pakutavad variandid on: 23. veebruaril vabariigi 21. aastapäeva aktusel esines kõnega ehituse- ja mehaanikatepduskonna dekaan professor 0. Martin, käsitledes Eesti teede-ja liiklusolude arengut riikliku iseseisvuse ajal. a) 5-ühetoalist k o rte rit (korteri üür 2655 krooni kuus) 1991 b) 5-kahetoalist k o rte rit (ko rte ri üür 3 185 krooni kuus) c) 4-kolm etoalist k o rte rit (ko rte ri üür 4500 krooni kuus) Soovijatel palun teatada T T Ü Ü liõpi lasküla majutustalituse juhatajale 17. veebruariks. M a re Saago T T Ü Üliõpilasküla m ajutustalituse ju h ata ja tel 620 3656 ja 620 3653 22. veebruaril toim us aulas Eesti Vabariigi 73. aastapäeva ja TTÜ rektori inauguratsiooni aktus. Kohal viibinud EV Ülemnõukogu esimees A. Rüütel pühitses ametisse uue rektori O. Aarna. Vabariigi aastapäevakõne pidas ajaloolane K. Arjakas, meenutades, et püüd va badusele on eestlastele omane olnud läbi sajandite. Tänavu 19. veebruaril m öödus 100 aastat veemajanduse ja vesiehitiste professori Vladimir Paaveli sünnist (19.02.1900-16.04.1958). Peale Karlsruhe Tehnikaülikooli lõpeta m ist 1925.a. töötas V. Paavel pea 10 aastat ehitusfirmades Saksamaal. Tartu Ülikool kutsus ta 1935.a. tehnikateaduskonna erakorralise professori kohale. 1936-41 oli V. Paavel TTÜ professor ja prodekaan. Peale teaduslikku lähetust Saksamaal 1941.a. ta kodumaale ei naasnud. V. Paavel oli Baltimaade noortele pagulastele kõrghariduse jätkamiseks mõeldud Balti Ülikooli (Hamburgis) rajajaid ja õppejõud 1945-49. Va badussõjast osavõtnud V. Paavel oli ka korplrotalia liige. T T Ü -ain e list arhiivi sirvis Im bi Kaasik
N r4 14. veebruar 2000 l i l I K O O L -------------------------------------------------- 7. ------------ ----------------- -------- Omakasupüüdlikud ettepanekud ehk infotehnoloogia ellu! Kui inim ene oma käe tööle külge paneb, läheb midagi kindlasti vussi. Seega, m a trikke l on m u u tu n u d pigem käsitsi (tihti ka ra sk e s tilo e ta v a lt) kirju ta tud a u to g ra m m iko g u ks. P a lju d la is e Üks põhilisem M urphy seadus m a d tu d e n g id o n gi õ p p e jõ u d u a sja tu st 2000. aa stal, kus E esti liigu b tiig rih ü p e käsitö öst säästnud. K o rra lik u l ü liõ p i te g a edasi (ega om eti m etsa poole?), lasel (kel m atrikke l alati ta g a ta s k u s tu n d u va d m õned ; v a n a d a rm s a d asjad kaasas) võib sellise l ju h u l te kkid a p e ttu küll m õ n e võ rra k ilp la sliku d olevat. M u i mus. E ksam i te g in ära, ag a kuskile dugi võ iks n e n d e g a ka v a ik id e s leppida, sisse ei kirju ta tu d - kodus po le gi o m a s kui selleg a m in g it o tse st k a h ju ei tele m idagi ette nä id ata! kaasne. S a m a s ei to h iks aga silm i Rahu, a in u lt rahu! (K a rlsso n ). Õ ppejõu! sulge da ka ilm se kasu ees, m ida uut on püha kohus fikse e rid a tu le m u s e s m oodi te g e m in e tu u a võiks. A lljä rg n e m a jä rje k o rra s e k s a m ile h e le ja alles vad ettepanekud on seotud tehnikaülikooli seejärel m ujale (e ksa m ile h e ära kirja le, paberliku asjaajamisega. m a triklisse või kuhu iganes). Kui p ü h a E siteks so o vita ksin ka o ta d a ära e ksa m ile h t on de kan aa ti to im e ta tu d, se n is ed õ p p e m ä rk m ik u d e h k m a trik sise sta b sea ln e ra u d se käe ja närviga lid. O m a h in n e ttõ e s ta v a ju riid ilis e jõ u tö ö ta ja e ksa m ile h e lt hind ed v e a tu lt a r ongi nad ju b a am m u m in e ta n u d, sest vu tisse. seda rolli ka n n a b va id h in d e le h e o rig i naal, m is v iia k s e õ p iko n n a de kan aa ti. A in sad d o ku m e n ta a lse d a n dm e d m a triklis on ü liõ p ila se nim i, n ä o p ilt ning m atrikli n u m b e r (nü üd ü liõ p ila sko o d ). N eed isiku a n d m e d (välja a rva tu d ü liõ p i la skoo d) on aga ilusti kirjas ka tu d e n gipiletil või ka passis. N üüd v õ ib la u b a lt higi p ü h kid a - k ä s it sitöö h inn eteg a on (või p e a ks olem a ) lõ pp enu d. A rvu tia n d m e te tu rva m ise g a teg ele b kin dla sti om a ala asjatundja. U u dish im u lik tu d e n g pe a ks om a m is ta hes hindeid saa m a v a a d a ta (kuid m itte ise m u u ta!) ka s k u va ril või ka prind itud kujul m is ta h e s ajal. S iit tu le n e b ka te in e soo vitus - eks a m ile h te d e kä sitsitä id e ta va d ä ra k ir ja d a s e n d a d a m a s in k o o p ia te g a. See tä h e n d a b : ku i õ p p e jõ u d on e ksa m ile he (a in u lt üh es e kse m p la ris) lõ p liku lt tä it nud, siis tu le b s e lle s t teh a koopia säili ta m a ks õ p p e -a llü ksu se s. T u n n is ta n a u s a lt - e tte p a n e ku d on om a k a s u p ü ü d lik u d. M inu kasud on m ä rk im is v ä ä rs e d : ligi poolsada (k ä s its i)k irju ta m a ta jä e tu d lehekülge aa stas, kolm korda vä h e m (võim alikke) n ä p u ka id " ja võ id e tu d aja ning energia ka su ta m in e m õ istu sp ä ra se m a ks te g e vu se ks. K uid m a ei ole "kade", se s t s a m a su g u st kasu p e a ksid saa m a teise dki õp pe jõu d. S am u ti oleks m ä rg a ta v ko kku h o id ka kog u te h n ika ü liko o lil te llim a ta -v o rm is ta m a ta o le m a tu te õpp e m ä rk m ik e näol. Rein Mägi In se n erigra afika kesku se dotsent Tähelepanu! Valmis! Üliõpilassport! A la nu d on uus se m e s te r ning sellega koos ka ü liõ p ila ssp o rd i h o oa ja te in e pool. E esti A ka d e e m ilise S p o rd iliid u (E A S L ) k e va d se m e stri üritu ste h u lg a st võib leida ro h ke m kui 10 sp o rdiala m e istrivõ istlu se d, h a rra sta ja te võistlusi ja sp o rd ip ä e vi kah eksa l alal ning sp o r dijuh tide se m in a ri kaks e s im e s t osa. S is e k e rg e jõ u s tik u g a 26. ve e b ru a ril al gava üliõ p ila ste m e is triv õ is tlu s te ke va d h o o a ja l on lisaks tra d its io o n ilis te le alad ele - s u u sa ta m in e, ujum in e, su lg pall, o rie n te e ru m in e, ke rg e jõ u stik, te n nis - kava s k o rra ld a d a v õ istlu se d ka neljal uuel alal: s a a lija lg p a ll, ja lg p a ll, in d iaca ning sq u as h. U u te ala d e k a a sa m in e m e istrivõ istlu ste pro g ra m m i on ting itud Eesti Ü liõ p ila ssp o rd i Nõukoja (EÜN - ü liõ p ila ste e sin d u s EA S Li ju u re s ) so o vitu ste st ning n e nd e a lad e kiiresti kasvavast p o p u la a rs u s e s t üliõ p ila ste hulgas. H a rra s tu s s p o rtla s te le on E A S Lil pa kku d a projekti "E lu te rve tud e n g " kaudu võ istlu si ja sp o rd ip ä e vi s u u s a ta m is e s, ko rv p a llis, s u lg p a llis, v õ rk p a llis, la u a te n n is e s, p õ ra n d a pallis, u ju m is e s, te n n is e s ning in d ia cas. L iiku m ist ja sporti h a rra sta va le ta v a ü liõ p ila s e le m õe ld ud v õ is tlu s e d on hea koht om a võ im e te ko n tro lliks, uute sõp rad e le idm iseks ning lõ b u sa lt aja ve e tm ise ks. E A S Li s p o rd ip ä e va d e l ja g a ta kse ka õ p e tu s t ühe või te ise alaga te g e le m is e kchta. S am u ti saa vad ü liõ p ila se d k o rra ld a d a om a ku rsu se või sõ p ru sko n n a v a h e lisi jõ u ka tsu m isi, kun a koh al on v a sta va ala k o h tu n iku d ja s p e tsia listid. T a llin n a s P õ h ja -E e sti ja T artus L õ u n a -E e sti ü liõ p ila ste ja o k s a se t le id va te h a rra sta ja te ü ritu ste ja o k s on raha e ra ld anu d R a h va te rvise A re n d u snõ uko gu. E Ü N i so o vitu se l on E A S L il kava s ta a se lu sta d a ü liõ p ila ste suve spo rd ip ä e va d e tra d itsio o n ü liõ p ila s te su v e m ä n g u d e näol. Juu ni lõppu ja ju uli a lg u se sse K ää riku le p lan eeritu d suv e m ä n g u d e ko rra ld u sto im ko n d te g u t seb aktiivselt aasta suurima üliõpilasspordiürituse õnnestum ise nimel. K õ ik v õ im a lik e le võistlu ste le lisaks pa ne b E A S L rõ h ku ka ü liõ p ila s te s t v a b a ta h tlik e s p o rd iju h tid e ko o litu sele. M ä rtsis k o lm a n d a t korda alga v kolm est se m in a rist ko o sn e v koo litu stsü kkel on m õe ld ud s p o rd itö ö o rg a n ise e rim ise st h u vitatud ü liõ p ila ste le, kes hiljem hak kaksid k o rra ld a m a om a õp pe asu tu se sise se id ja kõ rg ko o lid e va h e lisi spor d iü ritu s t N e lja p ä e va ste sem ina ride jo o k s u l on tu le va ste le sp o rd iju h tid e le h u lg a lise lt nii te o re e tilisi kui pra ktilisi tunde, m ille käigu s õ p ita kse tun d m a e rin e va id sp o rd ia la sid. A ja ga k a a s a skä im ise ks on E A S L il om a ko d u le h e kü lg a a d re ssil w w w.u t.e e /e a s l m ille lt on leida kõikvõim a likku infot E esti ü liõ p ila s s p o rd i ning ko o litu sse m i n a rid e kohta. E A S L s o o vib kõ ig ile ü liõ p ila ste le spo rt likku k e v a d s e m e s trit ning lo o d a b hu vi lisi ü lõ p ila s te sp o rd iü ritu ste l! ja a k R aie E A S L i p e a s e k r e tä r
Juubelite puhul o n saanud heaks ko m b e ks im etleda, kui n o o ru s lik ju u b ila r välja näeb ja kuidas keegi ei kahtlu sta n u d ki sellise tä h tsa ve rsta p o sti lähenem ist. Kolleeg Jüri Papsteli pu h ul kaotasim egi valvsuse ja te m a ju u b e l o li ikka üllatus küll. H a rju nu d p ro f Papsteli üha kasvava te g u tsemislustiga, ei tu ln u d pähegi te m a passi p ii luda, e t leida sealt kuupäev I 3. ve e b ru a r 1940. A rva ta vasti on siin saladus üha jä tk u vas s p o rtlik u s nooruses, sest huvi ko rvp a lli vastu pole teda m itte m aha jä tn u d, p e o ta n t sust rääkim ata. A n d k u lugeja andeks, kui d e ta iln e väljavõte p ersonaliosakonna to im ik u s t se e ko rd ära jääb. A ka d e e m ilin e karjäär o n tal nagu m eie majas kom beks. A in u lt e t see algas väga n o o re lt, sest tänane ju u b ila r valis te a du s kraadi ta o tle m ise ks kõige k iire m a tee - s ih t aspirantuuri. Peagi liitus ta k iire s ti areneva teadussuunaga, m ida tin g lik u lt võiks n im e tada rakenduslikuks in fo te h n o lo o g ia ks. Jüri Papsteli te a d u s tö ö o n to e tu n u d ko lm e le sambale - to o tlik k u s e ju h tim in e, eks p e rtsü ste e m id ja to o tm is e k o rra ld a m in e. Et ta edukas on, näitab üha sagenev o sa võ tt om a ala tip p fo o ru m ite s t. Ja eks tu g in e b õ p pe töö g i sam adele sam m astele. Juubilari karjääri on tu b lis ti m õ ju ta n u d üks te a du sjü n g rite ju u re s harvaesinev om adus. Kui inim esed ju h io m a d u ste järgi ko lm e gru p p i jagada (iga hinna eest liid riks p ü rg i jad, lo o m u lik u d liid rid ja ju h tim ise ks m itte sobivad), siis ku u lu b p ro f Papstel sinna 3. ve e b ru a ril tä h is ta s 70. s ü n n ip ä e v a m a ja n d u sta litu se k o m a n d a n t S en ta R eeder. T u b li, h a kka ja ja ko h u s e tru u pr R e e d e r on T e h n ik a ü lik o o lis tö ö ta n u d aa stail 1962-1981 ja e d a s i a a sta st 1986 ku n i tä n a se n i. Kogu siin tö ö ta tu d aja jo o k s u l on ta s u h tu n u d s u u re a u s tu se g a om a tö ö s s e ja ü le s n ä id a n u d a r m a stu st T TÜ m aja ja k o lle k tiiv i vastu. väiksearvulisse keskmisse gruppi. Teda ametisse valides ei kardeta, et ta hakkaks kohaga kaasnevat võ im u kurjasti tarvitam a. Tem a edu v õ ti peitub oskuses ilm a midagi peale surum ata m eeskond tö ö le panna ja vaistus valida edasim inekuks kõige o ts ta r bekam tee. Eks nende om aduste tõ ttu ongi Jüri Papsteli a m etite nim istus kateedrijuhataja, in stitu u di d ire k to r, paljude teaduskonverentside peakorraldaja jt. Jõudu on jätkunud ka ülikooliväliseks tö ö ks - Eesti M ehaanikain seneride Seltsi esimees, Eesti Inseneride Liidu juhatuse liige, masina ja aparaadiehi tuse teadustehnilise nõukogu esimees jne. Tänane ju u b ila r kuulub ka rahvusvaheliste organisatsioonide juhtkogudesse. E riliselt paistab silma tem a tö ö Rootsi asutatud rah vusvahelise h a riduskonsortsium i B A L T E C H m agistriõppe õppekavade tö ö g ru p i esim e hena. Panna eestlased, lätlased ja leedu lased üksm eelselt ühte v a n k rit vedam a see ei õnnestu reeglina isegi professionaal setel diplom aatidel. Soovim e Sulle jõudu ja jaksu edaspidiseks. Jää ikka iseendaks ja kui Sul tö ö d rühkides jõust puudu jääb, am m uta seda sp o rd i ja lem m iktegevustega juurde! K o lleegid m asinaehituse in stituu dist S e n t a R e e d e r il j u u b e l T em a alati rõ õ m u s m e e l ja v a lm id u s ig a su g u se id o lu k o rd i ja p ro b le e m e la he n d a d a on s u u re n d a n u d te m a a u s ta ja te ja s õ p ra d e arvu, k e lle s t s u u r osa ko g u n e s ka te m a ju u b e li tä h is ta m is e le, ka a sa s lilled ja tä n u s õ n a d (m is m uidu gi kõike vä lje n d a d a ei s u u tn u d ) õ itsva le ning n a e ru h im u lis e le ju u b ila rile. Kallis S en ta! S o o vim e S u lle õn ne ja e lu rõ õ m u ve e l k a u a ks! tervist, Kõigi õ n n itle ja te nim el O la v i Paulus te h n ik a - ja kin n isva ra o sako n n a ju hataja T e e n e k a t tö ö tajat õnnitleb südam est tu levate soojade sõnadega ka n tsle r Jüri Tan ner. T e d a a ssisteerib lilleneiu A ili K ru u s. Foto Meida Jalast.