Kohtuasja number R I I G I K O H U S TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Otsuse kuupäev Tartu, 11. aprill 2018 Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tsiviilasja hind Riigikohtus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Eesistuja Malle Seppik, liikmed Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu MTÜ Väike-Peetri külaselts hagi OÜ Agenor vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/2785 Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2017. a otsus MTÜ Väike-Peetri külaselts kassatsioonkaebus 3500 eurot Hageja MTÜ Väike-Peetri külaselts (registrikood 80284023), esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu Kostja OÜ Agenor (registrikood 10700098) Asja läbivaatamise kuupäev 12. märts 2018. a, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 10. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Rahuldada kassatsioonkaebus osaliselt. 3. Tagastada Advokaadibüroo TGS Baltic AS-ile MTÜ Väike-Peetri külaselts kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. MTÜ Väike-Peetri külaselts (hageja, võlgnik) esitas 29. mail 2015 Harju Maakohtusse hagi OÜ Agenor (kostja, sissenõudja) vastu täiteasjas nr 022/2015/2785 toimuva sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Maakohus tagas 5. juuni 2015. a määrusega hagi ja peatas kõnealuse täitemenetluse kuni praeguses asjas kohtulahendi jõustumiseni.
Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled 6. märtsil 2012 ettevõtte müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (edaspidi leping), mille kohaselt müüs kostja hagejale ettevõtte, mis koosnes mh kinnistutest, isiklikust kasutusõigusest, lepingu sõlmimise hetkel kehtivatest vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise lepingutest ja liitumislepingutest, lepingus või selle lisades nimetatud ettevõttega seotud õigustest jne. Lepingu p 5.5 kohaselt kohustub hageja tasuma kostjale 50% Harjumaal Rae vallas Peetri alevikus Tähnase tee 5 asuva kinnistu (edaspidi Tähnase kinnistu) omanike poolt vee- ja kanalisatsioonitrassidega liitumise eest makstavatest tasudest, millest on maha arvatud liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsesed kulud. Nimetatud kohustuse täitmisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt iga tasumisega viivitatud päeva eest leppetrahvi 0,1% summast, mille ostja peab eeltoodu järgi tasuma. Lepingu kohaselt seati lepingus märgitud kinnistutele 20 000 euro suurune ühishüpoteek igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Kostja esitas 12. mail 2015 hageja kui võlgniku vastu täitemenetluse algatamise avalduse, milles nõudis hagejalt lepingu p 5.5 alusel 3268 eurot 85 senti (see on 50% liitumistasust 4881 eurot 70 senti (koos käibemaksuga), millele lisandub viivis). Kohtutäitur algatas vaidlusaluse täitemenetluse. Hageja leidis, et täitemenetlus on lubamatu, sest Tähnase kinnistu omanikelt nõutud liitumistasu on lepingu p 5.5 järgi käsitatav liitumispunkti väljaehitamiseks tehtud otsese kuluna. Seega ei ole kostjal hageja vastu nõuet. Samuti on lepingu p 5.5 järgi kostjal hageja vastu nõue juhul, kui hageja on liitumistasu saanud, kuid hageja ei ole seda saanud (liitumistasu sai AS ELVESO). Isegi kui AS-ile ELVESO (kolmas isik) tasutud liitumistasu sisaldab liitumispunkti väljaehitamise otseseid kulusid ületavat osa (kasumiosa), ei ole hagejal, kolmandal isikul ja kostjal õigust seda saada (see tuleb tagastada Tähnase kinnistu omanikele). 2. Kostja ei tunnistanud hagi. Hageja ei ole tõendanud, et kogu Tähnase kinnistu omanike tasutud liitumistasu oleks kulunud liitumiseks vajalikeks ehitustöödeks. Kolmanda isiku 25. mai 2015. a kirja järgi ei ole mh võimalik hinnata tehtud töid ega nende mahtu, samuti tööde vajalikkust ja põhjendatust. Samuti jääb arusaamatuks selles kirjas kuluna märgitud arendustasu. Lepingu järgi ei ole oluline, kellele liitumistasu makstakse. Kui hageja andis ettevõtte kasutada või üle kolmandale isikule (hageja ja kolmas isik sõlmisid 21. augustil 2012 isiklike kasutusõiguste seadmise lepingu, isikliku kasutusõiguse üleandmise lepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse, mille esemeks on ettevõtte tegevuseks vajaliku nelja kinnistu koormamine isiklike kasutusõigustega kolmanda isiku kasuks), vastutavad lepingust tulenevate kohustuste eest nii hageja kui ka kolmas isik. 3. Harju Maakohus rahuldas 16. detsembri 2016. a otsusega hagi ja tunnistas sundtäitmise vaidlusaluses täiteasjas lubamatuks. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt menetluskulude katteks hageja kasuks välja 5757 eurot 20 senti ja kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise võlaõigusseaduse (VÕS) 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tuvastas, et Tähnase kinnistu omanik on teatanud 12. veebruari 2015 e-kirjaga kostjale, et on sõlminud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu kolmanda isikuga ning tasunud 2013. a kevadel liitumistasusid 4881 eurot 70 senti. Kohtule esitatud kolmanda isiku 25. mai 2015. a kirjast nähtub, et Tähnase kinnistu kohta 17. mail 2013 sõlmitud liitumislepingu järgi on liitumistasu kujunenud järgmiselt: arendustasu ühisveevärgiga liitumisel 371 eurot 80 senti, millele lisandub käibemaks; arendustasu ühiskanalisatsiooniga liitumisel 196 eurot 28 senti, millele lisandub käibemaks; liitumiseks vajalike ühisveevärgitorustike ja liitumispunkti ehitustööde maksumus 1500 eurot, millele lisandub käibemaks; 2(6)
liitumiseks vajalike ühiskanalisatsioonitorustike ja liitumispunkti ehitustööde maksumus 2000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostjal ei ole hageja vastu nõuet, kuivõrd Tähnase kinnistu eest tasutud liitumistasus ei ole liitumispunkti väljaehitamise otseseid kulusid ületavat osa, millest kostjal oleks lepingu p 5.5 alusel olnud õigus saada 50%. Liitumistasu on makstud kolmandale isikule ning lepingu p-st 5.5 ei tulene, et hagejal on tasu maksmise kohustus ka juhul, kui omanik on tasunud tasu kolmandale isikule. Isegi kui kolmandale isikule makstud liitumistasu sisaldab liitumispunkti väljaehitamise otseseid kulusid ületavat osa, tuleks see tagastada Tähnase kinnistu omanikule. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) järgne hinnaregulatsioon on imperatiivne, st kokkulepe seaduses sätestatust kõrgema hinna kohta on tühine ja rohkem makstu tuleb tagastada raha maksnud isikule. 4. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 10. oktoobri 2017. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale maakohtule uueks arutamiseks. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis põhjendamiskohustuse täitmata. Maakohus on otsuses järginud hageja väiteid, jättes kostja esitatud seisukohad käsitlemata. Maakohus ei saanudki nõuetekohaselt otsust põhjendada, sest on jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud välja selgitamata. Pooled vaidlevad lepingu p 5.5 tõlgendamise üle. Kostja väidetest võib aru saada nii, et lepingu p 5.5 järgi tuli Tähnase kinnistu omanike tasutud liitumistasust poolte vahel jagada liitumistasu hulka arvatud kostja poolt juba lepingu sõlmimise ajaks rajatud kommunikatsioonide maksumus. Hageja väitel leppisid pooled lepingu p-s 5.5 kokku selles, et liitumistasu saamisel jagatakse tulu poolte vahel. Asja materjalidest ei selgu, mida pidas hageja silmas tulu ((hiljem nimetatud ka kasu) all, mida pooled hageja arvates lepingu p 5.5 järgi jagama pidid. Nii liitumistasu laekumise ajal kui ka poolte vahel lepingu sõlmimise ajal oli ÜVVKS-is liitumistasu hinnaregulatsioon sarnane. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud ÜVVKS sätestas, et kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades ÜVVKS-is sätestatut (ÜVVKS 6 lg 1). Liitumistasu võib võtta vaid vee-ettevõtja tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, arvestades ÜVVKS 6 lg 6 p-s 1 sätestatud erisust (ÜVVKS 6 lg 9). Seega ei ole hageja väited, et kostja nõue on põhjendamatu, kuna liitumistasu sisse ei või arvata kasu, vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks piisavad. Kui pooled vaidlevad tagatiskokkuleppega kokku lepitud tagatavate nõuete üle, tuleb VÕS 29 järgi välja selgitada poolte tegelik tahe. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas lepingu p 5.5 järgi on hagejal kohustus jagada kostjaga osa liitumistasuna saadust, kui liitumistasu ei laeku hagejale. Maakohus oma otsuses seda kostja väidet ei käsitlenud. Maakohus ei saanudki otsust nõuetekohaselt põhjendada, sest ka selle väite kohta ei ole asjas tähtsaid asjaolusid välja selgitatud. Nii ei ole hageja seisukohta selle kohta, kuidas läks liitumistasu nõudeõigus üle kolmandale isikule. Samuti ei ole hageja seisukohta selle kohta, et kui 3(6)
hageja loovutas liitumistasu nõudeõiguse kolmandale isikule või toimus ettevõtte üleminek, siis kas ja kuidas sai mõjutada liitumistasu nõudeõiguse üleminek hageja lepingust tulenevat kohustust kostja vastu. Maakohtu menetlusõiguse normi rikkumised on sedavõrd ulatuslikud, et ringkonnakohus ei saa ise lõpplahendit teha ning asi tuleb saata uueks arutamiseks maakohtule. Kohtul tuleb eelmenetluses mh välja selgitada, milliseid väiteid soovivad pooled asjas oluliste asjaolude kohta esitada. Kui hageja on jätnud hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata, siis tuleb kohtul talle eelmenetluses hagi puudust selgitada ning anda võimalus hagi täiendamiseks. Poolte võrdsusest tulenevalt tuleb juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad või on ebaselged, ka kostjale seda selgitada, andes talle samuti võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid asjaolusid. Olenevalt poolte lõplikest väidetest tuleb kohtul selgitada tõendamiskoormust ning anda vajadusel neile võimalus esitada lisatõendeid. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Ringkonnakohus leidis valesti, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, mistõttu tuli asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei arvestanud seda, et kostjal oli kohustus tõendada, et tal on hageja vastu sissenõutav nõue ning et ta oli oma tõendamiskoormusest teadlik. Maakohus tegi põhjendatult hagi rahuldava otsuse, sest kostja oma tõendamiskohustust ei täitnud ega esitanud hoolimata kohtu selgitustest lisatõendeid. Ringkonnakohus ületas selgitamiskohustusega kohtutele ette seatud piire, kui asus poolte eest lepingu p 5.5 tõlgendama, tuginedes asjaoludele, mida pooled maakohtus ei esitanud. 7. Kostja ei ole hageja kassatsioonkaebusele vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 8. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 691 p 2 ja 692 lg 1 p 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kuna tõendite kohaselt ei ole kostjal nõuet (lepingu p-st 5.5 tulenevat kohustust) hageja vastu ja see nõue ei ole ka sissenõutavaks muutunud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu samale maakohtule uueks arutamiseks. 10. Kolleegium nõustub hageja kassatsioonkaebuse väitega, et ringkonnakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui saatis asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 11. TsMS 656 lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. TsMS 657 lg 1 p 3 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada kohtuotsus osaliselt või täielikult ja saata asi vastavas ulatuses esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. 4(6)
Kolleegium on korduvalt selgitanud, et menetlusökonoomia põhimõttest (TsMS 2) lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14, p 13; 18. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-12, p 14; 13. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-11, p 16; 16. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-11, p 16). Kolleegium on osutanud sellele, et TsMS 656 lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid siis, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt peab ringkonnakohus vajadusel hindama uusi tõendeid ja tuvastama asjaolusid. Eelkõige nendel juhtudel, kus maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (TsMS 328 lg 2, 329 lg 3, 351 lg 2 ja 392 lg 1 p-d 1 4), on põhjendatud asja saatmine maakohtule TsMS 657 lg 1 p 3 järgi uueks arutamiseks eelmenetluse staadiumist (vt Riigikohtu 13. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 13). Kolleegium on märkinud, et apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus TsMS 652 järgi sisuliselt hindama kõiki poolte õigel ajal ja nõuetele vastavalt esitatud asjaolusid ja tõendeid. Juhul kui pool esitab uusi asjaolusid ja tõendeid, peab ringkonnakohus need vastu võtma, kui uute asjaolude ja tõendite esitamise tingis maakohtu menetlusõiguse normide oluline rikkumine (vt Riigikohtu 22. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-11, p 15). Kui maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, võib ringkonnakohus teha pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid ka apellatsioonimenetluses ning sellisel juhul ei piira TsMS 652 lg-s 4 sätestatu uute tõendite vastuvõtmist (vt Riigikohtu 30. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 10). 12. Kolleegium jääb eelviidatud seisukohtade juurde ja leiab, et praeguses asjas oleks ringkonnakohus saanud asja ise lahendada. Otsuse põhjendustel saatis ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks põhjusel, et maakohus on rikkunud niivõrd ulatuslikult menetlusõiguse norme, et ringkonnakohus ei saa ise lõpplahendit teha. Ringkonnakohus osutas, et maakohus on jätnud asjas tähtsad asjaolud välja selgitamata, mistõttu ei saanudki kohus otsust nõuetekohaselt põhjendada, samuti järgis maakohus otsuses vaid hageja väiteid ning jättis kostja seisukohad analüüsimata. Kolleegium leiab, et eeltoodut (praeguse otsuse p 11) arvestades on ringkonnakohtu põhjendused asja tagasisaatmiseks maakohtule ebapiisavad. Kui ringkonnakohus saadab asja sellise põhjendusega maakohtule uueks läbivaatamiseks, siis peab ringkonnakohus märkima, millised asjas tähtsad asjaolud oleks vaja veel välja selgitada. Praeguses asjas on keskseks vaidlusküsimuseks lepingu p 5.5 tõlgendamine, mille kohta on pooled esitanud oma seisukohad. Poolte esitatud seisukohtade alusel on maakohus teinud oma järelduse muu hulgas ka lepingu p 5.5 tõlgendamise kohta. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei saa poolte esitatu põhjal ise teha järeldust. Hageja on esitanud oma väited selle kohta, mida ta peab lepingu p 5.5 mõttes tuluks, ja maakohus on selle kohta ka seisukoha võtnud. Kui ringkonnakohus leidis, et hageja seisukohad on ebaselged, oleks ta saanud hagejalt küsida selgitusi. Kolleegium märgib, et isegi kui maakohus ei ole kõiki asjas tähtsaid asjaolusid välja selgitanud või ei ole hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, saab ringkonnakohus kõnealused rikkumised üldjuhul ise kõrvaldada. Kui ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud otsuse põhjendamise kohustust, saab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi muuta või täiendada. Ülaltoodu tõttu tühistab kolleegium ringkonnakohtu otsuse ja saadab asja tagasi uueks lahendamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu otsus ei sisalda põhjendust, mille alusel võiks järeldada, et asja lahendamine ringkonnakohtus ei ole võimalik. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul hinnata mh ka hageja vastuses apellatsioonkaebusele esiletoodut, mille kohaselt on kostja esitanud kaebuses uusi väiteid väidetava tulu jagamise kohta kolmanda isiku ja hageja vahel 5(6)
(II kd, tl 192). Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et kui pooled esitavad apellatsioonimenetluses uusi asjaolusid ja tõendeid, peab ringkonnakohus tulenevalt TsMS 639 lg-st 1 nende asjaolude ja tõendite vastuvõtmise otsustamisel arvestama TsMS -s 66, 331 lg-s 1, samuti 652 lg-tes 2 4 ja lg-s 6 sätestatuga. Põhjendatud juhtudel peab ringkonnakohus andma pooltele võimaluse uute asjaolude ja tõendite esitamiseks. 13. Menetluskulud jaotatakse TsMS 173 lg 3 teise lause alusel ja määratakse TsMS 174 lg 6 alusel kindlaks asja uuel läbivaatamisel. 14. Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. Hageja on palunud tagastada kautsjon Advokaadibüroo TGS Baltic AS-ile. Malle Seppik Peeter Jerofejev Tambet Tampuu (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 6(6)