ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus) 30. aprill 1998 * Tühistamishagi Õhutransport Riigiabi Väike summa Konkurentsi kahjustami
|
|
- Tiina Kaasik
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (viies koda laiendatud koosseisus) 30. aprill 1998 * Tühistamishagi Õhutransport Riigiabi Väike summa Konkurentsi kahjustamine Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele Põhjendused Kohtuasjas T-214/95, Vlaams Gewest (Flaami piirkond), esindaja: advokaat Alfred L. Merckx, Brüssel, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, advokaadibüroo Duro ja Lorang, 4 boulevard Royal, versus hageja, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: õigustalituse ametnikud Pieter van Nuffel ja Anders Christian Jessen, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, c/o õigustalituse ametnik Carlos Gómez de la Cruz, Centre Wagner, Kirchberg, kostja, mille esemeks on nõue tühistada komisjoni 26. juuli aasta otsus 95/466/EÜ Flaami piirkonna poolt Belgia lennufirmale Vlaamse Luchttransportmaatschappij NV antud abi kohta (EÜT 1995, L 267, lk 49), EUROOPA ÜHENDUSTE ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda laiendatud koosseisus) koosseisus: koja esimees R. García-Valdecasas, kohtunikud V. Tiili, J. Azizi, R. M. Moura Ramos ja M. Jaeger, kohtusekretär: ametnik A. Mair, arvestades kirjalikus menetluses ja 25. septembri aasta kohtuistungil esitatut, on teinud järgmise otsuse * Kohtumenetluse keel: hollandi.
2 Õiguslik raamistik 1 Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi asutamisleping ) artikli 92 lõikes 1 on sätestatud: Kui käesolevas lepingus ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. 2 Asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkt c lubab komisjonil erandkorras pidada ühisturuga kokkusobivaks abi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui niisugune abi ei mõjuta ebasoovitavalt kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega mail aastal võttis komisjon vastu ühenduse suunised väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEdele) antava riigiabi kohta (EÜT 1992, C 213, lk 2). Asutamislepingu artikli 93 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustust ei kohaldata komisjoni suuniste punkti 3.2 kohaselt riigiabi suhtes, mis kolmeaastase perioodi jooksul ei ületa kokkuvõttes eküüd. Punktis 1.6 on aga nende suuniste kohaldamisalast välja arvatud abi, mis on mõeldud ettevõtetele, kes tegutsevad sektorites, mida reguleerivad ühenduse erisätted riigiabi kohta, ning nende hulka kuulub ka transpordisektor. 4 Komisjon kehtestas lennundussektori ettevõtjatele riigiabi andmist reguleerivad sätted teatises 94/C 350/07, mille pealkiri on Komisjoni suunised, mis käsitlevad EÜ asutamislepingu artiklite 92 ja 93 ning [Euroopa Majanduspiirkonna lepingu] artikli 61 kohaldamist lennundussektorile antava riigiabi korral (EÜT 1995, C 350, lk 5, edaspidi lennundussektori suunised ). Lennundussektori suuniste punkt 50 (IX peatükk) kinnitab, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava abi kavade kiirendatud läbivaatamise korda ei kohaldata transpordisektori suhtes. 5 Lennundussektori suunised hõlmavad liikmesriikide poolt ühenduse lennuettevõtjatele antavat abi (punkt 10, II peatükk). Punktis 51 (X peatükk) on sätestatud, et komisjon kohaldab lennundussektori suuniseid alates nende avaldamisest Euroopa Ühenduste Teatajas ja otsustab õigeaegselt nende ajakohastamise. 6 Punkt 8 (jagu I.4) sisaldab avaldust, et komisjon soovib kindlaks määrata võrdse mänguruumi, kus ühenduse lennuettevõtjad saavad tõhusalt konkureerida. [Siin ja edaspidi on osundatud suuniseid tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]
3 7 Punktis 14 (III peatükk) on konkreetselt sätestatud: Tegevuskahjumi katmiseks mõeldud otsetoetused ei sobi üldjuhul kokku ühisturuga ja nende suhtes ei saa kohaldada erandit. 8 Lennundussektori suuniste V peatükis, mis on muu hulgas seotud asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkti c ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (edaspidi EMP leping ) artikli 61 lõike 3 punkti c alusel antavate eranditega teatud majandustegevuse arendamiseks, on sätestatud, et ümberkorraldamistoetused võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks, kui need vastavad teatud tingimustele. Üks selline tingimus on, et abi peab olema osa ulatuslikust ümberkorraldamiskavast, mis komisjonil tuleb heaks kiita (lennundussektori suuniste punkti 38 alapunkt 1). Riigiabiga rahastatavat programmi võib pidada ühistele huvidele vastavaks ainult juhul, kui selle eesmärk ei ole asjaomase lennuettevõtja veomahu ning pakkumise suurendamine, mis kahjustaks tema otseseid Euroopa konkurente (punkti 38 alapunkt 4). 9 Lennundussektori suuniste punktis 50 (IX peatükk) võetakse lihtsama haldamise huvides kasutusele väikeste abikavade kiirendatud läbivaatamise ja heakskiitmise menetlus lennundussektoris. Samas selgitatakse, et komisjon kohaldab kiiremat haldusliku läbivaatamise ja heakskiitmise menetlust uute või muudetud abikavade suhtes, millest on teatatud asutamislepingu artikli 93 lõike 3 kohaselt, kui: ühele ja samale abisaajale antav abi ei ole suurem kui üks miljon eküüd kolme aasta jooksul; abi on seotud konkreetsete investeerimiseesmärkidega. Tegevusabi on välja arvatud. Vaidluse aluseks olevad asjaolud 10 Vlaamse Luchttransportmaatschappij NV (edaspidi VLM ) on Antwerpenis asuv eraõiguslik lennuettevõtja. See asutati 21. veebruaril aastal algkapitaliga 10 miljonit Belgia franki. Hiljem suurendati kapitali korduvalt; aasta lõpuks kerkis see 75 miljoni Belgia frangini ja aastal suurendati seda 100 miljoni Belgia frangini. Alates aastast on VLM korraldanud regulaarlende muu hulgas Antwerpeni ja Londoni (London City Airport) vahel ning Rotterdami ja Londoni (London City Airport) vahel. 11 Antwerpeni-Londoni lennuliini teenindavad ka teised lennuettevõtjad, eeskätt Briti äriühing Cityflyer Express Ltd (edaspidi Cityflyer ), kes kasutavad Gatwicki lennujaama detsembril aastal andis Flaami piirkond komisjoni eelnevalt teavitamata VLMile 20 miljoni Belgia frangi suuruse intressita laenu, mis tuli tagasi maksta aastamaksetena nelja miljoni Belgia frangi suurustes osades alates teisest aastast. 13 Laenulepingus on sätestatud:
4 Artikel 1: Voorwerp De begunstigde verbindt zich tot de verdere uitbouw en exploitatie van meerdere Europese vliegroutes. Ter ondersteuning van deze activiteit verleent het Gewest de begunstigde een terugbetaalbaar renteloos voorschot. [...] Artikel 3: Voorwaarden Voor de duur van het contract is voor de vervreemding of hypothekering van onroerend en roerend patrimonium en het handelsfonds van de zaak alsook voor de vervreemding van bepaalde activa van de begunstigde vooraf instemming nodig van het Gewest. Bij wijziging van de aandeelhoudersstructuur is vooraf de instemming van het Gewest vereist. Het kapitaal van de onderneming mag tijdens de duur van het contract niet worden verlaagd zonder voorafgaande toestemming van het Gewest. Indien deze voorwaarden niet worden nageleefd, is de overeenkomst onmiddellijk opzegbaar en wordt het voorschot onmiddellijk opeisbaar. [...] ( Artikkel 1. Lepingu ese Laenusaaja on kohustatud arendama ja teenindama mitut Euroopa lennuliini. Flaami piirkond annab laenusaajale selle tegevuse toetamiseks tagasimakstava intressita laenu. [...] Artikkel 3. Tingimused Lepingu kehtivusajal on ettevõtte vallas- või kinnisvara või firmaväärtuse realiseerimiseks või pantimiseks ning laenusaaja teatud varade realiseerimiseks vaja Flaami piirkonna eelnevat nõusolekut. Flaami piirkonna nõusolekut on vaja ka aktsionäride struktuuri muutmiseks. Ettevõtja aktsiakapitali ei tohi lepingu kehtivusajal Flaami piirkonna eelneva nõusolekuta vähendada. Kui neid tingimusi ei täideta, võib lepingu kohe lõpetada ja laen tuleb viivitamata tagasi maksta. [...] ).
5 14 Vastuseks Cityflyeri kaebusele algatas komisjon 16. novembril aastal asutamislepingu artikli 93 lõike 2 alusel menetluse (EÜT 1994, C 359, lk 2). 15 Cityflyer ja British Airways esitasid oma märkused. Nad palusid, et komisjon tunnistaks intressita laenu ühisturuga kokkusobimatuks abiks jaanuaril aastal esitas oma märkused ka Belgia valitsus. 17 Menetluse lõpus võttis komisjon 26. juulil aastal vastu otsuse 95/466/EÜ Flaami piirkonna poolt Belgia lennufirmale Vlaamse Luchttransportmaatschappij NV antud abi kohta (edaspidi vaidlustatud otsus ). Belgia valitsust teavitati otsusest 25. septembril aastal ja otsus avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas 9. novembril aastal (EÜT 1995, L 267, lk 49). 18 Selles otsuses leidis komisjon, et Flaami piirkonna poolt VLMile antud laen kätkes endas riigiabi elementi, mis oli ebaseaduslik, sest see anti ettevõtjale asutamislepingu artikli 93 lõike 3 nõudeid rikkudes. Komisjon võttis arvesse ka seda, et riigiabi element oli ühisturuga kokkusobimatu asutamislepingu artikli 92 ja EMP lepingu artikli 61 mõistes (vaidlustatud otsuse artikkel 1). Seejärel kohustas komisjon Belgiat andma korralduse tasuda laenult 9,3% intressi (artikkel 2) ja tagastada riigiabi element, mis võrdus laenu väljastamise kuupäevast alates arvestatud ülalnimetatud intressiga (artikkel 3). 9,3% intressimäär saadi Belgia riigivõla suhtes kohaldatava aasta 7,3% baasmäära ja 2% riskipreemia liitmise teel (vaidlustatud otsuse V peatüki viimane lõik). Menetlus 19 Menetlust algatav hagiavaldus esitati 27. novembril aastal ja registreeriti järgmisel päeval. 20 Kuulanud ära ettekandja-kohtuniku ettekande, otsustas Esimese Astme Kohus (viies koda laiendatud koosseisus) alustada suulist menetlust. Poolte kohtukõned ja vastused Esimese Astme Kohtu küsimustele kuulati ära 25. septembri aasta kohtuistungil. Menetlusosaliste nõuded 21 Hageja palub Esimese Astme Kohtul: tühistada vaidlustatud otsus; mõista kohtukulud välja kostjalt. 22 Kostja arvates peaks Esimese Astme Kohus:
6 jätma hagi põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata; mõistma kohtukulud välja hagejalt. 23 Kohtuistungil väitis kostja, et hagi on vastuvõetamatu. Vastuvõetavus Poolte argumendid 24 Kostja väitel on hagi EÜ asutamislepingu artikli 173 teise lõigu alusel vastuvõetamatu, sest hageja ei ole liikmesriik. Hagi on vastuvõetamatu ka asutamislepingu artikli 173 neljanda lõigu alusel, sest vaidlustatud otsus ei olnud adresseeritud hagejale ega puudutanud hagejat otseselt ja isiklikult. Lisaks puudub tal isiklik huvi vaidlustatud otsuse suhtes menetluse algatamise vastu. Tema huvi menetluse algatamise vastu rajaneb asjaolul, et ta andis kõnealust abi ja teda ei saa seega eristada Belgia riigist (10. juuli aasta otsus kohtuasjas 282/85: DEFI vs. komisjon, EKL 1986, lk 2469). 25 Hageja leiab, et autonoomse juriidilise isikuna, kellel on õigus anda kõnealust laenu, on ta asutamislepingu artikli 173 teise lõigu mõistes otseselt ja isiklikult puudutatud samamoodi kui Belgia Kuningriik, kellele vaidlustatud otsus on adresseeritud (8. märtsi aasta otsus liidetud kohtuasjades 62/87 ja 72/87: Exécutif Régional Wallon ja Glaverbel vs. komisjon, EKL 1988, lk 1573). Esimese Astme Kohtu hinnang 26 Esimese Astme Kohtul on esimese astmena pädevus üksnes asutamislepingu artikli 173 neljanda lõigu kohaselt algatatud tühistamishagides (nõukogu otsus 94/149/ESTÜ, EÜ, 7. märts 1994, millega muudetakse nõukogu otsust 93/350/Euratom, ESTÜ, EMÜ, millega muudetakse otsust 88/591/ESTÜ, EMÜ, Euratom Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu asutamise kohta (EÜT 1994, L 66, lk 29, ELT eriväljaanne 01/01, lk 271)). Tal puudub pädevus läbi vaadata hagisid, mille on esitanud liikmesriik, nõukogu või komisjon asutamislepingu artikli 173 teise lõigu alusel. 27 Artikli 173 neljanda lõigu kohaselt võib iga füüsiline või juriidiline isik algatada menetluse temale adresseeritud otsuse vastu ja sellise otsuse vastu, mis teda otseselt ja isiklikult puudutab, kuigi vormiliselt on see teisele isikule adresseeritud määrus või otsus. 28 Antud juhul oli vaidlustatud otsus adresseeritud Belgia Kuningriigile. Selles osas tuleb märkida, et asutamislepingute üldisest ülesehitusest ilmneb, et institutsiooniliste ja eriti kohtusse pöördumist puudutavate sätete osas hõlmab mõiste liikmesriik
7 ainult Euroopa Ühenduste liikmesriikide valitsusasutusi ega laiene regionaalsete ega autonoomsete piirkondade valitsustele, olenemata neile antud pädevusest (21. märtsi aasta määrus kohtuasjas C-95/97: Région Wallonne vs. komisjon, EKL 1997, lk I-1787, punkt 6, ja 1. oktoobri aasta määrus kohtuasjas C-180/97: Regione Toscana vs. komisjon, EKL 1997, lk I-5245, punkt 6). Seepärast ei ole Flaami piirkonnal õigust algatada menetlust asutamislepingu artikli 173 teise lõigu alusel. Teisalt on ta Belgia õiguse kohaselt juriidiline isik ja seepärast tuleb teda ka käsitada juriidilise isikuna asutamislepingu artikli 173 neljanda lõigu mõistes (eespool viidatud määrused kohtuasjades Région Wallonne vs. komisjon, punkt 11, ja Regione Toscana vs. komisjon, punkt 11; vt ka kohtujurist Lenzi arvamust eespool punktis 25 viidatud kohtuasjas Exécutif Régional Wallon ja Glaverbel vs. komisjon, lk 1573, 1581 ja 1582). 29 Vaidlustatud otsus puudutab otseselt ja isiklikult Flaami piirkonna õiguslikku seisundit. See takistab tal otseselt kasutamast oma pädevust, mis antud juhul seisneb kõnealuse abi andmises enda äranägemisel ja nõuab VLMiga sõlmitud laenulepingu muutmist. 30 Sellest järeldub, et tal on isiklik huvi otsuse vaidlustamise vastu. Tema olukorda ei saa võrrelda tekstiili- ja rõivatööstuse arendamise ja edendamise komitee olukorraga eespool punktis 24 viidatud kohtuotsuses DEFI vs. komisjon. Selles kohtuasjas oli Prantsuse valitsusel pädevus määrata kindlaks komitee juhtimis- ja tegutsemispõhimõtted ning sellega määratleda ka huvid, mida see organisatsioon pidi kaitsma (punkt 18). Käesolevas kohtuasjas ei ole ilmnenud, et Belgia föderaalvalitsusel oleks õigus määrata, kuidas Flaami piirkond peab kasutama oma pädevust, sealhulgas seda, mis on seotud ettevõtjatele abi andmisega. 31 Eeltoodust tuleneb, et hagiavaldus tuleb lugeda vastuvõetavaks. Põhiküsimus 32 Hageja esitab hagi toetuseks kolm väidet, mille aluseks on: asutamislepingu artikli 92 lõike 1 rikkumine; asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkti c rikkumine; asutamislepingu artiklis 190 sätestatud põhjendamiskohustuse rikkumine. Kolmas väide koosneb kolmest osast: ebapiisavad põhjendused vaidlustatud otsuses seoses asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamisega (esimene osa);
8 ebapiisavad põhjendused lennundussektori väikeste abikavade erandit puudutavate argumentide tagasilükkamise kohta (teine osa); ebapiisavad põhjendused seoses asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkti c kohaldamisega (kolmas osa). 33 Kolmanda väite kahe esimese osa aluseks on põhjendamiskohustuse rikkumine seoses asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamise tingimustega seepärast kontrollib Esimese Astme Kohus neid kohe pärast esimest väidet. Esimene väide: asutamislepingu artikli 92 lõike 1 rikkumine Poolte argumendid 34 Hageja leiab, et kui abisumma on nii väike, et see ei tugevda saaja konkurentsiolukorda võrreldes tema konkurentidega asjaomasel turul, siis ei kahjusta see konkurentsi ega mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust. 35 Antud juhul oli abisumma nii tähtsusetu, et see ei avaldanud VLMi kuludele ega tariifide ülesehitusele mingisugust mõju. Abisumma reisija kohta oli vaid paar Belgia franki. Järelikult ei saanud VLM sellest mingeid eeliseid, mis oleksid tugevdanud tema konkurentsiolukorda võrreldes teiste lennuettevõtjatega, kellega ta ühendusesisesel õhutransporditurul võistleb. Sellest järeldub, et abi ei mõjuta tõenäoliselt ka liikmesriikidevahelist kaubandust. 36 Järeldamaks liikmesriikidevahelisele kaubandusele avalduva mõju esinemist, oleks kostja pidanud hageja väitel kindlaks tegema, et VLM sai kõnealusest abist eelise, mis tugevdas tema konkurentsiolukorda (võrreldes konkurentidega). Ent ta ei täpsustanud vähimalgi määral seda, kuidas VLM saadud laenust mingi eelise oli saanud. 37 Esiteks ei ole antud juhul kostja tähelepanekud õhutranspordisektori omaduste kohta olulised ja oluline pole ka asjaolu, et kostja sai abist teada konkurendi kaebuse kaudu. Asjaolu, et riigiabi antakse ettevõtjale, kelle tegevus seisneb liikmesriikidevahelises kaubanduses, ei tähenda seda, et abisaaja saab seeläbi konkurentidega võrreldes eelise. Lisaks väidab hageja, et VLMi Antwerpeni ja London City Airporti vaheline lennuliin peletab teisi äriühinguid sellel liinil tegutsemisest eemale, sest turg on liberaliseeritud ja liberaliseerimismeetmetega on sätestatud uutele turule tulijatele teenindusaegade jaotamise kord. Viimaseks eitab hageja, et VLM oli laenu saamise ajal ja kaks aastat pärast seda rahalistes raskustes, sest see, et uus lennuettevõtja teenib tegevuse alustamisel kahjumit, on täiesti normaalne nähtus. 38 Hageja järeldab, et VLM ei saanud kõnealusest abist konkureerivate äriühingutega võrreldes mingit eelist, sest viimased saavad miljardeid Belgia franke komisjoni poolt heaks kiidetud ümberkorraldamiskavade raames või nagu kaebuse esitanud Cityflyer kuuluvad frantsiisivõrgustikku, mis võimaldab neil saada kaudset toetust
9 kontsernilt, kuhu nad kuuluvad. Seepärast ei mõista hageja, kuidas saab komisjon leida, et summa, mis on maksimaalselt Belgia franki aastas, võimaldab VLMil mitte kergitada piletihindu, säilitada oma seisund turul konkurentidega võrreldes ning vältida suuremat kahjumit ja koguni maksejõuetust. 39 Lõpuks rikkus kostja asutamislepingu artikli 92 lõiget 1, hinnates abisumma suurust üle. Ta arvutas abisumma 2% riskipreemia alusel, lähtudes sellest, et kõnealuse laenuga ei kaasnenud tagatist, mis oleks otseselt seotud vallas- või kinnisvaraga. See riskipreemia oleks pidanud olema 1%, sest laenulepingu artikli 3 kohaselt oli tagatise seadmiseks ja vara võõrandamiseks vaja hageja eelnevat nõusolekut ning teisalt oli hagejal õigus seada esimesel järjekohal olev hüpoteek. Seetõttu on abisumma võrdne intressisummaga, mis tuleneb 8,3%, mitte 9,3% intressimäära kohaldamisest. 40 Kostja nõuab, et taotlus tuleb tagasi lükata, ja väidab, et antud juhul olid täidetud kõik asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamise tingimused. Kõnealuse laenu andis riigiasutus (Flaami piirkond), luues abisaajale konkurentiga võrreldes eelise sektoris, kus valitseb tihe konkurents. See kahjustab konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust, sest suur osa Euroopa õhutranspordist on ühendusesisene, iseäranis Belgias. Esimese Astme Kohtu hinnang 41 Tuleb kaaluda, kas kostja järeldus, mille kohaselt kõnealune abi kahjustas või ähvardas kahjustada konkurentsi ja mõjutas liikmesriikidevahelist kaubandust, on põhjendatud. A. Konkurentsi kahjustamine 42 Kõnealuse abi eesmärk on soodustada mitme Euroopa lennuliini, kus abisaaja konkureerib teiste lennuettevõtjatega, sealhulgas teistes liikmesriikides asutatud äriühingutega, arengut ja teenindamist (laenulepingu artikkel 1; vt eespool punkti 13). Laenulepingus ei nõuta seepärast abi kasutamist konkreetsete kulude rahastamiseks. Asjaolu, et laenult ei arvestatud intressi, vabastab VLMi seega tavalistest kuludest, mis moodustavad tema igapäevase tegevuse lahutamatu osa. 43 Euroopa Kohus ja Esimese Astme Kohus on leidnud, et tegevusabi, s.t abi, mille eesmärk nagu ka kõnealuse abi puhul on vabastada ettevõtjad selliste kulude kandmisest, mida nad oleksid normaaltingimustes pidanud seoses igapäevase juhtimise või tavapärase tegevusega ise kandma, kahjustab põhimõtteliselt konkurentsi (8. juuni aasta otsus kohtuasjas T-459/93: Siemens vs. komisjon, EKL 1995, lk II-1675, punktid 48 ja 77, ning neis viidatud kohtupraktika). 44 Vaidlustatud otsuse V peatüki viiendas lõigus avaldas kostja järgmist: Käesoleval juhul, võttes arvesse tihedat konkurentsi ühenduse liberaliseeritud õhutranspordisektoris, on komisjoni hinnangu andmisel ebaoluline asjaolu, et VLM
10 on ainus lennuettevõtja, kes teenindab Antwerpeni-Londoni lennuliini ja kasutab London City Airporti lennujaama: saadud abi vähendab igal juhul sellel konkreetsel liinil turule siseneda soovivate konkurentide tegelikke ja potentsiaalseid võimalusi ning vähemalt selles ulatuses kahjustab konkurentsi. Samuti ei takista miski VLMil kasutamast abi tegevuse alustamiseks teistel liinidel. [Siin ja edaspidi on osundatud otsust tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.] Sellega seoses tuleb märkida, et hageja ei ole vaielnud vastu väitele, et ühenduse õhutranspordisektoris valitseb tihe konkurents. 45 Hageja ei eita, et VLM sai kõnealusest laenust eelise, sest tegu oli intressita laenuga. Ta vaidleb aga vastu väitele, et VLMile antud eelis tugevdas tema konkurentsiolukorda võrreldes konkureerivate lennuettevõtjatega. 46 Kui ametiasutus abistab ettevõtjat, kes tegutseb sektoris, kus valitseb tihe konkurents, andes talle eelise, siis on tegu konkurentsi kahjustamise või selle ohuga. Kui eelis on piiratud, siis on konkurentsi kahjustamine väiksem, ent mitte olematu. Asutamislepingu artikli 92 lõikes 1 nimetatud keeld kehtib igasuguse abi suhtes, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, olenemata summast, niivõrd kuivõrd see mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. 47 Seega leidis kostja põhjendatult, et kõnealune abi kahjustas või ähvardas kahjustada konkurentsi. B. Mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele 48 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei välista abisumma ega abi saava ettevõtja suhteline väiksus iseenesest ühendusesisese kaubanduse mõjutamise võimalust (21. märtsi aasta otsus kohtuasjas C-142/87: Belgia vs. komisjon, EKL 1990, lk I-959, punkt 43, ja 14. septembri aasta otsus liidetud kohtuasjades C-278/92, C-279/92 ja C-280/92: Hispaania vs. komisjon, EKL 1994, lk I-4103, punktid 40 42). 49 Isegi suhteliselt väike abisumma mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust, kui nagu ka käesoleval juhtumil valitseb sektoris, kus abi saaja tegutseb, tihe konkurents (11. novembri aasta otsus kohtuasjas 259/85: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1987, lk 4393, punkt 24, ja 21. märtsi aasta otsus kohtuasjas C- 303/88: Itaalia vs. komisjon, EKL 1991, lk I-1433, punkt 27). 50 Kui riigi finantsabi või abi riigi ressurssidest tugevdab ettevõtja positsiooni võrreldes teiste ühendusesiseses kaubanduses konkureerivate ettevõtjatega, tuleb lugeda, et see abi mõjutab ühendusesisest kaubandust (17. septembri aasta otsus kohtuasjas 730/79: Philip Morris vs. komisjon, EKL 1980, lk 2671, punkt 11). 51 Antud juhul leidis kostja, et laen kahjustab konkurentsi ja mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust: see annab eelise üksikule äriühingule, mille tegevus õhutransport ulatub mitmesse liikmesriiki ja hõlmab potentsiaalselt kogu EMPd, ning mis on oma olemuselt otseselt seotud kaubandusega. See kehtib eelkõige
11 alates õhutranspordi kolmanda paketi jõustumisest 1. jaanuaril 1993, mis tähistas liberaliseerimisprotsessi lõpuleviimist ja suurendas oluliselt konkurentsi ulatust. VLM on ühenduse lennuettevõtja, kellel on nõukogu 23. juuli aasta määrusega (EMÜ) nr 2407/92 kooskõlas välja antud tegevusluba. Nõukogu 23. juuli aasta määruse (EMÜ) nr 2408/92 artikli 3 ja nõukogu 23. juuli aasta määruse (EMÜ) nr 2409/92 artikli 5 kohaselt peab asjaomane liikmesriik või peavad asjaomased liikmesriigid lubama VLMil kasutada liiklusõigusi ühendusesisestel lennuliinidel ja vabalt kindlaks määrata piletihinnad, kui samades määrustes ei ole sätestatud vastupidist (vaidlustatud otsuse V peatüki neljas lõik). 52 Need ja eespool punktis 44 esitatud kaalutlused on täiesti põhjendatud. Kõnealune abi annab eelise rahvusvahelise kaubandusega tegelevale ettevõtjale, sest ta osutab transporditeenuseid eri liikmesriikides asuvate linnade vahel ja konkureerib teistes liikmesriikides asutatud lennuettevõtjatega. Nagu eespool punktis 42 öeldud, on abi eesmärk soodustada Euroopa lennuliinide arengut ja teenindamist seega liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamise tõenäosus suureneb. 53 Seega järeldas kostja põhjendatult, et kõnealune abi mõjutas liikmesriikidevahelist kaubandust. C. VLMi konkurentidele antud abi mõju 54 Asjaolu, et VLMi konkurendid saavad riigiabi, koguni ebaseaduslikku riigiabi, on asutamislepingu artikli 92 lõike 1 mõistes abi liigitamisel ebaoluline. Liikmesriigi poolt asutamislepingust tuleneva kohustuse rikkumist, mis puudutab artiklis 92 sätestatud keeldu, ei saa õigustada asjaoluga, et ka teised liikmesriigid seda kohustust ei täida (22. märtsi aasta otsus kohtuasjas 78/76: Steinike & Weinlig, EKL 1977, lk 595, punkt 24). D. Abisumma arvutamine 55 Hageja väide, et kostja rikkus asutamislepingu artikli 92 lõiget 1, hinnates abi suurust üle, tuleb tagasi lükata. Hageja ei ole suutnud tõestada, nagu oleks VLM laenulepingu artiklist 3 tulenevate õiguste tõttu saanud kõnealust laenu 8,3% intressimääraga, mida oleks tema arvates kohaldada tulnud. E. Järeldus 56 Eeltoodut arvestades ei ole hageja tõendanud, et kostja kohaldas asutamislepingu artikli 92 lõiget 1 valesti. Seepärast tuleb väide tagasi lükata. Kolmanda väite esimene osa: asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamise ebapiisav põhjendamine Poolte argumendid
12 57 Hageja juhib tähelepanu sellele, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab artiklis 190 nõutud põhjendus selgelt ja üheselt mõistetavalt välja tooma meetme võtnud ühenduse institutsiooni põhjendused nii, et asjaomaseid isikuid teavitataks meetme võtmise põhjendustest ning et Euroopa Kohtul oleks võimalik kasutada oma õigust kontrollida meetme seaduslikkust (14. veebruari aasta otsus kohtuasjas C-350/88: Delacre jt vs. komisjon, EKL 1990, lk I-395, ja selles viidatud kohtupraktika, ning 28. septembri aasta otsus kohtuasjas T-95/94: Sytraval ja Brink s France vs. komisjon, EKL 1995, lk II-2651, punkt 52). 58 Selleks, et teha kindlaks, et abi kahjustab konkurentsi ja mõjutab ühendusesisest kaubandust, peab komisjon selgelt ja üheselt mõistetavalt tõendama, et abi andis saajale eelise, mis tugevdas tema positsiooni ühendusesiseses kaubanduses võrreldes konkurentidega (eespool punktis 50 viidatud kohtuotsus Philip Morris vs. komisjon). 59 Vaidlustatud otsus näitab tõepoolest, et pole võimatu, et abi (isegi suhteliselt väike summa) võib mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust. Sellest aga ei järeldu, et kõnealune abi annab VLMile olulise konkurentsieelise, mis mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust. Kostja põhjendused olid abstraktsed ja ta ei võtnud konkreetselt arvesse abisumma väiksust, lennundussektorile iseloomulikke omadusi ega asjaolu, et VLMi osa asjaomasest turust oli minimaalne. 60 Otsusest ei selgunud, et kostja oleks uurinud kõnealuse abi mõju kulude struktuurile, piletihindadele või muudele VLMi tegevuse aspektidele. 61 Kostja väidab, et ta on kohustatud oma seisukohti laiemalt põhjendama, ja leiab, et vaidlustatud otsuse V peatüki viiendas ja kuuendas lõigus esitatud põhjendused vastavad täielikult asutamislepingu artikli 190 nõuetele. Seepärast leiab kostja, et see osa väitest tuleks tagasi lükata. Esimese Astme Kohtu hinnang 62 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab asutamislepingu artiklis 190 nõutud põhjendus selgelt ja üheselt mõistetavalt välja tooma meetme võtnud ühenduse institutsiooni põhjendused nii, et asjaomaseid isikuid teavitataks meetme võtmise põhjendustest ning et ühenduse kohtul oleks võimalik kasutada oma õigust kontrollida meetme seaduslikkust (18. septembri aasta otsus kohtuasjas T-471/93: Tiercé Ladbroke vs. komisjon, EKL 1995, lk II-2537, punkt 29, ja selles viidatud kohtupraktika, ning 24. aprilli aasta otsus liidetud kohtuasjades T-551/93, T-231/94, T-232/94, T-233/94 ja T-234/94: Industrias Pesqueras Campos jt vs. komisjon, EKL 1996, lk II-247, punkt 140, ja selles viidatud kohtupraktika). 63 Põhjendustes ei pea esitama kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, sest akti põhjenduste vastavust asutamislepingu artikli 190 nõuetele ei tule hinnata mitte üksnes akti sõnastuse, vaid ka selle konteksti ja kõigi asjaomast valdkonda
13 reguleerivate õigusnormide põhjal (29. veebruari aasta otsus kohtuasjas C-56/93: Belgia vs. komisjon, EKL 1996, lk I-723, punkt 86; 15. mai aasta otsus kohtuasjas C-278/95 P: Siemens vs. komisjon, EKL 1997, lk I-2507, punkt 17, ja 22. oktoobri aasta otsus kohtuasjas T-266/94: Skibsværftsforeningen jt vs. komisjon, EKL 1996, lk II-1399, punkt 230). Konkurentsieeskirjade järgimise kindlustamiseks tehtud otsuste põhjendamisel ei ole komisjon kohustatud võtma seisukohta kõigi väidete suhtes, millele asjaomased pooled on tuginenud. Piisab sellest, kui ta esitab faktilised asjaolud ja õiguslikud kaalutlused, millel on otsuse kontekstis otsustav tähtsus (24. jaanuari aasta otsus kohtuasjas T-44/90: La Cinq vs. komisjon, EKL 1992, lk II-1, punkt 41, ja selles viidatud kohtupraktika, ning eespool punktis 43 viidatud kohtuotsus Siemens vs. komisjon, punkt 31). 64 Selle põhimõtte kohaldamisel abi liigitamise suhtes peab komisjon esitama põhjused, miks kõnealune abi kuulub asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamisalasse. Isegi juhtudel, kus abi andmise asjaoludest ilmneb, et see mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ja kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, peab komisjon oma otsuse põhjendustes vähemalt need asjaolud ära tooma (7. juuni aasta otsus kohtuasjas 57/86: Kreeka vs. komisjon, EKL 1988, lk 2855, punkt 15, ja 24. oktoobri aasta otsus liidetud kohtuasjades C-329/93, C-62/95 ja C-63/95: Saksamaa jt vs. komisjon, EKL 1996, lk I-5151, punkt 52, ja selles viidatud kohtupraktika). 65 Käesoleval juhul avaldas kostja vaidlustatud otsuse V peatüki teises lõigus, et laen kujutab endast abi asutamislepingu artikli 92 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 61 lõike 1 mõistes. Vaidlustatud otsusest, eeskätt V peatüki neljanda lõigu esimesest lausest ja viienda lõigu kolmandast lausest, millest tehtud väljavõtted on esitatud eespool vastavalt punktides 51 ja 44, ilmneb, et kostja hinnang mõju kohta, mida kõnealune abi konkurentsile ja ühendusesisesele kaubandusele avaldab, ei olnud pelgalt abstraktne. Mis puutub konkurentsi kahjustamist puudutavasse tingimusse, siis vaidlustatud otsuses on väidetud, et VLMile antud abi kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, sest vähendab konkurentide võimalusi siseneda turule Antwerpeni-Londoni lennuliinil ja suurendab VLMi võimalusi siseneda teistele turgudele sektoris, kus valitseb tihe konkurents. Seoses tingimusega, mis puudutab mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, on otsuses märgitud, et kuna VLMi tegevus ulatub mitmesse liikmesriiki ja võib hõlmata kogu EMPd, siis on ka see tingimus täidetud. 66 Neist põhjendustest järeldub, et kostja kontrollis asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamise tingimuste täitmist. Seda tehes sätestas kostja otsuse ülesehituse seisukohast põhimõttelise tähtsusega faktilised asjaolud ja õiguslikud kaalutlused. Põhjendustes teavitatakse hagejat ja ühenduse kohut põhjustest, millest lähtuvalt kostja leidis, et asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamise tingimused on käesoleval juhul täidetud. 67 Hageja ei saa väita, et kostja ei kontrollinud kõnealuse abi konkreetset mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Esiteks puudub sellisel väitel faktiline alus,
14 nagu nähtub käesoleva otsuse punktidest 44, 51, 65 ja 66. Antud juhul ei pidanud komisjon viima läbi arvnäitajate äärmiselt üksikasjalikku analüüsi, sest ta oli selgitanud, milles seisnes liikmesriikidevahelisele kaubandusele avalduva mõju ilmselgus. Samuti ei pidanud komisjon näitama selle abi tegelikku mõju, millest ei teatatud. Kui komisjon peaks oma otsuses tõendama juba antud abi tegelikku mõju, soodustaks see kokkuvõttes neid liikmesriike, kes annavad abi asutamislepingu artikli 93 lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustust rikkudes, seades halvemasse olukorda riigid, kes teatavad abikavadest juba kavandamise etapis (14. veebruari aasta otsus kohtuasjas C-301/87: Prantsusmaa vs. komisjon, EKL 1990, lk I-307, punkt 33). 68 Eeltoodust järeldub, et hageja argumendid, mis on esitatud seoses kolmanda väite esimese osaga, tuleb tagasi lükata. Kolmanda väite teine osa: lennundussektori väikeste abikavade erandit puudutavate argumentide tagasilükkamise ebapiisav põhjendamine Poolte argumendid 69 Hageja väidab, et asutamislepingu artikli 93 lõikega 3 kooskõlas olev kiirendatud läbivaatamise kord, mis on sätestatud lennundussektori suuniste punktis 50, näitab, et komisjoni arvates tuleb lennundussektoris sellest piirsummast väiksemat abi lugeda esmapilgul ühisturuga kokkusobivaks. 70 Vaidlustatud otsuse põhjendused on selles osas ebapiisavad, sest otsus ei sisalda teavet, mille põhjal ühenduse kohus ja hageja saaksid hinnata, mil määral püüdis kostja teha kindlaks, kas VLMi saadud piiratud abi suhtes sai kohaldada erandit nagu lennundussektori väikese abi suhtes. 71 Lisaks on vaidlustatud otsus puudulik seetõttu, et selles on 23. jaanuaril aastal Flaami piirkonna poolt sellega seoses esitatud märkused esitatud tendentslikult. 72 Oma vastuses väidab hageja, et kostja väljus kaalutlusõiguse piiridest, kui leidis, et õhutranspordisektoris, kus valitseb tihe ühendusesisene konkurents ja suur hulk ettevõtjaid on raskustes, ei saa rakendada väikese tähtsusega abikavade erandit põhjusel, et isegi väike abisumma kahjustaks oluliselt konkurentsi. Oleks ebaloogiline, kui uutel ettevõtetel, kellel on tänu sektori liberaliseerimisele õnnestunud õhutransporditurule siseneda, ei oleks lubatud saada väikesi investeerimisabi summasid, mis on lubatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele teistes sektorites, samas kui enamik riiklikke lennufirmasid saavad suuri abisummasid. Sellega seoses jättis kostja tähelepanuta asjaolu, et õhutranspordisektoris kehtivate eeskirjade kohaselt on komisjonil lubatud kiita heaks väga suuri abisummasid.
15 73 Kostja leiab, et see osa väitest tuleks tagasi lükata, ja juhib tähelepanu sellele, et kiirendatud läbivaatamise menetluse olemasolu näitab, et teatud piirsummast väiksemat abi ei saa esmapilgul pidada ühisturuga kokkusobivaks. Esimese Astme Kohtu hinnang 74 Lennundussektori suuniste punktis 50 sätestatud väikeste abikavade kiirendatud läbivaatamise menetluse põhjal ei saa järeldada, et selles sätestatud piirmäärast väiksema abisumma suhtes ei kehti asutamislepingu artikli 92 lõikes 1 sätestatud keeld või et seda tuleks tavaliselt lugeda ühisturuga kokkusobivaks. 75 Nagu kostja õigesti märgib, näitab juba pelgalt korra olemasolu seda, et see ei saa nii olla. Seetõttu ei olnud kostja vähimalgi määral kohustatud kontrollima, kas kõnealuse abi suhtes tohtis kohaldada erandit, niivõrd kuivõrd see jäi lennundussektori suuniste punktis 50 sätestatud piirsummast väiksemaks. 76 Isegi kui eeldada, et sellest piirsummast väiksemat abisummat saaks lugeda ühisturuga kokkusobivaks, ilmneb otsusest siiski, et kostja leidis, et antud juhul ei saa abi lugeda ühisturuga kokkusobivaks (vt eespool punkte 44 ja 51). 77 Väide, et kostja ei kajastanud vaidlustatud otsuses hageja märkusi õigesti, tuleb tagasi lükata. Nendele märkustele viidatakse seoses vastusega hageja väitele, et kõnealuse riikliku meetme suhtes saab kohaldada erandit vastavalt lennundussektori suuniste punktile 50 (vaidlustatud otsuse VII peatüki kaheksas lõik). See vastus ei ole vaidlustatud otsuse resolutiivosa toetuseks esitatud põhjenduste oluline osa. See ilmneb lisaks järeldusest, et kostja hinnang, mille kohaselt kehtib asutamislepingu artikli 92 lõige 1 kõnealuse abi suhtes, on piisavalt põhjendatud (vt eespool punkte 65 67). Seega, isegi kui hageja märkusi kajastati ebatäpselt, ei saa nõuet rahuldada. 78 Lõpuks, leides vastuses, et kostja väljus asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamisel oma kaalutlusõiguse piiridest, on hageja menetluse käigus esitanud põhjendamiskohustuse rikkumisele tuginevast väitest erineva väite. See väide ei tugine menetluse käigus ilmnenud õiguslikele ega faktilistele asjaoludele ja seepärast tuleb see kodukorra artikli 48 lõike 2 kohaselt lugeda vastuvõetamatuks. 79 Igal juhul on see väide põhjendamatu. Antud juhul kohaldas kostja suuniseid. Sellega seoses tuleb meenutada, et komisjon võib kehtestada endale suunised kaalutlusõiguse kasutamiseks selliste dokumentidega nagu näiteks lennundussektori suunised, tingimusel, et need sisaldavad juhiseid selle institutsiooni järgitava lähenemisviisi kohta ega kaldu kõrvale asutamislepingu normidest (24. märtsi aasta otsus kohtuasjas C-313/90: CIRFS jt vs. komisjon, EKL 1993, lk I-1125, punktid 34 ja 36; 12. detsembri aasta otsus kohtuasjas T-380/94: AIUFFASS ja AKT vs. komisjon, EKL 1996, lk II-2169, punkt 57, vt ka 5. novembri aasta otsust kohtuasjas T-149/95: Ducros vs. komisjon, EKL 1997, lk II-2031, punkt 61). Hageja
16 ei ole tõendanud, et lennundussektori suunised kalduvad asutamislepingu normidest kõrvale. Nagu eespool punktis 54 mainitud, on asjaolu, et VLMi konkurendid saavad riigiabi, koguni ebaseaduslikku riigiabi, asutamislepingu artikli 92 lõike 1 mõistes abi liigitamisel ebaoluline. 80 Eeltoodust järeldub, et hageja argumendid, mis on esitatud seoses kolmanda väite teise osaga, tuleb tagasi lükata. Teine väide: komisjonil teatud majandustegevuse arengu soodustamiseks antud abi ühisturuga kokkusobivaks pidada lubava asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkti c rikkumine Poolte argumendid 81 Hageja väidab, et isegi kui kõnealune abi kuulub asutamislepingu artikli 92 lõike 1 kohaldamisalasse, kehtib selle suhtes ka asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkt c. Kaaludes võimalust lubada abi viimatinimetatud sätte kohaselt, tegi kostja ilmse hindamisvea ja väljus selgelt oma kaalutlusõiguse piiridest. 82 Lennundussektori suuniste kehtestamisega komisjon oma kaalutlusõigust ei ammendanud. Ta peaks igal konkreetsel juhul kontrollima, kas abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkti c kohaselt. Lennundussektori suunised ei anna alust esmapilgul usutavaks eelduseks, et neis sätestamata olukorrad on ilmselgelt ebaseaduslikud ja neid ei saa pidada ühisturuga kokkusobivaks asutamislepingu artikli 92 lõike 3 kohaselt. Kui konkreetset abi vormi lennundussektori suunistes ei mainita, siis ei saa komisjon hageja väitel neile pelgalt viidata. 83 Käesoleval juhul ei järginud kostja seda kohustust, sest ta ei kontrollinud, kas VLMile antud abi võttes arvesse selle suurust suhtes sai kohaldada erandit nagu abi suhtes, mis on mõeldud teatud liiki tegevuse arengu soodustamiseks asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkti c mõistes. Ta oleks pidanud käsitlema seda küsimust lähtuvalt lennundussektori suuniste punktist 8 (milles rõhutatakse vajadust tagada ühenduse lennuettevõtjatele võrdne mänguruum) ja asjaolust, et alates lennundusmeetmete kolmanda paketi jõustumisest peavad uued lennuettevõtjad nagu VLM konkureerima teiste äriühingutega, kellest lõviosa saab kasu komisjoni heakskiidetud toetusprogrammist. 84 Hageja väitel leidis kostja ekslikult esiteks seda, et kõnealune abi on tegevusabi, teiseks, et sellega ei kaasnenud abi kasutamise tingimusi, ja kolmandaks, et hageja ei hankinud mingit tagatist ja et VLM oli laenu andmise ajal finantsraskustes. Tegelikult on kõnealune abi investeerimisabi, sest seda kavatseti kasutada mitme Euroopa lennuliini arendamiseks.
17 85 Kostja leiab, et väide tuleks tagasi lükata, ja juhib tähelepanu sellele, et kohaldas rangelt lennundussektori suuniseid, mille ta oli vastu võtnud oma kaalutlusõiguse raames. Esimese Astme Kohtu hinnang 86 Asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkt c annab komisjonile kaalutlusõiguse, sätestades, et selles nimetatud abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, kui see ei mõjuta kaubandustingimusi määral, mis oleks vastuolus ühiste huvidega (vt eespool punktis 50 viidatud kohtuotsust Philip Morris vs. komisjon, punkt 17). 87 Hageja ei saa väita, et kostja väljus oma kaalutlusõiguse piiridest, kui jättis kontrollimata, kas kõnealuse abi suhtes sai kohaldada erandit nagu teatud liiki tegevuse arengu soodustamiseks mõeldud abi suhtes. Vaidlustatud otsuse VII peatüki seitsmendas lõigus käsitles kostja otseselt seda küsimust ja vastas Belgia ametiasutuste poolt haldusmenetluses esitatud argumentidele. Eelkõige öeldi selles, et kostja oli valmis võimaldama seda erandit üksnes ümberkorraldatavatele ettevõtetele antava abi puhul [...]. Antud juhul on Belgia ametiasutused ise tunnistanud, et laenu eesmärk ei ole aidata kaasa ümberkorraldamisele, ja nad ei ole viidanud mingile ümberkorraldamiskavale. Seega [asutamislepingu] artikli 92 lõike 3 punktis c ja [EMP lepingu] artikli 61 lõike 3 punktis c sätestatud erand antud juhul ei kehti. Leides, et kõnealune abi ei olnud mõeldud ümberkorraldamisele kaasaaitamiseks, viitas kostja otseselt lennundussektori suunistele, mis andsid artikli 92 lõike 3 punkti c kohaselt majandustegevuse arengu soodustamiseks erandi ümberkorraldamisele kaasaaitamiseks mõeldud abile (lennundussektori suuniste punktid 37 ja 38). 88 Abisumma ei ole asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punktis c ega antud juhul kohaldatavates lennundussektori suunistes sätestatud hindamiskriteerium ning seepärast ei olnud kostja kohustatud konkreetselt kontrollima, kas abisumma suurust arvesse võttes sai abi suhtes erandit selle sätte alusel kohaldada. 89 Asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkti c kohaldamisel on kostjal ulatuslik kaalutlusõigus ja selle põhjal õigus tugineda tema arvates kõige sobivamatele kriteeriumidele, et teha kindlaks, kas abi võib pidada ühisturuga kokkusobivaks, tingimusel, et need kriteeriumid on asutamislepingu artikli 3 punkti g ja artiklit 92 arvesse võttes asjakohased. Sellega seoses saab ta määratleda kriteeriumid, mida ta kavatseb asutamislepinguga kooskõlas olevates suunistes rakendada (vt punkti 79 eespool). Nende suuniste kehtestamise puhul on tegu komisjoni kaalutlusõiguse kasutamisega, mis hõlmab antud pädevuse iseeneslikku piiramist suunistega reguleeritud abi käsitlemisel, ning seejuures tuleb järgida võrdse kohtlemise põhimõtet. Konkreetse abi hindamisel varem komisjoni poolt vastu võetud suuniste valguses ei väljunud komisjon oma kaalutlusõiguse piiridest ega loobunud oma kaalutlusõigusest. Ühest küljest säilitab ta pädevuse suuniseid kehtetuks tunnistada või muuta, kui olukord seda nõuab. Teisest küljest puudutavad lennundussektori
18 suunised konkreetset sektorit ja tuginevad soovile järgida komisjoni kehtestatud põhimõtteid. 90 Erinevalt hageja väitest tuleneb lennundussektori suuniste punktist 10, et nad hõlmavad kõnealust abi. Punktis 14 (III peatükk) on sätestatud, et lennuliinide otsene tegevustoetus on põhimõtteliselt vastuvõetav üksnes juhul, kui abi eesmärk on võimaldada saajal täita avaliku teenindamise kohustusi (jagu III.2, punktid 15 23) või kui abil on sotsiaalne iseloom (jagu III.3, punkt 24). Punktides on loetletud abisaajatele täitmiseks hulk tingimusi abi lubamise kohta teatud majandustegevuse arendamiseks vastavalt asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punktile c. Asjaomaste punktide ülesehitusest järeldub, et lubatud on vaid ümberkorraldamisabi. 91 Teise võimalusena leiab hageja, et kostja on teinud ilmse hindamisvea, jättes küsimuse kontrollimata lennundussektori suuniste punkti 8 valguses, kus on rõhutatud komisjoni soovi tagada lennuettevõtjatele võrdsed tingimused. Selle nõudega viitab hageja, et kuna teised lennuettevõtjad on saanud riigiabi, siis on kõnealune abi lubatud, selleks et VLM saaks konkureerida võrdsetes tingimustes riigiabi saavate äriühingutega. 92 Sellega seoses tuleb märkida, et teatud lennuettevõtjatele antud riigiabi lubatavus ei tähenda automaatselt seda, et teistel lennuettevõtjatel on õigus erandile põhimõttest, mis keelab abi andmise. Komisjon peab käsitlema iga abitaotlust individuaalselt oma kaalutlusõiguse piires. Ta peab tegema seda esiteks abiga seotud konkreetsete asjaolude ning teiseks ühenduse õiguse ja lennundussektori suuniste üldpõhimõtete raames. Isegi kui teistes liikmesriikides asutatud äriühingud on saanud ebaseaduslikku abi, ei ole see käesoleva abi hindamisel oluline (vt eespool punkti 54). 93 Asjaolu, et komisjon andis loa konkurendile abi anda, ei ole komisjoni kaalutlusõigusest kaalukam, sest kui see nii oleks, siis jätaks see talle vastava pädevuse andvad asutamislepingu sätted ilma nende kasulikust mõjust. 94 Hageja ei saa süüdistada kostjat selles, et viimane pidas kõnealust abi tegevusabiks, et kõnealuse abiga ei kaasnenud selle kasutamise tingimusi, et hageja ei saanud tagatist ja et kostja leidis, et laenu andmise ajal oli VLM rahalistes raskustes. Laenulepingus ei ole nõutud abi kasutamist konkreetsete kulude rahastamiseks (vt eespool punkti 42), seega on VLM vabastatud kuludest, mis moodustavad igapäevase tegevuse lahutamatu osa. Seetõttu on kõnealune abi tegevusabi (sellega seoses vt punktides 63 ja 77 viidatud kohtuotsust Siemens vs. komisjon), mitte ümberkorraldamis- ega investeerimisabi. 95 Vaidlustatud otsuses ei väitnud kostja, et hageja jättis laenu tagamata. V peatüki seitsmendas ja kaheksandas lõigus väitis ta, et laenuandjal on tegelikult teatud liiki garantii ja et nõue ei ole tagatud vallas- ega kinnisvaraga, nii nagu see oleks hüpoteegi puhul tagatud, nagu kinnitab laenulepingu artikkel 3.
19 96 Kostja ei väitnud, et VLM oli rahalistes raskustes vähem kui kaks aastat pärast asutamist (V peatüki kuues lõik), mitte kõnealuse abi hindamisel seoses asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punktiga c, vaid pigem turutingimustel tegutseva erainvestori kriteeriumi kohaldamisel eesmärgiga teha kindlaks, kas kõnealune laen kujutas endast abi asutamislepingu mõistes. Sellega seoses ei ole hageja tõendanud, et kostja kohaldas seda põhimõtet valesti seega isegi kui vaidlustatud väide ei ole piisavalt üksikasjalik, ei too see iseenesest kaasa vaidlustatud otsuse tühistamist. 97 Eeltoodust tuleneb, et kostja keeldus põhjendatult lubamast erandit asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkti c alusel. Kolmanda väite kolmas osa: asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkti c kohaldamise ebapiisav põhjendamine Poolte argumendid 98 Hageja väitel ei saa komisjon üksikotsuses sätestada suuniseid, millega ta kehtestab oma poliitika asjaomases sektoris, ega väita, et suunistes sätestatud tingimused on täitmata. Komisjon peab üksikjuhtumil hindama, kas kõnealune abi kuulub asutamislepingu artikli 92 punkti lõike 3 punktis c sätestatud erandi alla või mitte. 99 Antud juhul ei võimalda otsuses sätestatud põhjendused veenduda, kas kostja võttis arvesse kõiki faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis võisid põhjendada erandit riigiabi keelust. Põhjenduste ebaadekvaatsust ilmestab veelgi see, et lennundussektori suunised, millele kostja oma otsuses viitab, ei piira ilmtingimata asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punktis c sätestatud abi ümberkorraldamisabiga. 100 Otsuse põhjendus ei võimalda hinnata, millises ulatuses kostja tegelikult kaalus, kas kõnealune abi vastas vaidlustatud otsuse VII peatüki kolmandas lõigus sätestatud tingimusele, mille kohaselt kohaldatakse asutamislepingu artikli 92 lõikes 3 ja EMP lepingu artikli 61 lõikes 3 sätestatud erandeid üksnes juhul, kui komisjon tõendab, et ilma kõnealuse abita ei oleks turujõudude mõju olnud piisav selleks, et sundida tulevast abisaajat astuma samme, mis aitavad kaasa erandite olemasolu põhjuseks olevate eesmärkide saavutamisele. 101 Kostja leiab, et oma otsuses selgitas ta piisavalt kõnealuse abi keelamise põhjuseid, juhtides tähelepanu eeskätt sellele, et abi ei olnud osa komisjoni poolt varem heaks kiidetud ümberkorraldamiskavast. Seetõttu leiab komisjon, et väite kolmas osa tuleb tagasi lükata. Esimese Astme Kohtu hinnang 102 Tuletades meelde lennundussektori suunistes sätestatud kriteeriume ja leides, et need kriteeriumid ei olnud antud juhul täidetud (vaidlustatud otsuse VII peatüki seitsmes lõik), põhjendas kostja oma otsust piisavalt. Abisaaja, huvitatud kolmandad isikud ja
20 ühenduse kohus saavad kostja põhjused asutamislepingu artikli 92 lõikes 3 sätestatud erandist keeldumiseks kindlaks teha. 103 Hageja ei saa väita, et kostja ei kontrollinud, kas ilma kõnealuse abita oleks turujõudude mõju olnud piisav selleks, et panna tulevast abisaajat astuma samme mõne asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punktist c ja EMP lepingu artikli 61 lõikest 3 tulenevate erandite eesmärgi saavutamiseks (vt vaidlustatud otsuse VII peatüki kolmandat lõiku). Selleks et järeldada, et abi ei olnud alltoodud sätte kohaselt lubatud, piisas komisjonile sellest, et leida, et vaid üks lennundussektori suunistes sätestatud tingimus abi lubamiseks asutamislepingu artikli 92 lõike 3 punkti c kohaselt (antud juhul ümberkorraldamiseesmärgi puudumine) ei olnud täidetud. 104 Seetõttu tuleb kolmanda väite kolmas osa tagasi lükata. 105 Eeltoodust järeldub, et kogu hagi tuleb rahuldamata jätta. Kohtukulud 106 Kodukorra artikli 87 lõike 2 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Et hageja on kohtuvaidluse kaotanud ja kostja on palunud kohtukulud hagejalt välja mõista, kohustatakse hagejat tasuma lisaks enda kohtukuludele ka kostja kohtukulud. Esitatud põhjendustest lähtudes ESIMESE ASTME KOHUS (viies koda laiendatud koosseisus) otsustab: 1. Jätta hagi rahuldamata. 2. Mõista kohtukulud välja hagejalt. García-Valdecasas Tiili Azizi Moura Ramos Jaeger Kuulutatud avalikul kohtuistungil 30. aprillil aastal Luxembourgis. Kohtusekretär Viienda koja esimees H. Jung J. Azizi
156-77
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 16. detsember 1993 Kohtuasjas C-334/92, mille esemeks on EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Hispaania) esitatud taotlus,
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemMicrosoft Word - n doc
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud
Rohkem265-78
EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,
Rohkem4-73
EUROOPA KOHTU OTSUS 14. MAI 1974 * Kohtuasjas 4/73, J. NOLD, KOHLEN- UND BAUSTOFFGROSSHANDLUNG, Saksa õiguse alusel asutatud usaldusühing, asukoht Darmstadt, esindaja: Manfred Lütkehaus, Esseni advokatuur,
RohkemT
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda laiendatud koosseisus) 25. juuni 1998 Riigiabi Õhutransport Raskes finantsseisundis lennuettevõtja Kapitali suurendamise luba Liidetud kohtuasjades T-371/94 ja T-394/94,
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
Rohkemja 51-86
Liidetud kohtuasjad 358/85 ja 51/86 [...] Euroopa Parlamendi tegevuskohad Resolutsioon Brüsselis vajaminevate ruumide kohta Õiguspärasus Paralleelmenetluste välistamine [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 22. september
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 7. juuli 1992 * Direktiiv 90/366/EMÜ üliõpilaste elukohaõiguse kohta Õiguslik alus Euroopa Parlamendi prerogatiivid [ ] Kohtuasjas C-295/90, Euroopa Parlament, esindajad: Euroopa Parlamendi
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
Rohkem170_84
EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
Rohkem59-85
EUROOPA KOHTU OTSUS 17. aprill 1986 * [ ] Selle töötaja vabaabielupartneri, kes on teise liikmesriigi kodanik, õigus elada vastava riigi territooriumil [ ] Kohtuasjas 59/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artik
ASML KOHTUJURISTI ETTEPANEK PHILIPPE LÉGER esitatud 28. septembril 2006 1 1. Käesolev eelotsusemenetlus käsitleb nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 artikli 34 punkti 2,2 mis näeb ette, millistel tingimustel
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemC�39_94
EUROOPA KOHTU OTSUS 11. juuli 1996 * Riigiabi Liikmesriigi kohtute pädevus juhul, kui paralleelselt on pöördutud komisjoni poole Riigiabi mõiste EÜ asutamislepingu artikli 93 lõike 3 viimase lause rikkumise
RohkemTASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM
30.11.2018 L 306/61 KODU- JA TÖÖKORRAD ÜLDKOHUS TASUTA ÕIGUSABI TAOTLUSE VORM Igal füüsilisel või juriidilisel isikul olenemata sellest, kas teda esindab advokaat, kes soovib taotleda tasuta õigusabi Üldkohtusse
RohkemC-68-94
EUROOPA KOHTU OTSUS 31. märts 1998 * Ettevõtjate koondumiste kontroll ühenduses Kollektiivne turgu valitsev seisund Liidetud kohtuasjades C-68/94, Prantsuse Vabariik, mida esindasid välisministeeriumi
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas
RohkemJuhatuse otsus
JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni
RohkemKohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Li
Kohtulahendite kogumik KOHTUJURISTI ETTEPANEK NIILO JÄÄSKINEN 1 esitatud 24. novembril 2011 Kohtuasi C-39/10 Euroopa Komisjon versus Eesti Vabariik Liikmesriigi kohustuste rikkumine Vastuvõetamatuse väide
RohkemSelgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on
Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemMergedFile
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Kohtunik Viru Maakohus Leanika Tamm Määruse tegemise päev ja koht Kohtuasja number 01. detsember 2014, Narva kohtumaja Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Rohkem(Microsoft Word - Riigi \365igusabi tasu ja kulud_kord _3_.doc)
Kinnitatud Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemÜldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v
Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis
RohkemEuroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon
Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemMicrosoft Word - Otsus domeenivaidluses 11-1a-274 cialis.ee.doc
DOMEENIVAIDLUSTE KOMISJON OTSUS Asja number: 11-1a-274 Otsuse kuupäev: 25. november 2011 Komisjoni koosseis: Vaidlustaja: Vaidlustaja esindaja: Registreerija: Registripidaja: Vaidlustatud domeeninimi:
Rohkemc_ et pdf
7.1.2009 C 2/7 Euroopa Andmekaitseinspektori arvamus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku kohta, mis käsitleb üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (2009/C
Rohkem45-85
Kohtuasjas 45/85, EUROOPA KOHTU OTSUS 27. jaanuar 1987 * [ ] Konkurents Tulekindlustusmakseid käsitlev soovitus [ ] Verband der Sachversicherer e.v. (varakindlustusandjate ühendus), kelle registrijärgne
RohkemKirjaplank
VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/15/1585 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor Helina- Aleksandra Lettens Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2015 Tallinnas Vaide esitamise aeg 31.08.2015
RohkemC-63_90 ja C-67_90
EUROOPA KOHTU OTSUS 13. oktoober 1992 * Kalandus Määrus püügikvootide jaotamise kohta liikmesriikide vahel Hispaania ja Portugali ühinemisakt [ ] Liidetud kohtuasjades C-63/90 ja C-67/90, Portugali Vabariik,
RohkemC-23_93
EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda) 5. oktoober 1994 * Teenuste osutamise vabadus Siseriiklik seadusandlus pluralistliku, mittekommertsliku ringhäälinguvõrgu ülalhoidmiseks Kohtuasjas C-23/93, [ ] mille esemeks
RohkemLITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: Aadress: Telefon: E-post:
LITSENTSILEPING Jõustumise kuupäev: 01.01.2017 1. LITSENTSIANDJA Nimi: SinuLab OÜ Registrikood: 12750143 Aadress: Telefon: 5210194 E-post: kontakt@sinulab.ee Esindaja: juhatuse liige Eesnimi Perekonnanimi
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemKOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses
L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemVaideotsus 5-P AS Estonian Air
P E A D I R E K T O R ÄRAKIRI Vaideotsus Tallinn 26.01.2007 nr 5-P AS Estonian Air 12.01.2007 vaide Konkurentsiameti peadirektori 20.11.2006 otsusele nr 48-L rahuldamata jätmine 1. Haldusmenetlus Konkurentsiametis
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemC x
Kohtuasi C-127/92 Dr. Pamela May Enderby versus Frenchay Health Authority ja Secretary of State for Health (Eelotsusetaotlus, mille esitas Court of Appeal of England and Wales) (Meeste ja naiste võrdne
Rohkem193-85
EUROOPA KOHTU OTSUS 7. mai 1987 * (Tribunale di Milano eelotsusetaotlus) (Banaanide tarbimismaks) [ ] Kohtuasjas 193/85, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Tribunale
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET
ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014
RohkemC� ja C�431-93
EUROOPA KOHTU OTSUS 14. detsember 1995 * Kutseala pensionifondi liigitamine ettevõtjaks Kohustuslik liitumine kutseala pensioniskeemiga Kokkusobivus konkurentsieeskirjadega Võimalus tugineda ühenduse õigusest
RohkemC
Kohtuasi C-392/93 [ ] Eelotsusetaotlus Direktiivi 90/531/EMÜ tõlgendamine Telekommunikatsioon Ülevõtmine liikmesriigi õigusesse Hüvitamiskohustus ebaõige ülevõtmise korral [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 26.
RohkemKohtulahendid_en-et_12115_Affaire_267-83_ET_korr
Kohtuasi 267/83 [...] Bundesverwaltungsgericht i eelotsusetaotlus Võõrtöötajad Töötajate perekonnaliikmete õigus elada teatud riigi territooriumil [...] EUROOPA KOHTU OTSUS 13. veebruar 1985 Kohtuasjas
RohkemKINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri a käskkirjaga nr 13 (jõustunud ) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri a k
KINNITATUD Tartu Ülikooli rektori 4. septembri 2013. a käskkirjaga nr 13 (jõustunud 04.09.2013) MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori 27. novembri 2014. a käskkirjaga nr 39 (jõustub 01.01.2015) Diplomite, residentuuri
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemSuunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET
Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemMicrosoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET
ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 17. aprill 2018 * Eelotsusetaotlus Transport Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmi
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 17. aprill 2018 * Eelotsusetaotlus Transport Ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni,
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 15. märts 2012 * Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused infoühiskonnas Rooma konventsiooni, TRIPS lepingu ja WPPT vahetu kohaldatavus liidu õiguskorras
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
Rohkem43 ja 63-82
EUROOPA KOHTU OTSUS 17. jaanuar 1984* [ ] Liidetud kohtuasjades 43 ja 63/82, Vereniging ter Bevordering van het Vlaamse Boekwezen, VBVB (flaamikeelsete raamatute edendamise ühing), asukoht Antwerpen, esindajad:
RohkemVaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn nr 5.1-5/ Logowest OÜ vaide Konkurentsiameti otsusele nr
Vaideotsus VÄLJAVÕTE ÄRISALADUSED VÄLJA JÄETUD Tallinn 24.09.2014 nr 5.1-5/14-026 Logowest OÜ 15.08.2014 vaide Konkurentsiameti 16.07.2014 otsusele nr 5.1-5/14-020 rahuldamata jätmine 1. Menetluse käik
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
Rohkem299_86
Kohtuasi 299/86 [ ] Kumuleeruv käibemaks eraisikute poolt imporditavatelt kaupadelt [ ] EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 25. veebruar 1988 * Kohtuasjas 299/86, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu
RohkemAruanne Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega
14.12.2010 Euroopa Liidu Teataja C 338/119 ARUANNE Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse eelarveaasta 2009 raamatupidamise aastaaruande kohta koos keskuse vastustega (2010/C 338/21) SISUKORD Punktid Lk SISSEJUHATUS...........................................................
RohkemKOHTUOTSUS LIIDETUD KOHTUASJAD T-259/02 T-264/02 JA T-271/02 ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda) 14. detsember 2006* Liidetud kohtuasjad
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (teine koda) 14. detsember 2006* Liidetud kohtuasjades T-259/02 T-264/02 ja T-271/02, Raiffeisen Zentralbank Österreich AG, asukoht Viin (Austria), esindaja: advokaat S. Völcker,
RohkemEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 38500:2009 Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine org
EESTI STANDARD Avaldatud eesti keeles: oktoober 2009 Jõustunud Eesti standardina: oktoober 2009 Infotehnoloogia valitsemine organisatsioonis Corporate governance of information technology (ISO/IEC 38500:2008)
RohkemSotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise
Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine
RohkemVäljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2003, 33,
Väljaandja: Riigikohtu Tsiviilkolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 28.10.2003 Avaldamismärge: RT III 2003, 33, 344 3-2-1-116-03 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28. oktoobri 2003.
RohkemEhitusseadus
Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad
RohkemC-118_96
EUROOPA KOHTU OTSUS 28. aprill 1998 [ ] Teenuste osutamise vabadus Kapitali vaba liikumine Elukindlustusena kogutud säästude maksustamine Liikmesriigi õigusaktid, millega kehtestatakse teenuseid osutavate
RohkemEuroopa Liidu L 187 Teataja Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 57. aastakäik 26. juuni 2014 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni
Euroopa Liidu L 187 Teataja Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 57. aastakäik 26. juuni 2014 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu
RohkemCONTSE JT EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 27. oktoober 2005 * Kohtuasjas C-234/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Audiencia Nacionali (Hispa
CONTSE JT EUROOPA KOHTU OTSUS (kolmas koda) 27. oktoober 2005 * Kohtuasjas C-234/03, mille esemeks on EÜ artikli 234 alusel Audiencia Nacionali (Hispaania) 16. aprilli 2003. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus,
RohkemERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemEUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA KOHALDAMISALA Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: "1. Har
Euroopa Liidu põhiõiguste harta kohaldamisala on harta artiklis 51 järgmiselt kindlaks määratud: "1. Harta sätted on subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes ette nähtud liidu institutsioonidele, organitele
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemCODE2APC
EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0324/2008 2004/0209(COD) 22/09/2008 Ühisseisukoht Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
Rohkem