Nr. 30. Hin 15 senti. KEHAKUtTUURI S I H T K A P I T A L I VALITSUSE * EESTI S PORDI K ESKLIIDU * J A * Ü L E R I I K L I S E VÕIMLEMISÕPETAJATE SELTSI HÄÄLEKANDJA * Toimetus ja talitus: Tallinn, Vene tän. 11-a, kr. 10. Postkast 70. Telefon 9-28. Tellimise h i n : aasta peale 7 krooni, kuns 60 senti. Eesti Sporileht ilmub igal reeel. X. aastakäik. Laupäeval, 10. augustil 1929. a«x. aastakäik. Eesti kergejõustiku juubeli-esivõistluse. Kümnena esivõistluse ansi kuus Eesti rekori ja ühe maailmarekori. Esivõistluste naispere, kes kippus mehi varju jätma esinemise hasariga. Eesti kergejõustiku esivõistluse on kippunu olema ikka kuiagi kiura ja verevaese. Ei ole täit hoogu meestes ega saavutustes; juba näib, et tuleva üsna kenakese, kui miagi tuleb ikka vahele, nii et jääva kaunis keskpärasteks. See keskpärane vinumine kestab aastast aastasse, ja päris raske on otsustaa, kas meie läheme easi või tammume tagasi. Ühelt poolt nagu ikka nihkume veii, kui teine tiib jääb jälle üsna lomberama. Nii iga aasta. Rahvas on võõrunu meil kaunikesti kergejõustikust ja läheb tarvis enne tugevai kõistusi sensatsioonie näol, kui ta harjub käima esivõistlustel. Süü selles on peamiselt seisnu seni ka korralajates. Tänavu oli korraluste alal tehtu mis suuetu. Kava oli paisutatu laialasemaks kahee esivõistluste (iseseisva teatejooksue, kümnevõistluse jne. esivõistluse on kaotatu) ühtesulatamise ja naiste ligitõmbamisega. Oli saavutatu laialane kogu võistlejai 130, kus ligi 25 protsenti oli naisperet. Alguses näis asi arenevat viimastest aastatest toreamini, saavutuse oli haaramas kõrgemat lenu, pealtvaatajai tõotas kogunea kaunisti, korralus läks libeasti ent siis tuli äparuse. Teisel päeval pistis saama sellist vägevat seenevihma, et leotas kogu ettevõtte liimist lah- ti, tagajärje jäi kehvaeks, rahvast ei tulnu sugugi ja tuju langes külmetuspunktile. Kolmas päev püüis veii silua asja, kui ülmulje oli rikutu. Paljuele võistlejatele, kes sõjaväelase, osutusi piuriks samal ajal peetava iviisivõistluse. Mõni mees oli seepärast sunnitu päeva jooksul kahes paigas võistlema, teine ei saanu jälle tulla ülsegi. Nii läksi võistluse kehvemini, kui na meie praeguste olue juures oleksi võinu tegelikult minna. Kuigi esivõistlustel püstitati 6 uut Eesti rekori ja üks neist kuulutati isegi uueks maailmarekoriks, ei saau lahti muljest, et mõne eelmise esivõistluse on olnu eukama. Sest praegustest rekoriestki oli ju kolm püstitatu naiste poolt. Võistluste väljapaistvamaks figuuriks kippus olema ka naine Sara Teitelbaum kes lisaks oma maailmarekorile ahmitses ka suurima arvu võite. Naiste võistluse oli samuti elavusrikkama ja üllatavama, kuna meeste konkurents jäi veii väheseks ja tuimaks. Naistel oli tugevasti üllatusmomente, kuna meestel ei tahtnu teostua ootuse. Väljapaistvamaks atleeiks ei olnu seekor mitte Belsinsky nagu võii ennustaa, vai Rähn. Belsinski tunus kas ületreneerituna või kurnatuna ja jättis nigelavõitu mulje. Ta 10.000 meetri jooks läks ta viimase aja tasapinna kohta rahulavalt, kuna 1500 ja 5000 jäi nappieks. Kui võib olla oleme meie hakanu ka Belsinskile seama liig suuri nõumisi! Rähn näib praegu olevat oma elu ülimas vormis. Ta hüpetel on juba suurt joont ja nee kuuluva rahvusvahelisse klassi. Ta saatusliku ebaõnne tõttu jäi ainult veel püsima kaks Klumbergi rekori. Saavutuse 7.18 ja 14.18 on kena paar. Kui ei oleks olnu nei juuksekarva võrsei üleastumisi! Kolmikus kanus tal üks hüpe üle 14.20-ne ja kauguses mõõeti tal üks üleastutu hüpe 7.38. Treeningul olevat mees saavutanu koguni 7.49. Ka sprinis on Rähna samm praegu väga väle, 100 m meister pii talle kapituleerima 4X100 meetri teatejooksu lõpuspuris. Tõkkejooksus on Rähnal ka 16 sekuni purustamine käega katsutav, nüü läks tal see maa vihma ja vinge vastutuulega täpselt 16,0. Sprinteritest jätsi Labent ja Korol hea mulje, kuna Schüts, kes provintsis jookseb 10,8 ja 22,8, osutus päris kehvaks. Või oli tal mõni jalavigastus? Siis ei oleks maksnu ilmua starti. Keskmaael oli tüse parv ühe jõulisi mehi, ilma üksikute väljapaistvuseta. Tiisfelt oli piuratu sõjaväe võistlustest, Järg 4. lbk.
>feie ialgpallispori rasjcg icüpsuslcatse. Kaotus Miias tät>enaus Eesti põtfialiteteu rei/eerimjs/. isjc- Lasn tuli Soome meistriks. Helsingis lõppenu Soome lahtistel esivõistlustel tennises tuli meeste üksikmängu meistriks Lasn, lüües finaalis Granholmi 9:7, 6:4 ja 6:1. See on teine kor, kus eestlane tuleb Soome tennisemeistriks. Varem on prl. Relich tulnu naismeistriks. Poolfinaalis lõi Lasn välja Schilti 6:3, 6:2, 6:2. Segapaarismängu finaalis kaotasi prl. Bagh Lasn prl. Brunou Grotenfeltile 4:6, 2:6. Naisüksikmängu võitis prl. Brunou, meespaarismängu Bllomberg Grotenfelt, naispaarismängu Brunou Olaner. Läti jalgpallimeeste turnee Rootsi lõp- ja kor oma Klaipea sakslastega juba pes kurvalt. Maavõistluse Malms kaota- mei üllatanu. Meie jalgpallimeeskon on seni Õppisi na 0:10, linnavõistluse Halmstatis 0 : 6 ja Borasis 1 :4. Kolme mängu bi- nu nägusasti kaotama ja seega imponeerinu võitjatele. Nüü on kategooriline lanss seega 1 :20. Katastroof, mis ei ole Läti jalgpallile nõue võimalikult suur võit. Riia kohmitte esimene sarnane (kahe aasta eest tamisel on kaalu Eesti jalgpallispori tukaotas Läti kolm võistlust Rootsis 0 :24), levikule ja arengule. Mingu iga mees tulle Leningra lõi Oessat jalgpallis kutsus kous esile hiigla lärmi. Liiule täie vastutustunega ja pangu välja kõik hakati tegema etteheitei, et meeskon ilma enese isiku väljatõstmise püüeta. 2 : 0 ja 3 : 2. olevat olnu seatu nõrgasti kokku, min- Kõik pingutuse ühise huvi kasuks! Linroth tõstis Soome teivashüppe u ainult lõbureisile, ajalehe ja riigirekori 3.86,5 peale. mehe on pistnu kiruma Läti häbistamisest, tahtes jalgpallimeeste välisvõistluse Kesmarki püstitas Ungari rekori seaa ministeeriumi kontrolli alla ja Rootsi hoota kõrgushüppes 1.52. lehe on võtnu väga mõnitava tooni Läti Baran, Poola, võitis Malms kettaja ülse Balti riikie jalgpalli suhtes (Läti heite 43.01 ja kuuli 13.25. on Balti meister), tõstes üles kategoorilise nõue vahekorra katkestamiseks Lätiga. G. Janson püstitas Rootsi rekori Nii nõrga jalgpallirahvaga olevat ühenraskusheites 11.62, 4CL-aastane Ternstrm use piamine mõttetus. See on lätlaste jooksis 5000 m 15.38,0 ja Mannerfelt heirootsi reisi tulemus. tis ketast 42.89. Meil ei maksa kellelgi tuna Läti äparuse puhul kahjurõõmu. Meie võime ai Berliinis peeti S. C. Charlottenburgi nult kahetsea lätlaste halba esinemist. (Saksa), Stae Frangais (Prantsuse) ja Ka meie oleme sellega seatu osalt halba Gta (Rootsi) seltsie kolmikvõistlus, valgusse ja võime sattua ühe kiirelt lähemille võitsi prantslase 80 punktiga neva sünmusega veel halvemasse valrootslaste 72 ja sakslaste 70 p. ees. Paregusse. Mõelu on Balti turniir. ma tagajärje oli: 100 m Krnig (S.) Lätlaste jonn meie vastu on ammugi 10,7; 400 m Hammargren (R.) 50,7; teaa. Nene loogika on: Läti võib kao1000 m Bcher (S.) 2.29,9; 110 m taa tervele maailmale kui palju tahes, Viel (Pr.) 15,9; 5000 m Dahlstrm (R.) kui võit Eesti üle teeb selle kõik tasa. Ja 15.32,3; 4X100 m Charlottehburg 43,1; et see nii on olnu, oleme meie näinu juba kõrgus Menar (Pr.) 1.85; kaugus paaril korral. Kõik on vitsutanu Lätit, Schlsske (S.) 6.77; ketas Winter (Pr.) kui meie oleme kõrvetanu alatasa Riias 44.20; kuul Nõel (Pr.) 14.07; 4X400 m nina. Kui traitsioon püsib sellisena, siis Gta 3.22,3. läheb nüü meie seisukor pentsikuks ja meie kurss rahvusvahelisel jalgpallibrsil Krefelis oli rahvusvahelise võistluse prantslastega. Prantslase võitsi: 100 m Rouslangeb nullile. seau 11,0; 400 m Feger 49,9; 800 m Keller 2.03 8; Lätlase on praegu sapise, õnnetu 1500 m Loiseau 4.10,2; 110 m Aelheim 16,1. ja vihase, neil võib olla ainult üks mesisakslase saavutasi: 200 m Schüller 21,7; magus unistus võita Eestit. Võit Eesti 3000 m Kilp 8 48,3; kõrgus Kraatz 1.80; kaugus Kchermann 7.23. Soomlane Kenttä heitis keüle tähenaks meeste rehabiliteerimist tast 44.92 ja tõukas kuuli 13.08. oma kouse publiku ees, väljaspoole ei avalaks see mingit mõju, ainult riivaks Vahlstet tõukas uue Soome rekori kuuvalusalt mei. Meie kaotus tähenaks lis Viiburi maakonna esivõistlustel 15.66. meie jalgpallile praegu enneolematut ras Dewaele, Belgia, võitis Tour e France'i ket lki nii kous kui võõrsil. 186 tunni 38 minuti 14-sekuniga. Kaotus Riias hõljub aga kui painajalik 1. iviisi võistlustel jooksis Ferben 400 m viirastus meie jalgpalli kohal. Meie palli55,8, Tuuer 3000 m 9.48,5, Petermann ja Sirm mark peaks olema naabri omast kinlasti 9.52,8. Tuueri aeg 10.000 meetril oli 36.30 ja parem, kui kui tihti ei ole olnu jalgpalpetermannil 36.47,9. 110 m tõkkei jooksis Viil 18,7. Kaks kaitseväe rekori purunesi ujumilis jumal lätlane". Meie võime mängia ses. Sulling ujus 50 m vabalt 32,3 ja Kaasik kõigiga hästi, kui Lätiga ei saa meie kui1000 m 20.28,6. 5X1000 m jooksis 1. rügement agi mängitu. 14.34,6, milline tagajärg parem Eesti rekorist. Kui seekor peame meie Riias võitnii h ü p a t a k s e 4 m e e t r i t! Tartu esivõistlustel jalgrattasõius kattis ma! Sea nõuab meie jalgpalli rahvus- Sakslane Wegeneri kehv stiil 3.99 ületamisel. Matt 500 m lenava stariga 46,4, 1 kl 2. kl. võivaheline seisukoht. Võit peab tulema, tis Heie 1.45,8 ja 1. kl. Matt 1.40,8. 3 km sõitis teistsuguse mõttega ei või minna Riiga. Matt 5.12,5 ja 5 km Kangro 8.31,1. Kahjuks ei ole meil olnu mingei ette Pärli ujus Pirital Kalevi võistlustel 100 Narva sai tennise linnavõistlusel lüüa valmistusi Balti turniiri vastu, meeskon m vabalt 1.19,0, Bahtejev 1.25,9 ja Kangro 1.26,7. Tartult 6:13. 100 m rinnuli võitis Lehesoo 1.36,0, 100 ni selili läheb tulle jälle kokkuharjutamatuna. See Aunapuu Jurgis viskas uue Läti rekori oas 58.65. 1,44,1 ja 400 m vabalt Mõtlik 7.12,4. on raske patt juhtie poolt meie jalgpalli 2. iviisi võistlustel jooksis Rattus 100 m Eestika, kes esinas jalgpalli linnavõist, vastu, kui parata ei ole praegu enam 11 7, Ernits hüppas kõrgust 1.71 (Illak 1.70) ja lusel Tallinna Narva vastu, lõi oma vastast Narmiagi ja kirumine toob vaevalt kasu. Meos heitis ketast 37.28. 10.000 ni võitis Koiu vas 3:2. Ainsam, mis võimalik tuleb olla koos- 35.04, teine Laas 35.36,4. Simson tõukas kuuli Valgas peeti kergejõustiku võistlusi, kus seisu väljapanemisega taiplik. Omal ko- 13.36. Häi aegu oli mitmes klassis 3000 m Koiu 9.31,8; Peajas 9.47,6; Anisimov oli osavõtjai ka Laatrest ja Otepäält. Sastrov hal on vist võimalikult jõurikas eurivi, jooksus: jooksis 100 m 11,8, Puna tõukas kuuli 13.09, 9.56,8; Püss 9.42,4; Veski 9.44,8; Korko 9.45,4. sest ootuste kohaselt peaks võistlus kujumäänits 12.32 ja Annamaa 12.07. Annamaa hei 3. iviisi võistlustel jooksis Tiisfelt tis ketast 37.53 ja Lillipuu viskas oa 49.47. nema väga tugevaks. 100 m 11,4, 400 m 54,8 ja 800 m 2.06,2. Meimer Ettevaatlik tuleb aga olla ka leeu- hüppas kõrgust 1.65, kaugust 5.95 ja viskas oa Narva-Jõesuus jooksis Tensing 100 y 11,4 lastega, kes viimasel ajal hästi mänginu 50.30. ja Hansen 400 m 56,9. E. Sporileht nr. 30. 10. aug. 1929. a. Lhk. 2.
Eesti meistri kümne aasta jooksul. 1 wmooi-ioocdooiooooiohoiot-i ca' ai T-l H o f r T OT-f H C D C O r l H. a N T H N i O O - H C O C O H C O O r H C O r l l O C D a - *,C T H T H rh I C T-i cc 3 Ö» -»-» B(Q. 2.S «2 2 - - <X> :C R C Ö Ö v!s 2ca * <ä2 P t i c " 1 :o3 3 73 Ö * ils.g.ajisiä g :c :c3 OfOCOCOOCOOOOOOOlOOOOSNlXNO: H so" " ciat eo i>"cq i > c o o q o q o c M H O J I O I O T H 1 0 1 0 I - I C O C D H C I 5 C O M N 0 5 N 0 5 -- oo Oi T-l CO TH c CD CD=4- =I-I V -rt "Ö 55 S - t i S -P 5 _5 Ö V *,0,0. cc cc ; J 2 3 «. 2 Ä. 2 S ä s r i oc3:s:3o3030id:03'3oj:-j vjh-jhhjeqcqrtcnjäcnwmmwj ( N H I O I - I K 5 I M C 0 0 5 N C 0 0 0 0 5 H C X I N T H 1 0 T-TT " c T-Ti ee» > >THCOIOO5CO'* T 4H O l l O O T H H r i l O t D i - I C O m C O C l C O TCÖ c 0 0 H W C O I O C O bp 05 25 l j.20 =$ 2 C3 IS J H c MCCCCCC R"3 S b r3-3s Ö eo nj cj B Kj-JC g> g > g f> ep cu«<u B-rt C r f c S Ö - S B --j 23S2 -j 2S -O. «- «S i i s 0) W M «Z H 1 M J ooccqqoo aqqio;" o> o o to eo 10 10 10 10 T-Tc T-T"i>T "T-Tcrco t--, >* oo oo"-* O THNiaoiHNWT-DoceTHmmcMoo 5>t9f cc oo 5 ' TJI c cc "!» S» 2 Oi 7! :cs : M H <*T-iC0l.0 W * bjo o o v,. xi -2-o S 2 s '» ai ci c =50 S c - O 0) :c3 c - > JJK' ü ä T * S :S M K K Ä H W S H I - I 00-*C75OCDOOI>CCt>C00O TH~ec>f cacm~ii> os~«? H i n c O N o i n q T-I l O O T-I i I T - I I C C D T H C O C C C M O C C I O O S * c c C»o TH T-I TH Kesküll, Korol, Tiisfelt, Belsinski ja Rähn. lo cc 9 2 9 bd <w f e W :a S c c js jc * K 5 c c :S ch>hjdm>«cc P H W EH K3 T-l t>ooi-icocoloi>locr>ccoocoloccc )CCC35 T-Tcrtn' c t C M c c o V T 1 t > «< < < * J c-# cc I H N I O O H O T H C D C D T I C O I W C O N O T J I O O '*'c IC c rt "*.3 T-I THTHTJHCOCC CC äbe bx> Oi i 1 S,:S ce-p W K H fcffim ece HMWH D-l>l><X>COC00005C»CJ5CÖOl0100-I>CD T r o w i motc» \ N >* r>vr<=> >> «o i>r-h * * cc cq ci H I M I O O n i O T H H C D t - T H C O N T - K t i i O O O C M - CD W j? Ttl l O CC Ö T - l CC -. T-l Steinberg, Kallas, Küttis, Schüts, Korol, 10.000 m Belsinski 32.34,4; 110 m tõk. Kink, Suuk, Felmann j a Sule 1 kor. Rähn 16,0; 400 m tõk. Rähn 57,4; Kokku seega 43 nime. kaugus Rähn 7.18; kõrgus Klumberg Esivõistluste parema saavutuse on: 1.76; teivas Martin, Ever ja Reisner 100 m Labent 11,0; 200 m Kes- 3.40; kolmik Rähn 14.18; kuul Tamküll 23,1; 400 m Korol 51,8; 800 m mer 14.47,5; ketas Kalkun 42.82; oa Tiisfelt 1.59,3; 1500 m Villemson Klumberg 60.46; vasar E. Klumberg 4.13,5; 5000 m Belsinski 15.33,4; 35.57; raskus Tammer 9.50. Esivõistluste kile. Publikut oli vähe. > )tse naer kohe. J a seegi va, kohtuniku karjuva, kui meest pole kuski..s bc bb cc publik, kes esimesel päeval, s. o. reeel oli kogu- Viimaks tuleb siiski kustki välja, ning siis selj H o i o ) S S nenu vaatama haigutas tihti. Sest mis sagub, et Meimer olnu Grefis iviisivõistlustel, vaataki naiste ketast visatakse kuski kau- võinu oaheite, kõrgushüppe j a kaugushüppe.» v c *- rtc.2 > «S S eo ca tr "* r l «rt «gel, mingisuguse seene taga, kõrgust tehakse Nüü aga teeb staaionil kümnevõistlust ning teises platsiotsas ning õtse rahva ees, kohtu- läheb siis ruttu jälle Greifi neljasaa jooksma. tosootcocoocdcoloinocohcoc» TH"ec"cc"T-TccTiri>*~l?c>:.. M. " T - 1 likkuel oma ümber on üks lõbus olemine. Tiisfelt, kes teenib pioneerpataljanis, oli Ainuke inimene, kes võistlusi niiela pä- niivõrt häbematu, et oma otsekohesele ülemale, rjh c Tji THTHrftlOCC c ris süamesse võttis, oli kohtunikkue hulgast veltveebel Kesküllile, neljasajas meetris tegi 5 S ä " 5=c b c b c >-.-j «o S S Kiilim. Teise valgepüksilise härra leisi aega ära. * W 2 2 P Q 3 2 - o 3 2 Oi siia-sinna hiljaks tjääa, ajasi siin-seal mõne Sel vaesel on nüü trahviks linnaloa läinu.. v cn H S V S sihvakama naissportlasega veii juttu ja tõmlühiamaa jooksue meister on Korol, kesk c;-1 v o» [rtrt -«i basi sageli eemal paberossigi. iseevastu aga maae Tiisfelt, pikamaae Belsinski, funktsioneeris Kiilim otsekui üleskeeratu kell. viskete Liinat ja hüpete Rähn. Sara TeiCSTjlTjlcOCROOlOlOTjIcqiilTHCSO 0 T-5 Bicoas-fcDccia*. "> «<» w «<N *1 >O Laseb lahti neljasaja meetri stari, siis läheb telbaum on muiugi kolmekorne meister. Kui HNioorHioiOHcocoHCOiMmcooin ci ' - e * T-I TH cc eo cc ütleb kettaheite juures seisjaile valvaku nee naistele auhinu anti, siis mui palju kinralih W. S o bdm bjo hoolega, et keegi ülearune inimene platsil ei härra juures ei käinuki kui beesh-palituline os tilguks, aitab vanal Lattikul staaioni koja- Sara j a punane Einstein. Greifi naiskõrgust-l mehel tassia tõkkei, kerib maasveeleva hüppe võitja oli aga sporiressis j a hoiis v a % &?? bc S w 2 viiekümne-meetrilise mõõulini kokku, ning rinna seisukohaselt ees. tu -< cc c! Vi>c Ä. e Võistluste favoriite oli kolm: Belsinski, CL, > OJMOJW O W H W W H jõuab just parajaks ajaks jooksufinischi, et oma H C D C M O I O TH THlOOIOOCOkO ärakar jutu häälel hüüa: tehke jooksutee Rähn ja Teitelbaum. Või viisakam oleks olcn r f c <m ce» c «2 G.TO.. "*. vabaks! nu vastupiine järjekor. Kraaiklaasis mui IC T f >T5 c Ruupor on üks imeline asi. Mõne mehe ju- ugi publiku aploismentie ulatus. Hoopis ta bc bxi bc tust saa otse tähthaaval aru, aga kui ta ruu- -gasihoilik on aga Rähn, kes teiste selja taha o fe fc v fc v pori suu juure tõstab ning õtsa rahva poole p- poeb ja sealt alles nimehõikamise järele häbeoi c * 2, 2 T-l rab, siis tuleb sellest välja sarnane puer, et liku ja süülase näoga auhina võtma tuleb, ot5 c c " S S B R-g vi B * S B t «f e B B ühestki sõnast ei saa aru. sekui eles, et ärge pahanage, et ma ilusa c ph o -i i2 >* «a " ca cc > J W W W H W H Tuleva meele enise aja, kus keset auhinna ä r a viin, see tuli nii kogemata... staaionil asus hiiglasuur ruupor kolmel jalal, Einstein oli ainuke punasepüksijlinej aam B R R R R R R R R c O r / j M.aj & mis nägi välja otsekui haubits. J a kui siis E t s võistlustel. Miskohta kirjanik Märt Rau täoooooooooä?.ifirt J b 3 3 «1 m «? Klumberg, kelle lõvihääl ilma ruuporitagi tei- henas, et tlissportlastel on see punane nii 1 S " THIOO W W H «W W Q > «selt väljaservalt tribüünie kõige ülemistes ri- süame kohal aga prl. Einsteinil hoopis all1 > aeski kõrva lukku pani kui see Ets Klum- pool... Küllap vist seepärast tituleerisiki berg ruupori juure läks, siis pii nõrganärvi- hüppekohtuniku Einsteini preiliga" kui tea Kümne aasta jooksul on selle tabeli jä- lise kõrva panema kinni. kutsuti välja, kuna teistele võistleijaile ainult Aga nüü nüü kuula või kõrvaklappi- nimest aitas. rele tulnu meistriks A. Klumberg 28 Auhinnasaajai oli kirju pere. Neli konskora, Tammer 18, Villemson j a Rähn 11, ega, sõnast aru ei saa. Kõige paremini teatas tagajärgi siiski sporibüroo Luht. Olgugi et taablit, kolm aspiranti pius eraisiku või voltiisfelt 9, Laurson 8, Pereversin 7, Liinat, ütles Schützi oaheite tagajärje olevat 53 meet- na". 4X100 meetri teatejoksu võitja meeskon, Reisner j a Labent 6, Saulmann, Kesküll ja rit j a 52 sekunit ning naiste teatejooksu ajal kes uue rekori tegi, oli õnnestunu ristsugubelsinski 5, Ever, Kalkun ja J. Neumann tituleeris mõne naiskonna meeskonnaks. tuse" vili kaks konstaablit, üks kaitseväelane Kõige agarama võistleja oli Juku Mei- ja üks eraisik. Rahva seas oli arvamisel, et 4, E. Neuman ja Paal 3, Lossman, MarTiisfelt. Mõlema praegu aspirani. kui ühe konstaabli asemel kaitseliitlane või pääs= tin, E. Klumberg, Jaanvalt, Veiss, Huuk, mer j a lõi na kahelt poolt profiiti. Muukui tearmeelane oleks olnu, siis oleks ilmarekormeimer, Roht j a Palmberg 2, j a Osteroe, Nüü sõelusi aga Greifi ja staaioni vahet. Vahel ilegi tuul alla tehtu. Nuuter, Org, Erlich, Gern, Noss, Viin, kaob Meimer tükiks ajaks ära, võistleja otsi Killip 1-1 T H C M > 0 O T - I T H C C T - I C D C 0 T - I C C C C C C O 1 0» O 0 1 TH r i N IO O H TJ? lo T-I COTHCCCCCCT-ICO 00 TH TH E. Sporileht nr. 30. 10. aug. 1»29. a. Lhk. 3.
Kergejõustiku esivõistluse. 1. Ihk, järg. Esivõistluste pinevamai alasi 1500 m. Veab Belsinsky järgneva Tiisfelt, Soonberg, Laurson, Klem s mer, Maisson ja teise. muiu näib tal käes olevat juba oma sügisene võistlusvorm. Ka pikematele maaele hakkab sigima mehi (peale Belsinski), kelle aja näit. ei ole räbalama kui omaaegse Lossmani tagajärje, mis püsisi meil aastai kättesaamatutena. Sams, Prost, Soonberg ja teise võiva sealt veel raiua alla hea hulga sekunei. Hüpetest oli meil kaugus ja kolmik hea, kõrgus ja teivas nõrga. Kuigi olu oli halva, ei oleks tohtinu tagajärje jääa nii narrieks. Kes on kõrgushüppaja, peab võtma igasuguse ilmaga 1.75. Juba 15 aasta eest oli meil trio Abrams Klemmer Stockeby kes ikka järjekinlalt põrutasi välja selle tagajärje. Selleks ei olnu tarvis jumal teab mis tehnikat. Ja teiba tagajärje on ka enam kui narri." Nee kõlava ju kui mõnelt algkooli võistluselt. Viske musi nigela keskpärasuse juures. Ainult Suugi tõuge rahulab enamvähem. Oa ja ketas läksi veel kuiagi, kui vasar ja raskus on meil skanaalselt nigela. Naissport seisab igatahes hoogsa tõusu eel. Esivõistluste saavutuste loetelu on: 100 m: 1. Labent, Tartu Kalev, ll y 2 (eeljooksus 11,1); 2. Korol, Ak. sp. kl., 1 m j, ; 3. Pupart, Kalev, rinnaosa; 4. ü t t, Tartu Kalev; 5. Villo, Kalev. 200 m: 1. Labent 23 5; 2. Korol 23,6; 3. Ütt 23,9; 4. Schütz Tartu Kalev, 25,4; 5. Pupart 25,4. 400 m: 1. Korol 51,8; 2. Tiisfelt, Kalev, 52,8; 3. Ütt 53,0; 4. Villo 53,2; 5. Veiss, Greiff, 54,2; 6. Gern Tartu Kalev, 54,8. 800' m: 1. Tiisfelt 2.00,1; 2. Laurson, Ka, lev, 2.01,3; 3. Estam, Kalev, 2.03,2; 4. Gern 2.05,0; 5. Soonberg, Tartu Kalev, 2.05,4; 6. Klemmer, ÜENÜTO, 2.06,6. 1500 m: 1. Belsinski, Kalev, 4.16,0; 2. Tiisfelt 4.16 4; 3. Laurson' 4.16,6; 4. Soonberg 4.16,6; 5.'Klemmer 4.17,8; 6. Maisson, Tall. noorseppae mai., 4.18,0. 5000 m: 1. Belsinski 15.33,4; 2. Dunkel, Kalev, 16.32,0; 3. Soonberg 16.32,2; 4. Prost, Tartu Kalev, 16.40,5; 5. Kurm, Pärnu Tervis 16.55,7; 6. Tumanov, Puhkekou. 10.000 m: 1. Belsinski 32.34,4 (uus Eesti rekor); 2. Sams, Kalev, 34.40,3; 3. Prost 34.43,9; 4. Rebas, Kalev, 35.43,2; 5. Tumanov; 6. Pulk, Tartu Kalev. 110 m tõk.: 1. Rähn, Kalev, 16,0 (uus Eesti rekor); 2. Reisner, Ak. sp. kl., 16,8; 3. Villo 17,8; 4. Keres, Tartu Kalev; 5. Pupart. 400 m tõk.: 1. Reisner 61,6; 2. Villo 61,8; 3. Soonberg 62,9; 4. Pupart 63,6; 5. Keres 69,8. Kaugus: 1. Rähn 7.18; 2. Jakobson, Ak. sp. kl., 6.76; 3. Labent 6.75; 4. Pupart 6.54; 5. Rausepp Ak. sp. kl., 6.25; 6. Kink, Tartu Kalev, 6.09.' Kõrgus: 1. Kink 1.65; 2. Oja, ÜENÜTO, 1.65; 3. Gerberson, Pärnu Vaprus, 1.65; 4. Juurikas, Haapsalu Läänela, 1.65; 5. Kongas, Pärnu Tervis, 1.65; 6. Meimer, Pärnu Tervis, 1.65. Kolmik: 1. Rähn 14.18; 2. Jakobson 13.78; 3. Rausepp 13.02; 4. Kink 12.89; 5. Ütt 12.84; 6. Liinat, Kalev, 12.49. Teivas: 1. Reisner 3.30; 2. Sule Tartu Kalev, 3.20; 3. Kallas Ak. sp. kl., 2.70; 4. Schneier, Greif, 2.70; 5. Gerberson 2.70; 6. Kink 2.70. Kuul: 1. Suuk, Kalev, 14.15; 2. Felmann, Ak. sp. kl. 12.92; 3. Neumann, Kalev, 12.87; 4. Erikson, Tartu. Kalev, 12.26; 6. Liinat, Kalev, 12.17; 6. Lehtmets, Kalev, 12.08. Ketas: 1. Felmann 40.91; 2. Erikson 40.35; 3. Gentalen, Kalev, 37.57; 4. Liinat 37.18; 5. Niggol, Tartu Kalev, 36.97; 6. Suuk 35.72. Oa: 1. Sule Ak. sp. kl., 56.40; 2..Schüts, Ak. sp. kl., 53.52; 3. Järvits, Ak. sp. kl., 52.89; 4. Frey, Kalev, 52.59; 5. Rosenberg, Kalev, 49.30; 6. Erikson 48.39. Vasar: 1. Liinat 29.55; 2. Neumann 27.89; 3. Sule 25.19; 4. Ritslan, Ak. sp. kl., 24.14; 5. Suuk 23.50; 6. Erikson 22.77.' Raskus: 1. Neumann 9.21; 2. Liinat 8.34; 3. Suuk 7.84; 4. Ütt 6.95; 5. Romani, Kalev, 6.68; 6. Ritslan 6.60. Kümnevõistlus: 1. Meimer 5951,845 (11,8 6.15 11.97 1.70 57,8 19,7 32.67 2.90 50.17 5,36 8); 2. Sule 5223,23 (12,7 5.65 12.62 1.65 61,8 23,7 32.66 3.20 51.70 5.41,2); 3. Niggol 4987,14 (12,6 6.13 11.31 1.65 61,5 20,7 30.47 _ 2.55 44.58 5.30,0); 4. Kink 4166,895. 4X100 m: 1. Kalev (Tiisfelt, Pupart, Villo, Rähn) 44,6 (uus Eesti rekor); 2. Tartu Kalev 45,3; 3. Äka. sp. kl. 4X400 m: 1. Kalev (Villo, Pupart, Tiisfelt, Rähn) 3.34,6; 2. Läänela 3.55; 3. ja 4. Ak. sp. kl. ja Tartu Kalev 5.03,1. NAISVÕISTLUSED. 100 m: Teitelbaum, Kalev, 12,9 (Eesti rekori koramine); 2. Einstein, Narva tennis-hokiklubi, 4 m j. ; 3. Bever, Greif; 4. Lembere:, ÜENÜTO; 5. Ploets, Ak. sp. kl.; 6. Pihlak, Tall. noors. mai. 400 m: 1. Teitelbaum 61,8 (uus maailma ja Eesti rekor); 2. Jürgenson, ÜENÜTO, 68,0; 3. Einstein 68,0; 4. Konopinski, Greif, 69,2; 5. Seisler, Vitjas, 70,2; 6. Teer, Kalev. Kaugus: 1. Teitelbaum 5.09; 2. Einstein 4.88; 3. Seisler 4.75; 4. Bever 4.48; 5. Kõiv Ak. sp. kl., 4.48; 6. Toomasson, Narva tennis-hokiklubi, 4.43. Kõrgus: 1. Schiefner, Greif, 1.35; 2. Suits, Kalev, 1.30; 3. Einstein 1.30; 4. Bever 1.30; 5. Teitelbaum 1.30; 6. Toomasson 1,25. Kuul: 1. Teitelbaum 10.52 (uus Eesti re= kor); 2. Bever 10.06; 3. Schiefner 9.26; 4. Telling, Ak. sp. kl., 9.05; 5. Toomasson 8.65; 6. Kõiv 8.56. Ketas: 1. Teitelbaum 31.96; 2. Toomasson 30.04; 3. Telling 28.48; 4. Schiefner 27.54; 5. Birk, ÜENÜTO, 26.03; 6. Teer 25.43. Oa: 1. Teitelbaum 32.30; 2. Kõiv 30.66; 3. Schiefner 27.75; 4. Telling 27.63; 5. Buras 26.37; 6. Birk 25.26. 4X100 m: 1. Greif (Relich, Konopinski, Nieläner Bever) 55,5 (uus Eesti rekor); 2. Kalev 56,1; 3. Ak. sp. kl. 57,8; 4. ÜENÜTO 57,8; 5. Kalevi 2. naiskon. Seltsiest tuli meesalael võitjaks Kalev 173 p.; 2. Tartu Kalev 123; 3. Äka. sp. kl. 86; 4. Pärnu Tervis 11; 5. ja 6. ÜENÜTO ja Haapsalu Läänela 8; 7. Pärnu Vaprus 4, Puhkekou 3, Greif 2 ja Tall. noorseppae malev 1. Linnaest saavutas ülekaalu Tartu 209 punktiga Tallinna 187 vastu. Lühikeste maae eriauhinna võitis Korol, keskmaae Tiisfelt ja pikamaae Belsinski. Viskete eriauhinna omanas Liinat ja hüpete Rähn. ILMUSID TRÜKIST EKRAVELIIDU Ül- ja kergejõustiku määruse. Tähtis käsiraamat sporitegelastele, kohtunikkuele ja võistluskorralajatele. Müügil spoririistae kauplustes ja sporiseltsie juures. Ekraveliit. Venemaa ja Ukraina jalgpalli maavõistlus peeti Harkovis. See lõppes viigiga 1:1. Argentiina lõi Uruguay jalgpallis 2:0, ja Uruguay Perut 3:1. /Tschehhoslovakkia lõi Austriat kergejõustiku maavõistlustel 74:49. 100 m Gläser, A., 11,0; ketas Janausch, A., 43.41; kaugus Knenicky, Tsch., 6.65; 800 m Kas, Tsch., 1.58,1; kõrgus Stanisley ja Mrtynek, Tsch., 1.85; teivas Koreys, Tsch., 3.67; kuul Doua, Tsch., 14.22; 110 m tõk. Deschka, A., 15,6; 400 m Vykoupil, Tsch., 51,2; 5000 m Koszak, Tsch., 15.51,8; oa Bezvoa, A., 57.71; 1500 m.struiste, Tsch., 4.05,4. Hellberg püstitas Soomes uue põhjamaae rekori 12 tunni jalgrattasõius 372 km 60 meetriga. 50 km läks 1.29.00, 100 km 2.57.10,5, 300 km. 9.32.57,7. R. Strian tuli Rootsi meistriks 10-võistluses 7129.720 (12,4 6.71 11.72 1.80 56,4 16,7 39.34 3.00 53.06 4.39.4) ja G. Hagen Norra meistriks 6977.04. Klni rahvusvaheliste tagajärje oli: 100 m Tolan Am., 10,4, Lammers 10,4; 200 m Tolan 21,8, Elracher 22,2; 400 m Bo= wen, Am., 47,6, Moulines, Prants., 48,2, Hammargren, Rootsi, 48,6; 800 m Bcher 1.56,0, Martin, Prants., 1.57,4; 1500 m Laoumegue', Prants., 3.57,2, Lermon, Am., 3,57,6, Kilp 4.01,6; 5000 m Helber 15.05,0, ' Iso-Hollo, Soome, 15.06,0; kõrgus Sexton Am., 1.85, Philippon, Prants., 1.80; teivas Štury, Am., 3.98; Wegener 3.70; ketas Nõel, Prants., 46.09; Hoffmeister 44.57; oa Szepes, Ung., 63.23; kuul Hirschfelt 15.90, Sexton 14.16; kaugus Dobermann 7.10; 110 m tõk. Gaby, Ingl., 15,4, Welscher 15,4; 400 m tõk. Viel, Prants., 54,8. E. Sporileht nr. 30. 10. aug. 1929. a. Lhk. 4.
lf.s- S p o r t on võimsas v o r m i s Lõi TJK liiu karikavõistluste tsüklis 5:1. Jalgpalliliiu juubelikarika võistluse näisi esimeste kohtamiste järele muvat väga keskpäraselt ja verevaeselt. Sport võitis võrlemisi maotult Eestika 2:0 ja Kalev-Merkuuri matsch 7:3 ei olnu kuigi suur asi. Kui siis, esmaspäeval asusi staaioni väljale TJK Sport, ei ooatu sellestki kohtamisest kuigi palju. Arvati, et mäng veereb kuiagi 1 2-väravalise ülekaaluga TJK kasuks. Ent saabus üllatus. TJK oli sunnitu lahkuma väljalt vist oma elu suurima kaotusega. 5:1 kõlas tagajärg ja palju vähem ei olnu tagajärjest ka Spori ülekaal. TJK esines ilma Brennerita, kes ta eurivile loeb võrlemisi palju, kuna Sport seevastu oli toonu oma kesktrio tõhustamiseks raskekaliibrilise Einmanni. Tiib Ilane Einmann oli seega väga jõuline ja mängu hiilgavamai osi. TJK lootis võivat küll saaa hakkama tagaliinie kokkuvõttel Spori euriviga ja aegama pigistaa enesele lausama koosmänguga ka võiu võimaluse, kui lootuse osutusi petlikkueks. Sport pani selle mängu võitmisele seltsi juhtie sõnae järele palju rõhku. Viimasel ajal ei ole meeskonna käsi käinu kuigi hästi ja seisukorra paranamiseks kulus kibeasti värskei loorberei. Kohe lahtilgist võttis Sport harulaselt tugeva pressi. Pikkae stue ja ettepanekutega hakkas nobe eurivi puurima TJK kaitsesse auke, kuna vilka siksaki ja õnnestunu lähiamaa-kombinatsiooni lõiki Spori sõjalaagri püsivalt TJK telgi ette. TJK tagaliini ttasi easi mõõuka rahu ja üleolekutunega, anmata nähtavasti täit kaalu sellele ja piaes Spori vaimustust vai kiirelt- avasti oli Einmanni eksperiment võetu muvaks tunelõkkeks. ette ka liiu tehnilise komisjoni soovil, Sport tagus aga raua senikaua kui see mil puhul katset võib piaa seakora soe ja enne kui üliselt märgati toibua, õnnestunuks. istusi kolm palli TJK võrgus. Nee oli TJK mängis oma partii vist üliselt Karmi, Laasneri ja Einmanni torgatu. ka tavalisest nõrgemalt. Peale Brenneri Lausalt ja nägusalt. Süüistaa ei olnu puuus meeskonnast ka Rein, kes küll ei keagi, ei kaitset ega väravavahti, palli torka silma iniviuaalsete hiilgesaavuoli puhtalt mängitu. Aega oli selleni ku- tustega, kui lisab koostsse rohkesti liimi lunu ainult 13 minutit. ja kitti. TJK kaitse ttas etteheitetult, Siis vaibus veii Spori surumishoog, väravavaht oli oma harilikkue puuuste jääes siiski küllalt jõuliseks mänguks, ja hüveega. et parajates ohjaes hoia tjk-lasi. Olles Prantsusmaa võitis Inglismaa kergejõusoma nõrkae äärte tõttu kõiki lootusi patiku maavõistluses 62:58. Varem on inglase võitnema sunnitu ainult kesktriole, ei jäänu nu maavõistluse 5 kora. 100 m Lonon 10,8; TJK'l kuigi palju tegevusvabaust. Halfi- 400 m Moulines 48,8; 3000 m takist. Dartiliin Reinfelt K. Silberg Mägi ei lask- gues 9 27,0; 200 m Hanlon 22,0; 1500 m nu palju hingata, võttes palli või meest ja Ellis 4.04,0; 5000 m Beaver 15.10,8; kaugus Cohen 7.07; kõrgus Menar 1.83; kuul Nõel mis neist veel ripakile jäi, selle niitsi ba- 13.83; o a Angeli 56.40. cki V. Silberg Neumann. Joll -Elmann Betty Bobinson püstitas Ameerika naisoli kui takus kinni ja Pihlakal kaus esivõistlustel uue mailmarekori 50 ja 100 yari jooksues. Aja 5,8 ja 11,2. Samas tõukas mängulust hoopis. Rena McDonal kuuli 12.80, Helen Warren jookpaari üksik-läbimurega suuab Pih- sis 80 m tõkkei 12,6 ja Clara Russel heitis base= lak poolaja lõpupole siiski minna kareta- palli 75.10. Poola võitis naiste kergejõustiku maavaks, ühel tema poolt võrku toimetatu Austria 62:44. 60 m Valasievicz 7,9 pallil on vahekohtunik Räästas märganu võistlusel (Poola rek.); 100 m Valasievicz 13,2; 200 m ka käe kaast ja annulleerib värava, 45. Valasievicz 26,9; 800 m Kilosovna 2.30,6; 80 m min. saavutab TJK siiski Pihlaka kauu tõk. Schabinska 12,9 (Poola rek.); kaugus 5.50 (Poola rek.); kõrgus Kraseisu 3:1. Meeste tihnikust tulnu palli ei Valasievicz jevska 1.50,5 (Poola rek.); oa Jasna 31.12; näe sugugi Tipner ja see põrkab postist kuul Perkaus 11.52; ketas Perkaus 34.34. sisse. Düsselorfi rahvusvahelistel oli parema teivas Stury, Ameerika, 4.05; TJK ei ole olnu teisel poolajal kunagi tagajärje: kaugus Borgmeyer 6.74; ketas Kentia, Soojõurikas ja seepärast usutakse vaheajal me, 44,74, Hoffmeister 44.72; 1500 m Lermon, vaevalt tema tasumisvõimalustesse. Pee- Ameerika, 4.07,8; Bcher rinnaosa; 100 m Totakse aga ka peaaegu võimatuks, et Sport lan, Ameer., 10,8, Elracher 10,9, Borgmeyer 10,9; ilma kohata Houben, Jonath, Lammers; suurenaks oma tagajärge. kuul Hirschfelt 15.98, Sexton, Am., 13.54; Esimese veerantunni jooksul on Pih- 110 m Welcher 15,4, Rokaway, Am., 15,6; lakal kaks värava lmise võimalust. Ta 400 m Bowen, Am., 49 0, Hammargren, Rootsi, 49,4, Peltzer 50,4; 5000 ni Kilp 15.24, Iso-Holpressib enese puhtalt läbi kaitsevõru lo, Soome, 15.30,2; oa Szepes, Ung., 61.10; kuue kuni kaheksa meetri kaugusele vä- 200 m r. Wichmann 22,0. ravast kui pall tirib kumbalgi korral pilvetesse. Veel ühe terava pommi lennutab Pihlak meetri võrra väravast ma ja seega on TJK eurivi saavutuse märgitu. Et TJK kaotus veel suuremaks kujuneb, selles võtab patu oma õlgaele KürKes tellib Eesti Sporilehte arvates 1. aubis. Ühe paremalt tulnu pealelgi pu- gustist kuni 31. etsembrini s. a., saab Eesti Keperab ta sülega sisse ja teeb ka teisi vää- hakultuuri aastaraamatu preemiaks. Aastaraaüksikmüügil Kr. 1.25. ratusi. Lõpuks ei suua ta takistaa, et mat E.maksab Sporileht maksab 5 kuu peale Kr. 2.75. Karm Einmanni tst tuleb viies värav Sporilehe tellimisi võetakse vastu Tallinnas, VeTJK arvele. Lõpuvile ei lase ennast kaua ne tän. nr. 11-a krt. 6. ooata, katkestaes harulaselt elava ja pineva mängu ühe rõõmuks ja teise kureesti Sporileht on müügil järgmistes kaupvastuseks. lustes ja rautee raamatukapies. Sealsamas Sport saavutas oma hiilgetagra järje võetakse vastu ka E. Sporilehe tellimisi: J. Kivastiku spoririistae kpl., Ülsuure kokkuvõtmise ja kõiere väljapane- ine Tartus: ajakirjanuse kontor, Tartu jaama raamatumisega, mis oli laitmatult fair ja näsrus. kapp. Mehe on kuulavasti valanu rohkelt higi Valgas: A. Raagi raamatukpl., R. Kauke ka treeningul ja omananu füüsilise kon- ajakirjanuse kontor. Võrus: J. Semmi raamatukpl., Võru jaama itsiooni, mis on momenil võimas murma maha oma põlisei vastasei. Nii TJK raamatukapp. Petseris: N. Grünthali raamatukpl. kui Kalev võtava oma asja kahtlemata A. Küng, P. Ruiso, k.-ü. Uuis, palju kergemalt ja looava tulla toime o.-ü. Pärnus: Pärnu Postimees, Pärnu jaama raamatukapp. hõlpsama vaevaga. Viljanis: V. Strahlberg, A. Lõhmus, HeiMängu suurim üllatusmees oli Einmann eman Sinis, Rumvolt Türil, t.-ü. Iva Priimann Rakveres, O. Lesorf forvarina. Varem on ta näianu sellele Paies, Kohtla-Järvel, Bruns Jõhvis, M. Tamverk kohale kõlbmatut nurgelikkust ja katken- Haapsalus, ajalehe kiosk Paliskis, M. Saar likkust, nüü oli ta aktsiooni aga sula- Otepääl. Rautee raamatukapi: Mõisaküla, Viljani, va, jõurikka ja kooskõlas otstarbekohasusega, nii et võib hakata kõnelema isegi Türi, Rapla, Kohila, Elva, Tapa, Jõgeva, TamEinmannist kui liiumeeskonna looeta- salu, Järva-Jaani, Rakvere, Narva, Haapsalu, Austria väljapaistvama mehe. Vasakul kesk- vast vasaksisemisest, millisele kohale kui- Keila, Nõmme, Pääsküla, Rahumäe, Risti. tormaja Mõek, paremal kaitsja Tanler. agi ei taheta leia sobivat meest. Kuul- l Preemia E. Sporilehe tellijatele E. Sporileht nr. 30. 10. aug. 1929. a. Lhk. 5.
Prantsusmaa võitis Davis cupi. Tilen sai oma elu rängema kaotuse. Borotra oli prantslaste häavares. Davis cupi otsustav väljakutsering al- 8:6, 6:4, siis langeb süü sellest ainult Bogas väljakutsujatele ameeriklastele kohe rotrale. Ta hävitas sõna-sõnaliselt iga siebaõnnestunult, Kuna Laeoste haigestu- tuatsiooni. Veel kunagi ei ole basklane mänginu nii ebaõnestunult. Cochet oli hea kui alati, kui tal tuli n.. üksina mängia kahe ameeriklase vastu. Kohati sai ta hakkama fantastiliste asjaega, et lasta siis jälle Borotrat rikkua kogu suppi. Ameeriklase on hiilgavalt kokku mänginu, igas situatsioonis leilik paar. Nene Wimbleoni võit on praeguse järele täiesti mõistetav. Mõlema mängisi nii väljal kui võrgu es väljapaistvalt, kusjuures AUison oli mõlemast parim. Juba esimesel setil purustasi na prantslase 6:1, teisel oli na juhtimisel 5:1, kui prantslase eni kokku võtsi ja 5:5-ni välja tungisi, isegi 6:5 saavutasi j a setipallini jõusi (mille Borotra muiugi vusseras), et sea kaaluvat setti siiski lõpuks võita. Kolmas sett oli ameeriklastel kinel Barsi, Ungari suurjooksja, kes ületas Peltzeri 500 m maailmarekori ja pühitsenu väljapaist, asi. vai rahvusvahelisi võite. Lõpuvõistluste päev nägi staaionil 11.000 inimest. Borotra esines tugevamana kui kahel eelmisel päeval, ei suutnu aga minna Tilenile karetavaks. AmeePärnu kergejõustiku tagajärgi. riklane mängis oma tavalises stiilis, kõitõusmas ria noori lubavai jõue. 4 rekori. gutamatu rahuga, seaes Ameerika j a Teisipäeva õhtul korralas Pärnu Vaprus mereäärsel staaionil kergejõustiku õhtumiitingu. Osavõtjai oli võrlemisi rohkesti. Suurepärasei tagajärgi näitasi noore. Visketes oli tubli Haral Puistema, Vaprus, kes heitis kerget oa 47,37 j a ketast 42,66. Lootustanva sprinterina esines Dimitri Puistama, kes koras Joh. MeL meri 60 mtr. rekoi 7,3. Kauguses oli Fer. Tammanil noorusega arvestaes kena resultaat 5.64. Ta hüppas isegi 5,84, kui astus üle. Kõrguses tegi Gert Schmit kergesti 170, kui isegi kahel korral 173, millist tagajärge riivamise tõttu rekoriks ei kinnitata. Kolmikhüpe: 1. Fre Kuus, Saksa sporiselts, 12,99; 2. Aug. Kongas, Tervis, 12.35; 3. Joh. Kangur, Vaprus, 12.12; 4. Volf Schmit, Saksa sporiselts, 12.05. A. P. William Tilen. nu, pii tea asetav Cochet juba tähenama schanssi ameeriklastele. Täiesti üllatus oli aga, kui Davis cupi New-Yorgi komitee tegi omalt poolt korraluse, et hiilgavalt esinenu Hunteri asemel Prantsusmaa vastu mängiks noor George M. Lott. Umbes 10.000 inimest oli kogunenu Pariisi läheale Rolan Garros' nimelisse tennisstaaioni, kui rullus esimesena Jean Borotra ja M. Lotti partii. Sümpaatlik prantslane võitis 6:1, 3:6, 6:4, 7:5. Ta püüis kohe alguses hävitaa oma vastase, kui teisel setil leiis enese ameeriklane ja hakkas valmistama kontsentreerimatult ttavale prantslasele peavalu. Kolmas sett seisis 4:4, kui prantslane õnne sooustusel läks spurile j a neljanas seisis ta juba kor 3:5 kaotuses. Borotra meelis oma elegantse, sulava mänguviisiga, Lott oli vähem väljapaistev kui võimas, ilma mingi erilise geniaalsuseta siiski. Pinevus tõuseb kõrgema kraaini, kui vanameister Tilen astub Cochet' vastu. Tagajärg 6:3, 6:1, 6:2 räägib selget keelt. Kunagi ei ole Cochet veel mänginu nii hästi ja kunagi ei ole Tileni nii häbistavalt eklasseeritu. Ka Wimbleonis kaotas Tilen kolme setiga, kui siin ei pääsnu ameeriklane ülse maksvusele, tea muu kui kihutati aga ühest nurgast teise. Tal ei olnu koragi schanssi. Cochet võitis nii kuias ta tahtis, varieeries tempot ja vahelaes alaliselt taktikat. Sellise vormi juures ei suua ka Laeoste lüüa Cochef. Teisel võistluspäeval oli kogunenu jälle oma 10.000 pealtvaatajat. Seekor pii aga see patriootiline rahvas pettuma. Esinesi Wilmer AUison - John van Ryn ja Henri Cochet Jean Borotra. Prantslase arvasi Borotraga anvat tugeva paari, kui see oli eksitus. Nii Brugnon kui Boussus oleksi olnu tema asemel parema. Kui ameeriklase võitsi 6:1, Schok oleiaci Henri Cochet. Prantsusmaa punkti tasakaalu 2:2. Cochet - Lotti mäng pii seega otsustama karika saatuse. Cochet meisteras palle õige väljapaistvas stiilis ja näitas oma kunsti rabavamai finesse. Noor ameeriklan pingutas viimaseni, et oma vastase vääriline olla, kui jäi kõige eneseohveruse peäle vaatamata võietuks. Tilen Borotra tagajärg oli 4:6, 6:1, 6:4, 7:5 ja Cochet Lottil 6:1, 3:6, 6:0, 6:3. Hoffmeister 46,31 ketast. Dortmuni võistluse: 100 m Jonath 10,8; 400 m Kister 50,8; 800 m Kauffmann 1.56,6; 5000 m Petri 15.28,4; ketas Hoffnieister 46.31; oa Hoffmeister 56.30; kõrgus Busch 1.83; kaugus Dobermann 7.06; teivas Baltes 3.58; kuul Dobermann 12.97. H. Palonen miilini f Jalgpalli' J saapai lj üksikult ja ulgaviisi oavale M pinaega soovitab i Esimene Tallinna Vilitstus on uus Soome täht oaviskes, kes võitis Tamperel tagajärjega 62.70. Samas jooksis Pitkänen 100 m 11,5, Järvinen 400 m 51,3, Pohjola 1000 m 2.32,9, Potila 3000 m 8.47,7, Toivonen 10.000 m 32.10,5, Järvinen 110 m 15,7. Kuuli tõukas Alarotu 14.28, ketast heitis Kenttä 41.31 j a vasarat Eriksson 45.37. '- _ 1 Tallinn, Heeringa 4, kõnetr. 2 0-7 5 I Abereen, Schoti jalgpallimeeskon, 1 lõi Stokholmi 4 : 1 ( 2 : 1 ). E. Sporileht nr. 30. 10. aug. 1929. a. Lhk. 6.
Sportarstlikke näpunäitei. Väsimus. Väsimusolluse. Kohalik- ja üline väsimus. Lihasekurnamine. Väsimus välte-, kiir- ja jõuharjutuste puhul. Dr. A. Veiss. Ttab lihas kauemat aega ja vahet- tab väikene lihasgrupp, siis tekib pea kopiamata, siis tekib rohkem põlemis-lõpu- halik väsimus, ehk küll t hulk ja üline proukte, nagu süsihape, kui vereringvool kasulik mõju kehale väga väikene. Ripnei eemalaa suuab. Nee proukti pues kõveratu käega, tunneme käe likogunees lihasesse, langetava tema t- hastes pea väsimust ja valu. Läheme aga võime ja tekitava v ä s i m u s e. Väsi- treppi ma teisele korrale, siis ei tunne must võime eksperimentaalselt tekitaa, meie peaaegu ülse väsimust ega valu liärritaes lihast elektriga. Algul reagee- hastes, ainult hingamine muutub sügavarib lihas ärritusele hästi, kui kauase är- maks, kui t hulk ja füsioloogiline efrituse mõjul väsib lihas ja lõpuks ei tõm- fekt kehale on palju suurem, kui eelmise bu ta ülse kokku. Väsimuse tunnusteks harjutuse puhul. Kohalise väsimuse puon: tvõime langus, sagease vea t- hul on easittamine sama lihasgrupiga tamisel, valu ja kangestus lihastes. An- takistatu, kui täiesti võimalik teiste, name Väsinu lihasele puhkust, siis eemal- puhanu lihastega. Jõuharjutuse, mis atakse vereteee kauu väsimus-prouk- üliselt kehale mõjuva, nagu maalus, ti ja lihas omab enise värskuse ja t- ligineva väsimustüübilt kiirharjutustele. võime. Kui väsinu lihas ei saa küllalt Kõiki nei anmei väsimuse kohta hapnikku ja toitu, siis tekib l i h a s e - kokku võttes, peab kehalisi harjutusi nii k u r n a m i n e. Praegu tuleb tea harva valima ja vahetama, et õpilase kogu ette, kui sõja-aastatel sageamini, sest tunni aeg teguvõimsa ja värske oleksi. siis oli toitmisolu kehvema. Mägi- ja lennusporis on lihaskurnamine harilikumaks nähtuseks, sest õhk on Õream ja seega haipniku sisalus väiksem. Paliiseiklusi Kesk-Eesti põhjanabal. Väsimus on hoiatuseks, et tarvis pujalgpall üle kõige. Kuias li 33:0. hata. Inimene hoiatust tähele pannes, kas hoog Pärnumaal, Järvas ja Sakakatkestab t, muuab tema kuju või pin- las, Jalgpalli mis jalgpalliliiu geograafie efinitsioonil gutust. kõik kolm kokku tähenab Kesk = Eestit, on tänavu Harjutuse ja t, kus rütmiliselt pin- nii suur ja äge, et Kesk-Eesti on tõusnu Sisetugevamaks pallikantsiks. Tartu koos Lõugutus ja puhkus vaheluva, võiva kaua Eesti na-eestiga, kes läinu aastal spuriga avanseekesta, ilma et väsimus tekiks. Niisugu- rus, on tänavu õige vaikne ja Kesk-Eestile tä= sei kehalisi harjutusi nimetatakse v ä 1 - navu vist enam ligi ei pääse. See võib aga ränjuhusel Tartu JK-le tähenaa tagasitulet e h a r j u t u s t e k s. Siia kuuluva käi- gemal kut liiuklassist A klassi. mine, aerutamine, suusatamine, pikamaa Jalgpallil Kesk-Eestis on päris ürgloousliku jooks jne. Paremaks välfteharjutuste tüü- mllu iseloom. Kujutage ainult ise: säärast kir= biks on kopsue- ja süamet, mis elu- gee purskamist, nagu see olnu Pärnu staaioni algusest kuni lõpuni kestab, ilma et väsi- avavõistlusel, tuleb kogu maailmagi kohta vähe ette. Ligikauu võrsena sellele on teäa, et mus tekiks. See on ainult selle tõttu või- korra Hispaanias ühel Inglise vahekohtunikul malik, et iga süame kokkutõmbele lõ- tulnu võistlusväljalt põgenea 100 meetri temvenemine järgneb, mis on küllalt puhku- poga, ja et Argentiinas olevat mänguvälja tribüüniest eralatu mehekõrseks. Välteharjutuste puhul on energia- pealtvaatajate guste okastraaist tõketega. kulu suur, sest tst võtava palju lika kiab Kesk-Eesti ajalehti, mia on pool hase osa. Süame- ja hingamiset suu- tosina ümber, palju enam jalgpall kui viljakasv, reneva märksa, kui niisugust koorma- Vene-Hiina tuli ja Pan-Euroopa. Kõik nee viipoeva häbelikult sünmuste ja seikluste tust, nagu jõu- ja kiirharjutuse tekita- mase taha, mia pakub suur rahvussport, millise tiitli va, ei tule siin ilmsiks. Väsimusolluse, jalgpall on omale poolmuiu saanu juubelikinmis lihastest verre satuva, kantakse ko- gina. Iga pühapäev läheb Kesk-Eestis võistlusroh, gu kehas laiali. < kelt ja kärarikkalt. Suuri keskusei on KeskLoomulik, et harjutuse kestvusel pole Eesti! kaks, nagu maakeralgi nabasi, ü k s neist kehal võimalik kõike väsimusollusei ee- on Pärnu ja teine Türi. Mõlemal on oma 1. klassi meeskon: Pärnul Tervis ja Türil SR, kes malaa. Kaua kestvatel välteharjutustel praegu valmistuva esivõistlustele. Teisi suuretekib üline väsimus, mis ennast ilmutab mai ja väiksemai meeskoni on peaaegu igas ülises nõrkuses, roiumises ja ttahte külas, sest maamees ja jalgpall tõotava varsti puuuses. Kosumine, niisugusest ülisest saaa lahutamatuks paariks. põhjanaba meeskon", Türi SR, väsimusest nõuab puhkust 8 10 tuni. võtabkesk-eesti tavaliselt iga pühapäev kous vastu ainult Selle aja jooksul on kehal võimalik väsi- võõramaalasi", nagu tallinlasi, tartlasi ja viljanlasi. Eranina sellele tehti viimati siis lõbu, musollusei organismist välja eritaa. reis Võhmasse kui seal saai Leolalt lüüa 1:2. Kiirharjutuse nõuava lihastelt kii- Tagant järelegi veel põrutava mälestuse selrei, üksteisele järgnevai kokkutõmbei. lest matschist, millel sai maitsta eriliselt kõvasti Mia kiirema on harjutuse, sea suu- vürtsitatu jalgpalli ä la Võhma, mis on paljupalgelise rahvusspori erisort. Mängijai lubati rem on energia kulu. Et suurenatu toit- viivitamatult päris heasüamlikult koguni pussimise nõuei täita, selleks laieneva vere- taa, piirikohtuniku kisasi ja vehklesi ise kaasoone, süa hakkab kõvemini peksma ja sa, ning lõpuks ei puuunu matschi ajal ka väljale tormamine. See viimane hingamine muutub sügavamaks ja kiire- pealtvaatajate oli küll hõlpsalt mõistetav, kuna väljal ülse ei maks. Lõpuks ei suua süa ja kopsu olnu ouijoonesi. Foule tehti üks-üheteise õtsa, küllalaselt lihaste tarbei katta ja hin- kuigi rängalt vigastaa ei saanu ükski, sest gelamine lõpetab kehat enne, kui tekib maamehe on väga sitke. Samal ajal, kui Türi sinisei (1. meeskon), lihaste väsimus. Seega näeme missuguse viheli, mängisi musta (Türi SR-i 2. määratu tähtsuse omava tugeva kop- Võhmas meeskon), Türil Tapa kaitsel, sporiklubi 2. su ja süa kiirharjutuste puhul. meeskonnaga. Mustasi tugevnas siniste kaitse* Jõuharjutuse on lihastele tugevaks paar Karpener Biiber, kes Võhmas ei käinu, tapalastel, kel oli ka kaasas 1. meesk. mehi, katsumiseks. Siin ripub väsimus harju- ja tuli kaotaa. Türi musta võitsi 2:1, millega tuste iseloomust, s. o. kas on harjutuse ko-,,tasa tehti vanemate Võhma patu", nagu kirhalise või ülise tähtsusega. Näit. t- jutas Järvamaa". E. Sporileht nr. 30. 10, aug. 1929. a. Lhk. 7. Järgmisel pühapäeval oli Türil Viljani kaitseliiu sporiklubi. Ta ei ole lähealtki enam nii tubli meeskon, kui paari-kolme aasta eest, mil pääsis korra kõigi ringkonae finaali. Päris hõlpsasti võitsi Türi sinise poolajaks 3:0, kui lasi siis mängu lõvale ja ei saanu enam ohjasi kätte. Lõputagajärjeks tuli Türi võit 3:2. Väravai lõi Türi eest vs. R. A. Saloin, pb. A. Biiber ja tf. H. Pavels. Kesk-Eestiski nagu mitte kõige igapäevasem oli Türi 2= värav, mille lõi 12 meetrilt paremback. Mäng oli seevõrra Viljani väravas, et backiki tikkusi vastase trahvikasti. Viljani kahest väravast lõi ühe Türi kaitsja (kõrvalmehe eksituse" tasategemiseks) ja teise tf. Tiio. Viljanlastest oli hea pb. Pukk, kes oli parem kaitsja väljal. Siis tuli juubeli välkturniir. Liit oli ostnu 30.000 seni eest 9 juubelikarikat, millest üks saaeti provintsimeeste tuju tõstmiseks ka Türile. Koos oli 5 meeskona: Kohila Püsivus, Rapla SS, Käru SS ja Türi SR-i 1. ja 2. meesk. Vä= lismaalase", kes oli 70, 50 ja 20 km. kauguselt, saabusi täiesti moosalt autoel, heast suslaühenusest hoolimata. Hommikul oli 90-minutiline normaalmatsch Türi 2. meeskonna ja Käru sporiseltsi vahel, kes mõlema ülesanmisega välkturniirile oli hilinenu ja pii nüü rahuluma ainult üksteisega. Karu meeskon oli välimuselt kurjakuulutav: särgi ja püksi oli kaunistatu rohkete kantiega ja triipuega ning nägi seetõttu välja kõik kui Mehhiko kinrali. Türi musta algasi mängu lõbusatujuliselt ja asusi kohe väravatelml seie. See ei olnu enam aga naljaasi, sest väravate vabritseerimine kujunes ennenägematuks suurtstuseks. Väravai maslnati ühesuguse hooga algusest lõpuni: esimese veerantunniga 6, poolajaga 17, teise poolajaga 16, lõpuresultaat 33:0! Kesk-Eesti oli jälle tulnu toime ainulaailise asjaga seekor väravatelmise rekoriga. Pealtvaatajatele oli kõige suuremaks raskuseks väravate lugemine, mis vägisi kippus sassi minema. Tagajärje eksootilisele suurusele oli hea mõjuga karulaste liikumatus ja abitu pallikäsitus, ning Türi mustae hoogus mäng ja hea kooskõla. Türi mustae koosseis oli: Kuevita; Josia Embek; Rass Täker Aamson; Kaasik 2. isihv 2. Sihv 1. Lõvi Tõrv. Kõige rohkem väravai tegi tf. 14 (kah rekor), siis vs. 7, ps. 4 jne. Lõpul sai oma väravaportsjoni veel halfi, kes ka ei tahtnu jääa nina vastase väravasse pistmata ning selleks tuli eurivisse. Väravavahil lasti sisse lüüa mängu ainus penalty. Välkturniir ise algas peale lõunat rongikäl guga turuplatsilt pallival jäle. Ees pritsimeeste muusikakoor, siis SR-i lipp, mia kanis jalgpalliliiu en. juhatuse liige J. Vollman, kes juba enam kui kümne aasta eest Türil olnu kuulus pallirüütel, ja siis 4 meeskona. Kärulase, kellele Türi peale 33:0-i enam sugugi enam et~meelinu, oli kaunu, kuna nene võitja,,türi uruguailase", muhelees rongikäigu sabas srkisi. Tihe vihm rongikäigu ajal oli ainult pa= ras jahutus vapratele nahkkuulimeestele. Esimeses välkmatschis 2X15 min. kohtasi Lääne-Eesti meister Kohila-Püsivus ja Rapla SS. Viimase meeskonnas oli ainult vast pooltel mängijatel pallisaapa. Teenitult võitis O. Lõvi vilistamisel Kohila 2:0. Väravai lõi tragi pä. Piiskop ja vs. Minn. Finaal Türi siniste ja Kohila vahel sai kesta ainult pisut üle viie minuti. Türi vä. Siki Viirman saatis korneripalli torea l= giga Kohila väravasse, kui üks kaitsjatest palli tõstis käega üle põikpuu. Järgnes karistuslõk, kui selle toimetamise ajal tuli Kohila paar mängijat määrustevastaselt karistusalasse. Koramisel lõi pb. Karpener palli väravasse, kui tsentrisse tulekul algasi Kohila mehe protesteerima. Na oli tulnu nähtavasti ainult võitma ja sattues kaotuse lävele, lahkusi väljalt. Kuna asjas ei saanu kahtlust olla, siis anis liiu sekretär A. Luht karika Türi SR-i esimees M. Tembule kohe üle., Mänguisu Kesk-Eestis ei ole nii hõlpsasti kustutav. Kiirelt li veel maha 2 välkmatschi sõprusmänguena. Karika võitja SR-i 1. meesk. läks Rapla SS=i vastu tulle enises koosseisus: Kuevita; Karpener Biiber; Eka Saloin E. Pavels Kaasik 1.; Tõnso Einamanh A. Pavels R. A. Saloin Siki Viirman. Raplat lõi too koosseis 100 protsenti tugevamalt, kui see Kohilal kora läks, nimelt 4:0. Resultaat on ka kõige suurem, mis juubelipäeva pooletunnilistel matschiel kogu Eesti kohta saavutati. Väravai tegi ps. Einamann 2, tf. Pavels ja pä. Tõnso kumbki ühe. Päeva lõpunumber oli Türi siniste ja mustae,,suurmatsch". Algvärava tegi rahva üllatuseks ja 1. meeskonna vanahärrae" meelehärmaks 2. meeskon. Siiski pääsesi sinise piinlik, kusest, lüües vä. Viirmani ja ps. Einamanni kauu kaks väravat vastu. Nii ohverati juubelipäeval Türil jalgpallile kokku 43 väravat. T. Kivi.
Kalev ei s a a n u Terviselt revanschi. E. Ernesaks püstitas Pärnus 100 m ujumises vis 0:0. Kalev-Pärnu 3 4:1. Munu näalat võib julgesti nimetaa sportlikult 1928. ja 1929. hooaja heleamaks Pärnus. Kaheaastase vaheaja järele peeti uuesti ujumisvõistlusi ja elustati unustuse hõlma vajuvat rattasporti võistluse korralamisega. Kalevi jalgpallimeeskonna kauaooatu revansch luhtus. 30. ja 31. juulil korralas Tervis maakonna esivõistluse rattasõius mereäärse staaioni serajal. Munu aastal peeti võistlusi täiesti salause katte all, kui seevastu tänavu anti sellest paar päeva enne sõitu ka teäa seltsiele ja rahvale. Osavõtjai oli vähe ja aja keskpärase väikese ringtee tõttu. Võistluse parim oli V. Rehe, kes näitas tüseat sõitu. Võistluse tehnilise tulemuse: 1 klm. 1. V. Rehe, Auru Laine, 1.43,3. 2. A. Sommer, Tervis, 1.45,0. 3. Joh. Volmerson, Vaprus, 1.46,3. 3 klm. 1. A. Sommer, Tervis 5.32,8 uus Pärnumaa rekor. 2. V. Rehe, 5.33,0. 3. Joh. VoL merson, 5.35,5. 5 klm. 1. V. Rehe 9.27,6. 2. A. Sommer 9.30,6. 3. J. Tompuu, Tervis. 10 klm. 1. V. Rehe 21.41,0. 2. E. Soosaar, Tervis, 21.59,7. 3. Miljon, Tervis. Seltsiest tuli võitjaks ühe osavõtjaga Auru Laine 11 punktiga, jättes teiseks Tervise sama arvu punktiega. Pühapäeval lavastas N. Kursman Tervise nimel Pärnus pika vaheaja järele ujumisvõistluse, milline kujunes E. Ernesaksa startimisel rahvuslikuks. Võistlus korralati jõel 25-mtr. b a s s e i nis". Osavõtjai oli rohkesti ja eriti Sini Kaljust. Publikut arvukalt, kuigi varemail aastail on olnu pealtvaatajate arv perekam. Pärnlasist oli võistluse parima meestest Intson ja naistest Scheffer. Paranati mõne maakonna rekori. Lõpuks oli Pärnus esmakorselt vee= pallivõistlus. Mängu esitasi vai E. Ernesaks ja Kursman, kuna pärnlasil oli rohkesti tegemist vee peal hoimisega. Võistluse peeti ujumiskursuste lõppvaatusena, millisei juhatas N. Kursman, Tall. Kalevist. E. Ernesaks, TÜK, püstitas 100 m ujumises uue Eesti rekori ajaga 1.12,4 ja ületas rohkelt 400 m oma, milline aga rekorina kinnitamist ei leia lühikese basseini tõttu. Üliselt õnnestusi võistluse hästi. Võistluse tagajärje: 50 mtr. naistele vabalt. 1. M. Scheffer, Tervis, 45,1 uus Pärnumaa rekor. 2. T. Paju, Tervis, 63,1. 100 mtr. rinnuli naistele. 1. M. Scheffer 2.12,3. 2. T. Paju 2.25,2. 100 mtr. seljali naistele. 1. M. Scheffer 2.03,0. 400 mtr. vabalt naistele. 1. M. Scheffer 9.46,4 uus Pärnumaa rekor. 2. T. Paju 10.17,1. 100 mtr. vabalt meestele. 1. E. Ernesaks, TÜK, 1.12,4 uus Eesti rekor. 2. A. Män, Sini Kalju 1.51,6. 3. J. Sarapik, Tervis, 1.53,0. 100 mtr. rinnuli meestele. 1. K. Intson, Tervis, 1.44,4. 2. E. Haas, Sini Kalju, 1.47,3. 3. J. Sumpson, Sini Kalju, 2.03,3. 100 mtr. seljali meestele. 1. E. Ernesaks, TÜK, 1.45,0. 2. K. Intson Tervis, 1.49,4. 3. Joh. Sarapik 2.15,2. 400 mtr. vabalt meestele. 1. E. Ernesaks, TÜK, 6.05,7 aeg parem Eesti rekorist. 2. O. Kurgo, Sini Kalju, 8.37,4. 3. E. Haas, S. Kalju, 9.05,4. Teateujumine 4X25 mtr. 1. Tervis 1.22,2 rekornorm (koosseis Orik, Intson, Rähn, Puhmas). 2. Sini Kalju 1. 1.23,3. 3. Sini Kalju 2. arvatu meistermeeskon TJK, kea ei suua Pärnu seltsi võtta vastu liig raskete tingimuste Eesti rekori ja ületas 400 m oma. Kalev-Ter- pärast. Pühapäeval pani alus Pärnu poiste sporijalgrattasõiu tagajärgi. liiule. Juba esimesel päeval asutati arvukalt Veepallis võitis kombineeritu meeskon Ter- klubisi. vist 6:0. A. P. Alates 1924. aastast on külastanu Pärnu Tervist praegune Tall. Kalevi jalgpallimeeskon. Esmakorselt esineti Kalev 2. nime all ja võieti 3:1. Järgmisel aastal Kalevipoja värves tehti traitsiooniline 6:0. 1926. Kalevi ressis algas ka= tastroofie seeria. Tervise suure ülekaalu juures võitis õnnega Kalev 2:0. Järgmisel hooajal puhati, kui 1928. a. võitis Tervis üleolevalt Kalevi 4:1. Tänavu ähvarati tasua veriselt, kui maotu revansch lõppes Tervise moraalse võiuga 0:0. 3. aug. heitlesi staaionil Art. Jürvetsoni Tallinn, Toompuiestee 19, vilekontseri ja mühiseva tormi saatel Tervise ja Kalevi meeskonna, kes rivistusi algvileks järgtelef. 20-19. miselt: K a l e v : Ratnik; Maiste Nelisnoi; Koort Piperal (meesk. vanem) Kull; Kallo Koovit Kipp Gerasimov Räästas. Tervis: Otman; Soovitab oma valmistatu Schmit (meesk. vanem) Laur; Parm Vabrit Kuuter; Mäger Välbe Martson Eskusson spori ja võimlemise abinõusi. Siigur. Esimese veerantunni mumisel muutub Tervise rivistus alles täisarvuliseks. Kalev mängis Tervise vastu seekor kõigi aegae nõrgeima partii Pärnus. Tervise süi vastupanu rvis kakaubamaja 8 P O R T M g levlasilt nene mänguoskuse. Tervise reserviega 1 Kõnetr. 2300. == esineva eurivi lgivaesuse tõttu pääsis liiu- = Tallinn, Narva mnt. 19. klass tagasi koulinna kolme-nelja kaotusvära= vata, milleks schansse oli rohkesti. Publikus imestati, kuias sellane nigelamänguline meeskon ülse on pääsenu liiuklassi ja suutnu oma nimele kirjutaa võite Hertha, Spori j. t. üle. Esimene poolaeg mus tasavägiselt, kuigi Kalevil oli tubli tuule sooustus. Teine poolaeg läks enamuses pealinlaste puuri läheuses. Väravaschansse oli küllalaselt, millest enamus Tervise eurivi kasutaa. Äärmiselt nigela mängu tulemuseks oli lõpuvile väravateta viik. Mängu käigule vastavam oleks olnu Tervise vähemalt paariväravaline eu. Tervise vv. Otsman esitas tubli partii. Kaitse oli lgikinel, kui eurivi ei suutnu realiseeria väravaks rohkei võimalusi. Teisel mängul oli vastaseks mingi segamees, kõn, milles esines isegi Pärnu meeskonae re- 1 Soovitab sporiabinõusi kõigil alael suures serve. Mängult võis tea võrrela linna kolman- H väljavalikus: kergejõustikus, jalgpallis, võimlemises, lauatennises (ping-pong) jne. a garnituuriga, teiseks nimetaa oleks palju. Teine halftime läks 10-mehelises rivistuses ja vä- S Inglise murutennise r e k e t i. ravas ei olnu isegi regulaarset vahti, vai pool- = Kooliele, sporiseltsiele ja sõjaväelastele kaitse reserv, kes siiski pärit lausalt lke pa- = hinnaalanus. reeris. Kalevil oli rohkesti tegemist, et panna kirja selle lapitu vähemaarvulise meeskonna üle või, tu. Esimese värava tegemise õigus kuulus nimetu" meeskonnale, kui vilemees tunnistaski sea vai palli keskväljale viimise käsuga, kui lgi laskis teha mujalt. 11. min. paneb tf. Kipp 1:0. Lk oli 20 mtr. ja läks puuri väravavahi käte ja jalgae vahelt. 24. min. teeb pä. Kallo Talinn, Pikk t. 47, tel. 10-02 18 mtr. püümatu pommiga paremasse nurka. Seis 2:0 Kalevi euks, millega ka poolajale minnakse. Teisel kirjutab 54. min. Kallo 3:0 ja 65. min. lisava pärnaka ise juure neljana. 78. min. on kõiki kergejõustiku kor,,nimetu" meeskonna käes. Tf. Sarapik lükkab palli äärele, kust Haitovi sust lb tf. jalgpalli, tennise ja Sarapik väravajoonele, juurejooksnu vä. Alep lükkab kera üle joone. Seis 4:1 Kalevi euks, milmuue mängue line resultaat ka lõppvileni püsiv muutmatult. Vahekohtunikuks oli Loola. tarbei Üliselt jättis Kalevi seekorne külaskäik väga kahvatu mulje. Seega on külastanu tänavu Pärnut kuuest liiuklassi meeskonast viis, välja tunnustatu heauses kõu- Sporiäri RESEV RESEL m O.-ü. Esto" Suvehooajaks ja välismaae tehastest. Just nüü, kus kõik äritatu ja närviline on, omab mure meie vaimlise heatune üle kahekorse tähtsuse. Hoiuge ülespiitsutamast eluenergiat uimastavate jookiega ja võtke selle asemel hommikuti 2 3 teelusika täit Rohkem- rahu. piimas. Ovomaltine" toiab ja kosutab. Ta kosutab ka Tei. Dr. A. Waner, A-G, Bern, Schweiz Saaaval kõikies apteekies ja rohu kauplustes. P e ä l a u: A/S. EPHAGtt, Tallinn, Harju t. 41 ja Narva mnt. 42. Tartus : Lille tän. nr. 1 Vastutav toimetaja H. T a m m e r. Tallinna Eesti Kirjastus-Ühisuse trükikoa, Pikk t.2 Avar valik sporikirjanust. Fürth tuli Saksa jalgpallimeistriks lüües finaalis Berliini Herthat 3:2 (1:1). Molles paranas Saksa oaviske rekori 64.91,5 peale. Berliin võitis Buapesti kergejõustiku linnavõistluses 46:44. 100 m Krnig 10,4; 400 m Barsi 49,2; 800 ni Barsi 2.05,6; 1500 ni Szabo 4.05,0; 500 ni Kõhn 15.59,8; 110 ni Trossbach 15,3; kõrgus Kesmarki 1.91; kaugus Balogh 7.58; kuul Daranyi 14.93; ketas Marvalits 44.98. Väljaanja Eesti Spori Keskliit.