Anneli Rabbi:?Alati saabainult paremaksminna!? Esi m esest au gu st i st 2019 ju h i b Pär n u ü h i sgü m n aasi u m i An n el i

H A A M ER - PÄ RN U Ü H I SGÜ M NA A SI U M KOOLILEHT VALMIB G 3. KOOLILEHE KURSUSETÖÖNA Anneli Rabbi:?Alati saabainult paremaksminna!? Esi m esest au gu st i st 2019 ju h i b Pär n u ü h i sgü m n aasi u m i An n el i Rabbi. Pär n u l i n n av al i t su s k i n n i t as t a m ei e k ool i d i r ek t or i k s t ei se av al i k u k on k u r si t u l em u sen a. Esi m esest k on k u r si st d i r ek t or osa ei v õt n u d. M ei e t oi m et u s ot su st as, et ol ek s p asl i k t u t v u st ad a d i r ek t or i t k a m ei e l u gejat el e. An n el i Rabbi k abin etti sisen edes ja en d tu tvu stades n äib k abin et väl ja ju stk u i sam asu gu n e, n agu see ol i dir ek tor M ar t Ku u sk m an n i ajal. Dir ek tor Rabbi pak u b m u l l e istet n in g k u i k äin väl ja soovi m eie vestl u st l in distada, u l atab ta m u l l e l au sa om a päevik u, m il l e peal e l in distam isek s k asu tatav tel efon asetada, et h el i par em in i m ik r ofon i k ostak s. Õh k k on d on siir as n in g soe, n agu see on m in u jaok s al ati dir ek tor i k abin etis ol n u d, k a Ku u sk m an n i ajal. Esm al t k ü sin, k u i l ih tsal t või k eer u l isel t l an getas An n el i Rabbi otsu se, et soovis ol l a Pär n u ü h isgü m n aasiu m i u u s dir ek tor ja m ik s ta val is ju st Pär n u ü h isgü m n aasiu m i. An n el i Rabbi vastab:?m a ar van, et Pär n u ü h isgü m n aasiu m on l äbi aegade ol n u d Pär n u l in n a l ipu l aev. M eil on im el in e k ool im aja, siin on tor edad õpetajad ja m u idu gi im el ised õpil ased.? Kool il on k a al ati ol n u d h ea m ain e. Ku i u u r in, k as tal on ol n u d Pär n u ü h isgü m n aasiu m iga k a var asem at seost, vastab dir ek tor :?Kõik m in u sõbr ad, tu ttavad ja õde on k u n agi om al ajal õppin u d Pär n u ü h isgü m n aasiu m is. Su u r em seos on m u l aga sel l e h oon ega, sest tegu on m in u esim ese k ool im ajaga k u n i k esk k ool i l õpu n i.? Lisak s m een u tab An n el i Rabbi om a esim est k or da siin m ajas ü l e pik a aja, m il päh e tu l i m õte, et?n o n äed sa, tr epid on k a väik sek s jään u d?. M õel des sel l e al l seda, et 1. k l assi l apsel e tu n du s k ogu k ool im aja n in g er iti tr epid m assiivsed, k u id n ü ü d täisk asvan u n a aastaid h il jem n aastes, ol i r eaal su s n atu k e tein e. Dir ek tor n en dib, et siin m ajas on al ati ol n u d tr aditsioon ik s h om m ik u ti tr epil õpil aste ter vitam in e. Seda on tein u d iga dir ek tor en n e teda n in g k a tem a k avatseb tr aditsioon i jätk ata. Kool iaasta al gu ses on m eie k ool is pal ju m u u tu si toim u n u d: u u s dir ek tor,pu u du m issü steem n in g isegi k ool i fassaad on u u en en u d. Uu r isin dir ek tor il t, m il l iseid m u u tu si m eie k ool is veel toim u da võik s.?m u l on toh u tu l t vedan u d, m a ar van m a ol en ü k s õn n el ik u m aid k ool idir ek tor eid, sest m a k an dideer isin am etisse n in g ju st al l es on teh tu d vär sk el t r em on ti, väl isfassaadi k or r astatu d n in g on är a teh tu d m idagi, m ida siin on am m u oodatu d,? sõn ab dir ek tor ja soovib täpsu stada, et pu u du m issü steem võeti vastu ju ba ju u n ik u u õppen õu k ogu s n in g n ü ü d tegel etak se dok u m en tidega, et otsu s l õpl ik u l t är a vor m istada.?m er em iil i jook su vaatam a tu l l es ol i toh u tu tu u l n in g peal e seda n aer sim e k odu s, et k a m in u peas on toim u n u d täiel ik tu u l te pu h an g.? Nim el t tu l i Rabbil idee k or r al dada jaan u ar is ü r itu s n im ega Üh isfest, m is ol ek s segu k ah est asjast: ar vam u sfestival ist n in g osal u sk oh vik u st. Ür itu se eesm är k on pan n a n oor i k aasa r ääk im a. Kes teab, võib-ol l a on Üh isfestist k u ju n em as u u s tr aditsioon n agu n äitek s Pü ü n e. Lisak s sel l el e on Rabbi ü k s l ootu si, et k a õpil aste ar v peagi su u r en eb. Kü sim u sel e, k as u u el tööpostil on esin en u d k a ju ba ü l l atu si või r ask u si, vastab Rabbi, et ette ol n u d tu l n u d k eer u k u si sel l ega, k u i k iir esti ta en d k õigega k u r ssi on pidan u d viim a. Nim el t peab ta teadm a k õik i vastu seid. Ta toob n äite:?ku i väl jas ol id eh itu sm eh ed, k es k ü sisid, k u st väl jas vett saab, siis m a ei osan u dk i sel l el e k oh e vastata.? Sam as n en dib Rabbi:?Siisk i tu n n en en n ast tän u l ik u l t, sest ol en osa saan u d väga toetavast k ol l ek tiivist ja positiivsest su h tu m isest.? Õpil astel e r äägivad õpetajad 1. k l assist saati, et õpetajaam et on r ask e. Uu r in, k as Rabbi n õu stu b sel l ega. Tah an k a teada, m ik s tem a õpetajak s h ak k as ja k as ta soovitak s seda am etit õppim a m in n a m eie sel l e aasta abitu r ien tidel e.?m a k in dl asti soovitan n oor tel m in n a õppim a õpetajak s. Soovitan m in n a, k u id tu l l a tagasi,? sõn ab Rabbi. Sel l ek s, et n oor i in n u stada, toob ta n äite om a tü tr est, k es al u stas sel sü gisel õpetajateed Koh tl a-jär ve gü m n aasiu m is eesti k eel e ja k ir jan du se õpetajan a. Õpetajaam etit ol i ta tü tar al ati väl istan u d n in g õppis ü l ik ool is k ir jan du steadu st ja eesti fil ol oogiat.?võõr k eel te tu n dm in e on k ü l l äge ja ol u l in e, k u id eesti k eel e k õr gtasem el osk ajaid jääb ain a väh em ak s," an dis em a tü tr el e n õu. Ta tü tar pol ek s k u n agi õpetajak s h ak k am isest u n istan u d, k u id n ü ü d k ir jel dab seda tu n n et võim san a.?kõik õpetajad m u r etsevad sel l epär ast, k as n ad on h ead õpetajad," täh el dab Rabbi n in g l isab,?tän apäeval on õpetajaam et väga l oom in gu l in e, tu n de on võim al ik il m estada m eel etu l t pal ju de er in evate vah en ditega". Lisak s tõdeb dir ek tor Rabbi, et õpetajaid on iga ain e jaok s vaja:?pär n u k ool iju h tide ü h en du s tegel eb n -ö k aar distam isega, n äitek s viie aasta pär ast vajatak se Pär n u s väga pal ju õpetajaid." Ku i u u r in Rabbi vaba aja ja h obide k oh ta, n en dib ta, et viim ase aja k iir e el u tem po tõttu on h obidega tegel em in e tagapl aan il e jään u d, k u id ta tegel eb siisk i m eel sasti n aisk odu k aitsega. Nim el t on ta Pär n u m aa r in gk on n a aseesin ain e.?ku i väh egi võim al ik, siis sobitan en n ast n aisk odu k aitse tegevu sse,?, ü tl eb Rabbi. Dir ek tor k ir jel dab en d väga sel tsk on dl ik u ja pal ju de in im estega su h tl eva in im esen a.?seetõttu m eel dib m u l l e vah etevah el l ih tsal t ü k si jal u tam as k äia k as m er e äär es või m etsas,? l isab ta. Pan en täh el e, et k u i u u r in, k es on dir ek tor i k an gel an e, eesk u ju, jääb Rabbi pik em al t m õtl em a.?per ek on d, täpsem in i m u isa,? vastab ta l õpu k s. Om a isa k ir jel dab ta väga töök a, sel tsk on dl ik u ja r õõm sam eel sen a.?om a isal t ol en il m sel t k õige r oh k em seda õppin u d, et ei toh i en n ast n or gu l asta ja et k õige en am peab su u tm a n al ja visata iseen da ü l e.? Kesk k ool i ajal õn n estu s tal k äia Pär n u k ool iteatr is.?õpetajad Aar e Laan em ets ja El m ar Tr in k on õpetajad su u r e al gu stäh ega,? väidab ta. Dir ek tor Rabbi jaok s on dr aam aõpe aval ik u esin em ise ja m eesk on n atöö al u s. Ta sõn ab:?dr aam a õpetas m in d m är k am a k õik i. Ka teater ei k oosn e ain u l t n äitl ejatest, teatr ik ogem u s k u ju n eb tr epiesisest k u n i l avan i väl ja, k ogu per son al on h in n al in e?. Lõpetu sek s soovin, et dir ek tor r äägik s m õn e põn eva l oo om a k ool iajast.?ku n a ol en õppin u d siin k ool im ajas, siis tean väga h ästi, m is on r äh n ir in g ja m er em iil i jook s,? tõdeb dir ek tor. Ta k ir jel dab en n ast k u i väga pü ü dl ik k u õpil ast:?lõpetasin n el jade-viitega?. Dir ek tor i sõn u l an n ab tal l e l ootu st see, k u idas h om m ik u ti õpil ased sär asil m sel t k ool i tu l evad. Ta soovitab õpil astel u n istada su u r el t n in g tu l etab m eel de, et al ati saab ain u l t par em ak s m in n a.?ku i ei ol e võim al ik val ida, m is tööd sa tegem a pead, sest sa l ih tsal t pead sel l e är a tegem a (n äitek s pu u r iida l adu m in e), siis väh em al t val i, m il l ise su h tu m isega, sa seda tööd teed,? soovitab dir ek tor Rabbi. Tän am e dir ek tor An n el i Rabbi vestl u se eest n in g soovim e tal l e pal ju edu om a u u el am etil n in g k oos õpil asesin du sega Üh isfesti k or r al dam isel! M ir jam H oltsm ann

LEHEST Kätte on jõu dn u d u u s k u u n in g vah epeal on toim u n u d n ii m õn dagi. Teatavasti on ok toober h al l oween i k u u, n ovem br is saam e täh istada aga m ar di-, k adr i-, h in gede- ja isadepäeva. Ok toobr is ol i k a vah eaeg, m il m eie toim etu s u sin asti ar tik l eid k oostas. Sel l es l eh en u m br is saate l u geda m eie k ool i u u est dir ek tor ist, vil istl astest, k oor il aagr ist n in g m u u dest tegevu stest, m is aset on l eidn u d või al l es l eidm a h ak k avad. Tu l etan k a veel m eel de, et en disel t ootam e teid saatm a m eil e om al oom in gu t või m u u d põn evat, m ida saak sim e l eh es l u gejatega jagada. Ku i sa ei soovi aval dada om a n im e al t, siis al ati võib seda teh a k a var ju n im ega. Kir ju ootam e aadr essil h aam er.y h i s@gm ai l.com. Soovim e teil e il u sat n ovem br ik u u d, veetk e pal ju aega om a l äh edastega, k u id är ge u n u stage k a k ool itööd. M e k õik ju team e, k u i r ask e on n ädal en n e per ioodi l õppu om a h in deid k or da saada. M ir jam H oltsm ann Toimetus palub vabandust! Eel m isel k u u l il m u n u d l eh e ar tik l is?tal l in n a fotok u u h ar idu spr ogr am m viis ar h itek tu u r i- ja m eediaõpil ased avastam a n ii gal er iisid k u i u u t l in n ak esk k on da? m ain itu d EKKM -i n äitu se?ku i ü tl ed, et k u u l u m e val gu sesse, k u u l u m e äik esesse? k ak s l äbivat ideed ol id idee m aaga k ok k u k u u l u m isest ja idee m aa om am isest. Lisak s ol i h ü l gesk el eti au tor i n im ek s Edith Kar l son. See in fo ol i ar tik l ist väl ja jään u d. Aitäh Lau r a Ar u m -Läätsel e, k es veal e täh el epan u ju h tis. Sel l es l eh es on pu u du vad pal ju del t ar tik l itel t teh n il istel põh ju stel fotod. Seetõttu on k a l k 8 viiest in ter vju u st aval datu d vaid ü k s. Loodam e sel l e pr obl eem i jär gm isek s l eh ek s l ah en dada, siis saab l u geda k a teisi in ter vju u sid. L i sam e si i a 1. ok t oobr i h ar i d u sp r ogr am m i k ü l ast an u d õp i l ast e ar v am u sed.?videom än gu de m u u seu m tek itas k õige r oh k em k õn eain et, k u n a see tu l etas m eel de m eie en da l apsepõl ve. M eie m eel est tu l ek s an da õpil astel e r oh k em aega, k u i on h u vitavam k oh t, k u s õpil ased tah ak sid k au em viibida? K en n y Säl i k ja San d er Tar s?videom än gu de m u u seu m ol i väga h u vitav ja k a van as el ek tr im ajas paik n ev m u u seu m pak k u s h u vitavaid k ogem u si n in g ol i h ar iv ja om apär an e??kõige en am m eel dis m eil e videom än gu de m u u seu m, sest see k õn etas om aen da h in ge tasan dil. Ol em e h ar r astan u d ju ba k au a videom än gu de m än gim ist. Sam u ti ol i m eil tor e giid, k el l e h ü pl em ised ja el evu s tek itas en dask i su u r em at h u vi tem a k u u l am isek s.? M i h k el Tü r n p u ja Robi n Roosm aa?ol i väga m eel div ja h u vitav päev. Sai n äh a pal ju m oodsat k u n sti. Lü h ik ese aja jook su l jõu dsim e k äia n el jal n äitu sel. Nen dest esim en e n äitu s m eel dis k õige r oh k em, sest k u n stn ik r ääk is om a teostest väga k ir gl ik u l t ja ar u saadaval t.? Ar sen i Pi l i p en k o ja Ai go Soosaar Cät l i n Su t t ja Son d r a Ud u Toim etus: Peatoim etaja: M ir jam H ol tsm an n Repor ter id: Fr ed Kik as, Katar iin a Peetson, Robin Roosm aa, Ken dr a Rosen, Cätl in Su tt, Kr istin a Sch l eich er, Lisan n a Van am õisa, Br itt Ron do Kor r ek tor id: Eth el Saar n ak, An gel ik a Ku r m, Ger l yn H aasm a Ar vam u stoim etu s: Liisi Kü ü n ar pu u, Kair i M õttu s, Tair i M õttu s, Rose M ar ietta Reber M eel el ah u tu s: An dr a Tam m ek an d, Liisa Kal ista Sapas Ku ju n du s: M ar tin Bel an, Rebek a Leppsoo ; ju h en dajad: Ker sti Jü r gen son (sisu ), M ar ik a Ristm äe (k u ju n du s) 2

KOOLIELU Hispaanlased ja eestlased polegi nii erinevad 16. ok toobr il H ispaan ia r ah vu spü h a tõttu h ispaan ia k eel e õpil astega k oh tu m as k äin u d Car l os Ar m as pan i G 1. ja G 3. k l assi h ispaan ia k eel e õppijad m õtl em a, k u i sar n an evad või er in evad ol em e om a väär tu ste ja h oiak u te pool est. Tu n n i al gu ses pal u s k ü l al in e r ü h m atöön a joon istada?tü ü pil ise h ispaan l ase? por tr ee, seejär el seda k l assil e k ir jel dada ja põh jen dada, m il l isek s iga r ü h m h ispaan l ast peab. Seejär el an dis Car l os Ar m as viis er in evat väär tu st, m il l e 100 pu n k ti k u ju tel daval e sk aal al e õpil ased k l assis k ogu n em a pidid, ar vestades seda, k u i pal ju n em ad vastavat väär tu st jagavad. Siis n äitas Car l os Ar m as, m il l ised on n ii eestl aste k u i h ispaan l aste väär tu sh in n an gu d r ah vu vah el iste u u r in gu te jär gi, k asu tades veebil eh ek ü l ge www.h ofstede-in sigh ts.com. Õpil ased ol id ak tiivsed k aasa l ööm a ja en am ik u l e ol i see ü l dse esim en e k or d?pär is? h ispaan l asega k oh tu da. Ker sti Jür genson, hispaania ja em akeeleõpetaja Jagam e si i n õp i l ast e t agasi si d et : L au r a K al v et : K ät h r i i n Aasa: M u l l e m eel dis k oh tu m istu n d Car l os Ar m asegaväga. See ol i väga tor e vah el du s m eie taval istel e tu n didel e, k u id m is m u l l e er iti m eel dis, ol i m eie gr u pitööde tegem in e, sest see sidu s m eid k õik i pal ju r oh k em. Nü ü d k ool is, k u i teisi gr u pik aasl aseid n äem e, siis ik k a ü tl em e paar sõn a ü k steisel e. M a sain teada, et h ispaan l ased vastavad pär is pal ju del e pu n k tidel e m eie vaatepil dil e h ispaan l astest, n in g väga h u vitav ol i teada saada seda, et on ol em as sel l in e k esk k on d, k u s saab võr r el da er in evate r iik ide r ah vu ste er ipär a. M in a ar van, et sel l ised k oh tu m ised on vajal ik u d, k u n a see aitab m eil taju da n in g tu n dm a õppida, m il l iste r iik ide k eel i n in g (veidi k a) k u l tu u r i m e õpim e. Loom u l ik u l t sel l ised tu n n id teevad k a õppim ise pal ju h u vitavam ak s, sest m e n äem e r eaal sel t om a sil m adega väl ism aal ast n in g k u u l em e, k u idas tegel ik u l t õpitavat k eel t k õn el etak se. M u l l e väga m eel dis, et m eil ol i h ispaan ia k eel e tu n n is k ü l al in e. Ol i h u vitav k u u l ata tem a ju ttu. M u l l e m eel dis see, et m e saim e r ü h m aden a joon istada pil di h ispaan l asest (m il l isen a teda ette k u ju tam e) n in g saim e k a teiste r ü h m ade ettek u ju tu si n äh a. Er iti tor e ol i see, et tu n n is ol id k a 12. k l assi õpil ased, k es on h ispaan ia k eel t m eist r oh k em õppin u d, ja saim e k u u l da k a n en de ar vam u si. M u l l e väga m eel dis k a see, et Car l os Ar m as tegi m eiega sel l ist m än gu n agu?väär tu ste sk aal a?. Tem a l u ges m eil e ette väär tu si ja m eie pidim e 0?100% vah el en d väär tu se jär gi paik a pan em a. Pär ast võr dl esim e Eestit ja H ispaan iat. Saim e teada, et eestl ased väär tu stavad er in evaid tr aditsion e pal ju r oh k em k u i h ispaan l ased. H il jem ol i k a tor e tem al t k ü sim u si k ü sida ja saada teadm isi k a tem a k oh ta. Näitek s m in a k ü sisin, m is töök oh tadel ta töötan u d on ja k el l en a töötab pr aegu. Kü sim u ste k äigu s saim e teada, et tal on om a ettevõte, m il l el e ta l oob pr aegu veebil eh ek ü l ge, et sel l e ettevõttega l aien eda. K ai d i K u t sar ja K r i st jan Poobu s: M eil e väga m eel dis see k oh tu m in e, k u n a õppisim e r oh k em h ispaan ia k u l tu u r ist, m itte ain u l t õpik u test ega videotest n agu taval isel t, vaid pär is h ispaan l asel t. Saim e teada, et ster eotü ü pil isi h ispaan l asi on väh e, sest su u r em osa r ah vast ei pea k u l tu u r i täh tsak s. Sel l ised k oh tu m ised on vajal ik u d, k u n a l isavad tu n n il e vü r tsi ju u r de ja õpetab er in evu stest r ah vaste vah el. Sel l iseid k oh tu m isi võik s veel ol l a, sest n eed avar davad pal ju sil m ar in gi ja n ii saab ar u tl eda er in evatel teem adel. K at h l een M öl d er : M in u l e väga m eel disid n eed tu n n id. Ta ol i väga tor e ja sõbr al ik, m eel dis k a tiim itöö, m ida pidim e tegem a. Sam u ti m eel dis k a n äh a võr dl u si eestl aste n in g h ispaan l aste vah el. H u vitav ol i k u u l ata tem a vaaten u r k i eestl aste k oh ta, n äitek s n äide, m il l e ta tõi, et eestl ased ei tah a an da tein eteisel e põsel e m u si, k u id on n õu s ü k steisega m in em a sau n a. Seda ol i tegel ik u l t ü pr isk i n al jak as k u u l da, sest see on tõsi. Al ati on h u vitav ü r itada n äh a en did l äbi teiste sil m ade. M in u ar vates on sel l ised k oh tu m ised igati vajal ik u d, n eed avar davad vägagi sil m ar in gi n in g al ati on h u vitav väl ism aal astest, n en de k u l tu u r ist ja n en de m aail m avaadetest r oh k em teada saada. An n e M ar i e Tasan e ja H an n a M ar i a Tasan e: M eil e väga m eel dis k oh tu m istu n d. See ol i väga sisu k as ja h u vitav. Tu n n i al gu ses saim e teh a gr u pitööd ja n äidata joon istu se abil, m il l in e on m eie ar u st h ispaan l an e ja er iti tor e ol i k oh e teada saada, k as m eie ar vam u sed ol id k a tõetr u u d või m itte. H ispaan l an e tegi m eil e väär tu ssk aal a testi ja n ii m e saim e võr r el da eestl asi ja h ispaan l asi. M eil e m eel dis väga, et tegim e seda r eaal sel t l äbi, m itte ei k u u l an u d l ih tsal t pik k a ju ttu. Väga h ea ol i k a pär isel t h ispaan ia k eel t k u u l da. M eie jaok s on see ü l iil u s k eel ja k õl ab väga h ästi. M eil e m eel dis k a teada saada, m ida ü k s h ispaan l an e Eestis teeb k ü l al isel on om a ettevõte. M eie ar u st on sel l ised tu n n id k in dl asti väga ol u l ised, sest see aitab k in dl asti k aasa h ispaan ia k eel e õppim isel e, sest k eel t saab pär isel u s k u u l ata. M eie ar u st on ol u l in e k a see, et saab tu l l a r u tiin ist väl ja. See an n ab õppim isel e pal ju m otivatsioon i ju u r de. Aitäh õpetajal e, et k u tsu site m eil e tu n di k ü l al ise ja tegite m eil e ü h e tor eda ja õpetl ik u tu n n i. 3

Puudumissüsteem Alates sellest õppeaastast m uutis õppenõuk ogu puudum issüsteem i. Õpilane, kes on puudunud 35 kur susetunnist r ohkem kui 5 tundi (alates 6. tunnist, välja ar vatud kooli esindam ine), soor itab õpetaja m äär atud ajal ar vestustöö puudutud tundide m ater jalide peale. Ar vestustöö vor m i valib õpetaja ja see peab õpilasele kur suse alguses teada olem a (nt suuline vastam ine, test, kontr olltöö vm s). Ar vestustöö ei saa olla suur em as m ahus kui puudutud tundide ajal läbivõetud m ater jal. Nüüd võib õpilane puududa ühest ainest k uni 5 tundi k ur suse jook sul. Kui 5 m istahes põhjusel puudum ist täitub (välja ar vatud k ooli esindam ine) tuleb õpilasel teha õpetaja m äär atud m ater jali peale ar vestustöö. Kooli esindam isega seotud puudum isi m är gitak se ekoolis?v?- tähega, m is tähendab?vabandatud?. Esi n d am i se al l a l ähevad : r ahvusvahelised pr ojek tid; osalem ine aineolüm piaadidel ja -k onk ur ssidel; k ooli tutvustam ine har idusm essil?suunaja?; osalem ine k oolitustel, har idussem inar idel jne, k ui osalem ine on eelnevalt juhtk onnaga k oosk õlastatud. Kooli esindam isega võr dsustatak se k a väga tõsised per ek ondlik ud põhjused(lähedase r ask e haigus, sur m ) ARKi ek sam i soor itam ise ajal tundidest puudum ine osalem ist õppek äik udel, loengutel jt, k ui k lassijuhataja/ Tuletõrjealarm hakkas tööle Kell on 12.55, on 9. ok toober. Jõudsim e just spor dihoonesse, sest k eset tundi hak k as jär sk u tuletõr jesir een k ar jum a. Olin par ajasti k eem iatunnis, k us tegim e k atset. Sealt er aldus palju suitsu, k uid see jäi k am br isse. Õpetaja pani im ur i tööle ja pär ast seda, paar i m inuti pär ast, hak k as tuletõr jesignalisatsioon tööle. Alustasim e k ohe evak ueer um isega, k uigi m eie k lass enam -vähem aim as, m is toim us. Õpilased võtsid telefonid välja ja tehti snap?e. Liik usim e tr epist alla, õpilased olid õnnelik e nägudega, et sai väik se pausi õppim isest, k uid k õik õpetajad tulid ehm unud nägudega tr epist alla. Kõige r ohk em häir itud oli k eem iaõpetaja, k una oli näha, et ta ar vas, et see on k atse pär ast. Ootasim e spor dihallis vastust, m illest alar m alguse sai. Õpilased olid heas tujus, dr aam at siin näha ei olnud. Jõudsim e k oolim ajja tagasi, õpetaja teatas m eile heas tujus, et häir e ei saanudk i algust k eem iak lassist, ning tal polnud aim ugi, k ust see oli tulnud, aga m itte igatahes siit. Õpilasesinduse tegemised Robin Roosm aa aineõpetaja on need k oosk õlastanud eelnevalt juhtk onnaga ja teavitanud k a teisi aineõpetajaid; puudum ist enne olüm piaadi/ k onk ur ssi k uni (k.a) 3päeva; spor tlaste spor divõistlustel k äim ist spor dik ooli tõendi alusel; töö- ja tudengivar juk s k äim ist (töövar juk s olem ine on 11. ja 12. k lassil lubatud 1 x; tudengivar juk s olem ine on lubatud 12. k lassis 1 x). Kui see puudum issüsteem r ak endati, tek itas see õpilaste seas palju m ur et ja pr obleem e. Kor r aldasim e õpilasesindusega õpilaste seas k üsitluse, m is on nende ar vates pr obleem id ja m illised võik s olla lahendused. Suur im ak s m ur ek s õpilastel oli puudum iste ar v, k una näitek s enam ik ar ste ei k ir juta enam ar stitõendeid ehk siis õpilased peavad tõbistena k oolis k äim a. Või siis see, et k ui hinded on k or r as ja õpilane k ui täisk asvanud inim ene tunneb, et ta saab endale lubada paar i puudum ist, siis enam see pole võim alik, k una k eegi ei taha?lisak ar istusena? teha ar vestustööd. Enam ik õpilasi tõigi lahendusek s selle, et puudum iste ar vu võik s tõsta. Kui tõsta näitek s juba 8 peale, siis see olek s suur sam m. Toodi välja k a seda, et k ui nendel, k ellel hinded k or r as on, tulebk i 5 puudum ist täis, siis õpetajad saak sid ise vaadata ja otsustada, k as lasta õpilasel teha ar vestustöö või m itte. Eesm är k võik s olla suur im atel?ülelask ijatel? töid teha. Õpetaja K er sti Jü r gen son i täpsu stu s Br itt Rondo Er ik a Paulseni sõnul oli tegem ist dir ek tor i k abinetis olnud andur i häir ega. Kõik õpilased evak ueer usid k iir esti ja selline k äitum ine on õige, sest m eie k oolis tulebk i evak ueer uda k ohe, esim ese k ellaga. Pr obleem tek k is aga seal, k us seda k õige vähem oodata: spor dihallis m är k asim e k olleegidega, et paljud õpilased k andsid jalatseid. Selline k äitum ine? oluk or r as, k us nõutak se k õigilt jalatsite är avõtm ist? ei ar vesta ei teiste ega sellega, et spor dihalli põr anda puhastam ine on suur ettevõtm ine. Aitäh neile õpilastele, k es osk avad lugu pidada nii endast k ui teistest ja k es said ar u, et spor dihalli m innak se evak ueer um ise k or r al vaid ilm a jalanõudeta. - 18.? 19.10 toim us Jõulum äel õpilasesinduse laager, k us tehti er inevaid k oostööülesandeid ja m änge. Lisak s k oostati aastaplaani ning osaleti dir ek tor iga 4-tunnises ar utelus, k us ar utleti uue puudum issüsteem i heade ja halbade k ülgede üle. - Õpetajate päeval k or r aldas õpilasesindus k üsitluse?aasta õpetaja?. Tiitli võitjak s osutus Ülle Otsk ivi. Fr ed Kikas 4

Mida arvasid?our Green European Town? Catanias toimuvast projektist osalenud õpilased 6.? 12. ok toobr il osalesid m eie k ooli seitse õpilast Kaileen Um al, Johanna Roos, Cätlin Sutt, Ülle Jär voja, Kär t Lääne, Kr ete Teear u ja vilistlane Elik a Laur Er asm us+ pr ojek tis?our Gr een Eur opean Town?, m is toim us Sitsiilias. Jär gnevalt saate lugeda, k uidas neil seal läk s. Cätlin Sutt K u i d as sai d l äbi om a l ähetu sper ega, m i l m oel veetsi te õhtu ti k oos vaba aega n i n g k as ol ete peal e pr ojek ti veel su hel n u d? Elik a:?m inu vahetusper e oli tõesti im eline ning väga ootasid m eie tulek ut. Nad viisid m eid vaatam a er inevaid vaatam isväär susi Catania linnas ning r ääk isid k a juur de ajalugu ning legende. M e siiani suhtlem e ning usun, et k ohtum e k unagi nendega veel.? K u i d as võr d l ek si d toi m u n u d pr ojek ti pr ogr am m i ja tegevu si m ei e k ool i s toi m u vate l ähetu stega? Johanna:?Igal r eisil on plusse-m iinuseid. M ulle jäi m ulje, et m eie om a k ool paneb pr ojek ti pr ogr am m i k or r aldusse r ohk em ener giat ja m õtleb põhjalik um alt läbi, k uidas asi võik s suur es pildis välja näha. Catanias jäi m eil sellest aga vajak a, pr ogr am m oli lünk lik ja m uutus pidevalt.? M i l l i st hetk e sel l est pr ojek ti l ähetu sest jääd en i m m een u tam a? Ülle:?Kindlasti neid k oos veedetuid õhtuid teiste pr ojek tis osalenutega.? K as par tn er r i i k i d est osal ejatega sai d hästi l äbi? Ol i k a m õn est r i i gi st osal eja, k el l el ol i r ask u si i n gl i se k eel ega? Kr ete:?m ina ar van, et k õik r iigid said om avahel hästi läbi ja hätta ei jäänud k eegi, suhtlem ist oli palju ja k õik said hak k am a.? K as sai d ju u r d e tead m i si ja n i ppe k esk k on n asäästl i k k u sest ja jätk u su u tl i k k u sest? M i l l i sei d? Kaileen:?Kindlasti õppisim e palju just r eostuse k ohta. M eile näidati slaide, k us r äägiti pr ügik äitlem isest ja selle m ahavisk am ise ohust. Kuidas pr ügi on ohtlik loom adele ja k a lõpuk s m eile. Need teem ad jook sid läbi ter ve nädala. Kuid palju huvitavat näidati k a m eile vulk aan Etna k ohta. Näitek s, et k ui tuhk läheb lennuk i tur biini, siis see tuleb välja k laasina. Seega julgen väita, et see nädal oli täis väga palju uut ja huvitavat k ui k a vana k or dam ist.? Lähtu d es sel l est pr ojek ti st, si i s k as soovi k si d veel l ähetu stel osal ed a ja k a i se m aju tad a? M i k s? Kär t:?h ea m eelega soovik sin veel osaleda, see oli väga teistm oodi k ogem us. M ajutan ise k a k indlasti, nüüd tean, m ida teha teistm oodi ise m ajutades.? Veneveres kogunesid keelehuvilised 21.?23. ok toobr il toim us Venever e Puhk ek ülas Viljandim aal Em ak eele Seltsi k eelelaager?m eediak eelest?. Laagr is osales 25 güm naasium iõpilast, k es olid k ohale tulnud üle Eesti. Kolm e päeva jook sul k äisid m eediateem adel loenguid pidam as om a ala spetsialistid. Räägiti m eediasüsteem ist ja sõna jõust, lugem isest vik iar tik lite näitel, heast ajak ir jandusk eelest, veebipealk ir jadest, em ak eeleolüm piaadist, fak tik ontr ollist, ar gum entidest, dem agoogiast ning teem adel?kuidas jõuab sündm us m eediasse?? ja?ajak ir jandus ja m eedia? k us on lõpp ja k us on algus??. M inu isik lik lem m ik oli Tiit H ennoste loeng m õtlem ise m ur est ja r ääk im ise r õõm ust, k us analüüsisim e suulise suhtluse, k lik i- ja uudisväär tuse tunnuseid ning par andasim e r aadios r äägitud jutu k ir jak eelsek s. Sar nast teem at k äsitles k a Kair i Janson, k ellega õppisim e, k uidas inim esi?k lõpsu-lõk su pealk ir jaga? lugem a m eelitada. Sam uti oli väga huvitav k uulata Sak ala ajalehe k or r ek tor it r ääk im as om a tööst ning heast k ir jandusk eelest. Saim e k a ise olla k or r ek tor i r ollis ning par andada vigaseid lauseid, m is tõesti vajas r ohk em ajude r agistam ist k ui füüsik aülesanded? silm i avav k ogem us. Em ak eelelaager on väga põnev, inspir eer iv, har iv ning õpilaste poolt pik isilm i oodatud. Seda k innitab k a fak t, et laagr ik ohad täitusid k iir esti ning m õne k oha vabanem isel leiti uued k eelehuvilised r uttu. Laager andis m ulle väga palju juur de ning olen r ahul, et otsustasin osaleda. Kelly-Ly Tom ingas 5

6 Õpetajatepäeva?õpetajad? said end klassi ees proovile panna Ok toobr i esim ese nädala r eedel toim us ühisgüm naasium is tr aditsiooniline õpetajate päev, k us tunde andsid k ooli vanem ate k lasside õpilased. Koolipäev oli tavalise algusajaga ja tunde oli sel päeval k ok k u k uus, need k estsid tavapär asest vähem ja (45 m inuti asem el 30 m inutit). Õpetajate päeval oli k a k ooliper e jaok s k ontser t, k us esinesid üllatusesinajad Nele-Liis Vaik soo ja Olav Ehala. Kontser dil tehti k a teatavak s õpilaste valitud ühisgüm naasium i lem m ik õpetaja, k ellek s osutus m atem aatik aõpetaja ja G 3.d k lassijuhataja Ülle Otsk ivi. Tegim e sel päeval väik ese k üsitluse uute "õpetajate" seas. Kok k u avaldasid ar vam ust k üm m e õpilast, k es sel päeval tunde andsid. Alustasim e sellega, et tahtsim e neilt teada saada, et k ui paljud olek sid nõus olem a k a tulevik us õpetajad. Küm nest k ak s õpilast olid veendunud, et see am et pak uk s k a tulevik us neile huvi. Ük s "õpetaja" olek s tulevik us nõus ainult hea palga k or r al seda tööd tegem a, sam uti ük s neist oli veendunud selles, et talle aitab k oolist juba k üll ja ei soovi õpetajatööd tulevik us k indlasti teha. Ülejäänud vastajatest ei olnud veel k indlad, k uid nad k a ei välistanud seda am etit. Küsisim e neilt nende eelneva õpetajatepäeva k ogem use k ohta. Kõigil oli see olem as juba põhik oolist, seega ei olnud see neil esim ene k or d seista k lassi ees. Soovisim e teada, m ida selle päeva "õpetajad" hindavad heade õpetajate puhul enim. Ühe ar vates oli tähtsaim asi sõbr alik k us, ülejäänud olid k õik ar vam usel, et nende õpetam ise m eetod on tähtsaim al k ohal. Jär gm isena tahtsim e neilt teada saada, m is nende ar vates on k õige r ask em asi õpetajate töö juur es. Siin olid r vam used er inevad, k uid enim k õlanud vastus oli k annatlik k us. M õni ar vas, et r ahulik uk s jääm ine ebam eeldivate laste juur es ja õpilaste tähelepanu võitm ine on siisk i r ask em ad asjad. Küsim usele, m ik s nad just selle õppeaine õpetam isek s valisid, saim e vastusek s, et see aine oli k as vaba või oli see nende lem m ik. Lõpetusek s k üsisim e neilt õpetajatepäeva tr aditsiooni jätk um ise vajalik k use k ohta. Kõik olid nõus, et õpetajaid peab nende töö eest tunnustam a ja tr aditsioon peab k indlasti jätk um a. Nii m õnigi soovis pär is õpetajatele jõudu ja jak su edaspidisek s. Kair i M õttus Tair i M õttus SUIT UP DAY Juba k olm andat k or da toim us Pär nu Ühisgüm naasium is Suit Up Day. N agu Suit Up Day?le k om bek s k antak se sellel päeval pidulik um at r iietust k ui tavalisel töö- või k oolipäeval. Rõõm oli õpilasesinduse liik m ena näha, k ui paljud ik k agi ür itusega k aasa läk sid. Lisak s lihtsalt ilusak s olem isele toim us k a Kahoot! ning k ooli II k or r usel oli võim alik fotoseina juur es teha pidupilte. Kahoot!?ist võttis osa neli k lassitiim i. Võitlus oli tasavägine, k uid võitja selgus viim ase k üsim usega. I k oha sai G 2.c, II k ohale jäi G 2.a ning III k oha ehk pr onk si sai G 3.d. Lisak s tahak s suur e tänu öelda k a G 1.c k lassile, k es jäid k üll m edaliheitlusest välja, k uid olid ik k agi väga tublid. Kahoot!?i peateem a oli m ood. Suur tänu Suit Up Day peak or r aldajale Em ily-sofia M er iväljale, k elleta polek s Suit Up Day?d toim unud. Loodam e, et see tor e tr aditsioon jätk ub veel aastaid. Katar iina Peetson

Gümnaasiumitrepil Kooli aulates toim ub r ohk elt ür itusi: loengud, sünni-ja tähtpäevad, k uid k õige tähtsam ad neist on ak tused, k us õpilane enda teek onda alustab ja lõpetab. Kooli alguses on nii palju ootusi, tahtm isi ja k ir ge güm naasium i õpingute vastu, k uid need k olm aastat lendavad m ööda k iir esti ning var sti väljum e viim ast k or da k ooli ustest ja m õtlem e k oolitr epil jär gm isele sam m ule m aailm as. Lõpuk s on antud vabadus m inna, k uhu süda ihaldab, k uid siisk i. Kuhu m inna? Kas jääda k odum aa lähedale enda juur te juur de või vaadata, k ui palju enda osk used ja andek us Eesti piir e ületavad? Kui on soov panna ennast pr oovile võõr as r iigis, siis aidata suudab Dr eam Foundation, m is tegutseb üle Eur oopa. Nad loovad võim alusi tutvustada ja toetada noor te välism aale õppim a m inek ut. Riigid, k ellega nad k oostööd teevad, on Suur br itannia, H olland, Taani, Austr ia, Rootsi, Läti, Itaalia ning k a m uud r iigid, k es on välja toonud vähem ülik oole. Dr eam Foundation pak ub k a võim alusel õpilast aidata, k ui nende ihaldatud k ooli ei ole välja pak utud. Tutvustan jär gnevalt m õnd k ooli, k us pär ast güm naasium it edasi õppida. Essex?i Ülik ool on äär m iselt uhk e enda avatud m õtlem isega õpilaste ja k ooli üle. Nende jaok s sa ei ole õpilane, vaid liige. 2017. aastal olid nad õpilaste r ahulolu k üsitluses viieteistk üm ne par im a k ooli hulgas, said k ulla enda tipptasem el r aam istik us õpetam ise eest ja olid k a neljandal k ohal om a k ooli teenuste ja r ajatiste tõttu (Tim es Good Univer sity Guide?i jär gi). Neil on üle viiek üm ne bak alaur euseõppe k ur suseid er i valdk ondades, alates biok eem iast k unstiajalooni. Õpilastel on k indel võim alus leida er iala, m is neile m eeldib. M i l l ek s Su u r br i tan n i a? - Neil on k õr gelt hinnatud r ahvusvaheline har idus, m ida tunnustatak se k ogu m aailm as. - Neil on k õr ge ak adeem ilise tasem ega ülik oolid. - Õppem ak su tasum isek s on soodsatel tingim ustel r iik lik õppelaen. - Suur br itannia on populaar seim r iik, k us õppida. VIA ülik ooli k olled? on Taani suur im ja k õige r ahvusvahelisem ülik ool. Selles õpib k ok k u 18 500 üliõpilast, k ellest 2500 on r ahvusvahelised üliõpilased k ogu m aailm ast. VIA pak ub bak alaur eusek r aadi inglise k eeles är i-, ehitus-, pr ojek teer im is- ja insener iteaduste alal. Kõik pr ogr am m id töötatak se välja tihedas k oostöös vastavate tööstushar udega, m ille tulem usena on ülik ooli lõpetajatel ainulaadsed k ar jäär ivõim alused. M i l l ek s Taan i? - Õppim ine on Eur oopa Liidu k odanik ele tasuta. - Kogu m aailm as on tunnustatud Taani har idussüsteem i. - Neil on innovaatilised ja pr ak tilised õppem eetodid. - Pak k um isel on lai valik r ahvusvahelisi inglisk eelseid er ialasid. - Õppetöö toim ub k oostöös k ohalik e ettevõtete ja or ganisatsioonidega. - Neil on hästi tasustatud tudengitööd ning isegi stipendium ivõim alus, k ui õpid ja töötad sam al ajal. - Enam ik ülik oole, k aasa ar vatud VIA ülik ooli k olled? pak uvad tudengitele k ohta ühiselam us. Rose M ar ietta Reber Kohtumine Aleksey Vasiljeviga Kolm apäeval, 2. ok toobr il k ohtusid m eie k ooli õpilased vabak utselise ajak ir janik u, m uusik u ning fotogr aaf Alek sey Vasiljeviga, k es tuli k ülla Peter bur ist. Alek sey Vasiljev r ääk is alguses õpilastele Peter bur i ajaloost, om a vabak utselise ajak ir janik u k ar jäär ist ning pär ast m ängis k itar r i ja laulis er inevaid laule. Kuna Vasiljev k õneleb vaid vene k eelt, siis oli k a k ohtum ine vene k eeles. Ta m ängis aeglasem aid lugusid, et õpilased k a sõnadest ar u saak sid. Tõlk im a oli võetud 11. k lassi õpilane Ar seni Pilipenk o, k es sai om a ülesandega väga hästi hak k am a. Õpetajate ja tõlgi abil said õpilased k üsida k a k üsim usi ning k ohtum ise lõpuk s k ak s soovilugu (laul Anne Vesk i r eper tuaar ist ja Kr ok odill Gena sünnipäevalaul). Kohtum ine m eeldis õpilastele, saadi teada vene m uusik ast ja tr aditsioonidest. Kahju oli õpilastel vaid om a vähese vene k eele osk use pär ast, m istõttu ei saadud paljudest asjadest ar u. Siisk i ar vati, et sellised k ohtum ised on vajalik ud, sest need suur endavad silm ar ingi ja ar endavad vene k eele osk ust. Ger lyn H aasm a 7

Vilistlased. Mis neist saanud on? Tän apäeval l äheb ü l i k ool i d e ja seal pak u tavate er i al ad e val i m i n e ü ha r ask em ak s. Par ak u tu l eb i gal abi tu r i en d i l val i d a k as k õr gk ool i, täi sk ohaga töö või vaba aasta vahel. Et om a ed aspi d i se el u k äi gu ü l e otsu stam i st vei d i k en e l i htsu stad a, k ü si tl esi m e vi i t m ei e k ool i vi l i stl ast, k es m een u tasi d n i i en d a gü m n aasi u m i aega k u i an d si d k a tu l evi k u pl aan i d e tegem i se osas n õu. K ar ol i i n e Au s 1. M i l l al l õpetasi d Ühi sgü m n aasi u m i? 2017 2. K u hu ja m i d a ed asi õppi m a l äk si d? Viljandi k ultuur iak adeem iasse k ultuur ik or r aldust, aga jätsin pooleli. 3. K u i vaatad tagasi om a gü m n aasi u m i aastatel e, m i s posi ti i vsed hetk ed Su l l e esi m esen a m eel d e tu l evad? Esim esena m eenuvad ägedad Er asm us+ pr ojek tid, m ida Liis Raal-Vir k s hoogsalt eest veab. Siiani on pr ojek tilähetustel osalem ise pisik sees ning võim aluse k or r al k äin nii r eisim as k ui end har im as. 4. M i l l est Sa ol ek si d tahtn u d r ohk em tead a saad a en n e ü l i k ool i m i n ek u t? Võibolla seda, et on täiesti ok ei sinna m itte m inna ja õppida ise täpselt seda, m ida hing ihk ab. Ülik ooli võib m inna pär ast vaheaastat või m itut ning m ik s m itte k a leida hoopis m uu alter natiiv õppim isek s. Janar Merilo loeng abiturientidele 5. M i l l i n e on Si n u sen i n e ü l i k ool i k ogem u s ol n u d? Päevast päeva k äis peas k üsim us?m ik s m a siin olen??. Ent k ur sak aaslased olid tor edad ning m ul on hea m eel, et nendega tutvusin. 6. K as k u u l u d k a ü l i k ool i s k u sk i l e k or por atsi oon i? Ei k uulu. 7. K as Sa ol i d gü m n aasi u m i s või k a ju ba var em ak ti i vn e n oor? Põhik oolis 7. k lassis astusin õpilasesindusse ja Pär nu linna noor tek ogusse, sealt k ogu see ak tivisti elu alguse sai. 8. K as soovi tad tu l evasel e tu d en gi l e pi gem ü hi k as el am i st või om a k or ter i soetam i st? Kor ter k indlasti. 9. M i d a soovi tad pr aegu stel e abi tu r i en ti d el e en n e ü l i k ool i k an d i d eer i m i st? Är ge m inge ülik ooli paber i pär ast või sunniviisiliselt, vaid siis k ui pär iselt ise tahate! 7. ok toobr il toim us m eie k ooli aulas 12. k lassidele loeng teem al?m ida teha pär ast güm naasium it??. Loengul k õneles m eie k ooli vilistlane Janar M er ilo. Loengu alguses tutvustas ta k uulajask onnale om a endist Pär nu Ühisgüm naasium it, m is asus M ai tänaval ja m illes tegutseb pr aegu M ai Kool. Lisak s k õneles ta k a om a har idustee jätk am isest er inevates ülik oolides. Põhjalik ult r ääk is ta õpingutest Stock holm School of Econom icsis Riias. Lisak s jagas k õneleja k a seda k ooli tutvustavaid br o?üür e k oju k aasa võtm isek s. Kooliastujatel tuleb soor itada m atem aatik a ek sam ning IQ-test ning inglise k eele osk us peab olem a väga heal tasem el. Enne ülik oolist r ääk im ist esitas ta abitur ientidele k a k üsim usi, m ida m eie peale güm naasium it teha taham e: k as tahavad m inna edasi õppim a või hoopisk i m inna tööd otsim a. Publik u hulgas polnud paljud k indlad om a tulevik us. Siink ohal jagas Janar M er ilo nõuandeid güm nasistidele: 1) M õtlem e suur elt, k andideer ida saab k a välism aa k oolidesse, sest tänapäeval on palju er inevaid võim alusi. 2) Analüütiline m õtlem ine on tööjõutur ul enim hinnatud. Noor ed ei pr uugi seda algusesosata, aga k ui nad õpivad, siis see on üsna lihtne. 3) H uvi peab olem a k a k asulik, valige m idagi, m is teid huvitab-jälgige k a tööjõu nõudlust. Kui oled õppinud, m is on sind huvitanud, aga töötur ul seda ei ole vaja, siis sa oled lihtsalt om a aja r aisanud m illelgie, m ida töötur ul pole vaja. 4) Ehitage k ontak ti- ja tutvusvõr gustik k u. Kui lähed edasi õppim a või lähed tööle, siis pr oovige saada võim alik ult palju sõpr u, sest k ui ise jääd hätta, siis su sõbr ad saavad sulle appi tulla ning pr obleem saab k iir em ini lahendatud k ui seda ük sinda lahendada. Ük sinda ei pr uugi pr obleem i lahendust leida ning see olek s ajar ohk e. 5) Õppige ennast m üüm a / tur undam a. Pr oovige ennast võim alik ult hästi m üüa tööjõutur ul, niim odi on suur em võim alus saada r ohk em k liente. M ida r ohk em ennast m üüte, seda suur em a k asum i te saak site om a fir m ale või töök ohale. 6) Ühendage er iala / õpe tehnoloogiam aailm aga: inglise k eele osk us tuleb k asuk s. Kuna tänapäeval on enam ik töök ohti inglisek eelsed, siis võib tek k ida r ask usi, k ui ei osk a inglise k eeles ennast väljendada. 7) Tee ühte k indlat asja ja tee seda väga hästi. Kui valid ühe õppeaine või tööala, siis tee seda ülihästi ning k esk endu ainult sellele alale. 8) Noor tele tulek s õpetada investeer im ist. Seda tulek s õpetada noor tele võim alik ult var ak ult, sest see on elus vajalik osk us ning k ui nad ei osk a seda, siis võivad inim ese edasises elus tek k ida suur ed r ask used hak k am asaam isel. 9) Kui om andad ülik ooli bak alaur euse k r aadi, on sul võim alik m inna k ohe tööle või edasi õppim a ja om andada k a m agistr ik r aad. Val i k on Si n u, aga õppi d a ei ol e k u n agi hi l ja. Liisi Küünar puu 8

The last memory I have of that night was falling The last m em or y I have of that night was falling. Falling down a pit of dar k ness that seem ed endless. H ow and wher e fr om? I wasn?t sur e. W as ther e even a gr ound beneath m e? It sur e didn?t feel lik e it. M y br eath was hitched and m y hear t was beating out of m y chest. I didn?t feel alive even if m y hear t was beating. Then again, m aybe it was m y head? A pounding headache sounded about r ight, but, hypothetically speak ing, what if I was dead? No one k nows what the after life feels lik e. This could?ve been it. Unfor tunately, it wasn?t. It was even m or e scar r ing than I could?ve im agined. H ave you ever felt lik e you?r e in the ar m s of an angel? Lik e light just r escued you fr om the dar k? But that light was a lie. Not even a white lie. A lie that m ade m e for get m y nam e. W hen I finally stopped falling, m y eyes wer e m et with pur e light. W hat felt lik e heaven at fir st was r eplaced by a m onitor next to m e beeping. I was alive?. But I couldn?t m ove. M y ar m s and legs felt lik e they wer e str apped to the bed. M y head felt too heavy to lift. I tr ied to speak, cr y out for help, but the sensation of a r ock in m y thr oat stopped m e. I couldn?t talk. I couldn?t scr eam. I was a pr isoner in m y own body. Com pletely par alyzed. It felt wor se than hell. W ith all of m y m ight, I tr ied m oving any possible ar ea of m y body. No use. No point. Nothing happened. I stayed in the sam e position as I did befor e. I could hear people r ushing ar ound the r oom. I was sur r ounded by br eathing beings lik e m e, but I have never felt so alone. I tr y tur ning m y head towar ds them, just to r em em ber what it felt lik e to be ar ound people. W hy do I k eep tr ying? Ther e?s no use. No point. Nothing?s going to happen. But how could I still see them? M y eyes! M y god, I could m ove m y eyes! I could blink!?please, I?m alive. Notice m e!?i pleaded with m y eyes. If they could only speak, I?d get ahold of them. Yet, it tur ned out I didn?t need to. Finally a wom an tur ned towar ds m e, cr ouched down to m eet m y gaze. W as she going to tell m e wher e I was and why? W ould I finally find out what happened to m e. W as I going to get the explanation I deser ved? The seconds that passed felt lik e hour s. M or e agonizing than that dar k endless pit. I could feel m y hear t beating r apidly again, I k new for sur e that I was alive, but how??you don?t think we k now you?r e awak e?? She sm ir k ed pushing her self away fr om the bed and leaving m y side. I could hear her r ushing ever yone else out of the r oom and closing the door with a loud bang. W hat now? Rose M ar ietta Reber Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Triin Reitalu käis 8. oktoobril rääkimas arhitektuuri- ja õpilastele taimede arengust ja tähtsusest Maal. Kor r ati üle põhiline: elu M aa tek k is 4,5 m iljar dit aastat tagasi ja esim esed or ganism id M aal olid bak ter id ning inim liik tek k is 350 000 aastat tagasi. Esim estek s taim edek s olid sam blad, täpsem alt helvik sam blad ehk elavad fossiilid. Sellek s, et uur ida elu tek et m aal, on abik s k ivistised: neist saab infor m atsiooni, m illised loom ad ja taim ed siin k unagi tegutsesid. Geoloogid on leidnud or doviitsium i ajastu k ive, team e, et esim esed juhtk udedega taim ed olid silur i ajastust, esim esed seem netega taim ed tek k isid devoni ajastul, k ar boni ajastust on pär it k ivisüsi. H uvitav oli teada saada k a seda, et näitek s viigim ar jad paljunevad loom se abiga. Nim elt lendab her ilane viigim ar ja sisse ja toitub seal, seejär el peab ta lendam a teise viigim ar ja sisse, et need siis paljunek sid. Esim estena levisid Eestisse tundr ataim ed näitek s polaar paju. Esim esek s õielisek s taim ek s oli dr üüas. Laur a Belova 9

Järjejutt II Kui elu m ängib sulle veidr ad k aar did k ätte, siis k indlasti olek s k õige õigem sam m m itte paanitseda ning m inna vooluga k aasa. M uidugi on ir ooniline sellist soovitust anda, k ui ise k äitun r ask em atel hetk edel täpselt vastupidi. Esim ese asjana panin tähele, et palatis oli k üllaltk i lär m ak as. Peale haigevoodi juur es piik suva südam em onitor i ning hingam ism asina r ütm iliste k ok k utõm m ete oli k uulda seinak ella loidu tik sum ist ning ar stiõe m ur elik k u, või siisk i pigem tüdinud ohk am ist. M a ei adunud är gates üldse, k us m a olen, või veel naljak am? k es m a ise olen. Ar usaam ise aga tõi sek unditega lõhk uv peavalu ning lihaste k angus. Ka silm alaugude vahelt paistis haiglatulede er e vine. Olen om a k olm ek üm ne viie eluaasta jook sul k or duvalt haiglas k äinud, isegi seal öid veetnud ning julgen väita, et valgustus on ük s põhjustest, m ik s m a ei soovik s sinna k auem ak s jääda k ui vaja. Kui oled k unagi k a ise haiglas olnud, siis tead, m illest r äägin. Võtsin natuk e om a ar m sast ajast, et lihtsalt, silm ad k inni, pik utada. Kuigi m ainisin eelnevalt, et palatis oli lär m ak as, siis tegelik ult polnud am m u üm br usk ond nii vaik ne ja r ahulik olnud. Töö, per e, pidev str ess... Ar m astasin k õik e, m ida tegin. Ar m astasin om a per et, k uid? Kui õnnelik saab per eelu olla k ahe tugeva iseloom uga inim ese vahel, k es k unagi om a egosid m aha ei sur u? Pik em a enese olem use ja elu läbisõelum ise tulem usena toim us aga k iir esti tuju m uutus ning m õtlesin:?aitab haletsem isest!? Peam isek s m õttelõnga k atk estajak s oli siisk i m itte m isk i m uu, k ui tunne, et pean ennast natuk enegi liigutam a või saan lam atised. Valm istusin esm asek s sam m uk s silm i lahti tegem a. Pingutasin m is m a pingutasin, silm ad jäid k inni.?m is?? ehm usin ning ür itasin k ätega nägu k atsuda. Käed k a ei liik unud.?see ei saa nii olla... lihtsalt ei saa. Kas m a alles m agan?? ar utlesin.?äk k i see on lihtsalt anesteesia loll jär elm õju?? Nii k innitasin endale om a pool tundi, et paanik ak s pole põhjust. Kui see on uni, k üll var sti är k an.?märter? Kui k ell oli hak anud peale suur t avastust k olm ek üm ne teist m inutit k äim a (sain sellest pingsa k uulam ise jär gi ar u), avanes haiglar uum i uk s sellise ener giaga, et lendas pauguga vastu seina. Ar stiõe siniste k ilesusside sahisem ise jär gi m ööda polük ar am biidiga k aetud põr andat oli ar u saada, et tulija oli oluline. Sissetor m anu juttu oli r ask e k uulda, k una m u voodi üm ber oli palju m õttetut apar aatide m ür a, k uid ühe nutuse hääle suutis m u ter av k õr v siisk i teiste seast k ohe är a er istada.?em m e?? M ul vajus süda saapasäär de. Olek sin tahtnud poega nii väga k allistada ning k innitada talle, et em m e on tõesti siin. Jõudsin m õtter ägastik ust välja noppida ainult?m ik s Er ik siin on? Kus...?? k uni m ind k atk estas r uum i täitev helisev bar iton. Selle täm br i tunnek sin tavaliselt k a k augem a m aa pealt är a, aga pr aegu tundus see elutu, k ur b ning väsinud.?m is juhtus? M ik s? Kuidas...?? Tom m ur dus sealsam as ning k a m ina sain justk ui k ülm a veega loputuse. Ilm selt olin liiga k aua om a pik k ade juhtm ete peal tantsinud, ür itanud endale k innitada, et k õik on k or r as. Aga k as ik k a oli, k ui m a juba är ganud polnud? H aiglasusside r ask ek ujuline lohistam ine m ööda põr andat m inu voodi poole tulles andis k innitust, et tegu polnud naljaasjaga. M ehe vaim oli m ur tud ning seda oli juba eem alt tunda. Siisk i oli k üsim usi r ohk em k ui vastuseid ning m ida k auem adusin k ahte sooja k eha enda asem e juur es seisvat ja m inu k ätt silitavat, seda paanilisem ak s läk sin. Lõpuk s avanes palati uk s veel k a k olm as k or d (nüüd tsiviliseer itult, m itte vastu seina) ning seek or d oli ar stiõde veel k ellegi k aasa toonud. Teadsin seda, sest need haigla põr andad r eedavad palju, k ui k ile neile vastu k äib. Ar vasin, et ilm selt peab see siis olem a m ingit sor ti ar st. Üm br us läk s veelgi palavam ak s, sest lõpuk s seisti neljak esi m inu voodi juur es. Olek sin tahtnud k ar juda, et tahan vastuseid, sest nii see oligi, k uid m isk i ei olnud m ind valm istanud ette sellek s, m ida k uulsin. Ar st hingas sügavalt ning m or nilt ster iilset õhk u sisse.?teie naine langes oper atsiooni k om plik atsioonide tõttu k oom asse.? Andr a Tam m ek and 10. ok toobr il oli ühisgüm naasium i õpilastel võim alus vaadata Endla teatr is lavastust?m är ter?.?m är ter? on ausa ja k ar tm atu ideega lavastus, m is annab inim estele aim u, m issugune jõud on usul ja sõnadel. Lavastus r äägib ük sik em aga k asvanud Benjam inist, k es k äib k oolis, joob sõpr adega õlut, piilub tüdr uk uid, aga siis k eeldub ta ujum istunnis osalem isest. Õpetajad peavad seda teism elise k apr iisik s, em a k ahtlustab nar k ootik um ide tar vitam ist ja om al m oel on m õlem al õigus? Benjam in on leidnud Jum ala. Vastused k õigile tem a k üsim ustele on var jul Piiblis ning tänu pühak ir jale teab poiss, m is on õige ja m is vale. Jum ala sõnast saab vahend, m illega võidelda k ogu m aailm a puhtuse eest. Pär nu Ühisgüm naasium i õpilaste ar vates oli?m är ter? silm ar ingi avar dav ja võim as k ogem us näha m idagi, m illest tavainim esel aim ugi pole. Õpilastele m eeldis lavastuses teem ak äsitluse ausus ja asjak ohasus. Õpilased m ainisid, et olid väga huvitatud teatr isk äim isest ja on valm is teinegi k or d teatr isse m inem a. Lavastuses on k ak s vaatust ja etendus toim ub Endla teatr i Küünis. Kok k u k estab?m är ter " k oos vaheajaga k ak s tundi ja viisteist m inutit. Osades; Sander Rebane, Tam bet Seling, Ir een Kennik, Pr iit Loog, M eelis Räm m eld, Kar in Tam m ar u, Laur i M äesepp ja Bir git Landber g. Lisanna Vanam õisa ja Kr istina Schleicher 10

11?Koolist puudumine? MEELELAHUTUS Val gu s Nägin valgust, m ik s ei k öida? Tasane pilk par andak s. H oian k inni, m ik s m a k uk un? Valu südam e pur ustak s. Ei jak sa võistelda, m ik s m aha jään? Iga vastus, see välja sur utak s. Lasen valla tunded, m ik s lõhun end? Siidsall vastu k aela, m u m õtteid pik k i soojendak s. Desir ee Val ed Sa tulid, just siis. k ui k õige vähem ootasin. Avasidk i uk se, m ille tuhat k or da sulgesin. Ka padi m ulle par em sõber k ui sinu valuline r utt. Andestust soovid, peas sul pehm et aset otsiv sõna?m õte?. Ütlesid, et pr oovisid, ei tahtnud sa seda teha. Liisa Kalista Sapas Ise sa ei näe, k uidas valest k iir gab sul k eha. Ar u m a saan, et m uutnud oled end, k uid ausus siiani valele on vend. Ei julge m a r ääk ida lasta laulval häälel. Ei taha m a vastu võtta tõde, m is k ur istik u äär el. Lase m ul m inna, m u lool, sinu jaok s pole siin k ohta. Lase m ul m inna,ei pr oovigi m a valet k uulata tahta. Desir ee