arengu- ja ettevõtlusfinantsharidus- ja kultuurikeskkonna-, heakorra- ja korrakaitserevisjonisotsiaal- X EELNÕU 01.10.2012 nr 1-4.1/57 KOMISJONID: PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU M Ä Ä R U S Põltsamaa linn 09. oktoober 2012 nr. Põltsamaa linna eelarvestrateegia aastaiks 2013-2016 Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 37 lõike 2 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse 20 alusel. 1. Eelarvestrateegia kinnitamine Kinnitada Põltsamaa linna eelarvestrateegia aastaiks 2013-2016 vastavalt lisale 1 (kolmel lehel) ja koondtabel vastavalt lisale 2 (viiel lehel). 2. Määruse avalikustamine (1) Ametiasutusel avalikustada eelarvestrateegia Põltsamaa linna veebilehel www.poltsamaa.ee. (2) Ametiasutusel avaldada teade eelarvestrateegia kinnitamisest ajalehes VALI Uudised. 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Margi Ein Linnavolikogu esimees
Põltsamaa linna eelarvestrateegia aastaiks 2013-2016 Põltsamaa Linnavolikogu 09.10.2012 määruse nr. Lisa 1 (kolmel lehel) 1. Sissejuhatus Põltsamaa linna eelarvestrateegia käsitleb Põltsamaa linna ja seotud üksuste 2011. 2016. aasta tegevustulusid, tegevuskulusid, investeeringuid ja finantseerimistegevust ning nendest lähtuvaid rahavoogusid. Eelarvestrateegia annab ülevaate omavalitsuse, seotud üksuste ja omavalitsuse kui arvestusüksuse finantsseisundist ning võimekusest olemasolevaid kohustusi teenindada. Tegemist on töövahendiga, mis kirjeldab omavalitsuse ja seotud üksuste finantsolukorda ning võimaldab hinnata tulevaste rahavoogude kujunemist ning seeläbi loob aluse tänastele otsustele, mis mõjutavad omavalitsuse ja seotud üksuste tegevust. Põltsamaa linna sõltuvad üksused on 2011. aastal eelarvestrateegias SA Põltsamaa Tervis, SA Põltsamaa Lossi Arendus ja Põltsamaa Sõpruse pargi SA ning konsolideerimisgrupi üksuseks Põltsamaa Varahalduse OÜ. 2.1. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos 2.1.1. Riigi tasand 2012. aasta suvise Rahandusministeeriumi prognoosi järgi võrreldes kevadprognoosiga on signaalid väliskeskkonna võimalikest arengutest muutunud ebastabiilsemaks. Sellel aastal ootab Rahandusministeerium Euroopa Liidu majanduse püsimist samal tasemel võrreldes eelnevaga ning järgmisel aastal kasvamist 1% võrra. Eesti majanduskasv on prognoosi kohaselt 2012. aastal 2,2% ja 2013. aastal 3%. Rahandusministeerium on tõstnud majanduskasvu võrreldes kevadprognoosiga, mille peapõhjuseks on Eesti kaubanduspartnerite kõrgem majandusaktiivsus aasta esimeses pooles. Majanduskasvu toetab sellel aastal siiski eelkõige tugev sisenõudlus, mis prognoosi kohaselt kasvab 4,9%-ni. 2013. aastal langeb sisenõudluse kasvutempo 2,9%-ni ja selle põhjustab CO 2 kvoodimüügituludest finantseeritavate investeeringute järsk vähenemine ning samuti EL-i struktuurivahendite perioodi lõppemine. Tarbijahinnad tõusevad 2012. aastal 3,9%, 2013. aastal 3,5% ning järgnevatel aastatel stabiliseeruvad 2,8% juures. Kiire majanduskasvu taustal on tööpuudus võrreldes kriisiaegse tipptasemega vähenenud üle ootuste ning aeglasema majanduskasvu tingimustes on seetõttu oodata tagasihoidlikumas tempos tööpuuduse vähenemist ja hõivatute arvu kasvu. 2012. aastal alaneb töötuse määr 10,4%-ni ja 2013. aastal 8,9%-ni. Prognoosiperioodi lõpuks jõuab tööpuuduse määr 7,8%-ni. Ettevõtete majandusolukorra paranemine on võimaldanud tõsta töötajate palkasid ning käesoleval aastal kiireneb keskmise kuupalga kasv 5,6%-ni, prognoosiperioodi lõpuks ulatub palgakasv 6%-ni. Käesoleval aastal ulatub keskmine palk 882 euroni kasvades 2013. aastal 930 euroni ja perioodi lõpuks 1106 euroni. Eesti Panga hinnangul on majandusarengu suurim ohuallikas jätkuvalt enim euroala võlakriis. Sisuliselt kõikides Euroopa riikides vajab lahendamist eelarvedefitsiit ja kõrge võlakoormus, osades riikides väga suures ulatuses. Ka kohati habras Euroopa pangandussektor ja majanduskasvu nõrk väljavaade näitavad, et Euroopa finantssüsteem on endiselt haavatav ja võlakriis ei ole veel läbi. Seega peavad euroala valitsused jätkama kriisi lahendamiseks
vajalike reformidega ja eelarvete tasakaalustamisega. Riigis tervikuna võrreldes 2008. aastaga on 2012. aastaks maksumaksjate arv vähenenud 5,7%, väljamaksed 6,7% ja keskmine sissetulek 1,1%. 2.1.2. KOV tasand Põltsamaa linna majandusolukord on pingeline tulenevalt linna laenukoormusest, pakutavate teenuste rohkusest ja elanikkonna vähenemisest ning vananemisest. 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 Elanike arv 4666 4638 4591 4538 4492 4447 4403 Maksumaksjaid 1837 1847 1840 1825 1810 1796 1781 Keskmine palk 682 714 760 800 846 896 949 Palga kasv % 0,8 4,6 6,4 5,2 5,8 5,9 5,9 KOV-ile laekuv tulumaksu % Riigi keskmine palk 2001-2010 Riigi keskmine palga kasv % 2001-2010 11,4 11,4 11,4 11,57 11,6 11,6 11,6 588,3 835 882 930 984 1043 1106 9,9 5,4 5,6 5,5 5,8 6,0 6,0 Põltsamaa linna konsolideeritud tulude maht oli 2011. aastal 6,4 miljonit eurot suurenedes eelneva aastaga võrreldes 9,7%. Kulude maht 6,3 miljonit eurot suurenedes eelneva aastaga võrreldes 1,9%. Järgnevatel aastatel on Põltsamaa linnal tegevustes kolm olulist prioriteeti: 1. Olemasolevate teenuste säilitamine tagada vahendite olemasolu teenuste osutamiseks elanikkonnale vähemalt 2011. aasta mahus. 2. Laenukoormuse järjepidev vähendamine järjepidevalt maksta tagasi võetud laene. 3. Tegevustes täiendava toetusrahastuse maksimaalne kaasamine tegevuste ja investeeringute finantseerimiseks. Kuna suurem osa eelarve kasvust on tingitud inflatsioonist, on oluline ka kulude pidev jälgimine, tagamaks nende kasvu inflatsiooniga võrreldaval määral või väiksemas ulatuses. Täiendavast laekumisest oluline osa kasutatakse olemasolevate tegevuste hinnatõusu finantseerimiseks. 2.2. Tulubaasi ülevaade ja prognoos 2.2.1. Tulumaks Tulubaasi prognoosimisel on arvestatud elanike arvu vähenemisest tingitud maksumaksjate arvu vähenemisega ja sissetulekute suurenemisega. Elanikkonna arvu vähenemiseks on perioodil 2013-2016 kavandatud keskmiselt 1% aastas, sissetulekute kasvuks 5,2-5,9%. Järgnevatel aastatel suureneb omavalitsuse osakaal residendist füüsilise isiku maksustatavas tulus 11,6 protsendini, mida on ka prognoosis arvestatud.
Maamaksu puhul oleme arvestanud alates 2013. aastal kehtima hakkavate seadusemuudatuste mõjusid ning sellest tulenevalt prognoosinud madalamad laekumised kui 2012. aastal. Kaupade ja teenuste müügist oodatavate laekumiste kasvuks on arvestatud 1% aastas ja õpilaste arvust tingitud haridusteenuste eest laekuvate summade vähenemist. 2.2.2. Tasandusfond Tasandusfond väheneb iga-aastaselt keskmiselt 3%, mis on tingitud elanike arvu vähenemisest ja sissetulekute suurenemisest ühe inimese kohta. Tasandusfondi peamiseks komponendiks on riigipoolsed haridustoetused. Toetusfondi vähenemine on tingitud asjaolust, et alates 2013. aastast rakendatakse hariduse rahastamises uusi põhimõtteid, mille kohaselt tõuseb õpetajate alampalk 10,8%, millele lisandub veel täiendavalt 20% tulemustasu. Prognoosi kohaselt tuleb omavalitsusel alates 2014. aastast hakata toetama gümnaasiumihariduse andmist rahaliselt seoses õpilaste arvu vähenemisega (tänaste seisukohtade järgi katab riigipoolne toetus gümnaasiumi rahalised vajadused 252 lapse olemasolul). 2.3. Põhitegevuse kulude prognoos Põhitegevuse kulud 2012. aastal on 4,5 miljonit eurot. Aastail 2013 2016 püsivad põhitegevuse kulud 4,7 miljoni euro piires. Muudatused kuludes on võimalikud ainult sisemiste ümberkorralduste arvel. 2.4. Investeerimistegevus Kavandatud investeeringud teostatakse laenu ja võõrvahendite toel. Jätkub veemajanduse projekti elluviimine, kusjuures 2013. aastal projekt lõpeb ja linnapoolne finantseering on 480 700 eurot ning see kaetakse KIK-ist võetava laenuga. Paisu renoveerimise projekti toetatakse ÜF-ist 88 406 euroga. Projekti omaosalus on 0 eurot. Regionaalsete investeeringute programmist taotletakse toetust 32 000 eurot sise skatepargile. Aastaiks 2013-2015 on kavandatud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi Lille tn õppehoone ning õpilaskodu renoveerimise projekti koostamine ja renoveerimine 2015. aastal kaasates võõrvahendeid. 2013. aastaks on kavandatud Lasteaia Mari sisetee renoveerimine ja Põltsamaa Lasteaiale Tõruke videovalvesüsteemi rajamine kogusummas 25 000 eurot. 2014. aastaks on kavandatud summas 200 000 eurot Põltsamaa Lasteaia Tõruke fassaadi renoveerimine, võimalusel kaasatakse võõrvahendeid. Perioodil 2013 2016 on kavandatud iga-aastane 100 000 eurone investeering teede korrastamiseks Õuna ja Pärna tn, Tartu mnt (Selveri ringist Pajusi mnt ringini), Tartu mnt kõnnitee, Tallinna mnt kõnnitee koos Lossi tn parklaga. 2.5. Eelarvestrateegia ülevaatamine Eelarvestrateegia vaadatakse igal aastal üle ja prognoositakse tulud ja kulud järgnevaks neljaks aastaks. Põltsamaa linna tulusid ja kulusid võib oluliselt mõjutada hariduse rahastamise uute põhimõtete kehtestamine ning uue Euroopa Liidu rahastusperioodi tingimuste selgumine. Koostaja: Maimu Kelder, majandusnõunik Kooskõlastatud: Sille Epro, raamatupidamisosakonna juhataja/pearaamatupidaja Ettekandja: Maimu Kelder, majandusnõunik Esitaja: Põltsamaa Linnavalitsus
Määrus saadetakse: linnakantseleile