MEREMÄE VALLA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017 AASTA Riigiraamatupidamisekohustuslase nimetus: Aadress: Meremäe Vallavalitsus Meremäe k

MEREMÄE VALLA KONSOLIDEERIMISGRUPI MAJANDUSAASTA ARUANNE 2017 AASTA Riigiraamatupidamisekohustuslase nimetus: Aadress: Meremäe Vallavalitsus Meremäe küla Võru Maakond Telefon: 785 6685 E-post: Interneti kodulehekülg: vald@setomaa.ee www.setomaa.kocpt.ee Majandusaasta algus: 01.01.2017 Majandusaasta lõpp: 31.12.2017 Audiitor: Tegevjuht: OÜ AMC Audit Merike Kiisk Raul Kudre vallavanem Konsolideeritud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja hinnangust aruande õigsuse ning tehingute seaduslikkuse kohta. Dokument koosneb 47 leheküljest 1

SISUKORD Tegevusaruanne... 4 Meremäe valla struktuur ja töötajad... 4 Saadud sihtotstarbelised toetused... 5 Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest... 6 Ülevaade majanduskeskkonnast... 8 Ülevaade valla peamistest arengusuundadest... 9 Ülevaade arengukava täitmisest... 10 Ettevõtlus ja tööhõive... 10 Turism- ja puhkemajandus... 10 Tehniline infrastruktuur... 11 Keskkonnahoid... 12 Haridus... 13 Kultuur... 15 Sport... 15 Arstiabi... 16 Sotsiaalhoolekanne... 16 Turvalisus... 17 Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevusest siseauditi korraldamisel... 17 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne... 19 Konsolideeritud bilanss... 19 Konsolideeritud tulemiaruanne... 19 Konsolideeritud rahavoogude aruanne... 20 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne... 21 2017 aasta eelarve täitmise aruanne... 21 Selgitused eelarve täitmise aruande juurde... 26 Täpsustatud eelarve analüüs... 28 Reservfondi kasutamise aruanne... 29 Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted... 30 Tütarettevõtte majandusnäitajad... 33 Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid... 33 Lisa 3 Maksu- lõivu ja trahvinõuded... 34 Lisa 4 Nõuded ja kohustised... 34 2

Lisa 6 Kinnisvarainvesteeringud... 35 Lisa 8 Võlad tarnijatele... 36 Lisa 9 Võlad töövõtjatele... 36 Lisa 10 A Lühiajalised kohustused... 37 Lisa 10 B Laenu pikaajaline osa... 37 Lisa 10 C Pikaajaline kohustus... 37 Lisa 11 Kaupade ja teenuste müük... 38 Lisa 12 Muud tulud... 38 Lisa 13 Saadud ja antud toetused... 39 Lisa 14 Tööjõukulud... 40 Lisa 15 Majanduskulud... 41 Lisa 16 Muud tegevuskulud... 41 Lisa 17 Muud finantstulud ja kulud... 42 Lisa 18 Tehingud seotud osapooltega... 42 Lisa 19 Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused... 42 Lisa 20 Konsolideerimata finantsaruanded... 43 Bilansipäevajärgsed sündmused... 45 Allkirjad konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandele... 45 Audiitori järeldusotsus... 47 3

TEGEVUSARUANNE Vallavalitsuse ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, alus- ja põhihariduse andmist, raamatukogude, muuseumi ja hooldekodu ülalpidamist ning selle kaudu teenuste kättesaadavust vallakodanikele. Valla ülesandeks on tegelemine elamu- ja kommunaalmajandusega, heakorra ja jäätmehooldusega ning korraldada vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine 28. märtsil 2014 registreeriti, elamu- ja kommunaalmajanduse, heakorra ja jäätmehoolduse ning vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks, osaühing Meremäe Vesi. OÜ Meremäe Vesi osakapital 2500 eurot, mis kuulub 100%liselt Meremäe Vallavalitsusele. OÜ Meremäe Vesi juhatus on kolmeliikmeline. Osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Osaühingul nõukogu ei ole. Osaühingule on vallavalitsuse poolt üle antud, lisaks eelloetletule, kalmistute hooldamise, koolitransport, Meremäe Kooli kütmine. Vald koostab konsolideeritud aastaaruande. Konsolideerimisgruppi kuuluvad Meremäe Vallavalitsus ja OÜ Meremäe Vesi. Meremäe valla struktuur ja töötajad Vallavolikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike kodanike poolt Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel. Meremäe Vallavolikogu on 11-liikmeline. Ajavahemikul jaanuar kuni oktoober, on volikogu esimehele on arvestatud tasu 3659 eurot, mis sisaldab koondamishüvitist 1400 eurot. Volikogu liikmetele, istungi ettevalmistamise ja istungil osalemise eest, 1484 eurot. Vallavolikogu liikme hüvitis ühe koosoleku ettevalmistamise ja koosolekul osalemise eest on 17,26 eurot. Vallavolikogu esimehe tasu, volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest, 233,41 eurot kuus. Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Vallavolikogu 29. novembri 2013 otsusega nr 47 kinnitati vallavalitsuse struktuur ja liikmete arvuks kolm liiget. Vallavolikogu 22. juuni 2016 otsusega nr 36 kinnitati vallavalitsuse liikmete arvuks kuus liiget, vallavanem ja viis vallavalitsuse liiget. Vallavalitsuse liikmetele istungi ettevalmistamise ja istungil osalemise eest tasu ei maksta. Meremäe valla hallatavad asutused on: (Tabel 1) Allüksuse nimetus Töökohtade keskmine arv Töötasu kogusumma Vallavolikogu 0,50 5,1 Vallavalitsus 8,33 124,9 Noortekeskus 1,00 9,2 Raamatukogud 2,00 21,1 4

Muuseum 2,00 18,4 Obinitsa Külakeskus 1,00 8,5 Meremäe Kool 14,41 166,9 Koolitoit 2,00 14,1 Lasteaiad 7,65 74,2 Meremäe Hooldekodu 5,36 50,2 Avahooldus 1,45 11,7 Meremäe Vesi OÜ 4,00 40,7 Ajutised lepingulised töötajad 12,2 Kokku 49,70 557,2 2017. aasta keskmine arvestatud töötasu oli 913 eurot kuus, s.h vallavalitsuse ametnikel 1169 eurot kuus ( ei sisalda vallavanema koondamishüvitist), koolitöötajatel 965 eurot kuus, lasteaiatöötajatel 808 eurot kuus, hooldekodu töötajatel 780 eurot, muuseumi töötajatel 767 eurot ja raamatukogu töötajatel 879, kooli kokkadel 587 ja avahooldustöötajatel 672 eurot. (Tabel 1) 2017. aasta keskmine arvestatud töötasu Meremäe Vesi OÜs 848 eurot kuus, sh juhatuse liikme tasu 920 ja tööliste keskmine tasu 825 eurot kuus. Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste töötajate koolituskulud aastas 9784 eurot, see on 214 eurot töötaja kohta. Võrreldes eelneva perioodiga 104 euro võrra rohkem. 2017. aastal kasutas vallavanem tööülesannete täitmiseks isiklikku sõidukit, mille eest maksti hüvitist kuni 325 eurot kuus, kuid mitte rohkem kui 30 senti kilomeetri kohta. Eeltoodud perioodil on vallavanematele makstud hüvitist, isikliku sõiduki kasutamise eest, 3577 eurot. Isikliku sõiduki hüvitise maksmise arvestuse aluseks on, et ühes kuus võib erisoodustusmaksuga maksustamata väljamakse olla kuni 330 eurot. Muid erisoodustusi tegevja juhtorganitele tehtud ei ole. Saadud sihtotstarbelised toetused 2017. aastal eraldati sihtotstarbeliste toetustena 83808,57 eurot. Suurimad toetussummad olid alljärgnevad: 1 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 10468,35 Noored Setomaale programmi toetamiseks 2. Kultuuriministeeriumilt 16858 eurot, millest 13420,00 eurot Obinitsa Muuseumi tegevustoetuseks, 2438,00 eurot näituse Mi uma lauluimä korraldamiseks, 1000,00 eurot noorte teatrilaagri korraldamiseks. 3. Siseministeeriumilt 15758,26 eurot ajaasustusprogrammi toetus. 4. Rahandusministeeriumilt 5704,30 millest 704,30 õppelaenu kustutamiseks ja 5000 Meremäele uue skatepargi rajamiseks. 5. Põllumajanduse Informatsiooni ja Registrite Ametilt 16563,72 eurot millest 1051 eurot koolipiima ja -puuvilja toetus, välijõusaali rajamine 8314,52 eurot, Meremäe ja Obinitsa küla heakorrastamine (pingid) 7198,20 6. Haridus- ja Teadusministeerium 10000,00 Meremäe kooli õppeklassi renoveerimiseks ja digitaristu soetamiseks. 5

7. Partnerluslepinguga 6350,52, Lasva Vallavalitsuse vahendusel, Meremäe Noortekeskuse tegevuste toetamiseks 8. Unesco Tourism projekti raames 1805,42 eurot MTÜ Setomaa Turism vahendusel. 9. Eesti Kultuurkapitalilt 300,00 eurot, pensionäride aktiivse tegevuse toetuseks. Ülevaade tähtsamatest finantsnäitajatest (Tabel 2) Saldoandmikus näidatud 2017 näitajad 2016 2015 2014 Bilansi näitajad Varad aasta alguses 2965,8 2782,0 2782,0 2983,5 2939,3 Kohustused aasta lõpus 815,0 449,4 455,7 462,9 631,3 Netovara aasta lõpus 2150,8 2422,6 2416,3 2523,6 2578,0 Tulemiaruande näitajad Tegevustulud 1402,7 1345,9 1345,9 1332,7 1676,8 Tegevuskulud -1670,0-1443,0-1449,2-1383,6-1157,7 Tegevustulem -267,3-97,1-103,3-50,9 519,1 Finantstulud ja -kulud -4,5-3,9-3,9-3,4-3,0 Aruandeperioodi tulem -271,8-101,0-107,2-54,3 516,1 Põhitegevuse tulem 14,0 121,9 121,0 19,1 104,9 Muud näitajad Investeeringud põhivarasse 360,7 44,5 44,5 375,4 917,9 Konsolideeritud netovõlakoormus 591,2 240,5 275,4 68,0 154,0 Konsolideerimata netovõlakoormus 606,0 264,4 298,7 75,0 154,0 Likviidsus * 0,4 0,4 0,4 0,5 0,8 Lühiajaline maksevõime ** 1,0 1,1 1,1 0,96 1,49 Kohustuste osakaal varadest *** 27,47% 15,87% 15,87% 15,50% 12,30% Laenukohustuste osakaal varadest **** 22,08% 11,02% 10,02% 11,05% 7,10% Piirmäärade täitmine Laenukohustuste osakaal tuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine ***** 50,20% 26,80% 29,80% 26,90% 25,90% Tagastatud laenukohustuse suhe tuludesse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine ****** 4,38% 17,90% 17,90% 3,21% 3,55% *Likviidsus- likviidsed varad/ lühiajalised kohustused **Lühiajaline maksevõime- käibevara/ lühiajalised kohustused 6

***Kohustuste osakaal varadest- kohustused/ varad % ****Laenukohustuste osakaal varadest- lühi- ja pikaajalised kohustused/varad *****Laenukohustuste osakaal tuludest, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine- kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses kehtestatud näitaja, mille ülempiiriks on 60%; bilansilised laenukohustused aasta lõpus/ (kassapõhised tulud- kassapõhised saadud sihtotstarbelised eraldised (finantseerimine) eelarve täitmise aruande põhjal) ******Tagastatud laenukohustuste suhe tuludesse, millest on maha arvatud sihtfinantseerimine- kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega kehtestatud näitaja, mille ülempiiriks on 20%; aruandeaastal tagasi makstud laenukohustuste summa/ (kassapõhised tulud- kassapõhiselt saadud sihtotstarbelised eraldised (finantseerimine) eelarve täitmise aruande põhjal). Valla tulude ja kulude vahe 2017. aastal on -267,3 tuhat eurot ning aruandeperioodi tulem -271,8 tuhat. 2016. aastal olid vastavad näitajad -97,1 ja -101,0 tuhat eurot. 2017. aasta lõpu seisuga on netovõlakoormus 591,2 tuhat eurot. 6-kordse põhitegevuse tulude ja kulude vahena võiks võlakoormus olla kuni tuhat ning 60% põhitegevuse tuludest moodustab 816,4 tuhat eurot. Raha ja pangakontod ületavad laenukohustuse 0,16 kordselt. Valla vara on vähenenud võrreldes eelmise aastaga 271,8 tuhande euro võrra. Vähenemine on toimunud varade amortiseerumise tõttu. Seoses arvestuspõhimõtte muudatusega on põhivarade nimekirjast kustutatud varad mille soetamismaksumus ilma käibemaksuta on alla 5000- euro. Suurenenud on kohustused 365,6 tuhande euro võrra. Suurenemine on toimunud laenukohustuste osas ning suurenenud on võlad tarnijatele. Tegevustulud on suurenenud 56,8 tuhande ja tegevuskulud on suurenenud 227,0 tuhande euro võrra. Valla hallatavate asutuste kasutuses on, bilansi seisukohalt, väheväärtuslik vara mille soetamismaksumus on alla 5000 euro, ilma käibemaksuta, ning mille kohta peetakse bilansivälist arvestust. Seisuga 31. detsember on väheväärtuslikku vara arvel 148,5 euro väärtuses. Tegelikud tulud 2013-2017 aastal (Tabel 3) Muutus võrreldes eelmise aastaga Maksutulu Teenuste müük Saadud toetused Muud tulud 2013 416,6 92,0 485,6 115,0 2014 433,1 108,9 422,7 261,1 2015 470,2 148,6 486,1 121,3 2016 545,7 136,4 491,6 172,1 2017 575,5 157,6 625,8 43,8 5,5% 15,5% 27,3% -74,5% 2017. aasta põhitegevuse eelarve tuludest moodustas maksutulu 41,1%, teenuste müük 11,2%, saadud toetused 44,6% ja muud tulud 3,1 % tulude mahust. 2017. aastal oli teenuste müügi maht suurem sotsiaalalastest teenuste müügist ja haridusalasest tegevusest. Seoses 7

seadusemuudatusega ressursimaksu osakaal alates 2017. aastast langes, tulude vähenemine kompenseeriti tasandusfondi kaudu. Tegelikud tulud ja kassatulud ei ole omavahel võrreldavad, kuna nende arvestuspõhimõte on erinev. Tegelikud kulud 2013-2017 aastal (Tabel 4) Antud toetused Tööjõukulu Majanduskulu Muud kulud Põhivara amortisatsioon 2013 78,5 491,9 292,4 75,9 119,3 2014 104,7 513,0 344,6 0,4 131,6 2015 107,0 623,9 344,6 91,6 217,6 2016 164,9 676,1 333,7 55,9 218,6 Saldoandmikus näidatud 164,9 669,9 333,7 55,9 218,6 näitajad 2017 195,7 756,7 376,7 123,1 217,8 Muutus võrreldes eelmise aastaga 18,7% 12,9% 0,1% 120,2% -0,4% 2017. aasta tegelikest kuludest moodustas antud toetused 11,7%, tööjõukulud 45,3%, majanduskulud 22,6%, muud kulud 7,4% ja põhivara amortisatsioon 13,0% kulude kogu mahust. 2017. aasta investeeringute kavast sai täidetud järgmised tegevused: Meremäe koolihoone siseruumide renoveerimine Meremäe ja Obinitsa küla välisilme parandamine (pingid ja väli-lauatennise laud) Välijõusaal Meremäe ja Obinitsa külla Meremäe Kooli staadioni renoveerimine jäi ilmastikuolude tõttu lõpetamata Ülevaade majanduskeskkonnast Sisemajanduse koguprodukti kasvu prognoos 2017. aastaks on 4,3% ja 2018. aastaks 3,3%, Peamine majanduskasv tuleb sisenõudluse arvelt, mis tugineb peamiselt investeeringute kasvu taastumisele. Import kasvab ekspordist kiiremini. Aastatel 2019-2021 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3%. Kasvu toetab ekspordi kasv, kuid sisenõudlus püsib tänu eratarbimisele ja investeeringute kasvule stabiilne. 2018. aastal tõusis tulumaksuvaba miinimum, mis tõstab madala palgaga töötajate netopalka kuni 15%, kiirendab eratarbimise reaalakasvu taas 4,4%le. Üleüldine hinnatõus aeglustub 2,7%ni Tööhõive kasvas 2017. aastal I poolaastal kokkuvõttes 1,6% võrra ning aktiivsuse tõusu tõttu langes tööpuudus 6,3%ni. Tööjõu pakkumise suurenemisele on mõju avaldanud positiivne rändesaldo, pensioniea järkjärguline tõus 63 eluaastalt 65le eluaastale 2026. aastaks ja tööealise rahvastiku vähenemine. Tööturul osalemist mõjutab ka tööhõivereform, mis kiirstatistika põhjal 8

võib osutuda eeldatust edukamaks. Tööhõive reformil on ka kõrvalmõju, milleks võib olla töötuse suurenemine kuna vähenenud töövõimega inimestel on töö leidmine raskendatud. Keskmise palga kasvutempo on püsinud kiire vaatamata madalale majanduskasvule. Palgauuringu kohaselt kiirenes keskmise palga kasv 2017. aastal 6,8%, mis aeglustub 2018. aastal 5,2%ni tulumaksureformi tõttu. Kiirem palgakasv oli keskmisest madalama palgaga harudes, kus tööjõupuudus on teravam ja palgasurve suurem. (Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos). Meremäe vallas on maksutulu kasvanud 5,5% võrreldes eelmise perioodiga, samas on kulud kasvanud 15,5%. Meremäe vallas suuri ettevõtteid ei ole, kuid olemasolevate tööandjate võimalik pankrot või tegevuse lõpetamine mõjutab valla elanike tööhõivet. Valla suurim tööandja oli vallavalisus ja tema hallatavad asutused. Kohapealsed suurimad ettevõtted ja ettevõtjad on: Põllumajandus: Lõuna-Antsu Talu OÜ; Piusa Põllumajanduse OÜ; Seto Rügä OÜ; TÜ Seto Lammas Maavara kaevandamine: AS TREV-2 Grupp; Aigren OÜ; Askersund Tranding Osaühing teeb ettevalmistusi kaevandamise alustamiseks Majutus-toitlustus: Setomaa Turismitalo OÜ; OÜ Naxos; Taarka Tarõ OÜ Kaubandus: Võru Tarbijate Ühistu Perefirma: Seto Metall OÜ; Katusõkatja OÜ; Estviikor OÜ; Seto Aedvili TÜ; OÜ Tõrvas Ülevaade valla peamistest arengusuundadest Meremäe vald asub Kagu-Eestis. Meremäe vald moodustati 23. mail 1922. aastal, kuuludes Petseri maakonna koosseisu paiknedes Meeksi oja, Piusa jõe ning Eesti- Vene kontrolljoone vahelisel alal, kokku 132 km². Meremäe vald piirneb Vastseliina, Orava ja Värska vallaga Eesti Vabariigis ning Pankjavitsa ja Petseri vallaga Vene Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajoonis. Üks osa Meremäe valla piirist on ühtlasi ka Euroopa Liidu välipiir. Meremäe vallas elas, seisuga 31. detsember 2017, 1066 elanikku, nendest tööealisi 676, lapsi 0-18 aastased 116, pensioniealisi 274. Meremäe vallas on viis suuremat küla; Meremäe 161, Obinitsa 149, Miikse 45, Võmmorski 46 ja Uusvada 31 elanikuga. Toimetulekutoetuse saajaid oli 2017. aasta jooksul 39 peret, kellest lastega peresid oli 14. Toetuse saajaid oli 81 inimest. Aasta jooksul on toimetulekutoetust saanud perede arv kokku 39. Toetuse saajate ja töötute arv on erinev, lastega pered on jätkuvalt majanduslikult vähekindlustatud. Töötuid oli 2017. aasta jaanuaris registreeritud 28 inimest, detsembris 32 inimest. Töötute arvu kasv on seotud töövõimereformi ja aktiivsusnõuetega tööturul osalise töövõimega inimestel. 9

Arvestades majanduse hetkeolukorda võib toimetulekutoetuse taotlejate arv muutuda vastavalt majandusolukorrale. Eesti riigi üleüldine majanduskliima mõjutab Meremäe valla ettevõtjaid ja ettevõtluskeskkonda ning valla elanike tööhõivet. Üldine majandussituatsioon mõjutab Meremäe vallale laekuvat üksikisiku tulumaksu. Ülevaade arengukava täitmisest Üldandmed Meremäe valla tegevuste läbiviimise ja eelarvestuse aluseks on Meremäe valla arengukava ja eelarvestrateegia 2015-2020. Valla eelarvestrateegia aastateks 2015-2020 on valla arengukava osa. Valla arengukava ja eelarvestrateegia vaadatakse vallavolikogu poolt üle iga aasta 1. oktoobriks ning volikogu võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel selle muutmise kohta. Kuna Meremäe vald ühinemisläbirääkimisi ei pidanud ja on sundliitetud, seega 2017. aastal valla arengukava üle ei vaadatud ega uuendatud. Ettevõtlus ja tööhõive Ettevõtlus Äriregistris on registreeritud 93 füüsilisest isikust ettevõtjat, 61 osaühingut, 4 tulundusühistut ja 21 mittetulundusühingut, 4 usaldusühistut, 6 korteriühistut, üks külaühistu. Tuntumad ettevõtted kohapeal on Setomaa Turismitalo OÜ, OÜ Katusõkatja, OÜ Naxos, OÜ Seto Metall, OÜ Tõrvas, Lõuna-Antsu talu, Seto Aedvili TÜ, Taarka TARÕ OÜ, Seto Rügä OÜ, Piusa Põllumajanduse OÜ, Seto Rõivakoda OÜ. Enamus registreeritud ettevõtjatest annab tööd endale või oma perele. Põllumajanduslike ettevõtete hulgas on suurenenud mahetootmisega tegelevate tootjate arv, samuti on suurenenud haritavad pinnad. Areng on olnud seotud toetuste süsteemi stabiliseerimise, uue tehnika soetamise, palgatööjõu ulatuslikuma kasutamise ja kaasaegsema tehnoloogia rakendamisega. 31.12.2017. aasta sisuga on Meremäe valla territooriumist reformitud 97,08% maafondist. (allikas maakatastri statistika) Turism- ja puhkemajandus Turism 2017. aastal alustati, Unesco Tourism projekti raames, Luikjärve talu renoveerimistööde ettevalmist. IB TANDEM OÜ koostas peamaja renoveerimistööde põhiprojekti. Projekti maksumus oli 1800.- eurot, millele lisandus käibemaks. Renoveerimistööd tehakse 2018. aasta jooksul. Puhkemajandus Kagu-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks on Setumaa. Sellest tulenevalt omab turism Meremäe valla jaoks järjest suuremat tähtsust. Vald on tuntud kui kultuuri- ja loodusturismi piirkond, kuna on säilinud autentne setu kultuur, vaheldusrikas ja puutumatu maastik. 10

Algatatud on Obinitsa järveala ja Hilläkeste järveala detailplaneering puhkeala väljaehitamiseks, ajaloo-, kultuuri- ja loodusobjektide tähistamiseks. 2017. aastal koostas Corson OÜ Obinitsa järve ning selle lähiala detailplaneeringu II etapi. Tööde maksumus ilma käibemaksuta on 2323.- eurot. Tehniline infrastruktuur Elamumajandus Meremäe valla Meremäe küla neljas kortermajas on moodustatud korteriühistud. Meremäe vallale kuulub 72-st korterist 14 korterit. Obinitsa külas on üheksa korterelamut, kokku 84 korteriga, nendest 6 kuuluvad Meremäe vallale, millest ühes asuvad perearsti vastuvõturuumid. Obinitsa külas on elanikke pidevalt teavitatud ning teavitatakse jätkuvalt korteriühistute vajalikkusest ja otstarbekusest. Moodustatud on kaks korteriühistu. Vallavalitsus on müünud ja üritab müüa ka edaspidi valitsemiseks mittevajalikku vara. Hetkel puudub eriline huvi Meremäel ja Obinitsas asuvate vallale kuuluvate korterite ostmise vastu. Huvi tuntakse korterite üürimise võimaluste kohta. 2017. aastal müüdi, enampakkumisel, Obinitsa õpetajate maja. Elamu ostja eesmärk on kinnistu korrastamine ja elamu renoveerimine. Valla teed Meremäe valla hallata on 101 kilomeetrit avalikult kasutatavaid vallateid. 2017. aastal vallateede kapitaalremonti ja ehitust ei toimunud. Vallateede katendit uuendati 4270 meetri ulatuses, mille maksumus ilma käibemaksuta oli 38430 eurot. Teede hööveldamise ja profileerimise ning teeäärte niitmise teenust osteti firmalt AS Eesti Teed. Loetletud teenused maksid 8739 eurot ilma käibemaksuta. Lumetõrjetöid tegid kohalikud ettevõtjad, Lõuna Antsu talu, Mart Uibokand ja Põlgaste talu, lumetõrjetööde maksumus oli 8511.- eurot ilma käibemaksuta. Valla territooriumil on 81 kilomeetrit riigimaanteid, millest 42% on mustkattega. Veemajandus On koostatud Meremäe valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava aastateks 2015-2027. Valla tiheasustuspiirkonna vee- ja kanalisatsioonitrassid, pumplad ja puhastusseadmed on renoveeritud aastatel 2012 kuni 2015. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine on üle antud valla osaühingule Meremäe Vesi. Meremäe Vesi OÜ maksab vallale renditasu 100 eurot kuus. Renditasu sisaldab ka käibemaksu. 2017 aastal eraldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus vallale, hajaasustuse programmi raames, 15758,26 eurot. Vald eraldas omavahenditest sama summa. Kokku rahastati 13 taotlust, summas 31516,52 eurot. Hajaasustuse programmi raames rahastatakse veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide, juurdepääsuteede ning autonoomsete elektrisüsteemide rajamisega seotud tegevusi. 11

Soojavarustus Valla hallatavate asutuste soojavarustus on lahendatud lokaalkatlamaja, maakütte või päikesekütte baasil. Meremäe koolimaja katlamajja on paigaldatud vedel- ja tahkeküttekatlad, lisaks ka päikesepaneelid. Meremäe vallamaja ja noortekeskuse hoonesse on paigaldatud maaküte, Obinitsa külakeskuse hoones on maaküte ja päikesepaneelid. Meremäe küla neljast kortermajast kolm kütavad hoonet maja keldris asuvast lokaalkatlamajast. Obinitsa küla kortermajades tsentraalkütet ei ole, majad on puuküttega või on küttesüsteemid majasiseselt ümber ehitatud. Side, internet, ühistransport Meremäe valla territoorium on kaetud mobiilse sidevõrguga. 2008. aastal ehitatud traadita interneti ühendus katab osaliselt lähiümbruse külasid, kuid levi kiirus ei vasta tänapäeva nõuetele. 2012. valmis Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt, EstWin projekti raames, internetiside maakaabel. 2013. aastal ühendati vallamaja ja Meremäe noortekeskus kiiresse internetisidesüsteemi. Ühistransport toimib maakonnaliinide baasil ning liigub Võru suunal. Haldusreformi järgselt puudub, Meremäe piirkonnal, ühistransport valla keskuse Värskaga. Külades, mida ei läbi maakonnaliinid, on õpilaste transport korraldatud kooli bussiga. Keskkonnahoid Veekogud Valla territooriumil on kolm järve, mis on puhkemajanduse seisukohalt tähtsad. 2014. aastal koostati Hilläkeste järve ja Obinitsa järve rannaala detailplaneeringu I etapp. 2017. aastal koostas Corson OÜ Obinitsa järve ning selle lähiala detailplaneeringu II etapi. Tööde maksumus ilma käibemaksuta on 2323.- eurot 2016. aastal alustati eeltöödega, Hilläkeste järve, vee erikasutusloa taotlemiseks Piusa jõgi on valla suurim jõgi, kus paikneb ürgoru maastikukaitseala. Piusa jõgi on üleeuroopalise kaitseala Natura 2000 võrgustiku ala. Maavarad Alates 2008. aastast toimub Marinova maardlast dolomiidi kaevandamine AS TREV2 (endine AS Põlva Teed) poolt. Kaevandamisluba on kuni 2025. aastani. Samas piirkonnas on kaevandamisega alustanud Aigren OÜ ja Askersund Tranding Osaühing on teinud ettevalmistusi kaevandamise alustamiseks. Vallas asuvad veel Hilande, Tuhkvitsa ja Väiko-Härmä liivamaardlad, Tiirhanna ehituslubjakivimaardla ning Küllätüvä savimaardla. Eelloetletud maardlatest kaevandamist ei toimu. Ehituslubjakivi ja sellega kaasnev dolomiit sobib ehituskillustikuks, osaliselt ka õhkkuiva lubja valmistamiseks, viimistlus- ja dekoratiivplaatide valmistamiseks. 12

Jäätmemajandus Meremäe valla haldusterritooriumil on moodustatud koos Värska, Veriora, Orava ja Mikitamäe valdadega ühine jäätmeveo piirkond, kus toimub korraldatud jäätmevedu. Ainuõigus segaolmejäätmete veoks on konkursi tulemusena antud aktsiaseltsile Eesti Keskkonnateenused neljaks aastaks. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid. Liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Selleks peetakse jäätmevedajate registrit infosüsteemis EVALD. ETO pakendikonteinerid asuvad Meremäe, Obinitsa, Uusvada ja Miikse külas. Heakord 2017. aastal lõpetati Meremäe valla üldplaneeringu ja planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine. Planeerigu koostas Eesti Maaülikool, tööde masksumus ilma käibemaksuta oli 5676.- eurot. Meremäe valla üldplaneering on kehtestamata aga planeeringu materjali saab kasutada ühinenud valla üldplaneeringu koostamiseks. Aastatel 2015-2017 on toimunud Obinitsa küla välisilme parandamine. Tööde käigus paigaldati viidad, uuendati haljastust, rajati parki laste mänguväljak, ehitati uus Obinitsa bussipeatuse ootepaviljon. Ehitustöid rahastas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (2016. aastal) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. 2017. aastal oli tööde kogumaksumus 9778 eurot ilma käibemaksuta. 2017. aastal paigaldati Meremäe küla kõnniteede äärde pingid ja kooli staadionile väli lauatennise laud ning Obinitsa küla parki pingid. Pingid ja lauatennise laua valmistas Kiili Betoon OÜ ja pinkide alused ehitas Meremäe vesi OÜ. Projekti maksumus, ilma käibemaksuta, oli 7564,67 eurot, sellest 7198,20 eurot rahastas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Haridus Alusharidus Meremäe vallas on kaks lasteaiarühma. Obinitsa lasteaias on üks liitrühm, 7 lapsega, kellest 2 last on teistest omavalitsustest. Lastaed asub Obinitsa Külakeskuse ruumides. Lasteaialaste hoiu- ja õppimistingimused ning personal vastab kehtestatud nõuetele. Lasteaial on aiaga piiratud ja nõuetele vastav mänguväljak. Meremäe Kooli juurde kuulub lasteaia liitrühm kus laste arv, aasta jooksul, on kõikunud 12-16 lapse vahel. Lasteaialaste hoiu- ja õppimistingimused vastavad kehtestatud nõuetele. Lasteaiaõpetajate kvalifikatsioon vastab kehtestatud tingimustele. Lasteaial on aiaga piiramata mänguväljak. Meremäe valla elanike registrisse kantud lapsi käib Võru Linna lasteaias üks laps ja Võru Valla lasteaia üks laps. Ajavahemikul jaanuar kuni august oli Kunda lasteaias 2 last ja alates septembrist Rosma Haridusseltsi MTÜs üks laps. Põhiharidus Meremäe vallas on üks põhikool, asukohaga Meremäe küla. Koolis õpib 33 õpilast ja 16 lasteaialast. 13

Kooli 33 õpilasest 32 on omavalituse elanike registris ja üks õpilane teisest omavalitsusest. Õpilaste vähesuse tõttu toimub õppetöö liitklassides. Õppeaastal 2017/2018 on moodustatud 7 klassikomplekti. Õppeaastal 2016/2017 õppis 22 Meremäe valla elanike registrisse kantud õpilast mõne teise omavalitsuse koolis. 2017/2018 õppeaastal on vastav näitaja 23, nendest õpib põhikooli osas 11 ja gümnaasiumi osas 12 õpilast. 2010. aastal alustatud koolihoone siseruumide remont lõpetati 2017. aastal. Remonditööde hanke võitis ja töid teostas JB Ehituse OÜ, omanikujärelevalvet teostas Feit OÜ ja koridori seinad dekoreeris kohalik kunstnik Sirje Rump. Tööde kogumaksumus, ilma käibemaksuta, oli 148191,10 eurot. Haridus- ja Teadusministeerium toetas 10 000 euroga õppeklassi renoveerimist, sisustamist ja digitaristu hankimist. Õppeklass renoveeriti üldise remondi käigus. Haridus- ja Teadusministeeriumi vahendite arvelt soetati koolile mööblit, interaktiivne põrand, televiisor ja muusikakeskus ning interaktiivne ralli mäng. 2017. aastal alustati kooli staadioni renoveerimisega. Renoveerimise käigus uuendatati staadioniring, jalgpalliväljak koos väravatega, võrkpalliplats, kaugushüppekast, kuulitõukering, kettaheitering koos turvapostide ja võrguga ning teenindava osana pingid. Tööde kogumaksumuseks on planeeritud 158000.- eurot. Renoveerimistööd jäid lõpetamata kuna pidev vihmasadu ei võimaldanud jooksurajale katet paigaldada. 2017. aastal lammutati vana skatepargi atraktsioon ja ehitati uus. Rularambi maksumus, ilma käibemaksuta, oli 7100.- eurot. Rahandusministeerium toetas 5000 euroga renoveerimistöid. Õppetöös rakendatakse 2010. aastal jõustunud põhikooli- ja gümnaasiumiseadust. Kooli lasteaia osa õppetöö korraldamisel lähtutakse koolieelsete lasteasutuste seadusest. Noorsootöö ja huviharidus Meremäel asub Meremäe Avatud Noortekeskus ja Obinitsa külakeskuse ruumides noortetuba. Avatud noortekeskus teeb tihedat koostööd Vastseliina, Misso, Värska, Mikitamäe ja Lasva noortekeskustega. Noorsootööd koordineerib noorsootöötaja. 2016-2017.aastal osales Meremäe noortekeskus, koostöös Lasva vallaga, projektis Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine elluviimiseks (edaspidi ESF programm). Projekt jätkub ka 2018. aastal. 2016/2017. aastal oli projekti toetus 4762,26 eurot, 2017/2018. aastal on projekti toetus 4762,26 eurot Noortest õpib Vastseliina Muusikakoolis 6 õpilast, Võru Kunstikoolis 2, Võru Tantsukoolis 2, Helios Võru Jalgpallikoolis 2 ja Tähe Huvikoolis üks õpilane. Vald tasub 100% huvikooli kohamaksumusest õpilaste eest, kes õpivad Meremäe Koolis ja 50% kohatasust õpilaste eest, kes õpivad mõne teise omavalitsuse põhikoolis. Vald toetab ühe huvihariduse omandamist õppeaasta jooksul, taotleja valikul. Meremäe Kooli juures töötavad muusika-, spordi- ja näite- jm ringid, nädalas kokku kaheksa ringitunniga. Projektipõhisel rahastusel toimub majandusõppe. 2017. aasta septembrist alates rakendus riigipoolne toetus 7-19 aastaste noortele. Riik eraldas vallale 13733.- eurot. Toetuse eraldamise eesmärk on huvihariduse kättesaadavuse ja tegevuste laiendamine hajaasustuspiirkonnas elavatele noortele. 14

Kultuur Kultuuriasutused ja paigad Kultuuriürituste läbiviimiseks on ruumid vallamajas, Meremäe koolimajas, Obinitsa Külakeskuses. Vabaõhulavad asuvad Meremäe mäel ja Meremäe noortekeskuse juures. Teatrija kontserdiõhtuid korraldatakse Obinitsa Seto Seltsimajas ja galeriis Hal as Kunn. Meremäe valla suurimad kultuurisündmused korraldab kolmas sektor. Üleriigilise kuulsuse ja osavõtjatega on Ostrova festival, Rikka Ivvani pillilaager ja Seto Kuningriigipäev. Toimivad külaplatsid on Uusvada, Lepä, Tobrova, Kuigõ, Serga, Miikse, Kuksina, Kalatsova, Küllätüvä ja Rokina külades. Kolmanda sektori korraldatavaid ettevõtmisi on aasta jooksul vallaeelarvest toetatud 9850 euroga. Meremäe vallas tegutseb palju aktiivseid kultuurikollektiive ja kodanikuühendusi. Raamatukogud Vallas on kaks avalikku raamatukogu. Tavapärase lugejate teenindamise kõrvalt toimivad raamatukogud ka kooskäimiskohtadena, kus korraldatakse üritusi täiskasvanutele ja lastele. Vaba juurdepääs informatsioonile annab võimaluse kasutada raamatukogu õppeks ja enesetäiendamiseks. Raamatukogule teavikute soetamist toetatakse vallaeelarvest. Muuseum Obinitsa külas asub valla hallatav muuseum, Obinitsa Seto Muuseumitare, Tobrova külas on seto traditsiooniline talukompleks Luikjärve talu. Muuseumi eesmärgiks on setu kultuuripärandi säilitamine ja uurimine. Muuseumi külastas 2017 aastal 3540 inimest, kellest hinnanguliselt, oli külastajaid välisriikidest 14protsenti. Muuseumi tegevust toetas Kultuuriministeerium 13420 euroga aastas. Lisaks püsiekspositsioonile oli näitus Mi uma lauluimä mille korraldamist toetas Kultuuriministeerium 2438.- euroga. Seto leelo 2009. a sügisest on seto leelo kantud UNESCO vaimse pärandi kaitsenimekirja, sellest tulenevalt ja sellega kaasnevate tegevuste läbi on tõusnud oluliselt setu kultuuri sisu tundmine vallaelanike seas. Tõusnud on kultuuri- ja noorsootöö tase, mille indikaatoriks on ürituste mitmekesisuse kasv. Seto leelo on üks kogukonna identiteedi ja ühtekuuluvustunde alustalasid, millega koos antakse edasi eluviisi, keelt ja kultuuri. Sport Vallas on kaks staadioni ja kaks spordisaali (Meremäel ja Obinitsas). Obinitsa staadion vajab renoveerimist. Meremäe kooli staadioni renoveerimist alustati 2017. aastal. Renoveerimise käigus uuendati staadioniring, jalgpalliväljak koos väravatega, võrkpalliplats, kaugushüppekast, kuulitõukering, kettaheitering koos turvapostide ja võrguga ning teenindava osana pingid. Tööde kogumaksumuseks oli planeeritud 158000.- eurot. Renoveerimistööd jäid lõpetamata kuna pidev vihmasadu ei võimaldanud jooksurajale katet paigaldada. 15

Välijõusaali atraktsioonid paigaldati Meremäe ja Obinitsa staadionile. Projekti rahastas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet 8314,52 euroga. Jõusaali atraktsiooni maksumus, ilma käibemaksuta, oli 8748.- eurot Lammutati kooli staadionil asuv vana skatepark. 2017. aastal rajati, kooli staadionile, uus skatepark. Rularambi soetamist rahastas Rahandusministeerium 5000 euroga. Kaasaegne jõusaal asub Obinitsa Külakeskuses. Koostöös MTÜ Meremäe Kultuuriühinguga rajati jõusaal Meremäe koolimajja. Suurimad spordisündmused on Paasavolle, ning koolis läbiviidavad spordipäevad. Arstiabi Perearsti vastuvõtt toimub Meremäe ja Obinitsa külas. Vastuvõturuumid on renoveeritud, kuid puuduvad kaldteed abivahendiga liikumiseks. Vallaeelarvest tasutakse perearsti vastuvõturuumide majanduskulud. Statsionaarse arstiabi või eriarstiteenuse saamiseks tuleb pöörduda Võrru või Tartusse. Lähimad apteegid asuvad Vastseliinas, Võrus, Petseris. Sotsiaalhoolekanne Meremäe valla hallatavate asutuste hulgas on 6-toaline 12 voodikohaga Meremäe Hooldekodu. 2017. aastal hooldekodu laiendati. Hooldekoduks renoveeriti kõrval olev korter. Hooldekodu laienes kahe toa võrra, kuhu on võimalik paigutada 4-5 voodikohta. Renoveerimistöö tegi Tulisüda OÜ ja tööde maksumus ilma käibemaksuta oli 11268,63 eurot. Meremäe Hooldekodu on vanurite ja puuetega, va vaimupuudega, isikute ajutiseks või alaliseks elamiseks loodud üldtüüpi ööpäevaringselt tegutsev hoolekandeasutus, mille eesmärk on tagada seal viibivatele isikutele nende eale ja seisundile vastav hooldamine. Hooldekodu aasta keskmine täituvus oli 13,58 inimest. Hooldekodu osutab teenuseid, sõlmitud lepingute alusel, eelkõige elanikele, kelle elukoha andmetena on rahvastikuregistris märgitud Meremäe vald. Hooldekodus on tagatud ööpäevaringne teenindus ja valve. Sotsiaalkorterit kasutatakse toimetulekuraskustes ja tuleõnnetuses elamispinna kaotanud inimeste ajutiseks paigutamiseks. Potentsiaalseteks klientideks on ka alkoholiprobleemidega üksikud inimesed, kuna ei suuda oma eluga toime tulla. Sotsiaalkorterid vajavad renoveerimist. Eestkostet, tahtevastast paigutamist ja sundkorras aitamist saab teha kohtu otsuse alusel. Meremäe Vallavalitsus on eestkostjaks määratud 5 inimesele, kellest 3 viibivad erinevates erihoolekandeasutustes ja 2 elavad iseseisvalt. Side on Võru Päevakeskusega, kus üks puudega inimene on leidnud võimaluse seal käia ja osa võtta erinevatest pakutavatest tegevustest. MTÜ Toetuskeskus Meiela teenust kasutab üks toetatud töötamise teenusel olev isik. Vald maksab lapse sünni puhul toetust 320 eurot, millest 200 eurot pärast sünni registreerimist ja 120 eurot lapse ühe aastaseks saamisel. Alates 2016. aastast makstakse toetust esimesse klassi astumise puhul 200 eurot. Põhikooli ja gümnaasiumi päevase õppevormi lõpetamise puhul makstakse lõpetajale toetust 32 eurot. Riiklikud toetused: toimetulekutoetus, raske- või sügava puudega inimese hooldajatoetus, vajaduspõhine peretoetus. 16

Vald maksab sotsiaalmaksu hooldajate palkadelt. Seadusest tulenevalt oli see summa 2017. aastal 141,9 eurot kuus. Ühekordset toetust makstakse, avalduse alusel, lapsele prillide ostmiseks kuni 70 eurot. Kõik valla elanike registrisse kantud kuni 16 aastased lapsed ja Meremäe valla õppeasutustes õppivad lapsed saavad jõulupaki. Matusetoetus, vallaelaniku surma korral, on 120 eurot. Ühekordsete, sissetulekust sõltuvate, toetuste eraldamist koolitarvete ja laste riiete ostmiseks, ravimite või muude kulude katmiseks otsustab vallavalitsus. Valla sotsiaaltöötaja osutab transporditeenust eakatele ja töövõimetuspensionäridele arsti vastuvõtul käimiseks, haiglasse minekuks ja haiglast kojusaamiseks. Turvalisus Meremäe valda teenindab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru konstaablijaoskonna Meremäe, Misso, Vastseliina konstaablipiirkonna konstaabel. Kasuks tuleb piirivalvekordoni olemasolu (Piusa kordon). Valla hallatavate asutuste hooned on varustatud valvesüsteemidega. Toimib mitteametlik naabrivalve. Meremäe ja Obinitsa küla põhitänavad on valgustatud. Meremäe külas ehitati uus tänavavalgustus 2015. aastal. 2013. aastal loodi vabatahtlik päästekomando MTÜ Meremäe Vabatahtlikud Päästjad. Päästjate kasutusse on antud valla kaks tuletõrjeautot. Päästeameti veevõtukoht asub Merekülä külas, Meremäel puurkaevu juures, Setomaa Turismitalus. Ülevaade sisekontrollisüsteemist ja tegevusest siseauditi korraldamisel Sisekontroll on juhtkonna poolt loodud ja sisse viidud protsess, saavutamaks püstitatud eesmärke ning põhjendatud piisava kindluse saamiseks järgmistes lõikudes: 1. Tegevuse tulemuslikkus ja efektiivsus, so vastavus plaanidele ja protseduuridele 2. Finantsaruannete usaldusväärsus 3. Seaduste ja kehtivate kordade vastavus Meremäe vallas siseaudiitori ametikohta ei ole. Sisekontrolli teostatakse igapäevase töö käigus, vajadusel viiakse revisjon läbi konkreetse kulu või hallatava asutuse kontrollimiseks. Protseduurireeglite täpsustamiseks on vastu võetud alljärgnevad õigusaktid: 1. Meremäe valla arengukava 2015-2020 (arengukava kooseisu kuulub eelarvestrateegia) 2. Vallaeelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord 3. Korruptsioonivastase seaduse rakendamine 4. Meremäe Vallavalitsuse teenistujate koosseisu, palgamäärade ja palgatingimuste ning vallavalitsuse hallatavate asutuste töötajate palgamäärade kehtestamine 5. Meremäe valla asjaajamise kord 17

6. Meremäe vallavara valitsemise kord 7. Hankekord 8. Meremäe valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2027 9. Veevarustuse- ja reovee teenuse hinna reguleerimise kord Meremäe vallas 10. Meremäe valla heakorraeeskiri 11. Meremäe valla teehoiu eeskiri 12. Meremäe vallateede seisundnõuded 13. Meremäe valla avaliku korra eeskiri 14. Meremäe valla jäätmekava 15. Meremäe valla jäätmevaldajate registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus 16. Huvikooli õpilaste toetamise kord 17. Õppetoetuse maksmise kord 18. Koolieelsete lasteasutuste kulude vanemate kaetava osa määra kehtestamine 19. Sotsiaalhoolekandelise abi ja toetuste andmise kord 20. Hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord 21. Eluruumide alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel 22. Lapsehoiuteenuse rahastamise kord 23. Puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse maksmise kord 24. Meremäe valla terviseprofiil ja tegevuskava 2014-2018 18

KONSOLIDEERITUD RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Konsolideeritud bilanss Perioodi lõpuks 31.12.2017 Saldoandmikus näidatud näitajad Perioodi alguseks 01.01.2017 Lisa Raha ja pangakontod 2 99,0 89,3 89,3 Maksu, lõivu ja trahvinõuded 3A 70,9 74,7 74,7 Muud nõuded ja ettemaksed 4A 71,5 69,8 69,8 Käibevara kokku 241,4 233,8 233,8 Kinnisvarainvesteeringud 6 9,9 14,2 14,2 Materiaalne põhivara 7 2714,5 2624,0 2624,0 Kokku põhivara 2724,4 2638,2 2638,2 Aktiva (varad) kokku 2965,8 2872,0 2872,0 Võlad tarnijatele 8 48,5 12,2 12,2 Võlad töövõtjatele 9 24,0 65,6 71,9 Muud kohustused ja saadud ettemaksed 4B 78,9 81,3 81,3 Eraldised 10A 0 2,5 2,5 Laenukohustused 10A 88,8 44,3 44,3 Lühiajalised kohustused kokku 240,2 205,9 212,2 Laenukohustused 10C 566,1 243,5 243,5 Muud kohustused 10+ 8,6 0 0 Pikaajalised kohustused kokku 574,7 243,5 243,5 Akumuleeritud ülejääk (puudujääk 2422,7 2523,6 2523,5 Aruandeperioodi tulem -271,8-101,0-107,2 Netovara 2150,9 2422,6 2416,3 Passiva (kohustused ja omakapital) kokku 2965,8 2872,0 2872,0 Konsolideeritud tulemiaruanne Perioodi lõpuks 31.12.2017 Saldoandmikus näidatud näitajad Perioodi alguseks 01.01.2017 Lisa Tegevustulud 1402,7 1345,9 1345,9 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 575,5 545,7 545,7 Tulumaks 536,8 506,9 506,9 Omandimaks (maamaks) 38,7 38,8 38,8 19

Kaupade ja teenuste müük 11 157,6 136,5 136,5 Saadud toetused 13A 625,8 491,6 491,6 Muud tulud 12 43,8 172,1 172,1 Tegevuskulud -1670,0-1443,0-1449,2 Antud toetused 13B -195,7-164,9-164,9 Tööjõukulud 14-756,7-669,9-676,1 Majanduskulud 15-376,7-333,7-333,7 Muud kulud -340,9-274,5-274,5 Muud tegevuskulud 16-123,1-55,9-55,9 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 7;6-217,8-218,6-218,6 Aruandeperioodi tegevustulem -267,3-97,1-103,3 Finantstulud ja -kulud 17-4,5-3,9-3,9 Aruandeperioodi tulem -271,8-101,0-107,2 Konsolideeritud rahavoogude aruanne Perioodi lõpuks 31.12.2017 Saldoandm ikus näidatud näitajad Perioodi alguseks 01.01.2017 Lisa Rahavood põhitegevusest Aruandeperioodi tegevustulem -267,3-97,1-103,3 Korrigeerimised Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 6; 7 217,8 218,6 218,6 Käibemaksukulu põhivara soetuselt 54,2 2,7 2,7 Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 13-42,8-33,7-33,7 Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 51,3 36,7 36,7 Kasum/kahjum põhivara müügist 12 0,8 0 0 Korrigeeritud tegevustulem 14,0 127,2 121,0 Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus Põhitegevusega seotud käibevarade netomuutus 17,1-26,9-18,5 Põhitegevusega seotud kohustuste netomuutus 7,2 37,4 31,2 Rahavood põhitegevusest kokku 38,3 137,7 133,7 Rahavood investeeringutest Tasutud põhivara eest kokku -360,7-37,6-37,6 Põhivara müügist saadud tulu 3,0 0,0 0 20

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks 24,2 13,0 13,0 Makstud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks -57,8-64,3-64,3 Laekunud intressid 17-0,2 0 0 Rahavood investeeringutest kokku -391,5-88,9-88,9 Rahavood finantseerimistehingutest Laekunud laenud 411,5 179,2 179,2 Tagasi makstud laenud 10A -44,3-221,6-221,6 Makstud intressid 17-4,3-4,4-4,4 Rahavood finantseerimistehingutest kokku 362,9-46,8-46,8 Puhas rahavoog 9,7 2,0-2,0 Raha ja selle ekvivalendid perioodi alguseks 2 89,3 87,3 87,3 Raha ja selle ekvivalendid perioodi lõpuks 2 99,0 89,3 89,3 Raha ja selle ekvivalentide muutus 9,7 2,0 2,0 Konsolideeritud netovara muutuste aruanne Seisuga 01.01.2016 2578,0 Ümberhinnatud põhivara uus soetamismaksumus 0,0 Aruandeaasta tulem -54,5 Seisuga 01.01.2017 2523,5 Ümberhinnatud põhivara uus soetamismaksumus 0,0 Aruandeaasta tulem -107,2 Saldoandmikus näidatud näitajad 2416,3 Ümberhinnatud põhivara uus soetamismaksumus 0,0 Aruandeaasta tulem 6,3 Seisuga 01.01.2017 2422,6 Ümberhinnatud põhivara uus soetamismaksumus 0,0 Aruandeaasta tulem -271,8 Seisuga 31.12.2017 2150,8 2017 aasta eelarve täitmise aruanne Põhitegevuse tulu liik 2017 eelarve Täpsustatud eelarve 2017 Täitmine 21

3000 Füüsilise isiku tulumaks 564,0 550,2 529,3 3030 Maamaks 40,0 40,0 39,0 Maksutulu kokku 604,0 590,2 568,3 Laekumine üldvalitsemise 3229 majandustegevusest 1,5 1,5 1,1 3225 Elamu- ja kommunaalmajandus kokku 7,5 7,5 6,9 3223 Kultuuriüritused 1,0 1,0 0,0 Meremäe noortekeskuse 3221 majandustegevuse 1,2 1,2 0,1 3221 Muuseumi tulu kokku 6,9 6,9 4,1 3222 Obinitsa külakeskuse tulu kokku 7,0 7,0 8,5 3220 Meremäe lasteaialaste vanemate osamaks 1,5 1,5 1,3 3220 Obinitsa lasteaialaste vanemate osamaks,9,9,8 3220 Kooli tulu teenustest kokku 1,0 1,0 1,8 3220 Koolitoidu tulu 9,0 9,0 11,7 3220 Õpilaskoha maks teistelt omavalitsustelt 24,8 24,8 23,9 3224 Meremäe Hooldekodu tulu 77,6 77,6 78,3 3224 Sotsiaalteenuse tulu 3,0 3,0 3,1 Tulu teenustest kokku 142,9 142,9 141,7 35000002 Haridus- ja Teadusministeerium 10,8 10,0 10,0 35000006 Kultuuriministeerium 14,7 16,9 16,9 35000008 Põllumajandusministeerium 1,4 1,4 1,1 35000009 Rahandusministeerium 8,7 5,7 5,7 35000011 Sotsiaalministeerium 2,6,0 0,0 35000014 Maavalitsused 2,5 1,3 1,7 Valitsussektorisse kuuluvatelt 350003 sihtasutustelt 7,1 7,1 9,6 35008 Muudelt residentidelt 14,4 14,4 12,8 Sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks kokku 62,1 56,7 57,6 352 Tasandusfond 211,3 211,3 211,3 352 Toetusfond 281,4 302,6 302,6 352 Toetusfondi hulgas teede raha 67,2 67,2 67,2 Kokku toetus- ja tasandusfond 554,8 570,5 571,5 3825 Kaevandamisõiguse tasu 43,1 54,6 54,7 3825 laekumine vee erikasutusest 0,6 0,6 0,5 Kokku ressursimaks 43,7 55,2 55,2 3888 Muud eespool nimetamata tulud 2,0 4,3 4,3 KOKKU PÕHITEDEVUSE TULU 1347,4 1363,1 1340,9 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele -134,8-129,3-113,1 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks -36,2-37,5-36,4 Tööjõukulu -665,5-712,2-712,6 22

Majandamiskulu -497,9-483,7-466,5 Muud tegevuskulud -7,0 -,4 0,0 Põhitegevuse kulu kululiikide järgi kokku -1341,4-1363,1-1328,6 Põhitegevuse tulem 5,9,0 12,3 Investeerimistegevuse tulud 3881 Rajatiste ja hoonete müük,0 3,0 3,0 15 Põhivara soetus ja parendus -527,3-456,5-329,0 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 130,8 72,9 1,3 Põhivara soetuseks saadav ja edasi antav sihtfinantseerimine 30,0 26,2 26,2 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine -52,3-59,0-57,9 Finantstulu 0,1 0,1 0,0 35020005 Finantskulu -3,6-4,3-4,3 35028 INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -422,3-417,7-360,6 Eelarve tulem (ülejääk (+) puudujääk (-)) -416,3-417,6-348,3 Kohustuste võtmine 411,5 411,5 411,5 Kohustuste tasumine -44,3-44,3-44,3 Finantseerimistegevus kokku 367,2 367,2 367,2 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -49,2-50,5 18,8 Täpsustatu Põhitegevuse kulu liik 2017 eelarve d eelarve 2017 Täitmine 01111 Vallavolikogu 12,5 9,6 9,6 01112 Vallavalitsus 193,3 195,9 204,4 01114 Reservfond 7,0,4 0,0 01600 Valimised,0 5,8 5,8 01800 Liikmemaksud 19,4 18,9 18,9 01 Kokku üldvalitsemine 232,2 230,7 238,7 03200 Päästeteenistus 1,0 1,0 1,0 03 Kokku avalik kord ja julgeolek 1,0 1,0 1,0 04510 Vallateede korrashoid 52,2 61,2 60,4 04740 Maakorraldus 6,0 4,4 4,3 04710 Kaubandus ja laondus 2,0 2,0 2,0 0474001 Valla heakorrapreemia "Kaunis kodu" 0,5 0,5 0,5 04 Kokku majandus 60,7 68,1 67,2 05100 Jäätmekäitlus 1,7 1,7 1,3 05200 Tänavate puhastamine 15,0 6,0 6,0 23

05 Kokku keskkonnakaitse 16,7 7,7 7,3 06100 Elamu- ja kommunaalmajandus 27,9 27,9 29,0 06400 Tänavavalgustus 4,1 4,1 3,4 06605 01 Kalmistud 20,4 20,4 19,6 06605 02 Hulkuvad loomad 0,6 0,0 0,0 06 Kokku elamu- ja kommunaalmajandus 53,0 52,4 52,0 07210 Üldmeditsiiniteenused 4,0 4,0 3,7 07400 Muu tervishoid 0,7 0,0 0,0 07 Tervishoid 4,7 4,0 3,7 08107 01 Meremäe valla avatud noortekeskus 32,0 34,7 33,9 08108 Täiskasvanute huvialategevus 1,4 1,4 1,5 0820101 Meremäe raamatukogu 23,8 23,8 22,9 0820102 Obinitsa raamatukogu 22,0 22,0 21,4 08203 Muuseum 38,3 40,9 40,9 08208 Kultuuriüritused 26,2 17,8 17,4 08209 01 Seltsitegevus 10,0 9,9 9,9 08209 04 Obinitsa külakeskus 27,7 27,1 26,3 08209 05 Aasta tegija preemia 1,5 1,5 1,5 08209 07 Valla külamängude korraldamine 1,2,0,0 08 Kokku vaba aeg, kultuur, religioon 184,2 179,2 175,7 09101 01 Meremäe lasteaed 45,8 50,1 49,0 09110 02 Obinitsa lasteaed 62,4 65,6 63,8 09110 03 Arvlemine alusharidus 9,0 11,0 10,8 09212 05 Arvlemine põhi- ja gümnaasiumiharidus 22,0 19,6 18,3 09212 06 Arvlemine huviharidus 14,0 11,2 10,3 09212 10 Meremäe Kool 311,6 317,1 315,2 09212 14 Majandusõpe Meremäe koolis 1,5 1,5,0 09510 Noorte huviharidus ja -tegevus,0 13,7 7,4 09600 Koolitransport 33,1 33,1 32,1 09601 Koolitoit 34,3 34,9 33,5 09609 Õppestipendium 1,2 1,2 1,2 09 Kokku haridus 534,8 558,9 541,6 Puuetega inimeste 10120 sotsiaalhoolekandeasutused 31,6 20,3 20,2 10200 Eakate sotsiaalhoolekandeasutused 8,0 6,8 4,6 10402 01 Perede toetus 18,2 17,1 10,6 10402 02 Meremäe lasteaialaste toitlustamine 2,7 2,7 2,6 10402 03 Obinitsa lasteaialaste toitlustamine 1,8 1,8 1,4 10402 04 Erivajadusega lapse lapsehoiuteenus 5,2 5,2 3,6 10402 05 Vajadusepõhine peretoetus 10,8 13,7 12,6 10700 Meremäe Hooldekodu 88,7 103,7 102,3 10701 Riiklik toimetulekutoetus 63,3 67,4 61,1 10702 Sotsiaalhoolekande teenused 23,9 22,6 22,4 24

10 Kokku sotsiaalne kaitse 254,2 261,2 241,4 PÕHITEGEVUSE KULU TEGEVUSALDE JÄRGI KOKKU 1341,4 1363,1 1328,6 Investeeringute tabel 2017 3200 4740 Investeeringuobjekt 2017 kinnitatud Investeerin gu eelarve 2017 täpsustatud Investeering ute eelarve 2017 täidetud investeeri ngute eelarve Koostöös Päästeametiga veevõtukohtade väljaehitamine 15,0 0,0 0,0 Meremäe noortekeskuse abihoone renoveerimine 5,0 0,0 0,0 Obinitsa küla välisilme parandamine ja 4510 sissesõitude tähistamine 6,0 12,0 11,7 4510 Vallateede remont 30,0 0,0 0,0 4510 Bussiootepaviljonide ehitamine 9,4 0,0 0,0 4110 Meremäe külastuskeskuse projekteerimine ja ehitamine 30,0 0,0 0,0 Atraktiivne elukeskkond Meremäe vallas 4730 (pingid) 8,5 9,6 9,1 Eluasemeteenuse parandamine 6100 (hooldekodu) 15,0 15,0 13,5 Obinitsa ja Hilläkeste järve detailplaneering ja Meremäe valla 4730 üldplaneering 20,0 9,7 9,7 8203 Luikjärve talu rekonstrueerimine 50,0 35,6 0,0 8203 Luikjärve talu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine (Setomaa arenguprogramm) 12,0 3,2 8102 Välijõusaalide rajamine Meremäe Vallas 13,0 11,9 10,5 Skatepargi rekonstrueerimine ja 8107 täiustamine Meremäe vallas 15,0 10,0 8,5 8235 Kino rajamine 11,0 0,0 0,0 Obinitsa staadioni abihoone 8103 renoveerimine 10,0 0,0 0,0 8103 Võrkpalliplatsi rajaminevälitingimustes 5,0 0,0 0,0 8103 Terviseradade arendamine 10,0 0,0 0,0 8103 Obinitsa külakeskuse spordisaali renoveerimine 10,0 0,0 0,0 25

Meremäe Kooli remont ja elektrisüsteemi 9212 rekonstrueerimine 150,0 182,7 168,8 Meremäe kooli staadioni 9212 rekonstrueerimine 106,4 158,0 94,0 Meremäe lasteaia mänguväljaku aia 9110 ehitamine 8,0 0,0 0,0 Põhivara soetus kokku 527,3 456,5 329,0 6300 Haja-asustusprogrammi toetus 60,0 35,7 37,6 6200 Noored maale programmi toetus 22,3 23,3 20,3 Toetuste andmine kokku 82,3 59,0 57,9 Tegelikud tulud ja kassatulud ei ole omavahel võrreldavad, kuna nende arvestuspõhimõte on erinev. Selgitused eelarve täitmise aruande juurde 2017. aasta eelarve kinnitati 22. veebruaril vallavolikogu määrusega nr 2. Aasta jooksul koostati neli lisaeelarvet. I lisaeelarve kinnitati 28. juunil määrusega nr 6, II lisaeelarve 30. augustil määrusega nr 7 ja III lisaeelarve 27 septembril määrusega nr 8 ja IV lisaeelarve 27. detsembril Setomaa vallavolikogu määrusega nr 5. 2017. aasta kinnitatud põhitegevuse tulude eelarve oli 1347,4 tuhat eurot ja põhitegevuse kulude eelarve1341,4 tuhat eurot ning põhitegevuse tulem 6,0 tuhat eurot. Planeeritud põhivara soetamine 527,3 tuhat, planeeritud põhivara soetamiseks saadav sihtfinantseerimine130,8 tuhat eurot. Põhivara soetamiseks antav sihtfinantseerimine 62,3 tuhat ning põhivara soetuseks ja edasi antav sihtfinantseerimine 30,0 tuhat eurot. Võtta laenu, põhivara soetamise omaosaluse katteks, 411,50 tuhat eurot, tasuda laenu 44,3 tuhat eurot. Likviidset vara suunati kulude katteks 59,2 tuhat ja suunamata jääk jäi 6,2 tuhat eurot. I lisaeelarvega korrigeeriti toetusfondi eraldist erivajadusega lapse lapsehoiuteenuse osutamiseks. Samas suurendati Kultuuriministeeriumi toetust mis oli sihtotstarbeline eraldis muuseumis näituse korraldamiseks. Meremäe kooli remondi ja elektrisüsteemide renoveerimise hanke avamisel selgus, et planeeritud summast ei piisa hankes märgitud tööde teostamiseks. I lisaeelarvega suurendati koolihoone remondiks vajalikke vahendeid 22,7 tuhande euro võrra. Meremäe kooli staadioni rekonstrueerimise I hange kuulutai nurjunuks sest hankes pakutud summa ületas tuduvalt võimaluste piiri. Uue hanke väljakuulutamiseks korrigeeriti tööde nimekirja ja mahtu. Samas suurendati kooli staadioni rekonstrueerimise eelarvet 43,6 euro võrra. Eelmainitud suurenduste katteks vähendati noortekeskuse abihoone, vallateede kapitaalremondi, Meremäe külastuskeskuse projekteerimise ja ehitamise omaosaluse, valla üldplaneeringu ja kino rajamise omaosaluse eelarvet. Investeeringute eelarvest vähendati põhivara seotuseks saadava sihtfinantseerimise summat 32,6 tuhande euro võrra. Selleks hetkeks oli selgunud, et kino rajamiseks ja Meremäe külastuskeskuse projekteerimiseks ja ehitamiseks projektipõhist toetust ei saa. Luikjärve talu rekonstrueerimiseks oli, Unesco Tourism projekti raames, võimalik saada toetust maksimaalselt 30,0 tuhat eurot. 26