Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 25.septembri 2013 määrusega nr 19 Meremäe valla arengukava ja eelarvestrateegia Meremäe

Väljavõte

1 Kinnitatud Meremäe Vallavolikogu 25.septembri 213 määrusega nr 19 Meremäe valla arengukava ja eelarvestrateegia Meremäe 213 1

2 SISUKORD....2 SISSEJUHATUS.. 4 I ÜLDANDMED Asend 1.2. Kujunemine ja ajalugu 1.3. Asustus ja rahvastik 1.4. Eesti makromajandusprognoos II MEREMÄE VALLA ARENGUEELDUSED JA ARENGUKAVA VALLA NÕRKUSED JA TUGEVUSED JUHTIMINE Vallavalitsus ja volikogu Arhiiv Meedia monitooring Fondide rahastused Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus 2.3. ETTEVÕTLUS JA TURISM Ettevõtlus Tööhõive Turism ja vaatamisväärsused Ettevõtlust toetavad tegevused Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus 2.4. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR Elamumajandus Valla teed Veemajandus Elektrivarustus Soojavarustus Side, Internet, ühistransport Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus 2.5. KESKKONNAHOID Maafond Veekogud Maavarad Jäätmed Looduskaitse Keskkonnateadlikkus Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus 2.6. HARIDUS Alusharidus Põhiharidus Noorsootöö ja huviharidus Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus 2.7. KULTUUR Kultuuriasutused ja paigad Raamatukogud Muuseum Kultuurimälestised, kirikud ja tsässonad Muinsuskaitsealused mälestised 2

3 Seto leelo Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus 2.8. TERVISHOID JA SPORT Arstiabi Sport Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus 2.9. SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaalhoolekanne Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus 2.1. TURVALISUS Turvalisus Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus III MEREMÄE VALLA EELARVESTRATEEGIA ÜLEVAADE EELARVESTRATEEGIA KOOSTAMISEST TULUDE ANALÜÜS Põhitegevuse tulud Üksikisiku tulumaks Maamaks Muud maksutulud Kaupade ja teenuste müük Muud tegevustulud Tasandusfond Varade müük Ministeeriumide sihtotstarbelised eraldised Eraldised fondidest ja sihtasutustelt 3.3. KULUDE ANALÜÜS INVESTEERINGUD LAENUSTRATEEGIA EELARVESTRATEEGIA IV MEREMÄE VALLA ARENGUSTRATEEGIA ELLUVIIMINE JA SEIRE

4 SISSEJUHATUS Arengukavas on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest ning valdkondadest ja teemadest, milles omavalitsusel on seadusjärgselt oluline roll. Koostatud arengukava eesmärgiks on tagada valla elanikele arenev ja turvaline elukeskkond, stimuleerida ettevõtlust, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, olla funktsionaalseks keskuseks ning arendada tihedat koostööd erinevate partnerite, investorite ning avalikkusega. Arengukava osad on üldandmed hetkeseisu analüüs, visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus eelarvestrateegia aastateks arengustrateegia elluviimine ja seire Hetkeseisu analüüsis on kirjeldatud valla üldist olukorda ja välja toodud peamised võtmeprobleemid, millest tuleneb visioon aastaks 218. Eesmärgid, tegevus ja tulemus on seatud olukorda ja võimalusi arvestades. Eelarvestrateegia annab ülevaate tuludest ja kuludest aastatel

5 I ÜLDANDMED Asend Meremäe vald asub Kagu-Eesti idaosas, kuuludes administratiivselt Võru maakonda. Kultuuriliselt ja ajalooliselt on Meremäe vald osa Setomaast, moodustades selle läänepoolsema osa. Setomaa on maa-ala, mis asetseb endise Pihkva-Riia kivitee, Irboska alevi, Pihkva järve ja Piusa jõe vahel. Setomaa on 1 aasta jooksul moodustanud üleminekuala Eestimaa ja Venemaa vahel. Hetkel on Setomaa jagatud Eesti-Vene kontrolljoonega kahte ossa. Lisaks Meremäele on Lääne-Setomaa osad ka Värska ja Mikitamäe vald Põlva maakonnas ning Misso vald Võru maakonnas. Nimetatud omavalitsused on moodustanud Setomaa Valdade Liidu. Meremäe valla idapiir on ühtlasi Eesti-Vene riikidevaheliseks piiriks ning Euroopa Liidu idapiiri osa. Meremäe valla naabriteks on Vastseliina vald Võru maakonnas ning Orava ja Värska vald Põlva maakonnas. Meremäe valla kaugus suurematest keskustest: 14 km Petserist, 34 km Võrust, 7 km Pihkvast, 14 km Tartust, 23 km Riiast, 29 km Tallinnast. Tabel 1 Üldandmed Rahvaarv Asustustihedus, elanikku km² kohta 9,5 9,3 8,9 8,7 8,6 8,6 Allikas: Võru Maavalitsuse registrite osakond / seisuga 1.2. Kujunemine, ajalugu Meremäe vald sündis Petserimaal möödunud sajandi 2-ndate aastate algul läbiviidud haldusterritoriaalse reformi tulemusena, mille käigus 4 suure valla asemele moodustati 11 väiksemat. Nende hulgas oli ka Meremäe vald, mis esialgu kandis Obinitsa nime. Vastavasisuline siseministri käskkiri kannab kuupäeva 23. mai Valla kantselei asus oma maja valmimiseni perekond Kärneri majapidamises Põrste külas. Tõsiseid vaidlusi peeti valla nime ja selle keskuse asukoha üle. Nende tulemuseks oli vallamaja ehitamine valla geograafilisse keskpunkti, Mihhailova puustusele, ajaloolise Võru- Petseri ja Obinitsast tuleva tee ristumiskohta. Ka valla nimi peeti õigeks ära muuta ning see võeti lähedal asuva Meremäe mäe järgi. 16. mail aastal kiitis Eesti Vabariigi siseminister oma otsusega vallanõukogu ettepaneku heaks ning Obinitsa vald nimetati ümber Meremäe vallaks. Meremäe valla territoorium on aegade jooksul üsna oluliselt muutunud aasta augustis NSVL keskvõimu survel sõlmitud kokkuleppe kohaselt loovutas ENSV valitsus üle poole Petserimaast Vene Föderatsioonile. Selle hulgas oli ka märkimisväärne osa Meremäe valla territooriumist; Krantsova, Kiirova ja Vasilde ümbruse külad aasta 3. septembril liideti aga Meremäe külanõukoguga üks osa tolleaegsest Illi külanõukogust (Kapera, Möldre ja Vana-Vastseliina piirkonna külad). Meremäe valla omavalitsuslik staatus taastati 5. märtsil aastal. 1. jaanuaril aastal anti eelpool nimetatud Vastseliina kihelkonda kuulunud külad tagasi Vastseliina vallale Asustus, rahvastik Meremäe vallas on 87 küla: Ala-Tsumba, Antkruva, Ermakova, Helbi, Hilana, Hilläkeste, Holdi, Härmä, Ignasõ, Jaanimäe, Juusa, Jõksi, Kalatsova, Kangavitsa, Karamsina, Kasakova, Kastamara, Keerba, Kiiova, Kiislova, Kiksova, Kitsõ, Klistina, Korski, Kuigõ, Kuksina, Kusnetsova, Kõõru, Küllätüvä, Lepä, Lindsi, Lutja, Maaslova, Marinova, Martsina, Masluva, Melso, Merekülä, Meremäe, Miikse, Miku, Navikõ, Obinitsa, Olehkova, Ostrova, Paklova, 5

6 Palandõ, Palo, Paloveere, Pelsi, Pliia, Poksa, Polovina, Puista, Raotu, Rokina, Ruutsi, Seretsüvä, Serga, Sirgova, Sulbi, Talka, Tedre, Tepia, Tessova, Teterüvä, Tiirhanna, Tiklasõ, Tobrova, Treiali, Triginä, Tsergondõ, Tsirgu, Tsumba, Tuplova, Tuulova, Tääglova, Ulaskova, Uusvada, Vaaksaarõ, Vasla, Veretinä, Vinski, Viro, Võmmorski, Väiko-Härmä ja Väiko-Serga küla. Tabel 2 Suuremad külad Küla Elanikke Asutused ja objektid Obinitsa 171 Obinitsa Muuseum koos I-punktiga, Obinitsa Külakeskus, kus asub lasteaed ja raamatukogu, postkontor, perearsti vastuvõtupunkt, Võru TÜ kauplus, Seto Seltsimaja, Galerii Hal as Kunn, Eesti Apostliku Õigeusu Obinitsa Issanda Muutmise kirik ning surnuaed. Meremäe 163 Vallamaja, kus asub raamatukogu, avalik internetipunkt ja saal, perearstipunkt, erapood, Meremäe Kool (lasteaed-põhikool), staadion ja skatepark, mänguväljak, Meremäe Kultuuriühingu büroo, Meremäe Avatud Noortekeskus, vabaõhulava Miikse 49 Eesti Apostliku Õigeusu Meeksi Ristija Johannese kirik ja surnuaed Uusvada 34 Tsässon Võmmorski 32 Kagu Piirivalvepiirkonna Piusa kordon. Helbi 32 Rokina 18 Külaplats, tsässon Tabel 3 Elanike arv ja vanuseline koosseis Aasta Elanike arv Allikas: Rahvastikuregister Koolieelikud (-6) 41 s.o 3.6 % elanikkonnast; koolilapsed (7-18) 11 s.o 8,9 % elanikkonnast; tööealised (19-62) 679 s.o 59,9 % elanikkonnast; pensionärid (63- ) 313 s.o 27,6 % elanikkonnast Eesti makromajandusprognoos Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab prognoosi põhistsenaariumi kohaselt 213. aastal 3% ja 214. aastal 3,6% aasta SKP reaalkasvu prognoos ei ole võrreldes suvise prognoosi põhistsenaariumiga muutunud. Majanduskasv tugineb sellel aastal endiselt sisenõudlusel, mille kasvutempo aeglustub aasta prognoos on võrreldes eelneva prognoosiga natuke positiivsem aastal ootame ekspordi kasvu kiirenemist seoses välisnõudluse suurenemisega, kuid kasvu toetab ka sisenõudlus. Eksport kasvab impordist kiiremini, mille tagajärjel netoekspordi panus osutub positiivseks stabiliseerub majanduskasv 3,5% juures. Lisaks ekspordile toetab neil aastail SKP kasvu sisenõudluse stabiilne suurenemine. 6

7 213. ja järgneval paaril aastal pärsib investeeringute kasvu kvoodimüügituludest ja välisvahenditest tehtavate valitsussektori investeeringute vähenemine. Seda tasakaalustab loodetavasti kiire kasv ettevõtete investeeringutes masinatesse ja seadmetesse, mille tase ületas 213. aastal juba oma eelmist tippu. Vaatamata selgele kasvule, taastuvad lähiaastatel kardetavasti vaid mõõdukalt elanike eluasemeinvesteeringud, kus viimastel aastatel on tooni andnud ehitus omal jõul ning ühepereelamute suur osakaal korterelamutega võrreldes. Osakaaluna SKPst jäävad erasektori investeeringud alla buumieelsele tasemele. Keskmise palga kasv kiirenes 212. aastal pea 6%ni ning see tempo peaks püsima ka 213. aastal. Eksporditurgude oodatava kosumise tõttu ning vabade töötajate vähesusest tingitult on oodata järgmisel aastal palgakasvu mõningast kiirenemist. Edaspidi taandub keskmise palga kasv 6% juurde. Keskmise palga reaalkasv peaks lähiaastatel siiski olema kiirem mullusest 1,9%st, kuna tarbijahindade kasvutempo peaks aeglustuma. Tabel 4 Makromajanduslikud põhinäitajad Aasta SKP j.h (mld EUR) 12, 12,2 12,6 13, 13,5 SKP reaalkasv, % 7,6 1,7 3, 3,4 3,5 SKP nomi.kasv,% 11,7 4,4 6,2 6,2 6,4 Tarbijahinnaind.,% 5, 3,3 3, 2,7 2,7 Tööhõive kasv, % 6,7,7 1,,6,4 Töötuse määr, % 12,5 11,5 9,6 8,7 8,3 Palga reaalkasv, %,4,5 1,9 2,5 2,7 Palga nom. kasv, % 5,4 3,8 5, 5,3 5,5 Ekspordi kasv, % 24,9 1,9 5,4 6,3 4,3 Allikas: Rahandusministeerium VISIOON 218 Aastal 218 on Meremäe vald jätkusuutliku elukeskkonnaga, haritud ja aktiivse rahvastikuga piirkond koos rikkaliku seto kultuuripärandi ning avatud kaasaegse loomemajandusega II MEREMÄE VALLA ARENGUEELDUSED JA ARENGUKAVA 2.1. VALLA NÕRKUSED JA TUGEVUSED 212. aasta KOV finantsraportis on toodud Meremäe valda iseloomustav hinnang järgmiselt: Nõrkused - Elanike arv on vähenenud perioodil kokku 18%. Elanike arvu jätkuv langus pidurdab omavalitsusüksuse tulubaasi kasvu ning üldist arengut. - Arvestuslikud tulud (tulumaks, maamaks, ressursimaks) elaniku kohta perioodil moodustasid 61% Eesti keskmisest. Põhiliste omavabatulude madal tase on märk vajadusest suurema riikliku toetuse järele. Tugevused + Maksumaksjate arv on perioodil suurenenud kokku 12,3%. Maksumaksjate arvu sedavõrd suur kasv iseloomustab tugeva potentsiaaliga omavalitsusüksust. 7

8 + Eelarve puhastulude keskmine kasv perioodil oli 6%. Puhastulude kiire kasv tõstab omavalitsusüksuse arengusuutlikkust ning võimaldab pakkuda elanikele mitmekülgsemalt kvaliteetseid teenuseid. + Kuludest 5,4% on suunatud perioodil omavahendites investeeringuteks. Investeeringute osakaal kuludest on keskmine. + Omafinantseerimisvõimekus on perioodil olnud 1,8. Omafinantseerimisvõimekus näitab, et omavalitsusüksus on võimeline jooksvate kulude kõrvalt tagama oma varade säilimise ning panustama ka osaliselt arengusse. + Võlakoormus moodustas 211. aasta lõpu seisuga 12% puhastatud eelarvest. Madal võlakoormus võimaldab omavalitsusüksusel suuremate projektide teostamist laenuvahendite arvelt. + Omavalitsusüksuse eelarve on perioodil olnud ülejäägis (,8% puhastatud eelarvest). Ülejäägiga eelarve iseloomustab hea finantsdistsipliiniga omavalitsusüksust. + Omavalitsusüksuse likviidsed vahendid on moodustanud perioodil keskmiselt 28% puhastatud eelarvest. Kõrge likviidsus näitab, et omavalitsusüksusel on kogunenud mõningaid ressursse ka investeeringute teostamiseks või hoiustamiseks. Grupi inimeste töö tulemusena valmis Meremäe valla tugevuste ja nõrkuste analüüs. TUGEVUSED 1. Seto pärimuskultuur 2. Mitmekesine puhas looduskeskkond 3. Head looduslikud tingimused elukeskkonnaks 4. Aktiivsed inimesed ja organisatsioonid 5. Tugevad lähipiirkonnad NÕRKUSED 1. Vananev elanikkond 2. Töökohtade puudus 3. Kohalike väärtuste vähene hindamine kohalike poolt 4. Kvalifitseeritud tööjõu puudus 5. Kaugus suurematest keskustest 6. Ettevõtlike inimeste vähesus VÕIMALUSED 1. Huvi Setomaa vastu 2. Koostöö naabritega 3. Fondide ja toetuste olemasolu 4. Koostöö meilt väljarännanud inimestega 5. Loomeinimeste huvi Setomaal tegutsemiseks OHUD 1. Tallinna-keskne regionaalpoliitika 2. Piiriäärsusest tingitud turvalisusohud 3. Elanike väljaränne vallast 4. Ühistranspordi halvenemine 5. Loodusreostus, võõrliigid 8

9 Vastavalt SWOT analüüsile on strateegilisteks võimalusteks Kasutada maksimaalselt erinevate fondide rahastusi kultuuri- ja kodanikeühenduste tegevusteks Koostöö naabritega Kaasata arendustegevusse mujal elavaid, valda toetavaid inimesi Loomeinimestele töö võimaldamine Pakkuda aktiivselt elamisvõimalusi loomeinimestele Naabrivalve piirkondade tegevuse käivitamine Propageerida kohalikke väärtusi läbi projektide ja prominentide Aktiivne teavitustegevus läbi erinevate organisatsioonide 2.2. JUHTIMINE Vallavalitsus ja volikogu Seisuga on volikogu suuruseks 11 liiget ja vallavalitsusse kuulub 6 liiget. Meremäe valla ametiasutuseks on Meremäe Vallavalitsus. Meremäe Vallavalitsuse hallatavad asutused on Meremäe Kool, Obinitsa Lasteaed, Meremäe Raamatukogu, Obinitsa Raamatukogu, Obinitsa Muuseum, Meremäe valla Avatud Noortekeskus, Meremäe Hooldekodu Arhiiv Alates aastast on vallal oma arhiiv, mis asub Meremäe Kooli ruumides teisel korrusel, Seisuga on arhiivis ajutise säilitusega toimikuid Pikaajalise ja alatise säilitustähtajaga toimikuid on On 37 nimevormi. Kõige vanemad toimikud pärinevad aastatest Toimikuid säilitatakse köidetult kaante vahel. Vallavalitsuse dokumendid säilitatakse karpides. Meremäe vallas töötab arhiivitöötaja,5 kohaga Meediamonitooring Monitooringu aluseks on ajalehed Maaleht, Setomaa, Võrumaa Teataja, Postimees, Lõunaleht, Koit ning edastatud pressiteated 9

10 Fondide rahastused 212 Meremäe vallast esitatud 49 taotlust on saanud Piiriveere Leader eelarveperioodil aasta jooksul toetust 477 eurot. Tabel 5 Saadud sihtotstarbelised toetused, sh projektid Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus Visioon 218 Vald on kasvava elanikkonnaga. Valla juhtimine on demokraatlik, edumeelne ja kvaliteetne Eesmärgid 1. Elanike arv vallas kasvab. 2. Erinevatest fondidest kaasatud vahendite maht aastas on üle 15 euro. 3. Meedias on valla maine ülekaalukalt positiivne. Tegevus ja tulemus JUHTIMINE Kogumaksumus Algus-ja lõppaasta Vahendite allikad Vastutav ametiisik Vallamaja ümbrus on vallaeelarve majandusnõunik heakorrastatud fondid Vallamaja siseruumid on vallaeelarve majandusnõunik remonditud Meedia monitooring pidev raamatukogude juhatajad Setomaa stipendiaatidele luua pidev arendusnõunik tingimused kodukanti naasmiseks Külavanemate ja nulgakogode pidev arendusnõunik rakendamine Koostöö kodanikeühenduste, allasutuste, ettevõtjate, jõustruktuuride ja teiste valdadega pidev arendusnõunik 2.3. ETTEVÕTLUS JA TURISM Ettevõtlus Tuntumad ettevõtted kohapeal on Setomaa Turismitalo OÜ, OÜ Katusõkatja, OÜ Naxos, OÜ Seto Metall, OÜ Tõrvas, Lõuna-Antsu talu, Seto Aedvili TÜ, Obinitsa Farmid OÜ, Taarka TARÕ OÜ, Seto Rügä OÜ, OÜ Kimeko, OÜ Kimeko Kaubandus, Piusa Põllumajanduse OÜ. Tabel 6 Ettevõtted Ettevõtted Kokku FIE Osaühing MTÜ Allikas: Äriregister 1

11 Põllumajanduslike ettevõtete hulgas on suurenenud mahetootmisega tegelejate arv, samuti on suurenenud haritav pind; areng on olnud seotud toetuste süsteemi stabiliseerumise, uue tehnika soetamise, palgatööjõu ulatuslikuma kasutamise ja kaasaegsema tehnoloogia rakendamisega a seisuga oli riigi maakatastris registreeritud katastriüksust pindalaga ,4 ha, mis moodustab 95,8% omavalitsuse maafondist ,7 ha. Tabel 7 Maareform Aeg Tagasta tav maa Ostueesõigusega erastatav maa Enampakkumisega erastatav maa Vaba põllum. maa erastamine Vaba metsamaa erastamin e Munits ipaalm aa Riigimaa 212 ha 7 941, ,9 13, 527,8 291,5 13, 835,8 % 63,6 22,2,8 4,2 2,3,1 6,7 213 ha 7 958, ,5 13, 527,8 291,5 13, 951,8 3.4 % 63,% 22,1%,8% 4,2% 2,3%,1% 7,5% Tööhõive Tabel 8 Tööhõive Aasta Tööealised Töötud sh abiraha saajad Töötute osakaal tööealisest el. % ,1% 75% ,4% 62,5% ,6% 64,5% ,5% 73,3% ,8% 41% ,3% 44% Allikas: Statistika regionaalandmebaas Abiraha saajate % töötutest Turism ja vaatamisväärsused Kagu-Eesti üheks atraktiivsemaks turismipiirkonnaks on Setomaa. Sellest tulenevalt omab turism Meremäe valla jaoks suurt tähtsust. Kaunis looduskeskkond soosib nii sise- kui välisturismi arengut. Meremäe vallas on mitmeid tuntud kultuuri- ja loodusturismiobjekte. Säilinud on autentne seto kultuur: traditsioonilised külakirmaskid ja muud kultuuriüritused, setodele iseloomulikud sumbkülad ning tsässonad. Aktiivselt korraldatakse pärimuskultuuriõppusi. Aktiivseks puhkuseks sobib Piusa jõe ürgoru matkarada ja muud kaunid looduslikud objektid. Vallas on kolm suuremat majutusasutust, mis suudavad pakkuda kvaliteetset teenust: Obinitsa Puhkeküla, Setomaa Turismitalu ja Piusa Ürgoru Puhkeküla ja mõned väiksemad talud, mis pakuvad suvisel ajal majutust. Turismialast tegevust vallas korraldab Obinitsa Muuseumis asuv turismiinfopunkt. Turistide külastatavus Obinitsa muuseumi andmetel Tabel 9 aasta Loetletud turiste

12 Vaatamisväärsused vallas: Kirikud: Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Issanda Muutmise Obinitsa kirik ja Meeksi Ristija Johannese kirik. Jaanikivi (ohvrikivi) asub Meeksi kiriku vastas Meeksi oja kaldal. Meremäe ja Kuksina mägi: Meremäe mäel asuvad vaatetorn ja laululava. Viro kivirist tähistab väga vana Viro tsässona kohta Viro külas. Asub 1 km kaugusel Meremäe külast Obinitsa viiva tee ääres. Obinitsa paisjärv: Obinitsa paisjärve ehitamine jõudis lõpule a. Kaunis ning puhtaveeline (läbi voolab Tuhkvitsa oja) 22 ha pindalaga järv on sobilik puhkealaks. Juudatarõ: Obinitsa järve kaldas asub allikatekkeline liivakivipaljand ja koobas. Seto lauluema kuju seisab Obinitsa paisjärve kõrgel kaldal, skulptoriteks E. Rebane, E. Taniloo Monumendi ümber on maakivid mälestustahvlitega kuulsamatele siitkandi rahvalaulikutele. Tsässonad e palvemajad asuvad Võmmorski, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa, Härma ja Kuigõ külades. Hävinud on tsässonad Miikse ja Viro külades. Meremäe leinapark: Meremäe vallast küüditatute mälestuspark koos mälestuskiviga. Piusa ürgoru matkarada ja jõe ääres asuvad Härmä müürümäed. Hilläkeste järv (Meremäe järv), Engli järv, Meremäe männid, Serga silmaläte, Ojaotsa allikad (Tuhkvitsa allikad), Luikjärve talu, Obinitsa Muuseum, Galerii Hal as Kunn, Obinitsa Seltsimaja, Taarka kalm Obinitsa surnuaias, Sakalovapalo kääpad Ettevõtlust toetavad tegevused Vallas toimub kaks korda aastas Setomaa Ettevõtlike Inimeste Kogu kokkusaamine. Setomaa Turismi korraldamisel on ettevõtetel võimalik osaleda erinevatel üle-eestilistel messidel. Traditsiooniliseks on kujunenud kevadised Roosipäevad Meremäel. Valla aktiivsed kogukonnad ja ettevõtjad osalevad igal aastal Kuningriigipäevadel. Käsitöölistel on võimalus oma toodangut müüa muuseumis ja galeriis ning 213. a kevadel algatatud igalaupäevastel turupäevadel Meremäe Noortekeskuse juures. Projekti Seto Külävüü marsruudi viidastamine raames on paigutatud valda neli piirkonda tutvustavat kaarti: Meremäe mäele, Obinitsa küla keskplatsile, Luikjärve talu juurde ja Obinitsa küla tsässona juurde. National Geographic kollaste raamide projektiga paigaldati Obinitsa küla keskpaika kollane raam selgitus küla kohta ja puhkekoht. Setomaa Arenguprogrammi raames toetatakse projekti Meremäe valla vaatamisväärtuste parendamine, millega uuendatakse Meremäe torn ja vaatamisväärsuste viidastamine Miikses ja Meremäe mäel Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus Visioon 218 Maareform on lõpule viidud. Vallas tegutsevad konkurentsivõimelised põllumajandus- ja turismiettevõtted. Seto ajalool ja kultuuril põhinev kaasaegne puhkekeskkond on magnetiks turistile igal aastaajal. Vald on toimiv loomemajanduspiirkond. Eesmärgid 1. Maareform on lõppenud. 2. Aktiivselt tegutsevate väikeettevõtete arv on kasvanud. 3. Vallas toimub laat või muu ettevõtlust toetav üritus. 4. Valla ettevõtjad osalevad aasta jooksul vähemalt kahel üle-eestilisel messil. 12

13 5. Valla loovettevõtjate ja mahetootjate arv on kasvanud. 6. Valda külastavate turistide arv on suurenenud. 7. Valla külad ja vaatamisväärsused on viidastatud. 8. Järvedeäärsed puhkealad on korrastatud. 9. Vallas toimub vähemalt 5 erinevat avalikku üritust. Tegevus ja tulemus ETTEVÕTLUS JA TURISM Kogumaksu mus Algusja lõppaasta Vahendite allikad Vastutav organisatsioon või ametiisik Meremäe vaatetorni täiendamine vallaeelarve muuseumi juhataja fondid Hilläkeste järve rand on puhkeala fondid arendusnõunik Obinitsa järve randa on rajatud puhkealad ja juurdepääsuteed fondid arendusnõunik, MTÜ Ajaloo-, kultuuri- ja loodusobjektide tähistamine fondid arendusnõunik Meremäe vaatetorni maa-ala fondid arendusnõunik laiendamine Ettevõtlust propageerivate ja loomemajandust soodustavate ürituste korraldamine 1 pidev fondid arendusnõunik Messidel ja laatadel osalemine 4 pidev vallaeelarve arendusnõunik fondid Setomaa ettevõtlusnõustaja kaasamine pidev SVL arendusnõunik Meremäe tööstusala (garaažid, töökoda, kuivati, laod, kartulihoidla, vanad sigalad jmt) arendamine kaasaegseks tootmis- ja teenindusalaks fondid Meremäe ettevõtjad Jätkuv koostöö ülesetomaaliste maaettevõtlust toetavate organisatsioonidega: Setomaa Turism, Seto Käsitüü Kogo, Piiriäärne Energiaarendus, Taarka Pärimusteater, Setomaa Ettevõtlike Inimeste Klubi (SEIK) pidev arendusnõunik Hilläkeste järve ala detailplaneering on vallaeelarve maanõunik koostatud ja ala munitsipaliseeritud Obinitsa järve ala detailplaneering on vallaeelarve maanõunik koostatud ja ala munitsipaliseeritud Luikjärve talu on välja ehitatud vallaeelarve muuseumi juhataja fondid Piusa jõe matkarada on meelispaigaks KIK arendusnõunik matkajale Seto Seltsimaja rekonstrueerimine fondid Setu Arendus Fond Miikse kiriku renoveerimine fondid majandusnõunik Obinitsa kiriku renoveerimine fondid majandusnõunik 13

14 Koostöö turismiettevõtjatega pidev arendusnõunik Vaatamisväärsuste hooldus 1 pidev vallaeelarve majandusnõunik fondid Obinitsa Seto Muuseumitarõ hoone remont fondid vallaeelarve muuseumi juhataja Obinitsa Seto Muuseumitarõ hoonele valvesüsteem Obinitsa Muuseumi eksponeerimisvahendite uuendamine Obinitsa Seto Muuseumitarõ on rekonstrueeritud lähtuvalt energiaauditist vallaeelarve muuseumi juhataja vallaeelarve muuseumi juhataja fondid fondid vallaeelarve muuseumi juhataja 2.4. TEHNILINE INFRASRUKTUUR Elamumajandus Korterelamute haldamiseks Obinitsa piirkonnas on loodud üks korteriühistu. Meremäe külas asuvate kortermajade baasil on moodustatud neli korteriühistut. Tabel 1 Valla omandis olevad korterid 1-toaline/ 2-toaline/ 3-toaline/ 4-toaline/ el. arv 5-toaline/ el. arv el.arv el. arv el. arv Meremäe 3/2 4/1 4/5-1/2 küla Obinitsa küla - 5/8 1/ 2/2 sh perearst, post, juuksur Valla teed Avalikult kasutatavaid teid hooldab vallavalitsus teenust sisse ostes. Riigi poolt eraldatud rahalised vahendid on parandanud vallateede üldist olukorda. Suurenenud liikluskoormus Meremäe, Obinitsa, Uusvada külasid läbivatel riigimaanteedel on halvendanud nende olukorda. Kaugematesse küladesse viivate teede olukord on halb. Vallas olevatest riigimaanteedest on mustkatte all 42% Tabel 11 Teed Teed kokku km Kohalikud teed Kohalikud tänavad Riigimaanteed Erateed / Allikas: Statistika regionaalandmebaas Tabel 12 Valla teede remont Remonditud % 5,3% 4,4% 4,9% Allikas: Vallavalitsus 14

15 Veemajandus Koostatud on Meremäe valla ÜVK (ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava ). Paljudes külades on kuival ajal joogi- ja majandusveega varustatuse probleemid. Hajaasustuse veeprogrammi projekti abil on paranenud aastatel veevarustus 33 majapidamises. Rajati 13 puurkaevu 19 majapidamise tarbeks ning 9 salvkaevu 9 majapidamise tarbeks. Viies majapidamises parandati joogivee kättesaadavust. Vallas on arvel 37 veekasutusloaga puurkaevu. Päästeteenistuse veevõtukoht asub Merekülas. Olemas on Meremäe ja Obinitsa külade ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise ja arendamise projekt KIK-i rahastusel Elektrivarustus Kaugemates külades ei jätku elektrivõimsust. Vallas esinevad elektrivoolu sagedased katkestused on viidud miinimumi. Elektrivoolu pinge ja sagedus peavad vastama riiklikele normile tingimustele, mis võimaldavad erinevate mikrojaamade liitumist võrku. Hetkel töötab vallas Härma külas päikeseelektri tootmine ja 213 aastal valmiv Obinitsa Külakeskuse maaküte. Uutele valla objektidele planeeritakse üldjuhul mikrojaama lisamine ja välipistikute paigaldamine elektriautodele Soojavarustus Meremäe külas köetakse 3 paneelkorterelamut keldrites asuvate lokaalkatlamajade baasil. Ühes paneelelamus tsentraalkütmist ei toimu. Obinitsa küla kortermajades tsentraalkütmist ei toimu, küttesüsteemid on hoonetesiseselt ümber ehitatud. Meremäe ja Obinitsa tsentraalkatlamajade hooned on müüdud eraomandisse. Valla allasutuste hoonete soojavarustus on lahendatud lokaalkatlamajade või maakütte baasil Side, internet, ühistransport Valla territoorium on kaetud mobiilsidevõrguga. Eesti Posti postkontor töötab Obinitsas. 28. a ehitati välja Meremäe küla traadita interneti ühendus (WiFi), mis katab osaliselt lähiümbruses asuvaid külasid. EstWin projekti elluviimist alustati 212. aastal. Ühistransport toimib maakonnaliinide baasil. Korrastatud ja ülevärvitud on kolm bussijaama: Kalatsova, Meremäe ja Obinitsa Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus Visioon 218 Valla infrastruktuur on igati kaasaegne, mugav ja lihtne Eesmärgid 1. Rekonstrueeritud vee- ja kanalisatsioonitrassidega on ühendatud kõik Meremäe ja Obinitsa külade kortermajad ja ettevõtted. 2. Kõikides kortermajades on moodustatud korteriühistud. 3. Valla teedest on remonditud 8%. 4. Valda läbivatest riigimaanteedest on mustkattega 5%. 5. Vallas on kergliiklusteid 1 km. 6. Korrastatud on bussiootepaviljonid. 7. Energiamärgistuse taotlemine. 8. Elektriinfrastruktuuri kvaliteedi kasv seose mikrotootmisseadmete võrku liitmisega. 15

16 Tegevus ja tulemus TEHNILINE INFRASRUKTUUR Kogumaksumus Algus - ja lõppaasta Vahendite allikad Vastutav organisatsioon või ametiisik Uute vee- ja kanalisatsioonitrasside vallaeelarve majandusnõunik ehitamine Meremäele ja Obinitsa KIK Bussiootepaviljonide ehitamine/ 8 tk vallaeelarve majandusnõunik fondid Valla korterite renoveerimine fondid majandusnõunik vallaeelarve Meremäe ja Obinitsa külades tänavanimede määramine ja siltide paigaldamine vallaeelarve maanõunik Meremäe Külastuskeskuse projekt ja ehitus Meremäe Külastuskeskuse ja selle lähiala detailplaneering Meremäe Koolimaja ja selle lähiala detailplaneering Rajatud on Meremäe-Obinitsa kergliiklustee Valla teede remontimineja munitsipaliseerimine s.h. juurdepääsuteede ehitamine Meremäe biopuhasti rekonstrueerimine Korteriühistute rajamisele kaasaaitamine Obinitsas Koostöös PEA spetsialistiga taotleda hoonetele energiamärgistust Jõuliselt sekkuda elektrivõrkude riiklikkusse arengukavasse Kiire interneti kättesaadavuse laiendamine Meremäe küla välisvalgustuse rekonstrueerimine Meremäe küla kergliiklustee projekti elluviimine Päikeseelektrijaama rajamine 1 MW/ 4 ha maa-ala Obinitsa Külakeskuse küttesüsteemi optimeerimine vallaeelarve arendusnõunik 215 fondid vallaeelarve maanõunik vallaeelarve maanõunik vallaeelarve fondid MKM 217 majandusnõunik majandusnõunik fondid majandusnõunik pidev majandusnõunik vallaeelarve majandusnõunik pidev majandusnõunik pidev arendusnõunik fondid majandusnõunik Maanteeamet vallaeelarve vallaeelarve fondid majandusnõunik majandusnõunik majandusnõunik 2.5. KESKKONNAHOID Maafond Tabel 13 Valla maafond 13196,7 ha 16

17 Aast a Haritav maa Lood. rohuma a Maaüksusi Kogupind Metsamaa Õuemaa Sh hoone te all Muu maa Sh vee all ,5 4936, ,5 5 58,1 126,1 21,8 66,3 77, ,5 511,6 1 38,7 5 91,6 126,9 22,4 666,7 78, ,1 591, , ,9 128,8 23, , ,1 5166, , , ,4 5166, ,8 13, ,4 5 23, ,5 131,6 24,2 78,6 85,3 Allikas: Maakatastri andmetöötlusbüroo andmed Veekogud Valla territooriumil asub kolm järve: Obinitsa paisjärv (suurusega 22 ha), Engli järv (8 ha) ja Hilläkeste järv (2 ha). Piusa jõgi on valla suurim jõgi, kus paikneb ka ürgoru maastikukaitseala, pindalaga 125,4 ha. Piusa on Natura 2 jõgi. Tegevust jõe piirkonnas reguleerib valitsuse määrus, Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri ning Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Natura 2 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Ojadest on suurim Tuhkvitsa Maavarad 211. aastal kaevandasid Marinova maardlast AS Kagu Teed (endine AS Põlva Teed) 26,4 tuh m³ ehitusdolomiitkivi tarbevaru ja 12, tuh m³ ehitusdolomiitkivi reservvaru. Vallas asuvad veel Hilande, Tuhkvitsa ja Väiko-Härma liivamaardlad, Tiirhanna ehituslubjakivimaardla ning Küllätüvä savimaardla. Ehituslubjakivi ja sellega kaasnev dolomiit sobib ehituskillustikuks, osaliselt ka õhkkuiva lubja valmistamiseks, viimistlus- ja dekoratiivplaatide valmistamiseks Jäätmed Meremäe valla jäätmehooldusega seotud küsimuste lahendamist reguleerib Meremäe valla jäätmekava Ohtlike jäätmete ja olmetehnika kogumispunkt asub Meremäe külas. Meremäe, Obinitsa ja Uusvada küladesse on paigutatud Eesti Taaskasutusorganisatsiooni MTÜ (ETO) pakendikonteinerid. Komposteeruva materjali ladestamine toimub koostöös Kimeko OÜ. Meremäe valla haldusterritoorium moodustab koos Värska, Veriora, Orava ja Mikitamäe valdadega ühise jäätmeveo piirkonna. Toimub korraldatud jäätmevedu AS Veolia Keskkonnateenuste kaudu Looduskaitse Meremäe valla territooriumil asuvad Piusa Ürgoru Kaitseala ning Piusa-Võmmorski hoiuala. Kaitsealused harivesiliku püsielupaigad asuvad Kiksova, Kõõru ja Martsina külas.üksikpuudena on kaitse all Meremäe männid, Tsirgu mänd (Kalmõtõpettäi) ning Võmmorski mänd, puistuna Meremäe kaasik. Valla territooriumil on neli potentsiaalset vääriselupaika. Vallas on järgmised kaitsealused liikid: Saarmas, valge-toonekurg, harjus, paksukojaline jõekarp, harivesilik, veelendlane, põhjanahkhiir Liblikad: teelehe mosaiikliblikas, mustlaik-apollo, suur-kuldtiib 17

18 Taimed: roomav öövilge, võldas, ahtalehine ängelhein, pruunikas pesajuur, nõmmnelk, kuradi-sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, vareskaera-aasasilmik, suur käopõll, mets-vareskold Keskkonnateadlikkus Ülevallalised terviseedenduse matkad kevadel ja sügisel. Piiriveer Leaderi toetatud noortekeskuse projekt Noorte vabaajavõimaluste mitmekesistamine Meremäel on keskendunud noorte keskkonnateadlikkuse suurendamisele Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus Visioon 218 Kogu valla territoorium on heakorrastatud ja inimsõbralik Eesmärgid 1. Valla ruumiline planeerimine vastab kaasaja nõuetele ja valla arenguvajadustele. 2. Valla territoorium on heakorrastatud. 3. Keskkonnateadlike inimeste arv on kasvanud. 4. Kaitsealused loodusobjektid ja leiukohad on väärtustatud. 5. Kaardistatud on kõik peremeheta hooned. Tegevus ja tulemus KESKKONNAHOID Kogumaksu mus Algusja lõppaas ta Vahendite allikad Vastutav organisatsioon või ametiisik Meremäe küla heakorrastamine vallaeelarve majandusnõunik Obinitsa küla heakorrastamine vallaeelarve majandusnõunik Valla üldplaneeringu uuendamine vallaeelarve maanõunik Miikse kalmistu vallaeelarve maanõunik munitsipaliseerimine Miikse külaplatsi vallaeelarve maanõunik munitsipaliseerimine Valla heakorrapreemiate väljaandmine 2 pidev vallaeelarve arendusnõunik Kaitsealuste objektide korrastamine ja 2 pidev vallaeelarve arendusnõunik keskkonnateadlikkust tõstvate ürituste korraldamine Jahikultuuri edendamine ja Meremäe Jahimaja arendus fondid MTÜ Meremäe Jahimaja Obinitsa kalmistu Sakalovapalo vallaeelarve majandusnõunik kalmistu planeering Energiatarbimise jälgimisseadmete fondid arendusnõunik paigaldamine asutusesse Obinitsa külale on koostatud külakujundusprojekt vallaeelarve arendusnõunik 2.6. HARIDUS Alusharidus Meremäe vallas on kaks lasteaeda, kummaski üks liitrühm. Logopeedilist abi antakse mõlemas lasteaias. Obinitsa lasteaed Obinitsa lasteaed asub Obinitsa Külakeskuses 29. a valminud ruumides. Personali kvalifikatsioon vastab nõuetele. Lasteaial on aiaga piiratud ja nõuetele vastav mänguväljak. 18

19 Meremäe Kooli lasteaia liitrühm Tsirgupesäkene Lasteaia ruumid on remonditud ja asuvad koolimaja esimesel korrusel. Laste mänguväljak on aiaga piiramata, vajab täiendamist ja kaasajastamist. Tabel 14 Laste arv lasteaias Obinitsas Meremäel Septembri 213 seisuga Põhiharidus Vallas on üks kool: Meremäe Kool, mis asub Meremäe külas. Renoveeritud on Meremäe Kooli võimla-saal, riietusruumid, garderoob, saunad ja trepikojad. 213 aasta suvel soojustati võimla lae pealne. Tabel 15 Meremäe Kool Meremäe Kool pindala Kolmekorruseline koolimaja Ehitusaeg 196. a 216 m² Staadion jooksuraja pikkus 25 m 1,4 ha Territoorium 2,3 ha Õpetajate arv Meremäe Koolis 212/213 õppeaastal oli 16, abipersonali 8 inimest. Pedagoogide ametikohti on 1,88. Keskmine õpetaja koormus on,68 kohta. Kooli õpetajatest 63 % omavad kõrgharidust ja pedagoogilist ettevalmistust, 15 % õpetajatest omab erialast pedagoogilist keskeriharidust. Kaks õpetajat on keskharidusega. Tabel 16 Meremäe vallas elavate koolilaste jaotumine õp.a klass 21/ / / /214 Meremäe Kool Teistes PK-s Meremäe Kool Teistes PK-s Merem äe Kool Teistes PK-s Meremäe Kool Teistes PKs I II III IV V VI VII VIII IX Allikas: Meremäe valla elanike register Tabel aastaste laste arvu prognoos kuni Lasteaed 2-6 a /34 26/2 22/16 2/ aastased /26 31/2 26/21 22/ aastased /21 18/16 21/19 26/ aastased /21 24/23 25/23 21/19 19

20 16-18-aastased /33 27/24 22/21 31/28 kokku / / / 1 12/99 Allikas: Rahvastikuregistri andmed seisuga Märkus: murrujoone peal on RR-s registreeritud valla noored; murrujoone all on tegelikult vallas elavad noored Noorsootöö ja huviharidus Meremäel asub Meremäe Avatud Noortekeskus ja Obinitsas Külakeskuses noortetuba. Noorsootööd ja kooli huvitegevust koordineerib noorsootöötaja. Meremäe staadionil on skatepark. Huvialaringe toimus 212/213. õppeaastal 8, sh projektipõhise rahastusega majandusõppeja robootikaring. Täiskasvanutele toimusid aeroobika, võrkpall, laulukoor ja pärimuskultuurist lähtuvad huvitegevused. Huviharidust omandatakse Vastseliinas ja Võrus Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus Visioon 218 Valla noored on haritud, aktiivsed ja õnnelikud ning uhked kodukoha üle Eesmärgid 1. Vallas antakse konkurentsivõimelist alus- ja põhiharidust. 2. Valla oma koolis käib üle 9% põhikooliealistest lastest. 3. Ühes klassis õpib vähemalt 9 õpilast. 4. Vallas tegutseb vähemalt 1 huvialaringi. 5. On tagatud kooliväline tegevus, noortekeskuse tegemistest võtab aktiivselt osa 15 noort. 6. Sportimistingimused on aastaringselt head. 7. Aastas tegutseb vähemalt 2 lastelaagrit. 8. Huvihariduse saamise võimaluste loomine kohapeal. Tegevus ja tulemus HARIDUS Kogumaksum us Algus- ja lõppaasta Vahendite allikad Vastutav organisatsioon või ametiisik kooli direktor Meremäe Kooli mänguväljaku kaasajastamine fondid, vallaeelarve Meremäe Kooli staadioni vallaeelarve kooli direktor rekonstrueerimine Koolibussi soetamine HM kooli direktor vallaeelarve Obinitsa lasteaia sanitaarremont vallaeelarve lasteaia direktor Meremäe Kooli remondi vallaeelarve kooli direktor lõpetamine Uue õppekava rakendamisega 15 pidev vallaeelarve kooli direktor seonduvate tugispetsialistide olemasolu tagamine/ logopeed, eripedagoog Majandusõppe korraldamine koolis 12 pidev SVL kooli direktor Huvialaringide tegevus noortele fondid noorsootöötaja 2

21 Meremäe Noortekeskuse fondid noorsootöötaja kööginurga sisustamine Vabaajavõimaluste PRIA noorsootöötaja mitmekesistamine 155 ANK Huvialaringid: aeroobika, näitering, seltskonnalauluklubi, kitarripidev fondid omaosalus MTÜ Meremäe Kultuuriühing ja löökpillimängu õpetus vallaeelarve Hariduslikud projektid 5 pidev fondid kooli direktor Seto pärimuskultuurialase õppe korraldamine 8 pidev fondid, vallaeelarve kooli direktor, lasteaia direktor Piirkonna võimalusi väärtustava pidev kooli direktor kutsesuunitlusalase tegevuse korraldamine Setomaa tehnoloogia- ja ettevõtluskeskuse käivitamine Meremäe külastuskeskuses fondid MTÜ Meremäe Ettevõtjate Klubi, kooli direktor, Huvihariduse andmine Meremäe Koolis arendusnõunik pidev kooli direktor 2.7. KULTUUR Kultuuriasutused ja -paigad Kultuuriürituste läbiviimiseks on Meremäel vallamaja saal ning Meremäe Kooli saal-aula, Setomaa Turismitalo saal, Meremäe mäel ja Meremäe Noortekeskuse juures on vabaõhulavad. Meremäe koolihoones asub Meremäe Kultuuriühingu büroo. Obinitsas on seto kultuuri tutvustav Obinitsa Muuseum ja Tobrova külas traditsioonilise seto taluarhitektuuriga Luikjärve talu. Obinitsas asuvad Seto Seltsimaja ja Obinitsa Külakeskus. Teatri- ja kontserdiõhtuid korraldatakse ka Obinitsa galeriis Hal`as Kunn. Eelpool nimetatud võimalusi saavad seltsid ja seltsingud kasutada oma tegevuse ning ülevallaliste ürituste korraldamiseks. Seltside ja seltsingute tegevust toetatakse projektipõhiste omaalgatus- ning tegevustoetusega, samuti vallale oluliste suuremate kultuuriprojektide kaasfinantseeringuga. Kultuuriürituste kohtadena on väljaarendamisel festivaliplats Ostrova külas, Rahusoo talu, Meremäe Jahimaja ja Hilläkeste nulgatarõ. Toimivad küla- ja kirmaseplatsid on Uusvadas, Lepäl, Tobrovas, Kuigõl, Sergas, Miikses, Kuksinas, Kalatsovas, Küllätüväs, Rokinas. Tabel 18 Aktiivsemad kultuurikollektiivid ja kodanikeühendused Meremäe vallas Kultuurikollektiivid Põhitegevus/tegevusvaldkond Noorte leelokoor Tsibihärbläseq seto kultuuri alane koolitus noortele, ürituste korraldamine Folklooriansambel Hõpõhelmed ja seto leelo ja seto kultuur Meremäe mehed Meremäe Naiskoor klassikalise ja kergemuusika viljelemine Seto Miihi Summ seto leelo ja kultuur 21

22 Mokornulga leelokoor Kodanikeühendused Seltsing Meremäe Pensionäride Selts Seltsing Obinitsa Pensionäride Selts Obinitsa naisselts Miitsirk Meremäe Kultuuriühing Miikse külaseltsing Jaanikõsõ' Obinitsa Noorte seltsing MTÜ Uusvada Potiseto MTÜ Seto Ateljee-Galerii MTÜ Lõhmuse Selts MTÜ Meieselts Meroos MTÜ Obinitsa Seto Muuseumitarõ Selts MTÜ Taarka Pärimusteater Obinitsa Raamatusõprade Seltsing Kuksina Küla Seltsing Serga Küla Seltsing SA Setu Kultuuri Fond MTÜ Seto Käsitüü Kogo seto leelo ja kultuur ürituste korraldamine, elukestev õpe ürituste korraldamine, elukestev õpe naiste vaba aja sisustamine, ürituste korraldamine spordi- ja kultuuriürituste korraldamine, töö noortega; külaareng; seminaride korraldamine küla arengu toetamine, ürituste korraldamine ürituste korraldamine, küla heakorra eest hoolitsemine maaettevõtluse edendamine, töö noortega seto kultuur seto kultuur, seto söök käsitöö, õpitubade korraldamine seto kultuur pärimuspõhised lavastused, teatrialased koolitused ürituste korraldamine külaelu edendamine külaelu edendamine oma- ja pärimuskultuuri edendamine ülesetomaaline organisatsioon, traditsioonilise käsitöö edendamine; seto traditsioonilisel käsitööl põhineva ettevõtluse arendamine Setomaa Valdade Liit ülesetomaaline kultuuri- ja majandustegevuse toetamine ja arendamine Seto Infoselts Seto kultuuri arendamine, koolituste ja ürituste korraldamine MTÜ Rahusoo külaelu edendamine läbi rahvusliku kultuuripärandi ning säästliku eluviisi propageerimise, huvihariduse ja pillilaagrite korraldamine MTÜ Ostrova Festivalid kultuuriüritused Meremäe külaselts külaelu edendamine MTÜ Meremäe Ettevõtjate Klubi piirkondliku koostöö arendamine MTÜ Järveääre aktiivse puhkuse edendamine, seto kultuur 213. aasta alguse seisuga oli vallas Äriregistri andmetel 39 mittetulundusühingut, nendest 5 korteriühistut Raamatukogud Vallas on 2 avalikku raamatukogu, Obinitsas ja Meremäel, kummaski üks raamatukoguhoidja. Obinitsa raamatukogu asub Obinitsa Külakeskuse ruumides, Meremäe raamatukogu vallamaja II korrusel. Raamatukogude tegevuse eesmärgiks on piirkonna elanike lugemisvajaduste rahuldamine, vaba ja piiramatu juurdepääsu tagamine informatsioonile ning elukestva õppe ja enesetäiendamise toetamine. Tavapärase lugejate teenindamise kõrval toimivad raamatukogud ka kooskäimiskohtadena, kus korraldatakse üritusi nii lastele kui täiskasvanutele. Kõik teavikud on kantud elektroonilisse kataloogi ning nende laenutamine toimub elekrooniliselt. Trükiste hinnatõus suurendab nende soetamiskulusid. 22

23 Tabel 19 Raamatukogude statistika Raamatukogu Trükiste arv Lugejaid Lugejat e % elanike st Laenutusi Laenutusi lugeja kohta Külastuste arv Külastusi elaniku kohta 2 Meremäe , , ,78 8 Obinitsa , , , 2 Meremäe , , ,5 9 Obinitsa , Meremäe , , ,4 1 Obinitsa , ,4 2 Meremäe , , ,8 11 Obinitsa , , 2 Meremäe , , ,2 12 Obinitsa , Allikas: valla raamatukogud Lugejate ja laenutuste üldarvude mõningane langus on tingitud piirkonnas alaliselt elavate elanike arvu vähenemisest. Põhiliselt suhtarvud, nii külastuste arv elaniku kohta kui laenutuste arv lugeja kohta olid 212. aastal positiivsed. Üldkultuurilisi erinevaid üritusi korraldas Meremäe raamatukogu 212. aastal 43 ja Obinitsa raamatukogu 36. Tihedat koostööd tegid mõlemad raamatukogud kohalike pensionäride seltsidega Muuseum Obinitsa külas asub valla allasutusena töötav Obinitsa Muuseum, kus on aastaringselt kaks töökohta. Aastateks on muuseumile läbi Setomaa programmi planeeritud riigipoolne lisafinantseerimine. 29. a ostis vald Koplioja kinnistu Tobrovo külas, millel asuvad traditsioonilist seto taluarhitektuuri esindav Luikjärve talu ja Tobrova tsässon. Obinitsa Seto Muuseumitarõ Seltsi Luikjärve talu talli rekonstrueerimisprojekt sai Leader programmist eurot toetust Kirikud, tsässonad ja kultuurimälestised Obinitsas ja Miikses tegutsevad õigeusu kirikud ja kogudused. Aastal 212 alustati Obinitsa kiriku restaureerimist. Miikses asuv kirik vajab investeeringut remondiks. Kirikute juurde kuuluvad kalmistud, mille haldamine vajab vastavusse viimist kalmistuseadusega. Mõlemad kirikud on ehitatud ühiskondlikus korras koguduse liikmete poolt. Eelmisel sajandil oli Setomaal peaaegu igas külas oma tsässon, puust väike ehitis, mille sees oli hulgaliselt pühasepilte, pühaserätte, küünlaid, lilli. Tsässona katusel oli väike rist. Tsässonat ehitas ja hooldas külarahvas ühiselt. Igal tsässonal nagu ka kirikul on oma kaitseingel, pühak. Hetkel asuvad tsässonad Võmmorskis vana ja uus, Küllätüvä, Meldova, Serga, Tobrova, Uusvada, Ulaskova, Pelsi, Rokina, Obinitsa, Kuigõ ja Härmä külas. Võmmorski vana tsässona renoveerimiseks eraldas Kultuuriministeerium 213. a alguses 5 eurot. Tabel 2 Kultuurimälestised aasta Kultuurimälestised kokku ajaloomälestised arheoloogiamälestised arhitektuurimälestised kunstimälestised muin-suskaitse 23

24 Allikas: Kultuurimälestiste register Muinsuskaitsealused mälestised Kaitsealused arheoloogilised mälestised: Kääpad Sakalovapalos, Korsapalos, Võmmorski küla lähistel, Küllätüvä külas. Kaitsealused vanad kalmistud asuvad Jaanimäe, Härmä, Meremäe, Tsirgu, Sirgova ning Helbi külas. Kaitsealused asulakohad paiknevad Võmmorski, Tsergondõ, Tobrova, Tiirhanna, Uusvada, Miikse, Kalatsova, Melso, Tedre, Miku, Talka, Hilana, Vasla ja Antkruva külas. Kaitsealused allikad asuvad Kõõru külas ( Müräläte) ja Tepia külas ( Silmaläte). Ohvrikividest asub Miikse külas ohvrikivi Jaanikivi ning Pelsi külas Annekivi, Helbi külas Lohukivi. Kaitsealune säilinud ohvrimänd lautsipettäi Tsirgu külas. Pelgupaik (koobas) Jõksi külas Kalmetumüüris. Ajaloomälestised: Kalmistud Obinitsa ja Miikse külas, Miikse kalmistul asuv II maailmasõjas hukkunute ühishaud ning Küllätüvä külas asuv Vabadussõjas hukkunute ühishaud Seto leelo 29. aastal kanti Seto leelo UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse. Seto leelo on setode traditsiooniline laulmisviis, mille lahutamatuks osaks on lisaks muusikale (omapärane mitmehäälsus ja hääletekitamise viis) ja kindla ülesehitusega tekstile ka sellise teksti loomise poeetilised reeglid ning laulmissituatsioonid. Leelo on üks seto kogukonna identiteedi ja ühtekuuluvustunde alustalasid, millega koos antakse edasi eluviisi, keelt ja kombeid Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus Visioon 218 Meremäe vallas elab mitmekülgsete huvidega kogukond, kes hindab ja hoiab seto kultuuri ning loob uusi kultuuriväärtusi Eesmärgid 1. Säilitada seto pärandkultuurile omaseid tegevusi ja väärtusi. 2. Muuseumi külastajate arv on üle 5 inimese aastas. 3. Vallas tegeleb aktiivselt loomemajandusega vähemalt 3 inimest. 4. Vallas toimub vähemalt 5 spordi- ja kultuuriüritust aastas. 5. MTÜ-de projektipõhise tegevusega tuuakse valda üle 5 euro aastas. 6. Aasta jooksul osaleb erinevatel vallasisestel üritustel vähemalt 5% elanikkonnast. 7. Toetada tsässonate taastamist ja ehitamist, korrastada maaomand. 8. Eravalduses olevate kalmistute haldamine võtta üle omavalitsusele. Tegevus ja tulemus KULTUUR Viro külas asuva kiviristi kaitsmine Seto Lauluema mälestusplatsi planeering Kogumaksumus Algus- ja lõppaasta Vahendite allikad Vastutav organisatsioon või ametiisik fondid majandusnõunik vallaeelarve maanõunik 24

25 Meremäe raamatukogu sanitaarremont vallaeelarve fondid raamatukogu juhataja Valla kultuuri- ja spordiürituste pidev arendusnõunik kalendri koostamine Erinevate kultuuriliste projektide ja 5 pidev vallaeelarve arendusnõunik seto leelo toetamine (MTÜ-d, seltsid, seltsingud) Kalmistute haldamine 2 pidev vallaeelarve majandusnõunik Raamatukogudele teavikute soetamiskulude katmine 7 pidev vallaeelarve raamatukogude juhatajad Vabadussõja mälestusmärgi fondid arendusnõunik asukoha valimine ja püstitamine Soome-ugri pealinna tiitli taotlemine ja teostamine Obinitsa külale fondid Setu Kultuuri Fond arendusnõunik Obinitsa vabaõhulava ehitamine fondid Külakeskuse Registrisse kandmata pärandkultuuri objektide muinsusja looduskaitse alla võtmine, tähistamine, ligipääsu võimaldamine koostöös vastavate ametkondade ja maaomanikega Hilläkeste nulgakogo moodustamine ja arengukava koostamine Hilläkeste nulgatarõ rekonstrueerimine 1 pidev vallaeelarve, fondid, Muinsuskaits eamet, Keskkonnaamet juhataja maanõunik, muuseumi juhataja fondid Meremäe külaselts programmid, omaosalus Meremäe Kultuuriühing Koorijuhi töö tasustamine 11 pidev vallaeelarve arendusnõunik Meremäe Paeklubi asutamine ja fondid Meremäe külaselts tegevuskava koostamine Meremäe külas asuvate paekivist silotornide kasutuselevõtmine ja atraktiivseks muutmine fondid Meremäe külaselts 2.8. TERVISHOID JA SPORT Arstiabi Tervishoiuteenust pakutakse Meremäe ja Obinitsa külas. Mõlemas külas asuvad perearstiruumid on täielikult renoveeritud, kuid puuduvad kaldteed. Meremäel asub hambaarstikabinet. Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Lõuna-Eesti häirekeskuse, statsionaarse arstiabi- ja erialaarstiteenuse saamiseks tuleb pöörduda Võrru, Põlvasse või Tartusse. Lähimad apteegid on Vastseliinas, Võrus ja Petseris Sport Vallas on 2 staadioni ja 2 spordisaali (Meremäel ja Obinitsas). Mõlemad staadionid vajavad renoveerimist. Meremäe staadionile on rajatud skatepark ja tänavakorvpalliplats. Obinitsas on võrk- ja korvpalliplats. Obinitsa Külakeskuses on kaasaegne jõusaal. Täismõõtmetega spordisaali puudumisel kasutatakse naabervaldade spordisaale. Valla elanikud kasutavad Värska Veekeskuse teenuseid. 25

26 Suuremad spordiüritused on Paasavolle, petanqueturniirid, vastlapäev, lumerajasõit ning koolis läbiviidavad spordipäevad. Käivitunud on traditsiooniks kujunev sügisene Ürgoru jooks Piusa matkaraja lõigul. Tabel 21 Üldkasutatavad spordirajatised Spordirajatised Objekt Mõõdud Meremäe Kool võimla 8 x 16m staadion jooksurada 25 m skatepark tänavakorvpalliplats 1 x 1m Obinitsa külakeskus võimla 8 x 18m jõusaal 3 m² staadion 45 x 8m korvpalliplats 12 x 25m võrkpalliplats 8 x 16m Tabel 22 Üldkasutatavate spordi- ja terviseobjektide kasutamine saun jõusaal saun jõusaal Obinitsa Külastuskeskus Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus Visioon 218 Meremäe valla elanik on terve, aktiivne ja võtab osa erinevatest spordiüritustest. Sportimistingimused vallas on kaasajastatud. Valla elanik on terve ja tegus. Eesmärgid 1. Vallas toimub aastas 4 suuremat spordiüritust. 2. Aastas toimub vähemalt kolm tervislikke eluviise propageerivat üritust. 3. Rajatud on vähemalt 1 km spordi-ja terviseradasid. 4. Vallas on täismõõtmetes spordisaal. 5. Valla spordisaalide ja saunade külastuste arv aastas on üle Kahes külas on talvel suusarajad. 7. Töövõimelise elanikkonna arv on kasvanud 7%-ni tööealistest. 8. Tagatud on perearsti teenuse kättesaadavus Meremäel ja Obinitsas. Tegevus ja tulemus TERVISHOID JA SPORT Obinitsa spordiväljaku renoveerimine ja abihoone remont Kogumaksum us Algus- ja lõppaasta Vahendite allikad vallaeelarve fondid Vastutav organisatsioon või ametiisik Obinitsa Külakeskuse juhataja Valla külamängude korraldamine 1 pidev fondid arendusnõunik MTÜ Meremäe skatepargi remont ja täiustamine fondid vallaeelarve noorsootöötaja 26

27 Spordiringide toetamine 1 pidev fondid arendusnõunik MTÜ Talveatraktsioonid Meremäe mäele fondid arendusnõunik Terviseradade arendus fondid arendusnõunik MTÜ-d Tervishoiu tegevusele kaasaaitamine 442 pidev vallaeelarve sotsiaalnõunik Terviserajatiste tutvustamine ja reklaam 1 pidev vallaeelarve Obinitsa Külakeskuse juhataja, kooli direktor vallaeelarve sotsiaalnõunik Tervisliu eluviisi toetamine (Värska spa) Liikumispäev Südamele/ kevadel 16 pidev vallaeelarve sotsiaalnõunik Tervisliku toitumise päev/ sügisel 3 pidev vallaeelarve sotsiaalnõunik Vaimne tervis 1 pidev fondid sotsiaalnõunik Pere kool 1 pidev fondid sotsiaalnõunik 2.9. SOTSIAALHOOLEKANNE Sotsiaaltegevus Elanike sotsiaalhoolekandega tegelevad sotsiaalnõunik (1,), sotsiaalhooldustöötaja (,5) ja hooldekodu töötajad (4,). Meremäe vallas on puuetega inimesi 213. aastal 362, töövõimetuspensionäre (tööealisest elanikkonnast) on 166. Meremäe vallas osutatakse järgmisi sotsiaalteenuseid: Sotsiaalnõustamine Eluasemeteenus Hooldamine hoolekandeasutuses Koduteenus Tugiisikuteenus Isikliku abistaja teenus Transporditeenus Hooldekodu Hooldusteenust osutab 212. aastal asutatud Meremäe Hooldekodu. Hooldekodus on kohti kuni 12 inimesele. Personali koosseisu kuulub 4 töötajat. Renoveeritud on hooldekodu vannitoad ja WC, paigaldatud on trepikotta kaldtee. Sotsiaaltoetused Toimetulekutoetus Riigieelarvest makstavad täiendavad sotsiaaltoetused, hooldajatoetus Kohaliku omavalitsuse eelarvest makstavad sotsiaaltoetused, hooldajatoetus Tabel 23 Toimetulekutoetus (euro)

28 212. a sai toimetulekutoetust 4 peret, toetuse taotlusi rahuldati a I kvartalis on rahuldatud toimetulekutaotlusi 67, arvestusega 7 eurot Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus Visoon 218 Valla elanik on enesega toimetulev ja õnnelik inimene Eesmärgid 1. Vallas on vähemalt 2 heakorrastatud sotsiaalkorterit. 2. Vald osaleb aastas vähemalt 2 sotsiaalprojektis. 3. Toimetulekutoetuse saajate arv on alla 45 pere. 4. Vallas töötab lisaks sotsiaalnõunikule ka,5 kohaga erialase kõrgharidusega lastekaitsespetsialist. 5. Hooldekodus töötab 1, kohaga viis hooldustöötajat. 6. Vallas on loodud erihooldusteenuste võimalus. Tegevus ja tulemus SOTSIAALHOOLEKANNE Kogumaksumus Algus- ja lõppaasta Vahendite allikad Vastutav organisatsioon või ametiisik Hooldekodu ventilatsioonisüsteemi korrastamine vallaeelarve fondid hooldekodu juhataja Sotsiaalkorterite renoveerimine fondid vallaeelarve Perearsti vastuvõturuumi sissepääsu fondid remont koos kaldteega vallaeelarve sotsiaalnõunik sotsiaalnõunik perearst Erihooldekodu rajamise tasuvusuuring ja asukoha valik vallaeelarve fondid sotsiaalnõunik Avahooldusteenuste osutamine vallas fondid sotsiaalnõunik Osalemine töötute koolitusprojektis Euroopa Sotsiaalfond sotsiaalnõunik 2.1. TURVALISUS Turvalisus Meremäe valda teenindavad Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Võru konstaablijaoskonna Meremäe, Misso, Vastseliina konstaablipiirkonna kaks konstaablit. Abiks on piirivalvekordoni olemasolu (Piusa kordon). Vallaasutused on varustatud valvesüsteemidega. Toimib mitteametlik naabrivalve. Olemas kaks koolitatud kaitseliitlast metsas kadunud elanike otsinguteks. Valla territooriumil on palju tühje eravalduses olevaid hooneid. Asulate põhitänavad Meremäel ja Obinitsas on valgustatud. Valda läbivad põhimaanteed on aasta läbi sõidetavad ja varustatud liiklust reguleerivate märkidega. Vallas on 2 tuletõrjeautot, teenust ei osutata. 1 päästeameti veevõtukoht asub Mereküläs. Tabel 24 Kuritegevus 28

29 Meremäe vallas Liiklusega seotud väärteod Vägivallateod Muud õigusrikkumised KOKKU Allikas: Võru politseijaoskond Tabel 25 Meremäe valla elanike liikmete arv Kaitseliidus / 1.8 seisuga Visioon, eesmärgid, tegevus ja tulemus Visioon 218 Meremäe vald on turvaline elukeskkond piirkonnas elavatele ja seda külastavatele inimestele Eesmärgid 1. Vallas toimib vabatahtlik päästekomando. 2. Kaitseliidu Vastseliina kompaniis on Meremäe valla liikmete arv vähemalt 2 inimest. 3. Loodud on vähemalt 2 naabrivalve piirkonda. 4. Vallas toimuvaid õigusrikkumisi on aastas alla 4 juhtumi. Tegevus ja tulemus TURVALISUS Kogu maks umus Algusja lõppaast a Vahendite allikad Vastutav organisatsioon või ametiisik Veevõtukohtade väljaehitamine vallaeelarve majandusnõunik koostöös Päästeteenistusega Vabatahtlike päästekomando toetamine 3 pidev vallaeelarve arendusnõunik Erinevate jõustruktuuride koostöö ja pidev vallaeelarve arendusnõunik koolitus Koostöö Maanteeametiga pidev vallaeelarve majandusnõunik III MEREMÄE VALLA EELARVESTRATEEGIA 3.1. Ülevaade eelarvestrateegia koostamisest Käesolev eelarvestrateegia kajastab valla eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastatel Eelarvestrateegias esitatakse majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas põhitegevuse tulude, kulude ja investeerimistegevuse prognoos ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Eelarvstrateegiat täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra, tagades strateegilises planeerimises nelja-aastane perspektiiv. Eelarvestrateegia järgimise nelja aasta kavandamiseks kajastatakse strateegias prognoosi baasina võrreldaval kujul vastavad näitajad ka eelneva aasta (täitmine) ja jooksva (oodatav) kohta. Pikemaajalise jätkusuutliku arengu tagamiseks ning iga-aastase tulude/kulude parema 29

30 planeerimise nimel seatakse valdkonnapõhised prioriteedid erinevate investeerimisprojektide elluviimiseks ning samuti püsikulude optimeerimiseks. Valla eelarvestrateegia koostamise põhimõtted on: Jätkusuutlikkus otsuseid langetades arvestada nende pikaajalist põhjendatust, elujõulisust ning õigustatust. Tagada pikaajaline ja eelarvevõimalustega kooskõlas olev rahastamine. Konservatiivsus väliskeskkonnast tulenevate riskidega arvestamine, vahendeid ja tegevusi kavandada säästlikult ja vastutustundlikult. Tulemuslikkus kriitiliselt läbimõeldud lähenemine tegevuste planeerimisele. Eelarvestrateegia koostamise seisukohalt on olulise tähendusega valla elanike arv ning tööhõive olukord vallas ning riigis tervikuna TULUDE ANALÜÜS Valla tulude analüüsil kasutatakse horisontaal- ja vertikaalanalüüsi tulude proportsiooni ning kasvu määratlemiseks. Omavalitsuste grupeerimisel kasutatakse rahandusministeeriumi metoodikat, mille kohane valdade jaotus on: 1. Kohalike omavalitsuste grupeerimine tüübi ja elanike arvu järgi: Vald alla 1 5 elaniku Vald elanikku Vald üle 3 elaniku Meremäe vald oma elanikuga kuulub Väikese valla gruppi. 2. Kohalike omavalitsuste grupeerimine tüübi ja arvestusliku tulu järgi: Toimetulev vald ja linn - tulu elaniku kohta alla 353 euro Keskmise tulukusega vald ja linn - tulu elaniku kohta eurot Tulukas vald ja linn - tulu elaniku kohta üle 54 euro Meremäe valla arvestuslik tulu elaniku kohta on 43 eurot, millega kuulub Keskmise tulukusega gruppi Põhitegevuse tulud Meremäe valla põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, saadavatest toetustest põhitegevuseks, kaupade ja teenuste müügist saadud tulust ning muudest tegevustuludest. Põhitegevuse tulude suurima osa moodustab maksutulu (üksikisiku tulumaks, maamaks), muu tegevustulu (ressursimaks) ja saadavad toetused põhitegevuseks Füüsilise isiku tulumaks Füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab valla maksumaksjate arv ja keskmise sissetuleku muutus. Maksumaksjate arv sõltub valla elanike registris olevate elanike arvust. Tulumaksu laekumise prognoosi aluseks on võetud 212. aastal laekunud füüsilise isiku tulumaks. Tulemuse saamiseks on korrutatud laekunud tulumaks tööhõive kasvu ja sissetuleku kasvu indeksiga ja tulumaksu eraldise kasvu indeksiga. Majandusprognoos eeldab 213. aastal tööhõive kasvuks,3% ja keskmise palga kasvuks 6,%, 214. aasta prognoosi vastavad näitajad on,4 ja 6,4. Alates 215. aastast tööhõive enam ei kasva, majanduskasv saab tulla ainult tootlikkuse kasvu arvelt. (Rahandusministeeriumi 213 kevadine majandusprognoos) aastal on füüsilise isiku tulumaksu määr 21%, alates 215. aastast 2%. Arutlusel on füüsilise isiku tulumaksuvaba miinimumi tõstmine. Kõik see mõjutab kohalike omavalitsuste tulubaasi aastal, seoses kodualuse maamaksu vabastusega, tõsteti kohalikele omavalitsuste eraldatava füüsilise isiku tulumaksu määra,17% ja 214. aastal tõstetakse,3%. 3

31 Tabel 26 Tulumaksu laekumise prognoos aastatel Maamaks Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks. Maamaksu tasutakse iga-aastaselt vastava maksumäära alusel maa maksustamise hinnast. Maksumäär kehtestatakse volikogu poolt. Tulenevalt maamaksuseaduse muudatustest, mis hakkas kehtima alates 213. aastast so. maamaksu vabastus kodualusele maale tiheasustusega piirkonnas kuni 15 m² ja hajaasustusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses. Tabel 27 Maamaks 212 tegelik 213 oodatav 214 prognoos 215 prognoos 216 prognoos 217 prognoos Maamaks* Maamaks ** * maamaksu määr: haritav maa ja looduslik rohumaa 1,1% ja elamu- ja õuemaa, muu maa 1,7% maa maksustamise hinnast. ** maamaksu määr: haritav maa ja looduslik rohumaa 2,% ja elamu- ja õuemaa, muu maa 2,5% Prognoositud on kodualuse maa maksuvabastus Muud maksutulud Meremäe vald ei ole kehtestanud kohalikke makse, kuna nende administreerimine on kulukas, võrreldes sealt saadava tuluga Kaupade ja teenuste müük Kaupade ja teenuste müügist saadava tulu struktuur on järgmine: lasteaialaste lapsevanema osalustasu; haridusasutuse (kooli) õppekavavälisest majandustegevusest saadav tulu; õpilaskoha maks teistelt omavalitsustelt; kultuuri- ja kunstiasutuse (muuseumi) majandustegevuse tulu; spordi- ja puhkeasutuse (Obinitsa Külakeskuse) majandustegevuse tulu; 31