Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo

Läänemere elektriturg 1 PWh 9 TWh 390 TWh NW Russia 150 TWh IE 420 TWh UK Baltics 25 TWh Russia 780 TWh 510 TWh Centrel 260 TWh 480 TWh UCTE Iberia 280 TWh 320 TWh

Ärikeskkond Euroopas Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika Energiakaubandus Euroopa Liidu piiril ja süsinikuleke BEMIP plaani kohaselt meetmed aastaks 2013 Põhjamaade ja Euroopa elektriturgude ühendamine 2010. a algusest uus tööstusheitmete direktiiv (IED) 2013 CO2 kvootide kolmas kauplemisperiood Saksamaa tuumajaamade sulgemine Taastuvenergia arendamine (Põhjamaad, Saksamaa)

Ärikeskkond Läänemere piirkond Balti elektriturgude integreerimine Põhjamaadega (400 TWh) NordPooli laienemine Leetu ja Lätti Hindade ühtlustumine Esimene samm Vene elektribörsi liitumiseks Põhjamaadega 2013 Eesti elektrituru avanemine 100% Jae- ja hulgikaubanduse konkurents Baltikumis Fenno-Skan 2 HVDC (2011) 2013-2014 Olkiluoto 3 Leedu-Poola 500 MW ja Leedu-Rootsi 700 MW HVDC (2015) Soome ja Poola tuumajaamade rajamise plaanid Soomes reaktorid 6,7 Poolas tuumaenergia seadus, asukoha valik Kaliningrad?

Ärikeskkond Läänemere piirkond 200-750 MW 800 MW 350 MW 400-600 MW 700 MW 600 MW 700 MW 300 MW 650 MW 600 MW 500 MW

Nordpool Hinnapiirkonnad NPsys keskmine 1) EE hind = HEL 46% ajast 2) EE hind = SYS 8,5% ajast

Skandinaavia elektrituru mudel

Põhjamaade ja Euroopa börsihinnad 2011 /MWh NP SYS spot vs EEX Phelix spot 80 70 60 50 40 30 20 1.01.2011 1.02.2011 1.03.2011 1.04.2011 1.05.2011 1.06.2011 1.07.2011 1.08.2011 1.09.2011 NP SYS '11 PHELIX '11

Elektriturg ja Eesti Alates 1.aprill 2010 on Eestis elektribörs Nordpool Põhivõrk Elering on eraldatud Eesti Energiast Estlink 1 on elektribörsi kasutuses Tarbijad üle 2 GWh/a ostavad elektrit vabalt turul (ca 30% tarbimisest) Lisaks EE-le on turul aktiivsed: Baltic Energy Partners Latvenergo Kaubandus Nordic Power Management

Eesti Energia on elektriturul väike tegija Lähiriikide energiafirmade elektritootmine 2009 (TWh) 350 300 250 200 150 100 50 0 320 159 65 47 43 Eon Vattenfall Fortum OGK 2 OGK 1 Eesti Energia 8 5 Latvenergo

Varustuskindluse investeeringud Uued põlevkivi energiaplokid ja CO2 tootluse tagamiseks vajalik Riigiabi Riigiabi kooskõlastus Euroopa Komisjonilt

2x300 MW elektrijaama ehitusplats

Tootmisvõimsuste mitmekesistamine Põlevkivi energeetika uued väljakutsed Biomassi ja põlevkivi koospõletamine metsamajanduse arendamine garanteeritud primaarenergia CO2 sidususe vähendamine IED rakendamine, tootmisvõimekuse säilitamine ca 10 TWh Püsikulude optimeerimine Kokkuvõttes: konkurentsivõime kasvatamine Taastuvenergeetika eesmärgid 2020, 25%. Elekter Soojus Vedelkütused

Põlevkivi ja biomassi koospõletus

Tootmisvõimsuste mitmekesistamine Tuuleenergia (EUR/MW) Maismaa, potentsiaali on veel piisavalt Merepargid, vajalik laiem toetusskeem Tuumaenergia optsiooni arendamine Leedus pakkumine GE/Hitachilt ABWR 1390 MW Koostootmise areng (olmejäätmed, biomass, gaas) Väike koostootmine LNG gaasi kasutamisvõimalused koos CCGT-ga: Eestis nii gaasi kui elektri varustuskindluse tagaja Konkurentsi arendamine gaasi tarnijate vahel Läti, Leedu tootmisvõimsuste arendused CCGT Läti 400 MW 2013, Leedu 400 MW 2012

BEJ tuhaväli nr 2 aastal 2008

BEJ tuhaväli nr 2 aastal 2011

Valka koostootmisjaam

Iru masspõletus koostootmisjaam

Painküla koostootmisjaam (Werol)

Keskkonnanõuete karmistumine Õhuheitmete piirangud SO2 NOx tuhk Jäätmemajanduse arendamine Ladestuse minimiseerimine Tuha ladestusnõuetest Tuha taaskasutusvõimaluste otsimine

Paigaldame neljale Eesti elektrijaama plokile aastaks 2013 väävlipüüdmisseadmed

Vedelkütuste strateegia ja areng Globaalne ressurss, nafta hind Põlevkivi väärtuse maksimeerimine läbi vedelkütuste tootmise Tootmisüksuste töökindluse tõus Tootmismahtude kasvatamine 20000 bbl/päevas Toodangu viimine uuele kvaliteedile Tehnoloogia arendamine ja eksport Eelduseks Eestis toimiv tehnoloogia Tõestatud järeltöötlustehas Kokkuvõtteks: Põlevkivi väärtuse maksimeerimine aitab kasvatada ettevõtte finantsvõimekust investeerimiseks ka mujale

Eesti põlevkiviõli tööstuse ajalugu ja tulevik Eestis on pea 100 aastat põlevkivi kasutamise ajalugu MINEVIK Kaevandatud on üle 1 miljardi tonni põlevkivi Toodetud on ligi 200 millionit barrelit põlevkiviõli On töötatud välja parim põlevkiviõli tootmise tehnoloogia TULEVIK Ehitatakse 3 Enefit280 õlitehast + järeltöötlus 20.000 bbl/d õlitööstus 1916 1924 1931 1950 1980 1985 2008 2012 2016 Esimene põlevkivi kaevandus Esimene õlitehas Bensiini rafineerimine Erinevate retortide katsetamine UTT3000 disain UTT3000 käivitamine UTT3000 kasutamine ja Enefit140 arendamine Enefit280 õlitehase disain ja ehitamine 20 000 bbl/päevas õlitööstus

Põlevkiviõli tootmine Saavutatud osa nimivõimsusest (%), tootlus tuhat tonni aastas 250 200 150 100% 0,5% 5% 20% 28% 35% 59% 81% 86% 91% 220 130 179 190 201 100 50 43 62 78 0 Projektvõimsus 1,4 11 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2009 2010 12 kuud, mai UTT3000 käivitamisel UTT3000 täiustamine TSK140 patent Enefit140 täiustamine

Eelis: efektiivsus ja kasumlikkus Energia jaotus põlevkivic Enefit vs vertikaalne retort Eesti näitel Enefit tehnoloogia eelis seisneb kaevandatud põlevkivi 100% kasutamises 10-60% kaevandatud põlevkivist on peened osakesed, mis ei sobi vertikaalsesse retorti Lisaks toodetud õlile annavad tulu ka lisatoodetest: Uttegaasi saab kasutada elektri ja vesiniku tootmiseks. Elektri tootmine: gaaside põletamine ja jääksoojuse kasutamine võimaldab toota rohkem elektrit kui tehas ise vajab. Tänu vähesele orgaanilise aine sisaldusele saab tuhka kasuta ehitusmaterjalide tööstuses 28

Eesti Energia Õlitööstus, 2012

EE Õlitööstus, visioon aastaks 2016 Enefit280 ehitame jätkusuutliku tuleviku

Põlevkiviõli hüdrogeenimine Õli järeltöötlemine seisneb põlevkiviõli hapniku, väävli ja lämmastiku sisalduse vähendamises ning vesiniku sisalduse suurendamises (läbi küllastamata süsivesinike küllastamise). Pilootkatsed näitasid, et vaatamata Eesti põlevkiviõli kõrgele tihedusele, hapniku-, väävli- ja lämmastikusisaldusele on võimalik õli kvaliteeti läbi hüdrogeenimise oluliselt parandada.

Võrguteenuse kvaliteedi tõstmine Töökindluse parandamine (maakaabel 22 30%-le) Kadude vähendamine Kauglugemisele üleminek SAIFI 3,50 3,00 2,85 2,50 2,47 2,40 2,37 2,41 2,27 2,31 2,00 EU 1,50 1,00 0,50 0,00 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11

Finantseerimine ja lisaväärtuse loomine Investeeringute maht järgneval 10 a, umbes suurusjärk: EE ca 4 mld EUR Turuhinnad ja lisaväärtuse loomine Elektrituru hinnad pole täna piisavad uute võimsuste rajamiseks Lisaväärtuse loomine võimalik vaid tänu toetustele ja oskuslikule äritegevusele Investeeringute finantseerimine Positiivsed äritegevuse rahavood Pangalaenud ja võlakirjad Rahvusvaheliste ja partnerlus projektide puhul projektfinantseerimine Vajalik täiendav omakapital

Energeetikaalase hariduse arendamine Koostöö mitmete kõrgkoolidega Osalemine teadus- ja õppetöös Karjääri ja töövõimaluste pakkumine

Tänan!