OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse"

Väljavõte

1 OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutsetunnistus nr Võhma - Tallinn 2016

2 Sissejuhatus Käesolev uurimis-arendustöö alusel valminud planeerimisdokumendi Võhma linna kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks koostamist alustati aasta augustis ja aruanne valmis OÜs Pilvero Võhma Linnavalitsuse tellimusel aasta novembris. Projekti rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide meetme 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne tegevuse Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava üldiseks eesmärgiks oli koostada Võhma linna kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata antud kaugküttepiirkonda energia- ja kütusevarustuse süsteemide jätkusuutlikkust. Koostatud arengukava peab Võhma Linnavolikogu ja valitsust ning kohalikke kogukondi aitama soojusmajandust efektiivsemalt planeerida, määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. Käesolevas arengukavas antakse ülevaade Võhma linna, selle arengudokumentide energiamajandust puudutavast osast, kirjeldatakse linna soojusvarustussüsteemi osi, analüüsitakse kohalike taastuvate energiaressursside kasutusvõimalusi, koostatakse soojuskoormuse kestusgraafikud ja hinnatakse kaugküttesüsteemi jätkusuutlikkust ning esitatakse olulisemate energiakandjate hinnaprognoosid. Töö tulemusena koostati arendusvariantide tehnilismajanduslik analüüs (s.h toodi välja soojuse hinnad pärast rekonstrueerimisi), pakutakse soojusmajanduse edasise arendamise suundi ja tegevuskava nende elluviimiseks. Töö olulisimad tulemused esitatakse peatükkides Antud arengukava koostamine toimus Võhma linna spetsialistide koostöös OÜ Pilvero töögrupiga, kuhu kuulusid: Ülo Kask (Volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr ), Siim Link (Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8, kutsetunnistuse nr ) ja Livia Kask (Volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr ). Töö täitjad tänavad Võhma linna vastava ala spetsialiste osutatud abi eest lähteandmete saamisel. 2

3 Sisukord Sissejuhatus Laiendatud kokkuvõte Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad Piirkonna iseloomustus Kohaliku omavalitsuse võimekus Pikaajaline eesmärk, mille raames käsitletakse sotsiaalmajanduse, elamumajanduse, ettevõtluse arenguid ja soojusmajanduse juhtimist KOVi tasandil Soojuse hind ja tarbijate maksevõime Võimalikud arengud kütuste tarbimises, kütuste hinna prognoosid Kütuste tarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses Kütuste hinnaprognoosid Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika Järeldused ja kokkuvõte Olemasolevad soojuse tarbijad Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus Katlamaja Kaugküttevõrk ja kaugküttepiirkond Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang Võhma erinevad arenguvariandid Majandusliku võrdluse alused Alternatiiv 1 vanade võrgulõikude rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine Alternatiiv 2 vanade võrgulõikude rekonstrueerimine, kortermajade rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine Alternatiivide võrdlus CO2 heide ja primaarenergia kasutus Energiasäästust ja soojuse maksumusest tarbijale Riskianalüüs Tegevuskava Lisa 1 Alternatiiv Investeeringutoetuseta % investeeringutoetust Lisa 2 Alternatiiv Investeeringutoetuseta

4 % investeeringutoetust Joonised Joonis 2.1 Viljandi maakond... 7 Joonis 2.2 Võhma linn apaiknemine... 8 Joonis 2.3 Võhma linna rahvastikupüramiid, Joonis 2.4 Võhma linna rahvastikutiheduse ruutkaart, Joonis 2.5 Võhma linna võimekuse indeks Joonis 2.6 Kütuste tarbimise trend soojuse tootmiseks , GWh Joonis 2.7 Kütuste tarbimise struktuur soojuse tootmiseks 2005 ja aastatel Joonis 2.8. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani Joonis 2.9. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani Joonis Nafta hinna prognoos aastani 2025, US$/bbl [World Bank, Oct, 2015]. 1 bbl = 159 l Joonis 2.11 Nafta hinna muutus kuni [ dollar-oil-price-and-six- trends.php] Joonis 2.12 Nafta hinna muutus vahemikus aprill.2016 kuni september [ 18 Joonis Maagaasi hinna prognoos aastani 2020, $/mmbtu ja $/MWh [World Bank, Oct, 2015] Joonis Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta Joonis Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus Joonis Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos Joonis 3.1 Võhma Kool Joonis 3.2 Võhma Lasteaed ja Vaba Aja Keskus Joonis 3.3 Ettevõtete ja ühingu objekte Joonis 3.4 Võhma Konsum Joonis 3.5 Kortermajad Joonis 3.6 Kalevi tänava kortermajad Joonis 3.7 Valik kortermajasid Joonis 3.8 Tarbimise jaotus Joonis 3.9 Linnavalitsuse hoone Jooni s 4.1 Võhma katlamaja Joonis 4.2 Katel Joonis 4.3 Hakkpuiduladu Joonis 4.4 Reserv-tippkoormuskatel Joonis 5.1 Tugedel paiknev võrk

5 Joonis 5.2 Maja seintel kulgev torustik Joonis 5.3 Õhutorustiku üleminek maa-aluseks kanalis paiknevaks Joonis 5.4 Olemasoleva kaugküttevõrgu skeem Joonis 5.5 Olemasoleva kaugküttevõrgu plokkskeem Joonis 5.6 Võhma linna kaugküttepiirkond Joonis 7.1 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel Joonis 8.1 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik Joonis 8.2 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu skeem Joonis 8.3 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu plokkskeem Joonis 8.4 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik Tabelid Tabel 2.1 Valik statistilisi andmed Võhma linna sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta Tabel 2.2 Maagaasi aktsiis Eestis, /tuh m Tabel 2.3. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus Tabel 3.1 Korterelamute soojustarbimine kütteks, MWh Tabel 3.2 Korterelamute soojustarbimine tarbevee soojendamiseks, MWh Tabel 3.3 Kooli soojustarbimine, MWh Tabel 3.4 Lasteaia soojustarbimine, MWh Tabel 3.5 Vaba Aja Keskuse soojustarbimine, MWh Tabel 3.6 Ettevõtete soojustarbimine kütteks, MWh Tabel 3.7 Ettevõtete soojustarbimine tarbevee soojendamiseks, MWh Tabel 3.8 Võhma kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus Tabel 5.1 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed Tabel 6.1 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad Tabel 8.1 Võhma linna tarbimisstsenaariumid Tabel 8.2 Kaugkütte arengualternatiivid Tabel 8.3 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu konfiguratsioon Tabel 8.4 Tehniliste näitajate võrdlustabel Tabel 8.5 Soojuse hind, EUR/MWh Tabel 10.1 Kaugkütte rekonstrueerimine, SWOT analüüs Tabel 10.2 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed Tabel 11.1 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava

6 1 Laiendatud kokkuvõte Võhma linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrk ja katlamaja kuuluvad Võhma ELKO AS-le. Võhma linna soojusvõrgus on 19 kaugküttetarbijat: 3 linna hallatavat objekti, 6 ettevõtte või ühingu objekti, ja 10 korterelamut. Tuumiktarbijateks on korterelamud. Kaugküttevõrguga võiks liituda üks potentsiaalne tarbija - Võhma Linnavalitsuse hoone aadressiga Tallinna 15, mis on momendil otsesel elekterküttel. Hoone asub kaugküttepiirkonnas. Katlamaja on rekonstrueeritud aastal. Samuti on rekonstrueeritud enamik kaugküttevõrku. Katlamaja ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimisteks on kasutatud riiklikke toetusi. Soovitav on jätkata kaugküttega ja rekonstrueerida vana kaugküttevõrgu torustik ja liita uus tarbija. Hinnanguline kaugküttevõrgu torustike uuendamise maksumus on EUR+KM. Investeeringule on võimalik taotleda toetust kuni 50% ulatuses. 6

7 2 Piirkonna kirjeldus ja arengusuunad Viljandi maakond asub Eesti kesk- ja lõunaosas. Maakond piirneb läänes Pärnu, põhjas Järva, idas Tartu ja kagus Valga maakonnaga ning lõunas Läti Vabariigiga. Maakonna idapiiril paiknev madalapõhjaline ja suhteliselt madalate kallastega Võrtsjärv (pindala 271 km²) on Eesti suurim siseveekogu. Viljandi maakonna administratiivne keskus on Viljandi linn. Viljandi maakonnas on lisaks Viljandile veel 2 linna Mõisaküla ja Võhma, 3 vallasisest linna, 8 alevikku ja 254 küla. Maakonnas asub Eesti suurim küla Sandra küla, mille pindala on umbes 173 km 2 (Joonis 2.1). Viljandi on rahvaarvult Eesti 6. maakond ja pindalalt Eesti 4. maakond. Üle 90% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Viljandi maakonna majanduses on traditsiooniliselt olulisel kohal põllumajandus. Kui Eestis on primaarsektori osakaal majanduses alla 4%, siis Viljandi maakonnas on see üle 13%. Ka sekundaarsektoril on Viljandi maakonnas veidi suurem osakaal (üle 35%) kui Eestis keskmiselt (veidi üle 30%). Viljandi maakonnas tegutsevad sellised tuntud ettevõtted nagu AS Ekseko, AS Viljandi Aken ja Uks, AS Toom Tekstiil, AS Viljandi Metall, AS Kolmeks ja AS Hansa Candle 1. VILJANDI MAAKOND Rahvaarv Pindala 3 420,04 km² Asustustihedus 14,0 elanikku km² kohta Maakonna keskus Viljandi linn Omavalitsusüksusi 3 linna ja 9 valda VÕHMA KÕO SUURE JAANI KOLGA JAANI VILJANDI KÕPU VILJANDI HALLISTE TARVASTU ABJA MÕISAKÜLA KARKSI 10 km VÕHMA HALLISTE linn vald Joonis 2.1 Viljandi maakond 1 Eesti Statistika, 7

8 Väikelinn Võhma asub Viljandi maakonna põhjapiiril, praktiliselt keset Eestit. Võhma naabriteks on Viljandi maakonna Kõo ja Suure-Jaani vald ning Järva maakonna Türi vald. Linna läbivad Tallinn Lelle Viljandi raudtee ja Viljandi Tallinn maantee. Linna nimetuse sai Võhma aastal. Rahvaarvult on Võhma linn Viljandi maakonna üheksas ja pindalalt kõige väiksem omavalitsusüksus. Nõukogude ajal ja taasiseseisvunud Eesti algusaastatel oli Võhma monofunktsionaalne alev, kus praktiliselt tegutses üks ettevõte Võhma Lihakombinaat. Pärast lihakombinaadi likvideerimist oli asulas ülikeeruline olukord. Tänaseks on tegevust alustanud mitmed väikeettevõtted, millest üks huvitavamaid on Šveitsist Eestisse elama asunud perekond Wüthrichi poolt juhitav küünlavabrik OÜ Eesti Valgus, kus ka huvilistel on võimalik küünlatootmisega tutvuda. Teised linna olulisemad ja tuntumad äriühingud on AS Largo (mahlad, karastusjoogid), OÜ Gift Line (käsitöökaartide tootmine, trükiteenused, ekskursioonid tehases), OÜ Vivaro (saekaater) ning OÜ Prenton (metsamaterjali ülestöötamine ja transport) Piirkonna iseloomustus Joonis 2.2 Võhma linn apaiknemine aasta seisuga elas Võhma linnas inimest, mis moodustab maakonna elanikkonnast 2,7% (Tabel 2.1) 3. Võhma linna rahvastiku soolis-vanuselise koosseisust ja selle muutumisest annab pildi Joonis Elanikke jääb vähemaks, sest sünnib vähem lapsi ja rändesaldo on negatiivne Võhmast lahkub rohkem inimesi, kui juurde tuleb. Võhma linnas on ülekaalus vanemad inimesed

9 Rahvastiku asustustihedus on 936 inimest km 2 (Joonis 2.4) 56. Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli aastal 806,22. Joonis 2.3 Võhma linna rahvastikupüramiid, Võhma linna üldplaneering, AS ENTEC 2001.a

10 Joonis 2.4 Võhma linna rahvastikutiheduse ruutkaart, Võhma linna pindala 193,3 ha. Maakatastris on registreeritud 438 katastriüksust pindalaga 122,08 ha, mis on 63,5% kogu Võhma linna pindalast. Registreeritud maast 62,0% (75,56 ha) on eraomandis, 27,0% (33,02 ha) on munitsipaalomandis, 9,5% (11,63 ha) on riigiomandis ja 1,5% (1,87 ha) on segaomandis. 36,5% Võhma linna maast on jätkuvalt riigi omandis olev maa ehk reformimata maa. 7 7 Võhma linna arengukava aastateks , Võhma

11 Tabel 2.1 Valik statistilisi andmed Võhma linna sotsiaal-majandusliku ja demograafilise olukorra kohta Rahvaarv, 1. jaanuar Elussünnid Surmad Sisseränne Väljaränne Ülalpeetavate määr 66,9 69,1 69,8 71,6 66,5 Demograafiline tööturusurveindeks 0,67 0,70 0,63 0,59 0,60 Kohalikud eelarved, tuhat eurot Põhitegevuse tulud kokku 1 300, , , ,9... füüsilise isiku tulumaks 469,7 492,1 532,8 552,9... Põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud kokku 1 208, , , ,1... üldised valitsemissektori teenused 146,5 158,3 151,9 167,4... majandus 73,1 64,9 67,8 502,9... vaba aeg, kultuur ja religioon 168,7 145,6 169,9 216,9... haridus 673,2 733,2 735,2 795,1... sotsiaalne kaitse 98,8 98,0 92,5 140,7... Toimetulekutoetused, eurot , , , ,4... Registreeritud töötud Äriühingud Müügitulu, miljonit eurot 12,31 11, Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, eurot 685,24 712,78 749,51 806,22... Brutotulu saajad keskmiselt kuus Kasutusse lubatud eluruumide pind, m² mitteelamute suletud netopind, m² Üldhariduse päevaõpe Koolid Õpilased Üldkasutatavad rahvaraamatukogud lugejaid XLS andmefail 11

12 Ettevõtlus Võhma linna ettevõtluse arengut toetavaks teguriks on soodne asend Kesk-Eestis. Eesti taasiseseisvumise ajaks oli Võhmast kujunenud nn ühe ettevõtte linn. Võhma Lihakombinaat oli asula suurim tööandja kuni aastani, mil ettevõte pankrotistus. Võhmas on valdavalt kuni kümne töötajaga mikroettevõtted. Ettevõtlusvormi järgi on Võhmas ülekaalus osaühingud, järgnevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja mittetulundusühingud aasta mai seisuga töötab Võhmas 56 osaühingut, kaks aktsiaseltsi, 24 füüsilisest isikust ettevõtjat ja 10 mittetulundusühingut. Tegevusvaldkondade järgi on kõige rohkem 22% hulgi- ja jaekaubandusettevõtteid ning mootorsõidukite remontimisega tegelevaid ettevõtteid (15), järgnevad põllumajandusettevõtted 16% (11 ettevõtet) ja töötleva tööstuse ettevõtted 13% (9 ettevõtet). Ehitusettevõtteid on kuus. Lisaks tegeldakse Võhmas järgmiste valdkondadega (üks ettevõte igas valdkonnas): elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus; finants- ja kindlustustegevus. Elamumajandus Linn soovib luua tingimused elamuehituse käivitamiseks ning aidata kaasa elukeskkonna kaasajastamisele Kõikide korruselamute ja linna asutuste soojussõlmed on renoveeritud. Energiamajandus Võhma linnas on tsentraalne kaugküttevõrk, mille kogupikkus on 2,4 km. Linna katlamaja teeninduspiirkonna moodustavad seitse 60 korteriga ja kolm 18-korterilist korrusmaja, Võhma Kool, lasteaed-raamatukogu-päevakeskus, Vaba Aja Keskus, kooli spordihoone, saun, AS Võhma ELKO, tööstusettevõted AS Largo, OÜ Prenton, trükifirma Emerson TEN OÜ ja Viljandi TÜ kauplus Konsum. Võhma linna soojatarbijaid varustatakse soojuse ja sooja veega AS Võhma ELKO katlamajast aastal rekonstrueeriti Võhma katlamaja ning viidi üle hakkpuidule, paigaldati 3 MW hakkekatel, reservkatlaks jäi 3 MW põlevkiviõlikatel aastast alates töötab katlamaja ka suveperioodil, tagades elanikele sooja tarbevee Kohaliku omavalitsuse võimekus Kohaliku omavalitsuse võimekuse indeks (KOV-indeks) näitab KOVi erinevate võimete summat (nt kvantitatiivne võimekus ehk ressursid, süsteemi mitmekesisus, suhteline võimekus) ehk kohalike omavalitsuste üksuste potentsiaali midagi ära teha oktoobril a toimus Geomedia OÜs valminud kohaliku omavalitsuse võimekuse indeksi avaldamine. Töö tulemusena on kohalike omavalitsusüksuste kohta loodud ühtsetest andmedefinitsioonidest lähtuv andmekogu, mis hõlmab aastaid Kokku on näitajaid 29 ja nende põhjal on alates aastast võimalik analüüsida linnades ja valdades toimuvaid arenguid. Iga KOV saab oma tulemusi võrrelda teistega ja vastavalt sellele määrata oma arengu seisu, jälgida selle dünaamikat aastate lõikes ja vajadusel kavandada arengustrateegia muutmist aastal oli Võhma linna võimekuse indeks 39, millega oldi tol ajal 226 KOVi hulgas 195 kohal (Joonis 2.5). 8 Võhma linna arengukava aastateks , Võhma

13 Joonis 2.5 Võhma linna võimekuse indeks 10 Kahjuks ei ole Siseministeeriumi kodulehel varem asunud andmekogu enam leitav ja seda ilmselt ei täiendata iga-aastaselt. 2.3 Pikaajaline eesmärk, mille raames käsitletakse sotsiaalmajanduse, elamumajanduse, ettevõtluse arenguid ja soojusmajanduse juhtimist KOVi tasandil Järgnevalt tuuakse välja Võhma linna üldised arengueesmärgid valdkondade kaupa, mida on kirjeldatud arengukava ja üldplaneeringu dokumentides. Energiamajanduse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Energiamajanduses on kasutusele võetud säästlikud lahendused, soodustatud on taastuvate energiakandjate kasutamist; Kommunaalettevõte AS Võhma ELKO toimib jätkusuutlikult. Elamumajanduse areng. Elamumajanduse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Sotsiaalelamufond abivajajatele on tagatud. Elamuehituses eelistada linnale sobivas mastaabis (ridamajad, ühepereelamud, villad) hoonete rajamist erakapitali baasil. Ettevõtluse arengu eesmärgid ja ülesanded on järgmised: Võhma linnas toimib elukeskkonnaga kokkusobiva ettevõtluse arendamiseks vajalik taristu ja on loodud tingimused ettevõtluse arenguks. uute tegevusvaldkondade väljaarendamisele kaasaaitamine transiitliikluse teenindamise, arendus-, innovatsiooni-, puhke- ja turismialal. Soojusmajanduse juhtimine KOVi tasandil Võhma linnas varustab tarbijaid soojusega Võhma ELKO AS. Võhma Elko AS aktsiad kuuluvad 100% ulatuses Võhma linnavalitusele. Energiamajandusega tegeleb Võhma Elko ASi juht. Võhma linna volikogu määrusega nr ( on kinnitatud kaugküttepiirkond aasta augustis kehtib soojuse hind lõpptarbijale ~51 /MWh. 2.4 Soojuse hind ja tarbijate maksevõime Soojuse hind kaugküttetarbijatele on 51 /MWh + KM. Võhma linna palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli aastal 806,22. Statistikaameti kodulehel olevas tabelis (Tabel 1.2) puuduvad andmed hilisemate aastate kohta

14 Kütuste tarbimine liigiti, GWh Kütuste tarbimise trend, GWh Kui võtta elamute eluruumide pinna normaalaasta küttesoojuse erikasutuseks 120 kwh/(m 2 a), siis nt 56 m 2 korteri omanik peaks aastas soojuse eest tasuma 120*56*61,2/1000 = 411 eurot, mis teeb vähem kui töötaja neto kuupalk (~656 /k), see on umbes 5% töötava elaniku keskmisest palgatöö sissetulekust. Kui peres teenivad kaks inimest, siis soojuse osakaal on pere eelarves väiksem, kuid üksikul pensionäril võib see moodustada olulise osa aastasest sissetulekust. Keskmise elaniku järgi vaadates ei tundu tasu aastase soojuse eest olevat väga suur, kuid elanike sissetulekud võivad olla asulati ja töökoha järgi väga erinevad ning mõnedele võib tasu aastase soojuse eest olla ka märksa suurem. Võrreldes Euroopa 28 riigiga, on Eestis majapidamiskulude osakaal (ligi 18 % keskmisest sissetulekust ning vähem kui 60 % Eesti keskmisest sissetulekust teenivatel inimestel ligi 35 % sissetulekust) alla ELi keskmise (vastavalt 22 % ja 41%). Euroopa võrdluses on välja toodud positiivsena laialtlevinud kortermajade majandamisel tegutsevaid korterühistuid ning negatiivsena hoonete väga suur energia kasutus, suured maksuvõlad Võimalikud arengud kütuste tarbimises, kütuste hinna prognoosid Kütuste tarbimise struktuur ja muutused Eesti soojusmajanduses Kütuste tarbimine soojuse tootmiseks (katlamajades ja elektrijaamades) ajavahemikul on kergelt langeva trendiga, jäädes piiridesse 10,3 TWh ( GWh) aastal ja 14,7 TWh (14676 GWh) aastal aastal tarbiti kütuseid ca 24% vähem (primaarenergia järgi) kui aastal (Joonis 2.6), kuid arvesse võtta tuleb ka aasta sooja talve mõju aastal oleme jõudnud kütuste tarbimises kriisiaegsele tasemele (aastad ) Kivisüsi Põlevkivi Turvas Puit Maagaas Vedelgaas Raske kütteõli Põlevkiviõli Kerge kütteõli Põlevkivi- ja biogaas Jäätmekütus Muu kütus Elektrienergia Energia kokku Linear (Energia kokku) Joonis 2.6 Kütuste tarbimise trend soojuse tootmiseks , GWh Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember Arengufond, Eesti Statistika 14

15 Kerge kütteõli 4% Põlevkiviõli 8% Raske kütteõli 1% Muu kütus 7% 2005 Kivisüsi 1% Põlevkivi 14% Turvas 3% Biogaas 0,4% Kerge kütteõli 2% Põlevkivigaas 11% Jäätmekütus 3% 2014 Muu kütus 4% Põlevkivi 10% Turvas 3% Põlevkiviõli 3% Puit 21% Puit 31% Maagaas 41% Maagaas 33% Joonis 2.7 Kütuste tarbimise struktuur soojuse tootmiseks 2005 ja aastatel Kui võrrelda soojuse tootmiseks tarbitud kütuste struktuuri aastatel 2005 ja 2014, siis võib vaadeldud ajaperioodil täheldada päris suuri muutusi. Nimelt on viimastel aastatel, võrreldes varasemate aastatega, vähenenud kõigi fossiilsete kütuste tarbimine ja suurenenud biokütuste tarbimine soojuse tootmiseks. Alates aastast on lisandunud ka üks uus energiaallikas jäätmekütus, mida põletatakse Iru Elektrijaama jäätmepõletusplokis bilansis ~3% aastal (Joonis 2.7). 13 Kokkuvõtvalt võib kütuste tarbimisel Eestis täheldada järgmisi trende: 1. Kütuste kasutamine energia (elekter, soojus) tootmiseks on vähenenud ja eeldatavalt väheneb veelgi. 14 Joonis 2.6 näeme kütuste kasutuse vähenemist soojuse tootmisel perioodil Joonis 2.8 on esitatud soojuse kasutuse muutuse stsenaariumid kuni 2050 aastani ja Joonis 2.9 elektri kasutuse muutuse stsenaariumid samas perspektiivis. 15 Elektritarbimine jääb pigem stabiilseks või kasvab õige pisut, samas soojusekasutus on languses igas sektoris. 2. Fossiilsete kütuste kasutus väheneb, suureneb taastuvate energiaallikate kasutamine energia muundamisel, seda nii elektri kui soojuse tootmisel. Joonis 2.7 esitatud võrdlusel näeme, et kui aastal oli puitkütuste osakaal soojuse tootmisel 21%, siis aastal juba 31%. Huvitav, et turbakasutus ei ole sel ajavahemikul muutunud, olles stabiilselt 3%. 3. Jätkub puitkütuste katlamajade rajamine ja vanade fossiilkütuste katlamajade üleviimine puitkütustele (KIKi toetusmeetmed ja vastav määrus). 13 Eesti statistika 14 ENMAK,

16 Joonis 2.8. Soojuse tarbimise stsenaariumid kuni aastani Joonis 2.9. Elektri tarbimise stsenaariumid kuni aastani

17 $/bbl Kütuste hinnaprognoosid Käesolevas töös vaadeldakse vaid energeetikas kasutatavate vedelkütuste (ka maagaasi, kui vedelkütustest sõltuva kütuse) ja hakkpuidu kui peamise kodumaise energeetilise kütuse hindu ja nende muutumise tendentse. Nafta ja maagaas Järgnevalt on esitatud Joonis 2.10 (vt ka Joonis 2.11 ja Joonis 2.12) ühe olulisima kütuste globaalse hinnakujundaja, nafta, lähima 10 aasta hinna muutuse Maailmapanga prognoos (nafta hind dollarites barreli kohta). Joonis 2.13 on esitatud teise olulise kütuse, maagaasi, mis mingil määral sõltub nafta hinnast, Maailmapanga hinnaprognoos aastani Grude Oil Price Forecast Nominal US Dollars Real 2010 US Dollars Joonis Nafta hinna prognoos aastani 2025, US$/bbl [World Bank, Oct, 2015]. 1 bbl = 159 l Joonis 2.11 Nafta hinna muutus kuni [ trends.php]

18 $/mmbtu $/MWh Joonis 2.12 Nafta hinna muutus vahemikus aprill.2016 kuni september [ Gaasi hinna prognoos $/mmbtu $/MWh Joonis Maagaasi hinna prognoos aastani 2020, $/mmbtu ja $/MWh [World Bank, Oct, 2015] Siinjuures tuleb silmas pidada, et Maailmapanga hinnad hinnaprognoosis on alati madalamad kui kütuse hind konkreetses riigis, kuna ei sisalda riiklikke makse (näit aktsiis, jne). Kokkuvõtlikult võiks öelda, et maagaasi hind jääb nii IMF kui ka Maailmapanga prognoosides reaalhindades samaks nagu on täna, nominaalhindades võib olla täheldatav ca 1,5%-line kasv aastas, mis on aga pigem tingitud inflatsiooni kasvuprognoosist. Võttes arvesse eelöeldut võiks Eesti Statistikaameti (ES) poolt avaldatud hinnastatistika alusel konstrueerida Eestile kohalduva riikliku maagaasi hinnaprognoosi (vt Joonis 2.14). Joonis 2.14 esitatud maagaasi hind EUR/MWh ei sisalda käibemaksu. Maagaasi hind ja aastal on Eesti keskmine, aasta hind on tegelikult 8 kuu keskmine ja saadud ES lühiajastatistikast, mis hõlmab kütuste hinda vaid energiaettevõtetes. Arvestades kütuste aktsiisipoliitikat Eestis (Tabel 2.2), hakkavad tulevikus tõusma nii maagaasi kui kerge kütteõli hinnad. 18

19 EUR/MWh aasta alguse naftahind, sellega seoses maagaasi hindki, on aga langenud juba alla 30 USD barrelilt ning paljud analüütikud arvavad, et see niipea oluliselt ei tõuse, olevat veel languseruumigi. See näitab, et tegelikke naftahindu pikaks ajaks ette prognoosida on üsna tänamatu. Tabel 2.2 Maagaasi aktsiis Eestis, /tuh m 3 Tähtaeg /tuh m 3 Kuni ,14 Alates ,77 Alates , Maagaasi hinna prognoos (nominaal) Joonis Maagaasi hinna prognoos Eesti kohta. Euroopa Liidus ja s.h Eestis on kliimapoliitika raames võetud pikaajaline suund taastuvate energiaallikate kasutuselevõtmiseks energiamajanduses ja transpordis. See tähendab ka seda, et suureneb biokütuste osakaal Eesti energiabilansis. Teine oluline mõjur on viimasel ajal muutunud poliitiline olukord, kus EL soovib suurendada kohalike energiaallikate (s.h tahkete biokütuste) kasutuselevõtmist energiamajanduses, et vähendada sõltuvust Venemaalt tarnitavast maagaasist. Viimati nimetatud suund võib taas tuua turba, kui kohaliku küttematerjali (kuigi ELi mõistes fossiilne ehk mittetaastuv kütus), kasutamise laienemise. Iseasi, kas kasutuse võtmiseks biokütuste kõrval ka mingeid toetusskeeme pakutakse. Puitkütused Kui osa eksperte arvavad, et nafta hind jääb madalaks pikemaks ajaks, siis PIRA Energy Groupi asutaja Gary Ross seda arvamust ei jaga. Tema hinnangul jõuab nafta hind kindlasti lähema viie aasta jooksul taas 100 dollarini barreli eest. 17 Kui võrrelda puidu hinna konkurentsivõimet nafta hinnaga, siis eelkõige sõltub see nafta hinna tasemest, sest puidu hind on palju stabiilsem (väiksema volatiilsusega) aasta teises kvartalis oli keskmine nafta hind 18 esimese kvartaliga võrreldes 19,5% kallim (Joonis 2.15). Jätkunud on 17 Äripäev Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 19

20 nii dollari kui küttepuidu kerge kallinemine. Kvartaliga on dollar euro suhtes kallinenud ligi 1% 19 ning küttepuit on odavnenud 0,6%, 20 mis mõlemad täiendavalt tõstavad puidu konkurentsivõimet nafta hinna suhtes. Võttes arvesse eelpooltoodut, on puidu konkurentsivõime nafta suhtes aasta teises kvartalis, võrreldes eelmise kvartaliga, kasvanud enam kui viiendiku (21%). Aastaga on puidu konkurentsivõime nafta hinna suhtes langenud ligi 27%. 21 Joonis Nafta ja puitkütuste hinna võrdlus Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0,136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikad: nafta hind - puiduhind - KEM hinnastatistika). 22 Tabel 2.3 esitatakse viimase viie aasta aastakeskmised puitkütuste hinnad ja Joonis 2.16 soojuseettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos aastani Segapuudest ja raiejäätmetest valmistatud hakkpuidu aasta keskmiseks kütteväärtuseks on võetud 0,75 MWh/pm 3 (suhtelise niiskuse 45% juures). 23 Tabel 2.3. Ettevõtetes tarbitud kütuse keskmine maksumus 24 Puitkütuse liik * Küttepuud, /tm 24,17 25,57 23,81 26,74 25,75 Hakkpuit, /pm³ 12,97 15,84 12,42 11,58 10,74 Hakkpuit, /MWh 17,29 21,12 16,26 15,44 14,32 *2015 andmed on 8 kuu keskmised ja ei sisalda kõiki ettevõtteid, vaid ainult energiaettevõtteid (allikas: ES, Andmebaas, lühistatistika). 19 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 20 Arvutatud kuude aritmeetilise keskmise hinnana KEM Keskühistu Eramets 23 Puitkütus. Ü. Kask, P. Muiste, V. Vares. EBÜ, Statistika andmebaas, tabel KE08. 20

21 /m Puiduhakke hinnaprognoos, /pm³ Joonis Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu hinnaprognoos Joonis 2.16 on esitatud Eesti ettevõtetes kasutatava hakkpuidu keskmised hinnad aastatel 2011 kuni 2015 (2015. a kohta on 8 kuu keskmine hind) ja hinnaprognoos kuni aastani ja aasta kõrgem hind oli tingitud peamiselt hakkpuidu laialdasest kasutusest põlevkiviga koospõletamisel Balti Elektrijaamas. Osa hinnatõusu oli põhjustatud ilmselt ka ažiotaažist puitkütuste turul. Lähiajal võib mõnevõrra puitkütuse hinda, peale inflatsiooni, tõsta ka puitkütuste kasutuse suurenemine seoses vedel- ja gaaskütusel olevate katelde üleviimisega puitkütustele (kuigi aasta lõpu vedelkütuse ja gaasi hinnad seda eriti ei motiveeri). Teine tegur, mis võib hinnatõusu hakata mõjutama on Narva Elektrijaamad OÜ kavatsus hakata taas põletama põlevkivi koos biokütustega (peamiselt puitkütuseid). Proovitakse ilmselt ka jäätmete (jäätmekütuse) koospõletamist. Teise üha laialdasemat kasutust leidva kadumaise biokütusena kasutatava puitpelletite hinnad suure tõenäosusega lähiajal järsult ei suurene. See kütus on maailmas vabalt kaubeldav ja ei ole näha põhjuseid, mis prognoosiks olulist hinnamuutust. Eestis on viimsel ajal hind pigem stabiliseerunud ja olenevalt asukohast, kogusest ja kvaliteedist saab puitpelleteid osta hinnaga /t (big-bag) või /t puhurautoga kohaletoimetamisega. Loomulikult esineb mõnedel tarnijatel veidi kõrgemaid hindu. 2.6 Eesti pikaajaline energia- ja kliimapoliitika Järgnevalt refereeritakse dokumenti Eesti energiamajandus Eesti Arengufondi aruanne, 2015, Tallinn 25 (üldeesmärgid, visioon, soojusmajandus, elamumajandus). Eesti energiamajanduse üldeesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ja kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Eesti energiamajanduse pikaajaline visioon aastaks 2050 on kirjeldatud ENMAK 2030 eelnõus. Alljärgnev tekst on väljavõte eelnõust seisuga. 26 Eesti kasutab aastal 2050 oma energiavajaduse rahuldamiseks peamiselt kodumaiseid ressursse, mitte ainult elektri-, vaid ka soojuse tootmises ja transpordisektoris. Energiasektoris tehtud investeeringud on kaasa toonud kohalike fossiilsete primaarkütuste kasutamise efektiivsuse kahekordistumise, võrreldes tänase tasemega. Vastavalt dokumendis Euroopa Liidu Energia Teekaart 2050 sätestatud eesmärkidele ENMAK 2030 eelnõu ( ) alusel 21

22 on süsinikdioksiidi heitmete tase energiasektoris vähenenud enam kui 80 protsenti (võrreldes aasta tasemega). Väljakujunenud regionaalsel gaasiturul on Eesti kohalikku päritolu gaaskütused konkurentsivõimelised ning nende tootmismaht võimaldab vajadusel katta kuni kolmandiku Eesti gaasi tarbimisest. Eestist on kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala. Samal ajal kui kulud biomassile, elektrile ning mootorikütustele (mootoribensiin ja diislikütus) suurenesid, vähenesid lõpptarbijate kulud kaugküttesoojusele ning fossiilsetele katlakütustele aastal oli Eesti Euroopa Liidu liikmesriikidest madalaima energiasõltuvusmääraga. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Eesti energiamajandus on viimastel aastatel märkimisväärselt arenenud ning on mitmete indikaatorite alusel ELi liikmesriikide hulgas esimeste seas. 27 Energiamajanduse keskkonnamõjud olid perioodil mõlemasuunalised. Positiivsetest mõjudest saab välja tuua taastuvate ja kütusevabade energiaallikate osakaalu suurenemist primaarenergia tarbimises, võrreldes fossiilkütustega. Negatiivne on kasvuhoonegaaside suurenenud heide ning atmosfääri peenosakeste PM2.5 suurenenud keskmine sisaldus suuremate linnade välisõhus ja sellega eeldatavalt kaasnev negatiivne tervisemõju. Eesti positsioon World Energy Council i poolt koostatavas energia jätkusuutlikkuse indeksis on langenud. Soojusmajanduse põhilised väljakutsed on soojusmajanduse jätkusuutlikkuse tagamine (täiendavate investeerimis- ja tegevustoetuste vajaduse vähendamine) ning kodumaiste ja taastuvate kütuste osakaalu suurendamine soojuse tootmisel. Soojuse tootmine vähenes aastal nii katlamajades (langus 8% vs 2010) kui ka lõpptarbijate lokaalsetes katelseadmetes (langus 10% vs 2010). Sealjuures suurenes kaugküttesoojuse tootmisel biomassi kasutamise osakaal 38 protsendini (langus 13% vs 2010) ning maagaasi osakaal vähenes 42 protsendini (langus 6% vs 2010). Lähiaastatel väheneb maagaasi osakaal kaugküttes veelgi, tulenevalt biomassile ülemineku jätkuvast trendist. Kaugküttesoojuse hinnatõus on odavamate kütuste kasutuselevõtu abil peatunud, kuid soojuse tarbimise vähenemise tulemusena hakkab tarbija jaoks suurenema võrguteenuse osa. Jätkusuutmatutes kaugküttevõrkudes on üheks hinnatõusu leevendavaks lahenduseks soojuse ühistuline tootmine kohalikest ressurssidest. Elamumajanduses on valdkondlikeks väljakutseteks elamufondi madal energiatõhusus ning probleemiks sisekliima standardile mittevastavus. Mitmesuguste uuringute tulemusena on selgunud, et elanikel puudub ilma täiendava toetuseta majanduslik motivatsioon kestlikuks ning energiatõhusamaks rekonstrueerimiseks. Sealjuures on rekonstrueerimisega vaja tegeleda nii korterelamutes kui ka väikeelamutes. Korterelamute ning väikeelamute rekonstrueerimise hoogustamiseks on vaja toetusi mahus 95 miljonit eurot aastas. Perioodil on planeeritud korterelamute rekonstrueerimise toetamiseks vaid 14 miljonit eurot aastas. Varasemad uuringud on tõestanud, et riigipoolne hoonete rekonstrueerimise toetamine panustab majanduskasvu. Hoonete rekonstrueerimise eesmärgiks ei ole mitte ainult energiatõhususe saavutamine, vaid ka tööjõu tootlikkuse ning tervena elatud aastate kasv läbi parema sisekliima ja majanduskasv. Energiaühistuline tegevus on kogukondlik ühistegevus, mille peamine eesmärk on toota, jaotada ja müüa oma seadmete kaudu oma liikmetele elektrienergiat ja või soojust. Eesti Arengufondi poolt ellu kutsutud Energiaühistute Programmi ülesandeks oli kaasa aidata lõpptarbijate kulude vähendamisele ja parema elukeskkonna loomisele ning uute ettevõtlusvormide motiveerimisele ja investeeringute kaasamisele. Energiaühistute loomiseks Eestis on oluline panustada teavitus- ja 27 Võrreldavad andmed aasta kohta polnud analüüsi koostamise hetkel ( ) kättesaadavaks tehtud 22

23 nõustamistegevusse (sh piloteerimisse) ning tegeleda vajalike alusandmete koondamise ja analüüsiga. Programmi raames tehtud analüüsid näitavad, et energiaühistutel on Eestis potentsiaali eelkõige korterelamute ja ühiskondlike hoonete kütteprobleemide lahendamisel. Kaasnev ühiskondlik kasu avaldub maksutulu suurenemise ning küttekulude ja tervisemõjude vähenemise näol. Arengufondi aruande 28 koostamise ajal oli Eestis ühistulise energia tootmisega võimalik alustada äriühinguna. Ühistulise tegevuse hoogustamiseks on otstarbekas muuta seadusandlust nii, et äriühingute kõrval oleks ka teistel ühinguvormidel vabamad võimalused energia tootmiseks, edastamiseks ja müügiks energiaühistute ökosüsteem on loodud, energiaühistulise tegevuse hoogustamiseks ning potentsiaali realiseerimiseks on vaja jätkata teavitustegevustega ja luua toetusprogrammid. Energiamajanduse korralduse seadus Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu 29 eesmärk on tagada direktiivi ülevõtmine ja luua tingimused riigi aasta energia lõpptarbimise eesmärgi täitmiseks. Energiamajanduse korralduse seaduse eelnõul on ka rida olulisi valdkondlikke eesmärke ja ülesandeid: Kogu seaduse eesmärk on suunata ka energiatarbimisega seotud toodete, teenuste ja hoonete hankimisel tähelepanu kogu eluringi kulude vähendamisele, vastukaaluks seni levinud peamisele hankekriteeriumile odavaim soetusmaksumus. Suunata lõpptarbijaid ise oluliselt ulatuslikumalt enda energiatarbimist kontrollima ja seeläbi säästma. See saavutatakse, tagades lõpptarbijatele tasuta ja kerge ligipääs oma tarbimisandmetele ning juurutades arukaid ja täpsemaid arvestisüsteeme (nutiarvesteid), kus see on kulutõhus ja teostatav Arendada energiateenuste turgu, mis on eelduseks käesoleva eelnõu tulemuslikuks rakendamiseks ning üldiste eesmärkide saavutamiseks. Selleks tuleb korraldada teabe levitamist (energiatõhususe infopäevadel, infokeskkondades jne) kõikide turuosaliste vahel, et ületada võimalikke turutõrkeid ning vähendada investeeringute riske. Energiateenuste turu arendamise koosseisus edendatakse nende rahastute kasutamist, mis on eraldatud energiatõhususe suurendamiseks EL-i struktuurivahenditest. Energiatõhususe rahastamisele pööravad aina enam tähelepanu ka Euroopa investeerimispank ja muud Euroopa finantseerimisasutused. Visioon soojusmajanduse valdkonna arenguks aastani Soojusmajanduses rakendatavad poliitilised valikud ja rakendatavad meetmed peavad lähtuma eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimis- ega tegevustoetusi. Soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest. Valdkondlikud väljakutsed: Märkimisväärne osa kaugküttesüsteemidest on üledimensioneeritud ja tehniliselt vananenud. Demograafilise olukorra muutusest ning mikrotootmistehnoloogiate kiirest arengust tulenevalt on paljude kaugküttepiirkondade kestlik areng küsitav, vajalik on selgitada kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkuse kriteeriumid ja nende põhjal jätkusuutlikud kaugküttepiirkonnad. Leida tuleb lahendus piirkondadele, mille kaugküttesüsteemid ei ole kestlikud kas tehnilise seisundi või kõrge soojuse hinna tõttu. 28 Energiaühistute potentsiaali ja sotsiaalmajandusliku mõju analüüs. Aruande tööversioon, 1. detsember Arengufond, ENMAK 2030 eelnõu ( ) alusel 23

24 Kehtiv kaugküttealane regulatsioon ei motiveeri ettevõtteid investeerima energiatõhusasse tootmisesse. Valdkonda mõjutavad siseriiklikud tegurid Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi (ÜF) meetme 6.2 (Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne) tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: Kaugküttekatelde renoveerimine ja kütuse vahetus (43 mln -> ~6,1 mln /a) Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimine (27,5 mln -> ~3,9 mln /a) Soojusmajanduse arengukava koostamine (0,5 mln -> ~0,07 mln /a) Lokaalsete küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduse asemel (7 mln -> ~1 mln /a). ÜF meetme 4.3 (Suurema energia- ja ressursisäästu saavutamine ettevõtetes) tegevuste raames rahastatakse järgmisi soojusmajandusega seonduvaid tegevusi: Investeeringud parimasse võimalikku ressursitõhusasse tehnoloogiasse; ressursijuhtimissüsteemide ja toetavate IT-rakenduste toetamine (109 mln -> ~15,6 mln /a). Kaugkütteseaduse muutmise seadus Eelnõu on Vabariigi Valitsuse eelnõude infosüsteemi taasesitatud seisuga Seaduseelnõuga taotletavad põhilised muudatused on kirjeldatud alljärgnevalt: Soojuse müümisel tarbijale võib soojusettevõtja rakendada kas ühe- või kahetariifset müügihinda. Ühetariifne müügihind arvutatakse soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks vajalike kogukulude alusel. Kahetariifne müügihind koosneb püsitasust ja muutuvtasust ning need arvutatakse püsikulude ja muutuvkulude alusel. Kolm kuud enne kahetariifse hinna rakendamist peab soojusettevõtja avaldama oma veebilehel püsi- ja muutuvtasude kujunemise põhimõtted, mida tuleb rakendada võrgupiirkonna kõikidele tarbijatele võrdväärsetel tingimustel. Võrgupiirkonnas, kus soojuse kaalutud keskmine müügihind ei ületa kehtestatud referentshinda, ei pea soojusenergia hinda Konkurentsiametiga kooskõlastama. Kaugküttesüsteemide investeeringute toetamise tingimused. Vastav määrus on vastu võetud nr Määrus jõustub aastal. Järgnevalt on toodud kaks olulist paragrahvi nimetatud määrusest, millega peab iga toetuse taotleja arvestama: 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. (2) Toetuse andmise tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu. (3) Projekt peab panustama vähemalt ühe järgmise meetme väljundnäitaja saavutamisse: 1) renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes megavattides; 2) renoveeritud või uue soojustorustiku (mõeldud kaugküttetorustikku) pikkus kilomeetrites; 3) arvestuslik CO2 vähenemine aastas. 31 Eelnõude Infosüsteem. Kaugkütteseaduse muutmise seadus. doclist/9b5a326e-468a-4bdc-b35a-165ae4d31c

25 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab käesoleva määruse -s 2 nimetatud eesmärkide, tulemuste ja väljundnäitajate saavutamisse. (2) Toetust antakse järgmistele tegevustele: 1) soojustorustiku renoveerimine; 2) soojuse tootmise seadme renoveerimine; 3) uue kaugküttesüsteemi rajamine; Järeldused ja kokkuvõte Käsitletud dokumentide olulisemad järeldused, mis kehtivad nii kogu riigile kui ka igale omavalitsusele: Soojuse tootmine ja tarbimine vähenevad jätkuvalt. Langustrend on pikaajaline. Peamine asjaolu on elamumajanduses tehtavad renoveerimistööd ja uute energiasäästlike hoonete rajamine Kohalike taastuvate energiaallikate (peamiselt biomassi) osakaal soojusvarustuses kasvab ja peab jätkuvalt kasvama. Energiavarustussüsteemide tööst tulenevad keskkonnamõjud peavad jätkuvalt vähenema. Soojusvarustussüsteemide efektiivsus on paranenud ja peab jätkuvalt kasvama. Tulevikus võib käivituda energia ühistuline tootmine (Energiaühistud), milleks on enne vaja kohendada seadusi ja regulatsioone. Arvestades eeltoodud trendidega tuleb soovitada, kus vähegi tehnilis-majanduslikult võimalik, renoveerida ja arendada välja kaugküttesüsteeme kohalikel taastuvatel energiaallikatel, koos piirkondliku keskkonnaseisundi parandamisega. Viimast võimaldab paremini kaugküttesüsteem kui palju tihedalt paigaldatud lokaalseid soojusallikaid, mis kasutavad energiaallikana põlevloodusvarasid. Kui lokaalsetes soojusvarustussüsteemides kasutatakse mittepõlevaid taastuvaid energiaallikaid (päikeseenergia, tuuleenergia, keskkonnasoojus soojuspumpade vahendusel) võib eelistada neid, kui nende baasil toodetud soojus on odavam kui kaugküttesüsteemis müüdud soojus. Kohalikud omavalitsused ja soojusettevõtjad ei tohiks unustada, et enne kaugküttesüsteemide renoveerimisele asumist tuleks korraldada soojuse ostukonkurss. (vt Kaugkütteseadus. Vastu võetud RT I 2003, 25, 154, jõustumine Kehtiv redaktsioon alates , 141. Soojuse ostu korraldus). 25

26 3 Olemasolevad soojuse tarbijad Võhma linna soojusvõrgus on 19 kaugküttetarbijat: 3 linna hallatavat objekti, 6 ettevõtte või ühingu objekti, ja 10 korterelamut. Linna hallatavad objektid on järgmised: 1. Võhma Kool (Veski 12), vt Joonis Võhma Lasteaed Mänguveski (Veski 11), vt Joonis 3.2a. 3. Vaba Aja Keskus (Kauba 1), Joonis 3.2b. a) Võhma Kool, vaade eest b) Võhma Kool, vaade tagant Joonis 3.1 Võhma Kool a) Võhma Lastaed b) Vaba Aja Keskus Joonis 3.2 Võhma Lasteaed ja Vaba Aja Keskus Kooli võimla on aastal renoveeritud ja varustatud soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiga. Kooli ja õpilaskodu osa rekonstrueerimine on linnavalitsusel plaanis lähiaastatel. Lasteaed on renoveeritud. Eraldiseisvad ettevõtete ja ühingute objektid: 1. Saun/Võhma ELKO (Kauba 3), vt ka Joonis 3.3a. 2. MTÜ Sinule Jäähall (Sepa 4), vt ka Joonis 3.3b. 3. Largo (Sepa 3), vt ka Joonis 3.3c. 4. Emerson Ten OÜ (Kauba 5), vt ka Joonis 3.3d. 5. Võhma Konsum (Tallinna 16), vt ka Joonis OÜ Prenton (Tartu 1a). 26

27 Kauba 3 hoones asub ka Fie Merike Hintsalu, kelle soojustarbimist mõõdetakse eraldi. Käesolevas töös on Kauba 3 hoonet vaadeldud hoonepõhiselt ühe tarbijana. a) Saun/Võhma ELKO b) MTÜ Sinule Jäähall c) Largo d) Emerson Ten OÜ Joonis 3.3 Ettevõtete ja ühingu objekte Joonis 3.4 Võhma Konsum Kõik korterelamud on valdavalt rekonstrueerimata, vt ka Joonis Joonis 3.7. Otsaseinad on rekonstrueeritud nt Kalevi 6 korral. Veski 9 ja Kalevi 2 korral on soojustatud üks otsasein. a) Väike 14a, Loigu 2 ja Väike 12a b) Kalevi 6, Kalevi 2 ja Veski 9 Joonis 3.5 Kortermajad 27

28 a) Kalevi 1 b) Kalevi 2 c) Kalevi 4 d) Kalevi 6 Joonis 3.6 Kalevi tänava kortermajad a) Silla 6 b) Veski 9 c) Loigu 2 Joonis 3.7 Valik kortermajasid 28

29 Korterelamute kaugküttesoojuse eritarbimine tarbevee soojendamiseks oli 2015 a tarbitud andmete põhjal keskmisena 54 kwh/(m 2 a) ja küttesoojuse eritarbimine oli 136 kwh/(m 2 a). Normaalaasta küttesoojuse keskmine eritarbimine on 165 kwh/(m 2 a). Tarbevett soojendavad kaugküttega: 1. Kõik korterelamud 2. Kool ja lasteaed 3. Saun (Kauba 3) Soojustarbijad on varustatud juba 1996 aastast plaatsoojusvahetitega soojussõlmedega, kõigis on ka soojusarvestid. Soojuse tarbimine on tarbijate juures mõõdetud. Erinevate tarbijate aasta reaalaasta soojuse tarbimisest kuude kaupa annavad ülevaate Tabel 3.1- Tabel 3.7. Hoonete soojuse tarbimises on kokkuvõtvalt esitatud allpool toodud tabelis, vt Tabel

30 Tabel 3.1 Korterelamute soojustarbimine kütteks, MWh KE_Küte Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku Tabel 3.2 Korterelamute soojustarbimine tarbevee soojendamiseks, MWh KE_SV Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku Tabel 3.3 Kooli soojustarbimine, MWh Kool Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku Tabel 3.4 Lasteaia soojustarbimine, MWh Lasteaed Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku ,00 17,00 21,00 13,00 4,00 0,00 0,00 2,00 6,80 14,20 16,00 18, ,00 21,00 17,00 13,00 7,00 0,00 0,00 0,00 15,00 13,00 17,00 18, ,00 19,00 18,00 16,00 5,00 0,00 0,00 0,00 3,00 14,00 17,00 18,

31 Tabel 3.5 Vaba Aja Keskuse soojustarbimine, MWh Vaba Aja Keskus Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku ,90 24,80 27,80 15,60 1,20 0,00 1,20 0,00 6,80 14,60 20,40 23, ,50 23,00 21,10 14,30 3,90 0,00 0,00 0,00 4,00 12,90 20,30 22, ,50 20,90 19,20 15,00 5,00 4,70 0,00 0,00 0,00 18,10 16,00 19, Tabel 3.6 Ettevõtete soojustarbimine kütteks, MWh EV_küte Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku Tabel 3.7 Ettevõtete soojustarbimine tarbevee soojendamiseks, MWh EV_SV Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Kokku

32 Tabel 3.8 Võhma kaugküttevõrgu tarbijate soojuskasutus Aasta KE_Küte EV_küte Kool Lasteaed Vaba Aja Keskus KE_SV EV_SV Kool_SV Lasteaed_SV Kokku Köetav pind, m Reaalaasta tarbimine, MWh Normaalaasta tarbimine, MWh Normaalaasta eritarbimine köetava pinna kohta, kwh/(m 2 a)

33 2015 a tarbimise alusel tarbivad kortermajad 78% ja linna objektid 14% soojusest, vt ka Joonis 3.8. Linna objektid 872MWh 14% Ettevõtted 458MWh 8% Kortermajad 4660MWh 78% Tuumiktarbijateks võib lugeda kortermajasid. Joonis 3.8 Tarbimise jaotus 3.1 Potentsiaalsed soojuse tarbijad ja tarbimise muutus Kaugküttevõrguga võiks liituda üks potentsiaalne tarbija - Võhma Linnavalitsuse (ka pritsimaja) hoone aadressiga Tallinna 15, mis on momendil otsesel elekterküttel, vt ka Joonis 3.9. Hoone asub kaugküttepiirkonnas. Joonis 3.9 Linnavalitsuse hoone Olemasolevate tarbijate korral vaadeldakse koolimaja ja korterelamute rekonstrueerimist. 33

34 4 Katlamaja Katlamaja kuulub Võhma ELKO AS-le. Võhma katlamaja (vt ka Jooni s 4.1) rekonstrueeriti aastal ja viidi üle hakkpuidu küttele. Jooni s 4.1 Võhma katlamaja Paigaldatud on hakkpuidukatel Komforts AK-3000S (Läti) võimsusega 3 MW, vt ka Joonis 4.2. Joonis 4.2 Katel Hakkpidukatel on varustatud multitsükloniga ja kuivtuhaärastusega. Hakkpuiduladu (vt Joonis 4.3) võimaldab ladustada 3000 m 3 hakkpuitu. Joonis 4.3 Hakkpuiduladu Reserv-tipukoormuskatel Vapor võimsusega 3 MW (1995 a) ja mis on vastustatud põletiga Oilon RP-300T-H, vt ka Joonis 4.4. Katel töötab põlevkiviõli kergfraktsiooniga. 34

35 Joonis 4.4 Reserv-tippkoormuskatel 35

36 5 Kaugküttevõrk ja kaugküttepiirkond Kaugküttevõrgu torustik kuulub Võhma ELKO AS-le. Katlamajast välja minev postide peal asetseb võrk (DN250) on vana endise lihakombinaadi aegne aurutorustik, vt Joonis 5.1. a) DN250 õhutorustik b) DN250 õhutorustik Joonis 5.1 Tugedel paiknev võrk DN250 õhus paiknev torustik on otstarbekas asendada eelisoleeritud toruga DN200 ja paigutada maa alla. Osa õhutorustikust kulgeb majade seintel, sh eravalduses olevate (Joonis 5.2), mis on soovitav viia maa alla. a) Largo haru kulgeb jäähallist üle b) Hoone seinal kulgev torustik Joonis 5.2 Maja seintel kulgev torustik Õhutorustik läheb üle maa-aluseks kanalis paiknevaks torustikuks punktiks S3, vt ka Joonis 5.3 ja Joonis 5.4. a) Õhutorustiku lõpp b) Punkt S3 Joonis 5.3 Õhutorustiku üleminek maa-aluseks kanalis paiknevaks 36

37 Maa all kanalis paiknev magistraal on vana ning see on soovitav asendada uute eelisoleeritud torudega. Uue võrgu rajamisel tuleb muuta trassi, et võrk ei kulgeks enam läbi eramaade. Enamus võrku on erinevatel aegadel vahetatud eelisoleeritud torude vastu. Enamik magistraale uuendati 2005 ja harutorustikku 2010 aastatel. Olemasolevatest torustikulõikude pikkustest ja läbimõõtudest annab ülevaate Tabel 5.1. Tabel 5.1 Olemasoleva kaugküttevõrgu andmed Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Märkus Nimetus mm m KM - H1 DN Maapealne. Vajab rek. H1 -Largo DN50 41 Maapealne.Vajab rek. H1 - H2 DN250 4 Maapealne.Vajab rek. H2 - Jäähall DN50 5 Maapealne.Vajab rek. H2 - H3 DN Maapealne.Vajab rek. H3 - S1 DN65 5 Maapealne.Vajab rek. S1 - Emerson Ten DN65 22 Eelisol. H3 - H4 DN Maapealne.Vajab rek. H4 - H5 DN65 50 Maapealne.Vajab rek. H5 - Saun DN50 4 Maapealne.Vajab rek. H5 - S2 DN50 2,5 Maapealne.Vajab rek. S2 - Vaba Aja Keskus DN50 93 Eelisol. H4- S3 DN Maapealne S3 - H6 DN Vana. Kanalis. Vajab rek. H6 - Konsum DN65 28 Eelisol. H6 - S4 DN Vana. Kanalis. Vajab rek. S4-H7 DN Eelisol. H7 - H8 DN Eelisol. H8 - Väike 14a DN Eelisol. H8 - H9 DN Eelisol. H9 - Väike 12a DN100 6 Eelisol. H9 - Loigu 2 DN80 99 Eelisol. H7 - H10 DN Eelisol. H10 - H11 DN Eelisol. H11 - Kool DN Eelisol. H11 - Lasteaed DN Vana. Kanalis. Vajab rek. H10 - H12 DN Eelisol. H12 - Veski 9 DN80 15 Eelisol. Veski 9 - Kalevi 2 DN65 28 Eelisol. H12 - H13 DN Eelisol. H13 - Kalevi 1 DN65 6 Eelisol. H13 - H14 DN Eelisol. H14 - Silla 6 DN80 37 Eelisol. 37

38 Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Märkus Nimetus mm m H14 - H15 DN Eelisol. H15 - Kalevi 4 DN80 66 Eelisol. H15 - H16 DN80 52 Eelisol. H16 - Kalevi 7 DN50 77 Eelisol. H16 - Kalevi 6 DN80 41 Eelisol. Kokku Kaugküttevõrgu põhiandmed: Kogupikkus: 2394 m, millest eelisoleeritud toru 1700m. Veemaht: 79 m 3, Kaalutud keskmine diameeter: 128,8 mm. Olemasoleva võrgu skeemi kujutab Joonis

39 Joonis 5.4 Olemasoleva kaugküttevõrgu skeem KM katlamaja, JH jäähall, L-Largo, E-Emerson Ten, VAK Vaba Aja Keskus, S-saun, K Konsum. L2 Loigu 2, V12a Välja 12a, V14a-Välja 14a,, G Kool, LA lasteaed, V9 Veski 9, K1 Kalevi 1, K2 Kalevi 2, K4 Kalevi 4, K6 Kalevi 6, K7 Kalevi 7, S6 Silla 6. Olemasoleva võrgu plokkskeemi kujutab Joonis

40 Joonis 5.5 Olemasoleva kaugküttevõrgu plokkskeem 40

41 Võhma Linnavolikogu on vastu võtnud määruse nr 8 Võhma kaugküttepiirkonna määramine. Käesoleva määrusega on kehtestatud ka kaugküttepiirkonna piirid Võhma linnas, vt Joonis 5.6. Joonis 5.6 Võhma linna kaugküttepiirkond Kõik olemasolevad tarbijad asuvad kehtestatud kaugküttepiirkonnas. Samuti asub piirkonnas potentsiaalse tarbijana vaadeldud Linnavalitsuse hoone aadressiga Tallinna

42 6 Soojuse kogused ja süsteemi efektiivsusnäitajad Katlamaja, kaugküttevõrgu ja -süsteemi soojustehnilistest iseloomulikest näitajatest ja indikaatoritest annab ülevaate Tabel 6.1. Tabel 6.1 Olemasolevale soojusvarustussüsteemile iseloomulikud näitajad Näitaja Normaalaasta/ Keskmine Ühik Tarbitud kütus naturaalühikutes, põlevkiviõli tonn Tarbitud kütus energiana, põlevkiviõli MWh Tarbitud kütus naturaalühikutes, hake m 3 Tarbitud kütus energiana, hake MWh Tarbitud kütused energiana MWh KM-st väljastatud soojus MWh sh õlikatel MWh sh hakkekatel MWh Katlamaja aastakeskmine kasutegur 85,7 90,0 86,3 88,1 % sh õlikatel 85,0 85,0 85,0 85,0 % sh hakkekatel 85,7 90,2 86,4 86,4 % Tarbimine, küte MWh Tarbimine, soe vesi MWh Tarbimine kokku MWh Võrgukadu kokku MWh Suhteline võrgukadu kokku 14,2 16,0 15,4 13,9 % Võrgu torustike kogupikkus m Võrgu erisoojuskadu W/m Ühendatud tarbimistihedus kwh/(a*m) Kaalutud keskmine diameeter, küttevõrk 128,8 128,8 128,8 128,8 mm Erikoormuse karakteristika, K kwh/(a*mm*m) Soojustarbimise tihedus kwh/(a*m 2 ) Soojuse ülekandejõudlus 1,11 1,11 1,11 1,11 kw/m Kaugkütte kasutegur 73,5 75,6 73,0 74,4 % Suhteline võrgukadu. Suhteline võrgukadu on suurusjärgus 13,9%, mida võib lugeda keskmiseks näitajaks. Võrdluseks a andmete põhjal on Tallinna, Haapsalu, Jõgeva, Keila, Valga, Kärdla, Rapla kaugküttevõrkude suhteline kadu vahemikus 14-18%. 33 Konkurentsiameti (KA) soojuse piirhinna kooskõlastamise põhimõtete järgi on lubatavad suhtelised võrgukaod järgmised: 33 Utilitas. Soojusvõrkude kaod

43 2016 a: mitte üle 16%, Alates 2017 a: mitte üle 15%. Suhteline võrgukadu sõltub mitmetest näitajatest: soojuse ülekandejõudlus, kütteperioodi kestus (hooajaline või kogu aasta), kaugküttevõrgu temperatuurigraafik, kaugküttetorustiku isolatsiooni seisukord. Ühendatud tarbimistihedus on suhteliselt hea 2896 kwh/(a*m). Haapsalu, Keila, Jõgeva ja Valgas tarbimistihedus hinnanguliselt vahemikus , Kärdlas on 1164 ja Raplas on 1662 kwh/(a*m). 34 Erikoormuse karakteristika K näitab soojustarbimise (kwh/a) suhet võrgupikkuse (m) ja keskmise diameetri (mm) korrutisse ehk see näitab kui optimaalselt on võrk konfigureeritud lähtuvalt soojuse tarbimisest. Aastane soojustarve arvestab soojustarbimist, kaugküttevõrgu summaarne pikkus arvestab tarbijate hajutatust e kaugust katlamajast ning kaalutud keskmine diameeter kaugküttevõrgu dimensioneeritust (st kui sobivalt on valitud torude läbimõõdud ülekantavate soojushulkade jaoks). Dimensioneerituse all mõeldakse optimaalse diameetriga torude paigaldamist vastavalt tarbijate soojuskoormusele. Mida suurem on tarbimine sama võrgukonfiguratsiooni juures, seda suurem ehk parem on erikoormuse karakteristika. Ja vastupidi, mida pikemad on võrgud ja mida suurema läbimõõduga on torud, seda väiksem ehk halvem on erikoormuse karakteristika sama tarbimismahu juures. Optimaalsete diameetritega kaugküttevõrkude korral võib öelda, et mida väiksem on antud karakteristika, seda kaugemal on tarbija(d) katlamajast ning vastupidi, mida suurem on karakteristika, seda lähemal on tarbija(d). Optimaalse kaugküttevõrgu torude läbimõõtude korral, alates kaugküttevõrgu erikoormuse karakteristika väärtustest kwh/(a*mm*m), on võrgu hinnakomponendi ja tarbija soojuse hinna muutused suhteliselt väikesed erikarakteristika suurenemise suunas ja alates väärtusest 20 kwh/(a*mm*m) allapoole on muutused märgatavalt suuremad, st soojuse hind tarbijale on eriti tundlik võrgu hinnakomponendist. 35 Võhma võrgu korral on erikoormuse karakteristika väärtus 22 kwh/(a*mm*m), mida on võimalik mõnevõrra suurendada optimaalse diameetriga torude paigaldamisega. Siiski võib öelda, et erikoormuse karakteristika on suhteliselt madal ja võrgust tulenev soojuse hinna komponent on olulise tähtsusega lõpphinnas. Soojustarbimise tihedus näitab tarbitava soojuse kogust kaugküttepiirkonna hinnangulise pindala kohta. Pindala on määratud kaardilt. Euroopas, ei ole kaugküte üldjuhul rakendatav, kui see näitaja on alla 50 kwh/(a*m 2 ). Võhma võrgu korral on see näitaja 26 kwh/(a*m 2 ). Soojuse ülekandejõudlus näitab tarbijate tarbimiskoormuse (tarbimisvõimsuse, ehk nt soojussõlme paigaldatud küttesoojusvaheti võimsuse) suhet võrgu pikkusesse. Üldjuhul loetakse minimaalseks 1 kw/m ja optimaalseks 2 kw/m. Võhma võrgu korral on vastav näitaja 1,11 kw/m. Kaugkütte kasutegur on 74,4%. Konkurentsiameti poolt kasutatavate katlamaja kasuteguri ja suhteliste võrgukadude järgi ei tohiks kaugkütte kasutegur Võhma võrgu korral olla alla 72%. 34 Utilitas. Soojusvõrkude kaod S. Link. Eesti väikeasulate kaugkütte tehnilis-majanduslik põhjendatus. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool,

44 Võimsus, kw 7 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik Normaalaasta kohta tunnipõhiste koormuste alusel koostatud koormusgraafikut olemasoleva olukorra kohta iseloomustab Joonis Tarbijad+võrk Küte+soe vesi Soe vesi Hakkpuit Aeg, h Joonis 7.1 Olemasoleva olukorra soojuskoormusgraafik normaalaasta tunniandmete alusel Viimase kolme aasta andmete alusel on normaalaastal tarbimisjärgne maksimaalne katlamaja soojuskoormus koos võrgukaoga 2795 kw. Soojuskoormusgraafikul on tarbevee soojendamise võimsus näidatud keskmisena. Reaalselt võib hetkeline tarbevee soojendamise võimsus olla hinnanguliselt 300 kw. Baaskoormuseks võib lugeda kuni 1500 kw. Katlamajja on paigaldatud kw hakkpuidukatel. 44

45 8 Arenguvõimalused ja majanduslik hinnang 8.1 Võhma erinevad arenguvariandid Arenguvõimalusena vaadeldakse kaugküttesüsteemiga jätkamise alternatiivseid arenguid. Kaugküttetarbijate üle viimist individuaalahendustele ei vaadelda, kuna kaugküttesüsteem toimib ning sellesse on tehtud hiljuti täiendavaid investeeringuid (nt enamus võrku on rekonstrueeritud, uus katlamaja). Kus toimub vanade võrgulõikude asendamine, seal optimeeritakse kaugküttevõrgu torude diameetrid vastavalt tarbimisandmetele ja uute tarbijate korral vastavalt hinnangulisele tarbimisele. Torude diameetrid on hinnangulised, st tegelikud lõplikud läbimõõdud selguvad projekteerimise käigus. Võhma võrgu korral vaadeldakse kahte erinevat kaugkütte alternatiivi: 1. Olemasolev kaugküttekatlamaja, kaugküttevõrgu vanade lõikude rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine võrguga (tarbimisstsenaarium S1). 2. Olemasolev kaugküttekatlamaja, kaugküttevõrgu vanade lõikude rekonstrueerimine, kortermajade rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine võrguga (tarbimisstsenaarium S2). Erinevatest tarbimisstsenaariumitest annab ülevaate Tabel 8.1. Tabel 8.1 Võhma linna tarbimisstsenaariumid Olukord Tarbimine, MWh Muutus, MWh Suhteline muutus Olemasolev olukord S1 - olemasolevad ja uus tarbija ,3% S2 - kortermajade renoveerimine ja uus tarbija ,7% Kaugkütte erinevad arengualternatiivid on ülevaatlikult näidatud Tabel 8.2-s. Tabel 8.2 Kaugkütte arengualternatiivid Alternatiiv Tarbijad Võrk Katlamaja Kütus 1 Olemasolevad ja potentsiaalne tarbija (stsenaarium S1) Rek. Ol. olev Hakkpuit 2 Kortermajade renoveerimine ja potentsiaalne tarbija (stsenaarium S2) Rek. Ol. olev Hakkpuit 8.2 Majandusliku võrdluse alused Investeeringute hindamisel on tuginetud vastavaid lahendusi pakkuvate ettevõtete andmetele, Konkurentsiameti avalikele ja soojusettevõtetest saadud andmetele. Kui investeeringud osutuvad suuremaks, võrreldes käesolevas töös tooduga, siis ka vastavad soojuse hinnad tarbijale suurenevad. Toetusskeemidega tehtavad investeeringud toovad kaasa tööde langemise suhteliselt lühikesele ajaperioodile, mis moonutab teatud mõttes tavapärast turuolukorda. Kui 45

46 investeeringu maksumused osutuvad vastuvõetamatult kõrgeks, siis ei ole ka otstarbekas neid teostada. Soojuse hinna määramisel lähtutakse teostatavatest investeeringutest. Vaadeldakse kahte varianti: 1. Investeering tehakse toetuseta, 2. Investeering tehakse 50% toetusega. Vastavalt Konkurentsiameti metoodikale ei arvestata toetuse korral reguleeritava põhivara hulka toetuse suurust. Kasutatud seadmete eluead ja kasutegurid tulenevad Konkurentsiameti metoodikast: Kaugküttevõrkude eluiga/amortisatsiooniperiood a. 8.3 Alternatiiv 1 vanade võrgulõikude rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine Sisu: Olemasolevad tarbijad ja uus tarbija. Soojusallikas: olemasolev katlamaja. Olemasolev vana kaugküttetorustik asendatakse uute eelisoleeritud torudega. Eesmärk: Hinnata soojuse hinda olemasolevatele tarbijatele võrgulõikude uuendamisel: Investeeringutoetuseta, Investeeringutoetus 50%. Võimsus, kw Soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis Tarbijad+võrk Küte+soe vesi Soe vesi Hakkpuit Aeg, h Joonis 8.1 Alternatiiv 1 soojuskoormusgraafik Uue võrgu konfiguratsioonist annab ülevaate Tabel 8.3. Uue võrgu skeemi kujutab Joonis 8.2 ja plokkskeemi Joonis

47 Tabel 8.3 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu konfiguratsioon Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Nimetus mm m KM - H1 DN H1 -Jäähall DN50 2 H1 - H2 DN200 2 H2 - Largo DN50 46 H2 - H3 DN H3 - Emerson Ten DN65 22 H3 - H4 DN H4 - H5 DN65 50 H5 - Saun DN50 4 H5 - Vaba Aja Keskus DN50 93 H4- H4.1 DN H4.1 - H4.2 DN H4.2 - Linnavalitsus DN32 40 H4.2 - H6.1 DN H6.1 - S4 DN S4 - H6 DN65 41 H6 - Konsum DN65 28 H6.1 - H7 DN H7 - H8 DN H8 - Väike 14a DN H8 - H9 DN H9 - Väike 12a DN100 6 H9 - Loigu 2 DN80 99 H7 - H10 DN H10 - H11 DN H11 - Kool DN H11 - Lasteaed DN H10 - H12 DN H12 - Veski 9 DN80 15 Veski 9 - Kalevi 2 DN65 28 H12 - H13 DN H13 - Kalevi 1 DN65 6 H13 - H14 DN H14 - Silla 6 DN80 37 H14 - H15 DN H15 - Kalevi 4 DN80 66 H15 - H16 DN

48 Võrgulõik Tingläbimõõt, DN Pikkus Nimetus mm m H16 - Kalevi 7 DN50 77 H16 - Kalevi 6 DN80 41 Kokku Joonis 8.2 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu skeem KM katlamaja, JH jäähall, L-Largo, E-Emerson Ten, VAK Vaba Aja Keskus, S-saun, K Konsum. L2 Loigu 2, V12a Välja 12a, V14a-Välja 14a,, G Kool, LA lasteaed, V9 Veski 9, K1 Kalevi 1, K2 Kalevi 2, K4 Kalevi 4, K6 Kalevi 6, K7 Kalevi 7, S6 Silla 6, LV linnavalitsus. 48

49 Joonis 8.3 Alternatiiv 1 kaugküttevõrgu plokkskeem 49

50 Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas Alternatiiv 2 vanade võrgulõikude rekonstrueerimine, kortermajade rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine Sisu: Kortermajade rekonstrueerimine ja uue tarbija liitmine. Soojusallikas: olemasolev katlamaja. Olemasolev vana kaugküttetorustik asendatakse uute eelisoleeritud torudega. Eesmärk: Hinnata soojuse tarbijatele võrgulõikude uuendamisel ja uute tarbijate lisandumisel: Investeeringutoetuseta, Investeeringutoetus 50%. Võimsus, kw Soojuskoormusgraafikut iseloomustab Joonis Tarbijad+võrk Küte+soe vesi Soe vesi Hakkpuit Aeg, h Joonis 8.4 Alternatiiv 2 soojuskoormusgraafik Kaugküttevõrku konfiguratsioon on sama, mis Alternatiiv 1 korral. Arvutuste lähteandmed, tulemused ja arvutustabel on toodud Lisas Alternatiivide võrdlus Kaugküttesüsteemi tehnilistest näitajatest olemasoleva ja uue võrgu korral annab ülevaate Tabel

51 Tabel 8.4 Tehniliste näitajate võrdlustabel Näitaja Normaalaasta A1 A2 Ühik Kütus Hake Hake Hake - Uue katlamaja maksumus EUR Uue kaugküttevõrgu maksumus EUR Maksumus kokku EUR Tarbitud kütus naturaalühikutes, põlevkiviõli tonn Tarbitud kütus energiana, põlevkiviõli MWh Tarbitud kütus naturaalühikutes, hake m 3 Tarbitud kütus energiana, hake MWh Tarbitud kütused energiana MWh KM-st väljastatud soojus MWh sh õlikatel MWh sh hakkekatel MWh Katlamaja aastakeskmine kasutegur % sh õlikatel % sh hakkekatel % Tarbimine, küte MWh Tarbimine, soe vesi MWh Tarbimine kokku MWh Võrgukadu kokku MWh Suhteline võrgukadu kokku 13,9 10,3 14,0 % Võrgu torustike kogupikkus m Võrgu erisoojuskadu W/m Ühendatud tarbimistihedus kwh/m Kaalutud keskmine diameeter, küttevõrk 128,8 125,3 125,3 mm Erikoormuse karakteristika, K kwh/(mm*m) Soojustarbimise tihedus kwh/(a*m 2 ) Soojuse ülekandejõudlus 1,11 1,06 0,67 kw/m Kaugkütte kasutegur % Rekonstrueerimist võrreldakse kujuneva käibemaksuga soojuse hinna alusel tarbijale aastateks Võhma võrgupiirkonnas on soojuse hinnaks 51 /MWh ilma käibemaksuta (61,2 /MWh KMga). Käibemaksuga soojuse hinnad tarbijale investeeringu teotuseta ja 50% toetuse korral alternatiivi rakendumise aastal võrreldes praegu kehtiva hinnaga on toodud Tabel 8.5-s. 51

52 Tabel 8.5 Soojuse hind, EUR/MWh Toetus 0% 50% Käibemaks Olemasolev soojuse hind Hind Alt 1 Alt 2 Muutus, % KM-ta 51,0 53,0 71 3,9 KM-ga 61,2 63,6 85,2 KM-ta 51, ,0 KM-ga 61,2 61,2 80,4 Hind Muutus, % 39,2 31,4 Toetuste abiga on võimalik soojuse hinnatõusu tarbijatele mõnevõrra leevendada. Võrkude rekonstrueerimisel 50% toetusega hinnatõusu tarbijatele ei ole ette näha. Korterelamute rekonstrueerimine ja sellest tulenev tarbimise vähenemine omab soojuse hinnale olulist mõju. Kui võrgud rekonstrueerida 50% toetusega ja eeldades teoreetiliselt, et pärast seda korterelamud rekonstrueeritakse, siis on soojuse hinnatõus lõpptarbijale hinnanguliselt 31,4%. Hindasid erinevatel aastatel vaadeldaval perioodil ja perioodide keskmisena on võimalik näha lisades. 8.6 CO2 heide ja primaarenergia kasutus Kuna olemasolev katlamaja töötab hakkpuidul, siis tinglikult on CO2 heide võrdsustatud nulliga. CO2 heide võib tekkida, kui hakkpuidukatla seisaku ajal kasutatakse põlevkiviõli. Primaarenergia kasutus muutub vastavalt võrgu rekonstrueerimisele ja tarbimisprofiili muutusele. 52

53 9 Energiasäästust ja soojuse maksumusest tarbijale Kortermajade rekonstrueerimisel väheneb soojuse müügikogus ja soojuse hind suureneb. Soojuse hind ei suurene muutuvkulude osas, mis on otseses seoses toodetava soojuse hulgaga. Teised kulud MWh kohta aga suurenevad. Siinkohal on tarbija seisukohalt oluline vaadata MWh hinna ja tarbitava soojuse korrutist ehk aastas soojuse eest makstavat absoluutsummat. Kasutades viimase kolme reaalaasta keskmist kortermajade tarbimist, siis sellisel juhul on kõikide kortermajade poolt aastas makstav summa soojuse eest: 4811 MWh/a*61,2 EUR/MWh= EUR/a. Kui kõik tarbijad rakendaksid energiasäästumeetmeid (Alternatiiv 2), siis soojuse hind tõuseks hinnanguliselt tasemeni 80,4 EUR/MWh ehk makstav summa on järgmine: 2730 MWh/a*80,4 EUR/MWh= EUR/a. Seega, vaatamata sellele, et energiasäästumeetmetega soojuse hind tarbijale tõuseb, tasutakse soojuse eest siiski mõnevõrra (25%) vähem, tänu väiksemale energiakasutusele. 53

54 10 Riskianalüüs Kaugküttesüsteemi tehtavad investeeringud on oma loomult pikaajalised. Investeeringute abil soetatud vara alusel määratakse põhjendatud tulukus. Üldjuhul on kaugkütte korral tagatud suhteliselt kindel müügimaht (sõltub ilmastikuoludest). Negatiivset mõju (püsikulu osakaalu suurenemine) soojuse hinnale avaldab tarbijate kaugküttest lahti ühendamine või nn paralleeltarbimise kasutamine tarbijate poolt, mis vähendavad müüdava soojuse kogust rohkem kui nt ainult hoone terviklik rekonstrueerimine. Eelnevate Euroopa Liidu rahastamisperioodidel oli kaugküttesektorile riigi poolt ette nähtud erinevaid toetusi süsteemide uuendamisteks, mis andis võimalusi investeerida uutesse süsteemidesse ja alandada seeläbi soojuse hinda lõpptarbijale. Tulevikus võrreldakse kaugküttesüsteemi lokaalse lahendusega ja põhjendatud juhtudel toetatakse üleminekut lokaalküttele. Kaugkütte rekonstrueerimise SWOT analüüsi iseloomustab Tabel Tabel 10.1 Kaugkütte rekonstrueerimine, SWOT analüüs Tugevused -tagada tarbijatele mugav soojusvarustus -müügimahtu ja ühendatud tarbimistihedust võib Eesti väiksemate linnade, külade ja alevikega võrreldes lugeda suhteliselt heaks -heitmete hajutatus Võimalused -erinevad alternatiivsed küttelahendused -rekonstrueerimistoetuse saamine -kasutada odavamat kütust/energiaallikat Nõrkused -tarbimise vähenemine tõstab püsikulu komponenti soojuse hinnas Ohud -tarbijate lahti ühendamine kaugküttevõrgust -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustussüsteemide rajamisega -hakkpuidu kasutamisel probleemid kvaliteediga, võimalik metallosade sisaldus, ebaühtlane tükisuurus, kõikuv niiskus jms -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele Sõltuvalt valitud kaugkütte soojusallika lahendusest ja valitud kütusest/energiaallikast on seadmetel teatud nõuded kütuse kvaliteedile (kehtib reegel mida väiksem süsteem, seda kõrgem peaks olema kütuse kvaliteet). Samuti ohustab tehtavat investeeringut soojustarbimise vähenemine. Üheks parimaks lahenduseks kaugküttesoojuse tarbimisest loobumise vältimiseks on see, kui suudetakse tarbijatele pakkuda võimalikult madalat soojuse hinda, vt ka Tabel

55 Tabel 10.2 Kaugkütte rekonstrueerimise riskid ja leevendusmeetmed Risk -tarbijate ära langemine -tarbijapoolsed energiasäästumeetmed koos tarbijatepoolsete paralleel-soojusvarustussüsteemide rajamisega -hakkpuidu kasutamisel probleemid kvaliteediga, võimalik metallosade sisaldus jms -tarbimismustri hilisem muutus võib kaasa tuua ülemineku lokaalküttele Leevendusmeede Võimalikud uued tarbijad (lähitulevikus ei ole siiski ette näha) sõltub rahvastiku suurenemisest ja majanduse arengust -kindlad kütuse tarnijad, kokkulepitud kvaliteedinõuded, hästi ettevalmistatud kütuse hanked -soojusmajanduse arengukava koostamine, tendentside hindamine, planeerimine, võimalikult soodne kaugkütte hind pikemas perspektiivis 55

56 11 Tegevuskava Tegevuskava koostamisel võeti aluseks järgmised asjaolud: CO2 heite seisukohalt on soovitav jätkata puitkütustele baseeruva lahendusega. Kaugküttevõrgu korral on soovitav toetuste abiga vanad võrgulõigud rekonstrueerida. Kaugküttesüsteemiga jätkamise tegevuskava (vt ka Tabel 11.1) on toodud alljärgnevalt. Tabel 11.1 Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise tegevuskava Tegevus Teostaja Maksumus Eellepingu sõlmimine potentsiaalse tarbijaga Pakkumiskonkursi korraldamine. Võrkude renoveerimise ja uute võrkude ehitamise projekt. Pakkumiskonkursi korraldamine. Uute võrkude ehitamine Linnavalitsuse hoones keskküttesüsteemi ja soojussõlme projekteerimine ja välja ehitamine Võhma ELKO AS Võhma ELKO AS Võhma ELKO AS koostöös ehitusettevõtjaga Linnavalitsus Töötajate palgakulu 8200 EUR+KM EUR+KM (võimalik 50% toetust) KM Aeg/ kestus kuni 2 kuud 2017 kuni 3 kuud 2017 kuni 4 kuud kuud Rahastamise allikas Ettevõtte vahendid Ettevõtte vahendid Võhma ELKO AS vahendid, laen, 50% toetust ELi (SF) rahadest KIK i kaudu Linna eelarve 56

57 12 Lisa 1 Alternatiiv Investeeringutoetuseta 57

58 ARVUTUS 58

59 % investeeringutoetust 59

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Harku Vallavolikogu määrus n

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Harku Vallavolikogu määrus n OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Harku Vallavolikogu 30.03.2017 määrus nr 12 "Harku valla Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse Võru Linnavolikogu 08.06.2016 määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Osa IV Võrukivi võrgupiirkond

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Microsoft Word - Puhja SMAK docx

Microsoft Word - Puhja SMAK docx Pilvero OÜ Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2026 täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 2018 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - A DOCX

Microsoft Word - A DOCX Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel Kas elanikel on võimalik tarbida efektiivselt toodetud ja põhjendatud hinnaga energiat? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 4. märts 2011

Rohkem

PEALKIRI. Versioon 1

PEALKIRI. Versioon 1 Eesti Energia hetkeseis ja arengusuunad Hando Sutter, juhatuse esimees 16. mai 2018 Oleme Baltikumi kõige mitmekesisema tootmisportfelliga energiaettevõte TOODAME ENERGIAT: põlevkivist põlevkivigaasist

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Microsoft Word - Nõva SMAKi täiendus 2.docx

Microsoft Word - Nõva SMAKi täiendus 2.docx Pilvero OÜ NÕVA VALLA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA 2016 2028 täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 Nõva-Tallinn 2018 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö alusel

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

ENERGIASÄÄSTUBÜROO ESCO-EESTI

ENERGIASÄÄSTUBÜROO  ESCO-EESTI Kadrina aleviku soojusvarustussüsteemi arengu perspektiiv Objekti nimetus Aasta Orienteeruv maksumus, EEK 1. Keskkatlamaja --- OÜ Kadrina Sport soojustrassi väljaehitamine 2005 250 000 2. Pargi tänava

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi

Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi 2015 1 Kokkuvõte. Ridala vald on tegelenud regulaarselt soojusmajanduse arendamisega, koostatud on eelnevalt 2 väga põhjalikku

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Eesti Pottsepad registrikood: tän MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80275254 tänava/talu nimi, Tähe tn 127e maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx Keskne platvorm energiateenuste arendamiseks Estfeed Kalle Kukk Elering AS Strateegiajuht kalle.kukk@elering.ee 27.03.2014 110-330 kv liinid 5223 km kõrgepinge õhuja kaabelliine Ülepiirilised ühendused

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

Soojus

Soojus KINNITATUD Igor Krupenski, Volitatud soojusenergeetika insener tase 8 kutsetunnistus nr 096048 LOKSA LINNA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2015 2027 TALLINN 2014 2015 HeatConsult OÜ Katusepapi tn

Rohkem

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopilt OÜ 02.12.2014 2 Millest räägime? Hoonetes soojusenergia

Rohkem

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate

Rohkem

Tootmise digitaliseerimine

Tootmise digitaliseerimine Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

VaadePõllult_16.02

VaadePõllult_16.02 OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV

Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Biometaani avalikud hüved aastas on 271 miljonit Ahto Oja, OÜ Mõnus Minek/Eesti Arengufond Peep Siitam, Eesti Arengufond Taastuvenergia konverents XV Tartu 14.11.2013 Mis on mis? Biogaas - anaeroobsel

Rohkem

Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis

Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 2 ÜLEVAADE KOGU RIIGI HOONETEST... 2

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Mittetulundusühing Hooandja registrikood: tänava nim MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80341695 tänava nimi Telliskivi tn 60 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10412

Rohkem

Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 29. septembri 2016 määrusega nr 26 ARENGUKAVA TB2 TABIVERE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AS INFRAGATE Eesti T

Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 29. septembri 2016 määrusega nr 26 ARENGUKAVA TB2 TABIVERE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AS INFRAGATE Eesti T Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 29. septembri 2016 määrusega nr 26 ARENGUKAVA TB2 TABIVERE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA 2016-2030 Tallinn 2016 SISUKORD 1. Üldosa... 2 1.1. Töö nimetus... 2 1.2. Objekti

Rohkem

Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo

Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo Eesti Energia arenguplaanidest Raine Pajo Läänemere elektriturg 1 PWh 9 TWh 390 TWh NW Russia 150 TWh IE 420 TWh UK Baltics 25 TWh Russia 780 TWh 510 TWh Centrel 260 TWh 480 TWh UCTE Iberia 280 TWh 320

Rohkem

Mascus - Jatiina esitlus 2017

Mascus - Jatiina esitlus 2017 Veebruar 2017 Kuidas müüa kasutatud tehnikat? Annika Amenberg Mascus Eesti Mis on Mascus? 2 Maailma suurim kasutatud rasketehnika portaal 30 esindust 58 veebilehte 42 keelt 3 Esindused Veebilehed Mascuse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

tja_juhend_2019_n2idukas

tja_juhend_2019_n2idukas Juhendmaterjal eluhoonete arvutuslike energiamärgiste kontrollimiseks Arvutuslik energiamärgis on kohustuslik projekteeritava uue hoone või oluliselt rekonstrueeritava hoone puhul. Energiamärgis väljastatakse

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem