Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus
Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad linnalistes asulates, kuid linnaliste loomaliikide seisund teadmata seirejaamad linnades enamasti puuduvad linna kui biotoobi elurikkuse suundumus negatiivne Survealade elustikku ei seirata taotluslik? Puuduvad linnakeskkonna elukvaliteedi (linnabiotoobi seisundi) indikaatorid Linnalooduses toimuvaid muutusi ei jälgita, raske ennetada või reageerida Kas praegune seirevõrgustik on optimaalne?
Linnaelustiku seire eesmärgid Selgitada välja linna(stunud) liikide seotud elupaikade linna elurikkuse seisund ja muutused Selgitada välja valglinnastumise mõjud Saada andmeid (tavaliste) liikide kaitse korraldamiseks = Jälgida liigi Homo sapiens sapiens peamise elupaiga seisundit
Tallinna elustiku uuringud (1) 1980. 1990. aastad Kahepaiksed, linnud, liblikad, jooksikud, soontaimed, puud, pargid ja metsad, jpm EL-ga liitumiseelne aeg (-2004) Juhuslikud uuringud 3 Natura-ala jm kaitstavad alad KKÜ-de rolli suurenemine Tallinna rohealade teemaplaneering (2006) Lühiülevaade (linnud jt selgroogsed, metsad)
Tallinna elustiku uuringud (2) Aastad 2008 2012 - väheuuritud liigirühmad ja - väheuuritud 1x1 km alad, kus - võib esineda väärtuslikke kooslusi ning - kuhu planeeritud konfliktne arendustegevus Nahkhiired, rohe- ja elamualade haudelinnud, kahepaiksed, kimalased, päevaliblikad, ööliblikad, soontaimed
Kiilid Veekogude seisundi indikaatorid Vähemalt 38 liiki, kellest: kolm III kaitsekat. ja Loodusdirektiivi IV (ja II) lisa liiki: hännak-rabakiil (Leucorrhinia caudalis) valgelaup-rabakiil (Leucorrhinia albifrons) suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) (II ja IV) Paljud märgalad uuringutega katmata.
Kiililiste seire Linnades on alasid, mis vastavad rkl seire eesmärkidele: jälgida võimalikult pika aja vältel kaitsealuste ja EL loodusdirektiivi lisades loetletud kiililiikide populatsioonide dünaamikat ja tuvastada arvukuse muutused sõltuvalt elupaigas toimuvatest muutustest Kas linnaelupaikade tulemused on üldistatavad terve Eesti peale? Relevantsus kohalikul vs riiklikul tasandil
Kimalased Väga olulised tolmeldajad Maakasutuse, võsastumise ja urbaniseerumise indikaatorid 14 liiki kimalasi ja 6 liiki kägukimalasi Kimalaserikkaim liigiliselt kui arvuliselt Mäeküla-Astangu- Kadaka loopealne Niitude ja ruderaalkoosluste tähtsus
Päevaliblikad Maakasutuse indikaatorid 73 liiki (1980-2010), sh 3 LoDi liiki Sagedasemad: kollakas aasasilmik (Coenonympha pamphilus), naeriliblikas (Pieris napi) ja päevapaabusilm (Inachis io) LoDi liik: vareskaera-aasasilmik (Coenonympha hero) Astangul Selge + seos jäätmaataimede rohkuse ja liblikarikkuse vahel! Rändekoridoride kaitse ja hooldamine
Kimalaste ja päevaliblikate seire Kimalased: osa põllumajandusmaastike seirest: jälgitakse kimalaste kui looduslike põhitolmeldajate olukorda Eesti põllumajandusmaastikes, nende liigilise koosseisu ja arvukuse muutusi agrotsönoosides Päevaliblikate koosluste seire: selgitada välja negatiivsed ilmingud liblikaliikide arvukuses, et saadud andmete põhjal rakendada vajalikke meetmeid ohusolevate liikide kaitseks Valglinnastumise ja linnakeskkonna Q indikaator Seirejaama asukoht: linnaserv vs siselinn Kas linna liigirikkaim ala või püsivaim ala? Rohealad, raudteetammid, jäätmaad, siseaiad,...?
Ööliblikate seire linnas Ööliblikate koosluste seire: informatsiooni saamine kuni 750 erineva liigi arvukuse muutuste kohta. Tallinnas: 2000 2001 püügid: 486 liiki 2010 püügid: 452 liiki Kokku 566 ööliblikaliiki Põhja-Eestis seirejaam puudu Võimalike invasiivsete liikide avastamine Kliimamuutuse mõju seiramine
Kahepaiksed Veekogude puhtuse indikaatorid 5-6 liiki kahepaikseid Levinuimad: tähnikvesilik (Triturus vulgaris), harilik kärnkonn (Bufo bufo), rohu- ja rabakonn (Rana temporaria, R. arvalis) Kõre (Bufo calamita) I kat. liik - Täpsustada kõre ja harivesiliku esinemine ja seisund; - populatsioonide leviku ja isolatsiooni uuringud
Kahepaiksete seire linnas Kahepaiksete ja roomajate seire: liigilise mitmekesisuse fikseerimine ja erinevate liikide populatsioonide seisundi jälgimine; saada infot liikide kaitse korraldamiseks. Rohe- ja sinialade sidususe indikaator üks levinuim linna elurikkuse indikaator Riiklik vs kohalik tähtsus
Haudelinnud Tallinna rohealadel 108 liiki tõenäolisi haudelinde Pesitsustihedused 975 paari/km 2 Astangu metsas ja 956 paari/km 2 Kadrioru pargis 24 kaitsealust liiki, sh. 11 Linnudirektiivi lisa I liiki Liigirikkaimad alad: Astangu (60) ja Männiku (56) ruudud Liik Tihedus (paari/km 2 ) Metsvint Rasvatihane Punarind Musträstas 102 paari 52 paari 41 paari 31 paari 14
Haudelinnud Tallinna elamualadel 49 liiki tõenäolisi haudelinde 23-38 liiki/km 2 Keskmine asustustihedus: 1046,62 paari/km 2 Liik Koduvarblane Rasvatihane Metsvint Kuldnokk Hallvares Piiritaja Tihedus (p/km 2 ) 108 paari 92 paari 82 paari 74 paari 64 paari 64 paari 15
Linnustiku seire linnas Punktloendus, talilinnustiku mitmekesisus, kesktalvine veelinnuloendus Lisaks Talvine aialinnuvaatlus jmt EOÜ projektid Tavaliste linnaliste lindude seisund ja trendid teadmata Lemmikpaikade linnustik Reformitud punktloendus? linnabiotoobid kaardistada linn tükeldada (postiindeks) juhuslikud punktid valida hommikul 2x ja õhtul 1x
Nahkhiired 10 liiki, kellest 8 pesitseb Levinuimad põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssoni), vee- ja tiigilendlane (Myotis daubentoni, M. dasycneme) Toitumisalad: Kadrioru park, Pirita jõe org, Ülemiste järve kaldavöönd Olulisim talvituspaik Astangu Inventuurid elamutes; liikumisteede väljaselgitamine T. Kibena
Nahkhiirte seire linnas Seire: jälgida nahkhiirte asurkonna ja keskkonna seisundi muutusi talvituspaikades, poegimisperioodil, rände ajal ning maist oktoobrini statsionaarsetes seirejaamades. Paljud liigid sõltuvad suvel ja talvel (linna)inimesest Seirejaamad vaid Kuressaare ja Jõgeva linnas Aga Tartu, Pärnu, Tallinn jt?
Linnaelustiku seire ettepanek Töötada välja linnakeskkonna elukvaliteedi indikaatorid ja linnaelustiku seirekava Leppida kokku riikliku ja kohaliku tähtsusega elustikurühmad linnas millistesse allprogrammidesse seirejaamad lisada? mitu seirejaama allprogrammi kohta lisada? selgelt riikliku tähtsusega alad linnas lisada olol allprogrammidesse (nahkhiired) lisada talvine aialinnuvaatlus Leppida kokku seirete rahastusskeem R100 (nahkhiired, tavalinnud), RK50-50 (tolmeldajad, kahepaiksed), K100 (rohealad, jm)
Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Jah! Tänan kuulamast! meelis@seit.ee