Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 14. nov Ettepaneku

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 14. nov Ettepaneku"

Väljavõte

1 Palasi mahajäetud turbatootmisalal soo taastamise kava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 14. nov Ettepanekud ja tagasiside oodatud kuni 12. dets 2016 aadressil Droonifoto Sirtsi soostikus paiknevast mahajäetud Palasi kaevandusalast, M. Kohv. Eestimaa Looduse Fond Tartu Ülikool Arheovisioon 2016

2 Sissejuhatus Sissejuhatus... 3 Taastamiskava koostamisse panustanud eksperdid... 4 Taastamisala kirjeldus... 5 Asukoht, staatus, infrastruktuur ja maaomand... 5 Kuivendussüsteemid ja hüdroloogia... 6 Süsiniku kadu ja kasvuhooneefekt... 9 Elupaigatüübid Ülevaade linnustikust, kiilidest ja kahepaiksetest Ülevaade kultuuripärandist ja arheoloogiliste uuringute senistest tulemustest Plaanitavad tööd Kuivendusvõrgu sulgemine ja kujunev hüdroloogia Puistu kujundamine Raietööde määratlemise metoodika Projektialal planeeritud puistu manipulatsioonid Turbasammalde külv Taastamistööde ajakava Projekti mõju ja maksumus Seireplaan Veetasemete seire Taimestiku seire Rabakonna seire Rabakiilide seire Linnustiku seire Lisad

3 Sissejuhatus Üldlevinud on teadmine, et Eestis on turbaga kaetud pea neljandik (22,3%) maismaast. Samas on tänaseks sellest suurest alast soodena, st. aladena, kus on üle 0,3 m turvast ning seda tekib ka praegusel ajal juurde, säilinud vaid osa. Üle-eelmisel sajandil alanud ja eelmisel sajandil hoogustunud kuivenduse tõttu on puis- ja lagesoode pindala vähenenud kordades, kattes Eestimaa Looduse Fondi poolt a lõpetatud soode inventuuri andmetel maismaa pindalast ligikaudu 5,5%. Sood kuuluvad Eesti loodusmälestiste hulka, "mis võivad püsida aastatuhandeid, kuid võivad ka looduskatastroofis mõne hetkega hävida. Muutumine on nende loomuses, kuid see toimub tavaliselt sellisel ajaskaalal, mida inimene kui lühiajaline olevus ei arvesta, ja seetõttu võib neid pidada igavesteks. Kuna loodusmälestised näisid inimestele igikestvana, siis ei osatud kaua aega mõista nende kaitse vajadust. Ometi võib inimene oma tehniliste vahenditega loodust tugevasti muuta /---/ ja nii kahandada loodusmälestiste väärtust või muuta selle hoopis olematuks (V. Masing 1997). Eestimaa Looduse Fondi sihiks on aidata kaasa soode säilimisele ja vajadusel kuivendusest rikutud osade taastamisele. Seda eelkõige olemasolevatel looduskaitsealadel - seal, kus soode kaitsmine ja taastamine on seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks. Tulenevalt looduskaitsealade piiridest või maaomandist, arvestatakse veerežiimi taastamisel ja raiete korraldamisel sellega, et taastamise mõju ei ulatuks nt majandusmetsadeni ega eramaadele. Nii jäetakse kaitsealade piirikraavid avatuks ja väljaspool kaitseala veetase ei muutu ega taastu ka sood. Soodel on oluline roll üle-euroopalises looduskaitsevõrgustikus Natura 2000, kus eriti väärtuslike elupaikadena on nimetatud looduslikus seisundis raba, siirdesoo- ja rabametsi. Kuna neid haruldasi kooslusi Eestis veel leidub, on meil võimalus ja vastutus soid hoida. Kuivõrd osa kaitsealuseid soid on märkimisväärsete kuivendusmõjudega, on seda protsessi võimalik tagasi pöörata veerežiimi taastamise teel, soodustades nii looduslike sookoosluste taastumist ja toimimist. Esimesed tööd on tehtud juba nt Soomaal, Endla soostikus, Nigulas, Lahemaal jm. Kogemusi omandatakse Rootsis, Soomes ja Lätis, kus taastamistööd on väldanud juba mitmeid aastakümneid ning ajaga on selgeks saanud, millised meetodid ennast õigustavad. Sirtsi looduskaitsealal, Palasi mahajäetud turbakaevandamisalal tehakse soo taastamistöid projekti Soode kaitse ja taastamine raames (ingl. k Conservation and Restoration of Mire Habitats LIFE Mires Estonia; projekti nr LIFE14 NAT/EE/000126). Projekti rahastavad Euroopa Komisjoni LIFEprogramm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus; projekti kestus on Projekti jooksul taastatakse Sirtsi, Tudu, Laukasoo, Feodorisoo, Ohepalu ja Soosaare soostikes kokku ca 5800 ha soid, sh ligi 3300 ha Natura 2000 võrgustiku elupaiku. Projekt toimub partnerluses Eestimaa Looduse Fondi, Tartu Ülikooli, MTÜ Arheovisiooni, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Keskkonnaametiga (KeA). RMK on projektaladel raiete läbiviija. Koostööd tehakse veel kohalike omavalitsuste, Keskkonnaministeeriumi, Põllumajandusametiga ja kõigi huvilistega. 3

4 Taastamiskava koostamisse panustanud eksperdid Eestimaa Looduse Fond Marko Kohv, ekspert, vastutav tegevuste taastamiskavade ja taastamistööde projektide koostamise ning hüdroloogilise ja botaanilise seire elluviimise eest Piret Pungas-Kohv, keskkonnateadlikkuse ekspert, vastutab õppe- ja teavitustegevuse elluviimise eest, kulutuuripärandi kogumine ja analüüs Eerik Leibak, märgalade ekspert Jüri-Ott Salm, projektijuht Alar Soppe, ornitoloog Tartu Ülikool Riinu Rannap, looduskaitsebioloogia teadur Asko Lõhmus, looduskaitsebioloogia juhtivteadur Liina Remm, looduskaitsebioloogia teadur Anu Tiitsaar, entomoloogia teadur Urmas Sellis, looduskaitsebioloogia spetsialist Ann Kraut, looduskaitsebioloogia spetsialist Voldemar Rannap, TÜ poolne projektijuht Arheovisioon Kaarel Sikk, arheoloogia ekspert Riigimetsa Majandamise Keskus Kaupo Kohv, RMK looduskaitseosakond, kaitsekorraldusspetsialist Leevi Krumm, RMK looduskaitseosakond, looduskaitsespetsialist 4

5 Taastamisala kirjeldus Asukoht, staatus, infrastruktuur ja maaomand Palasi projektiala pindalaga 47,1 ha asub Sirtsi looduskaitseala Palasi ja Sirtsi soo sihtkaitsevööndites (joonis 1). Vastavalt kehtivale kaitse-eeskirjale on Palasi ja Sirtsi soo sihtkaitsevööndite kaitseeesmärk koosluste looduslikkuse taastamine ja seejärel ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina ning kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Joonis 1. Palasi projektiala paiknemine Sirtsi looduskaitsealal. Taastamisala jääb enamuses maaparandussüsteemide registris arvel oleva maaparandusobjekti PALASI I (registrikoodiga ) koosseisu (joonis 2), kuid on selle objekti ääreala ning seda ei läbi väljaspoolt projektiala kuivendussüsteemidega kogutav vesi. Projektiala edela ja läänepiiril on eesvooluna funktsioneeriv kraav, mis lisaks projektialal asuvatele kraavidele teenindab ka kraavist läände jäävat maatulundusmaad. Infrastruktuurist jääb taastamisalale kunagine turbatootmisala teenindustee, mis on tänaseks kasutusest väljas ning kohati võsastunud kuid üldiselt heas seisukorras. Projektiala paikneb tervenisti RMK poolt hallataval riigimaal (90005:001:0100 ja 70201:003:0292). Ala vahetus naabruses on üks eraomandis olev katastriüksus (90005:001:0005), mis asub projektialast edelas ning on viimasest eraldatud kraaviga (joonis 4). 5

6 Joonis 2. Maaparandussüsteemide (roheline ala), eesvoolude (tumesinised) ja katastriüksuste paiknemine Palasi taastamisala ümber. Kuvatõmmis Maa-ameti kaardiserverist. Kuivendussüsteemid ja hüdroloogia Palasi tänaseks mahajäetud turbaväli rajati 1960-ndatel (joonis 3) ning turvast kaevandati freesmeetodil. Ala jäeti maha arvatavasti enne aastat. Mahajäetud turbaalade revisjoni andmetel on alal m turvast millest enamus on madala- ja siirdesooturvas, vaid õhukeses pindmises kihis ka rabaturvast. Joonis 3. Palasi projektiala ja aasta ortofotodel. 6

7 Palasi mahajäetud turbaväli liideti Sirtsi looduskaitsealaga aastal. Kokku on projektialal ca 15 km kraave. Kuivendusvõrk vaadati üle aasta suvel ja sügisel (joonis 4). Endist turbavälja ümbritseva piirdekraavi pikem osa on valdava voolusuunaga (kirdest edelasse) risti ja ca % ulatuses täis kasvanud. Kraavi laius on selles osa 3-4 meetrit ja valli pole säilinud. Piirdekraavi lühemad osad kulgevad aga enamvähem valdavas voolusuunas ning on lahti, laiusega keskmiselt ca 5 meetrit (max 7 m) ning keskmiselt 1,5 m (max 2,5 m) sügavusega, vallid on säilinud ning paiknevad turbaväljakust kaugemal asuval kraavipervel. Turbaväljaku sees on kaks lahtist sügavamat, tee kõrval kulgevat kraavi. Nende laius on kuni 2,5 m ja sügavus 1 1,3 meetrit. Endine turbatootmisala jaguneb kolmeks väljakuks, kus sügavamad (laius 0,5-1 m; sügavus 1-1,3 m) kraavid on äärmistel väljakuosades ning madalamad (laius 0,5 m, sügavus 0,3 0,5 m) kraavid väljaku keskmises osas. Väljakutel olevatel kraavidel on kõigil mõlemal pool keskmiselt 0,2 kuni 0,4 m kõrged vallid. Lisaks kraavidele avaldab mõju keskmise väljakuosa soo poolses servas paiknev suur, tänaseks kaske täis kasvanud turbaaun, mis blokeerib vee liikumist. Kogu kuivendusvõrk avaldab negatiivset mõju nii endistele tootmisväljakutele kui ka ümbritsevale soole. Turbaväljakutest on halvemas seisus kaks lõunapoolsemat väljakut, kus sügava veetaseme tõttu on 25 aasta jooksul taastaimestunud ainult ca % pindalast, turbasamblaid on vaid kraavisüvendites. Põhjapoolsem ala on kaetud hõreda ja noore männi-kasemetsaga ning maapind on taimestunud ca 50 % ulatuses. Turbasamblaid on aga siiski väga vähe, maksimaalselt ca 10 % katvusega. Kraavivõrgu tõttu kujunenud hüdroloogiline situatsioon on kujutatud joonisel 5. Üldise voolusuunaga risti olevad kraavid lõikavad nende taha jäävad endised soo-osad ära kõrgemalt raba pealt valguvast veest ning juhivad selle kraavide kaudu alalt minema. Lisaks kiirendavad kraavid oluliselt vee väljavoolu projektialalt ning omavad ka otsest kuivendavat efekti ca 20 m laiusel alal kraavi servadest. Viimane on tähtis ennekõike endiste tootmisväljakutel, kus ennekõike madal veetase on pärssinud mistahes taimestumist. 7

8 Joonis 4. Palasi projektialal ja selle vahetus ümbruses olevad kraavid ning eramaad. Piltidel olev valge tokk on 1 m pikk. Joonis 5. Palasi projektiala hüdroloogiliste voolukanalite võrgustik enne kraavide sulgemist. Mida kõrgem on voolukanali järk, seda suuremalt alalt kogunev vesi sealt läbi voolab. 8

9 Süsiniku kadu ja kasvuhooneefekt Loodusliku sooökosüsteemi tähtsaim talituslik iseärasus on turba teke ja ladestumine. Seda talitlust käsitletakse ka ühe soole iseloomuliku ökosüsteemi teenusena, mis aitab mh leevendada inimtekkelisest süsinikdioksiidi või süsihappegaasi (CO 2) heitmest tulenevaid kliimamuutusi. Süsiniku (C) talletumise pikaajaliseks keskmiseks kiiruseks Eesti kliimale ja soodele sarnastes tingimustes on hinnatud 0,18 kuni 0,23 t C ha 1 a 1. Juhul, kui sood kuivendada ja sellele iseloomulik taimestik hävineb, hakkab turvas aeroobsesse keskkonda sattununa lagunema ja tulemuseks on süsiniku heide. Ühtlasi katkeb ka soo poolt osutatav ökosüsteemi teenus süsiniku ja CO 2 sidumine ning talletamine. Eestis kuivendatud soodest tulenevat aastast heidet on hinnatud suurusjärgus 1 kuni 8 mln t CO 2 (võrdluseks Eesti transpordisektori pärinev heide on ligikaudu 2 mln t CO 2). Kuivendusest tingitud turba lagunemisega kaasnevad lisaks CO 2 heitmele ka teiste tugevate kasvuhoonegaaside metaani (CH 4) ja naerugaasi (N 2O) emissioonid, mis tekitavad kasvuhooneefekti vastavalt 25 ja 310 korda tõhusamalt kui CO 2. Ehkki metaani tekib ka looduslikes soode kõrge veetasemega hapnikuvaeses keskkonnas, ei lakka selle vood kuivenduse korral (oluline vahe võrreldes looduslike aladega on aga see, et looduslikes soodes kompenseerib metaanina lahkuva süsiniku kadu CO 2 sidumine). Peamiseks metaani allikaks on antud juhul kuivenduskraavid. (Salm ja Kull ) Kõigi kolme eelnimetatud gaasi emissioon võimaldab arvutada kokku ala kasvuhooneefekti (kliima soojenemist) tekitava mõju. Kuna mahajäetud Palasi turbakaevandusala on osaliselt vähese või puuduva taimestikuga, annab see suhteliselt lihtsa võimaluse hinnata kuivendatud alalt süsiniku kadu (taimestiku olemasolu puhul tuleb arvestada ka taimede poolt talletatava ja mulda viidud süsinikuga). Antud hinnang on koostatud tuginevalt Eestis teostatud süsihappegaasi ja metaani heite mõõtmistulemustele mahajäetud turbakaevandusaladelt. Kasvuhoonegaasi CO 2 heidet ha kohta on mahajäetud Eesti kaevandusaladelt mõõdetud vahemikus 2,5 15,9 t ha 1 a 1 (hektari kohta aastas) keskmiseks väärtuseks on antud 6,8 t ha 1 a 1. Süsinikule taandatuna teeb see keskmise väärtuse põhjal 1,8 t ha 1 a 1. Lisaks kandub vee erosiooniga kuivendatud turvasmuldadest välja vahemikus 0,43 0,78, keskmistatult 0,6 t süsinikku ha 1 a 1, mis hiljem veekogudes laguneb ja kandub süsihappegaasina atmosfääri. CH 4 emissioon on mahajäetud turbaväljade pinnaselt mõõdetud ja süsinikule taandatuna vahemikus -4,8 20,4, keskmiselt 0,06 kg ha 1 a 1. Sellele lisandub kuivenduskraavide pinnalt lenduv gaasivoog 406,5 kg C ha 1 a 1. Naerugaasi emissioon on 0,27 ( ) kg ha -1 a -1. (Salm ) Palasi kaevandusala suurus on 33,6 ha. CO 2 aastase koguheide (sh vee erosiooniga väljakandunud süsiniku kanne CO 2-na atmosfääri) sellelt alalt on eeltoodud keskmistatud andmete põhiselt 302 t CO 2 (süsinikule taandatuna 82 t). CH 4 aastase heitme aluseks on arvestatud, et alal olevate 15 km kraavide pindala on 1,5 ha, mis teeb aastas 811 kg metaani (süsinikule taandatuna 610 kg), pinnaselt (33,6 ha) lendub 2,7 kg metaani (süsinikule taandatuna 2 kg). Naerugaasi emission on 9,1 kg. Seega kaevandusjärgse 30 aastase perioodi jooksul on sellelt alalt turba mineraliseerumise tõttu atmosfääri paisatud ligikaudu 2500 t süsinikku. Selle turbasse taassidumiseks kuluks Palasi turbakaevandusala suurusel soo-alal ligikaudu 300 aastat. Kasvuhooneeffekt arvestatult CO 2 ekvivalentidesse on 325,2 t a 1, millest üle 90% moodustab CO 2. 9

10 Eelnimetatule lisanduvad täiendavalt veel turba lagunemisest tingitud emissioonid ja vähenenud või lakanud süsinikusidumisvõime kuivenduse mõjualalt väljaspoolt kaevandusala. Siinses taastamiskavas vastavat hinnangut pole antud. Soo taastumiseks sobivate tingimuste loomise järgselt eeldatakse ka turba tekke ja ladestumise protsesside elustumist. Paljude taastamisprojektide käigus on õnnestunud saavutada soole iseloomuliku taimestiku naasmine, kuid senised uuringud kasvuhoonegaaside ja süsiniku bilansi kohta ei ole andnud kindlaid tõendeid selle kohta, kas ja kui kiiresti taastub süsiniku sidumise funktsioon. Probleemiks on siin pikaajaliste uuringute puudumine, kus mõõdetaks kasvuhoonegaaside bilanssi kümne ja enama aasta vältel taastamistegevuste järgselt. Siiski näitavad mitmed senised uuringud, et taastamisaladel võib süsinikukadu väheneda suurel määral (50%) võrreldes taastamiseelse olukorraga (Järveoja jt ). 1 Järveoja, J., Peichl, M., Maddison, M., Soosaar, K., Vellak, K., Karofeld, E., Teemusk, A., and Mander, Ü.: Impact of water table level on annual carbon and greenhouse gas balances of a restored peat extraction area, Biogeosciences, 13, , doi: /bg , Salm J.-O., Kull A Sood kui süsiniku sidujad. Eesti Loodus 2016 aug. Salm J.-O Emission of greenhouse gases CO2, CH4, and N2O from Estonian transitional fens and ombrotrophic bogs: the impact of different land-use practices. DISSERTATIONES GEOGRAPHICAE UNIVERSITATIS TARTUENSIS 48 10

11 Elupaigatüübid Otseselt projektalale, mis markeerib plaanitavate tööde ala, jääb Natura standardandmebaasi andmetel loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüp 7110* (looduslikus seisundis raba) 4 ha ulatuses. Endine turbaväli (33,6 ha) ei vasta hetkel mitte ühelegi Natura 2000 elupaigatüübile (joonis 6). Elupaigatüüpide seisundit ei ole Natura 2000 ametlikus andmebaasi hinnatud. Tartu Ülikoolis A. Kulli juhtimisel Eesti kahekümnes soos tehtud uuringute (Kull, 2013; Kull, ) põhjal on kuivenduskraavide tugeva mõju ulatuseks rabades ja rabametsades saadud 100 m ning nõrk mõju võib avalduda veel 200 m kaugusel kraavist. Projektialast põhja pool paiknevas rabamännikus (pole Natura 2000 ametlikus andmebaasis) on mõju olnud kraavide kumulatiivse toime tõttu suurem ning mõju määratlemise on kasutatud ajaloolisi ning tänapäevast ortofotot. Samamoodi on nõrk mõju avaldunud kaugemale kui 200 meetrit projektialast idas paiknevates laukasüsteemides. Projektialal paikneval kraavitusel on tugev mõju 10,6 ha rabale (7110*) ning 0,1 ha huumustoitelistele järvedele ja järvikutele (3160). Nõrk kraavituse mõju avaldub lisaks veel 31,9 ha rabal ning 3,3 ha järvedel ja järvikutel. Natura 2000 andmebaasis mitteolevaid rabametsasid mõjutatakse tugeva negatiivse mõjuga 7,6 ha ulatuses projektialast põhja pool ja lisaks veel nõrga negatiivse mõjuga 17,5 ha suurusel alal. Joonis 6. Palasi projektialal ja selle ümbruse Natura standardandmebaasi andmetel loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüübid ja nende seisund. 2 Kull, A Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Sihtfinantseerimislepingu 2386 SFL nr 3-2_15/45-8/2011 aruanne. Kull, A Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks, II etapp. Sihtfinantseerimislepingu 8286 SFL nr 3-2_15/835-14/2014 aruanne. 11

12 Ülevaade linnustikust, kiilidest ja kahepaiksetest Linnuloendused Palasi endisel kaevandusalal viidi Alar Soppe poolt läbi kahel transektil (joonis 7) aasta kevadel. Lõunapoolsel transektil 18. mail, 3. ja 15. juunil ning põhjapoolsel transektil 17. mail, 2. ja 14. juunil. Loendused toimusid hommikul. Kaevandusalal kohati haudelinnustikust valdavalt metsavärvulisi: metskiur (Anthus trivialis), mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix), väikelehelind (Phylloscopus collybita), salu-lehelind (Phylloscopus trochilus), musträstas (Turdus merula), laulurästas (Turdus philomelos), hoburästas (Turdus viscivorus), must-kärbsenäpp (Ficedula hypoleuca), tutt-tihane (Lophophanes cristatus), sabatihane (Aegithalos caudatus), punarind (Erithacus rubecula), siisike (Carduelis spinus), metskurvits (Scolopax rusticola). Samuti põõsastike linde, nagu pruunselg-põõsalind (Sylvia communis), väike-põõsalind (Sylvia curruca), talvike (Emberiza citrinella) ja käosulane (Hippolais icterina). Lagedamates kohtades võis leida vähesel määral ka lage- või laukarabale iseloomulikke liike, nagu sookiur (Anthus pratensis) ja heletilder (Tringa nebularia). Neist heletilder tuli tõenäoliselt koos poegadega laukarabast peale poegade koorumist. Territoorium võib kavandatavate raiete alal olla ka käol (Cuculus canorus) ja pasknääril (Garrulus glandarius). Öösorri (Caprimulgus europaeus) territooriumid jäävad väljapoole raieala, aga kolm territooriumi tuvastati suhteliselt lähedal puisrabas raiealast idas ja põhjas. Kaitsealustest liikidest pesitsevad piirkonnas III kaitsekategooria liigid hoburästas, öösorr ja heletilder. Lisaks kohati ka üksikut isast tetre (Tetrao tetrix) ja juhuslikult üle lendavat herilaseviud (Pernis apivorus). Hoburästas tõenäoliselt raiealal ei pesitse, vaid käib ainult toitumas. Teised (pesitsevad) liigid on üldlevinud ja tavalised haudelinnud, kellele taastamisraietest tulenevalt elupaigapuuduse ohtu ei peaks tekkima. Lindude pesitsusaegse häirimise vältimiseks tuleb raied teostada väljaspool pesitsusperioodi, soovitavalt augustist märtsini. Joonis 7. Linnuloenduse alad ja transektid Palasi mahajäetud turbatootmisalal. 12

13 Kahepaiksete inventuur viidi läbi 21. aprillil ja kiilide oma 17. mail aastal. Taastamisalaga külgnevast kraavist freesvälja ja karjamaa vahel leiti rohukonna (Rana temporaria) ja vähesel määral rabakonna (Rana arvalis) noorjärke, tähnikvesilike (Triturus vulgaris) täiskasvanud isendeid ja metsatondihobu (Aeshna cynea) vastseid. Taastamisala kaguservas paiknevas tiigis olid kudenud pruunid konnad (Rana sp). Tiigi ümber toimuv raie ilmselt parandab kulleste arengu tingimusi, kuid tõenäoliselt ei püsi kaldad ilma edaspidise hoolduseta lagedad (joonis 8). Pruunide konnade sigimist täheldati ka taastamisala põhjaküljes olevas suuremas piirikraavis ja ühes turbavõtuaugus, kuid see polnud väga massiline. Kiilivastseid taastamisala veekogudest leida ei õnnestunud. Kahepaiksetest ja kiilidest lähtuvaid piiranguid taastamistöödele ei ole. Joonis 8. Konnade sigimiseks sobilik endine tuletõrjetiik projektiala kaguosas ning alal augustis 2016 kohatud rabakonn (Rana arvalis). Liblikate inventuuri Sirtsi kaevandusalal ei tehtud. Kuna mahajäetud turbaväli on liblikatele ebasobivam elupaik kui ümbritsevad alad (eelkõige Sirtsi soo, aga ka teised avatud alad), siis pole tõenäoline, et planeeritavad tööd ühtki liiki ohustaksid. Taimestiku taastumisel võiks ala rabaseoselistele liblikatele jällegi sobivamaks muutuda. 13

14 Ülevaade kultuuripärandist ja arheoloogiliste uuringute senistest tulemustest Ajalooliste administratiivpiiride poolest jääb endine Palasi turbatootmisala Viru-Nigula kihelkonda aasta seisuga paikneb Palasi endine turbatoomisala Rägavere vallas. Arheoloogilist leiret endisel Palasi turbatootmisalal (TTA) ei ole korraldatud, kuna tegemist on piirkonnaga, mis asub ühtlase, liigendamata ja turba kihi alla jääva maastiku keskel. Arheoloogilise potentsiaali hindamiseks viidi läbi vaatlus kaevandusalast lõunasse jääval liivasel soosaarel Ristikivi künkal. Vaatluse ja šurfide kaevamise käigus muistiseid ei tuvastatud. Metallidetektoriga ala läbikäimisel leiti vaid paar konservikarpi ning üks NSV Liidu ajal vermitud kopikas. Kuigi Ristikivi küngast on võib olla kasutatud läbikäiguteena Sirtsi soo peale liikumisel, ei ole sellel püsivamaid elamise ega majandustegevuse jälgi. Seetõttu võib järeldada, et ka kaevandusalal ei ole märkimisväärset potentsiaali inimeste tegevusjälgede leidmiseks kaugemast minevikust. Taastamiskavades on pärandi mõiste all peetud silmas punkt-, joonobjekti või ala, sest eelõige füüsilisi objekte võib muutuv veerežiim vahetult mõjutada. Palasi endise turbatootmisala kui kultuuripärandiobjektiga seotud teave toetub järgmistele andmeallikatele: 1) Pärandiliselt oluliste objektide leidmiseks on läbi vaadatud Maa-ameti kaardirakendustest pärandkultuuri objektide, muinsuskaitseobjektide ning kohanimeandmebaasi rakendus. Kaarditöö tulemusena ilmnes, et projektialal puuduvad viited muinsuskaitseobjektidele. Samas on kogu endine Palasi turbatoomisala RMK poolt määratletud pärandkultuuriobjektina. Lähtudes pärandi-mõistest, on iseenesest ka kinniaetavad kraavid käsitletavad pärandina. Samas: 14 endise Palasi turbatoomisala näol ei ole tegemist kuidagi unikaalse vm moel silmapaistva alaga; Sirtsi soostikus kui ka paljudes kohtades mujal on nii kuivenduskraave kui turbatoomisalasid, mis tähendab, et veetaseme tõstmisega ei kaotata ära nõukogudeaegseid tegevusjälgi; Sirtsi looduskaitseala kaitsekorralduskava põhirõhk on suunatud looduskaitseliste eesmärkide täitmisele (selles nt puudub üldse kultuuripärandit käsitlev peatükk). Nii võib lugeda Sirtsi soo jaoks paremat ökoloogilist seisundit pärandi säilitamise üleseks. Inimeste tegevusjälgede meenutuseks: jäetakse taastamistegevusest puutumata mahajäetud turbatoomisala lõunaosas referentsalana (1 ha) väike osa; inimeste teavitamiseks varasemast maakasutusest koostatakse turbatootmisala kohta väike infotahvel. 2) Turbatootmisalast lõunasse jääb Ristikivi küngas. Juhan Lepasaare raamatus Sooradadel (2011 II trükk) on märgitud, et seal said kokku Tudu, Roela, Rägavere ja Püssi mõisa piirid. Paraku Riigiarhiivi digitaliseeritud kaartide hulgast ei õnnestunud nende mõisapiiridega leida plaani, skeemi või kaarti, samas toponüümina on Ristikivi küngas olemas (joonis 9). 3) Lisaks kaardirakendustega tutvumisele, on konsulteeritud Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Kojaga, kelle andmetel puuduvad Palasi turbatootmisalal või selle läheduses viited hiie- vm pühakohtadele. 4) Digitaliseeritud perioodikaarhiivist dea.digar.ee. on vaid üks viide Palasi külale seoses turbatootmisega. Nimelt otsitakse aastal Viru-Roela Palasi külas turbalõikajaid turbatoomisalale, kus keegi vähempakkumise teel lõikaks 100 kantsülda (1 kantsüld = 9,7124 kantmeetrit e kuupmeetrit) turvast ( Samas on tegemist kindlasti tööga enne praegusel projektialal turbakaevanduse rajamist (joonis 9).

15 Joonis 9. Palasi turbakaevanduse asukoht märgituna Eesti topograafilisel kaaril 1: Kaart on koostatud ajavahemikul (Maa-ameti kaardirakendus). Uuritud materjali põhjal võib väita, et endise Palasi turbatoomisalal plaanitud tegevused ei mõjuta negatiivselt pärandobjektide säilimist. Pärandi kui protsessi käsitlust silmas pidades jätkub Palasi turbatootmisala kultuurilise arenguloo otsimine ja talletamine. Metoodiliselt toimub täiendav andmete kogumine intervjuude ja ERMi ning Kirjandusmuuseumi arhiivide läbitöötamise käigus vaadeldaval alal kogu projekti vältel. 15

16 Plaanitavad tööd Projektiala seisundi parandamiseks on ette nähtud kaks erinevat meedet: kuivendusvõrgu sulgemine ja raiemanipulatsioonid. Kraavivõrgu sulgemise planeerimisel arvestati võimalike veerežiimi mõjudega eeskätt lähedalasuvatele eramaadele. Seetõttu ei saa sulgeda projektiala läänepiiril kulgevat kraavi, mis on ühtlasi ka Sirtsi looduskaitseala välispiiriks ja mis eraldab sellest läänepool asuvaid maatulundusmaid, nii riigi- kui eraomandis olevaid. Raiete planeerimisel arvestati välitöödel fikseeritud väljakujunenud koosluste väärtusega, ala kuivenduseelse seisundiga (vastavalt ja 1971 a. ortofotole) ning tehniliste piirangutega. Kuivendusvõrgu sulgemine ja kujunev hüdroloogia Kraavivõrgu saab tehniliselt sulgeda kogu projektialal. Seire huvides otsustati aga jätta lahti 3 kraavi ala äärmises lõunaosas (joonis 10), et jätta alale praegust situatsiooni jäädvustav referentsala pindalaga 1 ha. Lisaks pole võimalik turbatekkeprotsesse taastada referentsala kõrval oleval kõrgemal alal (0,7 ha), mida jäävad ümbritsema toimivad kraavid. Kraavivõrgu sulgemiseks on plaanitud kasutada turbast valmistatud paise ehk pinnaspaise, freesväljakutel kraavide lausalist kinniajamist ning vallides oleva pinnasega tagasitäitmist. Suuremates kraavides tuleb kasutada palkide ja geotekstiiliga tugevdatud pinnaspaise. Säilinud kraavivalle ei tohi likvideerida piirdekraavi puhul, sest need takistavad vee liikumist säilinud sooaladelt madalamaks kaevandatud turbatootmisalale. Turbakihi paksus on piisav (vähemalt 1 m) kogu projektialal, mis võimaldab paisude ehituseks kasutada kõikjal turvast. Paisude põhilisteks ülesanneteks on veetaseme tõstmine maapinna lähedale ning vee suunamine kraavisüvenditest välja, laiali valguma ümbritsevale turbapinnale. Kraavide sulgemiseks kasutatakse põhimõtteliselt kolme varianti: o o o Tüüp 1. Pikad pinnaspaisud. Turbaväljakute ääred vastu teid on madalamad kui keskosa ning veetaseme ühtlustamiseks kogu väljakul peab rajama m pikkused pinnaspaisud, et vett juhtida äärtest keskosade poole. Need paisud peavad olema tihendatud turbast, pealtvaates 1 m laiad (hari 0,5 m) ning maapinnast teepoolses küljes 0,6 m ja väljakupoolses otsas 0,3 m kõrged. Kokku tuleb pikki pinnaspaise rajada 13 tükki. Tüüp 2. Freesturbaväljakute siseste, väikeste kraavide lausaline kinniajamine koos maapinnast 0,3-0,5 m kõrgema harjaga pinnaspaisude rajamisega. Pinnaspais ulatub mõlemale poole kraavi 2 m ulatuses ja on pealtvaates 1 m laiune. Pinnaspaisu pind peab olema piki kraavi vaadates loodis või kumer, keskosa ei tohi olla madalam kui põikvalli otsad. Selliselt suletavad kraavid on tüüpiliselt alla 1 m laiad ning kuni 1 m sügavad. Tüübile 1 vastavate suletavate kraavide kogupikkus on 6,2 km (vaata tüüpilist kraavi jooniselt 4 C), 4 km kraave suletakse koorimisalalt ülejääva turbaga madalamaid väljakuosasid planeerides. Rajada tuleb 172 kirjeldatud pinnaspaisu (joonis 10). Kohapealse materjali nappuse korral tuleb turvast juurde tuua alal keskosas paiknevalt koorimisalalt. See probleem võib tekkida ennekõike kõige põhjapoolsemal väljakul. Tüüp 3. Suured turbapaisud rajatakse teekraavidele ja piirdekraavidele. Nende hari peab ulatuma vähemalt 0,5 m üle turbatootmisala poolse külje maapinna ning harja laius olema vähemalt 2 m. Paisu nõlvus on 1:1,5, st. 1 m sügavuse kraavi puhul peab paisu põhi olema 3 m laiune ja 2 m sügavuse kraavi puhul 6 m. Pinnaspaisud peavad 16

17 ulatuma kraavi turbaväljapoolsest servast eemale 3 kordse kraavi laiuse võrra, kuid mitte vähem kui 4 m. Näiteks 1 m laiuse kraavi korral ulatub pinnaspais 4 m kaugusele kraavi servast, 2 m laiuse kraavi korral 6 m kaugusele jne. Pinnaspaisu pind peab olema piki kraavi vaadates loodis või kumer, keskosa ei tohi olla madalam kui otsad. Selliselt suletavad kraavid on keskmiselt 3 m (max 7 m) laiad ning 1 m (max 2 m) sügavad (joonis 4 D ja B), kokku tuleb suuri turbapaise rajada 41 (joonis 10). Kokku on erinevaid paise vaja rajada 226, koos 10,2 km freesväljakute kraavide likvideerimisega. Paisude asukohad ning tüüp on värvikoodiga näidatud joonisel 10. Joonis 10. Projektialal suletavad ja lahti jäävad kraavid ning nende sulgemiseks kasutatavate paisude asukohad ja tüüp. Paisude rajamiseks tuleb kõigepealt tõsta välja paisu asukohas kraavis olev taimestik (sh samblad) ning püdel turbamuda. Paisu ehitamiseks kasutada kasvukihi (ca 0,3 m pealmine, juurtega kiht) alt võetud turvast. Paisu rajamiseks kasutatav turvas ei tohi sisaldada jämedamaid puude juuri ega 17

18 puude osasid. Turbavõtmiseks rajatav auk ei tohi olla paisu kõrval, vaid peab asetsema paisust kas üles- või allavoolu. Augu üks, paisust kaugemale jääv külg, peab olema kaldega 1:2, et tagada sinna sisse sattuvatele loomadele väljapääs. Pais tuleb masinaga ehitades peale iga kihi ladumist tihendada kopaga vajutamise teel. Paisu kõrguse määrab ära põikvalli alla jääva maapinna kõige kõrgem koht, millele lisandub +0,3 - +0,5 m. Piirdekraavi puhul tuleb arvestada turbavälja poolse kõrgusega. Peale paisu ehitamist asetatakse kraavist ja/või turbavõtmiseks kaevatud august eemaldatud kasvukiht paisule, et soodustada paisu taimestumist. Kinniaetavate kraavide puhul asetatakse enne täitmist kraavist eemaldatud taimestik suletud kraavi trassile. Projektialalt tuleb likvideerida valdava voolusuunaga risti olev kruusast/killustikust teelõik (3100 m 2, 0,3 m paksuselt) ja turbaaun (põhjapindalaga 7400 m 2, keskmine kõrgus 0,5 m). Teematerjal kooritakse ja viiakse taastamisalalt väljapoole. Seejärel katta endine teeala ja täidetud kraav turbaaunast pärineva turbaga vähemalt 0,3 m paksuse kihina. Kujunev maapind peab ühtlaselt laskuma Sirtsi soo poolt turbaväljakute poole. Piirdekraavist eemaldatud turbasamblad asetatakse kujundatud maapinnale, et soodustada taastaimestumist. Piirdekraavi täidetud osa jagavad lõikudeks puhtast turbast valmistatud suured turbapaisud (tüüp 3), mis ulatuvad planeeritud maapinnast 0,3 0,5 m kõrgemale. Kraavide sulgemisel kujunev hüdroloogiliste voolukanalite võrgustik on kujutatud joonisel 11. Esmane eesmärk oli saada raba pealt valguv vesi võimalikult ühtlaselt üle projektiala voolama, matkides looduslike soode hüdroloogiat. Samaaegselt on arvestatud sellega, et võimalikult vähe mõjutada lähedal asuvaid maatulundusmaid. Viimased on kaitstud lahtijäetavate kraavidega. 18

19 Joonis 11. Peale kraavide sulgemist projektialale kujunev hüdroloogiliste voolukanalite võrgustik. Mida kõrgem on voolukanali järk, seda suuremalt alalt kogunev vesi sealt läbi voolab. Puistu kujundamine Kuivenduse tagajärjel puude kasvutingimused paranevad, mistõttu puud kasvavad kõrgemaks ja suureneb võrade liitus. Suurenenud tagavara ja liitusega puistud alandavad puude kaudu toimuva aurumise läbi pinnavee taset ehk tegemist on bioloogilise kuivendusega. Samuti takistavad tihenenud puistud valguse ja sademetevee jõudmist alustaimestikuni. Bioloogiline kuivendus väljendub selles, et puistu tagavara suurenemine 100 m 3 võrra alandab puude kaudu toimuva vee aurumise tõttu pinnavee taset turbamullas ca 20 cm. Samaväärne vastupidine efekt on registreeritud puistute raie tulemusel, st. tagavara vähendamisel. Isegi suhteliselt kerged harvendusraied, mille käigus raiutakse 20% tagavarast põhjustavad pinnavee taseme tõusu. Mida rohkem puistu tagavara eemaldatakse, seda suuremat veetaseme tõusu võib alal eeldada. Suurema liitusega puistud takistavad täiendavalt sademete jõudmist maapinnani. Näiteks on leitud, et turbamuldadel kasvavates küpsetes kuusikutes takistavad puuvõrad 23%-35% sademete jõudmist 19

20 maapinnani, männikutes ja sookaasikutes on vastav protsent 20%-25% (Paavilainen, E. & Päivänen, J ). See mõjutab negatiivselt nii mulla veetaset kui alustaimestikuni jõudvat vee hulka, takistades turbasammalde arenguks sobivate tingimuste tekkimist. Lisaks veetaseme alandamisele takistab tihenenud puistu ka valguse jõudmist alustaimestikuni. Valguse puudumine pidurdab aga omakorda looduslikult suhteliselt avatud lagesoode ja soometsade koosluste taastumist. Planeeritavate raiete eesmärk on minimeerida kuivenduse tõttu kujunenud puistust lähtuv bioloogilise kuivenduse mõju ning luua avatud lagesoode ja soometsade koosluste taastumiseks soodsad niiskus- ja valgustingimused. Raietööde määratlemise metoodika Raietööde planeerimiseks inventeeriti välitöödel kõik projektialale ja selle ümbrusse jäävad metsa tunnustele vastavad kooslused. Välitöödele eelnes ala kameraalne analüüs ehk vaadati läbi ala kohta olemasolevad uurimused, mullakaart, ajaloolised topokaardid, keskkonnaregistri andmed looduskaitseliste väärtuste kohta jne. Välitööde käigus kirjeldati koosluse seisund ja looduskaitseline väärtus. Samuti anti hinnang, milline kooslus seal eksisteeris enne kraavitust ja kirjeldati kuivendus mõjul toimunud muutused koosluses. Välitööde käigus tehti ettepanekud puistu manipulatsioonide kohta. Raietööde kavandamise kaalumise eelduseks oli ala vastamine järgmistele tingimustele: 1) ajalooliste topokaartide (alates EV 1930-ndate topokaardist) või kuivenduseelsete ortofotode alusel esines alal lage sookooslus või hõreda (10-30% liitus) puurindega sookooslus; 2) välitööde käigus esines alal äratuntavaid kuivenduseelse puurinde elemente, mille alusel võis väita, et ajalooliselt on ala olnud oluliselt hõredama puurindega. Kui ala vastas neile kahele tingimusele, siis hinnati välitööde käigus täiendavalt, kas puistus manipulatsiooni läbi viimine on: 1) jätkusuutlik (lähedusse ei jää mittesuletavaid kuivenduskraave vm objekte); 2) võib kahjustada puistus kujunenud sekundaarseid looduskaitselisi väärtusi (suure diameetriga tüügaspuud, >100 aastased vanad (suured) puud, suure diameetriline lamapuit jne); 3) vajalik, st kas kooslus võib areneda soovitud suunas ka ilma raiet teostamata. Välitööd viisid läbi aasta kevadel/suvel Eerik Leibak Eestimaa Looduse Fondist ja RMK looduskaitsespetsialist Leevi Krumm. Linnustiku inventuuri teostati Asko Lõhmus (Tartu Ülikool) juhtimisel. Projektialal planeeritud puistu manipulatsioonid Erineva iseloomuga tööd hõlmavad ligikaudu 16,2 ha (joonis 12). Ligipääsuks kasutatakse endist, turbavälja teenindamiseks rajatud teed, mis on üldiselt rahuldavas seisukorras. Metsamaterjali väljavedu kujuneb maksimaalselt 0,7 km pikkuseks. Kui külmunud maaga õnnestub väljaveoteed kinni tallata, on võimalik töö kogu alal teostada. Vajadusel rajatakse ajutised ülepääsud kraave puiduga täites, peale väljaveo lõppemist tuleb puit kraavidest välja tõsta. Raietööde teostamise põhiliseks eelduseks on soodsad ilmastikutingimused. Tööd toimuvad kuivenduse poolt oluliselt mõjutatud raba- ja siirdesoo männikutes ning vanal turbaväljal, kuhu on kujunenud kohati tihe sekundaarne puistu. Kogu tööalal tuleb töö käigus tekkiv materjal alalt välja vedada. Eraldi tähelepanu peab pöörama tüügaste ja seisvate surnud puude säilitamisele. Kõikidel raietel peab säilitama kuivenduseelsed ümbritsevast puistust vanemad, madalamad, suurema diameetriga elus ja surnud puud. Teiste allesjäetavate puudena peab eelistama eritunnustega puid 3 Paavilainen, E. & Päivänen, J Peatland Forestry. Ecology and Principles. Ecological Studies. Vol

21 (augud tüvedes, jämedate külgokstega või jändrike tüvedega puud). Jämedamad kased, mille tüve alumine osa ca 1 m kõrguselt on korbastunud, lõigata maha kõrgusvahemikus 1 1,5 m. Selliselt on võimalik vältida juurevõsudest uuenemist. Tööalal viiakse läbi kaks erinevat tüüpi raietöötlust ning trassiraied: Raadamine: eemaldada tööalalt kogu sekundaarne puistu, kuid säilitada eelmise metsapõlvkonna männid. Aladel tuleb säilitada eelmise metsapõlvkonna puud juhul, kui neid on. Eelmise metsapõlvkonna puudest tuleb eelistada ülejäänud puistuga võrreldes madalamaid ja jämedamaid puid ning eritunnustega puid. Raidmed tuleb alalt välja vedada. Kokku on kolm eraldi tööala, kogupindalaga 12,33 ha. Raadamine koos freesimisega: kogu sekundaarse puistu eemaldamine ja kändude freesimine, et vähendada juurevõsude teket. Sellise töötlusega on üks ala, kogupindalaga 3,91 ha. Lisaks on vajalik töötlusaladest väljaspool raiuda sisse trassid, et töö järgmises etapis, paisude rajamisel, oleks võimalik ligipääs masinatega. Selleks tuleb trassid kogupikkusega 9,4 km, sisse raiuda kokku 6,3 ha suurusel alal. Trassiraied on põhiliselt kahte tüüpi: Kraavipervede ja ümbruse puhastamine juhtudel, kus kraav likvideeritakse täielikult; Kraavivalli või -ääre puhastamine masinatega liikumiseks. 21

22 Joonis 12. Palasi mahajäetud turbatootmisala raieplaan. 22

23 Turbasammalde külv Endised turbaväljad on hetkel taastaimestunud vähesel määral peamiselt tupp-villpea ja kanarbikuga. Siirdesoode ja rabade võtmeliikideks olevaid turbasamblaid leidub vaid laiguti (joonis 13). Turbasammalde reintrodutseerimiseks otsustati 5 hektaril proovida turbasammalde külvi. Selleks kasutataks nn Kanada metoodikat, mis on kirjeldatud ka inglise keelses käsiraamatus (Quinty ja Rochefort, ). Eestis on edukas näide turbasammalde reintrodutseerimisest tänaseks päevaks olemas teaduskatse mastaabis (60 x 40 m) Tässis, Viljandimaal (kontaktisik Edgar Karofeld, Tartu Ülikool). Siiani puuduvad suuremate ja raskemini kontrollitavatel aladel korraliku seirega läbiviidud eksperimendid. Samas on Eesti looduskaitse arengukavas aastani 2020 võetud eesmärgiks vähemalt 1000 ha mahajäetud turbaväljade korrastamine ennekõike taas-soostamise abil. Tänaseks on juba välja valitud 2000 ha EL rahastuse toel korda tehtavat mahajäetud turbatootmisala, kuid reaalne edukas kogemus suuremate aladega puudub. Seega on vajadus suuremas mastaabis ja korraliku seirega eksperimendi järele Eestis väga suur. Palasi endisel turbatootmisalal on vajalikud tingimused olemas: suhteliselt ühtlane ja piisavalt suur ala; võimalus jätta taastamistööde algpunkti referentsiks osa alast taastamistöödest välja ning projektiala kõrval taastamistööde eesmärgi referentsiks sobiv enam-vähem looduslikuna säilinud ala olemasolu. Ala suurus lubab kasutada ka erinevaid töötlusi sh. põlevkivituhaga (T) eelnevat väetamist ning kõige kallima komponendi, turbasammalde külvist, üldse loobumist. Kogu eksperimendi pindala on 7 ha suurune, mille sees on ca 5 ha turbasammalde külviala. Katse seireks on vajalikud ka kolm 50 x 50 m referentsala: lõunapoolsel turbatootmisväljakul lahtijäävate kraavide vahel, turbatootmisalast põhja pool enam-vähem looduslikuna säilinud siirdesoos ning ida pool paiknevad puisrabas (joonis 13). Kogu eksperiment ümbritsetakse traditsioonilise (sf.külv (SF) + põhk (P)) turbasambla külviga, et vältida erinevatest ääretingimustest tulenevaid efekte. Kogu turbasambla külviala perimeetri sisene ala (7 ha) tuleb enne töötlusi ja kraavide sulgemist paisudega koorida, eemaldada ca cm paksune pindmine turbakiht. Koorimisest ülejäävat turvast, mida on ca m 3, saab kasutada teeäärsete suuremate kraavide täiteks ning maapinna tõstmiseks cm ulatuses kokku 4,8 ha suurusel pindalal teeäärsete madalamates kraavivahedes (joonis 13). Ülejäävat turvast saab kasutada kraavide täitmiseks aladel, kus napib vallides olevat materjali. 4 Quinty, F. and L. Rochefort, Peatland Restoration Guide, second edition. Canadian Sphagnum Peat Moss Association and New Brunswick Department of Natural Resources and Energy. Québec, Québec. 23

24 Joonis 13. Turbasambla reintrodutseerimisega seotud eksperimendi ülesehitus Palasi mahajäetud turbaväljal. Ülemine foto näitab praegust olukorda Palasi mahajäetud väljal, alumine turbasambla põhuga kaetud külvi Viru rabas. Viru raba eksperiment ebaõnnestus, kuna veetaset ei õnnestunud saada piisavalt kõrgele ja ühtlaseks. 24

25 Taastamistööde ajakava Taastamistööd koosnevad kolmest etapist: I raie, III paisude ehitus, III turbasammalde külv. Raiete läbiviimine on kavandatud perioodil talv 2016 kevad Paisude rajamine on kavandatud peale raietööde teostamist. Mõlemad tööd on ilmastikutundlikud, misläbi kavandatud ajakava võib nihkuda hilisemaks. Seejärel, peale veetaseme tõstmist rajatud paisude abil, on kavandatud turbasammalde külv. Samuti täiendatakse vajadusel seire tulemustele vastavalt taastamiskava ja viiakse läbi vajalikke töid. Tööde läbiviimise lõpptärmin on a suvi (projekti ametlik lõpp on a august). Tööde läbiviimise aluseks on kooskõlastused Põllumajandusametilt, Keskkonnaametilt ja Riigimetsa Majandamise Keskuselt, avalikustamise käigus laekunud ettepanekute käsitlemine ja vajadusel taastamiskava täiendamine. Taastamistööde plaanide tutvustamine toimub 25. november 2016 Rakveres. Taastamiskava avalikustati projekti kodulehel soo.elfond.ee 14. nov 2016 ja ettepanekute saatmise tähtajaks seati 12. dets Projekti mõju ja maksumus Kirjeldatud tegevuste läbiviimisel paraneb elupaigatüübi seisund 42,5 ha rabas (Natura 2000 kood 7110*) ja 3,4 ha järvedel ja järvikutel (3160). Lisaks luuakse tingimused 31,9 ha siirdesoo (7140) ja/või raba (7110*) taastumiseks endisel freesväljal. Natura 2000 andmebaasis mitteolevat rabametsa mõjutatakse taastamistöödega positiivselt 19 ha ulatuses. Maksumuse esialgse kalkulatsiooni aluseks võeti viie, aastatel 2015 ja 2016 RMK poolt läbiviidud või projekteeritud analoogsete soode taastamistööde maksumused. Pinnasetööde mahtude puhul arvestati tihendamiskoefitsendiga 1,5. Kokku tuleb paisude ja freesturbaväljakutel kinniaetavatele kraavidele põikvallide ehitamiseks ümber paigutada ca 2100 m 3 turvast. Freesturbaväljakutel kraavide kinniajamiseks kokku 10,2 km ulatuses kulub maksimaalselt ca 5000 m 3 turvast, see saadakse kraavivallidest ja pindmise turbakihi koorimisest ala keskosast. Ala idaküljel tuleb likvideerida 3100 m 2 kruusateed 0,3 m sügavuselt m 2 põhjapindalaga turbaaunal tuleb teostada juurimine ning teeaseme ja piirikraavi süvendi katteks lükata aunast laiali ca 3800 m 3 pinnast. Enne turbasammalde külvi ja kraavide sulgemist paisudega tuleb koorida pindmine cm turvast turbasammalde külvialal perimeetri seest (7 ha). Kokku tuleb kõigi ettenähtud tegevuste teostamiseks seega liigutada ca m 3 turvast. Turbasamblaid tuleb külvata ca 5 ha suurusel alal, põhku laotada 5,8 ha ning põlevkivituhaga väetada 1,5 ha. Masinatele ligipääsuks tuleb teha trassiraied, kokku 9,4 km, kogupindalaga 6,3 ha. Käesolev kalkulatsioon ei sisalda raiete (va trassiraied) ning puidu väljaveo maksumust, sest raietega seonduv rahastatakse RMK vahenditest. Esialgse hinnakalkulatsiooni põhjal jääb kogu projekti maksumus vahemikku eurot, millele lisandub käibemaks. Projekti läbiviimise tegelik hind kujuneb avaliku pakkumise käigus. 25

26 Seireplaan Projektialal tehtavate tööde tulemuslikkuse hindamiseks paigaldatakse sinna veetasemete automaatmõõtjad ning viiakse ja aastal läbi taimestiku- ja elustiku seired. Igal kevadel, peale suurvett, tehakse rajatud paisudele drooniga kontroll-lend ning vajadusel külastatakse/parandatakse probleemseid kohti. Esimene seirering, mis iseloomustab olukorda enne taastamistöid, viiakse läbi aasta jooksul. Kogu seireskeem on joonisel 14 ja kirjeldused järgnevad alapeatükkide kaupa. Joonis 14. Palasi mahajäetud turbaala seirevõrk. 26

27 Veetasemete seire Veetase peaks kõige kiiremini reageerima taastamistöödele ja selle tõus loodusliku fooni lähedale on eelduseks muutustele taimestikus ning hiljem ka elustikus. Veetasemeid hakatakse mõõtma veemõõdupunktides, kus kanalisatsioonitorust valmistatud kaevus (filtri alumine serv on 1,5 m maapinnast sügavamal) on automaatmõõtur. Juhul kui turba paksus on vähem kui 1,5 m meetrit jäetakse kaevu põhja ja mineraalpinnase vahele vähemalt 0,3 m turvast. Mõõtur on seadistatud veetaset (rõhku) mõõtma 8-tunnise sammuga. Kokku paigaldaks vähemalt seitse mõõturit, mis paiknevad suurte taimeruutude keskel olevate 1x1 m detailruutude ühe nurga juures (joonis 15). Samasuguste mõõturite eluiga sarnase mõõtesammu juures on muudes Tartu Ülikooli seirepunktides ulatunud 6-10 aastani. Koostöös Tartu Ülikooliga otsitakse võimalust tihendada veetasemete mõõtmist 4 punkti võrra, nii et kaetud oleksid kõik erinevad töötlused, vähemalt kasvuperioodil. Taimestiku seire Joonis 15. Seireruutude tüüpskeem keskelt. Taimestiku seire koosneb kolmest eri mõõtkavas tehtavast seirest: detailruut mõõtudega 1 x 1 m, suur taimeruut 10 x 10 m ning droonipiltidest koostatud ortofotost (2-3 cm piksel), mis katab kogu endise turbatootmisala ja selle lähiümbruse, umbes 45 ha ala. Lisaks joonisel 15 näidatud ühele detailruudule lisatakse iga 50 x 50 m suuruselt töötlusalale (joonis 13) veel 9 detailruutu. Suure taimeruudu kirjeldamisest saadud tulemusi kasutatakse ennekõike ortofotolt nähtava taimestiku klassifitseerimisalgoritmi treenimiseks ning tulemuste verifitseerimiseks. Kirjelduste tegemiseks on välja töötatud vastav ankeet. Lisaks tehakse kõikidest ruutudest pildid kõigis ruudu nurkades ning iga külje Droonipiltide puhul seotakse saadud ortofoto koordinaatidega RTK GPS-iga mõõdistatud markerite (vähemalt 8) abil. Lisaks ülalkirjeldatud taimestikuseirele otsitakse koostöös Tartu Ülikooliga võimalust laiendada taimestiku ja keskkonna seireprogrammi, et seirata mitmekesisemalt erinevaid keskkonnaparameetreid ning elustiku muutuseid. Rabakonna seire Seire jälgib rabakonna ja samal ajal ka teiste kahepaiksete sigimist. Et eristada taastamistegevuste mõju aastati erinevast ilmastiku mõjust, on vaatluse all veekogusid taastamisalalt ja kuivenduskraave, mida ei suleta. Aprilli teisel poolel, vahetult pärast rabakonna kudemise kõrgaega, kõnnitakse läbi märgitud kraavid ning sik-sakitades märgitud alad (püüdes leida alalt kõik kudupalid). GPSi abil märgitakse üles nähtud kahepaiksed ja nende arv, seda nii kudu kui ka täiskasvanud isendite kohta (mh kuulmise järgi tuvastatud) ning vaba vee kihi sügavus kudemispaikades. Kudemisveekogust tehakse foto ning märgitakse üles pildistamise suund. Iga välitööpäeva kohta märgitakse üles ilmaolud: keskmine temperatuur ning pilvisuse ja sademete hulga iseloomustus. 27

28 Kui vaatluskraavide sulgemise tulemusena tekib nende kõrvale üleujutus, tuleb seal vaatlusalad piiritleda, kust konnakudu otsida. Kui üleujutus on väga ulatuslik, võib selle vaatlusaladega vaid osaliselt katta. Mais, kiilivastsete seire käigus, loendatakse kahvapüügiga tabatud kahepaiksete kullesed ning pannakse kirja ka muudes arengujärkudes kahepaiksed kiilitransektidel (vt metoodikat vastavas lõigus). Rabakiilide seire Seire jälgib rabakiilide ja samal ajal ka teiste kiilide sigimist. Et eristada taastamistegevuste mõju aastati erineva ilma mõjust, nagu rabakonnaseireski, on vaatluse all veekogusid taastamisalalt ja kuivenduskraave, mida ei suleta. Kiilivastseid seiratakse ajal, mil rabakiilid on oma arengu lõppjärgus, et neid oleks lihtne määrata, kuid enamasti pole veel moonet läbinud ja veekogust väljunud - aasta ilmast olenevalt umbes mai teises ja kolmandas dekaadis. Seirekohad on märgitud paarikümnemeetriste transektidena (kraavi-, laukaserva-, luha, soolõigud). Igas proovivõtukohas tehakse 10 ühemeetrist kahvatõmmet (kui veeolud ei võimalda, siis vähem, kuid püüdes kahvata isegi turbasamblaga täitunud veekogusid). Kahv on kolmnurkne, 40 cm küljepikkusega ja 1x1 mm silmaga võrguga. Kui püütud kiilivastseid pole võimalik kohapeal määrata, fikseeritakse need 70% etanoolis ning viiakse mikroskoobi all määramiseks laborisse. Nii kohapeal kui laboris määratud vastsed ka loendatakse. Transekti kõrval olevalt kaldalt otsitakse kiilide vastsekesti ning korjatakse need kaasa (kuivalt topsi) või määratakse ja loendatakse kohapeal ning pannakse kirja. Transekti kohal lendavad aduldid pannakse kirja: liik, sugu, kas nähti paaris lendavaid isendeid. Abivahenditena kasutatakse putukavõrku ja binoklit. Igal välitööpäeval märgitakse üles umbes kui suure osa taevast pilved katsid, temperatuur ning tuule tugevus pallides. Et mõista, milliste tingimuste kaudu taastamine kiile mõjutab, kirjeldatakse transektiga määratud veekogu osa kiilide elupaigana vastavalt ankeedile. Kui transekti kohal kraav suletakse, kuid kõrvale tekib üleujutus või kraavitäitematerjali võtmisest veekogu, tuleb transekt nihutada sinna. Kui kraavi kohale jääb vesi ja lisaks tekib kõrvale veekogu tuleb teha lisatransekt. Igal välitööpäeval märgitakse üles umbes kui suure osa taevast pilved katsid, temperatuur ning tuule tugevus pallides. 28

29 Linnustiku seire Palasi mahajäetud turbatootmisalal sooelupaikade taastamistegevuste tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse eluslooduse seire ühe osana linnustiku seiret. Erinevad linnuliigid kasutavad erinevaid elupaiku ja elupaigad on üsna liigispetsiifilised. See võimaldab linnustiku liigilise koosseisu ning arvukuse muutuse kaudu hinnata, kas oleme taastamistegevuste tulemusel saavutanud soovitud muutused elupaikades ja kui kiiresti need muutused toimuvad. Näiteks kui lagesoo on kuivenduse mõjul metsaga kattumas, siis kaovad sealt lagesoole tüüpilised liigid (kiivitaja, väikekoovitaja, tedremängud) ja asemele tulevad metsaliigid (tavalised metskiur, metsvint, salu-lehelind). Muutused tuvastame spetsiaalsetel linnuloendusaladel eri aastatel täpselt sama metoodikaga kogu linnustikku seirates ja seire jätkumisel pikema aja jooksul (ka peale projekti lõppu) saame faktipõhiselt hinnata elupaikade taastumise efektiivsust. Palasi taastamisala pole suur, seetõttu hõlmasid linnuloendusalad kogu endise freesturba välja ja pisut ka ümbritsevat maastikku. Linnuloendused toimusid transektidena, mis on fikseeritud ja neid saab ka hiljem kasutada. Ala väiksuse ning ümbritsevast eristumise tõttu referentsala siin linnuseires ei kasutata. Linnuseire toimus enne projekti tegevuste algust ja täpselt samamoodi toimub peale tegevuste teostamist nii projekti jooksul kui loodetavasti peale projekti lõppu - soo taastumine on pikaajaline protsess ja sõltub paljudest mõjudest. Kõiki mõjusid (nt ilmastik, õhusaaste) ei saa me ette ennustada. Samuti on kõigi alade tingimused erinevad. Elustiku seire (linnud, putukad, kahepaiksed, taimestik) võimaldab meil objektiivselt hinnata taastamistegevuste tulemust aja jooksul, nii ühe ala piires (nt Palasi taastamisala) või võrrelda erinevates kohtades (nt Soosaare ja Palasi) erinevate taastamismetoodikate kasutamise efektiivsust. Tulemused on tõenäoliselt näha ka visuaalselt, aga erinevad inimesed näevad soo taastumist erinevalt ja seega on visuaalne hinnang subjektiivne. Linnustiku seire esimene etapp näitas, et taastamisalal on pea-aegu kadunud lagesoo liigid (vaid üks heletildri paar leiti koos poegadega siin toitumas, kuigi pesitsemine toimus ilmselt alast väljaspool). Arvukalt leidus kogu alal salu-lehelindu, metsvinti, metskiuru, punarinda ja isegi talvikest, kes on ka iseloomulikud lehtpuurikkale häiludega (noorele) metsale. Taastamistegevuste tulemusel ootame lagesoo liikide tagasitulekut (taastatavad alad on enne kuivendamist olnud reeglina lagedamad) ja metsaliikide taandumist neilt aladelt. Kas see toimub ja kui pika aja jooksul - see selgub seire käigus. Linnustiku osas ei ole vastuolusid planeeritud tegevuste ja kaitsealuste liikide vahel ette näha. 29

30 Lisad Lisa 1 Välitööde vorm (tegemist on ühe näitena ankeediga, mis täideti taastamisalal potentsiaalsete raiealade kohta) 30

31 31

Soosaare soo taastamiskava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 20. sept Ettepanekud ja tagasiside oodatud kun

Soosaare soo taastamiskava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 20. sept Ettepanekud ja tagasiside oodatud kun Soosaare soo taastamiskava /Avalikustatud ja saadetud kooskõlastamiseks RMKle ja Keskkonnaametile 20. sept 2016. Ettepanekud ja tagasiside oodatud kuni 20. okt 2016 aadressil jott@elfond.ee/ Foto: droonifoto

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Soode kaitse ja taastamine 25.11.2016 Rakvere Päevakava 15:00 Keskkonnaameti avasõnad 15:05 Ülevaade projektist Soode kaitse ja taastamine, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF 15:20 Soode taastamise põhimõtted

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Soosaare soo taastamiskava tööversiooni tutvustus Soode kaitse ja taastamine LIFE Mires Estonia; LIFE14 NAT/EE/000126 Päevakava 14:00 Keskkonnaameti sissejuhatus 14:05 Ülevaade projektist ja arheoloogilise

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Laukasoo taastamise avalik arutelu 17.03.2017 Palmse Päevakava 16:00 Keskkonnaameti avasõnad 16:05 Ülevaade projektist Soode kaitse ja taastamine ja sooarheoloogiast, projektijuht Jüri-Ott Salm, ELF 16:20

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret?

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017

Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaamet 2017 Lehtsaare looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 Keskkonnaamet 2017 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...4 1.1. Ala iseloomustus...4 1.2. Maakasutus...4 1.3. Huvigrupid...5 1.4. Kaitsekord...5 1.5. Uuritus...6

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus

Rohkem

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks

METSADE SÄÄSTVA MAJANDAMISE KAVA aastateks Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks METSAE SÄÄSTVA MAJANAMISE KAVA aastateks 2016-2025 Käesolev kava on koostatud metsade kirjelduste põhjal ning annab põhisuunad metsade majandamiseks kooskõlas EESTI SÄÄSTVA METSANUSE STANARI ja kehtivate

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame

Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava Keskkonnaame Lisa 1 KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 03.01.2017 käskkirjaga nr 1-2/17/2 Paraspõllu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2017 2026 Keskkonnaamet 2016 1. SISSEJUHATUS... 4 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS...

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava

Tõstuksed Aiaväravad Tõkkepuud Automaatika KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tava KÄIGUUKSED Käiguuksed on paigaldatavad kõikidele sektsioonuste tüüpidele. Käiguukse saab varustada kas tavalise või madala lävepakuga. Soovitav on ukse tellimise ajal käiguukse vajadus ning ning lävepaku

Rohkem

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)

(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx) Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality: a meta-analysis

Plant extinctions and colonizations in European grasslands due to loss of habitat area and quality:  a meta-analysis Tagasivaade gümnaasiumi uurimistöö koostamisele Liina Saar Saaremaa Ühisgümnaasium, vilistlane Tartu Ülikool, doktorant Aasta oli siis 1999. o Uurimistööde koostamine ei olnud kohustuslik o Huvi bioloogia

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

Microsoft Word - TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK.doc

Microsoft Word - TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK.doc TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK ARUANNE TELLIJA: TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET TÄITJA: MTÜ TALLINNA LINNUKLUBI Tallinn 2006 Sisukord 1. Materjal ja metoodika...4 2. Tallinna rohealade linnustiku kirjeldus...6

Rohkem

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu

TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: Finiš suletakse: Asukoht: Võistlu TARTU ORIENTEERUMIS- NELJAPÄEVAKUD 2019 16. neljapäevak Tehvandi, 1. august Ajakava: Start avatud: 16.00 19.00 Finiš suletakse: 19.30 Asukoht: Võistluskeskuse, parkimise ja kohalesõidu tähistuse asukohad:

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Tala dimensioonimine vildakpaindel

Tala dimensioonimine vildakpaindel Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation

Rohkem

Hirundo (1) Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski

Hirundo (1) Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski Hirundo 2019 32 (1) 63-80 Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983 2018 Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolevas töös kirjeldatakse

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx

Microsoft PowerPoint - Niitmise_tuv_optiline_ja_radar.pptx Ettekanne ESTGIS aastakonverentsil 30.11.2012 Niidetud alade tuvastamine multispektraalsete ja radarsatelliidipiltide põhjal Kaupo Voormansik Sisukord 1. Eksperiment 2012 suvel multispektraalsete mõõtmiste

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm algklassilastele tr\374kk 2.doc) ALGKLASSILAPSED 1 MINU NIMI ON MINA OLEN PRAEGU TÄNA ON 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED KIRJUTA VÕI JOONISTA SIIA KAKS KÄRNERI TÖÖRIISTA KIRJUTA SIIA SELLE TAIME 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST NIMI MIDA ISTUTASID MÕISTA,

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

B120_10 estonian.cdr

B120_10 estonian.cdr Alati seal, et teid aidata Registreerige oma toode ja otsige abi koduleheküljelt www.philips.com/welcome B120 Beebimonitor Küsimus? Kontakteeruge Philipsiga Eestikeelne kasutusjuhend 2 Valgussensor USB

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc

Microsoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Maakatastriseaduse muudatused Triinu Rennu Maa-amet sügis 2018 Katastri pidamise eesmärk on maa-andmete registreerimine ja säilitamine, et tagada avalikkusele maa kohta ajakohased alusandmed kinnisasja

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

VEEMAJANDUSLIKULT OLULISED MÄRGALAD EESTIS Esimene valik

VEEMAJANDUSLIKULT OLULISED MÄRGALAD EESTIS Esimene valik VEEMAJANDUSELE OLULISED MÄRGALAD EESTIS JA NENDE SEISUND MÄRGALAD ON KÕIK PINNAVEEKOGUD NING VEEGA KÜLLASTUNUD ALAD (nii nt LODUD, SOOD), NII LOODUSLIKUD KUI KA INIMTEKKELISED, NII SEISU- KUI KA VOOLUVEELISED,

Rohkem

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd

loogikaYL_netis_2018_NAIDISED.indd . Lihtne nagu AB Igas reas ja veerus peavad tähed A, B ja esinema vaid korra. Väljaspool ruudustikku antud tähed näitavad, mis täht on selles suunas esimene. Vastuseks kirjutage ringidesse sattuvad tähed

Rohkem

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng

Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 6. Loeng Relatsiooniline andmebaaside teooria II. 5. Loeng Anne Villems ATI Loengu plaan Sõltuvuste pere Relatsiooni dekompositsioon Kadudeta ühendi omadus Sõltuvuste pere säilitamine Kui jõuame, siis ka normaalkujud

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

lvk04lah.dvi

lvk04lah.dvi Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,

Rohkem

seletuskiri_Kambla

seletuskiri_Kambla Vabariigi Valitsuse määruse Kämbla looduskaitseala kaitse-eeskiri eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc

Microsoft Word - Avaste LA KKK doc Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala ja Avaste merikotka püsielupaiga (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015-2024 SISUKORD SISSEJUHATUS... 4 1. ÜLDOSA... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS...

Rohkem

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal

Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal Võistlusülesanne Vastutuulelaev Finaal CADrina 2016 võistlusülesannete näol on tegemist tekst-pilt ülesannetega, milliste lahendamiseks ei piisa ainult jooniste ülevaatamisest, vaid lisaks piltidele tuleb

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc

Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc MAK keskkonnaga seotud toetuste bioloogilise mitmekesisuse hindamise raames 2010.- 2015. a teostatud põllulindude seire kokkuvõte Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Eneli Viik, eneli.viik@pmk.agri.ee

Rohkem

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx

Microsoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

Keemia koolieksami näidistöö

Keemia koolieksami näidistöö PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMI KEEMIA KOOLIEKSAM Keemia koolieksami läbiviimise eesmärgiks on kontrollida gümnaasiumilõpetaja keemiaalaste teadmiste ja oskuste taset kehtiva ainekava ulatuses järgmistes valdkondades:

Rohkem