Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - Linnud_lyhiaruanne_2015_netti_PMi.doc"

Väljavõte

1 MAK keskkonnaga seotud toetuste bioloogilise mitmekesisuse hindamise raames a teostatud põllulindude seire kokkuvõte Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Eneli Viik, Töö teostaja: Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajanduskeskkonna seire büroo, Eesti Ornitoloogiaühing Tartu, 2015 Uuringu eesmärk Uuringu eesmärk on elurikkuse seisukohast hinnata MAK keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) ja mahepõllumajandusliku tootmise (MAHE) toetusele seatud eesmärkide täitmist. Pikaajalise uuringu eesmärk on indikaatorite seirega näidata, kas põllumajanduslik tootmine on kaitsnud või parendanud selle maa elupaigalist funktsiooni, samuti hinnata, kas mahepõllundus tugevdab bioloogilist mitmekesisust ning kas keskkonnasõbaliku majandamise tulemuseks on pesitsevate lindude mitmekesisuse ja arvukuse suurenemine. Metoodika aastal viidi põllulindude seire läbi PMK poolt ette antud põllumajandustootjate maadel Lõuna- ja Kesk-Eesti piirkonnas. Kesk-Eesti piirkond hõlmas Jõgeva-, Järva- ja Lääne- Virumaad ning Lõuna-Eesti piirkond Võru-, Valga- ja Põlvamaad. Kokku oli Kesk-Eestis 33 ning ka Lõuna-Eestis 33 põllumajandustootja põldudel paiknevat seiretransekti. Seireettevõtete väljavalimisel arvestati järgmiste teguritega: põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) taotlemine eelmisel perioodil (MAHE gruppi valiti sellised põllumajandusettevõtted, kes taotlesid ka eelmisel perioodil mahepõllumajandusliku tootmise toetust; KSM gruppi valiti sellised põllumajandusettevõtted, kes taotlesid eelmisel perioodil keskkonnasõbraliku tootmise toetust (KST); ÜPT gruppi valiti sellised põllumajandusettevõtted, kes ei taotlenud ka eelmisel perioodil MAHE ega KST toetust); keskmine põllu suurus ja PRIA põllumassiivi keskmine suurus valla kohta. Nö äärmuslikud vallad jäeti valimi moodustamisel välja; erinevad tootmissuurused (põllumajandusettevõtted suurusega <40 ha, ha, >100 ha). Erineva suurusgrupiga põllumajandusettevõtete arvu valikul piirkonniti lähtuti selliste põllumajandusettevõtete pinna osatähtsusest antud piirkonnas; võimalus paigutada antud põllumajandusettevõtte haritavale maale sirgjooneliselt 1 km pikkune linnuseire transekt arvestades seejuures ka ümbritsevat maastikku.

2 Põllumajandustootjad jaotusid perioodil toetustüüpidest lähtudes piirkonnas järgnevalt: 11 mahepõllumajandusega tegelevat põllumajandustootjat (MAHE); 11 keskkonnasõbraliku majandamise põhi- ja lisategevusega (KSM) tegelevat põllumajandustootjat; 11 ÜPT (ühtset pindalatoetust saavat) põllumajandustootjat, kes ei olnud liitunud KSM ja MAHE kohustusega. Seirealades toimusid aastatel järgmised muutused: a vahetati välja üks Kesk-Eesti ala, kuna see ala ei olnud osaliselt enam MAHE; a vahetati välja üks Lõuna-Eesti ala põhjusel, et tootja ei taotlenud enam MAHE toetust; vahetati välja kaks Kesk-Eesti seireala, kuna omanik ei taotlenud enam toetust või vahetus ettevõtte toetustüüp; a asendati a seirevalimist sarnastel põhjustel Kesk-Eesti piirkonnas üks ja Lõuna-Eesti piirkonnas kolm seireettevõtet. Väljavahetatud seireettevõtteid ei ole aastate analüüsidest välja jäetud a lõppesid paljudel seirevalimi tootjatel MAK raames võetud keskkonnatoetuste kohustused ning võimalus oli taotleda uusi toetusi MAK raames. Sellest tulenevalt 13 seireala toetustüüp a võrreldes eelnevate aastatega muutus ning nende seirealade tulemusi a põhianalüüsidesse ei kaasatud a analüüsivalimisse jäi seega 53 ala, millest: Kesk-Eestis 26 ala, sh 5 MAHE, 11 KSM ja 10 ÜPT ala; Lõuna-Eestis 27 ala, sh 8 MAHE, 10 KSM ja 9 ÜPT ala. Käesolev põhianalüüs käsitleb seega a kohta 66 seireala ja a kohta 53 seireala loendustulemusi. Eraldi uuriti ka 13 seireala linnunäitajaid, mille toetustüüp a võrreldes eelnevate seireaastatega muutus. Kuna midagi silmapaistvat neil aladel a võrreldes eelnevate seireaastatega ei täheldatud, seda analüüsi ei esitata. Lindude loendused toimusid igal aastal perioodil aprilli lõpp juuni keskpaik. Loendamiseks kasutati 1 km pikkust ja 100 m laiust transekti ja transektloenduse metoodikat. Kõiki transekte külastati loendusperioodil kolm korda, et vähendada eri liikide pesitsusfenoloogilisest eripärast tuleneda võivat tugevalt alahinnatud loendustulemust. Andmete analüüsil alade lõikes kasutati iga liigi puhul nendest kolmest loendusest maksimaalset loendustulemust. Analüüsides kasutati järgmisi näitajaid: pesitsevate paaride arv, pesitsevate paaride arv põldlõokeseta (et vähendada selle Eesti põllumajandusmaastiku kõige arvukama liigi mõju analüüsi tulemustele), pesitsevate liikide arv, kõikide liikide arv ja pesitsevate lindude Shannoni

3 mitmekesisuse indeks 1 transekti kohta. Andmeid analüüsiti ja tulemused on esitatud nii seirepiirkondade kaupa eraldi kui ka koos. Lähtuvalt pesitsusaegsest toiduvalikust võib linnud jagada loomtoidulisteks-putuktoidulisteks (nt aed-põõsalind, kiivitaja), segatoidulisteks (toituvad pesitsusajal nii loomsest kui ka taimsest toidust; nt metsvint, nurmkana) ning seemnetoidulisteks (nt karmiinleevike); detailne nimekiri on esitatud lisas (Lisa 1). Kuna majandamisviisid mõjutavad ka lindude toiduressursse (nt sünteetiliste pestitsiidide kasutamine vähendab lindudele toiduks olevate putukate ja umbrohuseemnete arvu ja mitmekesisust), analüüsiti ettevõtete toetustüüpide lõikes ka erineva toiduvalikuga pesitsevate paaride arvu. Eri toetustüübiga ettevõtete ja piirkondadevaheliste erinevuste tuvastamiseks kasutati üldist ja üldistatud lineaarset mudelit 2, kus analüüsi kaasati lisanäitajatena loendustransektide puhvrisse (100 m laiune ja 1 km pikkune ala) jääv maastikuelementide pindala ning põllukultuuride (linnuseire analüüsil mõeldakse selle all haritaval maal kasvatatavaid kultuure, v.a lühiajalised rohumaad) pindala. Maastikuelementide pindala kaasati põhjusel, et mitmed uurimused on näidanud maastikuelementide olulist mõju linnunäitajatele (Piha, 2007; McMahon, 2008; Marja et al., 2012). Põllukultuuride pindala kaasati analüüsi, kuna MAHE ettevõtetes oli sageli väiksem pind transektist põllukultuuride all ja seega suurem pind rohumaade all kui KSM ja ÜPT ettevõtetes. Kuna rohumaa on enamasti ekstensiivsemalt majandatud kui põllukultuurid, taheti erinevast maakasutusest tulenevat mõju eri toetustüübiga ettevõtete vaheliste erinevuste tuvastamisel kõrvaldada. Eraldi uuriti ka keskmist põllukultuuride ja maastikuelementide pindala lindude loendustransekti puhvris (1 km x 100 m) toetustüübiti aastate kaupa. Kuna mõlemad näitajad mõjutavad mingil määral linnunäitajaid, aitab nende trendide teadmine linnunäitajate analüüsitulemusi tõlgendada. Tulemused Kesk-Eesti seirepiirkond Üldiseloomustus ja liigiline koosseis Kesk-Eesti piirkonna transektidel kohati perioodil sõltuvalt aastast pesitsevat paari ja 4-14 pesitsevat liiki. Toitekülaliste isendite koguarv kõikus vahemikus , liikide arv aga a registreeriti potentsiaalsete pesitsejatena kokku 4 liiki ja 148 paari linde, mis oli seireperioodi miinimum. Toitekülalistena registreeriti piirkonnas a 19 linnuliiki ja kokku 408 toitekülalisest lindu. 1 Shannoni mitmekesisuse indeks võtab arvesse nii liikide arvu kui ka selle, kui palju isendeid igast liigist esineb; indeks on seda suurem, mida rohkem liike esineb ja mida ühtlasemalt nende arvukus liikide vahel on jaotunud ehk mida mitmekesisem on kooslus 2 Üldine ja üldistatud lineaarne mudel (general/generalised linear model, GLM) on uurija poolt eeldatav faktorite ja uuritavate tunnuste vahekorra üldskeem (mudel), mille detailid tuleb hinnata algandmetest (valimist). Üldist lineaarsest mudelit kastutatakse kui uuritav tunnus on normaaljaotusega, kui ei ole, kasutatakse üldistatud lineaarset mudelit

4 2015. a analüüsi kaasati vaid need seirealad, kus toetustüüp võrreldes eelnevate aastatega ei muutunud seega kajastati a kohta varasema 33 seireala asemel 26 seireala tulemusi. See oli ilmselt ka põhjuseks a madalamatele pesitsevate paaride ja liikide arvule võrreldes eelnevate aastatega. Toitekülalistest lindude koguarvus ja liikide arvus seirealade vähenemine nii palju ei kajastunud, kuid need näitajad ongi palju muutlikumad ja kõiguvad suuremates piirides. Pesitsevatest liikidest domineeris Kesk-Eesti seirepiirkonnas kõigi toetustüüpidega ettevõtetes kõigil seireaastatel põldlõoke, kelle dominants oli kõrgeim KSM (olenevalt aastast 85-98%), seejärel ÜPT (78-91%) ning madalaim MAHE ettevõtetes (67-91%). Seejuures oli põldlõokeste dominant MAHE seirealadel a võrreldes aastatega erakordselt kõrge (dominantsid vastavalt 71-81% ja 91%) a kohati Kesk-Eesti MAHE seirealadel vaid kahte pesitsevat liiki: põldlõokest ja kadakatäksi. Selliste tulemuste ühe põhjusena võib välja tuua asjaolu, et a analüüs sisaldas vaid 5 MAHE seireala tulemusi varasema 11 asemel. Järgnevateks liikideks dominantsidelt olid Kesk-Eesti seirealadel kiivitaja ja kadakatäks, keda leidus samuti kõigi toetustüüpidega ettevõtetes. Ülejäänud liikidest oli arvukaim sookiur, keda kohati enamasti vaid MAHE aladel, kuid paaril korral ka ÜPT aladel. Veel kohati 10 pesitsevat linnuliiki, kuid väga harva ja nende kohatud paaride osakaal oli väga madal: peamiselt kohati neid MAHE ja vahel ka ÜPT ettevõtetes, kuid mitte kordagi KSM ettevõtetes. Keskmised linnunäitajad ja muutused aastate jooksul Keskmised linnunäitajad transekti kohta olid Kesk-Eesti seirealadel perioodil MAHE ettevõtetes igal aastal veidi kõrgemad kui KSM ja ÜPT ettevõtetes (Joonis 1) a see aga kõigi linnunäitajate puhul nii ei olnud: pesitsevate liikide arv ja pesitsejate Shannoni mitmekesisuse indeks olid siis MAHE aladel madalamad kui KSM ja ÜPT aladel. Pesitsevate paaride arv (sh põldlõokeseta) ja kõikide liikide arv olid aga ka a MAHE aladel kõrgemad kui KSM ja ÜPT aladel a erandlike tulemuste põhjuseks võis olla muutus seirealade arvus: kui a tulemused kajastavad kõigi toetustüüpide kohta 11 loendusala tulemusi, siis a kajastavad need 11 KSM, 10 ÜPT ja vaid 5 MAHE loendusala tulemusi (teistele MAHE aladele ei taotletud a enam MAHE toetust) a kohati neil viiel MAHE alal vaid kahte pesitsevat linnuliiki: põldlõokest ja kadakatäksi. Kui võrrelda omavahel KSM ja ÜPT seirealade keskmisi linnunäitajaid transekti kohta, siis aastatel olid need eranditult KSM aladel veidi madalamad kui ÜPT aladel ja a olid näitajad aga KSM ja ÜPT ettevõtetes küllaltki võrdsed või KSM ettevõtetes veidi kõrgemadki (Joonis 1). Keskmine pesitsevate paaride arv oli kõrge ja a, millele järgnes aga langustrend, eriti ÜPT seirealadel. Teised neli linnunäitajat a võrreldes eelnevate aastatega kõigi kolme toetustüübiga ettevõtetes kasvasid, seejärel langesid aga jälle endisele tasemele või isegi madalamale.

5 Joonis 1. Keskmised (± standardviga) linnunäitajad transekti kohta Kesk-Eesti piirkonnas ettevõtete toetustüüpide lõikes a Pesitsevate paaride arv toetustüübiti toitumisgruppide järgi Loomtoiduliste lindude paare kohati perioodil MAHE ettevõtetes mõnevõrra rohkem kui KSM ja ÜPT ettevõtetes (Lisa 2). Jättes analüüsist välja põldlõokese kui kõige arvukama loomtoidulise linnuliigi, kohati MAHE ettevõtetes seireaastate peale kokku pesitsevaid paare kolm korda enam kui KSM ja kaks korda enam kui ÜPT ettevõtetes. Pesitsusajal seemnetoiduliste ja segatoiduliste linnuliikide nimekiri on oluliselt lühem kui loomtoiduliste liikide oma ja seega kohati neid ka palju harvem. Seemnetoidulist liiki karmiinleevikest kohati seireaastate jooksul vaid MAHE ettevõtetes. Segatoidulisi linnuliike kohati a kokku kolme paari MAHE ja viit paari ÜPT ettevõtete seiretransektidel, KSM seirealadel aga mitte kordagi.

6 Toetustüüpidevahelised erinevused aastate kaupa Kõigi viie linnunäitajaga viidi seireaastate kohta läbi statistilised analüüsid. Seejuures testiti linnunäitajate erinevusi seirealade vahel lähtuvalt toetustüübist, kuid analüüsis võeti arvesse ka maastikuelementide ja põllukultuuride pindala loendustransekti puhvris a tulemuste puhul tasub meeles pidada, et kui aastatel sisaldas analüüsitav valim 11 MAHE, 11 KSM ja 11 ÜPT seireala, siis a 5 MAHE, 11 KSM ja 10 ÜPT seireala a linnuseire analüüsil leiti Kesk-Eestis järgmistel juhtudel toetustüübi statistiliselt oluline mõju (Tabel 1): pesitsevate paaride arv põldlõokeseta oli a MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgem kui KSM ettevõtetes ning a ÜPT ettevõtetes oluliselt kõrgem kui KSM ettevõtetes; Shannoni mitmekesisuse indeks oli a MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgem kui KSM ettevõtetes. Maastikuelementide pindala osas leiti a neljale linnunäitajale viiest oluline positiivne mõju ning mõned korrad ka varasematel aastatel (Tabel 1). Põllukultuuride pindala osas leiti oluline negatiivne mõju viiel aastal pesitsevate paaride arvule põldlõokeseta ning mõnel korral ka teistele linnunäitajatele.

7 Tabel 1. Linnunäitajate seosed maastikuelementide ja põllukultuuride pindalaga ning ettevõtte toetustüübiga Kesk-Eesti piirkonnas a (analüüsides on arvesse võetud korraga kõik tegurid) Näitaja Pesitsevate paaride arv Pesitsevate paaride arv põldlõokeseta Pesitsevate liikide arv 2010 Maastikuelementide pindala Põllukultuuride* pindala Toetustüüp negat posit + posit negat - + negat + negat + negat + negat - + M-K Ü-K posit Kõikide liikide arv posit negat Shannoni mitmekesisuse indeks + posit - + posit + posit negat - + M-K * haritaval maal kasvatatavad kultuurid, v.a lühiajalised rohumaad, - statistiliselt oluline mõju puudub, + posit statistiliselt oluline positiivne mõju, + negat statistiliselt oluline negatiivne mõju, + M-K MAHE oluliselt kõrgem kui KSM, + Ü-K ÜPT oluliselt kõrgem kui KSM

8 Lõuna-Eesti seirepiirkond Üldiseloomustus ja liigiline koosseis Lõuna-Eesti piirkonna transektidel kohati perioodil sõltuvalt aastast pesitsevat paari ja pesitsevat liiki. Toitekülaliste isendite koguarv kõikus vahemikus , liikide arv aga a registreeriti potentsiaalsete pesitsejatena kokku 19 liiki ja 254 paari linde, mis oli mis oli aastate jooksul üks madalamaid tulemusi. Toitekülalistena registreeriti piirkonnas a 35 linnuliiki ja kokku 785 toitekülalisest lindu a analüüsi kaasati vaid need seirealad, kus toetustüüp võrreldes eelnevate aastatega ei muutunud seega kajastati a kohta varasema 33 seireala asemel 27 seireala tulemusi. See oli ilmselt ka põhjuseks a madalamatele pesitsevate paaride ja liikide arvule võrreldes eelnevate aastatega. Toitekülalistest lindude koguarvus ja liikide arvus seirealade vähenemine ei kajastunud, kuid need näitajad ongi palju muutlikumad ja kõiguvad suuremates piirides. Pesitsevatest liikidest domineeris Lõuna-Eesti seirepiirkonnas kõigi toetustüüpidega ettevõtetes kõigil seireaastatel põldlõoke. Kõrgeim oli põldlõokese dominants KSM (46-60%), seejärel ÜPT (46-56%) ning madalaim MAHE ettevõtetes (30-42%). Arvukamalt olid esindatud veel kadakatäks, kiivitaja, sookiur, pruunselg-põõsalind, talvike ja soo-roolind kõik need liigid olid kõigil aastatel esindatud kõigi toetustüüpidega ettevõtetes, v.a. sookiur, keda a KSM ettevõtetes ei kohatud ning soo-roolind, keda a KSM ettevõtetes ei kohatud. Lisaks oli kõigi seirealade ja -aastate peale esindatud veel 34 linnuliiki, keda kohati harvemini. Keskmised linnunäitajad ja muutused aastate jooksul Paari erandiga olid keskmised linnunäitajad transekti kohta Lõuna-Eesti seirealadel perioodil MAHE ettevõtetes igal aastal veidi kõrgemad kui KSM ja ÜPT ettevõtetes (Joonis 2). Mainitud paar erandit leiti pesitsevate paaride arvus ja a. Kui võrrelda omavahel KSM ja ÜPT seirealade keskmisi linnunäitajaid transekti kohta, siis kord olid näitajad kõrgemad KSM, kord ÜPT ettevõtetes a kohta tuleb meeles pidada, et analüüsitav seirealade arv vähenes: kui a tulemused kajastavad kõigi toetustüüpide kohta 11 loendusala tulemusi, siis a kajastavad need 10 KSM, 9 ÜPT ja 8 MAHE loendusala tulemusi. Aastate jooksul kõikusid keskmised linnunäitajad loendustransekti kohta KSM ja ÜPT ettevõtetes aastati üles-alla, kuid üldiselt võis näitajad stabiilseks lugeda. MAHE ettevõtetes näitajad aastati nii palju ei varieerunud. Pigem oli MAHE aladele omane, et mitmed näitajad oli kõrgemad a, a langesid ja hakkasid jälle tõusma kuni saavutasid a haripunkti a aga toimus langus (siin on aga kajastatud 8 MAHE seireala tulemused, mitte 11 ala omad nagu a).

9 Joonis 2. Keskmised (± standardviga) linnunäitajad transekti kohta Lõuna-Eesti piirkonnas ettevõtete toetustüüpide lõikes a Pesitsevate paaride arv toetustüübiti toitumisgruppide järgi Loomtoiduliste lindude paare kohati perioodil kõige rohkem MAHE ja kõige vähem ÜPT ettevõtetes (Lisa 3). Jättes analüüsist välja põldlõokese kui kõige arvukama loomtoidulise linnuliigi, kohati MAHE ettevõtetes seireaastate peale kokku pesitsevaid paare poolteist korda enam kui KSM ja ÜPT ettevõtetes. Pesitsusajal seemnetoiduliste ja segatoiduliste linnuliikide nimekiri on oluliselt lühem kui loomtoiduliste liikide oma ja seega kohati neid ka palju harvem. Pesitsusajal nii seemne- kui ka segatoiduliste liikide paare kohati seireaastatel kokku kõige rohkem MAHE ja kõige vähem ÜPT seirealadel. Toetustüüpidevahelised erinevused aastate kaupa Kõigi viie linnunäitajaga viidi seireaastate kohta läbi statistilised analüüsid. Seejuures testiti linnunäitajate erinevusi seirealade vahel lähtuvalt toetustüübist, kuid analüüsis võeti arvesse ka loendustransekti maastikuelementide ja põllukultuuride pindala a tulemuste

10 puhul tasub meeles pidada, et kui aastatel sisaldas analüüsitav valim 11 MAHE, 11 KSM ja 11 ÜPT seireala, siis a 8 MAHE, 10 KSM ja 9 ÜPT seireala a linnuseire tulemuste põhjal leiti Lõuna-Eestis mõnel juhul toetustüübi statistiliselt oluline mõju (Tabel 2): pesitsevate paaride arv oli: o a MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgem kui ÜPT ettevõtetes; o a KSM ettevõtetes oluliselt kõrgem kui MAHE ja ÜPT ettevõtetes; pesitsevate paaride arv põldlõokeseta oli: o MAHE ettevõtetes ja a oluliselt kõrgem kui ÜPT ning a ka oluliselt kõrgem kui KSM ettevõtetes; o a KSM ettevõtetes oluliselt kõrgem kui MAHE ettevõtetes; kõikide liikide arv oli a MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgem kui ÜPT ettevõtetes. Maastikuelementide pindala mõjutas a kõiki linnunäitajaid, v.a pesitsevate paaride arv, positiivselt (Tabel 2). Lisaks leiti a pesitsevate paaride arvule põldlõokeseta oluline negatiivne mõju. Põllukultuuride pindalal leiti a paljudel juhtudel olevat erinevatele linnunäitajatele oluline mõju, mis oli alati negatiivne.

11 Tabel 2. Linnunäitajate seosed maastikuelementide ja põllukultuuride pindalaga ning ettevõtte toetustüübiga Lõuna-Eesti piirkonnas a (analüüsides võeti arvesse korraga kõik tegurid) Näitaja 2010 Maastikuelementide pindala Põllukultuuride* pindala Toetustüüp Pesitsevate paaride arv Pesitsevate paaride arv põldlõokeseta Pesitsevate liikide arv negat - + negat + negat + M-Ü K-M,Ü + posit - + negat negat + negat + negat + negat + negat + M-K,Ü M-Ü + K-M + posit negat - + negat + negat Kõikide liikide arv + posit negat M-Ü - Shannoni mitmekesisuse indeks + posit negat + negat + negat + negat * haritaval maal kasvatatavad kultuurid, v.a lühiajalised rohumaad, - statistiliselt oluline mõju puudub, + posit statistiliselt oluline positiivne mõju, + negat statistiliselt oluline negatiivne mõju, + M-K,Ü MAHE oluliselt kõrgem kui KSM ja ÜPT, + M-Ü MAHE oluliselt kõrgem kui ÜPT, + K-M KSM oluliselt kõrgem kui MAHE, + K-M,Ü KSM oluliselt kõrgem kui MAHE ja ÜPT

12 Kesk- ja Lõuna-Eesti seirepiirkondade koondanalüüs Üldiseloomustus ja liigiline koosseis Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkonna transektidel kohati perioodil sõltuvalt aastast pesitsevat paari ja pesitsevat liiki. Toitekülalistest isendite koguarv kõikus vahemikus , liikide arv aga a registreeriti potentsiaalsete pesitsejatena kokku 19 liiki ja 402 paari linde, mis olid mõlemad perioodi miinimum. Toitekülalistena registreeriti piirkonnas a 43 linnuliiki ja kokku 1193 toitekülalisest lindu a analüüsi kaasati vaid need seirealad, kus toetustüüp võrreldes eelnevate aastatega ei muutunud seega kajastati a kohta varasema 66 seireala asemel 53 seireala tulemusi. See oli ilmselt ka põhjuseks a madalamatele pesitsevate paaride ja liikide arvule võrreldes eelnevate aastatega. Toitekülalistest lindude koguarvus ja liikide arvus seirealade vähenemine ei kajastunud, kuid need näitajad ongi palju muutlikumad ja kõiguvad suuremates piirides. Pesitsevatest liikidest domineeris Kesk- ja Lõuna-Eesti seirepiirkondade peale kokku kõigil seireaastatel kõigi toetustüüpidega ettevõtetes põldlõoke. Dominantsid olid siiski mõnevõrra erinevad: KSM ja ÜPT ettevõtetes olenevalt aastast 62-72%, MAHE ettevõtetes aga 46-59%. Järgnevateks arvukamateks liikideks olid kadakatäks ja kiivitaja ning väiksema arvukuse ja osakaaluga järgnesid sookiur, pruunselg-põõsalind, talvike, soo-roolind, metskiur, rukkirääk, võsaritsiklind ja metsvint. Lisaks kohati mõlema piirkonna peale kokku eri toetustüübiga ettevõtetes veel 31 pesitsevat linnuliiki, kuid vähearvukalt. Keskmised linnunäitajad ja muutused aastate jooksul Kesk- ja Lõuna-Eesti seirealadel olid keskmised linnunäitajad transekti kohta perioodil MAHE ettevõtetes igal aastal kõrgemad kui KSM ja ÜPT ettevõtetes (Joonis 3). KSM ja ÜPT ettevõtete loendustransektidel olid linnunäitajad kõrgemad kord KSM, kord ÜPT ettevõtetes. Aastate jooksul kõikusid keskmised linnunäitajad transekti kohta KSM ja ÜPT ettevõtetes veidi üles-alla, kuid näitajad võis siiski stabiilseks lugeda. MAHE seirealadel oli linnunäitajatele iseloomulik järgmine trend: a olid näitajad kõrgemad, a langesid, misjärel jälle kasvasid kuni saavutasid a haripunkti, seejärel jälle langesid a kohta tuleb meeles pidada, et seirealade arv vähenes: kui a tulemused kajastavad kõigi toetustüüpide kohta 22 loendusala tulemusi, siis a kajastavad need 21 KSM, 19 ÜPT ja vaid 13 MAHE loendusala tulemusi.

13 Joonis 3. Keskmised (± standardviga) linnunäitajad transekti kohta Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkonnas ettevõtete toetustüüpide lõikes a Pesitsevate paaride arv toetustüübiti toitumisgruppide järgi Loomtoiduliste lindude paare kohati perioodil MAHE ettevõtetes kõige rohkem ja ÜPT ettevõtetes kõige vähem vahe oli 157 paari (Lisa 4). Jättes analüüsist välja põldlõokese kui kõige arvukama loomtoidulise linnuliigi, kohati MAHE ettevõtetes seireaastate peale kokku pesitsevaid paare 1,6 korda rohkem kui KSM ja ÜPT ettevõtetes a oli MAHE seirealade arv väiksem kui KSM ja ÜPT seirealade arv (MAHE 13, KSM 21 ja ÜPT 19 seireala) seega oleks a võrdse valimi korral MAHE näitajad veel kõrgemad olnud. Pesitsusajal seemnetoiduliste ja segatoiduliste linnuliikide nimekiri on oluliselt lühem kui loomtoiduliste liikide oma ja seega kohati neid ka palju harvem. Seemnetoidulist liiki karmiinleevikest kohati seireaastate jooksul enim MAHE ettevõtetes kokku 9 paari. KSM ettevõtetes kohati seireaastate jooksul vaid kahte ja ÜPT ettevõtetes ühte paari karmiinleevikesi.

14 Segatoidulisi linnuliike kohati seireaastate jooksul kokku 91 paari, sh kõige rohkem MAHE ettevõtetes. Toetustüüpide- ja piirkondadevahelised erinevused aastate kaupa Kõigi viie linnunäitajaga viidi seireaastate kohta läbi statistilised analüüsid. Seejuures testiti linnunäitajate erinevusi seirealade vahel lähtuvalt toetustüübist ja piirkonnast, kuid analüüsis võeti arvesse ka maastikuelementide ja põllukultuuride pindala loendustransekti puhvris a tulemuste puhul tasub meeles pidada, et kui aastatel sisaldas analüüsitav valim 22 MAHE, 22 KSM ja 22 ÜPT seireala, siis a 13 MAHE, 21 KSM ja 19 ÜPT seireala. Kesk- ja Lõuna-Eesti seirepiirkondade andmete koosanalüüsil leiti, et kõigil juhtudel, v.a kõikide liikide arv ja a, olid näitajad Lõuna-Eestis oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eestis. Lisaks leiti järgmistel juhtudel toetustüübi statistiliselt oluline mõju (Tabel 3): pesitsevate paaride arv põldlõokeseta oli: o ja a MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgem kui ÜPT ja a ka oluliselt kõrgem kui KSM ettevõtetes; o a KSM ettevõtetes oluliselt kõrgem kui MAHE ettevõtetes; kõikide liikide arv oli ja a MAHE ettevõtetes oluliselt kõrgem kui ÜPT ja a ka oluliselt kõrgem kui KSM ettevõtetes. Maastikuelementide pindala korreleerus ja a mitmete linnunäitajatega positiivselt, samas a kõikide liikide arvuga negatiivselt. Põllukultuuride pindala korreleerus üle pooltel juhtudel oluliselt linnunäitajatega ning seos oli alati negatiivne (Tabel 3).

15 Tabel 3. Linnunäitajate seosed maastikuelementide ja põllukultuuride pindalaga, piirkonnaga ja ettevõtete toetustüübiga Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkonnas a (analüüsides on arvesse võetud korraga kõik tegurid) Näitaja 2010 Maastikuelementide pindala Põllukultuuride* pindala Piirkond Toetustüüp Pesitsevate paaride arv posit negat + negat + negat negat + L-K + L-K + L-K + L-K + L-K + L-K Pesitsevate paaride arv + posit negat + negat + negat + negat + negat + negat + L-K + L-K + L-K + L-K + L-K + L-K + M-K,Ü M-Ü + K-M põldlõokeseta Pesitsevate liikide arv + posit posit negat - + negat + negat + L-K + L-K + L-K + L-K + L-K + L-K Kõikide liikide arv + posit - + negat negat + negat - + negat - + L-K + L-K - + L-K + L-K + M-Ü M-K,Ü - Shannoni mitmekesisuse indeks + posit posit negat + negat + negat + negat + L-K + L-K + L-K + L-K + L-K + L-K * haritaval maal kasvatatavad kultuurid, v.a lühiajalised rohumaad, - statistiliselt oluline mõju puudub, + posit statistiliselt oluline positiivne mõju, + negat statistiliselt oluline negatiivne mõju, + M-K,Ü MAHE oluliselt kõrgem kui KSM ja ÜPT, + M-Ü MAHE oluliselt kõrgem kui ÜPT, + K-M KSM oluliselt kõrgem kui MAHE, + L-K Lõuna-Eesti oluliselt kõrgem kui Kesk-Eesti

16 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE Põllukultuuride ja maastikuelementide pindala toetustüübiti a Linnunäitajate analüüsides võeti arvesse ka põllukultuuride ja maastikuelementide pindala loendustransekti puhvris (1 km x 100 m). Seetõttu uuriti ka nende näitajate keskmisi väärtusi toetustüübiti kogu seireperioodi jooksul. Loendustransektide puhvrite pindala oli sirgjoonelise transekti puhul 10 ha ning juhul, kui transekt ei olnud sirgjooneline, ka veidi rohkem. Põllukultuuride pindala oli mõlemas piirkonnas MAHE loendustransektide puhvrites väiksem kui KSM ja ÜPT loendusaladel (Joonis 4). Kesk-Eesti MAHE aladel oli põllukultuuride pindala madalaim a ning teistel aastatel püsis küllaltki sarnasel tasemel (keskmiselt 3-4 ha loendustransekti puhvrist). Lõuna-Eesti MAHE aladel kõikus keskmine põllukultuuride pindala transekti kohta aastate jooksul rohkem. KSM ja ÜPT ettevõtete transektide puhvrites toimusid seireaastate jooksul vaid väikesed kõikumised, Lõuna-Eestis suuremad kui Kesk-Eestis. Mõlema piirkonna ÜPT ettevõtetes oli põllukultuuride pindala seireaastate jooksul nõrgalt kasvava trendiga. Kesk-Eesti Lõuna-Eesti Kesk- ja Lõuna Eesti Joonis 4. Keskmine (± standardviga) põllukultuuride pindala transekti puhvris (1 km x 100 m) Kesk- ja Lõuna-Eestis ning piirkondade peale kokku ettevõtete toetustüüpide lõikes a Keskmine maastikuelementide pindala loendustransekti puhvri kohta oli Lõuna-Eestis kõrgem kui Kesk-Eestis. Lisaks oli keskmine maastikuelementide pindala Lõuna-Eestis ja piirkondi koos 16

17 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE vaadates MAHE aladel kõrgem kui KSM ja ÜPT aladel (Joonis 5). Kesk-Eestis oli keskmine maastikuelementide pindala transekti puhvris MAHE ja ÜPT aladel küllaltki võrdne, KSM aladel aga madalam. Keskmine maastikuelementide pindala loendustransekti puhvri kohta oli seireaastate jooksul lindude loendustransektide puhvrites küllaltki stabiilne suuremad muutused esinesid ja a (Joonis 5) a muutused toimusid põhjusel, et mõnda seiretransekti tuli veidi nihutada või seireala välja vahetada põhjuseks osade seirepõldude omaniku- ja sellest tulenev võimalik toetustüübivahetus a lõppesid ju tegelikult a võetud viieaastased keskkonnatoetuse kohustused, kuid soovijad said kohustusega jätkata ka a. Kesk-Eestis oli seega keskmise maastikuelementide pindala a muutuse põhjuseks kahe KSM seiretransekti nihutamine ning ühe MAHE ala väljavahetamine. Lõuna-Eesti a ÜPT keskmise maastikuelementide pindala muutuse põhjuseks oli samuti asjaolu, et kahte transekti tuli veidi nihutada a muutused keskmises maastikuelementide pindalas olid seotud seirevalimi vähenemisega, millest tulenevalt ka keskmised väärtused analüüsitavate loendusalade kohta muutusid. Kesk-Eesti Lõuna-Eesti Kesk- ja Lõuna Eesti Joonis 5. Keskmine (± standardviga) maastikuelementide pindala transekti puhvris (1 km x 100 m) Keskja Lõuna-Eestis ning piirkondade peale kokku ettevõtete toetustüüpide lõikes a 17

18 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE Arutelu Üldiseloomustus ja liigiline koosseis aastatel kohati seirealadel kokku 42 pesitsevat linnuliiki ning loendati 3340 pesitsevat põllulinnupaari. Dominantseimaks linnuliigiks Eesti põllumajandusmaastikul oli ülekaalukalt avamaastikku eelistav põldlõoke, kellele järgnesid kadakatäks, kiivitaja ja sookiur. Madalaim põldlõokese dominants leiti igal aastal MAHE ettevõtetes, mis tuleneb sellest, et seal kohati rohkem ja arvukamalt ka teisi liike kui KSM ja ÜPT ettevõtetes. Erandina võib välja tuua vaid a Kesk-Eesti MAHE seirealad, mil kohati vaid kahte pesitsevat linnuliiki põldlõokest ja kadakatäksi. Selliste tulemuste üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et a analüüs sisaldas vaid 5 MAHE seireala tulemusi varasema 11 asemel. Lisaks oli põldlõokeste dominants Kesk-Eestis kõrgem kui Lõuna-Eestis: olenevalt aastast kõigi toetustüüpidega ettevõtete peale kokku vastavalt 76-91% ja 45-48%. Lõuna-Eestis kohati rohkem ja arvukamalt ka teisi liike: Lõuna-Eestis kohati perioodi peale kokku 41 pesitsevat linnuliiki, Kesk-Eestis vaid 14. Kõige väiksema pesitsevate lindude mitmekesisusega olid Kesk-Eesti KSM ettevõtted, kus kohati perioodi jooksul kokku vaid kolme pesitsevat linnuliiki: põldlõokest, kiivitajat ja kadakatäksi. Kesk-Eesti KSM loendustransektide puhvrites esines ka kõige vähem maastikuelemente. Laiemas plaanis vaadatuna oli Kesk-Eesti seiremaakondade kõigis KSM ettevõtetes keskmine põllumassiivi pindala palju suurem (2014. a nt olenevalt maakonnast 16,7-22,2 ha) kui MAHE ja ÜPT ettevõtetes (2014. a sõltuvalt maakonnast vastavalt 8,5-11,3 ha ning 9,6-13,1 ha) ning Lõuna-Eesti kõigi toetustüüpidega ettevõtetes (2014. a 4,2-10,9 ha) (PRIA, andmetel). Seega on Kesk-Eesti KSM seirealade madalama linnustiku mitmekesisuse põhjuseks ilmselt vähene maastiku mitmekesisus. Piirkondadevahelised erinevused a linnunäitajad olid kõigil viiel aastal (v.a paaril juhul) Lõuna-Eesti seirepiirkonnas oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eesti seirepiirkonnas. See tuleneb ilmselt kompensatsioonialade olemasolust Lõuna-Eestis ja piirkondlikest eripäradest a oli nt seirealustes maakondades ÜPT pind taotleja kohta Kesk-Eestis olenevalt maakonnast ha, Lõuna-Eestis aga ha (PRIA, andmetel). Põllumassiivi keskmine pindala jäi a sõltuvalt seiremaakonnast ja toetustüübist Kesk-Eestis vahemikku 8,5-22,2 ha, Lõuna-Eestis aga 4,2-10,9 ha (PRIA, andmetel). Püsirohumaade osakaal oli perioodil Kesk-Eesti seirealustes maakondades olenevalt aastast keskmiselt 18-20%, Lõuna-Eestis aga 28-31% (PRIA, andmetel; PRIA, andmetel; PRIA, andmetel; PRIA, andmetel; PRIA, andmetel). Üldiselt võib sellest järeldada, et Lõuna- Eesti on mosaiiksem ja seal leidub rohkem linnustikule sobivaid elupaiku. Eri toetustüübiga ettevõtete vahelised erinevused Keskmised linnunäitajad transekti kohta olid mõne üksiku erandiga nii piirkonniti eraldi kui ka Kesk- ja Lõuna-Eesti piirkondi koos analüüsides MAHE ettevõtetes kõrgemad kui KSM ja ÜPT ettevõtetes. See viitab, et MAHE ettevõtted on põllulindudele sobivam elupaik. Ühelt poolt olid MAHE alade mõnevõrra kõrgemad linnunäitajad ilmselt seotud meetme nõuetega: MAHE ettevõtetes on keelatud kasutada enamust mineraalväetisi ja sünteetilisi pestitsiide. Pesitsevate 18

19 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE paaride arvu uurimisel lähtuvalt pesitsusaegsest toitumistüübist selgus nt, et seireaastate peale kokku kohati MAHE aladel lisaks loomtoidulistele lindudele rohkem ka segatoidulisi ja seemnetoidulisi linde kui KSM ja ÜPT aladel ju neile leidub MAHE aladel rohkem toitu. Lisaks oli MAHE seirealade kõrgemate linnunäitajate põhjuseks ilmselt asjaolu, et seireaastate jooksul oli transekti puhvri pinnast (1 km x 100 m; seega sirgjoonelise transekti puhul 10 ha) Kesk-Eestis ÜPT ettevõtetes põllukultuuride all keskmiselt 8,9 ha, KSM ettevõtetes 8,0 ha ning MAHE ettevõtetes 3,0 ha; Lõuna-Eestis olid vastavad näitajad 6,6 ha, 7,0 ha ja 3,2 ha. Seega oli põllukultuuride alune pind, mis on enamasti intensiivsemalt majandatud kui rohumaad, suurem KSM ja ÜPT ettevõtetes. MAHE ettevõtetes oli aga transekti puhvrist keskmiselt koguni 7 ha ehk ~70% rohumaade all, mis on lindudele sobivam elupaik seetõttu olid seal ka linnunäitajad kõrgemad. Madalaimad olid keskmised linnunäitajad transekti kohta Kesk-Eestis sagedamini KSM seirealadel, Lõuna-Eestis ja piirkondade koosanalüüsil kord KSM, kord ÜPT ettevõtetes. Sellest võib järeldada, et KSM ettevõtete tegevus ei ole niipalju keskkonnasõbralikum, et avalduks positiivne trend võrreldes ÜPT aladega. Lisaks transekti kohta keskmiste linnunäitajate võrdlemisele viidi läbi ka statistilised analüüsid, et tuvastada statistiliselt olulisi erinevusi linnunäitajates lähtuvalt ettevõtte toetustüübist. Analüüsi kaasati ka maastikuelementide ja põllukultuuride (haritaval maal kasvatatavad kultuurid, v.a lühiajalised rohumaad) pindala loendustransekti puhvris (1 km x 100 m). Seireaastate andmeid aastate kaupa eraldi analüüsides leiti statistiliselt olulisi erinevusi linnunäitajates eri toetustüübiga ettevõtete vahel siiski vaid üksikutel juhtudel. Seejuures leiti kümnel juhul 14-st, et näitaja oli MAHE seirealadel oluliselt kõrgem kui KSM ja/või ÜPT aladel a leiti eri toetustüübiga seirealade vahel linnunäitajates esmakordselt ka sellised olulised erinevused, kus näitajad olid KSM ettevõtetes oluliselt kõrgemad. Nii oli Lõuna-Eestis pesitsevate paaride arv KSM seirealadel oluliselt kõrgem kui MAHE ja ÜPT aladel. Pesitsevate paaride arv põldlõokeseta oli aga nii Lõuna-Eestis kui ka piirkondade koosanalüüsil KSM aladel oluliselt kõrgem kui MAHE aladel. Selline oluline erinevus esineks aga juhul, kui kõigi toetustüüpidega ettevõtete seirepuhvrites oleks ühepalju põllukultuure. Kui jälgida a keskmisi linnunäitajaid transekti kohta, siis nendest kolmest väljatoodud statistiliselt olulise erinevuse juhust oli ainult Lõuna-Eesti pesitsevate paaride arvu puhul selle näitaja keskmine väärtus transekti kohta MAHE aladel ka reaalselt madalam kui KSM aladel teise kahe väljatoodud erinevuse puhul oli keskmine linnunäitaja transekti kohta MAHE aladel tegelikult kõrgeim. Põhjus, miks olulise erinevuse testimisel siiski leiti, et näitaja oli KSM aladel oluliselt kõrgem, seisnes selles, et analüüsis võeti arvesse ka maastikuelementide ja põllukultuuride pindala. Suurim mõjutaja oli siin just põllukultuuride pindala, mis oli reaalselt MAHE aladel hoopis madalam kui KSM ja ÜPT aladel. Oluliste erinevuste testimisel võeti seda arvesse ning seega näitasidki analüüsitulemused, et juhul kui KSM aladel oleks sama palju rohumaid kui MAHE aladel või vastupidi (MAHE aladel oleks sama palju põllukultuure kui KSM aladel), siis oleks need näitajad olnud a KSM aladel oluliselt kõrgemad. Reaalselt sellist olukorda siiani ei saanudki tekkida: MAHE aladele on omane suur rohumaade osakaal 19

20 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE ning KSM toetust nt püsirohumaadele ei saagi taotleda ning MAK raames ei tohtinud KSM ettevõtetel lühiajalisi rohumaid olla üle 50% majandusüksuse põllumajandusmaast. Seda viimati mainitud nõuet MAK KSM meetmes enam ei ole, kuid tootja peab tulenevalt rohestamise nõuetest rakendama põllumajanduskultuuride mitmekesistamise nõuet. Analüüsitulemuste põhjal võib aga järeldada, et üks peamine linnunäitajate mõjutaja oli põllukultuuride pindala seal, kus see pindala oli suurem, olid linnunäitajad madalamad. Samas, eelnevatel aastatel võeti samuti põllukultuuride pindala arvesse, kuid sellist erinevust, et näitaja oli KSM aladel oluliselt kõrgem, ei leitud a võis MAHE alade linnunäitajates tõesti ka langust märgata a erandlike tulemuste üheks põhjuseks võib aga olla analüüsi kaasatud seirealade arvu vähenemine kui varasematel aastatel oli igast toetustüübist 22 seireala, siis a kaasati analüüsi 13 MAHE, 21 KSM ja 19 ÜPT seireala tulemused a kaasatakse valimisse 13 uut seireala ning siis on seirealasid kokku jälle 66, igast toetustüübist 22. Siis selgub, kas a erandlikud tulemused jätkuvad või oli tegemist tõesti eranditega. Põllukultuuride pindala mõju Toetustüübi olulise mõju testimisel kaasati lisanäitajana analüüsi ka põllukultuuride (haritaval maal kasvatatavad kultuurid, v.a lühiajalised rohumaad) pindala. Põllukultuuride pindala kaasati analüüsi, kuna MAHE ettevõtetes oli sageli väiksem pind transektist põllukultuuride all ja seega suurem pind rohumaade all kui KSM ja ÜPT ettevõtetes nagu juba eelpool välja toodud. Samas leiti analüüsides (nii aastate kaupa kui ka aastaid koos analüüsides) põllukultuuride pindalal tihti linnunäitajatele oluline mõju, mis oli alati negatiivne. See viitab, et mida rohkem oli linnuseire transektide all teravilja-, õlikultuuri- jm haritavaid põlde peale rohumaa, seda väiksem oli seal lindude arvukus ja liikide arv. Samas ei tähenda see, et kogu ala peaks vaid rohumaa olema oluline on kultuuride mitmekesisus, sest linnud kasutavad pesitsustsükli jooksul erinevate kultuuridega põlde. Põllukultuuride oluline mõju leiti sagedamini Lõuna-Eesti seirepiirkonnas. Põhjuseks võis olla asjaolu, et Kesk-Eestis olid linnustiku näitajad nii madalad ning põllukultuuride pindala valitsevam kui Lõuna-Eestis, mistõttu oli olulist seost raske tuvastada (näitajate varieeruvus oli selleks liiga väike). Maastikuelementide pindala mõju Toetustüübi olulise mõju testimisel kaasati lisanäitajana analüüsi maastikuelementide pindala. Seirealade valikul üritati linnutransekt paigutada põldude keskele ning vältida maastikuelementide sattumist transekti ümber paiknevasse loenduspuhvrisse (1 km x 100 m), kuid alati ei olnud see võimalik eriti Lõuna-Eestis a analüüside tulemusel leiti küll mitmetel juhtudel oluline positiivne maastiku mõju linnunäitajatele, kuid sagedamini mitte. Põhjuseks võis olla see, et maastikuelementide pindala loendustransektidel oli tihti väga väike, et tuvastada olulisi seoseid analüüsis võtsid nad aga osa toetustüüpide vahelisest erinevusest enda peale, kuna piirkonniti ja toetustüübiti nende pindala transektidel siiski mõnevõrra erines. Keskmine maastikuelementide pindala loendustransekti puhvri kohta oli Lõuna-Eestis kõrgem kui Kesk-Eestis. Lisaks oli keskmine maastikuelementide pindala Lõuna-Eestis ja piirkondi koos 20

21 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE vaadates MAHE aladel kõrgem kui KSM ja ÜPT aladel. Kesk-Eestis oli keskmine maastikuelementide pindala transekti puhvris MAHE ja ÜPT aladel küllaltki võrdne, KSM aladel aga madalam. Kokkuvõte a loendati seirealadel kokku 3340 pesitsevat paari ja kohati 42 pesitsevat põllulinnuliiki, neist Kesk-Eestis 14 ja Lõuna-Eestis 41. Dominantseimaks linnuliigiks Eesti põllumajandusmaastikul oli ülekaalukalt avamaastikku eelistav põldlõoke, kellele järgnesid kadakatäks, kiivitaja ja sookiur. Madalaim põldlõokese dominants leiti igal aastal MAHE ettevõtetes, mis tuleneb sellest, et seal kohati rohkem ja arvukamalt ka teisi liike kui KSM ja ÜPT ettevõtetes. Kõige väiksema pesitsevate lindude mitmekesisusega olid Kesk-Eesti KSM ettevõtted, kus kohati perioodi jooksul vaid kolme pesitsevat linnuliiki madala linnustiku mitmekesisuse põhjuseks on ilmselt vähene maastiku mitmekesisus seirealustel põldudel (suured põllumassiivid ja vähe maastikuelemente) a olid kõik linnunäitajad kõigil viiel aastal (v.a paaril juhul) Lõuna-Eesti seirepiirkonnas oluliselt kõrgemad kui Kesk-Eesti seirepiirkonnas. See tuleneb ilmselt kompensatsioonialade olemasolust Lõuna-Eestis ja piirkondlikest eripäradest. Keskmised linnunäitajad transekti kohta olid mõne üksiku erandiga nii piirkonniti eraldi kui ka koosanalüüsides MAHE ettevõtetes kõrgemad kui KSM ja ÜPT ettevõtetes. See viitab, et MAHE ettevõtted on põllulindudele sobivam elupaik. Ühe põhjusena võib välja tuua meetme nõudeid: MAHE aladel ei tohi kasutada enamust mineraalväetisi ja sünteetilisi pestitsiide, mistõttu leidub lindudele seal ilmselt ka rohkem toitu. Olulise põhjusena võib aga välja tuua ka maakasutuse. KSM ja ÜPT aladel oli transekti puhvrist suurem osa (70-90%) põllukultuuride all, MAHE aladel oli aga transekti puhvrist suurem osa (~70%) hoopis rohumaade all. Rohumaad on aga lindudele sobivam elupaik. Madalaimad olid keskmised linnunäitajad transekti kohta Kesk-Eestis sagedamini KSM seirealadel, Lõuna-Eestis ja piirkondade koosanalüüsil kord KSM, kord ÜPT ettevõtetes. Sellest võib järeldada, et KSM ettevõtete tegevus ei ole niipalju keskkonnasõbralikum, et avalduks positiivne trend võrreldes ÜPT aladega. Toetustüüpide olulise erinevuse statistilistesse analüüsidesse kaasati lisanäitajatena maastikuelementide pindala ning põllukultuuride (linnuseire analüüsides mõeldakse selle all haritaval maal kasvatatavaid kultuure, v.a lühiajalised rohumaad) pindala loendustransekti puhvris (1 km x 100 m). Olulisi erinevusi linnunäitajates eri toetustüübiga ettevõtete vahel leiti vaid üksikutel juhtudel seejuures kümnel juhul 14-st oli näitaja MAHE aladel oluliselt kõrgem kui KSM ja/või ÜPT aladel. Keskmine põllukultuuride pindala transekti puhvri kohta oli mõlemas piirkonnas MAHE aladel madalam kui KSM ja ÜPT aladel. Põllukultuuride pindalal leiti tihti oluline seos linnunäitajatega, mis oli alati negatiivne see viitab, et mida rohkem on linnuseire 21

22 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE transektide all teravilja-, õlikultuuri- jm haritavaid põlde peale rohumaa, seda väiksem on seal lindude arvukus ja liigirikkus. Samas on oluline ka kultuuride mitmekesisus, sest linnud kasutavad pesitsustsükli jooksul erinevate kultuuridega põlde. Keskmine maastikuelementide pindala transekti puhvri kohta oli Lõuna-Eestis kõrgem kui Kesk-Eestis. Toetustüübiti oli maastikuelementide pindala Lõuna-Eestis ja piirkondade koosanalüüsil MAHE aladel kõrgem kui KSM ja ÜPT aladel, Kesk-Eestis aga MAHE ja ÜPT aladel ühtmoodi kõrgem kui KSM aladel. Mitmetel juhtudel leiti analüüsides maastikuelementide oluline mõju linnunäitajatele, mis oli paari erandiga alati positiivne. 22

23 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE Kasutatud kirjandus Marja, R., Herzon, I. (2012). The importance of drainage ditches for farmland birds in agricultural landscapes in the Baltic countries: does field type matter? Ornis Fennica, 89: McMahon, B. J. (2008). The influence of habitat heterogeneity on bird diversity in irish farmland. Biology and Environment: Proceedings of the Royal Irish Academy, 108B: 1-8. Piha, M. (2007). Spatial and Temporal Determinants of Finnish Farmland Bird Populations. Academic dissertation. 23

24 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE LISA 1. LINDUDE PESITSUSAEGNE JAOTUMINE TOITUMISTÜÜBI (PEAMISE TOIDUVALIKU) JÄRGI Loom- /putuktoidulised Segatoidulised Taimtoidulised Hallrästas Metsvint Karmiinleevike Harakas Kadakatäks Kiivitaja Kõrkja-roolind Laulurästas Metskiur Pruunselg-põõsalind Punarind Põldlõoke Rasvatihane Rukkirääk Sookiur Soo-roolind Suurkoovitaja Tikutaja Vihitaja Võsa-ritsiklind Ööbik Salu-lehelind Aed-põõsalind Jõgi-ritsiklind Nõmmelõoke Suitsupääsuke Väike-käosulane Kivitäks Musträstas Punaselg-õgija Linavästrik Väiketüll Põhjatihane Aed-roolind Sooräts Ohakalind Põldvarblane Põldvutt Nurmkana Talvike Kaelustuvi Rohevint 24

25 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE LISA 2. PESITSEVATE PAARIDE ARV ETTEVÕTETE TOETUSTÜÜPIDE JA TOITUMISGRUPPIDE LÕIKES KESK-EESTI SEIREPIIRKONNAS A Pesitsusaegne toitumistüüp Loomtoiduliste linnupaaride arv Loomtoiduliste linnupaaride arv põldlõokeseta Seemnetoiduliste linnupaaride arv Segatoiduliste linnupaaride arv Toetustüüp Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku

26 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE LISA 3. PESITSEVATE PAARIDE ARV ETTEVÕTETE TOETUSTÜÜPIDE JA TOITUMISGRUPPIDE LÕIKES LÕUNA-EESTI SEIREPIIRKONNAS A Pesitsusaegne toitumistüüp Loomtoiduliste linnupaaride arv Loomtoiduliste linnupaaride arv põldlõokeseta Seemnetoiduliste linnupaaride arv Segatoiduliste linnupaaride arv Toetustüüp Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku

27 EESTI MAAELU ARENGUKAVA II TELJE PÜSIHINDAMINE LISA 4. PESITSEVATE PAARIDE ARV ETTEVÕTETE TOETUSTÜÜPIDE JA TOITUMISGRUPPIDE LÕIKES KESK - JA LÕUNA-EESTI SEIREPIIRKONNAS A Pesitsusaegne toitumistüüp Loomtoiduliste linnupaaride arv Loomtoiduliste linnupaaride arv põldlõokeseta Seemnetoiduliste linnupaaride arv Segatoiduliste linnupaaride arv Toetustüüp Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku MAHE KSM ÜPT Kokku

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc

Microsoft Word - Ettevotjatulu_2016 kodukale.doc Indikaatori Ettevõtjatulu analüüs 2015. aasta andmetel, aruande lühikokkuvõte 2016 Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus, kontaktisik Ere Ploomipuu, ere.ploomipuu@pmk.agri.ee Töö teostaja: OÜ AgriNet,

Rohkem

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja

FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti

Rohkem

MAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne

MAK ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne MAK 214-22 4. ja 5. prioriteedi meetmete; 3. prioriteedi loomade heaolu meetme ja 2. prioriteedi tegevuse kiviaia taastamine hindamisaruanne 218. aasta kohta Foto: Ere Ploomipuu M A K 2 1 4-2 2 4. j a

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013–2016 Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2015 2021 rakendusuuring Ants-Hannes

Rohkem

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu,

Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 7. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 7 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 7. aastal Keskkonnaameti tellimisel

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

PMK_aasta_aruanne_2008_Final

PMK_aasta_aruanne_2008_Final Põllumajandusministeerium ÜLEVAADE EESTI MAAELU ARENGUKAVA 2007-2013 II TELJE HINDAMISEST 2008. AASTAL Põllumajandusuuringute Keskus Põllumajanduskeskkonna seire büroo Saku Märts 2009 SISUKORD Avasõna

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

aegcau

aegcau Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 2015. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 2015 1 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 2014. aastal Keskkonnaameti

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, rakendamistulemuste analüüs, VII taotlusvoor

Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus, rakendamistulemuste analüüs, VII taotlusvoor Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendamistulemuste

Rohkem

untitled

untitled õllumajanduslik keskkonnatoetus Sisukord I OSA. TAOTLEMINE... 3 1. 2008. aasta maaelu arengukava pindalatoetused... 3 2. Taotluse esitamine...4 3. Toetuste üldised nõuded... 7 3.1. Taotleja...7 3.2. Toetusõiguslik

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige

Rohkem

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc

Microsoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Microsoft Word - TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK.doc

Microsoft Word - TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK.doc TALLINNA ROHEALADE LINNUSTIK ARUANNE TELLIJA: TALLINNA LINNAPLANEERIMISE AMET TÄITJA: MTÜ TALLINNA LINNUKLUBI Tallinn 2006 Sisukord 1. Materjal ja metoodika...4 2. Tallinna rohealade linnustiku kirjeldus...6

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

VL1_praks6_2010k

VL1_praks6_2010k Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage

Rohkem

raamat5_2013.pdf

raamat5_2013.pdf Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva

Rohkem

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret?

Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Kas meil on vaja linnaelustiku seiret? Meelis Uustal SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskus 8. nov. 2012 Keskkonnateabe Keskus Hetkeolukord 2/3 eestimaalastest elavad

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel Uuringu aruanne Tartu,

Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel Uuringu aruanne Tartu, Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde nõuete rakendamine aastatel 2013 2016 Uuringu aruanne Tartu, 2016 1 Uuring Põllumajanduslike otsetoetuste raames minimaalsete hooldustööde

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx)

(Microsoft PowerPoint - Keskkonnas\365bralik toidutootmine_loplik.pptx) Keskkonnasõbralik toidutootmine ja tarbimine Rahvaarvu eeldatav kasv aastani 2050 Doktorant Mariana Maante Magistrant Jorma Kütt Foto: L. Talgre https://et.wikipedia.org/ Haritav maa per capita Toitumine

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajaline programm 12. märts 2019 Türi Martin Paukson Programmi eesmärk Suurandmete programmi eesmärgiks on andmekasutuse koosvõime tõstmine

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava meetme 1.2 Põllumajandusliku tegev

Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava meetme 1.2 Põllumajandusliku tegev Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 meetme 1.2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus rakendamistulemuste

Rohkem

OTK_lyhi_2007

OTK_lyhi_2007 Indikaatorite Mahetoodanguna müüdavate mahetoodete osa ja Ettevõtjatulu analüüs 2006. a andmetel, aruande lühikokkuvõte 2007. Tellija: Põllumajandusuuringute Keskus Töö teostaja: Ökoloogiliste Tehnoloogiate

Rohkem

Praks 1

Praks 1 Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja

Rohkem

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad

ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Mitmemõõtmeline statistika Kairi Osula 2017/kevad ANOVA Ühefaktoriline dispersioonanalüüs Treeningu sagedus nädalas Kaal FAKTOR UURITAV TUNNUS Factorial ANOVA Mitmefaktoriline dispersioonanalüüs FAKTOR FAKTOR Treeningu sagedus nädalas Kalorite kogus Kaal

Rohkem

Hirundo (1) Hirundo UURIMUS Soome lahe avamere lindude inventuuri tulemused seoses aastaaegade, mere sügavuse ja geograafilise pikkusega

Hirundo (1) Hirundo UURIMUS Soome lahe avamere lindude inventuuri tulemused seoses aastaaegade, mere sügavuse ja geograafilise pikkusega Hirundo 2018 31 (1) 32-48 Hirundo UURIMUS Soome lahe avamere lindude inventuuri tulemused seoses aastaaegade, mere sügavuse ja geograafilise pikkusega Riho Marja*,1,2, Andrus Kuus 1, Andres Kalamees 1

Rohkem

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend

Microsoft Word - Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi juhend Toetuste veebikaardi ülesehitus Joonis 1 Toetuste veebikaardi vaade Toetuste veebikaardi vaade jaguneb tinglikult kaheks: 1) Statistika valikute osa 2) Kaardiaken Statistika

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

untitled

untitled ABIKS TAOTLEJALE Sisukord 1. ÕIGUSAKTID... 3 2. ÕLLUMAJANDUSLIKUD OTSETOETUSED... 5 2.1. Kes saab toetust... 5 2.2. õllumajandusmaa kasutusõigus... 6 2.3. Toetusõiguslik põllumajandusmaa... 6 2.4. üsirohumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Meetme 1.3 uuring_2010

Meetme 1.3 uuring_2010 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond: Euroopa investeeringud maapiirkondadesse Nõuandeteenuste mõju põllumajandus- ja metsandussektorile Uuring Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.3 Nõuandesüsteemi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Protokoll - Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seirekomisjoni IX istung

Protokoll - Eesti maaelu arengukava 2014–2020 seirekomisjoni IX istung PROTOKOLL 02.06.2016 nr 9 Eesti maaelu arengukava 2014 2020 seirekomisjoni üheksas istung Algus kell 13.00, lõpp kell 16.20 Juhatas Marko Gorban Protokollisid Virge Harzia ja Stella Vogt Võtsid osa: Jaan

Rohkem

(Microsoft Word - Ulukij\344lgede ruutloendus 2011.doc)

(Microsoft Word - Ulukij\344lgede ruutloendus 2011.doc) Keskkonnateabe Keskus Ulukiseireosakond ULUKITE 2011. AASTA RUUTLOENDUSE ANDMETE ANALÜÜS Koostaja: Rauno Veeroja TARTU 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS... 2 1. RUUTLOENDUSTE LÄBIVIIMINE 2011. AASTAL... 3 2.

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne

Microsoft PowerPoint - GM_ettekanne MARMONI projekti tegevused ja oodatud tulemused Georg Martin TÜ Eesti Mereinstituut MARMONI põhisõnum General Objective of the project: The project aims at developing concepts for assessment of conservation

Rohkem

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP-1 20.09.2012 Sirje Potisepp 21.09.2012 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest,

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade

A Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul

Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul Selgitused Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotlemise protsessi kohta e- PRIAs. Taotlusi saab eeltäita ajavahemikul 27.03 02.04.2019 Taotlusi saab esitada taotlusperioodil 03.04 10.04.2019

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)

(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt) 02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti

Rohkem

Microsoft Word - utt_kits_abiks.rtf

Microsoft Word - utt_kits_abiks.rtf Ute ja kitse kasvatamise toetus Toetust on õigus taotleda äriühingutel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ja põllumajandusministri poolt nimetatud põllumajanduslikku haridust andvatel õppeasutustel, kellel

Rohkem

Monitooring 2010f

Monitooring 2010f Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

m

m Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Hirundo (1) Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski

Hirundo (1) Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski Hirundo 2019 32 (1) 63-80 Hirundo UURIMUS Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983 2018 Renno Nellis*, Veljo Volke Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, 51005 Tartu Kokkuvõte Käesolevas töös kirjeldatakse

Rohkem

Microsoft Word - Praks1.doc

Microsoft Word - Praks1.doc Segamudelid 1. praktikum Mida vähem andmeid, seda parem? (Üldistatud vähimruutude meetod ja heteroskedastilised andmed) Segamudelite praktikumides kasutame R-tarkvara. Kahel aastal on teostatud ühe füüsikalise

Rohkem

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²

Rohkem

ARUANDE

ARUANDE ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja

Rohkem

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (

10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine ( Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab

Rohkem

Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava

Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava KINNITATUD Keskkonnaameti peadirektori 12.12.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/14 Osmussaare maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2019 2028 Keskkonnaamet 2018 1 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS... 6 1.1. Ala iseloomustus...

Rohkem

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8,

Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT III 2009, 8, Väljaandja: Riigikohtu Halduskolleegium Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 11.02.2009 Avaldamismärge: RT III 2009, 8, 54 3-3-1-81-08 Riigikohtu halduskolleegiumi 11. veebruari 2009.

Rohkem

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K

Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Sihtgrupp: klass Aeg: aastaringselt K Tallinna loomaaia aktiivõppeprogrammid koolidele 2018/19 õppeaastal I Kooliaste KODULOOMADE PÕNEV ELU UUS! Kirjeldus: Koduloomi ja -linde on inimene pidanud juba aastatuhandeid. Kuidas ja miks neid aga

Rohkem

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule

ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Kasutatava põllumajandusmaa klassifikaator

Kasutatava põllumajandusmaa klassifikaator ÕLLUMAJANDUSULTUURIDE LOETELU õllumajanduskultuur Maakasutustüübid Märkus Otstarve* Teravili talinisu uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks talinisu allakülviga uiva tera saamiseks, haljalt koristamiseks

Rohkem

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta

Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va

ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier

Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

Microsoft Word - PMAN 22. augusti 2007 protokoll.doc

Microsoft Word - PMAN 22. augusti 2007 protokoll.doc PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU NÕUKOGU PROTOKOLL Tallinn 22. august 2007 nr 5 Algus kell 10.00, lõpp kell 13.00 Juhatas: Helir-Valdor Seeder Protokollis Marit Järvamägi Võtsid osa: Tsipe Aavik, Urmas

Rohkem

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool

PISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad

Rohkem

loeng7.key

loeng7.key Grammatikate elustamine JFLAPiga Vesal Vojdani (TÜ Arvutiteaduse Instituut) Otse Elust: Java Spec https://docs.oracle.com/javase/specs/jls/se8/html/ jls-14.html#jls-14.9 Kodutöö (2. nädalat) 1. Avaldise

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon

Microsoft PowerPoint - Difraktsioon Laineotika Difraktsioon Füüsika Antsla GümnaasiumG 11 klass Eelmine tund 1) Mille alusel liigitatakse laineid ristilaineteks ja pikilaineteks? 2) Nimeta laineid iseloomustavaid suuruseid. Tunnis: Uurime,

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

untitled

untitled EESTI LINDU EESTI LINDU EESTI LINDU Eve Mägi Tekst Eve Mägi, 2010 Fotod Autorid, 2010 Toimetaja Anu Sillaots Kujundaja Mari Kaljuste ISBN 978-9985-3-2134-8 Kirjastus Varrak Tallinn, 2010 www.varrak.ee

Rohkem

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II

Microsoft Word - Korteriomandite turuülevaade 2017II Korteriomandite 2017 II poolaasta turuülevaade SISUKORD SISUKORD... 1 SISSEJUHATUS... 3 1. KORTERIOMANDITE TEHINGUTE ÜLDISED NÄITAJAD... 4 1.1 arv ja koguväärtus... 4 1.2 struktuur asukoha järgi... 5 1.3

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem