saaremaa-bridge-EIA-NGO-comments.PDF

Väljavõte

1 Maanteeamet Pärnu mnt 463 a Tallinn Koopia: Keskkonnaministeerium Narva mnt 7 a Tallinn Tartus, 01. septembril 2005.a. KOMMENTAARID Saaremaa püsiühenduse esialgse keskkonnamõju hindamise aruandele Käesolevaga esitame kommentaarid Saaremaa püsiühenduse esialgse keskkonnamõju hindamise aruandele 1 (edaspidi viidatud kui Aruanne). 1. Üldised kommentaarid Esmalt teeme ettepaneku mitte kasutada aruande puhul nimetust keskkonnamõju hindamine (lühendina KMH ), kuna see on eksitav, jättes mulje, et tegemist on seaduse nõuete kohaselt koostatud keskkonnamõju hindamise aruandega. Asjaolu, et kasutatakse väljendit esialgne keskkonnamõju hindamine seda probleemi ei lahenda, kuna väljend KMH on aruannet läbiv. Aruanne ei ole käsitletav keskkonnamõju hindamisena keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) tähenduses ega EL direktiivi 2001/42/EÜ tähenduses, selle koostamisel ei ole toimunud avalikkuse kaasamist ja aruanne ei vasta ka muus osas õigusaktides sätestatud KMH nõuetele. Aruanne oleks võimalik pealkirjastada kui keskkonnale avalduvate mõjude esialgne analüüs või keskkonnamõju strateegilise hindamise lähteülesanne. Samas tuleks uuringus selgesõnaliselt märkida, et tegemist ei ole juriidilist tähendusi ega tagajärgi omava dokumendiga. Ka aruandes endas on korduvalt viidatud asjaolule, et püsiühenduse rajamise otsuse tegemiseks on vajalikud täiendavad ja täpsustavad uuringud: hüdroloogilised modelleerimised, hüdrogeoloogia, merepõhja elustik, kalastik, linnustik, hülged, maismaa taimestik-loomastik, sotsiaalsed aspektid jms. Seega on Konsultant selgesõnaliselt öelnud, et püsiühenduse rajamise üle ei saa otsustada enne, kui vastavad uuringud on ellu viidud. Seega ei saa ega tohi Aruannet kasutada muude otsuste alusdokumendina, kui vaid uuringute ja edasiste mõjuhinnangute tellimisega seotud otsused. 2. Püsiühenduse rajamise otsustusprotsess 2.1. Püsiühenduse rajamise otsuse tegemise hetk Aruande üheks eesmärgiks on anda ülevaade kavandatava tegevuse seaduslikust raamistikust, soovitused püsiühenduse projekti edasiseks kavandamiseks ja seadusandlusega nõutud keskkonnakaitseliste 1 Kommentaarid on esitatud aruande eestikeelsele versioonile, mis on saadetud Maanteeameti (Hendrik Puhkim) poolt Nõmme Tee Seltsile digitaalsel kujul

2 protseduuride algatamisest. Samas on aruanne selles osas ebaselge, kuna endiselt jääb segaseks küsimus, milline haldusakt on püsiühenduse rajamise lõppotsuseks. Aruande lk 15 märgitakse, et strateegiliseks planeerimisdokumendiks oleks Lääne-Eesti teedevõrgu arengukava (teemaplaneering), mille alusel tehakse otsus Saaremaa püsiühenduse rajamise ja kavandatava trassivariandi kohta, lk 100 viidatakse aga, et otsus püsiühenduse ehituse kohta tehakse riiklikul tasandil. Ei ole selgitatud, millises vormis ja millise haldusorgani poolt otsus riigi tasandil tehakse. Kohati näib aruandest, nagu oleks langetada võimalik veel vaid trassivaliku otsus (lk 67) või et kõik otsused on juba langetatud, teisalt mainitakse, et püsiühenduse otsus on võimalik langetada alles pärast strateegilise planeerimisdokumendi koostamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist (lk 7). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on meile 2005.a. juunis saadetud kirjas leidnud, et kõigepealt tehakse strateegiline otsus püsiühenduse rajamise kohta riiklikul tasandil (parlamendi või valitsuse poolt), seejärel selgitatakse Lääne-Eesti teedevõrgu teemaplaneeringu alusel välja võimalik trassivariant, kusjuures teemaplaneeringule tuginedes viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Aruandest ei ole selgelt aru saada, kas käsitletakse protsessi analoogselt MKM seisukohtadega, või nähakse otsuste tegemist teises jä rjestuses (KSH läbiviimine enne lõppotsuse tegemist). Oleme seisukohal, et just viimane lähenemine oleks õige, kuna lõppotsuse langetamine enne keskkonnamõjude hindamise läbiviimist oleks selgelt vastuolus direktiividega 2001/42/EÜ ning 92/43/EMÜ. Teeme ettepaneku otsustusprotsessiga seonduv selgemini välja tuua (ehkki on arusaadav, et aruandes käsitletakse eelkõige küsimust, millisele dokumendile tuleb läbi viia KMH või KSH, on oluline ka näidata, kuidas see dokument suhestub lõppotsusega, et oleks selgelt nähtav KMH/KSH vajadus enne lõppotsuse tegemist) Otsuse tegemise erisused KeHJS 45 kohaselt Punktis Keskkonnamõju strateegiline hindamine tuleks käsitleda ka täpsemalt Eesti kontekstis seda, kuidas otsustusprotsess hakkab toimima juhul, kui rakendub KeHJS 45 lg 4. SSelle sätte rakendumise puhul tekib küsimus, kas Vabariigi Valitsus saab Natura 2000 võrgustiku alasid puudutava nõusoleku anda tema enese poolt tehtud otsusele (juhul kui VV on otsustajaks püsiühenduse rajamise üle)? Ning kui otsustajaks on Riigikogu, siis kas võimude lahususe printsiipi silmas pidades saab Vabariigi Valitsuse nõusolekust sõltuda Riigikogu otsus? 2.3. Lisanõuete kehtestamise menetlus Aruande lõpus on esitatud lähteülesanne keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks. Siin tekitab küsimusi väljund 5 (lk 99), kuna tekib küsimus, milline on väljatoodud tegevuste õiguslik taust milliste haldusaktidega need ülesanded lahendatakse. Näiteks tegevuse 5.2 puhul on ette nähtud asjassepuutuvate ametivõimude nõusolek erivööndite kehtestamiseks, kus lubatakse väikesi ajutisi ja/või pidevaid mõjusid keskkonnale püsiühenduse ehituse ja käigusolemise ajal tekib küsimus, millises vormis, milliste ametivõimude poolt vastavad vööndid kehtestatakse? (Maakasutuse vööndid määratakse üldjuhul planeeringutega, ent tundub, et antud küsimus ei ole planeeringuga lahendatav, iseäranis ajutiste mõjude lubamise osas.) Selgus nendes tingimustes on vajalik selleks, et hinnata seatavate keskkonnakaitseliste tingimuste õigusliku realiseerumise võimalusi, kuivõrd mõnede tegevuste elluviimine võib haldusmenetluslikult olla realiseerimatu Leevendavate meetmete kehtestamise võimalused Üheks oluliseks küsimuseks tulevase KSH/KMH puhul on leevendavate meetmete seadmise võimalus. Aruandes käsitletakse leevendavaid meetmeid muuhulgas punktis 7.3 (lk 86), milles viidatakse Öresundi püsiühenduse projektile ja leitakse, et seal rakendatud mõtteviis on ennast õigustanud. Väide mõjuks usutavamana, kui selle aluseks oleksid esitatud ka mõned faktid või selgitus, kuidas (ja milliste tagajärgedega) on aruandes viidatud mõtteviis end Öresundi püsiühenduse rajamisel õigustanud. 2

3 Kõigi punktis 7.3 esitatud leevendavate meetmete osas tekib küsimus, millises dokumendis (haldusaktis) need kehtestatakse teeme ettepaneku vastavad selgitused aruandele lisada. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus leevendavad meetmed on küll välja pakutud (või pakutakse välja KSH käigus), ent neil puudub väljund, sest üheski püsiühenduse rajamise aluseks olevas haldusaktis ei ole kohane neid meetmeid käsitleda KMH objekt Aruande punktis öeldakse, et KMH koostatakse püsiühenduse eelprojektile, sest vastavalt Ehitusseadusele on see staadium ehitusloa väljaandmise aluseks. Samas tuleb märkida, et Ehitusseaduses ei esine sellist mõistet nagu eelprojekt, mistõttu tuleks ilmselt töö seda osa korrigeerida ja täiendada. Teeseaduse 19 lg 1 kohaselt koostatakse uue tee ehitamisel teeprojekti esimese etapina tee eelprojekt, millega määratakse kindlaks tee asukoht. Eelprojekti koostamise käigus küsib tee omanik puudutatud isikute arvamust ja vastuväiteid, millega eelprojekti koostamisel võimaluse korral arvestatakse. Seaduse järgnevatest sätetest võib aga aru saada, et keskkonnamõju hindamine tehakse siiski teeprojektile, mitte tee eelprojektile. Punkti puhul ei saa nõustuda sõnastusega, et ainult nn eelprojekti KMH tulemused on aluseks vajalike keskkonnalubade väljastamisel ja keskkonnanõuete seadmisel. Konsultant peaks tooma siin välja ka keskkonnalubadele tehtava KMH vajaduse, kuna seadus nõuab selles osas igakordset kaalutlemist (ka KMH algatamata jätmise puhul) ja hetkel ei saa ette ennustada, kas teeprojektile tehtav KMH katab täielikult keskkonnalubade väljaandmiseks vajaliku infomahu. Samast aspektist lähtuvalt tuleks täiendada ka aruande lk 7, kus on esitatud väljundid tegevuse edasisel kavandamisel, kuid ei ole välja toodud püsiühenduse rajamiseks vajalikke tegevuslube ning nende osas KMH läbiviimise vajadust. 3. Analüüsi aluseks olev info arengukavade ja planeeringute osas Aruande aluseks olevad andmed on esitatud mõneti ebatäpselt või on kasutatud ebakorrektseid allikaid Saaremaa süvasadamaga seonduv Aruande lk 8 on käsitletud Saaremaa süvasadama küsimust ning märgitud: Saaremaa süvasadam on kavandatud eelkõige kruiisi- ja reisisadamana, kus luuakse võimalused ka ro-ro tüüpi laevade ja kalalaevade sildumiseks. Meile teadaolevalt ei ole Saaremaa süvasadama rajamiseks antud lubades lubatud kasutada sadamat ro-ro tüüpi laevade vastuvõtuks ega kalalaevade sildumiseks 2, samuti on AS Tallinna Sadam süvasadama rajamise protsessis korduvalt väitnud, et sadamat hakkavad kasutama üksnes kruiisilaevad Planeeringuid puudutav teave Aruande lk 15 märgitakse, et püsiühendusega on Lääne maakonna ja Hanila valla ning Saare maakonna ja Muhu valla kehtivates üldplaneeringutes ja arengukavades arvestatud samas puudub Muhu vallal kehtiv üldplaneering (millele on ka aruandes viidatud), mistõttu lk 15 esitatud väide on meelevaldne. 2 AS-le Tallinna Sadam väljastatud vee erikasutusloas on lubatud kai rajamine vaid kruiisilaevade jaoks; vt 3

4 Aruande lk 27 on esitatud väidetavalt lõik Saare maakonnaplaneeringust (viitega Saare maavalitsuse kodulehele), kuid tuleb tõsiselt kahelda selle lõigu kuuluvuses maakonnaplaneeringu teksti hulka nimelt esitatakse selles lõigus väiteid, mis on seotud väga detailselt selliste püsiühendust puudutavate seisukohtadega, mis aastal 1999 tõenäoliselt sellisel kujul veel välja ei olnud töötatud (mh on selles lõigus märgitud: Riigipoolse toetuse kasv aastaks on planeeritud ligikaudu 90 miljonile kroonile, millest võib järeldada, et vastav tekst on koostatud lähiminevikus). Mõistlik oleks esitada aruandes kehtiva maakonnaplaneeringu ametlikule tekstile tuginevaid andmeid. Lääne maakonnaplaneeringu väljavõtete juurde oleks objektiivsuse huvides mõistlik tuua välja ka lõik, milles öeldakse, et püsiühenduse rajamisega seotud probleemid saavad leida vastuse alles pärast põhjalikku ja mitmekülgset analüüsi (maakonnaplaneeringu lk 67). Aruande lk 29 viidatakse Saare maakonna rannaala tsoneeringule, millel aga õiguslik tähendus puudub. Väljavõte tsoneeringu seletuskirjast kattub tegelikult Hanila valla üldplaneeringu tekstiga (mis on ka loogiline, arvestades, et tsoneeringu põhimõtted kehtestatakse üldplaneeringute kaudu), nii et mõistlik oleks viidata pigem üldplaneeringutele. Kuivõrd Muhu vallas kehtiv üldplaneering puudub, siis korrektne oleks see asjaolu välja tuua ning loobuda oletuste tegemisest planeeringu võimaliku sisu osas, selle asemel, et viidata vallavalitsuse ametniku suulistele ütlustele (nagu tehakse aruande lk 30). 4. Käsitletavad alternatiivid ja nende mõju hindamine Aruandes on erinevate alternatiividena käsitletud erinevaid trassivariante (sh tunneli rajamist) ning praamiliiklust. Seejuures on küsimusele lähenetud aga väga kitsalt ning paljud aspektid on jäetud tähelepanuta Alternatiivide küsimus üldisemalt Aruandes käsitletakse peamiste alternatiividena sillatrasse, vähem tähelepanu on pälvinud tunnelivariant ning veelgi vähem praamiliikluse jätkamine. Samas on oluline, et etapis, kus lõplikke otsuseid ei ole tehtud ning keskkonnauuringuid tegemata ei olegi võimalik veel teha, oleksid võrdväärsetena kaalutlusel kõik võimalikud alternatiivid. Kui käsitleda peamiselt vaid silla trassialternatiive, ei ole enam tegemist strateegilise tasandi hinnanguga, vaid projektitasandi küsimusega, kuna alternatiivid paiknevad kitsas piirkonnas ja kujutavad endast sisuliselt ühe lahenduse erinevaid tehnilisi variante. Esmaküsimuseks peaks strateegilisel tasandil olema aga püsiühenduse rajamise mõttekuse küsimus üldisemalt Praamiliikluse ja silla kasutamise mõju õhusaaste ja jäätmete osas Praamiliikluse ja silla kasutamise mõjusid on Aruandes võrreldud peamiselt õhusaaste ja tekkivate jäätmete osas. Üldiselt näidatakse praamiliikluse jätkamist teenimatult pessimistlikus valguses, mis pealiskaudsel lugemisel suunab otsust püsiühenduse kasuks. Meie hinnangul on võimalik praamiühenduse keskkonnamõju vähendada uute praamide lisamisega, mille heitgaasidele on võimalik rakendada mitmesuguseid puhastussüsteeme. Ka hiljem aruandes on arvutuse aluseks täna käigus olevad, vana mootoritehnoloogiat kasutavad alused. Praamide lisamine vähenda b sadama laiendamise vajadust; liiklusintensiivsuse langedes saab vananenud praamid liinidelt kõrvaldada esmajärjekorras. Aruande punktis Kütusekulu ja õhusaaste (lk 92) võrreldakse praamivedu ja püsiühendust, mh märgitakse (lk 95): Eeltoodud andmetest võib järeldada, et isegi liikluse olulisel suurenemisel püsiühenduse korral, kaasaegsete autode puhul kasvuhoonegaaside eraldumine võrreldes praeguse praamiliiklusega väheneb. Aruande lk 93 viidatakse Taani Liiklusministeeriumi dokumendile, milles selgitatakse, et heitgaaside eraldumise koguhulk sõltub paljudest tingimustest. Leiame, et samavõrd on oluline aru saada, et kõigi püsiühenduse liikide puhul on tegemist kaldpindadega, millele sõidetakse peale 4

5 kohapealt liikuma hakates (teetoll, kiirusepiirangud jne). Sellisel juhul praktiliselt pool teed autod kiirendavad (eriti raskeveokid ja bussid), kasutades oluliselt rohkem kütust keskkonna suhteliselt enam saastaval mootori töörežiimil, ning teise osa teest needsamad veokid pidurdavad, põhjustades taas mittetäielikku (diisel)kütuse põlemist. Kui emissioonide osas praamimootori töö detailidesse süveneda, tuleb seda teha ka maanteetranspordi puhul. Meie hinnangul on õhusaaste negatiivsed mõjud toodud süsteemselt välja vaid praamide ja sadamas ootavate autode puhul. Ei ole selgitatud ka seda, kui olulisel määral (protsentuaalselt võrreldes praeguse praamiliiklusega) kasvuhoonegaaside eraldumise vähenemist prognoositakse. Juhul, kui vähendatakse praamile mineku ooteaega, oleksid ka praamiliikluse õhusaaste mõjud väiksemad. Jäätmete osas märgitakse Aruande lk 95, et koos transpordivoogude kasvust tingitud parvlaevaliikluse mahu suurenemisega suureneb ka parvlaevadel tekkivate jäätmete kogus. Samas ei saa seda käsitleda olulise otsese keskkonnamõjuna, sest inimtegevuse tagajärjel tekkiks see prügi kogus igal juhul, ainult püsiühenduse tulemusena ei kogutaks neid jäätmeid parvlaevadel, vaid näiteks Lääne- ja Saaremaa toitlustus- ja majutusasutustes. Teisalt võib ka väita, et sadamas ja praamil peatumine stimuleerib prügimajandusega tegelema, samas kui peatuseta läbisõidu puhul võib tekkida teeserva ja mere oluliselt suurem reostamine transpordivahenditest pärinevate jäätmetega Silla kasutamise ohud seoses ilmastikutingimustega Aruandes on käsitletud tunneli kasutamist talvel, ning leitud (lk 12): Talvel on tänu ventilatsioonile temperatuur tunneli sees võrdne välistemperatuuriga. Tunnelisse lekkiv vesi külmub miinustemperatuuridel ning tekitab teele jäämügarikke ja purikaid, mis suurendavad õnnetuse riske. Tuginedes Norra kogemustele hinnatakse tunneli hooldust võrreldes sillaga majanduslikult vastuvõetavaks. Samas ei ole Aruandes käsitletud silla talvise jäätumisega kaasnevaid ohte; ilmastiku analüüs silla puhul (udud, tugev tuul, jäide jne) puudub üldse. Toodud näited mujalt Euroopast ei ole otseselt rakendatavad, kuna talve kestus ja karmus on Suures Väinas erinev Rootsi, Taani või Norra rannikust. Tuleb arvestada, et sild jahtub rohkem kui tammid. Lisaks vajaks kindlasti käsitlemist tormide mõju silla kasutamisele ja ehitamisele. Hetkel ei ole aruandes alternatiive selles küsimuses võrdselt käsitletud. Lisaks vajab käsitlust ka võimalik avariiolukord seoses kehvade ilmastikutingimustega. Olukorras, kus avariisse satub ohtlikke veoseid vedav veok, ei ole reostuse piiramiseks sisuliselt mingeid vahendeid ja kemikaal vms satub otse tugeva vooluga Väinamere (Natura 2000 ala ja kalaveed) sissevoolu suudmesse. Samas on Aruande lk 87 märgitud, et konsultant ei soovita sillalt äravoolava veega spetsiaalselt ettevaatusabinõusid tarvitusele võtta Praamiühenduse ja püsiühenduse sotsiaalsed mõjud Aruande lk 78 märgitakse: Sotsiaalse mõju hindamisel tuleb arvestada lisaks Saare ma akonna elanikkonnale ka mandril (Läänemaal) kavandatava teetrassi eeldatavasse mõjualasse jäävat elanikkonda. Seejuures on soovitav analüüsida analoogsete püsiühenduste rajamisel kujunenud tegelikku olukorda ning nende ülekandumise tõenäosust Saare- ja Muhumaale. Vajalik on ka hinnangu andmine Väinamere piirkonna rannakalanduse olukorrale sotsiaalmajanduslike mõjude kontekstis, kuna see oli viimase ajani piirkonna olulisemaid sissetulekuallikaid. Praamiühenduse sotsiaalse mõju hindamisel tuleks arvestada ka praamisõidu emotsionaalsete aspektidega. Leiame, et sotsiaalmajanduslike mõjude käsitlus peaks olema laiem kui Saare, Muhu ja Läänemaa, seda just praamisõidu emotsionaalse aspektiga seoses, mis turistile on pigem positiivne ja kohalikule pigem negatiivne. Saaremaa silla sotsiaalne mõju ulatub kindlasti kaugemale sisemaale Pärnusse, Tallinnasse, Riiga. 5

6 4.5. Eelistatud trassivariandi valik Aruande kokkuvõttes öeldakse, et projekti mahus koostatud esialgse KMH eesmärgiks oli Saaremaa püsiühenduse erinevate trassivariantide võimalike oluliste keskkonnamõjude määratlemine kavandamise varases staadiumis. Hinnang on antud konsultandile kättesaadavate varem kogutud andmete põhjal, omapoolseid täiendavaid keskkonnauuringuid aruandest lähtuvalt tehtud ei ole. Aruande lk 4 kohaselt on esialgse keskkonnamõju hindamise käigus analüüsitud järgmisi trassivariante: - sild trassil I Kurevere-Kesselaid-Hellamaa; - sild trassil V Kurevere-Hellemaa: - sild trassil II Virtsu-Kuivastu; - sild trassil III Virtsu-Viirelaid-Võiküla Kuivastu - tunnel trassil III (sh sild vahemikus Viirelaid Võiküla); - parvlaevaühendus 0-alternatiivina. Küsimusi tekitab konsultandi poolt eelistatud trassivariandiks nimetatud sild trassil III. Selle trassivariandi eelispositsioon tuleneb aruande lk 4 kohaselt tehnilise abi projekti raames tehtud tehnilistest ja majanduslikest hinnangutest (vt ka lk 8 p 1.1). Samas märgitakse aruande lk 7: Võrreldes kokkuvõtlikult püsiühenduse trassivariantide mõju olulisust, võib olemasolevate andmete põhjal järeldada, et tunnel oleks piirkonna looduskeskkonna seisukohalt parim lahendus. Sillavariantidest oleks keskkonnakaitse seisukohalt parim sild trassil II, millele järgneks sild trassil III. Viimast ei saa küll käesoleva analüüsi tulemusena täie kindlusega öelda, kuna trassi III kohta on Võiküla ja Kuivastu külade vahelises lõigus taimestiku ja loomastiku uuringud tegemata. Antud kontekstis jääb ebaselgeks sillavariandi eelistamine trassil III, mis Aruande lk 7 esitatud info kohaselt jääb ka alla II trassiv ariandile. Palume selgitada, kuidas sellisele järeldusele on jõutud ning millisel põhjusel oleks tunnel ja sild trassil II vähem eelistatud sillast trassil III. Ehkki trassi III näol ei ole tegemist veel kinnistatud otsusega ühe variandi kasuks, näeme siiski konsultandi poolset selget suunamist tööde etapis, kus see meie arvates ei ole kohane, arvestades püsiühenduse rajamise võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku linnu-ja loodushoiualale ning põhimõtet, et parim alternatiiv saab siiski selguda võrdselt põhjaliku käsitlusega analüüsi käigus. Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/ EMÜ (loodusdirektiiv) art 6 lõikes 3 öeldakse, et mis tahes kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala korraldamisega või ei ole ala korraldamiseks otseselt vajalik, kuid mis kas eraldi või koos teiste kavade või projektidega ala tõenäoliselt oluliselt mõjutab, tuleb asjakohaselt hinnata nende tagajärgede seisukohast, mida ta alale kaasa toob, silmas pidades ala kaitse eesmärke. Kui konsultant toob välja protsessi põhimõtteliselt suunavaid eelistusi juba konkreetse trassivariandi osas, siis peaksid juba olemas olema selleks vastavad Natura võrgustiku alasid puudutavad keskkonnamõju hindamise tulemused, kuna direktiivi nõuete kohaselt tuleb püsiühendusega seonduvaid asjaolusid hinnata eelkõige ala kaitse-eesmärkide seisukohast. Järelikult tuleks ala spetsiifikast lähtuvalt hakata otsuseid ühe või teise trassivariandi kasuks või kahjuks tegema samuti ala kaitse-eesmärke silmas pidades. Oleme seisukohal, et käesolev projekt (ning selles määratletud eelistatud trassivariandid) hakkab selle realiseerumisel koos teiste kavade ja projektidega ala tõenäoliselt oluliselt mõjutama. Seetõttu peaks trassivariantide seadmine eelisjärjekorda käima paralleelselt Natura 2000 loodus-ja linnuhoiualade keskkonnamõju hindamisega. Sama teema all juhime aruande koostajate tähelepanu mõningatele puudustele ja vastuoludele tekstis: 6

7 Aruande lk 5 räägitakse varasemate keskkonna-ja tasuvusuuringute tulemuste põhjal välja jäänud trassivariantidest, ent puudub trasside III ja IV sillavariandi asukoha täpsustus. Samuti puudub info selle kohta, miks on neid variante keskkonnakaitseliselt vastuvõetamatuteks peetud. Ka tekib küsimus trassi III alavariandi kohta aruande lk 4 toodud trassivariantide hulgas. Kas III alavariant on veel mingi täiendav trass lisaks nendele, või üks neist kahest väljatoodud III variandist? Palume Aruannet selles osas täpsustada Segadust tekitab asjaolu, et kui Aruande lk 4 lõpus selgitatakse, et püsiühenduse tehnilise konstruktsiooni alternatiivid ei oma kavandamise käesolevas staadiumis keskkonnakaitse seisukohalt põhimõttelist tähtsust, mistõttu neid ei analüüsitud, siis lk 5 märgitakse: Aruandes analüüsitakse Saaremaa püsiühenduse trassivariantide võimalikku negatiivset k eskkonnamõju. Eraldi analüüsitakse kavandatava püsiühenduse tehnilise lahenduse poolt põhjustada võivat pikaajalist mõju ning ehitusaegset (lühiajalist mõju) erinevatele keskkonnaelementidele ning aspektidele, millele edasise kavandamise käigus tuleb enam tähelepanu pöörata. Tekib küsimus, kas püsiühenduse tehniline lahendus ja tehniline konstruktsioon on erinevad asjad ning kui see on nii, siis milles nende erinevus seisneb? Trassivariantide mõjude kirjeldusel (lk 5-6-7) võiks olla ühtsem struktuur - praeguses tekstis on ainsana toodud eelised välja II trassivariandi ja tunneli puhul Ei saa nõustuda konsultandi seisukohaga lk 7, mille kohaselt peavad uuringud keskenduma kõige sobivamatele trassivariantidele, mis on kindlaks tehtud 2005.a. läbi viidud tasuvusuuringus. Trassivariantide valik ei saa juba eelpool viidatud Loodusdirektiivi nõuetest tulenevalt lähtuda ainult majanduslikust sobivusest. Vastasel juhul muutub ka lk 16 väljatoodud põhimõte, mille kohaselt otsus peab olema tasakaalustatud, otsustamisel tuleb kaaluda võrdselt nii keskkonnakaitselisi, majanduslikke kui ka sotsiaalseid aspekte. Ühtegi kolmest komponendist ei tohiks üle võimendada raskesti järgitavaks, kuna juba töö varases etapis on lähtealuseks võetud silla majanduslik tasuvus ning kogu järgnev tegevus sellest lähtubki. Tasakaalustatud protsess tähendaks seda, et ka selle varasemad etapid enne põhiküsimuse (rajada või mitte rajada?) otsustamist lähtuksid samast põhimõttest iga olulise protsessi põhimõtteliselt suunava otsuse jaoks on tarvis omada piisavalt informatsiooni nii majanduslike, keskkonnakaitseliste kui ka sotsiaalsete aspektide osas. Kõigepealt tuleks trassivariantide asemel käsitleda üldiseid alternatiive (vt käesolevate kommentaaride p 4.1) Alternatiivsete variantide mõjuala kirjeldus Aruande punktis 3.2 on kirjeldatud trasse, kuid mõjuala kirjeldus puudub. Teksti lõpus on märgitud, et alternatiivsete trasside mõjualade määratlemise põhimõtted on analoogsed eelmises peatükis III trassivariandi kohta tooduga. Leiame, et mõjuala ulatus peaks olema määratletud võimalikult täpselt kõigi trassivariantide puhul eraldi Puuduv hinnang tunneli rajamise ja kasutamise ning parvlaevaliikluse jätkamise mõjule Aruande punktis käsitletakse kavandatavate trasside mõju Väinamere veevahetusele. Alternatiive ei ole aga võrdselt käsitletud, kuna selles punktis kirjeldatakse ainult sildade ja tammide mõju Väinamerele. Ka viites nr 58 antud töö pealkiri Possible influence of bridges and dams ütleb, et töö mille põhjal kokkuvõtted on tehtud, ei puuduta tunneleid. Samas tuleks alternatiive käsitleda võrdse põhjalikkusega, mistõttu teeme ettepaneku sedagi aspekti kajastada (kasvõi viitega sellele, et tunnelite tehnilise lahenduse mõju pole uuritud ning seda on vaja edaspidi teha). 7

8 Punkti kokkuvõte, mille kohaselt on suhteliselt kõige ebasobivamaks III variant, tekitab taas küsimusi lk 4 ja 8 ning mujal aruandes toodud seisukohtade osas, mis annavad eelispositsiooni trassivariandile III. Palume eeltoodut arvestades pöörata erilist tähelepanu trassivariantide ja nendega kaasneva mõju selgele kirjeldamisele võimalikult võrdses mahus. Ka paljudes teistes Aruande osades on käsitletud vaid silla rajamise ja kasutamise mõju, mistõttu alternatiive ei ole võrdselt käsitletud: - punkt Mõju rannikuprotsessidele kirjeldab samuti üldsõnaliselt vaid sillavariantide mõju rannikuprotsessidele erinevatel trassidel; - punktis puudub taas tunnelivariandi käsitlus; - punktis ei ole käsitletud tunneli ja parvlaevaliikluse mõju linnustikule; - punktis puudub tunnelivariandi ja parvlaevaliikluse jätkamise mõju hinnang hüljestele; - punktis puudub tunneli ja 0-alternatiivi mõju kirjeldus loomade rändele; - punktis puudub samuti tunneli mõju kirjeldus muinsuskaitseobjektidele; - punkt puudub samuti tunneli ehitusaegse mõju kirjeldus maismaataimestikule ja loomastikule; - punktis puudub mõju kirjeldus, mida põhjustab tunneli rajamine põhjaelustikule; - punktis teeme ettepaneku käsitleda tunneli osa põhjalikumalt. Hetkel on esitatud vaid üks lause: Saaremaa püsiühenduse erinevatest variantidest ei avalda tunnel kalastiku olukorrale olulist negatiivset mõju. Samas ei ole selge, kas tunneli rajamine ei avalda mingit mõju ning täiendavaid uuringuid ei olegi tarvis (erinevalt sillavariandist) teha või mingi mõju siiski on ja uuringud tuleks teha?; - punktis puudub ehitusaegse mõju kirjeldus linnustikule tunneli puhul; - punktis puudub tunneli ehitusaegse mõju kirjeldus hüljestele; - punktis puudub tunneli ehitusaegse mõju kirjeldus inimestele; - punktides , Ehitusaegne staadium ja Toimimise staadium antud juhised on samuti sillakesksed. Et alternatiive tuleks võrdselt käsitleda, tuleks Aruandesse vastav puuduv info lisada Tehnilise konstruktsiooni alternatiivid Aruande lk 11 soovitab konsultant keskenduda eelpingestatud raudbetoonsillale ja vantsillale trassil III. Samas ei ole põhjendatud, miks konsultant leiab, et just need alternatiivid on tema arvates sobivaima d. Leiame, et arutluskäiku kuni järelduseni oleks vaja kirjeldada. Aruande lk 7 märgitakse muuhulgas: Võrreldes kokkuvõtlikult püsiühenduse trassivariantide mõju olulisust, võib olemasolevate andmete põhjal järeldada, et tunnel oleks piirkonna looduskeskkonna seisukohalt parim lahendus. Sellega seoses vajaks selgitamist Aruande lk 11 esitatud seisukoht, mille kohaselt uputatav tunnel võib, arvestades püsiühenduse asukoha tingimusi, konkureerida küll kaljutunneli lahendusega, kuid arvatavasti mitte sillavariantidega. Sisuliselt lükatakse selles lõigus ümber lk 7 antud seisukoht tunnelivariandi konkurentsivõimelisuse osas üldse. Leiame, et praeguses töö etapis, arvestades meie ülaltoodud kommentaare, ei ole võimalik selliseid eelistusi paika panna. 5. Mõjude hindamine looduskeskkonnale 5.1. Natura 2000 Omaette küsimuseks on Natura aladele avalduvate keskkonnamõjude hindamine. Aruandes on seda küll põhjalikult puudutatud, kuid vastava mõju hindamise käsitlus ei ole päris täielik. 8

9 Natura mõjude hindamise erisused tuuakse välja aruande punktis (lk 17), kuid sellest punktist on välja jäänud selgitus selle kohta, et kui hoolimata plaani elluviimisega kaasnevast negatiivsest mõjust peetakse plaani elluviimist avalikkuse jaoks esmatähtsatel põhjustel siiski oluliseks, tuleb rakendada hüvitusmeetmeid, tagamaks Natura 2000 üldise sidususe kaitset (direktiiv 92/42/EMÜ art 6 lg 4). Aruande punktis (lk 73) märgitakse, et loodusdirektiivi kohane mõjude hindamine on võimalik läbi viia eraldi tööna või KSH aruande koosseisus eraldi peatükina. Siin vajaks ehk täpsustamist, et KeHJS kohaselt tuleb ka Natura aladele avalduva mõju hindamine läbi viia keskkonnamõju hindamisena vastavalt KeHJS nõuetele. Seoses kaitsealadele avalduvate mõjude hindamisega juhime tähelepanu ka sellele, et aruande lk 19, kus loetletakse püsiühenduse mõjualasse jäävaid kaitstavaid loodusobjekte, ei ole mainitud Matsalu Rahvusparki, mis ometi asub mõnede trassivariantide pea vahetus läheduses Tundlikud ja kaitstud elupaigad Aruande lk 26 on kajastatud infot inventuuri kohta, mis viidi läbi 90-ndate aastate esimesel poolel ranna -ja luhaniitude määramiseks. Käesolevate kommentaaride koostamisel konsulteerisime selles küsimuses inventuuri läbiviija Eerik Leibakuga, kelle hinnangul on andmed tänaseks aegunud. Samuti märkis E. Leibak, et trükises olev "looduskaitseväärtus" ei tähenda mitte ala loodusväärtust (koosluselist, liigilist, esteetilist vms), vaid pelgalt seda, kas niitu tasuks looduskaitse alla võtta (mõne kaitsealaga liita) a. inventuuri aegu ei olnud ka Euroopa Liidu elupaigamääratlused aktuaalsed. EPMÜ zooloogia ja botaanika instituudi teadurite Toomas Kuke ja Marek Sammuli sõnul on Pärandkoosluste Kaitse Ühingu poolt viidud läbi niitude inventuurid ja andmebaasi näol olemas uus ülevaade. Läänemaa rohumaade käsitlus on ilmunud omaette trükisena. Viirelaiu taimestiku kohta on info aastal tehtud Suure väina ymbruse looduskeskkonna hinnagutes (TÜ,koostanud Volli Kalm ja Argo Jõeleht). Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku asendada punktis Tundlikud ja kaitstud elupaigad vananenud andmed kaasaegsematega Kaitstavad liigid Aruande lk 19 tuuakse kaitstavate loodusobjektide all välja mh ka kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. Samas märgitakse: Kavandatava püsiühenduse trasside mõjualasse jäävate kaitstavate loodusobjektide valitsejateks on üldjuhul Saaremaa ja Läänemaa Keskkonnateenistused. Puhtu-Laelatu maastikukaitseala valitseja vastavalt ala kaitse-eeskirjale on Matsalu Ra hvuspargi Administratsioon. Juhime tähelepanu asjaolule, et viidatud asutused ei saa olla mitte kõigi kaitstavate loodusobjektide valitsejad. Kaitsealused looma- ja linnuliigid on rändavad seega on otsustuse pädevuse tase mitte lokaalsel vaid riiklikul või rahvusvahelisel tasemel. Siin tuleb kaaluda ka piiriülese keskkonnamõju hindamise vajalikkust vastavalt KeHJS 46 ning rahvusvahelistele kokkulepetele Linnud Huvitava momendina on aruandes lindudele avalduva mõju osas tuginetud Eesti Ornitoloogia ühingu foorumi arutelule, täpsemalt ühele arvamusele sellest foorumist (aruande lk 59 ja 74 Konsultant nõustub Eesti Ornitoloogiaühingu Linnufoorumis esitatud seisukohaga, et normaalsetes 9

10 ilmastikutingimustes sild rändlindudele ohtlik ei ole. Oht tekib peamiselt halbade ilmastikutingimuste korral (madalad pilved, paduvihm, paks udu, tugev tuul). Nendes tingimustes lendavad linnud tavapärasest madalamalt ning nende orienteerumine on raskendatud. Et arvamust on korduvalt kasutatud alusena väitele, et normaalsetes ilmastikutingimustes sild rändlindudele ohtlik ei ole, ei saa õigeks pidada niivõrd olulise väite esitamisel tuginemist pelgalt netifoorumis esitatud arvamusele (isegi juhul, kui selle on esitanud oma ala spetsialist). Lisaks märgime, et lindude rände ajal, mil Suurt Väina läbib miljoneid rändlinde, on ilmastikuolud sagedasti just ebanormaalsed esineb udu, vihmad, tuuled. Pealegi on sild rändeteega risti, mis tekitab Öresundist mõneti erinevad lennutingimused. Kui juba viidatud Linnufoorumi arutelu allikana kasutada, oleks objektiivsuse huvides ehk vaja välja tuua ka postitus milles märgitakse: Lindude kaitse mõttes vast on palju rohkem teha ehitiste akende, majakate ja suurte sildade suhtes. Majakad ja sillad on udustel rändeöödel suured lõ ksud. Sõber sõitis kunagi autoga Taanist Rootsi ja nende vahelist väina ületava pika silla peal suri sel öösel ca lindu - linde oli kogu aeg lennanud vastu autosid nii, et kogu sild oli kaetud linnulaibamögaga. Leiame, et rändlindude lennukõrgusteks on vaja korralikku radaruuringut, mitte mingeid tundmusi Põhjaloomastik Põhjaloomastiku osas jääb pisut ebaselgeks, kas konsultant peab vastavaid uuringuid vajalikuks või mitte. Aruande lk 51 nenditakse lihtsalt, et spetsiaalseid uuringuid Suures väinas seoses püsiühenduse rajamise võimaliku mõjuga läbi viidud ei ole, lk 71 märgitakse aga järgmist: Suures väinas Natura kaitseeesmärkidele vastavaid merepõhjaelustiku kooslusi ei ole määratud. Seega tõenäoliselt kaitset väärivaid põhjaelustiku kooslusi püsiühendus negatiivselt ei mõjuta ning loodusdirektiivi artiklile 6 vastava mõju hindamisel ( Natura-hindamisel ) piisab põhjaelustiku seisukohalt tõenäoliselt ekspertarvamusest, mis kinnitab, et Suures väinas kaitstavaid kooslusi pole. Tekib küsimus, kas merepõhjaelustiku koosluste olemasolu ning negatiivse mõju puudumist saab tõesti mõjutada üksnes asjaolu, et selliseid kooslusi ei ole määratud. Leiame, et uuringud on vajalikud ka põhjaelustiku osas ning see tuleks selgelt välja tuua Mereimetaja d Aruande lk 75 käsitletakse eraldi teemana mõju hüljestele. Vastavalt uuematele leidudele tuleb edaspidi kindlasti käsitleda ka pringlit (Phocaena phocaena). Liik on Euroopas seotud mitmete rahvusvaheliste konventsioonidega. Soovitame vastavalt ka siis alajaotuste nimetuseks mereimetajad. 6. Lõpetuseks Aruande lk 16 on esile toodud hea põhimõte: Teisest küljest kui on olemas näiteks kaalukad ja põhjendatud keskkonnakaitselised argumendid püsiühenduse rajamise vastu, siis peavad olema ka sama hästi põhjendatud majanduslikud ja/või sotsiaalsed kaalutlused (eriti olulised üldsuse huvid) püsiühenduse rajamise poolt. Antud asjas tuleks arvestada, et juba esialgne mõjude hindamine näitab väga olulist keskkonnale tekitatavat kahju, samas ei ole toodud majanduslikud ja sotsiaalsed argumendid ühenduse rajamise poolt võrdselt kaalukad. Siin on oht poliitilise otsuse langetamiseks, mille keskkonnahind on kõrgem, kui poliitikute vastutusvõime. Seega tekib küsimus, kui kaugele võib elupaikade kahjustamise ja hävitamisega minna, et tulemuseks saadav kasu veel end ära tasuks. Iseäranis päevakohasena on Eesti Päevalehes ilmunud artikkel Miks liigid välja surevad?, milles TÜ taimeökoloogia professor Martin Zobel tõdeb, et liikide väljasuremise esimeseks põhjuseks on elupaikade otsene hävitamine. 10

11 Lugupidamisega, Kärt Vaarmari Eestimaa Looduse Fond Kommentaaride koostamisel osalesid: Mart Jüssi (Eestimaa Looduse Fond) Helle Vilu (Nõmme Tee Selts) Liis Keerberg (Eesti Roheline Liikumine) Kärt Vaarmari (Eestimaa Looduse Fond) 11