Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust Teostaja: OÜ Tark Mets, Heiki Hepner Tellija: Erametsakeskus Kohila 2016
Puiduturg ei ole ka 2016. a I kvartalis tõusule pööranud ja seda vaatamata sellele, et juba 2015. aasta algus tõi kaasa tuntava puiduhindade languse. Erametsa statistika järgi on aastavahetuse ajaga võrreldes esimese kvartali lõpus okaspuu standardpalkide hinnad jäänud samale tasemele. Peenpalgid on kolme kuuga pisut odavnenud. Aastataguse ajaga võrreldes on kõige vähem odavnenud kuusepeenpalk (ca 2%) ning enim männipeenpalk (ca 6%). Männi- ja kuuse standardpalkide hinnalangus on aastaga olnud 3%. 2016. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel männipalgil 68,19 /tm, männipeenpalgil 62,29 /tm, kuusepalgil 66,61 /tm ja kuusepeenpalgil 62,62 /tm (vt joonis 1 ja tabel 1) 1. Hinnaülevaate koostamise ajaks oli RMK avaldanud hinnastatistika veebruari seisuga. Kõikide okaspuupalkide hinnad olid veebruaris 2016 võtteldes november 2015 kasvanud. Kõige suurema kasvu oli teinud kuusepeenpalk (ca 10%) ja kõige vähem männipalk (ca 2%). Kuusepalgi ja männipeenpalgi hinnakasv jäi kahe eelpool toodud näitaja vahele. Aastataguse ajaga võrreldes on olukord siiski teine. Ainsana on mõne kümnendikuga plussis kuusepeenpalgi hind, mis tegi muljetavaldava hüppe veebruaris. Teised sordid on miinuses. Enim, ligi 5%, on aastaga odavnenud männipeenpalk (vt joonis 2 ja tabel 2). Ka Soome ümarmetsamaterjali hinnastatistika kajastab viimaseid keskmisi hindu veebruari seisuga. Eelmise aasta novembriga võrreldes on kõik hinnamuutused üleval pool nulli. Kui männipeenpalgi hind on jäänud sisuliselt samale tasemele (+0,1%), siis kuusepeenpalk on kolme kuuga kallinenud enam kui 4%. Standardpalkide hinnad jäävad nende kahe näitaja vahele. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnatrend üldiselt sama. Männipalk on kerges miinuses (-0,6%). Kõik teised sordid on aastaga kallinenud ning kõige suurem hinnakasv on kuusepeenpalgil (+4,3%) (vt joonis 3 ja tabel 3). Lehtpuu jämesortimentide hinnad on erametsa statistika alusel aasta kolme esimese kuuga kas kergelt kasvanud või jäänud samale tasemele. Hinnakasv on siiski küllaltki väike, jäädes alla 2%. Aastataguse ajaga võrreldes on pilt siiski hoopis teine. Kõik sordid on odavnenud, millest lepapalk kõige enam (10,5%). 2016. aasta esimese kvartali lõpu seisuga oli keskmine hind erametsa hinnastatistika alusel kasepakul 80,85 /tm, kasepalgil 63,33 /tm, haavapalgil 38,33 /tm, lepapalgil 34 /tm (vt joonis 1 ja tabel 1). Riigimetsast müüdud kase jämesortide hinnad on 2015. aasta novembriga võrreldes mõõdukalt kallinenud ja haavapalgi hind pisut odavnenud. Eelmise aasta veebruariga võrreldes on kõik hinnad siiski odavnenud. Enim on odavnenud haavapalk (7,5%) ja vähim kasepalk (ligi 2%) (vt joonis 2 ja tabel 2). 1 Puiduturu ülevaate koostamisel on pärast Keskühistu Eramets (edaspidi KEM) moodustamist kasutatud ümarpuidu hindade arvutamiseks KEM-ile ettevõtete poolt tehtud hinnapakkumisi. Alates 2014. a IV kvartalist on lisatud Eesti Puidumüügikeskuse (EPK) hinnastatistika. Mõlemad hinnastatistikad tuginevad kindlate ettevõtete ostuhindade aritmeetilisele keskmisele. Kui algselt esitleti mõlemat statistikat eraldi, siis nüüd, alates 2016. aasta algusest on kasutusel ühine hinnastatistika. Et tulemused oleksid varasemate perioodidega võrreldavad, on nad ümber arvutatud kuni 2014. a detsembrini, mil alustati EPK hinnastatistika kogumist. Enne 2014. aasta detsembrit toodud keskmised hinnad tuginevad jätkuvalt ainult KEM hinnastatistikale. Ühise nimena kasutatakse edaspidi erametsa hinnastatistika. Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 2
Põhjanaabrite juures on kasepalgi hinna kõikumine väiksem kui meil. Kolme kuuga on hind kasvanud poolteist protsenti ja aastaga langenud 0,4%, olles veebruaris 46,98 /tm. (vt joonis 3 ja tabel 3). Paberipuiduturul on hinnad väga pikalt maas olnud ja ei toonud muutusi siin ka 2016. aasta esimene kvartal. Hetkel on kõige kallimaks paberipuidu sordiks männipaberipuit. Eelmise aasta lõpu seisuga on see sort küll 2,5% kallinenud, kuid tihumeetri hind on endiselt rahuldavast allpool. Teised sordid on esimese kvartaliga tuntavalt odavnenud, kusjuures kõige enam on hind kukkunud haavapuidul (ligi 10%). Seisuga märts 2016 maksis tihumeeter männipuitu 31,08, kuusepuitu 28,13, kasepuitu 29,63 ja haavapuitu 26,35. Aastataguse ajaga võrreldes on hinnatrend sama. Männipuit on aastaga pisut kallinenud (1,5%), kuusepuit enam kui 4% odavnenud, kasepuit koguni 12% odavnenud ja haavapuidu hind on kukkunud enam kui 15% (vt tabel 1, joonis 1). Kui eelmisel kvartalil oli männipaberipuit ainus paberipuidu sort, mis riigimetsas odavnes, siis nüüd on see kõige suurema ja tuntava kasvuga (ligi 9%). Siiski ei ole tegemist kallima sordiga. Kallim paberipuidu sort riigimetsas on kasepaberipuit, mis ainsana viimase kolme kuuga pisut (ligi 2%) odavnes. Kuusepuit kallines kolme kuuga enam kui 2 protsenti ja haavapuit koguni enam kui 17%. Vaatamata haavapuidu väga suurele kallinemisele on haavapaberipuidu hind riigimetsas selgelt kõige madalam võrreldes teste paberipuidu sortidega (vt tabel 3, joonis 3). Soomes oli tänavu veebruaris kõige kallimaks paberipuidu sordiks kuusepuit, mis kallines viimase kolme kuuga kolm protsenti. Männipuit odavnes selle ajaga ligi protsendi ja kasepuit enam kui kolm protsenti. 2015. aasta veebruariga võrreldes on kuuse- ja männipuidu hind mõned kümnendikud protsendid kasvanud ja kasepuidu hind enam kui kaks protsenti kahanenud (vt tabel 3, joonis 3). Tabel 1. Erametsa ümarpuidu hinnad käibemaksuta lõpplaos seisuga märts 2016 2 Hind Hinnamuut võrreldes Hinnamuut võrreldes aasta Sort euro eelmise kvartali hinnaga taguse hinnaga männipalk 68,19 0,0% -3,2% männipeenpalk 62,29-1,2% -5,9% kuusepalk 66,61 0,1% -3,0% kuusepeenpalk 62,62-0,5% -2,3% kasepakk 80,85 1,7% -1,0% kasepalk 63,33 1,0% -2,2% haavapalk 38,33 0,9% -4,2% lepapalk 34,00 0,0% -10,5% männipaberipuit 31,08 2,5% 1,5% kuusepaberipuit 28,13-4,7% -4,3% kasepaberipuit 29,63-6,6% -12,0% haavapaberipuit 26,35-9,9% -15,1% küttepuit 21,68-7,1% -6,5% 3 Hinnastatistika aluseks on KEM-le ja EPK-le ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 3
Joonis 1. Erametsa puidu hinnad ilma käibemaksuta suuremate ettevõtete lõpplaohindade alusel 3 3 Hinnastatistika aluseks on KEM-le ja EPK-le ettevõtete poolt pakutud sortimentide aritmeetilised keskmised lõpplaohinnad. Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 4
Joonis 2. RMK puiduhinnad vahelaos (metsas laoplatsis) ilma käibemaksuta (allikas RMK). 4 Tabel 2. RMK sortimentide vahelaohinnad ja nende muutumine seisuga veebruar 2016 (allikas RMK) Hinnamuut võrreldes Hinnamuut võrreldes Vahelaohind /tm kolme kuu taguse eelmise aasta sama aja Sortiment ilma käibemaksuta hinnaga hinnaga Männipalk 65,75 2,4% -1,5% Männipeenpalk 54,16 4,7% -4,7% Kuusepalk 63,67 4,5% -0,7% Kuusepeenpalk 50,11 10,4% 0,3% Kasepakk 99,32 4,3% -4,0% Kasepalk 58,70 2,6% -1,7% Haavapalk 30,86-2,5% -7,5% Männipaberipuit 24,81 8,8% 1,8% Kuusepaberipuit 24,26 2,2% 0,4% Kasepaberipuit 25,33-1,7% -8,9% Haavapaberipuit 21,66 17,1% 0,6% Küttepuit 20,11 7,6% 3,9% Keskmine 38,96-0,2% 0,4% Hakkpuit 5 29,00-0,2% 5,4% 4 Paberipuidu hind kujuneb männi-, kuuse- ja kasepuidu hinna aritmeetilise keskmise järgi. 5 Lõpplaohind Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 5
Joonis 3. Soome keskmised ümarpuiduhinnad vahelaos 6 (allikas Luke, METLA) Tabel 3. Puiduhindade muutumine Soomes seisuga veebruar 2016 (allikas Luke, METLA) Männipalk Kuusepalk Kasepalk Männipaberipuit Kuusepaberipuit Kasepaberipuit Männipeenpalk Kuusepeenpalk Puiduhind /tm 56,56 56,71 46,98 27,56 30,31 28,69 34,99 37,21 Võrreldes 3 kuu 1,0% 3,4% 1,5% -0,9% 3,0% -3,4% 0,1% 4,2% taguse ajaga Võrreldes -0,6% 2,2% -0,4% 0,4% 0,6% -2,1% 1,6% 4,3% eelmise aasta sama ajaga 6 Hankintanhinnat (vahelaohinnad) Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 6
Küttepuidu hind on nii nagu paberipuidu hindki erakordselt madal ning aastaalgus on toonud täiendava hinnalanguse. Kindlasti on küttepuidu hinda negatiivselt mõjutanud soe talv (vt joonis 5), mis oluliselt on vähendanud kohapealset nõudlust. Erametsa hinnastatistika järgi langes küttepuidu hind tänavu aasta esimese kvartaliga enam kui 7%, jäädes pidama tasemele 21,68 /tm pidama. Veel madalamal oli hind sügaval masu ajal 2010 aasta esimesel poolel ja on arusaamatu nende küttepuidu kasutajate hirm, kes on viimaste kuudel rääkinud kohesest metsikust hinnahüppest, kui Eesti Energia peaks hakkama elektri tootmisel energiapuitu kasutama. Aastataguse ajaga võrreldes on küttepuidu hind langenud 6,5%. Riigimetsa majandajal on küttepuiduga pisut paremini õnnestunud äri ajada. Veebruaris maksis tihumeeter küttepuitu riigimetsas tee ääres 20,11 eurot, mis tähendab, et kolme viimase kuuga on hind kasvanud 7,6% ja aastaga ligi 4% (vt tabel 1, joonis 1, 2 ja 4). RMK poolt koju toodav eratarbijale mõeldud lehtpuu küttepuidu hind on veebruaris pisut langenud ja okaspuupuidu hind pisut tõusnud (vt tabel 4). Riigimetsast raidmete varumise hind eratarbijale on 6,50 eurot kuupmeetri kohta (50,70 eur/ha) ja kännupakkude hind 9,90 eurot m³ kuupmeetri kohta (68,43 eur/ha), millele lisandub käibemaks. 7 RMK poolt müüdava hakke hind on kvartaliga 0,2% kahanenud, kuid aastaga on hind 5,4% kasvanud. Veebruaris 2016 maksis tihumeeter haket riigimetsas 29 eurot, mis teeb puistekuupmeeetri hinnaks 10,43 eurot (vt tabel 2) 8. Tabel 4. RMK Küttepuidu müügihinnad koos kohale toomisega (sh käibemaks) (allikas RMK) Küttepuidu liik Hind /m³ 10.08.2015-01.02.2016 Hind /m³ alates 01.02.2016 Kogus 10 tm Kogus 24 tm Kogus 10 tm Kogus 24 tm Lehtpuuküttepuit 38,40 29,76 37,44 28,80 Kuuse- ja männiküttepuit 40,56 31,92 41,16 32,52 7 RMK 25.07.2014 8 Alates 2013. a hakkas ka RMK oma hinnastatistikas hakkpuiduhinda näitama, teisendades puistekuupmeetrid koefitsiendiga 2,78 tihumeetriteks. Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 7
Joonis 4. Küttepuidu hinnad käibemaksuta. RMKl vahelaohind (metsas tee ääres laoplatsil), erametsal lõpplaohind (allikas: RMK, KEM, EPK) Joonis 5. Aasta keskmised temperatuurid kuude lõikes (allikas Baltic Energy Services) Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 8
Kui kolm kuud tagasi ennustasid pessimistlikumad prognoosijad 2016. aastaks nafta hinnaks 40- dollarilist barrelihinda 9, siis aastaalguses vähemalt tundub, et nende ennustus lähebki täide. Aasta alguse keskmine hinnatase jääb allapoole 40 dollari piiri. Kvartaliga on nafta hind täiendavalt 18% odavnenud. Odavnenud on ka dollar euro suhtes (1,8%) 10 ning küttepuit (7,2%). 11 Kaks viimast näitajat tasandavad teineteist, kuid arvestades nafta hinna languse osakaalu omavad nad marginaalset mõju. Nii on puidu konkurentsivõime nafta suhtes 2016. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langenud veel ligi 13%. Aastaga on puidu konkurentsivõime nafta hinna suhtes langenud veerandi (25%) (vt jooniseid 6 ja 7) 12 ja pole pärast majanduskriisi 2009. a algusest veel kordagi nii madalal olnud. Märtsis oli elektrienergia keskmine hind 29,4 /MWh, mis tähendab kuuga 4% kallinemist. Aasta keskmine elektrienergia hind oli esimese kvartali lõpus 30,9 /MWh. 13 CO2 kvootide hinnad langesid ka märtsis. EUADEC-16 jõudis oma lokaalse miinimumini 4,8 eur ühe tonni eest. 14 Joonis 6. Nafta hind (allikas www.plus500.ee) 9 Postimees 02.01.2016 10 Aritmeetiline keskmine hind, mis on arvutatud keskmiste nädala hindade alusel 11 Arvutatud kuude aritmeetilise keskmise hinnana 12 www.plus500.ee 13 Baltic Energy Services 11.04.2016 14 Baltic Energy Services 11.04.2016 Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 9
Joonis 7. Nafta ja puidu hinna võrdlus. Võrdluse tegemisel aluseks võetud: 1 barrel naftat võrdub 0.136 t naftat võrdub 0,136 toe; 1t puitu võrdub 2 tm puitu võrdub 0,22 toe (allikas: nafta hind www.plus500.ee, puiduhind KEM hinnastatistika) Värske statistika näitab, et Eesti puidutööstuse toodangumaht on täna kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Alates 2011. aastast on tootmine Eestis kasvanud 28%, samal ajal kui Euroopa Liidus tervikuna on see langenud. Swedbanki puidutööstuse sektori juht Mait Kaup ütles värsketele uuringuandmetele viidates, et puidutöösturid on mõõdukalt optimistlikult meelestatud ning kaks kolmandikku neist plaanib tänavu käivet kasvatada. Puidutööstus on suurim kaupade netoeksportija teiste tegevusaladega võrreldes ja samuti kõige rohkem kaupade netoeksporti kasvatanud tegevusala alates 2009. aastast, märkis Mait Kaup. Ettevõtjad prognoosivad eksportmüügi osakaalu püsimist käibes varasemaga samal, 73% tasemel. Küsitluses osalenud puidutööstuse ettevõtete eksport on välisturgude lõikes hästi hajutatud. Kõige olulisemaks sihtturuks peetakse Soomet, mis moodustab kogu müügimahust siiski vaid 16%. Järgnevad Saksamaa, Rootsi, Norra ja Läti. Võimaluste kasvu nähakse enim Rootsis, huvitava tendentsina on fookusesse tõusnud Suurbritannia turg, mida plaanib sihtida iga neljas puidutööstur. Mait Kaup kinnitas, et puidutööstuse tootmisvõimekus on paranenud. Swedbanki küsitlusele vastanud puidutööstusettevõtjad planeerivad tänavu investeeringuid enam, kui tööstusettevõtted keskmiselt. Investeeringute teravik on suunatud efektiivsuse kasvatamisele, väga selgelt on tähelepanu alla võetud ka tootearendus. 15 15 EMK 28.04.2016 Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 10
Ka väliskaubanduse statistika on aastaalguses pigem optimismi sisendav. Eesti eksport veebruaris suurenes. Enam kui pool aastat kestnud langus sai sellega küll lõpu, kuid järgnevatel kuudel kasv nii kõrgele tõenäoliselt ei ulatu prognoosib SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. 16 Positiivselt vaatab tulevikule puitmajade tootja AS Ritsu, kes on sisenenud taas Skandinbaaviaturule Norrasse, Rootsi, ja seda just elementmajade toel. Maju valmistatakse ligi neljakümnesse riiki. Hea nõudlus on Aserbaidžaanis, partnerite seas on Iisrael, on lisandunud Belgia ja käesoleval aastal tarniti esimene maja Ka kaugele Uus-Meremaale. Tugevad koduturud on Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Holland. 17 RMK nõukogu kinnitas 2015. aasta auditeeritud majandustulemused, mille kohaselt ulatus käive 165,2 miljoni ja dividendide tulumaksustamise eelne kasum 36,6 miljoni euroni. Aastaga kasvas käive 1%, hinnalangus puiduturul kahandas kasumit 18%. Puitu müüs RMK mullu 3,6 miljonit kuupmeetrit: palki 44%, paberipuitu 36%, küttepuitu 16% ning hakkpuitu ja raidmeid 4%. Aasta varem (2014) müüdi puitu 3,4 miljonit kuupmeetrit. Puidu hind langes aastaga keskmiselt 6%. 2016. aasta käibeks prognoosib RMK 171 miljonit ning kasumiks 37 miljonit eurot. 18 Kui Hiina energiafirma Kaidi plaanib Soome Kemisse rajada biodiislitehase, mille investeeringu väärtus oleks umbes miljard eurot, siis Fortum annab teada, et Pärnusse plaanitud bioõli tootmise tehase projekt, mis esialgu pidanuks valmima 2016. aastal, lükati madalate naftahindade tõttu edasi. Hiinlaste projekti rahastamine on veel lahtine, kuid tehase ehitus võib alata juba sel aastal. Tehas peaks esialgsete plaanide järgi valmima 2019. aasta lõpuks. Tegemist oleks ajaloo suurima hiinlaste investeeringuga Soome. Tehase aastatoodanguks on kavandatud 400 000 t õli, milleks kulub 2,3 mln tm puitu. Soomes on bioõli tootmise kogemus olemas. 2013. novembris avas Fortum esimese omataolise bioõli tootva koostootmisjaama Joensuus. Joensuu jaamas toodetakse bioõli kohaliku 19, 20, 21 päritoluga hakkpuidust ja metsatööstuse jääkidest. Viljandimaa Karksi-Nuia puidukilbitootja aktsiaselts Textuur investeerib umbes 6 miljonit eurot uue palkide koore eemaldamise ja saagimise liini, mis aitab ettevõttel tootmist efektiivsemaks muuta. Uus tööstusliin aitab ettevõtte efektiivsust suurendada, mis omakorda kasvatab tootmismahtusid. Uus tootmisliin võimaldab töödelda aastas 75 000 tihumeetrit palke vahetuse kohta. Masinad peaksid Karksi-Nuia jõudma käesoleva aasta teises pooles ja tootmine võiks alata sügisel. 22 Rootsi SCA metsa toodete valdkonna käive näitas käesoleva aasta esimeses kvartalis kahanemist. Kahanemise põhjuseks oli madal müügihind ja vähenenud müügimahud. Suurem vähenemine on toimunud tarnetes jõu- (-10%) ja ajalehepaberi (-9%) ja tselluloosi (-3%) osas. Seda vähenemist on aidanud tasandada okaspuusaematerjali tarnete 13% kasv. 23 Ka Rootsi metsamajandaja Sveaskogi käive tulemused on olnud esimeses kvartalis 17% väiksemad. Selle põhjuseks on pisut vähenenud tarnete maht (-2%) ja madalad ümarmaterjali hinnad. Raiemaht oli 16 Ärileht, Delfi, EMK 18.04.2016 17 ERR, EMK 26.04.2016 18 RMK 04.04.2016 19 Ärileht, Delfi, EMK 03.03.2016 20 Äripäev10.02.2016 21 Finnish Forest Association 11.02.2016 22 Sakala 01.03.2016 23 EUWID 28.04.2016 Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 11
2,82 mln tm, millest 1,2 mln moodustasid palgid, 1,32 mln tm paberi- ja muu tehnoloogiline puit ning 0,3 mln tm erinev energiapuit. 24 Viletsad hinnad okaspuusaematerjali turul on vähendanud ka Setra Group-i puhaskasumit esimeses kvartalis 10 mln SEK võrra, samas kui käive on püsinud enam-vähem samal tasemel. 25 Alanud aasta on toonud Rootsis kaasa okaspuupalgi hindade languse võrreldes eelmise aasta neljada kvartaliga. Keskmine okaspuupalgi vahelao hind oli 499 SEK/m 3 (u 54,4 /m 3 ) ehk 1,8% vähem kui eelmisel kvartalil. 26 Samuti vähenes jaanuaris kergelt (-0,8%) okaspuu saematerjali ja höövlitoodangu eksport. Aasta esimese kuu koguekspordi maht oli 0,92 mln m 3. Suurim vähenemine toimus höövlitoodangu osas (-2,8%), männisaematerjali eksporditi 1,6% vähem. Positiivne oli kuusesaematerjali eksport, mis kasvas 3,5%. Sihtriikidest vähenes eksport Saksamaale ja Suurbritanniasse viis protsenti. Ka Norrasse (-11%) ja Taani (-5%) vähenes sae- ja höövelmaterjali müük. Kasvu näitas eksport Prantsusmaale (15%), Hollandisse (11%) ja Belgiasse (10%). Eriti tugevalt kasvas eksport aga Hiinasse (77%) ja Egiptusesse (29%) ning hea oli kasv (10%) ka Jaapanisse. 27 2015. aasta oli Soome okaspuu sae- ja höövlimaterjali ekspordis hea. Eksport kasvas eelmisel aastal 5% 2014. aastaga võrreldes. Eriti tugev oli kasv aastalõpus. Neljas kvartalis oli kasv 21%. Eurostati andmetel kasvas eksport EL maadesse 45%, moodustades 16% kogu Soome ekspordist sinna. Mitte-EL maadesse oli kasv neljandas kvartalis veelgi suurem (56%), moodustades kogu Soome ekspordist nendesse riikidesse 12,5%. Terve aasta lõikes oli ekspordimaht 7,85 mln m 3, millest põhiline kasv tuli mitte-el maade arvelt (4,83 mln m 3, kasv 9%). Eriti tugevalt kasvas eksport Hiinasse (57%) ja Jaapanisse (16%). EL-riikidesse jäi eksport enam-vähem samale tasemele. Eestisse kasvas see 18% ja Suurbritanniasse 10%. Saksamaale vähenes eksport 9% ja Prantsusmaale 17%. Kui saematerjali kogueksport kasvas 4% ja oli 7,36 mln m 3, siis höövlitoodangu eksport kasvas koguni enam kui viiendiku ning oli 0,49 mln m 3. 28 Eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas Ühendkuningriigis okaspuu sae- ja höövlimaterjali import 8% ja oli 1,3 mln m 3. Põhiline kasv tuli Euroopa Liidu maade arvelt. EL-maadest tuli enam kui 90% okaspuu sae- ja höövlimaterjalist. Kõige tähtsamaks varustajaks on Rootsi, kust tuleb ligi pool imporditavast materjalist, ja kasv oli 6%. Lätlastel õnnestus eksporti Suurbritanniasse kasvatada koguni 21% ja ekspordi maht oli enam kui 205 tuhat kuupmeetrit. Seevastu soomlased kaotasid 3% oma turuosast (maht enam kui 171 000 m 3 ). Ka mitte EL-maadest kasvas import ja moodustas kokku 118 tuhat kuupmeetrit. Sellest 78% tuli Venemaalt. Kogu 2015. aasta larvestuses oli okaspuu sae- ja höövlimaterjali impordi kasv väiksem (4%) ning maht oli 5,3 mln m 3, millest 91% tuli EL-maadest. Pisut enam kui kaks kolmandiku moodustas impordist saematerjal. 29 Venemaal kahanes kergelt (ca 1%) okaspuu ümarpuidu eksport eelmise aasta neljandas kvartalis ning oli kokku 3,56 mln m 3. Ligi 83% ekspordist läks Hiinasse ning sinna vähenes ekport rohkem kui teistesse riikidesse. Suurim ekspordi kasv oli aga Soome ja Kasahstani. Tegelikult võib neljandat kvartalit edukaks pidada, sest enne seda oli eksport kolme kvartali kokkuvõttes vähenenud 17%. Aasta kokkuvõtteks kujunes ekspordimahuks ligi 12 mln m 2 ehk miinus 13% võrreldes 2014. aastaga. Suurim 24 EUWID 26.04.2016 25 EUWID 22.04.2016 26 EUWID 21.04.2016 27 EUWID 13.04.2016 28 EUWID 29.03.2016 29 EUWID 03.03.2016 Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 12
langus absoluutmahus toimus Hiina suunal. Suhtarvuna vähenes eksport Hiina 10%. Soome vähenes eksport aasta kokkuvõttes arvestatavad 19%, Usbekistani 26% ja Lõuna-Koreasse 72%. Kasvavad riigid olid Kasahstan (64%) ja Saksamaa (24%). Rahalises mahus vähenes eksport aga veelgi rohkem (28%), olles 933,5 mln USD. See teeb ühe tihumeetri eksporditava okaspuu ümarmaterjali hinnaks 78,1 USD (u 68,5 eurot). Kase ümarpuidu eksport vähenes 2015. aasta neljandas kvartalis 2% ja oli 2,04 mln tm. Põhiline põhjus peitus ekspordis Rootsi, kuhu maht vähenes ligi poole võrra. Seevastu Soome kasvas see 6% ja Hiina 14%. Kuna aasta kolm esimest kvartalit olid märksa edukamad kase ümarmaterjali ekspordis, siis aasta kokkuvõttes kasvas eksport 4% ja oli 7,3 mln tm. Soome, mis on Venema peamine kase ümarpuidu sihtriik, läks kaks kolmandikku kogu ekspordist. 2014. aastaga võrreldes jäi ekspordimaht Soome enam-vähem samale tasemele. Hiinasse kasvas eksport aga aastaga 21%. Kogu kasepuidu ekspordi väärtus oli 369,9 mln USD, mis teeb tihumeetri keskmiseks hinnaks 50,74 USD (u 44,5 eurot). 30 Vastavalt Venemaa Statistikaameti andmetele kasvas saematerjali toodang Venemaal esimeses kvartalis 2,3% ja oli 5,2 mln m 3. 2015. aastal oli saematerajali toodang statistikaameti andmel 21,4 mln m 3, mis tegelikult oli veelgi suurem, sest väikeste saeveskid oma andmeid ei esita. 31 Põhja-Venemaa ettevõte Titan Group varus tänavu esimeses kvartalis 863 tuhat tm ehk 35% enam ümarmaterjali kui aasta tagasi. Konserni kogu tänavuseks raiemahuks on kavandatud 2,4 mln tm, mis tähendab 41% kasvu. 32 Ukraina valitsus saatis märtsi lõpus parlamenti seaduse eelnõu, mis tühistaks keelu ümarmaterjali ekspordi osas. Ümarpuitu peaks tulevikus saama osta kaheringilise oksjoni kaudu. Esimeses ringis saavad oksjonil osaleda Ukraina ettevõtted ja teises ka välismaal tegutsevad ettevõtted. Läbi sellise süsteemi loodetakse, et on tagatud Ukrainas ümarpuitu töötlevate tööstuste varustamine toormega. Hetkel kehtivad nõuded on vastuolus nii WTO kui ka EL seadusandlusega. 33 Kui Soome ettevõte Vapo vähendab juunis viies tehases kuuest pelletite tootmist 34, siis Venemaal Russian Timber Groupi tütarettevõte Siberian Wood Pellets avas pelleti tehase märtsi teises pooles Irkutski oblastis Novaya Igirmas. 35. Tootmise vähendamine Soomes toob kaasa ka mõningase töötajate arvu vähenemise. Need sammud on tingitud küllastunud siseturust ja ekspordialternatiivide puudumisest, annab EUWID teada. 36 Baltimaade suurima pelletitootja ASi Graanul Invest juhataja Raul Kirjaneni sõnul kasvab tootmismaht nende grupis nii ülevõtmiste kui ka tootmiste laiendamise tulemusel. Graanul Investi investeeringud perioodil 2015-2017 ulatuvad Eestis saja miljoni euroni, mõnevõrra vähem investeeritakse Lätis. 37 2016. aasta algus on olnud Eesti metsaomanikele prognoositav. Palgi hinnad püsivad head, paberi- ja küttepuidu hinnad aga allpool rahuldavat taset. Teine kvartal viib tähelepanu metsavarumiselt metsaistutamisele ja linnurahule, kuid puiduturgu see eriti ei mõjuta. 30 EUWID 12.02.2016 31 EUWID 18.04.2016 32 EUWID 21.04.2016 33 EUWID 31.03.2016 34 EUWID 04.04.2016 35 EUWID 29.04.2016 36 EUWID 04.04.2016 37 Äripäev 23.02.2016 Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 13
Kasutatud lühendid: EL Euroopa Liit EMK SA Erametsakeskus EMPL Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit EPK Eesti Puidumüügikeskus ERR Eesti Rahvusringhääling EUWID Europäischer Wirtschaftsdienst KEM Keskühistu Eramets Luke - Luonnonvarakeskus METLA Metsäntutkimuslaitos OP okaspuit pm³ - puistekuupmeeter RMK Riigimetsa Majandamise Keskus tm tihumeeter, võrdub kuupmeetriga (m³) USD Ameerika Ühendriikide dollar Ülevaade 2016. aasta I kvartali puiduturust. OÜ Tark Mets 14