SELETUSKIRI Lääne-Nigula valla 2014 aasta eelarve juurde SELETUSKIRI 1 Lääne-Nigula valla 2014 aasta eelarve juurde 1 SISUKORD Error! Bookmark not defined. 1. Makromajanduslikud eeldused 3 Kohaliku omavalitsuse üksused 3 Lääne-Nigula valla sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs 4 2. Vallavalitsuse lähtekohad eelarveettepaneku koostamisel 6 3. Eelarve ülesehitus 7 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) 7 4. Põhitegevuse tulud 8 4.1 Maksud 8 4.2 Tulud kaupade ja teenuste müügist 9 4.3 Toetused 10 4.4 Muud tegevustulud 11 5. Põhitegevuse kulud ja investeeringud 11 5.1 Üldised valitsemissektori teenused 12 5.2 Avalik kord ja julgeolek 13 5.3 Majandus 13 5.4 Keskkonnakaitse 15 5.5 Elamu ja kommunaalmajanduse haldamine 15 5.6 Tervishoid 16 5.7 Vaba aeg, kultuur, religioon 17 5.8 Haridus 19 5.9 Sotsiaalne kaitse 20 6. Investeerimistegevus 21
7. Finantseerimistegevus 23 8. Eelarve ja eelarvestrateegia 24 9. Ühinemistoetus 25 10. Olulisemad muudatused eelarve projektis 25 2
1. Makromajanduslikud eeldused Eesti majanduses kujunes 2013. aasta mitmetahuliseks. Aasta esimese poole majanduslangusest hoolimata hõivatute arv suurenes ning keskmise palga kasv kiirenes. Tööturult said alguse ka peamised majandusarengud vaba tööjõu nappus ja sellest tingitud töötajate parem positsioon palgaläbirääkimistel tekitas kiirel palgakasvul ja sisenõudlusel põhineva majanduskasvu ahela. See aitas tasakaalustada vähese välisnõudluse negatiivset mõju. Sisenõudlusel põhinenud majanduskasv tuleneski eestkätt majapidamiste sissetulekute ja tarbimise suurenemisest. Väike ja avatud majandus saab sisenõudluse toel areneda üksnes lühiajaliselt pikemas perspektiivis on majanduskasvu kindlustamiseks vaja järjepidevalt suurendada eksporti. 1 2014.-2015. aastal on oodata hõive väikest, kuid püsivat kahanemist. Kuigi majanduskasvu taastumine suurendab nõudlust töötajate järele, kahaneb hõive negatiivse loomuliku iibe ning väljarände tõttu, mis vähendab tööjõu hulka. Hõive kahanemisest hoolimata jätkab töötuse määr järgmisel aastal alanemist. Tööpuudus väheneb siiski aeglaselt, sest olemasolevat tööjõudu on võimalik rakendada intensiivsemalt, suurendades pärast kriisi vähenenud töötunde. 2 Palgakasvu 2013. aastal kannustanud tegurid prognoosiperioodil ei taandu. 2014. ja 2015. aastal tõuseb alampalk ning 2014. aastal suureneb avaliku sektori palgafond. Kiire palgakasvu allikaks jääb lähiaastatel nii väljarändest kui ka vaba tööjõu vähenemisest tingitud töötajate parem positsioon palgaläbirääkimistel. 3 2013. aastal vähenenud inflatsioon jääb ka järgmise kahel aastal mõõdukaks. Kuigi palgakulude kasv kiirendab peamiselt kodumaistest teguritest sõltuvat alusinflatsiooni, hoiab energia üldist hinnakasvu tagasi. 2014. aasta alguses taandub võrdlusbaasist elektri järsk kallinemine ning hinnasurvet vähendab ka euro kursi tõusust võimendatud nafta odavnemine. Euroala tasahaaval paraneva majandusaktiivsusega kaasneb importtoodete vaoshoitud hinnakasv, mis tasakaalustab eestimaise toodangu kiiremat hinnakasvu. 4 Kohaliku omavalitsuse üksused Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved on iseseisvad ehk nad otsustavad ise eelarvete koostamise üle. Nende peamisteks tuludeks on tulumaks ja toetused riigieelarvest. Laekumine tulumaksust moodustab peaaegu poole kogu laekumisest. Aastatel 2009-2010 kokku 20% langenud tulumaksu laekumine pöördus 2011. aastast taas tõusule ja 2008. aasta taseme ületab laekumine 2014. aastal. 1 Eesti Pank. Rahanduspoliitika ja majandus. Hetkeseis ja ettevaade. 2/2013, 12.12.2013, lk 4. 2 Sama, lk 5. 3 Sama. 4 Sama. 3
Joonis 1. Kohaliku omavalitsuse üksuste sissetulekute jaotus 2012. aastal 0,17 0,05 0,07 0,11 0,040,01 0,06 0,46 Vara müük Muud toetused Toetused investeeringuteks Toetusfond Tasandusfond Kaupade ja teenuste müük Muud maksutulud Tulumaks Allikas:Rahandusministeerium Kohaliku omavalitsuste üksuste kulud on ületanud kõikidel aastatel v.a perioodil 2010-2011. Defitsiidi katmiseks on suurendatud võlakoormust, mis ulatus 2012. aastal lõpuks 565 mln euroni. Perioodi 2010-2011 ülejääk oli tingitud erakorralisest kohustuste võtmise piirangust. 2009. aasta 1. märtsis kuni 2011. aasta lõpuni võisid kohaliku omavalitsuse üksused võtta täiendavaid kohustusi vaid välisabi kaasfinantseerimiseks ja olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. 2012. aastast on kohalike omavalitsustel võimalik võtta kohustusi ka muudeks investeeringuteks, kuid 2016. aasta lõpuni on piiratud nende võimalusi võtta kohustusi üle 60%-i põhitegevuse tuludest. 5 Lääne-Nigula valla sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs Lääne-Nigula rahvaarv oli 01. jaanuari 2013. aasta seisuga 4 288 inimest. Kui jälgida rahvaarvu muutust alates 2006. aastast kuni käesoleva hetkeni, siis tendents on langev (vt juurde tabel 1). Sel perioodil on rahvaarv vähenenud 7,92% ehk 369 elaniku võrra. Tabel 1. Lääne-Nigula demograafiline struktuur aastatel 2006-2013 Aasta Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised 19-64 Vanurid 65-... Kokku 2006 281 841 2 849 686 4 657 2007 276 796 2 856 701 4 629 2008 276 717 2 822 711 4 526 2009 292 676 2 860 712 4 540 2010 291 620 2 893 709 4 513 2011 284 570 2 875 711 4 440 2012 256 549 2 824 718 4 347 2013 267 522 2 778 721 4 288 Muutus baasaastaga % -4,98% -37,93% -2,49% 5,10% -7,92% Muutus baasaastaga -14-319 -71 35-369 5 Rahandusministeerium. 2014. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri, lk 16. 4
Drastilised muutused toimuvad vanusegrupis 7-18 (vt juurde joonis 2), samuti on languses tööealiste ning laste 0-6 vanusegrupid. Ainuke tõusev joon toimub eakamate osas, mis näitab ilmekalt demograafilist suunda: 1) rahavastik vananeb ja 2) noored lahkuvad suurematesse asulatesse või välismaale (sh ka tööealised). Joonis 2. Lääne-Nigula demograafiline muutus (baasaasta 2006) 0,1 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013-0,1-0,2-0,3 Lapsed 0-6 Lapsed 7-18 Tööealised 19-64 Vanurid 65-... -0,4-0,5 Elanikkonnast ca üle 1/4 moodustavad makasumaksjad, kelle hulk aasta-aastalt väheneb. Seoste vahelisest analüüsist nähtub (vt juurde joonis 3), et korrelatsioon on väga tugev (0,91) ehk kui väheneb elanikkond, väheneb ka maksumaksjate arv. Alates 2006. aastast on maksumaksjate arv vähenenud 12,12% ehk 149 maksumaksja võrra ehk langus on kiirem kui elanikkonna üldine langus. Joonis 3. Maksumaksja (y-telg) seos elanikkonnaga (x-telg) 2150 R² = 0,9146211753 2100 2050 2000 1950 1900 1850 1800 1750 1700 4629 4526 4540 4513 4440 4347 4288 Töötute arv on erinevatelt aastatel olnud kõikuv. Allolevalt jooniselt (vt joonis 4) paistab kuidas on toimunud töötute arvu kasv majanduslanguses ning hiljemalt vähenemine koosmõjul majanduse stabiliseerumisega. Vastupidiselt majandusprognoosidele näitab 5
trendijoon tõusujoont (ehk töötute arv on pigem kasuvutendentsil), samas töötute arv olnud languses viimased 3 aastat. Joonis 4. Töötute arv (2006-2013) 250 200 150 100 50 0 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2. Vallavalitsuse lähtekohad eelarveettepaneku koostamisel Vallavalitsus lähtus eelarve koostamisel järgmistest baaskriteeriumidest: 1. Eelarve põhitegevuse tulem peab olema positiivne. Lähte-eeldus on vähemalt + 50 000 eurone põhitegevuse tulem. Ideaalvariandis peab põhitegevuse tulem katma finantseerimistehingutest tekkiva defitsiidi. 2. Peamised tuluallikad prognoositakse konservatiivselt ja lähtudes 2014. aasta eelarvestrateegiast. 3. Eelarve koostati küll 3 senise valla eelarve põhjal, kuid kulude planeerimisel lähtutakse reaalsetest vajadustest ning kõikidele ühinenud valla küsimustele lähenetakse süsteemselt. 4. 2014. aasta eelarve põhitegevuse kulud ei sisalda olulisi struktuurseid ümberkorraldusi ehk põhitegevuse eelarve jooksvate kulude proportsioonid oluliselt ei muutu. Struktuursete ümberkorralduste eeldusena grupeeriti ja tõsteti ühinenud valdade eelarvetes olevad sarnased kulud ühe ja sama eelarve rea alla (nt koondati ühe eelarve rea alla kõik kultuuriüritused, heakorratöötajad jne) Struktuursed ümberkorraldused kavandatakse 2014. aastal ning kavandatakse 2014. aasta lisaeelarvetes või 2015. aasta eelarves. 5. Eelarve projektis on arvestatud allasutuste ja ametiasutuse töötajate (st mitte üldvalitsemise eelarve realt töötasu saavate teenistujate) töötasufondi suurenemisega kuni 5% võrra alates 01.01.2014. Alamaplaga tõus 355 euroni tingis selle, et osad palgad tuleb enne tõsta kuni alampalgani ja seejärel arvestada palgatõus. Seega võib mõningate ametikohtade osas olla palgatõus suurem kui 5%. 6
6. Vastavalt ühinemislepingus sätestatule on kavandatud lasteaiaõpetajate ja õpetajate abide palkade ühtlustamine. Teiste valdkondade palkade ühtlustamist 2014. aastal kavandatud ei ole. 7. Üldvalitsemise (vallavalitsuse ametnike ja töötajate) palgatõus saavutatakse tänu struktuuri optimeerimisele. Üldvalitsemise personalikulud ei ületa senise 3 valla personalikulude summat 2013. aastal. 8. Töötasufondi planeerimisel tuleb arvesse võtta erandid, näiteks õpilaste arvust tingitud personali suurenemine/vähenemine, asutuse ja tööfunktsioonide laienemine jms. 9. Riiklike eraldistega (nt pedagoogide töötasud) seotud töötasud selgusid 31.01.2014 ning need on eelarvesse arvestatud. 10. Investeeringuid planeeritakse vastavalt valla eelarvestrateegiale. Investeeringute alla on viidud seni majandamiskulude all kajastatud, kuid oma sisult investeeringuks olevad tegevused (nt Oru Hooldekodu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitustööd, Linnamäe lasteaia investeering jne) Erinevused eelarvestrateegias olevast investeeringute loetelust on kajastatud seletuskirjas. 11. Koolitoidu kulusid ei kajastata koolide eelarves, vaid tegevusalal Koolitoit. 12. Valla ühtne sotsiaaltoetuste maksmise kord rakendatakse hiljemalt 01.01.2015. Selle rakendumiseni jätkatakse Lepinguosaliste territooriumil sotsiaaltoetuste maksmist seni kehtinud määrades. 13. Toimetulekutoetuse eluasemekulude piirmäärad ühtlustatakse alates 01.01.2014. 14. Valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused, mis ei ole sõltuvuses toetuse saaja majanduslikust seisundist (sünnitoetus, ranitsatoetus, matusetoetus) ühtlustatakse alates 01.01.2014. 15. Kuna ei ole otseselt kindel EL-i uut finantsperspektiivi omavalitsushuve tagavate toetusmeetmete avanemine 2014a. aastal, ei saa planeerida olulises mahus tulu erinevatelt projektimeetmetelt va juba rahastatud projektmeetmed. 3. Eelarve ülesehitus Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) Vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele (KOFS) koosneb eelarve osadest ning on kassapõhine või tekkepõhine (Lääne-Nigula Vallavalitsuse eelarve on kassapõhine). Sõltumata arvestusviisist on eelarve jaotatud viieks osaks: PÕHITEGEVUSE TULUD Maksutulud. Tulud kaupade ja teenuste müügist. Saadavad toetused. Muud tegevustulud. PÕHITEGEVUSE KULUD Antavad toetused. Muud tegevuskulud. INVESTEERIMISTEGEVUS Põhivara soetus ja põhivara müük. Põhivara soetuseks saadav ja antav sihtfinantseerimine. Osaluste soetus ja osaluste müük. Muude aktsiate ja osade soetus. Antavad ja tagasilaekuvad laenud. 7
Finantstulud ja finantskulud. FINANTSEERIMISTEGEVUS Võetud laenude tagasimaksmine. Kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine. Emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel. LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS Raha ja pangakontode saldo muutus. Rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus. Soetatud võlakirjade saldo muutus. Lääne-Nigula valla põhitegevuse tulude kogumaht 2014. aastal on 4 395 068 eurot ning põhitegevuse kulude kogumaht on 4 363 804 eurot. Investeerimistegevus kokku on 639 172 eurot. Põhitegevuse tulem ehk põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on 31 264 eurot (2013 täitmisel 705 053 eurot). Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne. Põhitegevuse tulem mõjutab 2014. aasta investeerimisvõimet ning järgnevate perioodide eelarveid tervikuna. Põhitegevuse tulemi seis 20.02.2014 on muret tekitav, kuna ei kata ära kohustuste täitmisele (finantseerimistehingud) kuluvaid summasid. Täna võimaldab vahe katmist ja investeerimistegevust varasemate perioodide jääk ning ühinemistoetus, kuid see ei ole perspektiivis (4 aastat ja rohkem) jätkusuutlik. 2014. aasta eelarves on teatud hulk kohaliku omavalitsuse ühinemisel tekkivaid ühekordseid kulusid (volikogu 12.12.2013 otsuse alusel makstav tasu, koondamishüvitised, uue arengukava koostamise kulu jms). Eelarves on koondatud prognoositavad tulud allikate lõikes ja kulud tegevusalade ning Rahandusministeeriumi määruses sätestatud kululiikide lõikes. 4. Põhitegevuse tulud Lääne-Nigula valla põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, kaupade ja teenuste müügist, saadavatest toetustest tegevuskuludeks ning muudest tegevustuludest. Põhitegevuse tulud moodustavad kokku 4 395 068 eurot, mis on 8,61 % vähem kui 2013. aasta täitmisel. Tabel 2. Lääne-Nigula valla põhitegevuse tulud aastatel 2013-2014 Kirje 2013 2014 Muutus % Maksutulud 2 260 312 2 369 500 4,83% Tulud kaupade ja teenuste müügist 673 059 677 329 0,63% Saadavad toetused tegevuskuludeks 1 776 899 1 262 754-28,93% Muud tegevustulud 98 852 85 485-13,52% PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 4 809 122 4 395 068-8,61% 4.1 Maksud Maksudena laekuvad valla eelarvesse üksikisiku tulumaks ja maamaks. Suurima osa maksudest (92,66% ) moodustab füüsilise isiku tulumaksu omavalitsuse eelarvesse laekuv osa 8
summas 2 195 500 eurot. Eelarve maksutulude prognoosimisel on lähtutud 2013. aasta tegelikult laekunud maksutuludest. Tabel 3. Lääne-Nigula valla maksutulude võrdlus 2013-2014 (eurodes) Kirje 2013 eelarve 2013 täitmine Muutus 2013 eelarve vs 2013 täitmine 2014 eelarve Muutus 2013 täitmine vs 2014 Füüsilise isiku tulumaks 2 055 180 2 085 934 1,50% 2 195 500 5,25% Maamaks 166 395 174 378 4,80% 174 000-0,22% MAKSUTULUD KOKKU 2 221 575 2 260 312 1,74% 2 369 500 4,83% Olulisema maksu, füüsilise isiku tulumaksu maksjad moodustavad Lääne-Nigula vallas kogu elanikkonna mahust 64,79%. Tulumaks Kõige suurem tuluallikas eelarvetuludes on füüsilise isiku tulumaks (edaspidi tulumaks). Tulumaks laekub tulumaksuseaduse alusel. Füüsilise isiku tulumaksu arvestab ja kogub Maksu- ja Tolliamet, mis eeldab füüsiliselt isikult saadud tulumaksust osa kohalikult omavalitsusele. 2013. aastal on kohalikule omavalitsusele edastatav osa 11,57% nende elanike bruto-töötasust, kes on registreerinud konkreetse kohaliku omavalitsuse elanikuks. 2014. aastal suureneb kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksuprotsent 11,60%-ni, mis lubab tulumaksu tuluks planeerida 2014. aastal 2 195 500 eurot. Maamaks 2014. aasta eelarves on ette nähtud maamaksust 174 000 eurot, mis jääb 2013. aasta laekumise tasemele. 4.2 Tulud kaupade ja teenuste müügist Kaupade ja teenuste müük moodustab eelarve põhitegevuse tulude mahust 15,41% tulud on esitatud järgmises tabelis. Tabel 4. Tulud kaupade ja teenuste müügist 2013-2014 (eurodes) Kirje 2013 eelarve 2013 täitmine Muutus 2013 eelarve vs 2013 täitmine 2014 eelarve Muutus 2013 täitmine vs 2014 Riigilõivud 6 200 3 960-36,13% 6 200 56,57% Kaupade ja teenuste müük 624 207 669 099 7,19% 671 129 0,30% TULUD KAUPADE JA TEENUSTE MÜÜGIST 630 407 673 059 6,77% 677 329 0,63% Riigilõivud Laekumist kavandatakse eelarvesse 6 200, mis jääb 2013. aasta plaanitud suurusjärku. Tulud majandustegevusest 9
Tulud majandustegevusest on toodud alaliigiti allolevas tabelis. Tabel 5. Tulud majandustegevusest 2013-2014 (eurodes) Kirje 2013 eelarve 2013 täitmine Muutus 2013 eelarve vs 2013 täitmine 2014 eelarve Muutus 2013 täitmine vs 2014 Laekumised haridusasutuste 128 356 163 958 27,74% 182 161 11,10% majandustegevusest Laekumised kultuuriasutuste 200 249 24,50% 200-19,68% majandustegevusest Laekumised spordiasutuste 3 650 3 478-4,73% 3 200-7,98% majandustegevusest Laekumised sotsiaalasutuste 438 427 434 541-0,89% 450 432 3,66% majandustegevusest Laekumised elamu- ja 4 749 4 500-5,24% 6 477 43,92% kommunaalasutuste majandustegevusest Laekumised üldvalitsemisasutuste 140 120-14,28% 140 16,66% majandustegevusest Üüri- ja renditulud 13 928 23 303 67,31% 9 369-59,80% Laekumised õiguste müügist 400 256-36,00% 250-2,34% Muude kaupade ja teenuste müük 34 357 38 693 12,62% 18 900-51,15% TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST 624 207 669 098 7,19% 671 129 0,30% Haridusasutuste majandustegevuse tulud Selle tuluna arvestatakse laekumisi lastevanematelt lasteaedade kohatasu eest. Kohatasu maksavad lapsevanemad koolieelse lasteasutuse seaduse 27 alusel. Osalustasu on suunatud lasteasutuse majandamise- ja õppevahendite kulude katmiseks. Lasteaia kohatasu on arvestatud 2013. eelarveaasta tasemel ning arvestatud laste arvu muutusega. Lääne-Nigula vallas toimib 4 lasteaeda, kus kehtib 3 erinevat hinnakirja (vt allolevat tabelit). Tabel 6. Lääne-Nigula valla lasteaia kohatasud (eurodes) Lasteaed Kohamaks Õppevahendid Kokku Taebla ja Palivere piirkond 6,39 3,45 9,84 Oru piirkond 16,80 5,60 22,40 Risti piirkond 3,20 3,83 7,03 Lisaks on arvestakse laekumisi lastevanematelt koolitoidu eest koolide põhiselt ning tulud teistelt KOV-delt lasteaia ja koolitusteenuste eest. Sotsiaalasutuste majandustegevuse tulu Selle tulu all näidetakse Oru ja Risti Hooldekodu kohtade müüki ehk teistelt omavalitsuste poolt makstavat kohamaksu ja hooldekodus viibivate hoolealuste pensioniosa. Tulude planeerimise aluseks on eeldus, et hinnakirja järgne hind on valla enda hoolealustele ja teistele kohalike omavalitsuste hoolealustele sama. 4.3 Toetused Toetused moodustavad eelarve põhitegevuse tulude mahust 28,73% ehk kokku 1 262 754eurot (vt tabel 7) 10
Tabel 7. Toetused aastatel 2013-2014 (eurodes) Kirje 2013 eelarve 2013 täitmine Muutus 2013 eelarve vs 2013 täitmine 2014 eelarve Muutus 2013 täitmine vs 2014 Tasandusfond 4 lg 1 149 955 149 955 100% 153 006 2,03% Toetusfond 4 lg 2 910976 913 717 100,30% 909 738-0,44 % Sihtotstarbelised toetused 235 957 713 227 302,27% 200 010-71,96% jooksvateks kuludeks TOETUSED KOKKU 1 296 888 1 776 899 137,01% 1 262 754-28,93 % Sihtotstarbeliste toetustena jooksvateks kuludeks on kajastatud koolipiima-toetus Põllumajandusministeeriumi poolt ja riigi poolt kustutavate õppelaenude põhiosa summad ning teede hooldamise raha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt. Lääne Maavalitsuselt on kajastatud tulu summas 43 000 eurot Oru Hooldekodu tarbeks. 2014. aasta eelarve tulude prognoosis ei ole arvestatud mitmesuguseid ühekordseid sihtotstarbelisi toetusi jooksvate kulude katteks, kuna need on raskesti prognoositavad ja reeglina kaasneb nendega eelarves täiendav sihtotstarbeline kulu, mistõttu tervikuna ei ole eelarve tasakaal mõjutatud. 2014. aasta eelarves on arvestatud toetusefondina summas 909 738 eurot, mis sisaldavad pedagoogide töötasuvahendeid, õpikute ja koolilõuna toetusi, toimetulekutoetust ja muid sotsiaalrahasid. 4.4 Muud tegevustulud Muud tegevustulud on 2014. aasta eelarves ette nähtud summas 85 485 eurot. Muud tegevustulud moodustavad 2014. aasta eelarve põhitegevuse tulude mahust 1,95%. Riigikohtu otsusega nr 3-4-1-27-13 tunnistati tagasiulatavalt (st. 2013. aasta II ja III kvartali kohta) kehtetuks osa vee erikasutusõiguse tasu ja kaevandamistasude määrustest, mille tulemusena ettevõtetel, kes neid tasusid on maksnud tekkis õigus enammakstud keskkonnatasu tagastamisele. Riigikohtu otsus puudutab maavara kaevandajaid nii kaevandamistasude kui ka vee erikasutusõiguse tasu osas ning neid ettevõtteid, kes kasutavad jahutusvett. 6 Sellest tulenevalt on 2014. aasta prognoos konservatiivne. 5. Põhitegevuse kulud ja investeeringud Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6 on kohaliku omavalitsuse ülesanne korraldada vallas elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust, heakorda, valla teede ja tänavate korrashoidu, koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, raamatukogude, kultuurikeskuste ja hooldekodu ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist ning korraldama vallas sotsiaalabi ja sotsiaalteenuseid. Lääne-Nigula valla 2014. aasta eelarve põhitegevuse kulud jagunevad järgmisteks tegevusaladeks: Üldvalitsemine (vallavolikogu, vallavalitsus, reservfond, muud üldised teenused ja valitsussektori võla teenindamine); Avalik kord; Majandus (põllumajandus, maanteetransport, transpordikorraldus, territoriaalne planeerimine); Keskkonnakaitse (heakord, veevarustus, jäätme- ja heitveekäitlus); Elamu-ja kommunaalmajandus (tänavavalgustus, kalmistud ja kommunaalmajandus); 6 Keskkonnaameti kodulehekülg, www.keskkonnaamet.ee/teenused/keskonnakorraldus-2/keskkonnatasu- 2/muudatused-seoses-riigikohtu-lahendiga/ (17.01.2014) 11
Tervishoid; Vabaaeg (noortekeskused, sporditegevus, huvialategevus, raamatukogud, kohalikud kultuuriüritused, klubide-seltside toetamine); Haridus (lasteaiad, põhikoolid, lasteaia- ja kooliteenuse ostmine teistelt kohalikelt omavalitsustelt); Sotsiaalne kaitse (teenused puuetega inimestele, eakatele, lastega peredele, töötutele, hooldekodu ning päevakeskuse teenused). Lääne-Nigula valla 2014. aasta eelarve põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse väljaminekute jaotus tegevusalade järgi. 5.1 Üldised valitsemissektori teenused Üldvalitsemise põhitegevuse kulude maht on 2014. aastal 447 088 eurot osakaal kogu eelarve põhitegevuse kuludest on 10,25 %. Kulutusi on ette nähtud Lääne-Nigula Vallavolikogule, Lääne-Nigula Vallavalitsusele (sh koondamistasud summas 13 246 ja volikogu otsuse alusel ühinemist läbi viinud ametnikele makstavad preemiad) ja eraldis reservfondi. Üldvalitsemise all on ette nähtud ka kulutused üldistele valitsemissektori teenustele, mis sisaldavad eelkõige liikmemaksusid. (17.01.2013 seisuga liikmemaksud- EMOL- 4530 EUR, LOVL 11 437 EUR, Kodukant Läänemaa 1895 EUR jt) Üldvalitsemisega seotud kulud on toodud järgnevas tabelis. Eelarve juurde on moodustatud reservfond mahuga 10 000 eurot. Reservfondi kasutatakse vastavalt volikogu poolt kinnitatud reservfondi kasutamise korrale erakorraliste kulude katmiseks sh kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemisel tekkivate erakorraliste kulude katmiseks. 2013 2014 01 ÜLDISED VALITSUSSEKTORI TEENUSED 456 369 447 088 01111 Vallavolikogu 19 040 25 713 50 Personalikulud 15 673 21 313 55 Majandamiskulud 3 367 4 400 01112 Vallavalitsus 399 885 387 103 50 Personalikulud 317 357 316 360 55 Majandamiskulud 82 414 70 743 60 Muud kulud 114 170 01114 Reservfond 0 10 000 60 Muud kulud 0 10 000 01600 Muud üldised valitsussektori teenused 32 757 19 327 45 Toetused tegevuskuludeks 25 036 19 327 50 Personalikulud 6 486 0 55 Majandamiskulud 1 235 0 01800 Ülalnimetamata üldised valitsussektori teenused 4 687 4 775 60 Muud kulud 4 687 4 775 12
5.2 Avalik kord ja julgeolek Selle eelarve rea peal on arvestatud Risti abipolitseinike kütus ja turvakaamerate kulud. 2013 2014 03 AVALIK KORD JA JULGEOLEK 327 400 03600 Ülalnimetamata avalik kord ja julgeolek 327 400 55 Majandamiskulud 327 400 5.3 Majandus Majanduse põhitegevuse kulude maht 2014. aasta eelarves on 198 476 eurot. Majanduse põhitegevuse kulud moodustavad 4,55 % eelarve põhitegevuse kuludest. Majanduse kuludesse on planeeritud maakorraldusekulud, teede ja tänavate korrashoiukulud, turism, liikluskorralduskulud, kulu arendusprojektidele. 2013 2014 04 MAJANDUS 221 536 198 476 04210 Maakorraldus 15 294 20 000 50 Personalikulud 201 0 55 Majandamiskulud 15 090 20 000 60 Muud kulud 3 0 04350 Elektrienergia 564 0 50 Personalikulud 564 0 04510 Maanteetransport 142 485 147 716 50 Personalikulud 3 955 0 55 Majandamiskulud 138 530 147 716 045102 Liikluskorraldus 373 0 55 Majandamiskulud 373 0 04730 Turism 6 581 10 760 45 Toetused tegevuskuludeks 6 391 10 560 55 Majandamiskulud 190 200 04710 Kaubandus ja laondus 54 499 0 50 Personalikulud 19 183 0 55 Majandamiskulud 35 316 0 04740 Üldmajanduslikud arendusprojektid 1 740 20 000 55 Majandamiskulud 1 740 20 000 Maakorraldus: Jätkuvalt kajastatakse selle eelarve tegevusala all teede, tänavate ning muude munitsipaalomandisse taotletavate maade katastriüksuste moodustamise kulud, samuti valla omandisse taotletavate teiste kinnistute äralõigetega tekkivate uute kinnistute moodustamisega kaasnevad kulud (näiteks avalike teede ja haljasalade alla jäävate uute 13
kinnistute mõõdistamine). Selle eelarverea all on kajastatud ka Taebla 100 Tamme Pargi detailplaneeringu kulu. Maanteetransport Avalike teede hoolduse ja remondi eesmärgiks on tagada avalike teede seisunditaseme vastavus teeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetele. Teede hoolduse ja remondi võib jagada kaheks: kruuskattega teede hoolduseks ja mustkattega teede hoolduseks. Kruuskattega teede hooldamine hõlmab järgmiseid tegevusi: 1. Teede seisukorra monitooring, 2. Teede greiderdamine ja vajadusel materjali (kruusa) pealevedu; 3. Teede tolmutõrje; 4. Teeäärte niitmine. Kruuskattega teede hooldus hõlmab ka ühekordse iseloomuga töid: kraavituse parandamine, võsaraie ja raadamine, teetruupide remont ja asendamine (vastavalt vajadusele), teeservadelt liigse materjali äravedu ja teeäärte planeerimine. Tööde tegemine on vajalik selleks, et parandada avalike teede seisukorda, vähendada hoolduskulusid. Mustkattega teede hooldus jaguneb üldjoones kaheks: asfaldiaukude remont augu väljafreesimisega või pachter meetodil ja teiseks preventiivsed tegevused teekatte seisundi säilitamiseks ja eluea pikendamiseks (eeskätt teede kaitsev pindamine, mis on käsitletav tee eluiga pikendava investeeringuna). Viimane tegevus on käsitletav investeeringuna. Taliteenistuse eesmärgiks on tagada avalike teede, avalikuks kasutamiseks tunnistatud erateede vastavus teeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud nõuetele. Viimaste aastate kogemus näitab, et taliteenistuse kulud kõiguvad aastate lõikes väga suures ulatuses ning täpset summat pole võimalik ette näha ja prognoosida. Sellepärast võib sõltudes ilmastikuoludest ja tööde tegelikust mahust esineda vajadus tõsta teede taliteenistuse ja teiste teehooldusega seotud eelarveridade vahel kulusid ringi. Maanteetranspordi all on kavandatud ka liikluskorralduse kulud. Liikluskorralduse kulude eesmärgiks on tagada liiklusohutus ja märgistuse vastavaus Teeseaduse ja Liiklusseaduse nõuetele. 2014 eelarves on kavandatud kulud uue ühinenud valla märgistamiseks (valla kaardid suuremates keskustes) ja kohalike teede siltide paigaldamiseks (see tee tehakse etapiti alustades suuremate riigimaanteede ääres olevatest kohalikest teedest) Turismi all kavandatakse toetus Palivere Turismi ja Spordikeskusele ning liikmemaks Läänemaa Turism MTÜ-le. Üldmajanduslikud projektid Eesmärgiks on koostada vajalik dokumentatsioon valla seisukohalt oluliste projektide elluviimiseks ning rahastada valla seisukohalt vajalike haldusuuringute läbiviimist. Selle eelarverea all on kavandatud erinevad arendusprojektid ja uuringud, nt valla uue arengukava ja sellega seotud uurimistööde /nt rahvastikuanalüüs, valla kinnisvara seisukorra ja energiasäästu võimaluste uuring ja sellest lähtudes vajalike rekonstrueerimisprojektide koostamine/ tegemine, erinevate põhitegevuse valdkondade kulude (nt toitlustamine) ekspertiis, uue üldplaneeringu koostamise ettevalmistamine, samuti kavandatakse siia erinevad projekteerimiskulud (võimalused LED tänavavalgustusele üleminekuks, Linnamäe kergliiklustee projekti uuendamine ja korrektuur jt) Olulise projektina tuleb 2014. koostada Palivere Põhikooli küttesüsteemi rekonstrueerimise ja tasakaalustamise projekt. 14
Üldmajanduslike projektide all kajastub Risti Multifunktsionaalse Keskuse rajamise projektijuhtimise kulu. Kaubanduse ja laonduse eelarvekulu puudub 2014, kuna seni selle eelarvereal kajastatud oru Söökla kulu on viidud koolitoidu eelarvereale. 5.4 Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse põhitegevuse kulud 2014. aasta eelarves on 42 809 eurot. Keskkonnakaitse põhitegevuse kulud moodustavad eelarve põhitegevuse kuludest 0,98 %. Keskkonnakaitselised kulud on liigendatud järgmises tabelis. 2013 2014 05 KESKKONNAKAITSE 21 669 42 809 05100 Jäätmekäitlus 3 542 4 520 45 Toetused tegevuskuludeks 333 520 55 Majandamiskulud 3 209 4 000 05400 Heakord 18 127 38 289 50 Personalikulud 9 951 9 760 55 Majandamiskulud 8 176 28 529 Jäätmekäitluse all kavandatakse kulud prügiveole, uute prügikastide soetamiseks ja kulud jäätmejaamale. Heakorra alla on koondatud heakorraga tegelevate töötajate töötasu (arvestatud 5% tõusuga 2014.a) ning majandamiskulud (niidukite bensiin ja muud tarvikud, samuti raha vajalike teenuste sisse ostmiseks. (muru niitmine jms heakorrakulud) Selle eelarverea all on ka valla avalike mänguväljakute ja spordiplatside hooldus ning valla visuaalse välisilme parandamisele suunatud projektid (lillede istutamine, väikevormid jms) Summa suurenemine on tingitud peaasjalikult erinevate kuluridade korrastamisest (nt oli Palivere aleviku 2013.a heakorrakulud Taebla valla maanteetranspordi eelarvereal) 2014. aastal on kavas heakorra valdkond läbi analüüsida ning leida võimalused praeguse süsteemi ümber korraldamiseks. 5.5 Elamu ja kommunaalmajanduse haldamine Elamu- ja kommunaalmajanduse põhitegevuse kulud 2014. aasta eelarves on 82 092 eurot Elamu- ja kommunaalmajanduse põhitegevuse kulud moodustavad eelarve põhitegevuse kuludest 1,90 %. Elamu ja kommunaalmajanduse all on kajastatud tänavavalgustuse, veevarustuse, kalmistute ning sotsiaalkorteritega seonduvad kulud. Elamu- ja kommunaalmajanduse põhitegevuse kulud on esitatud järgmises tabelis. 2013 2014 06 ELAMU- JA KOMMUNAALMAJANDUSE HALDAMINE 100 022 79 190 15
06100 Elamumajanduse haldamine 11 860 17 637 45 Toetused tegevuskuludeks 468 1 000 50 Personalikulud 0 9 476 55 Majandamiskulud 11 392 7 161 06300 Veevarustus 6 545 10 000 45 Toetused tegevuskuludeks 6 545 10 000 06400 Tänavavalgustus 36 667 40 000 55 Majandamiskulud 36 667 40 000 066051 Elamu- ja kommunaalmajanduse haldamine 10 500 0 50 Personalikulud 8 383 0 55 Majandamiskulud 2 117 0 06605 Kalmistud 34 450 11 553 45 Toetused tegevuskuludeks 7 400 0 50 Personalikulud 11 190 5 803 55 Majandamiskulud 15 860 5 750 Elamumajanduse haldamise kulud hõlmavad munitsipaal- ja sotsiaalkorterite kulusid. Veevarustuse all on arvestatud Hajaasutuse programmi 2014. aasta kulud st Lääne-Nigula valla omafinantseeringu osa. Tänavavalgustuse kulude all on kajastatud elektri kulu tänavavalgustusele, tänavavalgustusrajatiste jooksev remont ja hooldus. Majandamiskulude all on arvestatud elektri kulu tänavavalgustusele, tänavavalgustusrajatiste jooksev remont ja hooldus (lampide vahetamine, elavhõbelampidest säästlikumate naatriumlampide kasutuselevõtt, kilpide, kaablite, automaatika jne uuendamine, uued postid). Kavas on alustada LED-tehnoloogial põhinevat lampide juurutamist ja vastavaid katseprojekte. Kalmistute all on kajastatud kalmistuvahi ja kalmistute majandamiskulud. 2014. aastal lahkus omal soovil Taebla kalmistu heakorratöötaja ja tema ülesanded läksid osaliselt eelarve ja raamatupidamise osakonna raamatupidajale (kalmistute arvestuslik pool), heakorratööd on kavas hankida. 5.6 Tervishoid Tervishoiu all on arvestatud toetused perearstide ruumide üleval pidamiseks, samuti toetused nn beebikoolide korraldamiseks. 2013 2014 07 TERVISHOID 7 436 7 100 07210 Üldmeditsiini teenused 3 633 1 500 55 Majandamiskulud 3 633 1 500 07600 Muu tervishoiu teenused 3 803 5 600 16
50 Personalikulud 467 485 55 Majandamiskulud 3 336 5 115 5.7 Vaba aeg, kultuur, religioon Vabaaja ja kultuuri tegevusala põhitegevuse kulud kokku moodustavad 2014. aasta eelarves 291 439 eurot, seega selle tegevusala kogu kulude osakaal on 6,68 % eelarvest. Vabaaja ja kultuuri kulud on toodud järgnevas tabelis. 2013 2014 08 VABA AEG, KULTUUR, RELIGIOON 270 085 291 439 08102 Sporditegevus 63 827 60 974 45 Toetused tegevuskuludeks 10 085 10 085 50 Personalikulud 7 383 8 319 55 Majandamiskulud 46 359 42 570 08103 Puhkepargid 1 390 0 55 Majandamiskulud 1 390 0 08106 Laste huvialamajad ja - keskused 1 033 49 570 55 Majandamiskulud 1 033 49 570 08107 Noorsootöö ja lastekeskused 47 135 39 943 50 Personalikulud 34 237 33 213 55 Majandamiskulud 12 898 6 730 08109 Vabaaja üritused 4 936 0 45 Toetused tegevuskuludeks 1 100 0 55 Majandamiskulud 3 836 0 08201 Raamatukogud 58 712 63 332 50 Personalikulud 34 361 36 348 55 Majandamiskulud 24 351 26 984 08202 Rahvamajad 63 642 33 573 45 Toetused tegevuskuludeks 14 700 0 50 Personalikulud 31 400 21 791 55 Majandamiskulud 17 542 11 782 08203 Muuseum 6 762 6 669 50 Personalikulud 6 661 6 569 55 Majandamiskulud 101 100 08208 Kultuuriüritused 13 733 33 898 45 Toetused tegevuskuludeks 1 420 22 640 50 Personalikulud 1 713 8 628 55 Majandamiskulud 10 600 2 630 17
08209 Seltsitegevus 6 936 0 45 Toetused tegevuskuludeks 6 936 0 08400 Religiooni ja muud ühiskonnateenused 350 3 150 45 Toetused tegevuskuludeks 350 3 150 08600 Muu vaba aeg, kultuur ja religioon 1 629 330 45 Toetused tegevuskuludeks 1 400 0 55 Majandamiskulud 229 330 Sporditegevuse all on kajastatud toetused spordiklubidele ning valla spordihoonete ülevalpidamiskulud. 2014. aastal ei ole nimetatud kulude osas tehtud struktuurseid ümberkorraldusi, kuid 2014. aasta jooksul on vajalik välja töötada uus ühtne sporditegevuse toetamise kord, mis rakenduks 2015. aastast. Eelarverea Laste huvialamajad ja keskused alla on koondatud seni eelarve erinevate kuluridade all olnud laste huvitegevuse toetus. (st pearaha teiste kohaliku omavalitsuse üksuste huvikoolides õppivatele lastele) Noorsootöö ja lastekeskuste all on arvestatud Lääne-Nigula valla noortekeskused (Palivere, Taebla, Nigula noorsootöötaja) 2014. aasta eelarves on kavandatud töötajate kuni 5 % palgatõus ning vahendid täiendava 0,5 tegevusjuhendaja ametikoha moodustamiseks Palivere Noortekeskuse juurde (vastav ametikoht on vajalik ka vastastikuste asenduste korraldamiseks) 2014 viiakse Oru Noorsootöötaja koht Oru Kooli koosseisu, mis tingib kulude vähenemise. Risti noortekeskuse käivitumist 2014 ette ei nähta ja vastavaid kulusid ei planeerita. Raamatukogude all on kavandatud valla 4 rahvaraamatukogu kulud. 2014. aasta eelarves on kavandatud kuni 5% palgatõusuga. Rahvamajade alla on koondatud Taebla, Risti ja Piirsalu rahvamajade nn karbikulud ning abistavate iseloomuga töötajate (komandant, koristaja, perenaine) palk. Arvestatud on kuni 5% palgatõusuga. Muuseumi all on vahendid Koela Talumuuseumi ülevalpidamiseks. 2014. aastal on kavas muuseumi tegutsemise põhimõtted üle vaadata eesmärgiga muuta muuseum Lääne-Nigula valla kuvandit toetavaks ja mitmekesist tegevust pakkuvaks kultuuriasutuseks. Eelarveread vaba aja üritused ja seltsitegevus on koondatud eelarverea Kultuuriüritused alla. Kultuuriürituste all on kavandatud toetused vallas tegutsevatele mittetulundusühingutele, piirkondliku kultuuriürituste korraldamine ning ülevallaliste kultuuriürituste korraldamine (nt kihelkonnapäevad) 2014. aastal ei ole nimetatud kulude osas tehtud struktuurseid ümberkorraldusi, kuid 2014. aasta jooksul on vajalik välja töötada uus ühtne mittetulundustegevuse toetamise kord, mis rakenduks 2015. aastast Religiooni all on toetus Lääne Nigula kogudusele sh toetus Vabadussõja mälestussamba ja kiriku pargi hoolduseks. 18
5.8 Haridus Tegemist on kõige suurema põhitegevuse kuluvaldkonnaga, mille maht on 2014. aasta eelarves 2 592 173 eurot ja mis moodustab eelarve kuludest 59,40% 2013 2014 09 HARIDUS 2 401 357 2 592 173 09110 Lasteaed 625 025 653 489 50 Personalikulud 440 678 485 612 55 Majandamiskulud 184 347 167 877 09212 Põhikool 887 958 968 983 50 Personalikulud 683 048 758 198 55 Majandamiskulud 204 852 210 785 60 Muud kulud 58 0 09220 Gümnaasiumid 597 452 661 003 50 Personalikulud 418 617 452 036 55 Majandamiskulud 178 835 208 967 09221 Täiskasvanute gümnaasiumid 670 0 55 Majandamiskulud 670 0 09222 Kutsekoolid 136 100 41 Sotsiaaltoetused 136 100 09600 Õpilastransport 72 557 77 300 45 Toetused tegevuskuludeks 14 771 42 300 55 Majandamiskulud 57 786 35 000 09601 Koolitoit 121 585 200 546 41 Sotsiaaltoetused 0 5 000 50 Personalikulud 48 213 74 514 55 Majandamiskulud 73 372 121 032 09609 Muu hariduse abiteenused 68 206 12 868 41 Sotsiaaltoetused 4 950 12 868 55 Majandamiskulud 63 256 0 09800 Muu haridus, sh hariduse haldamine 27 768 17 884 50 Personalikulud 16 419 17 884 55 Majandamiskulud 11 349 0 Lasteaedade all on kavandatud kulutused 4 Lääne-Nigula valla lasteaia palgakuludeks ja ülevalpidamiseks. Arvestatud on kuni 5% palgatõusu (v.a juhataja, õpetaja ja õpetaja abi) ja palkade ühtlustamisega (juhatajad, õpetajad ja õpetaja abid). Tabel 8. Lasteaedade tasude ühtlustamise fond Lasteaed Juhataja Õpetaja Õpetaja abi Maksud KOKKU Risti Lasteaed 1 548 2 280 2 736 2 232 8 796 19
Linnamäe Lasteaed 1 080 1 536 336 1 004 3 956 Palivere Lasteaed 180 1 170 3 420 1 622 6 392 Taebla Lasteaed 180 1 620 4 800 2 244 8 844 KOKKU 27 988 Põhikoolide all on arvestatud kulud Lääne Nigula 3 valla põhikooli palgakuludeks ja ülevalpidamiseks. 11.01.2014 seisuga ei ole teada riigipoolsed palgavahendid pedagoogidele ja seega on arvestatud 2013. aasta toetusfondi suurusega. Summad korrigeeritakse jooksvalt. 2014. Aastal on kavas tegeleda Palivere Põhikoolide küttesüsteemi ekspertiisiga ja süsteemi korrastamine võib tingida muudatusi küttekuludes. Korrigeerimised tehakse jooksvalt. Gümnaasiumite all arvestatud Taebla Gümnaasiumi kulud ja toetused teistele kohaliku omavalitsuse üksustele. Koolitoidu all on esitatud haridusasutuste õpilaste toitlustamise kulud. Linnamäe Söökla on osaliselt avatud ka tavakülastajatele ja sellest tingitud on osaliselt kõrgemad majandamiskulud. 2014. on kavas koolide ja lasteaedade toitlustamise korraldus tervikuna ja süsteemselt üle vaadata sh koostatakse valdkonna ekspertiis (audit) Õpilastranspordi all on arvestatud kulud Lääne-Nigula valla õpilasliinidele. 2014. aastal tuleb korraldada riigihange Oru ja Taebla õpilasliinidele. Muude hariduse abiteenuste all on toetused õpilastele toitlustamiseks ning üliõpilasstipendium 1500 EUR. Stipendiumi kord esitati 2014. veebruari volikogu istungile. Selle eelarverea all on ka kooliminekutoetuse (nn ranitsatoetus) vahendid. Muu hariduse sh hariduse haldamise all on arvestatud kulud Taebla-Palivere piirkonna hariduse tugiteenuse (logopeed, sotsiaalpedagoog, eripedagoog jne) töötasudeks. Arvestatud on töötasude kuni 5% tõusuga. 2014. on kavas hariduse tugiteenuste korraldus tervikuna ja süsteemselt üle vaadata. 5.9 Sotsiaalne kaitse Sotsiaalse kaitse kuludesse on planeeritud 2014. aastal 705 129 eurot. Sotsiaalkaitse kulud moodustavad eelarve kuludest 16,16 %. 2013 2014 10 SOTSIAALNE KAITSE 625 270 705 129 10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 21 979 19 403 41 Sotsiaaltoetused 20 669 17 603 55 Majandamiskulud 1 310 1 800 10200 Üldhooldekodud 465 374 502 327 50 Personalikulud 283 550 308 605 55 Majandamiskulud 181 752 193 672 60 Muud kulud 72 50 10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse 39 493 60 269 41 Sotsiaaltoetused 8 364 11 675 20
50 Personalikulud 16 211 24 454 55 Majandamiskulud 14 918 24 140 10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 29 178 30 609 41 Sotsiaaltoetused 20 095 21 240 50 Personalikulud 1 616 5 130 55 Majandamiskulud 7 467 4 239 10500 Töötute sotsiaalne kaitse 725 0 41 Sotsiaaltoetused 468 0 50 Personalikulud 257 0 10600 Eluasemeteenused sotsiaalsetele riskirühmadele 5 097 5 500 55 Majandamiskulud 5 097 5 500 10701 Riiklik toimetulekutoetus 58 444 72 211 41 Sotsiaaltoetused 53 041 66 537 50 Personalikulud 367 0 55 Majandamiskulud 5 036 5 674 10702 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 4 980 14 810 41 Sotsiaaltoetused 2 032 9 400 55 Majandamiskulud 2 948 5 410 Muu puuetega inimeste sotsiaalse kaitse kulude all on arvestatud kulud puudetoetuste maksmiseks ning sotsiaaltöötajate sõiduki bensiinikulud. 2014. aastal kehtib puudetoetus endise Taebla ja Oru valla territooriumil. Risti vallas nimetatud toetuse liik puudus ja see ühtlustatakse 01.01.2015. Üldhooldekodu all on kulud Oru ja Risti Hooldekodude palgakuludeks ja majandamiskuludeks. Oru Hooldekodu eelarves on arvestatud uue inventari soetamist seniste amortiseerunud seadmete asemel (nõudepesumasin, kuivatusmasin, elektripliit) Nimetatud seadmed soetatakse juhul kui eelmine tehnika üles ütleb. Muu eakate sotsiaalse kaitse kulude all on arvestatud koduhooldajate palgakuluga. 2014. on kavas kuni 5% palgatõus ning suurendatakse senise Taebla koduhooldaja koormust kuni 1,0 kohani lisades tema tööpiirkonda ka endise Oru valla piirkonna ning uue tööülesandena sotsiaaltranspordi korraldamise. Antud valdkonna all on ka eakatele suunatud toetused (matusetoetus, juubelitoetus) ning hooldekodude kohatasud teistele kohaliku omavalitsuse üksustele. Riiklikud toimetulekutoetused- siin on arvestatud riigi toimetulekutoetuse vahendamine. Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse siia alla kuuluvad erinevad sotsiaaltoetused nt sünnitoetus, riiklik peretoetus jms Muude sotsiaalsete riskirühmade kaitse alla kuuluvad ühekordsed sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused (nt puude, ravimite, prillide ostuks) ja elektriauto hooldus ja kindlustus. 6. Investeerimistegevus 21
Eelarve kohaselt plaanitakse teha investeeringuid summas 1 098 551 väärtuses, millest 828 401 kaetakse saadava toetusega, 107 640 ühinemistoetusest, 30 000 võetava laenuna ning 132 510 omavahenditest (vt juurde allolevat tabelit). Investeering Põhivara Saadav Omaosalus soetus sihtfinatseerimine Valla teed -83548 73 548 10 000 Linnamäe Kergliiklustee tänavavalgustus -146 033 116 033 30 000 Tänavavalgustuse renoveerimine (sh Palivere -9 000 0 9 000 alevikus Imatra Elektri võrkude uuendamisel) Palivere Spordihoone, Taebla Gümnaasiumi ja -37 650 0 37 650 7 Palivere Põhikooli küttesüsteem Risti Avatud Noortekeskus -125 000 122 568 2 432 Multifunktsionaalne keskus Risti -550 000 465 352 84 648 8 Taebla Lasteaed -88 550 50 900 37 650 9 Linnamäe Lasteaia elektritööd -3 200 0 3 200 Linnamäe Lasteaia mänguväljak (sh elementide - 4000 0 4 000 turvalisust tõstvad tööd) Oru Kooli fassaad -7 000 0 7 000 Oru Kooli saali põrand -14 970 0 14 970 10 Taebla Gümnaasiumi elektritööd - 5600 0 5 600 Oru Hooldekodu ühendamine veevärgiga + -24 000 0 24 000 remonttööd EL ÜF investeering Taebla ja Risti alevikus ja 0 1 065 779 187 813 Linnamäe külas KOKKU - 1 098 551 1 894 180 270 150 Valla teed- arvestatud on tee remondi kuludega, mis kvalifitseeruvad investeeringuna (pindamised, mustkatte ehitus kruusateedel, truupide kapitaalremont ja ehitus, vajadusel ÜF järgne teede asfalteerimine (kui teekatet ei pea taastama täies ulatuses, kuid ostrabekas oleks asfalteerida) Vastav tööde kava valmistatakse ette 1. aprilliks. Linnamäe kergliiklustee tänavavalgustus- tegemist on Siseministeeriumi kergliiklusteede meetme raames ehitatava tänavavalgustusega Linnamäe-Oru Hooldekodu kergliiklusteele. Lõpptaotlus esitati 31.12.2013 EASi, praegu on käsil projekti uuendamine (idee on asendada senised valgustid LED valgustitega, mis tagaks kulude olulise kokkuhoiu) EAS on lubanud teha positiivse otsuse veebruarikuu jooksul. Tänavavalgustuse renoveerimine- investeering seotud esiteks Palivere elektrisüsteemi uuendamisega Imatra Elektri ja koos elektripostide vahetusega on mõistlik teha ka piirkonna tänavavalgustuse uuendamine. Vahendite olemasolul on kavas mujal vallas esmajärjekorras investeerida ökonoomsemate lampide kasutusele võttu. (elavhõbelampide väljavahetamine) Palivere Spordihoone, Taebla Gümnaasiumi ja Palivere Põhikooli küttesüsteem - osa nimetatud summast on kaetud spordihoone projekteerimise lepinguga. 2014 aastal on kavas koostada eksperthinnang ja projekt Palivere Põhikooli küttesüsteemi rekonstrueerimiseks ja tasakaalustamiseks, samuti kava Taebla Gümnaasiumi küttesüsteemile siibrite ja termoregulaatorite paigaldamiseks. Risti Avatud noortekeskus- INNOVE projekt 7 Ühinemistoetusest 8 Osaliselt ühinemistoetusest (26 670 ) 9 Ühinemistoetusest 10 Ühinemistoetusest ( 5670 ) 22
. Multifunktsionaalne Keskus Ristil- EAS KATA projekt Taebla lasteaed- Hoone kohta on valminud rekonstrueerimise projekt. Hoone on amortiseerunud ja suurim probleem on suur energiakulu. 17.02.2014 esitati EAS regionaalsete investeeringutoetuste meetmesse projekt hoone keldri ja sokli soojustamiseks ja välisuste vahetamiseks. Lisaks tuleb Taebla Lasteaia mängualal demonteerida olulise turvariskiga elemendid ja võimalusel teha asendusi. Hoone energiatarbe uuringu põhjal tuleks 2014 aastal kaaluda ka hoone küttesüsteemi väljavahetamist (vastavalt projektile). Vastav analüüs tehakse märtsikuu jooksul. Linnamäe lasteaia elektritööd- vastavalt Päästeameti ettekirjutusele Linnamäe Lasteaia mänguväljak- ette on nähtud uute kiikede ja mänguelementide paigaldus ning olulise turvariskiga elementide remont. Taebla Gümnaasiumi elektritööd- vastavalt Päästeameti ettekirjutusele Oru Kooli fassaad ja võimla põrand- fassaad ja põrand amortiseerunud. Oru Hooldekodu ühendamine ÜVK võrkudega- 2014. Valmib ÜF projekti raames Oru Hooldekodu ÜVK eelvool. Selle raames tuleb välja ehitada kinnistusisesed ja hoonesisesed trassid, mis pole ÜF raames abikõlbulikud. ÜF Investeering- AS Haapsalu Veevärk poolt teostatavad ÜF rahastatavad investeeringud Taebla alevikus, Risti alevikus ja Linnamäe külas. Investeeringute nimekirjas ei ole eelarvestrateegias nimetatud Jalukse küla ÜVK projekti, kuna vastavat taotlust ei ole võimalik (puudub projekt) esitada KIKi kevadvooru, seega ehitustöödeni 2015 aastal ei jõuta. 7. Finantseerimistegevus Lääne-Nigula valla 2014. Aastal kuulub tagasimaksmisele 117 991, mis jaguneb järgnevalt: Laenuleping 2014 Swedbank 12-053860-JI 10 608 Swedbank 12-029593-JI 10 000 Swedbank 07-203373-JI 12 880 Swedbank 07-172286-JI 8 153 Swedbank 05-128558-JI 4 764 SEB 2009020154 1 737 SEB 2006009831 19 179 SEB 2010007479 19 176 Riigi Kinnisvara AS 24 400 Liisinguleping 01148864L 385 23
KIK 6 629 KOKKU 117 911 8. Eelarve ja eelarvestrateegia Võrreldes strateegiat eelarvega, siis põhitegevuse tuludesse on prognoositud ka ühinemistoetus, mis laekus tegelikult ära 2013. aasta lõpul. Kõige suurem erinevus ongi laekuvates toetustes 54,96% Kirje Strateegia Eelarve Erinevus Tulumaks 2 178 595 2 195 500 0,78 % Maamaks 168 400 174 000 3,33% Tulud kaupade ja teenuste müügist 661 566 677 329 2,38% Tasandusfond 150 038 153 006 1,98% Toetusfond 910 800 909 738-0,12% Muud toetused tegevuskuludeks 444 092 200 010-54,96% Muud tegevustulud 65 335 85 485 30,84% PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 4 578 826 4 395 068-4,01% Kokkuvõttes erineb strateegia eelarvest 4% võrra. Kui vaadata põhitegevuse kulude erinevust siis kokkuvõttes on kulude maht sama, kuid jaotus veidi erinev (vt allolevat tabelit) gffddkirje Strateegia Eelarve Erinevus Antud toetused 212 891 264 005 24,01% Personalikulud 2 502 647 2 604 498 4,07% Majandamiskulud 1 591 783 1 480 306-7,00% Muud tegevuskulud 71 725 14 995-79,09% PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 4 379 046 4 363 804-0,35% Investeerimistegevuses on eelarves ja strateegias ÜF investeeringut kajastatud erinevalt, millest tuleneb põhivara müügi ja põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise summade suur erinevus. Ning teisalt on põhivara soetuseks saadav toetus vähem, kuna sinna oli plaanitud 128 640 eest ühinemistoetust. Kirje Strateegia Eelarve Erinevus Põhivara müük 11 000 0-100% Põhivara soetus -2 352 850-1 098 551-53,31% Põhivara soetuseks saadav sihtfin. 2 047 327 1 894 180-7,48% Põhivara soetuseks antav sihtfin. -153 200-1 406 792 818,27% Finantstulud 270 270 0% Finantskulud -28 279-28 279 0% INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -475 732-639 172 34,36% Finantseerimistegevuses on erinevus strateegiaga kohustuste võtmises, kuna strateegias paaniti võtta laenu kogu omaosaluse peale, siis eelarves on plaanitud võtta laenu Linnamäe katlamaja ümberehitamiseks, kergliiklustee valgustite rajamiseks ning EL ÜF investeeringuteks. Likviidsete varade muutus on täiesti erinev, kuna strateegia kohaselt laekus 1/3 ühinemistoetust 2013. aastal ning ülejäänud 2014. aastal, siis tegelikkuses laekus kogu raha 2013. aasta lõpul. 24
9. Ühinemistoetus 2013. aastal laekus 450 000 ühinemistoetust, mis kajastub 2014.aasta alguses eelarves summana 412 206. Ühinemistoetuse kasutamisest annab ülevaate allolev tabel. 01.01.2014 412 206 Koondamised Vallavalitsuses -13 246 Arengudokumendid -20 000 Investeeringud -107 640 Palivere spordihoone, Palivere -37 650 Põhikool, Taebla Gümnaasium Risti Multifunktsionaalne keskus -26 670 Taebla Lasteaed -37 650 Oru kooli võimla põrand -5 670 Kulud kokku -140 886 31.12.2014 271 320 Olulisemad muudatused eelarve projektis (sisse viidud VV poolt I ja II lugemise vahel) Volikogu liikmetelt ja komisjonidelt eelarve kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Eelarve I lugemise ajal ei olnud teada uue üldhariduse rahastamismudeli mõju eelarvele. Jaanuari viimastel päevadel avalikuks saanud üldhariduse rahastamismudel tingis eelarvele olulise ja täiendava lisakoormuse (vt lisatud MEMO) Olulisemad muudatused on järgmised: Õpetajate palgavahendid + 45 448 EUR. Lisaks kajastati eelarve kulude real Taebla ja Palivere Gümnaasiumi õpetajate täienduskoolituse vahendid, koolitoit ja õpikute raha, kokku (koos õpetajate palgavahenditega) 66 080 EUR Koolimineku toetuse vahendeid suurendati 2500 EUR võrra. (lähtudes tegelikust vajadusest) Vallavalitsuse all arvestati vahendid läbi viidud koondamiste kulude katteks. Samal ajal tõsteti mitmed teiste valdkondade koondamisega vabanenud rahasummad hariduskulude tõusu katteks (nt kultuurimajade, heakorra, kalmistute eelarverealt jms) Kalmistute ja heakorra all jagati töölt lahkunud või koondatud töötaja personalikulu majandamiskulude ja hariduse kulude finantseerimise vahel. Taebla ja Palivere Raamatukogude kirjanduse ja perioodika ostmise kulutusi suurendati mõlemal 500 EUR võrra. Seni erinevate eelarveridade all olnud laste huvitegevuse vahendid koondati ühele eelarvereale (sellest ka eelarves olev vaba aja ja kultuuri valdkonna oluline tõus ja hariduse valdkonna proportsionaalselt väiksem tõus, kuigi just viimase valdkonna alla lisandus kõige rohkem seni arvestamata raha) Jätkus töö eelarve ridade korrastamisega, seda eeskätt sotsiaalhoolekande valdkonnas jm. Avastati mitmeid ülearvestatud kulusid, mis suunati hariduse lisakulude katteks. Ühtlasi käidi läbi kogu eelarve, eesmärgiga leida vajalikud summad oluliselt suurenenud hariduskulude katteks. 25
Investeeringute real täpsustati seni Palivere Spordihoone jaoks kavandatud vahendite kulu ja nimetatud raha kavandatakse Palivere Põhikooli, Palivere Spordihoone ja Taebla Gümnaasiumi küttesüsteemi renoveerimise katteks. Palivere Põhikooli küttesüsteem eeldab põhjalikku ümberehitust ja tasakaalustamisprojekti (vt eelarve seletuskiri), kuid Taebla Gümnaasiumis ja Palivere Spordihoones on vajalik reguleerivate siibrite lisamine. Eelarve projektis ei ole arvestatud endiste vallamajade rendile andmisel saadavate tuludega. Kokkuvõttes ei õnnestunud eelarve põhitegevuse tulemit hoida algul kavandatud 50 000 euro tasemel. Arvestades 2014. eelarves olevaid ühekordseid ühinemisest tulenevaid kulusid ja 2014 aastal läbi viidavate muudatuste efekte, on nimetatud põhitegevuse saavutatav 2015. aasta eelarves. Vallavalitsuse ettepanek volikogule: Lõpetada II lugemine ja võtta 2014.a eelarve vastu. Eelnõu koostasid: Piret Zahkna- eelarve ja raamatupidamise osakonna juhataja, Mikk Lõhmus vallavanem Eelnõu algatas Lääne-Nigula Vallavalitsus Eelnõu vaatas üle eelarvekomisjon 15.01.2014 Eelnõu I lugemine volikogus 22.01.2014, eelnõu suunatud II lugemisele. Eelnõu II lugemisel eelarvekomisjonis 18.02.2014. Komisjoni ettepanek II lugemine lõpetada ja vastu võtta. Eelnõu ettekandjad: Mikk Lõhmus, vallavanem, Piret Zahkna, eelarve ja raamatupidamise osakonna juhataja 26