EMPL aastaraamat 2014 2015 1
Eesti on metsariik, eestlased on metsarahvas Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimehe saatesõna Head EMPLi liikmed, koostööpartnerid, töötajad ja kõik, kes peavad lugu metsast ja puidust! Meie metsakasvatusel ja puidutööstusel on pikk ja väärikas ajalugu ning traditsioonid. Juba sajandeid on puit olnud ja on ka praegu kiiresti taastuv energia- ja ehitusmaterjal. Puidu kasutamine säästab keskkonda. Eesti metsa- ja puidutööstus on viimastel aastakümnetel teinud läbi kiire ja eduka arengu. Sektor moodustab üle 5% Eesti SKPst, andes tööd rohkem kui 40 000-le inimesele. Puidutööstus on Eestis üks kõrgeima lisandväärtuse ja suurima käibega tööstusharu, olles ainuke impordi-ekspordi tasakaalustaja. Puidutööstus on jätkusuutlikemaid tööstusharusid. EMPL ühendab edumeelseid tööstus-, koolitus- ja teadusettevõtteid, koostöös leiame kõige säästlikumad ja paremad lahendused. Dialoogis riigi ja sektori teiste organisatsioonidaga püüame leida parima arengutee ühiskonnale ja meie sektorile. Õnnitlen kõiki EMPLi 20. sünnipäeval! Soovin teadmispõhiseid otsuseid, tasakaalukust ja talupojamõistust oma tegemistes ja ettevõtmistes. Tiit Nilson Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees 2 3
EMPLi väärtused ja eesmärgistatud tegevus Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) on 1996. aastal asutatud valdavalt puidu- ja metsatööstusega seotud ettevõtteid ühendav mittetulundusühing. EMPLi tegevuse eesmärkideks on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline metsa- ja puidutööstus liikmete ühishuvide eest seismine ja ühiste sihtide saavutamine sektori rolli teadvustamine ühiskonnas kestlik metsakasutus puidukasutuse areng ja kasv innovaatilised lahendused sektoris Missioon Aitame luua heaolu, arendades kohalikul taastuval loodusvaral põhinevat tööstust ja ehitust ning keskkonna-sõbralikku energeetikat. Visioon Tervet elukeskkonda ja väärikat elustandardit toetavad arenenud metsa- ja puidutööstus ning kodumaise puidu väärindamine. 2002. aastal käivitasime projekti Puuinfo, mille eesmärgiks on suurendada säästvat puidukasutust. EMPL on kaasatud kõikide sektori tegevust ja arengut puudutavate oluliste küsimuste arutellu sektori tasandil. EMPL on kaasatud Eesti riigi tasandil kõigi sektoriga seonduvate küsimuste arutellu. EMPL on kaasatud rahvusvahelise tasandi aruteludesse (CEI-Bois, FEIC jt organisatsioonide kaudu). EMPLi tegevussuunad on loodusvara: metsade kestlik majandamine teadus ja haridus: oskuslike spetsialistide koolitamine puidukasutus: puidu parim väärindamine arukas majandus: hea ettevõtluskeskkonna tagamine EMPLi liikmete olulisus Eesti inimestele ja majandusele arvude keeles (ilma Eesti Energia ja haridusasutuste osata) müügikäive 1,3 miljardit eurot bilansimaht 1,3 miljardit eurot töötajate arv 5500 EMPLi liikmete tegevus ulatub 70%-ni Eesti metsa- ja puidutööstussektori kogumahust 4 5
Loodusvara: metsade kestlik majandamine Puidupõhiste toodete eksport Aastane raiete suhe kogutagavarasse 2015. aastal oli raiemaht 10,1 mln m 3 ja metsatagavara 478 mln m 3 EMPL peab oma ülesandeks aidata kaasa metsade uuenemisele, paremale majandamisele ja väärtuse tõusule. Soovime, et Eesti maa eest kantakse hoolt ja võetakse vastutus. 2014 2015 EMPLi eestvedamisel koostatakse iga-aastast puidubilanssi, mis võrdleb loodusvara raie- ja kasutusmahtusid. Tegime ettepaneku luua väikemetsaomanikele lihtsad ja arusaadavad regulatsioonid metsamajandamiseks. Osalesime Eesti kliimapoliitika põhialuste väljatöötamisel. Tegime ettepaneku konsulteerida teiste metsandusmaadega eesmärgiga kavandada ühine platvorm metsasektori CO2 bilansi arvestusmetoodika jaoks. Toetasime Eesti Metsaseltsi korraldatud Otsustajate Metsakooli läbiviimist. Eksport, miljonit 2014 2015 300 200 100 Puitbrikett Puusüsi Küttepuit Puitkiudplaadid Hake Puitpakendid Puitlaastplaadid Vineer Spoon Pleegimata paber Termomehaaniline puitmass Ümarpuit Puidugraanul Puidust ehitusdetailid Puitmööbel ja selle osad Puidust kokkupandavad ehitised Sae- ja höövelmaterjal 6 7
Teadus ja haridus: oskuslike spetsialistide koolitamine Puidukasutus: puidu parim väärindamine Metsadega on seotud 38 000 töökohta metsa- ja puidusektoris ning lisaks paljud töökohad turismi-, spordi, transpordi-, jahindus- jt sektorites. 85% metsanduse ja puidutööstuse töökohtadest asub väljaspool Harjumaad. EMPL peab oma ülesandeks aidata kaasa metsa- ja puiduhariduse kvaliteedi arengule ja oskustööjõu ettevalmistusele. Soovime, et järeltulevad põlved tahavad ja oskavad viia teadmised ja oskused järgmistele tasanditele. 2014 2015 Aitasime säilitada Eestis puidutöötlemise rakenduskõrgharidust ning toetasime vastava õppekava avamist Eesti Maaülikoolis. Viisime läbi sektorit tutvustavat õppeainet maaülikoolis ja osalesime külalislektoritena teistes õppeasutustes. Korraldasime kutsetunnistuste saamist metsandusvaldkonnas töötavatele inimestele. Osalesime tööjõu ja -oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA metsanduse ja puidutööstuse raporti koostamisel. Osalesime kutsestandardite väljatöötamisel. Tunnustasime ja premeerisime tublimaid lõputööde autoreid. EMPL edendab puidu kui taastuva ja keskkonnasõbraliku materjali kasutamist Eestis. Näeme oma ülesandena ühiskonna teavitamist puitmaterjali headest tehnilistest omadustest ja positiivsest keskkonnamõjust. 2014 2015 Tutvustasime puitehituse positiivset mõju puitarhitektuuri konverentsil. Andsime välja ajalehelisa Puitarhitektuur ja disain. Tunnustasime silmapaistvaid puitehitisi aasta puitehitise konkursi ja näitusega. Osalesime ehitistele esitatavate tuleohutusnõuete uue määruse väljatöötamisel. Korraldasime puitarhitektuuri õppereise arhitektidele ja teistele huvilistele. Toetasime arhitektuuritudengite esimesi kokkupuuteid puitehitusega puitarhitektuuri õpikoja kaudu. 8 9
Arukas majandus: hea ettevõtluskeskkonna tagamine Lisandväärtus metsasektori ettevõtetes jooksevhindades aastatel 1995-2014 22% 13% 11% 06% 07% 41% Metsa- ja puidutööstus, mööbel Toiduainete, jookide ja tubaka tootmine Metall Elektriseadmed Elektroonika, optikaseadmed, IT Muu EMPL peab oma ülesandeks Eesti metsasektori väärtusahela efektiivsuse eest seismist. Soovime mõtestada ja vähendada kulutusi ning piiranguid ja seada need sinna, kus need on vajalikud Eesti arendamiseks. 2014 2015 Osalesime Eesti tööstuspoliitika väljatöötamisel: tõstsime fookusesse tööjõuvajaduse ja infrastruktuuri probleemid. Osalesime nullbürokraatia projekti aruteludes ja andsime sellesse oma sisendi. Rakendasime ja täiendasime e-veoselehe infosüsteemi ELVIS. Tegime ettepaneku seada energiamajanduse arengukavas 2030+ eesmärgiks imporditud fossiilsete kütuste asendamise puidubiomassil põhinevate kütustega. Edastasime majandusministrile 10 ettepanekut sektori konkurentsivõime tõstmiseks. Osalesime 48t /52t vedude eelnõu väljatöötamisel aidates kaasa efektiivsuse ja konkurentsivõime kasvule. Lisandväärtus, miljonit 800 600 400 200 Kokku Puidutööstus Metsamajandus Mööblitootmine Paberi ja tselluloosi tootmine 1995 2000 2005 2010 2014 10 11
Tööstus ja investeeringud Kohila Vineer OÜ Kohila, Raplamaa Kasespooni- ja vineeri tootmine; tootearendus Eesti metsa- ja puidutööstust iseloomustavad kaks olulist märksõna: Pikaajalised traditsioonid Puittooted on ajalooliselt olnud Eestile väga tähtis ekspordiallikas ning puidutööstus üks majanduse olulisim mootor. Innovatiivne ja kiire areng viimase 25 aasta jooksul Eesti puidutööstuses on viimastel kümnenditel olnud suur osakaal nn greenfield-investeeringutel, mis on võimaldanud üles ehitada tipptehnoloogiatel põhineva, toodete kvaliteedi ja tarnekindluse poolest väga hästi turuvajadustele vastava tööstuse. Vaadates tagasi aastatele 2014 2015 näeme, et tegemist oli aktiivse investeerimise perioodiga, mille tulemusel on kasvanud nii tootmismahud kui ka lisandväärtus. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu liikmete investeeringute maht ulatus sel perioodil pea 300 miljoni euroni, neist silmapaistvamad on esile toodud ka selles aastaraamatus. Ettevõtete investeerimisjulgus on kinnituseks jätkusuutliku ja taastuval loodusvaral põhineva majandusharu üha suurenevale tähtsusele. Senini toodeti märga spooni kontserni teistele tehastele, investeeringu järel hakatakse vineeri tootma Kohilas. 60 000 000 Loodavate töökohtade arv 180-190 Eeldatav toodangumahu 45 000 m3 vineeri aastas. Eeldatav lisandväärtuse 80 000 inimese kohta 12 13
UPM-Kymmene Otepää AS Graanul Invest AS Otepää, Valgamaa Spooni ja vineeri tootmine Investeerime tehase tootmisseadmetesse ja neid ümbritsetavatesse hoonetesse ja rajatistesse, biokütusel töötavasse aurukatlamajja, infrastruktuuri. ca 40 000 000 Loodavate töökohtade arv 40, neist umbes 25 on juba tööle võetud. Eeldatav toodangumahu Peamine on mahukasv (umbes kahekordistame, st. 48 000 m3-lt 90 000 m3-le) Eeldatav lisandväärtuse Lisandväärtus kaasneb läbi pealistatud ja töödeldud vineeri suurema osakaalu. Oluline on ka efektiivsuse paranemine. Tehaste asukohad Eestis Osula Graanul OÜ, Varese küla, Sõmerpalu vald, Võrumaa; Helme Graanul OÜ, Patküla, Helme vald Valgamaa; Ebavere Graanul OÜ, Ebavere küla, Väike-Maarja vald, Lääne- Virumaa; Imavere tootmisüksus, Imavere vald, Järvamaa Puidugraanulite (pelletite) tootmine 2014 ehitati Osula Graanul OÜ, 2015-2016 suurendatakse Imavere tehase tootmisvõimsust 3 korda 100 000 tonnilt 300 000 tonnini aastas (puidugraanuleid) ning rajatakse sooja ja elektri koostootmisjaam võimsusega 10 MW elektrit ja 28 MW sooja. Eestis 2014: 25 000 000 2015-2016: 45 000 000 Loodud töökohtade arv Eestis aastatel 2014-2016 52 umahu Eestis aastatel 2014-2016 500 000 tonni Ettevõtte käive töötaja kohta aastal 2015 610 000 14 15
Toftan AS Estonian Cell AS Osula, Võrumaa Männi- kui ka kuuse saematerjal. ust valmivad maavärinakindlad majad Jaapanis, majad ja mööbel Põhja-Aafrika riikides, ehituskonstruktsioonid Euroopas, akna-ja uksekomponendid ning sildade ja hoonete talad Eestis. Uue saeveski rajamine 2014/2015: 2 000 000 ; 2016: 27 000 000 Loodavate töökohtade arv 42 Eeldatav toodangumahu 2014/2015: +10% ja 2016/2017: +90% Eeldatav lisandväärtuse 2014/2015: +10% ja 2016/2017: +200% Kunda, Lääne-Virumaa Kemi-termo-mehaaniline haava puitmass (Aspen BCTMP) Alginvesteering 153 000 000 Täiendavad mahu kasvu ja efektiivsusesse tehtud investeeringud 23 000 000 Kavandatavad laienemisinvesteeringud 20 000 000 Projekteeritud tootmismaht 140 000 t/a Saavutatud tootmismaht 169 000 t/a Kavandatav tootmismaht 200 000 t/a Eesti keskkonnasõbralik ettevõte 2014 Eesti suurim biogaasi tootja: üle 5 000 000 m3 (2015) Eesti kõrgeim tööviljakus: käive üle 900 000 töötaja kohta (2015) 16 17
Purutuli OÜ Peetri Puit OÜ Sauga, Pärnumaa Pelletite ja puiduhakke tootmine ning müük Töötajate arv 40 Sauga pelletitehase laiendus, uute toodete (premium pellet) lisandumine 5 000 000 Loodavate töökohtade arv 15 Eeldatav toodangumahu 2015 aasta tootmivõimsus 120 000 tonni, peale investeeringuid on tootmisvõimsus umbes 180 000 tonni puitpelletit aastas. Põlva Liimpuidu tootmine 2012. aastal valis firma oma uueks kaubamärgiks Arcwood by Peetri Puit. Investeeriti uue tootmishoone ehitusse, soetati seadmed liimpuidu ning CLT tootmiseks, ehitati uus kontor (700 m2) 10 000 000 Loodavate töökohtade arv 20 Eeldatav toodangumahu Kuni 3 korda Fotode autorid Erik Konze ja Tiit Veermäe 18 19
Viiratsi Saeveski AS Lemeks AS Vana-Võidu küla, Viljandi vald, Viljandimaa Saematerjali tootmine Teise saeliini lisamine 10 000 000 Eeldatav lisandväärtuse Ettevõttel on võimalik saagida ka suurema läbimõõduga palki, kui tänane saagimise tehnoloogia võimaldab. AS Viiratsi Saeveski tütarettevõte Aegviidu Puit investeerib 2016. aastal 3 000 000 biokütusel töötava katlamaja ja puidukuivatite rajamisse. Tehaste asukoht Tartumaa, Põltsamaa, Põlvamaa Kasvava metsa ja metsamaterjalide ost-müük, liimpuidu tootmine (kandekonstruktsioonid, plaadid jm), metsa majandamine ja ülestöötamine, puidu süvaimmutus, puidugraanulite (pelletite) tootmine, puidutooted, saematerjali tootmine Investeeringud: Pinest-i uus tootmishall ja tehnoloogia, Palmako Põltsamaa tootmiskompleks ja Lemeks-i büroohoone Tartus, Näituse 25 9 600 000 20 21
Vara Saeveski OÜ Combimill Reopalu OÜ Vara, Tartumaa Saematerjali tootmine Investeeringud: Kombiliin ja palgi otsapööraja 5 500 000 Eeldatav toodangumahu 25-30% Reopalu, Järvamaa Kuuse saematerjali tootmine Uuendati täies mahus saeliin, lisandus märja materjali sorteerimisliin ja kuivatid. 5 000 000 Loodavate töökohtade arv 15 Eeldatav toodangumahu 100% 22 23
Rait AS Tartumaa, Ülenurme vald höövelmaterjali tootmine ja viimistlemine, puidust aiatoodete tootmine ja viimistlemine, saematerjali tootmine Koostöös suudame rohkem Aastate jooksul oleme koos organisatsioonidega, kellega meil on ühisosa, arutanud ja edasi viinud mitmeid algatusi. Koos oleme käsitlenud loodus-, elu- ja ettevõtluskeskkonna teemasid. Investeeringud: Tootmisprotsessi efektiivistav riist- ja tarkvara, aiatoodete tootmishoone ja viimistlusliini ehitus, uue Tallinna müügiüksuse Raitwood Puiduterminal rajamine 4 000 000 ja erakogust Metsa- ja puidutööstus on Eesti üks arenenumaid tööstusharusid, mille edu üle on põhjust kõigil uhked olla ning sealt eeskuju võtta, sest tööstus on majanduse selgroog. Riigi ülesandeks on tagada selle tugevus ning jätkusuutlikkus. Koostöö Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga on minu jaoks olnud ennekõike ülimalt hariv. Olen leidnud EMPLi professionaalses ja pühendunud meeskonnas mõttekaaslased. Meid seovad soov edendada kogu Eestis kvaliteetse elukeskkonna arengut ja teadmine, et puidul on selles arengus võtmeroll. Puidusektori potentsiaali Eesti majanduse järgmisse tootlikuse tõstmise hüppesse on võimatu üle hinnata. Tegemist on konkurentsitult suurima tööstusharu ja ka tunnetuslikult meile omaseima materjaliga. Eesti Erametsaliit hindab metsaühistute, ühtsete puidumüügikanalite ja puitu varuva metsa- ning puidutööstuse vahelist koostööd, mis peab olema rajatud usaldusele ja pikaajalistele kokkulepetele. Tõstes metsaomanike teadlikkust, saavutame metsade kõrgema tootlikkuse, kvaliteedi ning jätkusuutliku metsamajandamise, millest võidavad nii metsaomanikud, metsatööstus kui ka kogu ühiskond. EMPL on kutsekoja pikaajaline ja sisukas koostööpartner, kellega koos töötatakse selle nimel, et metsanduse ja puidutööstuse valdkonna tööandjatel oleks konkurentsivõime säilimiseks piisaval hulgal vajalike oskustega töötajaid. Viimaseks tähiseks meie koostöös oli rakendusuuring Tulevikuvaade tööjõu ja -oskuste vajadusele: metsandus ja puidutööstus, mille tulemusena sündisid valdkonna ekspertide ettepanekud koolituspakkumise muutmiseks lähtuvalt valdkonna tööjõu ja -oskuste vajadusest. Liisa Oviir ettevõtlusminister Yoko Alender Riigikogu liige Ants Erik Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Katrin Kerem SA Kutsekoda juhatuse liige 24 25
Vaadates tulevikku Eesti metsa- ja puidutööstussektori potentsiaal 10 000 uut töökohta väljaspool tõmbekeskusi täiendavad 2,5 miljardit eurot Eesti majandusse, millest + 0,5 miljardit mahukasvust: majandamata metsade kasutuselevõtt; + 1 miljard lisandväärtuse kasvust: toodete väärtusahelas ülespoole liikumine ja puitenergeetika areng; + 1 miljard tulevikus uute toodete ja tehnoloogiate rakendamisest ning teenust pakkuvate sektorite arengust: masinatööstus, logistika, IT jm. Puidutööstuse konkurentsivõime arendamise klaster on loodud eesmärgiga teha ühisturundust ja kujundada sektori mainet. Klastri asutamise ajendiks oligi vajadus tõsta partnerite konkurentsivõimet, arendada ühisturundust ning tõsta Eesti mainet tunnustatud puidutööstuse riigina, viies uuele tasemele koostöö puidutööstusettevõtete, valdkonnaga seotud teiste sektorite ettevõtete ja teadusasutuste vahel. Klastri eestvedajaks on EMPL ning klastrisse kuulub praegu peale EMPLi veel 15 partnerit, kellest 13 on ettevõtluspartnerid ja 2 teaduspartnerid. Projekti kestus on 3 aastat (2016 2018) ja eelarve kokku 336 000 eurot (sh toetus 168 000 eurot). Puidutööstuse konkurentsivõime arendamise klastri tegevusi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond läbi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse klastrite arendamise programmi. 26 27
www.empl.ee Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fond Eesti tuleviku heaks