P R E S S I T E A V E

Väljavõte

1 EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 17943/1/11 REV 1 (OR. en) PRESSE 471 PR CO 75 PRESSITEADE Nõukogu istung Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused Brüssel, 1. ja 2. detsember 2011 Eesistujad Władysław KOSINIAK-KAMYSZ töö- ja sotsiaalpoliitika minister Radosław MLECZKO töö- ja sotsiaalpoliitikaministeeriumi aseriigisekretär Bartosz ARŁUKOWICZ terviseminister Adam FRONCZAK terviseministeeriumi aseriigisekretär P R E S S I T E A V E Rue de la Loi 175 B 1048 BRÜSSEL Tel.: +32 (0) / 6319 Faks: +32 (0) press.office@consilium.europa.eu /1/11 REV 1 1

2 Nõukogu istungi peamised tulemused Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika Nõukogu saavutas üldise lähenemisviisi muudetud määruse suhtes, mis käsitleb sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist. Kuna kvalifitseeritud häälteenamust ei saavutatud, ei jõudnud nõukogu poliitilisele kokkuleppele kriisiga seotud erandi pikendamises seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga. Nõukogu pidas poliitilise mõttevahetuse strateegia Euroopa 2020 rakendamise üle tööhõive- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas ning võttis teadmiseks edusammud seoses läbirääkimistega rasedus- ja sünnituspuhkust, võrdset kohtlemist ning töötajate kokkupuudet elektromagnetväljadega käsitlevate direktiivide üle. Nõukogu võttis vastu järeldused, mis käsitlevad vananemist ning töö- ja pereelu ühitamist. Tervise- ja tarbijakaitseküsimused Ministrid võtsid vastu järeldused järgmistel teemadel: laste hingamisteede krooniliste haiguste ennetamine, varajane diagnoos ja ravi; laste suhtlushäirete varajane avastamine ja ravimine, sealhulgas e-tervise vahendite ja innovatiivsete lahenduste kasutamine; ELis tervise valdkonnas esineva ebavõrdsuse vähendamine tervislike eluviiside edendamisele suunatud kooskõlastatud meetmetega. Ministrid vahetasid arvamusi ka komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb programmi Tervis majanduskasvuks aastateks /1/11 REV 1 2

3 SISUKORD 1 OSALEJAD... 5 ARUTLUSEL OLNUD PUNKTID TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALPOLIITIKA... 7 Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine... 7 Direktiiv, mis käsitleb töötajate kokkupuudet elektromagnetväljadega... 8 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond... 9 Rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlev direktiiv Võrdse kohtlemise direktiiv Tööhõive ja sotsiaalpoliitika strateegia Euroopa Vananemine: võimalus tööturu ning sotsiaalteenuste ja kogukonna tegevuse arengu jaoks Töö- ja pereelu ühitamine Pekingi tegevusprogrammi kontekstis Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate vaba liikumine MUUD KÜSIMUSED (tööhõive- ja sotsiaalpoliitika) TERVISE- JA TARBIJAKAITSEKÜSIMUSED Laste hingamisteede kroonilised haigused Laste suhtlushäired Tervise valdkonnas esineva ebavõrdsuse vähendamine tervislike eluviiside edendamisega Programm Tervis majanduskasvuks aastateks MUUD KÜSIMUSED (tervise- ja tarbijakaitseküsimused) Kui nõukogu on deklaratsioonid, järeldused või resolutsioonid ametlikult vastu võtnud, märgitakse see ära asjakohase punkti pealkirjas ja vastav tekst pannakse jutumärkidesse. Dokumendid, millele tekstis on viidatud, on kätte saadavad nõukogu veebilehel Õigusaktid, mis on vastu võetud koos nõukogu protokolli kantud avaldustega, mille võib üldsusele kättesaadavaks teha, on tähistatud tärniga; need avaldused on kättesaadavad nõukogu veebilehel või pressibüroos /1/11 REV 1 3

4 MUUD HEAKSKIIDUD PUNKTID KULTUUR Euroopa kultuuripärandi märgise komitee TURISM Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatud projektid nõukogu järeldused Põllumajandus Püsikultuuride statistika AMISSENIMAMISED Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Regioonide Komitee /1/11 REV 1 4

5 OSALEJAD Belgia: Joëlle MILQU Jean Marc DELIZÉE Bulgaaria: Stefan KONSTANTINOV Alexander EVTIMOV Tšehhi Vabariik: Jaromir DRÁBEK Vítězslav VAVROUŠEK Taani: Mette FREDERIKSEN Karen Angelo HÆKKERUP Astrid Krag KRISTENSEN Manu SAREEN Saksamaa: Annette WIDMANN-MAUZ Guido PERUZZO Eesti: Hanno PEVKUR Iirimaa: James REILLY Ciaran CANNON Kreeka: Georgios KOUTROUMANIS Andreas LOVERDOS Hispaania: María Luz RODRÍGUEZ FERNÁNDEZ Alfonso JIMÉNEZ PALACIOS Constantino SOTOCA CARRASCOSA Prantsusmaa: Xavier BERTRAND Philippe LEGLISE-COSTA Itaalia: Renato BALDUZZI Elsa FORNERO Küpros: Sotiroula CHARALAMBOUS Stavros MALAS Läti: Ilze VIŅĶELE Rinalds MUCIŅŠ Leedu: Audrius BITINAS Nora RIBOKIENĖ Luksemburg: Michèle EISENBARTH Ungari: Miklós RÉTHELYI Sándor CZOMBA asepeaminister ning tööhõive- ja võrdsete võimaluste minister, vastutav migratsiooni- ja varjupaigapoliitika eest sotsiaalküsimuste riigisekretär terviseminister täievoliline minister (sotsiaalpoliitika ja tööhõive, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee), alaline esindus töö- ja sotsiaalminister terviseministri asetäitja tööhõiveminister sotsiaal- ja integratsiooniminister tervise- ja ennetustegevuse minister soolise võrdõiguslikkuse, usuasjade ja Põhjamaade koostöö minister haridus- ja teadusministeeriumi riigisekretär alalise esindaja asetäitja sotsiaalminister tervise- ja lasteküsimuste minister riigiminister, vastutav eelkõige koolituse ja kutseoskuste eest (hariduse ja kutseoskuste ministeerium) tööhõive- ja sotsiaalkaitseminister tervise- ja sotsiaalse solidaarsuse minister tööhõive riigisekretär terviseküsimuste riigisekretär Murcia autonoomse piirkonna haridus- ja tööhõiveminister töö-, tööhõive- ja terviseminister alalise esindaja asetäitja terviseminister töö- ja sotsiaalhoolekandeminister töö- ja sotsiaalkindlustusminister terviseminister sotsiaalhoolekandeminister terviseministeeriumi riigisekretär sotsiaalkindlustus- ja tööministri asetäitja terviseministri asetäitja alalise esindaja asetäitja riigi ressursside minister majandusministeeriumi riigisekretär 17943/1/11 REV 1 5

6 Malta: Joe CASSAR Chris SAID Madalmaad: Henk KAMP Derk OLDENBURG Austria: Rudolf HUNDSTORFER Harald GÜNTHER Poola: Władysław KOSINIAK-KAMYSZ Radoslaw MLECZKO Bartosz ARŁUKOWICZ Adam FRONCZAK Portugal: Pedro MOTA SOARES Pedro SILVA MARTINS Rumeenia: Sulfina BARBU Adrian STREINU-CERCEL Sloveenia: Uroš VAJGL Slovakkia: Lucia NICHOLSONOVA Peter JAVORCÍK Soome: Paula RISIKKO Lauri IHALAINEN Maria GUZENINA-RICHARDSON Rootsi: Hellevi ENGSTRÖM Göran HÄGGLUND Jan OLSSON Ühendkuningriik: Chris GRAYLING Andy LEBRECHT tervishoiu-, eakate ja kohaliku hoolekandesüsteemi minister tarbijate, ausa konkurentsi, kohalike nõukogude ja avalikkusega peetava dialoogi parlamendisekretär sotsiaal- ja tööhõiveminister alalise esindaja asetäitja töö-, sotsiaal- ja tarbijakaitseminister alalise esindaja asetäitja töö- ja sotsiaalpoliitika minister töö- ja sotsiaalpoliitika ministeeriumi aseriigisekretär terviseminister terviseministeeriumi aseriigisekretär sotsiaalse solidaarsuse minister tööhõive riigisekretär tööhõive-, perekonna- ja sotsiaalkaitseminister terviseministeeriumi riigisekretär alalise esindaja asetäitja töö-, sotsiaal- ja pereministeeriumi riigisekretär alalise esindaja asetäitja sotsiaal- ja terviseminister tööminister tervise- ja sotsiaalteenuste minister tööhõiveminister tervise- ja sotsiaalminister alalise esindaja asetäitja tööhõiveminister alalise esindaja asetäitja Komisjon: Viviane REDING László ANDOR John DALLI asepresident liige liige 17943/1/11 REV 1 6

7 TÖÖHÕIVE JA SOTSIAALPOLIITIKA Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine Nõukogu kiitis kvalifitseeritud häälteenamusega heaks üldise lähenemisviisi muudatusettepanekute suhtes, mis käsitlevad sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise määrusi 883/2004 ja 987/2009 (17421/11+ADD1), sillutades nii teed Euroopa Parlamendiga esimese lugemise kokkuleppe saavutamisele. Muudatuste eesmärk on tagada rahuldav lahendus täielikult töötute füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud piirialatöötajate puhul, kes olid kindlustatud töötuksjäämise vastu riigis, kus nad töötasid, ning kes on läinud tagasi oma elukohariiki, kus puudub töötuksjäämise riski käsitlev kindlustus (määruse 883/2004 uus artikkel 65a). Artikliga 65a kehtestatakse erand, mille kohaselt tagaks väljaspool pädevat liikmesriiki elanud täielikult töötu isiku töötushüvitised riik, kus asjaomane isik viimati töötas, kui isiku elukohariigis puudub füüsilisest ettevõtjast isikute kõikide kategooriate puhul võimalus töötushüvitiste süsteemi kohaseks kindlustuskatteks. Vastuvõetud muudatusettepanekud hõlmavad ka põhibaasi kriteeriumi kasutamist, et määrata kindlaks lennuki meeskonnaliikmete suhtes kohaldatavad õigusaktid (määruse 987/2009 artikli 14 uus lõige). Muudatuse eesmärk on muuta selgemaks mõiste asukoht või tegevuskoht kui lennuki meeskonnaliikmete põhibaas. Põhibaas on koht, kus viibides lennuki meeskonnaliige tavaliselt täidab oma töölepingu kohaseid ülesandeid /1/11 REV 1 7

8 Direktiiv, mis käsitleb töötajate kokkupuudet elektromagnetväljadega Nõukogu võttis teadmiseks eduaruande, mis käsitleb direktiivi töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest (elektromagnetväljad) tulenevate riskidega (17019/11). Ettepaneku eesmärk on muuta direktiivi 2004/40/EÜ, et võtta arvesse uusi teadusuuringuid, tagades samas töötajate kaitse kõrge taseme, ning vaadata muu hulgas läbi magnetresonantskuva käsitlevate kokkupuute piirväärtuste mõju. Direktiiv 2004/40/EÜ võeti vastu koos teiste meetmetega, mille eesmärk on kaitsta töötajaid müra, vibratsiooni ja optilise kiirguse poolt tervisele avaldatava mõju vastu. Kuid varsti pärast selle vastuvõtmist aastal väitsid magnetresonantskuvaga töötavad meditsiinitöötajad, et direktiivis kindlaks määratud ranged kokkupuute piirväärtused piiravad nende tegevust. Nende kohaldamisprobleemide tõttu ning selleks, et anda aega direktiivi muutmiseks uut teaduslikku informatsiooni arvesse võttes, otsustasid parlament ja nõukogu lükata akti ülevõtmise edasi 30. aprilliks Nõukogu organites on tehtud küll märkimisväärseid edusamme, kuid arvestades akti väga keerulist ja tehnilist laadi, tuleb veel täiendavalt ekspertidega konsulteerida kahes peamises küsimuses: kokkupuute piirväärtuste väljendamine ning siduvate kokkupuute piirväärtuste erandid /1/11 REV 1 8

9 Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond Nõukogu ei jõudnud poliitilisele kokkuleppele kriisiga seotud erandi pikendamises seoses Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondiga, kuna ei saavutatud kvalifitseeritud häälteenamust. Sellest hoolimata sai eesistujariik anda aru seni tehtud edusammudest, tuginedes dokumendis 16706/4/11 REV 4 esitatud aruandele. Kavandatud määruse eesmärk on pikendada kriisiga seotud erandit (kehtestatud aastal ning kaotab kehtivuse 31. detsembril 2011) veel kahe aasta võrra kuni 31. detsembrini 2013, see tähendab praeguse mitmeaastase finantsraamistiku lõpuni. Erandi pikendamine ei mõjuta sellest tulenevalt läbirääkimisi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi tuleviku üle. Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond (EGF) loodi aastal määrusega 1927/2006 ning selle peamiseks ülesandeks on toetada maailma kaubanduses toimunud muutuste tagajärjel töö kaotanud töötajaid. EGFi eesmärk oli aktiivse tööturupoliitika meetmeid kaasrahastades hõlbustada töötajate tööturule naasmist aladel, sektorites, territooriumidel või tööturupiirkondades, mis kannatavad tõsiste majandusmuutuste tõttu. Võttes arvesse finants- ja majanduskriisi ulatust ja kiiret levikut aastal, tegi komisjon ettepaneku nimetatud määruse esimese läbivaatamise kohta aasta läbivaatamise eesmärk oli muu hulgas kehtestada ajutine erand Euroopa kriisiohje raames, muutes fondi tõhusamaks varajase kriisisekkumise vahendiks, mis oleks kooskõlas solidaarsuse ja sotsiaalse õigluse aluseks olevate põhimõtetega. Selle erandiga laiendati EGFi reguleerimisala, et see hõlmaks toetust töötajatele, kes on kaotanud oma töö üleilmse finants- ja majanduskriisi otsesel tagajärjel, ja suurendada fondi toetuse määra 50- lt protsendilt 65-le. Pärast kriisiga seotud erandi kehtestamist on EGFile esitatud taotluste arv märkimisväärselt kasvanud ning suurenenud EGFi toetust taotlevate liikmesriikide arv: aasta maist kuni aasta juulini esitati 62 taotlust toetuse saamiseks töötajale ning taotletud summa oli kokku eurot /1/11 REV 1 9

10 Rasedus- ja sünnituspuhkust käsitlev direktiiv Nõukogu võttis eesistujariigi aruandele (17029/11) tuginedes teadmiseks edusammud töös rasedusja sünnituspuhkust käsitleva direktiiviga. Aruandes esitatakse järgmised esialgsed järeldused: täielikult tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkust (isegi lühema kestusega kui 20 nädalat) ei toetatud; haigushüvitise tasandil täiendava hüvitisega arvestamine oli variant, mis sai suurima delegatsioonide toetuse. Mitmed delegatsioonid tõstatasid küsimuse, et haigushüvitis on iseenesest ebaselge termin (on olemas haigushüvitise erinevad tasemed, sealhulgas õigusaktidest tulenev ja osamakseline haigushüvitis, ning tase võib sõltuda ka haiguse kestusest); edasise arutelu alusena toetati samuti mõningal määral varianti, millega kehtestataks piirmäär rasedus- ja sünnitustoetusele; kui mõned delegatsioonid pidasid nn sillaklauslit huvitavaks variandiks, siis teiste jaoks ei olnud see vastuvõetav lähenemisviis. Peale selle järeldati, et võttes arvesse hiljutisi arutelusid ning mitteametlikku ministrite kohtumist Krakówis 21. oktoobril, on nüüdseks igati selge, et 20 nädalat kestev täielikult tasustatud rasedus- ja sünnituspuhkus on nõukogu jaoks vastuvõetamatu. Võttes arvesse emaduse kaitse ja sotsiaalkindlustussüsteemide suuri erinevusi erinevate liikmesriikide vahel, samuti finantsmõju (eriti kriisi ajal), võib sellise lahenduse kasutusele võtmisel olla soovimatu mõju /1/11 REV 1 10

11 Võrdse kohtlemise direktiiv Nõukogu võttis teadmiseks edusammud seoses läbirääkimistega direktiivi üle, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest sättumusest (16525/11). Esildatud direktiiv on olnud nõukogus läbivaatamisel juba kauem kui kolm aastat. See laiendaks ELi seadusandlust uutesse valdkondadesse ELi lepingu artikli 19 alusel. Poola eesistumisperioodi jooksul keskenduti nõukogu organite aruteludes ühele konkreetsele teemale nimelt vanust kui diskrimineerimise alust käsitlevatele sätetele. Teatud juhtudel on erinev kohtlemine õigustatud. Näiteks tuleb alaealiste kaitsmiseks kehtestada vanusepiirangud. Arutada tuleb veel mitut lahendamata küsimust, sealhulgas järgmisi: pädevuse jaotus, üldine kohaldamisala ja subsidiaarsus; puuetega inimesi käsitlevad sätted, sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs ja mõistlike abinõude võtmine seoses puuetega inimestega; rakendamise ajakava; õiguskindlus direktiivis tervikuna /1/11 REV 1 11

12 Tööhõive ja sotsiaalpoliitika strateegia Euroopa 2020 Nõukogu pidas poliitilise mõttevahetuse strateegiaga Euroopa 2020 seotud tööhõive- ja sotsiaalpoliitikaküsimustes, tuginedes eesistujariigi taustteabele dokumendis (17426/11). Nõukogu võttis teadmiseks komisjoni ettekande aasta majanduskasvu analüüsi kohta ning analüüsile lisatud ühise tööhõivearuande kavandi (17229/11+ADD 3). Ministrid analüüsisid esimese aasta kogemusi ning andsid teada oma ootustest seoses teise aastaga strateegia rakendamisel tööhõive- ja sotsiaalpoliitika vallas. Nad rõhutasid, et eelarve konsolideerimine ja reformikavad peaksid olema tasakaalustatud oma sotsiaalse mõju ja Euroopa sotsiaalse mudeli osas. Majanduskasv peaks toimuma käsikäes uute töökohtade loomisega. Jõupingutustes tuleks keskenduda noortele inimestele ja pikaajalistele töötutele, pakkudes neile koolitus- ja tegevusprogramme, et parandada nende oskusi ja aidata neil tööturule naasta. Samuti toonitasid nad, et tööturule naasmine on väga oluline vaesusest ja sotsiaalsest tõrjutusest pääsemiseks. Komisjon rõhutas, et EL peaks kriisile veenvalt reageerima, kuna lisaks finantsküsimustele puudutab probleem ka sotsiaalset ühtekuuluvust ja Euroopa sotsiaalset mudelit. Eelarve tuleb konsolideerida, kuid sellega peab kaasnema ka töökohtade loomine ja usaldusväärsuse taastamine. Tööpuuduse kõrge määr ELis ning vaesuse ohus olevate inimeste arvu suurenemine nõuavad otsusekindlat tegutsemist. Töötuks jäänud ja majanduslikult tegevusetud inimesed riskivad kaotada oma oskused ja lahkuda tööturult. Viimase kolme aasta jooksul on noorte töötus tõusnud 15 protsendilt 21 protsendile. Euroopa kohustus on tagada, et kriisi tõttu ei kaotata tervet põlvkonda. Nõukogu võttis vastu järeldused (17423/11) esimese majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta järelmeetmete kohta, milles hinnatakse tehtud tööd ja kirjeldatakse, kuidas peaks aastal rakendamist jätkama. Järeldused tuginevad suures osas tööhõivekomitee koostatud temaatilisele aruandele ja sotsiaalkaitsekomitee arvamusele /1/11 REV 1 12

13 Temaatilises aruandes käsitletakse mitmeid erinevaid küsimusi (17239/11). Esmalt analüüsitakse tööjõukulusid ja palgapoliitikat. Aruandes käsitletakse tööjõukulude rolli tootlikkuse, inflatsiooni või deflatsiooni, rahvusvahelise konkurentsivõime ning üldisest majanduskasvu aspektist. Samuti vaadeldakse aruandes tööturul osalemise määra ja uute töökohtade loomise teemat. Erilist tähelepanu pööratakse naiste ja vanemate inimeste tööturul osalemisele. On oluline, et sellistel töötajatel on tööturul osalemiseks piisavalt stiimuleid. Stiimulid võiksid hõlmata asjakohast maksustamist ja hüvitisi ning piisavate hooldusvõimaluste, eriti lastehoiuteenuste tagamist. Samuti kiitis nõukogu heaks sotsiaalkaitsekomitee eespool nimetatud arvamuse, oodates kõnealuse komitee aasta alguseks kavandatud täielikku aruannet strateegia Euroopa 2020 sotsiaalmõõtme kohta (17050/11). Arvamuses keskendutakse kriisi sotsiaalmõjule, toonitades, et sotsiaalsed tagajärjed on näidanud tugevat mõju, näiteks miinimumsissetuleku, sotsiaalabi ja eluasemetoetuse saajate arvu suurenemist. Sotsiaalkindlustussüsteemid on pika majanduskriisi tõttu üha suurema surve all. Sellest lähtuvalt on äärmiselt oluline, et sotsiaalkindlustussüsteemidega jätkatakse kaitse tagamist ning inimeste tööalase konkurentsivõime parandamist. Eesistujariik võttis arutelu peamised aspektid kokku järgmiselt: tuleb viivitamatult tegutsema hakata; kriisist hoolimata on oluline tõhustada jõupingutusi tööhõive tõstmiseks ning teha tööd sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks; ellu tuleb viia strukturaalseid reforme, näiteks hüvitiste ja pensionite süsteemide raames; oluline on sobitada haridus ja koolitus tööturul vajalike oskustega; tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogul tuleb täita oma rolli majanduse juhtimisel; kõige tähtsam on aga see, et Euroopa Liidus valitseks optimism. Eesistujariik esitab tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu panusena vastavad järeldused ja nendega seotud dokumendid 9. detsembri Euroopa Ülemkogule. Euroopa Ülemkogu kohtumisel arutavad laiendatud euroala paktis osalevad liikmesriigid riigi tasandil rakendamisel tehtud edusamme, eelkõige tööhõive valdkonnas /1/11 REV 1 13

14 Vananemine: võimalus tööturu ning sotsiaalteenuste ja kogukonna tegevuse arengu jaoks Nõukogu võttis vastu järeldused, mis käsitlevad vananemist kui võimalust tööturu ning sotsiaalteenuste ja kogukonna tegevuse arengu jaoks (16474/11). Järeldustes esitatakse hetkel ELis asetleidvate pretsedenditute demograafiliste muutuste kontekstis üleskutse vanemate inimeste suuremaks kaasamiseks ja neile aktiivsema rolli andmiseks. Vanemad inimesed on Euroopa tulevase konkurentsivõime ja heaolu jaoks majandus- ja ühiskonnaelus suureks potentsiaaliks. Selle potentsiaali realiseerimiseks tuleb muu hulgas kõrvaldada takistused tööturul osalemiselt, parandada teenistustingimusi, tegeleda tööturult enneaegselt lahkumise probleemiga, võidelda diskrimineerimise vastu ning investeerida elukestvasse õppesse. Kõnealused järeldused esitati väga õigel ajal, pidades silmas eelseisvat Euroopa aktiivsena vananemise ja põlvkondadevahelise solidaarsuse aastat (2012) /1/11 REV 1 14

15 Töö- ja pereelu ühitamine Pekingi tegevusprogrammi kontekstis Nõukogu võttis vastu järeldused, mis käsitlevad töö- ja pereelu ühitamist Pekingi tegevusprogrammi kontekstis (17420/11). Oluline on aidata naistel ja meestel ühitada oma töökohustusi lapsevanemaks ja hooldajaks olemisega seotud kohustustega. Õige tasakaalu leidmine ei ole hea üksnes peredele: see on hea ka majandusele, kuna võimaldab enamatel inimestel täita oma potentsiaali tööturul. Järeldustes kutsutakse üles tegema jõupingutusi töö-, pere- ja eraelu ühitamiseks, muu hulgas erinevate hooldusteenuste pakkumisega ning perekonnaga seotud puhkuse ja paindliku töökorra tagamisega. Samuti toonitatakse vajadust kindlustada, et ühitamise poliitika ei kahjusta naiste karjääriga seotud väljavaateid ja majanduslikku olukorda. Need küsimused on olulised ka strateegia Euroopa 2020 kontekstis, mille raames on kokku lepitud eesmärk saavutada 75% tööhõive aastaste meeste ja naiste seas. Kõnealused järeldused tuginevad Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi aruandele (16835/11 ADD 1), mis koostati Pekingi tegevusprogrammi järelmeetmete kontekstis. Pekingi tegevusprogramm on naiste mõjuvõimu suurendamisele suunatud ÜRO tegevuskava. Suur osa nõukogu tööst soolise võrdõiguslikkuse vallas toimub Pekingi tegevusprogrammi raames /1/11 REV 1 15

16 Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate vaba liikumine Nõukogu võttis teadmiseks komisjoni aruande Bulgaariast ja Rumeeniast pärit töötajate vaba liikumise suhtes kohaldatavate üleminekusätete toimimise kohta (16923/11+ADD 1). Lõunasöögil arutasid ministrid taustteavet sisaldava eesistujariigi dokumendi alusel noorte tööhõive teemat (17590/11) /1/11 REV 1 16

17 MUUD KÜSIMUSED (tööhõive- ja sotsiaalpoliitika) Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi esimene iga-aastane kohtumine Eesistujariik ja komisjoni andsid komisjonile ülevaate vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogrammi esimesest iga-aastasest kohtumisest, mis toimus Krakówis oktoobril. Seadusandlikud ettepanekud rände valdkonnas Eesistujariik andis nõukogule teada, et nõukogu võttis 24. novembril vastu oma esimese lugemise seisukoha ühtse loa direktiivi kohta ning et märkimisväärseid edusamme on tehtud seoses ettepanekutega, mis käsitlevad ettevõtjasisest üleviimist ning hooajatöölisi. Komisjon esitas nõukogule ülevaate olukorrast tööaja direktiivi läbivaatamisel; seoses töötajate lähetamist käsitlevate kavandatud ettepanekutega; romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate valdkonnas; seoses naistega ettevõtete juhatustes /1/11 REV 1 17

18 Perede ja soolise võrdõiguslikkuse eest vastutavate ministrite mitteametlik kohtumine Eesistujariik andis nõukogule teada perede ja soolise võrdõiguslikkuse ministrite mitteametlikust kohtumisest, mis toimus Krakówis 21. oktoobril 2011, ning samuti eesistujariigi konverentsidest. Järgmise eesistujariigi tööprogramm Taani delegatsioon tutvustas nõukogule esimest korda eesistujariigi programmi aasta esimeseks poolaastaks /1/11 REV 1 18

19 TERVISE- JA TARBIJAKAITSEKÜSIMUSED Laste hingamisteede kroonilised haigused Nõukogu võttis vastu järeldused laste hingamisteede krooniliste haiguste ennetamise, varajase diagnoosi ja ravi kohta (16709/11), milles kutsutakse liikmesriike üles võtma oma terviseprogrammides nõuetekohaselt arvesse laste hingamisteede krooniliste haiguste ennetust, varajast diagnoosi ja ravi. Liikmesriigid peaksid samuti tõstma üldsuse teadlikkust kõnealustest haigustest, tõhustama suitsetamise ennetamise ja mahajätmise programme rasedatele ning järgima nõukogu soovitust suitsuvaba keskkonna kohta (15937/09). Komisjoni kutsutakse üles toetama liikmesriike laste hingamisteede krooniliste haiguste ennetuse tõhusa poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel, sidemete loomise parandamisel liikmeriikide programmide rakendamise eest vastutavate asutuste vahel ning riiklike keskuste koostöö ja olemasolevate rahvusvaheliste teadusvõrgustike tugevdamisel. Laste hingamisteede kroonilised haigused on üks eesistujariigi Poola prioriteetidest rahvatervise valdkonnas. Astma ja allergiline riniit on kõige levinumad laste hingamisteede haigused ning astma on kõige sagedasem laste traumapunkti ja haiglasse sattumise põhjus. Järeldustes võetakse arvesse septembril aastal Varssavis toimunud ekspertide konverentsi Laste astma ja allergia ennetamine ja kontroll ELis rahvatervise seisukohalt tungiv vajadus kõrvaldada vajakajäämised tulemusi, kus rõhutati, et kiiresti on vaja parandada laste hingamisteede krooniliste haiguste ennetamist, varajast diagnoosi ja ravi, käsitledes neid küsimusi kohaliku, piirkondliku, riikliku ja ELi tasandi tervisepoliitikas. Laste hingamisteede krooniliste haiguste teemale juhiti tähelepanu ka novembril 2011 Poznańis peetud ministrite konverentsil Solidaarsus ja tervishoid: tervise valdkonnas esineva ebavõrdsuse vähendamine ELis /1/11 REV 1 19

20 Laste suhtlushäired Nõukogu võttis vastu järeldused Laste suhtlushäirete varajane avastamine ja ravimine, sealhulgas e-tervise vahendite ja innovatiivsete lahenduste kasutamine (16620/11), milles kutsutakse liikmesriike üles pidama jätkuvalt esmatähtsaks uuringuid laste kuulmis-, nägemis- ja kõnehäirete varajaseks avastamiseks ning nende uuringute järelmeetmeid. Liikmesriigid peaksid koos komisjoniga vastavalt piiriülese tervishoiu direktiivile pidama laste suhtlushäirete valdkonda Euroopa tugivõrgustikega tehtava käimasoleva tööprotsessi osaks ning kaaluma seda teemat asjakohaselt Euroopa Liidu praeguste e-tervise algatuste, sealhulgas e-tervise võrgustiku raames. Komisjoni kutsutakse üles võtma aasta lõpuks vastu kriteeriumid ja tingimused Euroopa tugivõrgustike jaoks, võttes arvesse suhtlushäirete ravile spetsialiseerunud keskuste koostööst saadud kogemusi. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on pooled kõigist kurtuse ja kuulmiskahjustustega seotud juhtudest välditavad ennetamise, varajase diagnoosimise ja ravi abil. Järeldustes võetakse arvesse juunil 2011 Varssavis toimunud Euroopa audioloogiaühingute föderatsiooni (EFAS) kümnenda kongressi järeldusi, milles tuuakse esile laste suhtlushäirete probleem ning nimetatud häirete varajase avastamise ja varajase sekkumise olulisus. Poola algatusel allkirjastasid Euroopa audioloogia, oftalmoloogia ja kõneteraapia teadusühingute esindajad 22. juunil 2011 Euroopa konsensusavalduse eelkooli- ja kooliealiste laste kuulmis-, nägemis- ja kõneuuringute kohta /1/11 REV 1 20

21 Tervise valdkonnas esineva ebavõrdsuse vähendamine tervislike eluviiside edendamisega Nõukogu võttis vastu järeldused ELis tervise valdkonnas esineva ebavõrdsuse vähendamine tervislike eluviiside edendamisele suunatud kooskõlastatud meetmetega (16708/11), milles kutsutakse liikmesriike üles jätkuvalt ellu viima, intensiivistama ning välja töötama poliitikaid ja meetmeid, millega edendatakse tervislikke eluviise ja käsitletakse sotsiaalseid tegureid, et aidata vähendada tervise valdkonnas esinevat ebavõrdsust. Liikmesriike ja komisjoni kutsutakse samuti üles vajadusel jätkuvalt rakendama ja tugevdama neid meetmeid ja poliitikaid, mis on tõestanud oma tõhusust tervise valdkonnas esineva ebavõrdsuse vähendamisel, edendama põhimõtte tervis kõikides poliitikates rakendamist, keskendudes võrdsusele, ning tugevdama koostööd ja kasutama paremini ära olemasolevaid võrgustikke. Samuti kutsutakse üles edendama tervislikke eluviise tubakatarbimise piiramise, toidus sisalduva rasva, soola, suhkru ja energia vähendamise, toidu ja mittealkohoolsete jookide turustamist käsitlevate Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste rakendamise ning tõhusa alkoholipoliitika rakendamise ja linnakeskkonna parandamise kaudu. Komisjon leiab, et liikmesriikide vahel on suured tervisega seotud erinevused. Näiteks erineb alla ühe aastaste laste suremise tõenäosus ELi liikmesriikides viiekordselt. Oodatava eluea erinevus sünnimomendil on naiste puhul kaheksa aastat ja meeste puhul neliteist aastat. Kõikides liikmesriikides mõjutavad sellised tegurid nagu tööhõive, sissetulekud, hariduse kestus ja rahvus tugevalt haigustaset ja inimeste eluiga. Tänapäeva Euroopas on seitsmest kõige olulisemast enneaegse surma riskitegurist kuus (vererõhk, kolesterool, kehamassiindeks, vähene puu- ja köögiviljade söömine, vähene kehaline aktiivsus ja alkoholi kuritarvitamine) seotud söömise, joomise ja liikumisega. Järeldustes võetakse arvesse oktoobril Poznańis peetud ekspertide kohtumise Alkoholipoliitika Poolas ja Euroopas: alkoholitarbimise ebasoodsad majanduslikud tagajärjed ja novembril 2011 Poznańis peetud ministrite konverentsi Solidaarsus ja tervishoid: tervise valdkonnas esineva ebavõrdsuse vähendamine ELis tulemusi /1/11 REV 1 21

22 Programm Tervis majanduskasvuks aastateks Ministrid pidasid arvamuste vahetuse määruse eelnõu üle, millega kehtestatakse programm Tervis majanduskasvuks, ELi kolmas mitmeaastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks (16796/11). Ministrid tervitasid üldiselt komisjoni ettepanekut ning eelkõige mõtet koondada ELi tervishoiualane toetus väiksemale arvule prioriteetidele, mis pakuksid selget ELi lisaväärtust. Nad jagasid arvamust, et tervishoid ei ole mitte üksnes kulutegur, vaid ka oluline majanduskasvu stimuleerija. Ministrid olid seisukohal, et programmi rakendamise põhimõtted peegeldavad eelmiste programmide hindamise tulemusel esitatud soovitusi. Ettepanek lihtsustada rakendamise korda leidis samuti laialdaselt toetust. Kõnealuse määruse eelnõuga seotud töö jätkub Taani eesistumise ajal. Esildatud programm tugineb praegusele, kuni aasta lõpuni kestvale programmile. Selle eesmärk on toetada ja täiendada liikmesriikide tegevust järgmise nelja eesmärgi saavutamiseks: innovatiivsete ja jätkusuutlike tervishoiusüsteemide väljatöötamine; juurdepääsu laiendamine paremale ja ohutumale tervishoiule kodanike jaoks; tervise edendamine ja haiguste ennetamine, ning kodanike kaitsmine piiriüleste terviseohtude eest. Komisjon tegi ettepaneku toetada uut programmi 446 miljoni euro ulatuses, kui mitmeaastase finantsraamistiku suhtes saavutatakse kokkulepe /1/11 REV 1 22

23 MUUD KÜSIMUSED (tervise- ja tarbijakaitseküsimused) Teave ravimite ja ravimiohutuse järelevalve kohta Komisjon teatas nõukogule, et jagab mitmeks osaks oma ettepanekud ühelt poolt üldsusele antava ravimeid käsitleva teabe ning teiselt poolt ravimiohutuse järelevalve kohta. Poola eesistumisperioodi tulemused ja konverentsid Eesistujariik Poola teavitas nõukogu alates juulikuust korraldatud konverentside tulemustest. UNAIDS Eesistujariik teavitas ministreid ÜRO HIV/AIDSi ühisprogrammist (UNAIDS). Toiduained Nõukogu võttis teadmiseks eesistujariigi eduaruande, milles käsitletakse määruse eelnõu imikutele ja väikelastele ning meditsiiniliseks eriotstarbeks ettenähtud toiduainete kohta (17469/11). Kõrgetasemeline rahvatervise töörühm Eesistujariik andis ministritele aru 10. oktoobril 2011 Brüsselis kokku tulnud kõrgetasemelise rahvatervise töörühma tegevusest (17658/11). Euroopa innovatsioonipartnerlus Komisjon teavitas nõukogu Euroopa innovatsioonipartnerlusest ning eelkõige täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlevast katseprojektist (17658/11). Järgmise eesistujariigi tööprogramm Taani kui Euroopa Liidu Nõukogu järgmine eesistujariik teavitas ministreid oma tööprogrammist /1/11 REV 1 23

24 MUUD HEAKSKIIDUD PUNKTID KULTUUR Euroopa kultuuripärandi märgise komitee Nõukogu võttis vastu otsuse, mis käsitleb praktilist ja menetluslikku korda, mille kohaselt nimetab nõukogu ametisse neli Euroopa komitee liiget, kelle ülesandeks on valida välja kultuuriväärtuslikud objektid, millele omistatakse Euroopa kultuuripärandi märgis, 1 ning tegeleda seejärel nende järelevalvega (16808/11). Kõnealune märgis võidakse anda kultuuriväärtuslikele objektidele, millel on Euroopa ajaloo ja pärandi aspektist tugev sümboolne ning mitte üksnes esteetiline väärtus (nt mälestised, looduslikud paigad, veealune pärand, arheoloogilised paigad, tööstuspärand või linnaehituslikud paigad, kultuurmaastikud ja kultuurilise väärtusega esemed). Selle eesmärk on ka tugevdada Euroopa kodanike, eriti noorte Euroopasse kuulumise tunnet. TURISM Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatud projektid nõukogu järeldused Nõukogu võttis vastu järeldused kontrollikoja poolt koostatud eriaruande nr 6/2011 kohta, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi kaasrahastatud turismiprojektide tõhusust. Järeldused on esitatud dokumendis 16947/11. 1 ELT L 303, /1/11 REV 1 24

25 Põllumajandus Püsikultuuride statistika Nõukogu võttis pärast Euroopa Parlamendiga saavutatud esimese lugemise kokkulepet vastu määruse, mis käsitleb Euroopa püsikultuuride statistikat (54/11). Määruse eesmärk on ajakohastada, lihtsustada ja optimeerida Euroopa püsikultuuride (viinapuud ja puuviljad) statistika praegust õiguslikku raamistikku, asendades kaks olemasolevat õigusakti ühega. Pärast kehtivate õigusaktide, nimelt viinamarjakasvatust käsitleva määruse 357/79 ja viljapuid käsitleva direktiivi 2001/109 jõustumist on tootmistingimused ja turuolukord märkimisväärselt muutunud. Seepärast lihtsustatakse uue määrusega tootmise ja piirkondade jaotust ning võetakse arvesse hiljutisi muutusi veinikategooriates. Samuti võetakse määruses arvesse kasutajate vajadusi, näiteks seoses oliiviistandikke käsitlevate andmetega, ning ajakohastatakse andmete edastamise tähtaegu. Lisaks sellele lihtsustatakse ettepanekus muutujaid ja mõisteid veelgi ning kohandatakse püsikultuuride statistikat märgatavalt, kaotades ära istandike muutuste aastastatistika ja veinitootmise äärmiselt üksikasjaliku jaotuse. AMISSENIMAMISED Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Nõukogu nimetas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmeks Baron Philippe de BUCK van OVERSTRAENI (Belgia) järelejäänud ametiajaks kuni 20. septembrini 2015 (16332/11). Regioonide Komitee Nõukogu nimetas Regioonide Komitee liikmeks Ewa-May KARLSSONI (Rootsi) järelejäänud ametiajaks kuni 25. jaanuarini 2015 (17006/11) /1/11 REV 1 25