EB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK
|
|
- Tiiu Uibo
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB 75.1) ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Brüssel, 1. juuni 2011 Katvus: EL 27 ( Euroopa Liidu kodanikku) Elanikkond: Euroopa Liidu kodanikud (alates 15. eluaastast) Metoodika: suuline küsitlus (CAPI) Uuringu korraldamise aeg: 9. veebruar 6. märts 2011, läbiviija TNS opinion ÜLDISED SUUNDUMUSED...3 I. NAISED OTSUSTUSPROTSESSIS... 5 A. Võrdse kvalifikatsiooni ja oskuste korral: kas naistel on tegelikke takistusi vastutavate ametikohtade saamisel?... 5 B. Millised järgmistest meetmetest on teie arvates kõige tõhusamad, et tagada naiste juurdepääs vastutavatele ametikohtadele?... 6 C. Mis põhjusel on naisi poliitikas vähem kui mehi?... 6 D. Kuidas saaksime ergutada naiste suuremat esindatust poliitikas?... 7 E. Mis põhjustel ei osaleta valimistel?... 8 II. SOOLINE EBAVÕRDSUS... 9 A. Kuidas vähendada meeste ja naiste palgalõhet?... 9 B. Kuidas on võimalik paremini ühitada eraelu ja töö?...10 C. Mis on naiste ebakindla olukorra põhjused?...10 jacques.nancy@europarl.europa.eu - B-1047 Bruxelles - Tél Fax F Strasbourg - Tél
2 III. EMAPUHKUS JA ISAPUHKUS...12 A. Emapuhkus...12 B. Isapuhkus...13 IV. NAISTEVASTANE VÄGIVALD...14 A. Milliseid strateegiaid peab EL naiste vastu suunatud vägivallaga võitlemiseks kasutama?...14 B. Kas ohvrile lähenemise keeldu tuleks laiendada kõigile ELi riikidele?
3 ÜLDISED SUUNDUMUSED Esimene analüüs avaldati juba 7. märtsil aastal 100. naistepäeva puhul. Selles avaldati ainult üldtulemused. Uuringu viis läbi TNS Opinion 9. veebruarist kuni 6. märtsini Lõplik analüüs sisaldab mõnda analüüsi lisaosa ning ühtlasi uut lõiku, mis on pühendatud ema- ja isapuhkusele. Uuringu tulemustest võib teha mitmeid olulisi järeldusi: Kõigi soolist võrdõiguslikkust puudutavate küsimustega seoses võib täheldada, et meeste ja naiste reageeringud on potentsiaalselt sarnased. Jääb mulje, et 100. rahvusvahelist naistepäeva võiks pidada tõeliseks sotsiaalseks edusammuks, mis aitab kaotada või tõhusalt vähendada soolist ebavõrdsust. Euroopa suundumuste lõplikuks väljaselgitamiseks tuleb analüüsida riiklikke tulemusi, mis võivad mõnikord olla erinevad. Erinevalt muudest uuringutest ja tavapärastest soolise võrdõiguslikkuse stereotüüpidest leidus piirkondlikke või loogiliselt seletatavaid suundumusi vaid Põhjamaades. Ühe peamise uuringutulemusena võib märkida, et meeste ja naiste võrdõiguslikkust edendavate kõigi meetmete hulgas eelistavad eurooplased ergutavaid meetmeid sunnivahenditele. o Seega toetab naiste osalusele kas firmadesiseste või valimiste ajal valimisnimekirjades kvootide seadmist mõlemal juhul keskmiselt vaid 19%. Erinevus meeste ja naiste vahel on ainult üks protsent. o Mõnes valdkonnas pooldavad naised siiski meestest mõnevõrra enam sunnimeetmeid: - Rahalised karistused ettevõtetele, kes ei järgi naiste ja meeste võrdset tasustamist (22% meestest, 27% naistest, [+5 protsenti]) - Rahalised karistused parteidele, kes ei järgi meeste ja naiste vahelist tasakaalustatust (15% meestest, 19% naistest, +4) Emapuhkuse küsimuses on vastakaid arvamusi o 58% vastajate arvates avaldab emapuhkus naise karjäärile negatiivset mõju. Samas ilmneb taas, et meeste ja naiste arvamus ühtib peaaegu täielikult: 58% meestest, 59% naistest. o Euroopa Parlamendi esitatud ettepanekut kehtestada kõigis liikmesriikides 20 tasustatud nädala pikkune emapuhkus 100% palgaga toetab 78% Euroopa Liidu kodanikest (76% meestest, 79% naistest). 3
4 Nii mehed kui ka naised toetavad isapuhkust nendes 11 riigis, kus seda veel ei ole. Lausa 71% meestest küsiks isapuhkust, kui see nende riigis kehtiks, ning 73% naistest innustaks oma partnerit seda võtma. N.B.: Lugejatele tuletatakse meelde, et uuringu tulemused on hinnangulised ja nende täpsus kui muud tegurid püsivad muutumatuna sõltub valimi suurusest ja vaadeldud protsendimäärast. Valimite puhul suurusega umbes 1000 intervjuud (see on liikmesriigi tasandil tavaliselt kasutatav valimi suurus) varieerub tõeline protsent, seda juhul, kui intervjueeritud oleks kogu elanikkonda, järgmiste usalduspiiride ulatuses: Vaadeldud 10% või protsent 90% Vea ülemmäär +/- 1,9 punkti 20% või 80%; +/- 2,5 punkti 30% või 70%; +/- 2,7 punkti 40% või 60%; +/- 3,0 punkti 50% +/- 3,1 punkti 4
5 I. NAISED OTSUSTUSPROTSESSIS A. Võrdse kvalifikatsiooni ja oskuste korral: kas naistel on tegelikke takistusi vastutavate ametikohtade saamisel? Võimalike naisi takistavate asjaolude analüüsimisel on meeste ja naiste vaheline erinevus palju selgem võrreldes muude küsimustega: o 76% Euroopa kodanikest vastajatest arvab, et naistel on olulisi takistusi vastutavate ametikohtade saamisel suurtes firmades: 78% naistest ja 72% meestest nõustuvad selle arvamusega. o 70% Euroopa kodanikest vastajatest arvab, et need takistused on olulised avaliku halduse kõrgel tasandil, kuigi võrreldes 73% naistega jagab vaid 66% meestest sellist seisukohta. o Analüüsi tulemused on samad parteide osas: 69% Euroopa kodanikest vastajatest rõhutab kõnealuseid tõsiseid takistusi (72% naistest ja 65% meestest). o Kahes teises tegevusvaldkonnas peetakse takistusi vähem oluliseks, kuid need on siiski olemas: VKEdes (59%) ja ühiskondlikes organisatsioonides (49%). Riikidevahelised erinevused on väga suured ning kehtivad kõigis valdkondades, kus naised võivad olla vastutavatel kohtadel: parteid (38% suurune erinevus), avaliku halduse kõrge tasand (35%), suured ettevõtted (40%), VKEd (37%) ning ühiskondlikud ühendused (46%). Siin täheldatakse erisust Balti riikides. Lätis, Leedus ja Eestis arvab võrreldes teiste riikidega vähem vastanuid, et naistel on olulisi takistusi vastutavate ametikohtade saamisel kõigis valdkondades. - Suurte ettevõtete ja VKEde valdkonnaga seoses võib märgata mõnesid erinevusi, mis on seotud liitumise tähtajaga. Tõepoolest, enne aastat liitunud Euroopa riikide kodanikest vastajad arvavad palju sagedamini, et naistel on tõsiseid takistusi otsustamisprotsessis osalemisel, kui pärast aastat liitunud riigi kodanikest vastajad. - Nende kahe valdkonna vahel eraldab 9% suurune lõhe eurotsooni vastajad väljaspool eurotsooni olevatest vastajatest. Esimesed moodustavad arvukaima rühma, arvates, et naistel on olulisi takistusi. 5
6 B. Millised järgmistest meetmetest on teie arvates kõige tõhusamad, et tagada naiste juurdepääs vastutavatele ametikohtadele? Nii era- kui ka avalikus sektoris eelistavad naised ja mehed ergutavaid meetmeid. Seoses majanduse ja poliitika valdkonnaga: o arvab 44% Euroopa kodanikest vastajaid (44% naistest, 44% meestest), et kõige tõhusamad meetmed on sellised, millega ergutatakse ettevõtteid ja avalikku haldust võtma samme naiste ja meeste vahelise võrdsuse tugevdamiseks (heade tavade koodeks) ning stereotüüpide vastu võitlemiseks; o arvab 30% (29% naistest, 31% meestest), et koolituse ja toetavate meetmete edendamine paneb naisi võtma ettevõtetes endale rohkem vastutust; o Seoses kvootide kehtestamisega seaduses pooldab 19% Euroopa kodanikest vastajaid (20% naistest, 18% meestest) seda ettevõtete juhtkondade ja valimisnimekirjade puhul (19% naistest, 18% meestest). Riikidevahelistes erinevustes võib märgata olulisi lahknevusi eelkõige kvootide kehtestamise küsimuses. o Lõhe liikmesriikide vahel seoses kvootide kehtestamisega suurte ettevõtete juhtkonnas ja avaliku halduse kõrgemal tasandil ulatub 19 protsendini: Saksamaal 28%, Lätis 9%. o Valimistel seadusega kvootide kehtestamise osas on erinevused veelgi suuremad, ulatudes 29 protsendini: 5% Hollandis ja 34% Portugalis. C. Mis põhjusel on naisi poliitikas vähem kui mehi? Euroopa kodanike vastused on väga selgesõnalised. Naisi on poliitikas vähem, kuna poliitilist maailma juhivad mehed, kes ei hinda piisavalt naiste oskusi. 59% Euroopa kodanikest on samal arvamusel: 61% naistest ja 57% meestest (-4 protsendipunkti). Teisel kohal, kuid kaugel maas on püsivate stereotüüpide olemasolu: 40% meeste ja 41% naiste jaoks. 6
7 Ülejäänud Euroopa kodanike välja toodud põhjuseid toetab väiksem protsent: o Üks igast kolmest Euroopa kodanikust vastaja (28%) arvab, et poliitilises maailmas naiste ja meeste vahelist võrdsust toetavad meetmed on ebatõhusad. Mehed (28%) ja naised (28%) jagavad selles analüüsis sama seisukohta. o Veidi üle veerandi Euroopa kodanikest vastajaid (26%) usub, et naisi ei huvita selline karjäär ning poliitika ei ole nende prioriteet. Erinevus naissoost vastajate (25%) ja meessoost vastajate (28%) vahel on 3%. Jällegi on riikidevahelised erinevused väga suured. o Meeste poliitikas domineerimise osas on erinevus 26%: Küprosel 68% võrreldes 42%ga Taanis. o Püsivate stereotüüpide osas ilmnesid riikide vahel 36 protsendi suurused erinevused: Maltal 21% ja Hispaanias 57%. D. Kuidas saaksime ergutada naiste suuremat esindatust poliitikas? Naiste madala esindatuse tunnistamine poliitikas on fakt. Mida arvavad Euroopa kodanikest vastajad võetavatest meetmetest tänasel 100. naistepäeval? Sarnaselt oma seisukohaga erasektori kohta soosivad vastajad ergutavaid meetmeid; o Ligikaudu üks kolmandik Euroopa kodanikest vastajaid (30%; 30% naistest, 30% meestest) pooldab koolituse ja toetusega seotud meetmeid, et innustada naisi osalema poliitilises elus. o 25% (24% naistest, 27% meestest) Euroopa kodanikest vastajaid näeb parteide koostatud valimisnimekirjades võrdset esindatust meetmena, mis aitaks kaasa naiste paremale esindatusele poliitikas. Siduvad meetmed said vähem kui ühe viiendiku häältest: o Seadusega kvootide kehtestamist peab tõhusaks meetmeks 19% Euroopa kodanikest vastajaid (19% naistest, 18% meestest). o Rahaliste stiimulite/karistuste süsteemi kehtestamist parteidele eesmärgiga sundida neid järgima naiste ja meeste vahelist tasakaalustatust kaalus 17% vastanutest (19% naistest, 15% meestest). 7
8 Liikmesriikide tasandil nimetasid eurotsoonist pärit vastanud sagedamini sunnivahendeid (võrdsus valimisnimekirjades ning kvootide kehtestamine). Lõpetuseks mainib seadusega kvootide kehtestamist valimiste puhul Hollandis, Rootsis ja Taanis vähem kui üks inimene kümnest. E. Mis põhjustel ei osaleta valimistel? Vastates küsimusele põhjuste kohta, mis võivad heidutada neid hääletamast järgmistel kohalikel, riiklikel ja Euroopa valimistel, nimetasid Euroopa kodanikud eelkõige usalduse puudumist poliitika vastu üldiselt: o Usalduse puudumine poliitiliste esindajate vastu heidutas 29% Euroopa kodanikest hääletamast Euroopa valimistel, 40% riiklikel valimistel ning 34% kohalikel valimistel. o Teabe puudumine oli teine peamine seisukoht seoses Euroopa valimistega (22%). Kõnealune alainformeerituse tunne on vähem oluline riiklikel (12%) ja kohalikel (16%) valimistel. o Tunnet, et hääletamine ei mõjuta midagi ning et see ei muuda midagi, jagatakse enam-vähem ühte moodi kolmel tasandil: Euroopa valimistel (19%), riiklikel valimistel (18%) ning kohalikel valimistel (17%). 8
9 II. SOOLINE EBAVÕRDSUS A. Kuidas vähendada meeste ja naiste palgalõhet? Eurostati statistika räägib iseenda eest: isegi kui meeste ja naiste palgalõhe Euroopa tasandil on veidi kahanenud, oli see uuringu kavandamise ajal endiselt 17%. Kuidas me saaksime seda lõhet kärpida? Euroopa kodanike arvates peab palgalõhe probleemi esmalt lahendama ergutamise ja motiveerivate meetmetega, mitte siduvate meetmetega: o Vaadates ergutavaid meetmeid: - Esmaseks meetmeks (29%; 30% naistest, 29% meestest) palgalõhe kõrvaldamisel on parema meeste ja naiste esindatuse edendamine igasugustel ametikohtadel (õed, sekretärid, lennukipiloodid jne). - Üks Euroopa kodanik neljast (24%; 22% naistest, 26% meestest) arvab, et läbipaistev tasustamine firmades peab olema prioriteet. o Vaadates siduvaid meetmeid: - Rahalisi karistusi ettevõtetele, kes ei järgi võrdset tasustamist, eelistab esmase vahendina 24% Euroopa kodanikest (27% naistest, 22% meestest). - Juhul kui ei järgita võrdsete võimaluste loomist edutamisel, pooldab 16% Euroopa kodanikest (16% naistest, 15% meestest) eelkõige rahalisi karistusi. Liikmesriikide tasandil täheldame olulisi erinevusi, mis varieeruvad 19% ja 32% vahel. Kerget varieeruvust võib märgata ka eurotsooni riikide ja eurotsoonist väljapoole jäävate riikide vahel ning ühtlasi ELi riikide vahel, kes liitusid enne aastat võrreldes nendega, kes liitusid pärast 2004/2007. aastat. 9
10 B. Kuidas on võimalik paremini ühitada eraelu ja töö? Naistel, kellel on rohkem kui üks laps, on veelgi keerulisem kõnealust eesmärki saavutada. Hiljutine Eurostati statistika näitab, et Euroopa tasandil on lasteta naiste tööhõive määr 75%, samas kui kolme või enama lapsega naistel on see 54%. Sellele vastupidiselt on lastetute meeste tööhõive määr 80% ning kolme või enama lapsega meestel 85%. 37% (37% naistest, 36% meestest) Euroopa kodanikest vastanute jaoks peab prioriteediks olema väljaspool kodu lastehoiuteenuse kergemini kättesaadavaks tegemine. 30% (30% naistest, 30% meestest) vastanutest seavad prioriteediks paindlikkuse edendamise firmades ja avalikus teenistuses. Lõpetuseks ergutab 29% vastanutest (30% naistest, 29% meestest) naiste ja meeste vahelist tasakaalu koduste tööde jagamisel ning laste ja hooldatavate eest hoolitsemisel. Jällegi on liikmesriikidevahelised erinevused olenevalt küsimusest väga suured: 26% laste eest hoolitsemise osas ja 28% paindlikkuse ja naiste ning meeste vahelise tasakaalu osas koduste tööde jagamisel. C. Mis on naiste ebakindla olukorra põhjused? Eurostati statistika näitab seda väga selgelt: naised satuvad võrreldes meestega kergemini ebakindlasse olukorda aastal oli meeste tööhõive määr 73% võrreldes kõigest 59% naiste puhul (-14%). Osalise tööajaga töötas 8% meestest ja 31% naistest (+23%). Vaesusrisk oli meeste puhul 16% ning naiste puhul 17%. Taas kord valitseb Euroopa tasandil ebakindla olukorra põhjuste analüüsil meeste ja naiste vastuste vahel õigupoolest tasakaal: Mis veelgi tähtsam, naised seisavad silmitsi rahaliste, majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega oma ebakindla töö tõttu (hooajaline töö, ajutine töö jne). Sedasi arvab 34% (34% naistest, 33% meestest) Euroopa kodanikest vastajaid. Samasugune osa Euroopa kodanikest vastajaid (34%) nimetavad ühe vanemaga perekondade arvu suurenemist (34% naistest, 34% meestest). Karjääri katkestamist ja/või osalise tööajaga töötamist perekondlike kohustuste tõttu nimetas 31% (33% naistest, 30% meestest) Euroopa kodanikest vastajaid. Palgalõhet mainis 26% (36% naistest, 25% meestest) vastanutest. 10
11 Viimaseks ebastabiilsuse põhjuseks on vastanute jaoks osalise tööajaga töö kehtestamine (20%; 20% naistest, 20% meestest). Liikmesriikide tasandil märgitakse suuri erinevusi nende vastanute vahel, kes on pärit enne aastat liitunud riikidest ja nende vahel, kes on pärit pärast aastat liitunud riikidest. Teisest küljest peavad nad n-ö ebakindlat tööd (hooajalist või ajutist tööd jne) vähem oluliseks. Ühe vanemaga perekondade arvu kasv ja naiste ning meeste palgalõhe on kaks põhjust, mida eurotsoonist pärit vastajad esmajärjekorras nimetavad. 11
12 III. EMAPUHKUS JA ISAPUHKUS A. Emapuhkus Euroopa Parlament on hiljuti väljendanud soosivat suhtumist vähemalt 20 nädalat kestva emapuhkuse suhtes kõigis liikmesriikides ning mille ajal makstaks asjaomastele isikutele 100% palgast. Sotsiaalkindlustuse süsteemide varieeruvuse tõttu Euroopa Liidus saab tulemusi analüüsida ainult liikmesriikide tasandil kõiki lisasid uurides. Käesolevas tabelis tuuakse küsimuse tulemused, emapuhkuse pikkus nädalates ning palgatase. 11 riigis on emapuhkus 20 nädalat või pikem. Puhkuse ajal makstakse 100% palgast vaid kolmes riigis. Ülejäänutes varieerub tasustamine 55% ja 90% vahel. 16 riigis, kus emapuhkus on lühem kui 20 nädalat, makstakse asjaomastele isikutele 100% palgast 12 riigis 16st. Tulemuste analüüsis võivad mõned vastused olla üllatavad, kui asetada need kehtivate seaduste konteksti. Tõepoolest näib, et mõned vastuolud vastustes võivad olla tingitud teadmiste puudumisest kehtivate õigusaktide kohta. Emapuhkuse probleemi kohta on küsitud mitmeid küsimusi: 1. Kas 20 nädala pikkuse tavapärase emapuhkuse ajal makstakse 100% palgast? Pärast poolt- (keskne sotsiaalne edasiminek) ja vastuargumentide (kõrge maksumus asjaomastele riikidele) esitamist Euroopa kodanikest vastanutele leiab ligi kaheksa inimest kümnest (78%), et 20 nädala pikkune emapuhkus 100% palgaga oleks hea. o 34% vastanutest teatab, et see oleks väga hea ning 44% mõtleb, et see oleks küllaltki hea. o Vaid 12% vastanutest on vastupidisel seisukohal. o 6% leiab, et see ei ole ei hea ega halb, ning 4% ei ole arvamust avaldanud. Võrreldes meestega (76%) leiab veidi rohkem naisi (79%), et 20 nädala pikkune emapuhkus 100% palgaga oleks hea. 12
13 2. Kas pikem emapuhkus või paremini tasustatud emapuhkus? Euroopa kodanikel paluti märkida oma eelistus pikema emapuhkuse osas, juhul kui makstaks vähem, ning lühema emapuhkuse osas, mille jooksul makstaks 100% palgast. 43% vastanutest pooldab pikemat emapuhkust, isegi kui makstakse vähem: o Meeste (41%) ja naiste (46%) vahel märgitakse 5% suurust erinevust. o Lisaks on märgatav, et kõrgema haridustasemega vastajad eelistavad emapuhkuse pikendamist ilma täieliku (100%) palgata (48% versus 38% madalama kvalifikatsiooni diplomiga). 30% vastanutest eelistaks lühemat emapuhkust, kuid 100% palka. Lõpetuseks vastas igast viiest Euroopa kodanikust üks spontaanselt, et nad ei soovi mingeid muutusi. 3. Kas emapuhkus avaldab naiste karjäärile negatiivset mõju? Enamus vastanutest arvab, et emapuhkus avaldab naiste karjäärile negatiivset mõju. Nii arvab kümnest Euroopa kodanikust kuus (58%) nende 38% vastu, kes on vastupidisel arvamusel, samas kui 4%-l ei ole selles küsimuses arvamust. Nii naiste kui ka meeste vastused on küllaltki sarnased. Võrreldes 58%ga meestest arvab 59% naistest, et emapuhkusel on nende karjäärile negatiivne mõju. Tegelikku arvamuste lahknemist on märgata vastanute vanuse järgi. 61% 55-aastastest ja vanematest arvab, et emapuhkusel on naiste karjäärile negatiivne mõju, samas kui 50% 15- kuni 24-aastastest on samasugusel arvamusel. B. Isapuhkus 1. Isapuhkus, aga millistel tingimustel? Nagu ka emapuhkuse puhul, erinevad riikide seadused üksteisest märgatavalt. Üksikasjaliku riikide analüüsi jaoks on parem vaadata tabelit, mis on lisades. Neis 11 riigis, kus isapuhkust ei ole (Saksamaa, Austria, Küpros, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Malta, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Rootsi), toetavad isapuhkuse kehtestamist (keskmiselt 2 nädalat, kas täielikult või osaliselt tasustatud) võrdselt nii mehed kui ka naised. Lausa 71% meestest küsiks isapuhkust, kui see nende riigis kehtiks, ning 73% naistest innustaks oma partnerit seda võtma. 13
14 Neis 11 riigis paluti nendel meestel, kes sellele küsimusele eitavalt vastasid, selgitada, millistel tingimustel nad otsustaksid isapuhkust võtta. On huvitav märkida, et vastused jagunesid küllaltki võrdselt kolmeks: o Veidi vähem kui üks kolmandik (32%) muudaks oma arvamust, kui nad oleksid kindlad, et see ei mõjuta nende tööalast karjääri. o 31% väidab, et nad võtaksid isapuhkust juhul, kui see oleks täielikult tasustatud. o Veidi enam kui üks kolmandik vastanutest (33%) on kinnitanud oma keeldumist võtta isapuhkust mis tahes rahalistel tingimustel. Lõpetuseks võis märgata, et veidi enam kui üks mees kümnest (12%) vastas, et see ei kehti nende kohta või nad ei tunne, et see neid puudutaks. IV. NAISTEVASTANE VÄGIVALD Naistevastase vägivalla vastu võitlemine on paljude aastate jooksul olnud Euroopa Parlamendi pidevaks mureks. Need kuriteod jäävad liiga sageli karistuseta. Nende tegude mahasurumine on eelkõige riikide õigusaktide pädevuses. Ometi ei eita see Euroopa Parlamendi arvates asjaolu, et selles valdkonnas on vaja lisaks ka Euroopa Liidu tegutsemist. Euroopa kodanike vastused näitavad selgelt, et nad jagavad seda muret Euroopa Parlamendiga võrdselt. A. Milliseid strateegiaid peab EL naiste vastu suunatud vägivallaga võitlemiseks kasutama? Euroopa kodanikest vastanuilt küsiti, milliseid prioriteetseid tegevusi peaks EL kõnealuses valdkonnas ette võtma. Kaks Euroopa kodanikust vastanut viiest (39%; 38% naistest, 39% meestest) usub, et esmaseks prioriteediks on kaaluda ohvrite toetamiseks parimate tavade jagamist eri liikmesriikide politseiasutuste vahel. Teiseks mainivad vastanud (26%; 28% naistest, 24% meestest) Euroopaülese tasuta telefoniliini loomist naistele, kes otsivad abi. Vähem kui üks Euroopa kodanik viiest (19%; 18% naistest, 20% meestest) usub, et Euroopa teavituskampaaniad on prioriteetne meede naiste vastu suunatud vägivalla peatamisel. Lõpetuseks eelistab 10% Euroopa kodanikest (10% naistest, 10% meestest) Euroopa tasandil naistevastase vägivalla seireüksuse loomist. 14
15 B. Kas ohvrile lähenemise keeldu tuleks laiendada kõigile ELi riikidele? Inimesel, kes on süüdi naisevastases vägivallas, on sageli keelatud ohvrile uuesti läheneda. Praegu kehtib see keeld ainult asjaomase liikmesriigi territooriumil. Kas seda tuleks laiendada kõigile teistele ELi liikmesriikidele? Euroopa kodanike jaoks ei ole siin kahtlust: 89% vastanutest (90% naistest, 88% meestest) leiab, et lähenemiskeeldu ühes riigis kohtu otsust, mis ei luba vägivallas süüdimõistetul oma ohvrile läheneda tuleks laiendada kõigile ELi liikmesriikidele. Lisainfo saamiseks pöörduda: Avaliku arvamuse jälgimise üksus Jacques Nancy ( ) Jonas Trifot ( ) Elise Defourny ( ) Saïd Hallaouy ( ) Nathalie Lefèvre ( ) Luisa Maggio ( ) Caroline Van de Calseyde ( ) 15
Microsoft Word - EB 75.2 Synthèse analytique Bénévolat_ET
Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat Avaliku arvamuse jälgimise üksus Euroopa Parlamendi Eurobaromeetri eriuuring nr Vabatahtlik töö Brüssel, 27. juuni 2011 KOKKUVÕTE Katvus:
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemMicrosoft PowerPoint - e-maits08_aruanne.pptx
Kvaliteedimärkide uuring EPKK CAPI-bussi aruanne oktoober 2008 Sisukord Eesmärk ja metoodika 3 Kokkuvõte 4 Uuringu tulemused graafiliselt 6 Lisad 14 Uuringu metoodika, tulemuste usalduspiirid Projekti
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemARUANDE
ELANIKKONNA SUHTUMINE E-VALIMISTESSE Ülevaade üle-eestilise arvamusküsitluse tulemustest Tallinn märts 2005 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1 METOODIKA KIRJELDUS... 4 Valim... 4 Küsitlus... 7 Andmetöötlus ja
RohkemÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames va
ÕPETAJATE OSKUSED PIAAC ANDMETE BAASIL 10.12.2013 Aune Valk PIAAC (Programme for the International Assessment of Adult Competencies) uuringu raames valmis väga rikas andmebaas, mis annab võimaluse uurida
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemMicrosoft Word - Kurtna koolitöötajate rahulolu 2012
KURTNA KOOLITÖÖTAJATE RAHULOLU-UURINGU TULEMUSED Koostaja: Kadri Pohlak Kurtna 212 Sisukord Sissejuhatus... 3 Rahulolu juhtimisega... 4 Rahulolu töötingimustega... 5 Rahulolu info liikumisega... 6 Rahulolu
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet II kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 55 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemÕnn ja haridus
Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemAbiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vasta
Abiarstide tagasiside 2016 Küsimustikule vastas 137 tudengit, kellest 81 (60%) olid V kursuse ning 56 (40%) VI kursuse tudengid. Abiarstina olid vastanutest töötanud 87 tudengit ehk 64%, kellest 79 (91%)
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemEsialgsed tulemused
Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemPR_INI
Euroopa Parlament 204-209 Istungidokument A8-0253/206 2.8.206 RAPORT töö- ja eraelu tasakaalu soodustavate tingimuste loomise kohta tööturul (206/207(INI)) Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon Naiste õiguste
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemSlide 1
Maksukäitumine, mille tulemusel saavad petta tarbija, ettevõtja ja riik Marek Helm maksu- ja tolliameti peadirektor Levinumad petuskeemid» Levinumad pettused kasutatud sõidukite turul on:» fiktiivsed komisjonimüügid»
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemVaadePõllult_16.02
OLARI TAAL KES JULGEB EESTIT REFORMIDA? VAADE PÕLLULT Illustratsioonid: Ebba Parviste SKP (miljard USD) RAHVAARV (miljon inimest) SOOME 267 5,5 LÄTI 31 2 majandusvõimsuse vahe 8,6 korda rahvaarvu vahe
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 30. mai 2012 (04.06) (OR. en) 8876/12 SOC 287 ENV 293 EDUC 93 RECH 119 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Alaliste esindajate komitee (COREPER I) / nõukogu (tööhõive,
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemANSWERS TO DRAFT QUESTIONNAIRE
ET ARUPÄRIMINE EUROOPA PARLAMENDIS VOLINIKUKANDIDAADI VASTUSED KÜSIMUSTIKULE Hr Joaquín ALMUNIA (majandus- ja rahaküsimused) A osa Üldküsimused I. Isiklik ja ametialane taust 1. Milliseid oma ametialastest
RohkemEUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemKohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus
Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemLinnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus
RohkemKriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts,
Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018: 2016. aasta täitmise ettekande lisa Riigikogule KURITEGEVUS EESTIS, 2016 Justiitsministeerium 8. märts, 2017 2016. aastal registreeriti Eestis 28 986 kuritegu
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõiv
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 12. veebruar 2015 (OR. en) 6142/15 SOC 68 EMPL 29 ECOFIN 95 EDUC 26 JEUN 11 SAATEMÄRKUSED Saatja: Saaja: Teema: Tööhõivekomitee Alaliste esindajate komitee (COREPER I) /
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist
RohkemPealkiri on selline
Kuidas keerulisemad alluvad muudaksid oma käitumist, kui juht seda soovib? Jaana S. Liigand-Juhkam Millest tuleb juttu? - Kuidas enesekehtestamist suhtlemises kasutada? - Miks kardetakse ennast kehtestada?
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemKÜSIMUSED & VASTUSED TÖÖLEVÕTMINE 1. Millised dokumendid tuleb töölevõtmiseks esitada? Loetelu dokumentidest, mis tuleb üles laadida rakendusse People
KÜSIMUSED & VASTUSED TÖÖLEVÕTMINE 1. Millised dokumendid tuleb töölevõtmiseks esitada? Loetelu dokumentidest, mis tuleb üles laadida rakendusse People, leiate tööpakkumisest, mille rakenduse kaudu saite/saate.
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
RohkemPowerPoint Presentation
Kas mehed ja naised juhivad erinevalt? Kuidas kaasata mitmekesiseid meeskondi? Ester Eomois, EBSi õppejõud, doktorand Organisatsioonide juhtimistreener Minu tänased mõtted Kas naised ja mehed on juhtidena
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemAM_Ple_NonLegReport
9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)
02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemReducing disparities Strengthening relations
Töö-, pere- ja isikliku elu tasakaalu edendamine ettevõtetes Heidi Solba Jätkusuutliku töökeskkonna valdkonnajuht Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum 21.03.2016 Tänane päev o ülevaade programmist ja mentorlusest
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemKuidas kehtestada N&M
Kehtestav suhtlemine Kuidas ennast kehtestada, kui Su alluv on naine/mees? Tauri Tallermaa 15. mai 2019 Suhtlemine Kui inimene suhtleb teise inimesega keele vahendusel, leiab aset miski, mida me mujal
RohkemPolitsei Hädaabi 112, infotelefon E-R Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, Turvat
Politsei Hädaabi 112, infotelefon E-R 612 3000 Keila, Keskväljak 8a E-R : 09:00-17:00, 612 4510 Lääne-Harju politsei korrapidaja 24/7, 612 5710 Turvatunne algab meist enestest ;.politsei.ee Mart Meriküll
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemPowerPoint Presentation
Uued generatsioonid organisatsioonis: Omniva kogemus Kadi Tamkõrv / Personali- ja tugiteenuste valdkonnajuht Omniva on rahvusvaheline logistikaettevõte, kes liigutab kaupu ja informatsiooni Meie haare
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
Rohkem