Ühtne Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas
|
|
- Anneli Saul
- 3 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Ühtne Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas
2 Ühtne Euroopa tegevuskava COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas Oma 26. märtsi aasta kohtumisel 1 võtsid Euroopa Ülemkogu liikmed kohustuse teha kõik vajalik ELi kodanike kaitsmiseks ja kriisist ülesaamiseks, ent säilitada seejuures Euroopa väärtused ja eluviis. Lisaks pakilisele võitlusele COVID-19 pandeemia ja selle vahetute tagajärgedega kutsusid Euroopa Ülemkogu liikmed valmistama ette ka meetmeid Euroopa ühiskondade ja majanduste tavapärase toimimise ning kestliku majanduskasvu taastamiseks. Sellesse protsessi soovitasid nad lõimida ülemineku rohelisele majandusele ja digiülemineku ning samuti soovitasid nad kasutada ära kõik kriisist saadud õppetunnid. Euroopa Komisjoni presidendi ja Euroopa Ülemkogu eesistuja esitatava ühtse Euroopa tegevuskavaga COVID-19 leviku tõkestamiseks võetud meetmete lõpetamise suunas vastatakse Euroopa Ülemkogu liikmete üleskutsele koostada liikmesriikidega kooskõlastatav väljumisstrateegia, mis looks pinnase põhjalikule taastumiskavale ja enneolematutele investeeringutele. Ursula von der Leyen Charles Michel 1 1
3 1. SISSEJUHATUS COVID-19 pandeemia kiire levik ning uue viiruse ja selle põhjustatava haigusega kaasnev suur teadmatus on tekitanud ennenägematuid väljakutseid tervishoiusüsteemidele ning suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme nii Euroopas kui ka kogu maailmas. Kriis on juba nõudnud tuhandeid inimelusid ja koormab endiselt ülitugevalt riikide tervishoiusüsteeme. Võetud on erakorralisi ja enneolematuid majandus- ja sotsiaalmeetmeid. Kõik liikmesriigid on keelanud rahvakogunemised, sulgenud (täielikult või osaliselt) koolid ja kehtestanud piiriületus-/reisipiirangud. Üle poole ELi liikmesriikidest on kuulutanud välja erakorralise seisukorra. Piiravad meetmed on olnud vajalikud viiruse leviku aeglustamiseks ja on juba päästnud kümneid tuhandeid inimelusid 2. Aga nende sotsiaalsed ja majanduslikud kulud on suured. Võetud meetmed mõjutavad kodanike vaimset tervist ja sunnivad neid oma igapäevaelu põhjalikult ümber korraldama. Need on põhjustanud majandusele suuri vapustusi ja tugevasti mõjutanud ühtse turu toimimist, sest kõikides sektorites on tegevus peatatud, ühendatus on äärmiselt piiratud ning rahvusvahelisi tarneahelaid ja inimeste liikumisvabadust on otsustavalt kärbitud. Sotsiaal-majandusliku mõju tasakaalustamiseks 2 Komisjoni talitused; Seth Flaxman, Swapnil Mishra, Axel Gandy jt, Estimating the number of infections and the impact of non-pharmaceutical interventions on COVID-19 in 11 European countries ( Hinnang: nakatumiste arv ja mittefarmatseutilise sekkumise mõju COVID-19-le 11 Euroopa riigis ), Imperial College London (2020). 2
4 on seetõttu tarvis avaliku sektori sekkumist nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil 3. Hoolimata võetud meetmetest, on kriisi majanduslik ja sotsiaalne mõju väga tugev, nagu näitavad drastiliselt turuhoiakud ja lühiajaliselt töötuks registreerimise laialdane praktika. Ehkki tee tagasi tavapärase olukorra juurde saab olema väga pikk, on selge, et pandeemia levikut tõkestavad erakorralised meetmed ei saa igavesti kesta. Meie teadmised viirusest ja haigusest laienevad ning seetõttu peame pidevalt hindama, kas võetud meetmed on endiselt proportsionaalsed. On hädavajalik kavandada järgmist etappi, mil liikmesriigid saavad oma majandusliku ja sotsiaalse elu uuesti käivitada, ent minimeerivad seejuures igasuguse mõju inimeste tervisele ega lase oma tervishoiusüsteemi üle koormata. Selleks on tarvis hästi kooskõlastatud lähenemisviisi nii ELis kui ka kõigis liikmesriikides. Selline lähenemisviis esitatakse käesolevas tegevuskavas. See tugineb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja komisjoni COVID-19 alase nõuandekogu ekspertteadmistele ja nõuannetele ning selles võetakse arvesse paljude liikmesriikide kogemusi ja väljavaateid, aga ka Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) suuniseid. Tegevuskavas esitatakse liikmesriikidele soovitused, mille eesmärk on aidata säilitada rahvatervist ning kõrvaldada samal ajal järk-järgult pandeemia leviku tõkestamise meetmed, et nad saaksid taastada oma ühiskondliku ja majandusliku elu. Kavaga ei signaliseerita, et pandeemia leviku tõkestamise meetmeid saab viivitamata tühistada, vaid püütakse aidata liikmesriikidel oma meetmeid teadlikult valida. Sellega luuakse raamistik ELi tasandi ja piiriülese koordineerimise tagamiseks, ent seejuures aktsepteeritakse iga liikmesriigi eripära. Liikmesriikide otsuseid selle kohta, kus, kuna ja kuidas piiravaid meetmeid tühistada, võivad mõjutada sellised tegurid nagu nende konkreetne epidemioloogiline olukord, territoriaalne korraldus, tervishoiuteenuste korraldus, rahvastiku jaotumine või majandusdünaamika. Tähelepanu tuleb pöörata ka ELi naabruses asuvates riikides valitsevale olukorrale. 2. AJASTAMINE Liikmesriikide kehtestatud piiravad meetmed on olnud vajalikud epideemia leviku aeglustamiseks ja tervishoiusüsteemidele avalduva surve leevendamiseks ( kõvera tasandamine ). Need meetmed põhinevad olemasoleval teabel haiguse epidemioloogia iseärasuste kohta ja nende kehtestamisel on järgitud ettevaatusprintsiipi. Need on võimaldanud võita väärtuslikku aega liikmesriikide tervishoiusüsteemide ettevalmistamiseks, selliste hädavajalike toodete nagu isikukaitsevahendite, laboriseadmete ja hingamisaparaatide hankimiseks (ka ELi tasandil) ning vaktsiinide väljatöötamise ja ravivõimaluste uurimiseks tehtava töö alustamiseks. Valdav teaduslik seisukoht on, et need meetmed on olulised, ning olemasolevad andmed näitavad tõepoolest, et rangete pandeemia leviku tõkestamise meetmete kombinatsioon on aidanud nakatumis- ja suremuskordajaid vähendada 4. 3 Lisaks eri riikides võetud meetmetele on komisjon kiiresti võtnud meetmeid riikide avaliku sektori kulutuste suurendamise võimaldamiseks. Näiteks on ta kehtestanud riigiabi ajutise raamistiku. Riikide vabadust oma meetmeid valida stimuleerib ka üldise vabastusklausli aktiveerimine ELi eelarvepoliitilises raamistikus. ELi tasandil on komisjon andnud ELi eelarvest majanduslikku ja rahalist toetust ning Euroopa Keskpank on toetanud rahapoliitikat. Selleks et saada ülevaadet koordineeritud majanduslikest meetmetest COVID-19 puhangule reageerimiseks, vt ka komisjoni 13. märtsi aasta teatis COM(2020) 112 final ja 2. aprilli aasta teatis COM(2020) 143 final. 3
5 Tegelike positiivsete juhtude arv COVID-19: haiguse levik 27 ELi liikmesriigis 13. aprilli aasta seisuga Itaalia Hispaania Prantsusmaa Saksamaa Belgia Madalmaad Portugal Austria Rootsi Iirimaa veebr 01 märts 11 märts 21 märts 31 märts 10 apr 20 apr Austria Belgia Bulgaaria Horvaatia Küpros Tšehhi Vabariik Taani Eesti Soome Prantsusmaa Saksamaa Kreeka Ungari Iirimaa Itaalia Läti Leedu Luksemburg Malta Madalmaad Poola Portugal Rumeenia Slovakkia Sloveenia Hispaania Rootsi Allikas: Komisjoni talitused. Tegelike positiivsete juhtude arv võrdub kinnitatud juhtude koguarvuga, millest on lahutatud tervenemis- ja surmajuhtumid. Haigusjuhtude täieliku mõju hindamiseks on vaja rohkem aega, sest arvesse tuleb võtta viiruse peiteaega, haiguse ja haiglaravi kestust, haigusjuhtudest teatamist, testimise ulatuse erinevusi ja haiguse edasist levikut, mis võib toimuda juhul, kui karantiinis ollakse koos pereliikmetega. Pandeemia levikut tõkestavad meetmed on olnud jõus juba nädalaid ja nüüd tekib loomulikult küsimus, kuna ja kuidas neid meetmeid lõdvendada. Epidemioloogide hulgas valitseb laialdane arusaam, et viirus levib edasi isegi tõkestavate meetmete kehtimise ajal ja karantiini järkjärguline lõdvendamine viib seega vältimatult uute juhtude arvu suurenemiseni. Viiruse levikut tuleb seetõttu pidevalt ja põhjalikult jälgida ning vajaduse korral tuleb olla valmis meetmeid kohandama ja uuesti kasutusele võtma. Samuti on ilmne, et ühiskond peab elama koos viirusega seni, kui on välja töötatud vajalik vaktsiin või ravi. Seda arvestades on väga oluline suhelda kodanikega selgelt ja õigeaegselt ning tagada nende jaoks läbipaistvus. Samuti on oluline pidada järjekindlalt dialoogi sotsiaalpartneritega. On selge, et pandeemia leviku tõkestamise meetmete kõrvaldamise tingimused ja kriteeriumid sõltuvad suuresti aja jooksul saadavatest andmetest, eelkõige andmetest viiruse edasikandumise taseme kohta mõjutatud piirkondades, elanikkonnas viiruse suhtes tekkiva immuunsuse arengu ja kestuse kohta ning selle kohta, kuidas mõjutab 4 Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC), Coronavirus disease 2019 (COVID-19) in the EU/EEA and the UK eighth update ( Koroonaviirushaigus-19 (COVID-19) ELis/EMPs ja Ühendkuningriigis kaheksas ajakohastatud väljaanne ), 8. aprill 2020, 4
6 haigus eri vanuserühmi. Usaldusväärsed andmed vähendavad ohtu, et otsused tehakse valede eelduste või puuduliku teabe põhjal, mille põhjuseks võivad olla näiteks viivitused haigusjuhtudest teatamisel või siis sümptomiteta või kergete sümptomitega nakatunute testimata jätmine. Käesolevas tegevuskavas esitatavad soovitused põhinevad praegu kättesaadavatel teaduslikel andmetel. Neid tuleks muuta, kui ilmneb uusi tõendeid, kui riikide andmeid saab omavahel paremini võrrelda ja kui mõõtmismeetodid on paremini ühtlustatud. 3. KRITEERIUMID Pandeemia leviku tõkestamise meetmete lõdvendamise alustamiseks sobiliku ajahetke hindamisel tuleb aluseks võtta kolme liiki kriteeriumid. 1. Epidemioloogilised kriteeriumid, mis näitavad, et haiguse levik on püsivalt märkimisväärselt vähenenud ja stabiliseerunud. See võib näiteks avalduda uute nakatumiste arvu ning haiglaravi saavate ja intensiivravi patsientide arvu pidevas vähenemises. 2. Tervishoiusüsteemi piisav suutlikkus, võttes näiteks arvesse intensiivraviüksuste hõivemäära, haiglavoodite piisavat arvu, intensiivraviüksustes vajaminevate ravimite kättesaadavust, seadmevarude taastamise võimet, hooldusteenuste kättesaadavust (eelkõige haavatavate rühmade jaoks), esmatasandi tervishoiustruktuuride haaret, aga ka sellise piisava personali olemasolu, kellel on vajalikud oskused haiglast lahkuvate või kodus ravitavate patsientide hooldamiseks ning karantiini lõpetamiseks vajalike meetmete võtmiseks (näiteks testimiseks). See kriteerium on väga oluline, sest näitab, et eri riikide tervishoiusüsteemid on pärast piiravate meetmete kõrvaldamist võimelised haigusjuhtumite arvu suurenemisega toime tulema. Samal ajal peavad haiglad üha tõenäolisemalt hakkama saama kuhjuvate plaaniliste operatsioonidega, mis on olnud pandeemia haripunkti ajal ajutiselt edasi lükatud. Selleks peaksid liikmesriikide tervishoiusüsteemid olema COVID-19 ohjamise kõrval piisavalt taastanud oma üldise suutlikkuse. 3. Piisav järelevalvesuutlikkus, sealhulgas laiaulatuslik testimissuutlikkus nakatunute avastamiseks ja viiruse leviku jälgimiseks, samuti haigestunutega kokku puutunud isikute kindlakstegemiseks, ning võimalused inimesi uue haiguspuhangu tekkimise ja edasise leviku korral isoleerida. Konkreetselt COVID-19 puhul kinnitust leidnud antikehade tuvastamise suutlikkus aitaks saada täiendavaid andmeid selle kohta, kui suur osa elanikkonnast on haigusest edukalt paranenud ja selle suhtes võimaliku immuunsuse omandanud. Liikmesriigid võivad olenevalt oma struktuuridest ise otsustada, millisel tasemel tuleks eespool loetletud kriteeriumide järgimist hinnata. 4. PÕHIMÕTTED COVID-19 puhangu tõttu kehtestatud meetmetest kooskõlastatud loobumine on Euroopa ühistes huvides. See puudutab kõiki liikmesriike, kuigi erineval määral. Viiruse levikut ei saa piirata ainult ühes riigis ja teistest eraldi võetavad meetmed on paratamatult vähem tõhusad. Viiruse tõkestamise meetmed ja nende järkjärguline leevendamine ei mõjuta mitte ainult rahvatervist, vaid ka väga integreeritud väärtusahelaid, samuti riigisiseseid ja rahvusvahelisi transpordisüsteeme, mida on vaja inimeste, kaupade ja teenuste vabaks 5
7 liikumiseks. Seetõttu tuleks nende meetmete kõrvaldamisel pidada silmas ühtse turu integreeritust. Kuigi ajastus ja konkreetsed üksikasjad on liikmesriigiti erinevad, on oluline ühise raamistiku olemasolu. EL ja selle liikmesriigid peaksid juhinduma kolmest põhimõttest. 1. Meetmed peaksid olema teaduspõhised ja nende keskmes peab olema rahvatervise kaitse: piiravate meetmete lõpetamise otsus on mitmemõõtmeline poliitiline otsus, mis hõlmab nii rahvatervise huve kui ka muude sotsiaalsete ja majanduslike mõjude tasakaalustamist. Küll aga peaks rahvatervise kaitse jääma lühikeses ja pikas perspektiivis liikmesriikide otsuste peamiseks eesmärgiks. Olemasolevad teaduslikud tõendid peavad andma liikmesriikidele otsuste tegemiseks võimalikult palju teavet ning liikmesriigid peaksid olema valmis oma lähenemisviisid läbi vaatama, kui kättesaadavaks saab rohkem teaduslikke tõendeid. 2. Meetmeid tuleks liikmesriikide vahel koordineerida: koordineerimatus piiravate meetmete kaotamisel võib avaldada negatiivset mõju kõigile liikmesriikidele ja tekitada poliitilist pinget. Kuigi kõigile sobivat ühtset lähenemisviisi ei ole olemas, peaksid liikmesriigid teavitama üksteist ja komisjoni õigeaegselt terviseohutuse komitee kaudu, enne kui nad teatavad meetmete lõpetamisest, ja võtma arvesse nende seisukohad.. Teabevahetus ja arutelu peaksid toimuma kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva ELi integreeritud korra raames. 3. Liikmesriikide vastastikune austus ja solidaarsus on endiselt väga olulised: peamine edutegur selles etapis on üksteise tugevatele külgedele tuginemine. Mitte kõik tervishoiusüsteemid ei ole ühesuguse surve all. On hulgaliselt teadmisi, mida tuleb jagada spetsialistide ja liikmesriikide vahel, ning kriisi ajal on oluline üksteist vastastikku abistada. Kuigi pandeemia alguses pandi liikmesriikidevaheline koostöö ja solidaarsus proovile, on viimastel nädalatel kogu ELis üha rohkem näiteid solidaarsusest, näiteks intensiivravi vajavate patsientide ravi teistes liikmesriikides või arstide ja õdede ning kaitseülikondade, -maskide ja ventilaatorite saatmine teistesse riikidesse. 17 liikmesriiki on seni korraldanud lende, mida on toetatud ja rahastatud liidu elanikkonnakaitse mehhanismi kaudu, et tuua koju tagasi välismaal lõksu jäänud eri rahvusest Euroopa kodanikke. Arstid jagavad spetsiaalse ELi veebiplatvormi kaudu COVID-19 patsientide ravimise kogemusi. See on õige lähenemisviis ja seda tuleks jätkata 5. See aitab ELi tasandil kaasa täiendavate solidaarsusmeetmete võtmisele, et toetada teatavaid liikmesriike ja piirkondi, kes vajavad seda pandeemiast ülesaamiseks või keda järgnev majanduskriis mõjutab teistest rohkem 6. 5 Sellega seoses võttis komisjon 3. aprillil vastu tervishoiualase piiriülese koostöö valdkonnas antava ELi erakorralise abi korraldamise juhised (C(2020) 2153 final). Nende eesmärk on hõlbustada liikmesriikide koostööd, et abistada intensiivravi vajavaid patsiente, kasutades haiglate vaba voodiruumi (ja tervishoiutöötajaid), et pakkuda leevendust ülekoormatud tervishoiuasutustele abi vajavates liikmesriikides, kui see ei sea ohtu abistavate liikmesriikide tervishoiusüsteemide toimimist. 6 Näiteks Euroopa töötusedasikindlustuse skeem, mille kohta tegi komisjon ettepaneku 2. aprillil (COM(2020) 139 final), toetab töötajaid ja kaitseb neid, kes on kriisi ajal töö kaotanud, vähendades samas praegustes oludes survet riikide rahandusele. 6
8 5. KAASNEVAD MEETMED Pandeemia levikut tõkestavate meetmete edukaks kõrvaldamiseks on vaja võtta kõigile liikmesriikidele sobilikke erinevaid lisameetmeid. EL tegutseb nende meetmete toetamise nimel. 1. Andmete kogumine ja usaldusväärse teavitamissüsteemi väljaarendamine: meetmete lõpetamise paremaks haldamiseks on oluline, et tervishoiuasutused koguksid ja jagaksid ühtlustatud viisil riiklikke ja piirkondlikke andmeid viiruse leviku, nakatunud ja paranenud isikute näitajate ning nende võimalike otsekontaktide kohta. Samal ajal on üha rohkem tõendeid selle kohta, et suur hulk inimesi võib olla COVID-19 sümptomiteta kandjad või et neil võivad olla ainult vähesed sümptomid ning tervishoiuametkondadele teatatud juhtumite arv võib kujutada endast üksnes jäämäe tippu. Endiselt on palju teadmatust. Seega kasutatakse matemaatilisi mudeleid COVID-19 leviku mõistmiseks ning liikmesriikides kehtestatud erinevate isoleerimismeetmete võimaliku mõju prognoosimiseks ja hindamiseks. Sotsiaalmeedia ja mobiilsideoperaatorid saavad pakkuda hulgaliselt andmeid liikuvuse ja sotsiaalse suhtluse kohta, samuti vabatahtlikke teateid kergemate haigusjuhtude kohta (nt osalusel põhineva järelevalve kaudu) ja/või kaudseid varaseid teateid haiguse leviku kohta (nt otsingud/postitused ebatavaliste sümptomite kohta). Kui sellised andmed koondatakse ja neid kasutatakse anonüümselt ja agregeeritult kooskõlas ELi andmekaitse- ja eraelu puutumatuse eeskirjadega, võivad need aidata parandada pandeemia modelleerimise ja prognoosimise kvaliteeti ELi tasandil. Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECDC) võivad andmete kogumise ja modelleerimise tsentraliseerida. 2. Haigestunutega kokku puutunud isikute kindlakstegemise ja hoiatamise raamistiku loomine, kasutades selleks isikuandmete kaitse põhimõtteid järgivaid mobiilirakendusi: mobiilirakendused, mis hoiatavad kodanikke positiivse COVID-19 testitulemuse saanud isikuga kokkupuutest tuleneva suurenenud ohu eest, on eriti olulised pandeemia leviku tõkestamise meetmete lõpetamise etapis, kui nakkusoht suureneb, sest üha rohkem inimesi puutub üksteisega kokku. Nagu on kogenud teised COVID-19 pandeemiaga tegelevad riigid, võivad need rakendused aidata katkestada nakkusahelaid ja vähendada viiruse edasikandumise ohtu. Seega peaksid need olema liikmesriikide kehtestatud strateegiate oluline osa, täiendades muid meetmeid, nagu suurem testimisvõimekus. Selliste mobiilirakenduste kasutamine peaks olema üksikisikute jaoks vabatahtlik, põhinema kasutajate nõusolekul ning järgima täielikult Euroopa eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse eeskirju. Jälgimisrakenduste kasutamisel peaks kasutajatel säilima kontroll oma andmete üle. Riiklikud tervishoiuametkonnad tuleks kaasata süsteemi kavandamisse. Mobiilseadmete läheduse jälgimine peaks olema lubatud ainult anonüümselt ja agregeeritult, ilma kodanike jälgimiseta, ning võimalike nakatunud isikute nimesid ei tohiks teistele kasutajatele avaldada. Mobiilituvastus- ja hoiatusrakenduste suhtes tuleks kohaldada rangeid läbipaistvusnõudeid ning need tuleks deaktiveerida kohe, kui COVID-19 kriis on lõppenud ja kõik allesjäänud andmed on kustutatud. Võttes arvesse võrgustiku mõju, võimaldaks üleeuroopalise rakenduse laialdane kasutuselevõtt või vähemalt selliste rakenduste koostalitlusvõime ja tulemuste jagamine asjaomaseid inimesi tõhusamalt hoiatada ja võtta tõhusamaid rahvatervise poliitika järelmeetmeid. Komisjon võttis 8. aprillil 2020 vastu soovituse, 7 millega kehtestatakse 7 8. aprilli aasta soovitus liidu ühise meetmekogumi kohta, mis võimaldab kasutada tehnoloogiat ja andmeid COVID-19 kriisi vastu võitlemiseks ja kriisist väljumiseks, eelkõige seoses mobiilirakendustega ja anonüümitud liikuvusandmete kasutamisega (C(2020) 2296 final). 7
9 protsess, mille raames saaksid liikmesriigid välja töötada ühise Euroopa lähenemisviisi (nn meetmekogum) selliste digitaalsete vahendite kasutamise kohta, mis võimaldavad kodanikel võtta tõhusaid ja sihipäraseid suhtlemisdistantsi hoidmise meetmeid 8. Seda ühist lähenemisviisi täiendavad komisjoni juhised, milles täpsustatakse asjakohaseid eraelu puutumatuse ja andmekaitse põhimõtteid. Usaldus nende rakenduste vastu ning nende kasutamisel eraelu puutumatuse ja andmekaitse austamine on nende edukuse ja tõhususe seisukohast üliolulised. 3. Testimissuutlikkuse suurendamine ja testimismeetodite ühtlustamine: vaktsiini puudumisel tuleb elanikkonda nakkuse eest võimalikult palju kaitsta. Seetõttu on pandeemiaga võitlemiseks väga oluline kiireid ja usaldusväärseid tulemusi andva ulatusliku testimise kättesaadavus ning samuti on see eeltingimus suhtlemisdistantsi hoidmiseks võetavate meetmete kõrvaldamiseks tulevikus (ning see on oluline ka isikute kindlakstegemise rakenduste tõhususe jaoks, nagu eespool kirjeldatud). Testimise parandamiseks liikmesriikides on vaja kolmeosalist tegevuskava: a) COVID-19 püsiva diagnoosimissuutlikkuse arendamine ja suurendamine haiglates ning esmatasandi ja kohalike hooldusstruktuuride ja detsentraliseeritud testimisrajatiste kaudu. Diagnoosivõimalused peaksid olema kättesaadavad kõikidele riskirühmadele ja haavatavate isikute hooldajatele, samuti sümptomaatilistele inimestele või neile, kes puutuvad tihedalt kokku kinnitatud haigusjuhtudega. b) Asjakohaste testimiskavade koostamine, täpsustades, millised testid (või nende kombinatsioonid) tuleks teha millises etapis ning keda tuleks testida eelisjärjekorras (näiteks tervishoiutöötajad, tööle naasvad inimesed, eakad hooldusasutustes jne). Kasutatavad testid peaksid olema vastuvõetava kvaliteediga ja neid tuleks teha nii, et testiandmed oleksid liikmesriikides ja nende vahel vastastikku tunnustatud. Sellise strateegia osaks on seroloogiliste uuringute kasutuselevõtt elanikkonna omandatud immuunsuse hindamiseks. c) Enesetestimiskomplektide kasutamist võiks kaaluda pärast nende nõuetekohast hindamist ja nende usaldusväärsuse tagamist. Avalik kontaktpunkt, mis suhtleb ja annab juhiseid nende kasutamise ja selle kohta, kuidas seejärel tegutseda, võimaldaks COVID-19 sümptomitega isikuid individuaalselt testida, vältides samas teiste nakatamist. Need meetmed vähendaksid survet tervishoiusüsteemidele. Testimismeetodite ühtlustamine on selle lähenemisviisi oluline osa ja nõuab kogemuste vahetamist, et saavutada võrreldavad tulemused kogu ELis ja liikmesriikide piirkondades. Komisjon esitab suunised erinevate COVID-19 testide ja nende näitajate kohta, tuginedes konsultatsioonile ECDCga, kes on käsitlenud testimist oma regulaarselt ajakohastatavas riskihinnangus. Jätkatakse tööd selle nimel, et ühtlustada testimise tulemuslikkust käsitlevaid lähenemisviise ELi tasandil. Komisjon hõlbustab kõigi asjakohaste teadusuuringute tegemist ja tegutseb ühtse kontaktpunktina, et teha uued andmed ja tulemused liikmesriikidele ja teadlastele kättesaadavaks. Koostöös liikmesriikidega ja konsulteerides ECDCga, 8 Komisjon on teadlik Euroopa konsortsiumide loodud lahendustest, nagu üleeuroopaline privaatsust tagav distantsi jälgimine (Pan-European Privacy-Preserving Proximity Tracing) ( 8
10 loob komisjon kogu liidus COVID-19 referentlaborite võrgustiku koos tugiplatvormiga. 4. Tervishoiusüsteemide suutlikkuse ja vastupidavuse suurendamine: pandeemia leviku tõkestamise teatavate meetmete järkjärgulise kõrvaldamisega kaasnevad vältimatult uued nakkusjuhtumid. Seetõttu on väga oluline, et tervishoiusüsteemid ja vajaduse korral eelkõige haiglad saaksid pakkuda uutele COVID-19ga patsientidele vajalikku ravi. Üleminekuperioodil on tervishoiusüsteemide vastupidavuse jaoks otsustava tähtsusega haiglate piisav suutlikkus ja hea esmatasandi tervishoid, tervishoiusüsteemi rahastamisvõime kaitse, hea väljaõppega ja taastunud tervishoiutöötajad ning kõigi juurdepääs tervishoiule. Komisjon on võtnud kasutusele ELi eelarvevahendid, et anda lisaressursse, sealhulgas töötajaid, et toetada tervishoiusüsteeme COVID-19 kriisiga toimetulekul ja päästa seega elusid Meditsiini- ja isikukaitsevahendite varu suurendamise jätkamine: COVID-19 kriisi tõttu on järsult kasvanud nõudlus selliste meditsiini- ja isikukaitsevahendite järele nagu hingamisaparaadid, testikomplektid ja maskid. Pakkumine ei suuda aga alati nõudlusele vastata. Seetõttu valitses kriisi esimestel nädalatel konkurents riiklike, piirkondlike ja ELi tasandil ühiselt korraldatud hangete vahel, esinesid häired tarneahelates, sealhulgas ekspordipiirangud, ja puudus teave eri liikmesriikide vajaduste kohta. Elutähtsad tooted ei jõua sihtkohta või jõuavad kohale märkimisväärse viivitusega. Liikmesriikide ja rahvusvaheliste partnerite vaheline konkurents on toonud kaasa olulise hinnatõusu. See on näidanud, kui oluline on koordineerimine, et tagada kõikjal ELis piisavad varud. Komisjon teeb 9 Komisjon on võtnud sellega seoses kasutusele erakorralise toetuse rahastamisvahendi. See on ELi üldine kriisiga toimetuleku vahend, mille aluseks on solidaarsuse põhimõte, mis võimaldab enneolematut, kiiret, paindlikku ja otsest toetust. Lisaks pakub koroonaviirusele reageerimise investeerimisalgatus liikmesriikidele rahalist toetust, et nad saaksid võtta meetmeid tervishoiusüsteemide surve leevendamiseks ja vastupidavuse suurendamiseks, et parandada tervishoiusüsteemide kriisile reageerimise võimet. 9
11 liikmesriikidega asjakohast koostööd 10. Olemasolevate isikukaitsevahendite kõige tulemuslikum kasutamine peaks lähtuma värskeimatest teadmistest ja nõuannetest 11. Meditsiiniseadmeid nagu hingamisaparaadid hindab ja sertifitseerib tavaliselt riikliku tasandi teavitatud asutus vastavushindamise või enesesertifitseerimise teel. Selleks võib kuluda mitu kuud. Komisjon kutsub teavitatud asutusi üles prioriseerima COVID-19 vastu võitlemisel hädavajalikke meditsiinivahendeid, tuginedes liikmesriikidega kokku lepitavale loetelule. Mis puudutab meditsiiniseadmete ja isikukaitsevahendite ohutuse ja toimivuse hindamist, siis riiklikud ametiasutused peaksid jagama parimaid tavasid ja püüdma jõuda ühiste lähenemisviiside küsimuses konsensusele, saades vajaduse korral abi teavitatud asutustelt. Liikmesriigid peaksid looma ühtse kontaktpunkti kõigi isikukaitsevahendite ja meditsiiniseadmetega seotud küsimuste jaoks, et viia kokku testimisasutused ja asjaomased turujärelevalveasutused. Selleks et vahendeid ja ravimeid oleks pandeemia leviku tõkestamise meetmete kaotamiseks piisavalt, võib mõnes ökosüsteemis olla vaja tihedamat ettevõtjate- ja ka konkurentidevahelist koostööd kui tavaliselt lubatud. Komisjon annab praegu ja edaspidi vastavalt vajadusele konkurentsiküsimusi käsitlevaid suuniseid ning toetab ettevõtjatevahelist koostööd ökosüsteemides, et kõrvaldada selliste kaupade ja teenuste nappus, mida on vaja tõkestusmeetmete järkjärguliseks kaotamiseks. Lisaks tagavad komisjon ja liikmesriikide konkurentsiasutused Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu oma täitemeetmete abil kõnealuste suuniste ühtse kohaldamise. 6. Ohutu ja tulemusliku vaktsiini väljatöötamine on äärmiselt oluline, et aidata lõpetada COVID-19 pandeemia. Seepärast on väga tähtis, et vaktsiin töötataks välja 10 Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et kaotada ELi-sisesed ekspordikeelud või piirangud kooskõlas Euroopa Ülemkogu järeldusega, et isikukaitsevahendite ekspordiloa otsuse vastuvõtmine peaks viima igasuguses vormis sisemiste keeldude ja piirangute täieliku ja tegeliku kaotamiseni. Ta on loonud meditsiinivahendite teabevõrgustiku, mis hõlbustab olemasolevate varude, sealhulgas testikomplektide arvu kindlakstegemist ja nende pakkumise vastavusse viimist liikmesriikide nõudlusega. Samuti tehakse koostööd tööstusharuga, et suurendada olemasolevate tootjate tootmismahtu, lihtsustada importi ja võtta kasutusele alternatiivsed vahendite tootmise viisid. Komisjon loob teabesüsteemi, mille vahendusel saavad liikmesriigid täpsustada oma vajadust meditsiinivahendite järele ja mis hõlmab ka geograafilist kaardistamist. Isikukaitsevahendite valdkonnas uute turule sisenejate toetamiseks annab komisjon suuniseid. Turuosalistega jagatakse teavet vastavushindamisasutuste kättesaadavuse ja suutlikkuse kohta. Lisaks tsentraliseerib komisjon meditsiinivahendite erakorraliste varude soetamist resceu kaudu. Komisjon on koos liikmesriikidega jõupingutusi juba suurendanud, kuulutades välja ühishanked mitmesuguste meditsiinitarvete, sealhulgas testikomplektide hankimiseks. Lisaks avaldas ta 1. aprillil 2020 suunised selle kohta, millised võimalused ja paindlikkus on ELi riigihangete raamistikus olemas kriisiga toimetulekuks vajalike asjade, teenuste ja tööde ostmiseks (C(2020) 2078). Peale selle võttis ta 8. aprillil 2020 vastu ajutise raamistiku ettevõtjate koostööga seotud konkurentsiküsimuste hindamiseks COVID-19 puhangust tingitud hädaolukordades, et tagada nappide esmatähtsate toodete ja teenuste pakkumine ja asjakohane jaotamine COVID-19 puhangu ajal (C(2020) 3200). Ta võttis samal päeval vastu ka suunised optimaalse ja mõistliku ravimitega varustamise kohta, et vältida nende nappust COVID-19 puhangu ajal (C(2020) 2272 final). 11 Selles kontekstis võttis ECDC 8. aprillil 2020 vastu nõuanded, kuidas vähendada kaitsemaskide kasutamise abil COVID-19 levitamist inimeste poolt, kes on potentsiaalselt sümptomiteta või kellel ei ole sümptomid veel tekkinud: 10
12 ja võetaks kasutusele kiiresti. Komisjon kaasab lisavahendeid vaktsiini väljatöötamiseks vajalike teadusuuringute jaoks. Lähtudes praegu olemasolevast teabest ja varem vaktsiinide väljatöötamiseks kulunud ajast, leiab Euroopa Ravimiamet, et võib mööduda aasta, enne kui vaktsiin COVID-19 vastu on valmis heakskiitmiseks ning piisavas koguses kättesaadav, et võimaldada selle laialdast ja ohutut kasutamist. Komisjon lihtsustab koostöös Euroopa Ravimiametiga vajalikke regulatiivseid samme kliinilistest uuringutest müügilubadeni, et tagada kiirem protsess ja samal ajal ohutus. Ta suunab teadusringkondi ja tööstusharu, et nad ühendaksid ulatuslikes kliinilistes uuringutes oma jõud, ja uurib, kuidas toetada vaktsiinide tootmise kiirendamist keskpikas perspektiivis. Komisjoni tegevuse aluseks hakkavad olema ühishanked ja võrdne juurdepääs vaktsiinidele, kui need on kättesaadavad. Rahvusvahelisel tasandil edendatakse koostööd, eelkõige vaktsiinile juurdepääsu soodustamisel. 7. Kui töötatakse välja ohutud ja tulemuslikud ravimeetodid ja ravimid, muu hulgas andes uue kasutusotstarbe olemasolevatele ravimitele, mida praegu on luba kasutada muude haiguste ja seisundite raviks, võib see piirata lähikuudel viiruse mõju inimeste tervisele ja aidata majandusel ja ühiskonnal varem taastuda. EL rahastab juurdepääsu superandmetöötluse ja tehisintellekti alasele oskusteabele, et kiirendada võimalike aktiivsete molekulide kindlakstegemist olemasolevates ravimites ja ühendites. Kõnealuste ravimeetodite kliinilised uuringud on alanud ja nagu ka vaktsiinide puhul valmistavad komisjon ja Euroopa Ravimiamet ette kliinilistest uuringutest kuni müügiloa saamiseni vajalike regulatiivsete sammude kiirendamist. Eelistada tuleb ulatuslikke, võimalikult palju Euroopa tasandil tehtavaid kliinilisi uuringuid, sest neid on vaja nõutavate usaldusväärsete andmete saamiseks. Võimaliku COVID-19 ravi suuremahuliseks ostmiseks korraldatavate ühishangete ettevalmistamine on lõppetapis. 6. SOOVITUSED Tuginedes Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) ja COVID-19 alase nõuandekogu teaduslikele nõuannetele, on komisjon töötanud liikmesriikidele välja soovitused viiruse leviku tõkestamise meetmete järkjärguliseks kaotamiseks. 1. Tegevus peab olema järkjärguline, kuna meetmed lõpetatakse eri etappides ja etappide vahele tuleks jätta piisavalt aega (nt üks kuu), sest nende kaotamise mõju saab hinnata ainult aja jooksul. 2. Üldmeetmed tuleks järk-järgult asendada sihipärastega. See võimaldaks ühiskondadel järk-järgult jõuda tagasi tavaolukorda, kaitstes ELi elanikkonda jätkuvalt viiruse eest. Näiteks: a) kõige haavatavamaid rühmi tuleks kaitsta kauem: kuigi põhjalikud andmed veel puuduvad, näitavad tõendid, et eakad ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed on suuremas ohus. Veel üks võimalik riskirühm on vaimuhaigusega inimesed. Tuleks ette näha meetmed, et jätkata nende kaitsmist, kaotades samal ajal teistele rühmadele kehtestatud piirangud; b) diagnoosi saanud või kergete sümptomitega inimesed peavad jääma karantiini ja neid tuleb asjakohaselt ravida: see aitab katkestada nakkusahelaid ja piirata haiguse levikut. Komisjon teeb Haiguste Ennetamise ja 11
13 Tõrje Euroopa Keskusele ülesandeks karantiini lõpetamise kriteeriume käsitlevate suuniste korrapärase ajakohastamise 12 ; c) praegusi üldisi keelavaid meetmeid peaksid asendama ohutud alternatiivid: see võimaldab keskenduda ohuallikatele, hõlbustades samal ajal vajaliku majandustegevuse järkjärgulist taastamist (nt transpordisõlmede ja sõidukite, kaupluste ja töökohtade intensiivsem ja korrapärane puhastamine ja desinfitseerimine teenuste täieliku keelustamise asemel ning asjakohaste meetmete või seadmete pakkumine töötajate või klientide kaitseks); d) eriolukorrad, mil valitsustel on erandlikud erakorralised volitused, tuleks asendada valitsuste sihipärasema sekkumisega, mis oleks kooskõlas riigi põhiseadusliku korraga. See tagab demokraatliku vastutuse võetud meetmete suhtes, nende läbipaistvuse ning nende laialdase aktsepteerimise üldsuse poolt, samuti tagab see põhiõigused ja õigusriigi põhimõtte austamise. 3. Meetmete kõrvaldamist tuleks alustada kohaliku mõjuga meetmetest ning seejärel tuleks seda järk-järgult laiendada suurema geograafilise ulatusega meetmetele, võttes arvesse riiklikke eripärasid. See võimaldaks võtta tõhusamaid meetmeid, mis oleksid vajaduse korral kohandatud kohalikele oludele, ning kehtestada vajaduse korral, kui tekib palju uusi juhtumeid, uued piirangud (nt võtta kasutusele sanitaartsoon). Selline lähenemisviis võimaldaks kõigepealt lõdvendada neid meetmeid, mis mõjutavad inimeste elu otsesemalt. See võimaldaks liikmesriikidel võtta paremini arvesse COVID-19 leviku piirkondlikke erinevusi oma territooriumil. 4. Meie sise- ja välispiiride avamiseks on vaja järkjärgulist lähenemisviisi, mille tulemusel lõpuks taastuks Schengeni ala normaalne toimimine. a) Liidusisene piirikontroll tuleks kõrvaldada kooskõlastatud viisil. Komisjon on teinud liikmesriikidega pidevalt koostööd, et piirata sisepiiridel piirikontrolli taaskehtestamise mõju siseturu toimimisele ja vabale liikumisele 13. Samuti teeb komisjon kõik endast oleneva, et minimeerida praeguse olukorra mõju transpordisektorile, sealhulgas ettevõtjatele ja reisijatele 14. Praegu kohaldatavad reisipiirangud ja piirikontroll tuleks kaotada, kui piiriäärsete piirkondade epidemioloogiline olukord on piisavalt ühtlustunud ning suhtlusdistantsi hoidmise eeskirju kohaldatakse laialdaselt ja vastutustundlikult. Piiride järkjärgulisel 12 ECDC, Guidance for discharge and end isolation in the wide community transmission of COVID-19 esimene ajakohastamine, 8. aprill 2020, 13 Komisjon on välja andnud COVID-19 puhangu ajal töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist käsitlevad suunised (C(2020) 2051 final). 14 Komisjon on juba teinud ettepaneku paindlikumalt kohaldada lennuettevõtjate suhtes kehtivaid teenindusaegade kasutamise eeskirju (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. märtsi aasta määrus (EL) 2020/459, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta) ning võtnud vastu suunised roheliste koridoride (C(2020) 1897 final) ja kaubavedude kohta, et hõlbustada kaupade vaba liikumist ELis (C(2020) 2010 final). Komisjon on vastu võtnud ka suunised reisijate õiguste kohta (C(2020) 1830 final) ning meremeeste, reisijate ja muude isikute kohta laeva pardal (C(2020) 3100 final). 12
14 taasavamisel tuleks eelistada piiriüleseid ja hooajatöötajaid ning vältida tuleks ELi liikuvate töötajate diskrimineerimist. Selle lihtsustamiseks peaksid naaberliikmesriigid koostöös komisjoniga olema omavahel tihedas kontaktis. Üleminekuetapis tuleks tugevdada jõupingutusi takistusteta kaubavoo säilitamiseks ja tarneahelate kindlustamiseks. Kõigepealt tuleks lõdvendada liikumispiiranguid piirkondade vahel, kus viirus levib suhteliselt vähe. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus haldab koostöös liikmesriikidega selliste valdkondade loetelu. Komisjon esitab ka üksikasjalikumad suunised selle kohta, kuidas järk-järgult taastada transporditeenused, ühenduvus ja vaba liikumine nii kiiresti, kui rahvatervise olukord seda võimaldab, pidades silmas ka suviste puhkusereiside kavandamist. b) Välispiiri taasavamine ja ELi mittekuuluvate riikide elanike pääs ELi peaks toimuma teises etapis ning arvesse tuleks võtta viiruse levikut väljaspool ELi ja selle taassissetoomise ohtu. Selleks et kaitsta ELi liikmesriikide ja Schengeni lepinguga ühinenud riikide võetud suhtlemisdistantsi hoidmise meetmeid, tuleb pidevalt läbi vaadata vajadus piirata mittehädavajalikku reisimist ELi Tuleks järk-järgult taastada majandustegevus, tagades et ametiasutused ja ettevõtted saavad tegevuse ohutul viisil taasalustamisega piisavalt kohaneda. On mitmeid mudeleid (vähese inimestevahelise kontaktiga töökohad, kaugtööks sobivad töökohad, majanduslik tähtsus, vahetustega töökohad jne), kuid kogu elanikkond ei peaks ühel ajal tööle tagasi pöörduma, esialgu tuleks keskenduda vähem ohustatud rühmadele ja sektoritele, mis on olulised majandustegevuse hõlbustamiseks (nt transport). Kuna suhtlusdistantsi hoidmine peaks jääma suures osas kehtima, tuleks jätkata kaugtöö soodustamist. Töökohal tuleks jälgida pandeemiast tulenevaid töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju. Komisjon loob kiirhoiatusfunktsiooni, et teha kindlaks tarne- ja väärtusahela häired, tuginedes muu hulgas olemasolevatele võrgustikele, nagu Euroopa ettevõtlusvõrgustik (EEN), klastrid, kaubanduskojad ja kutseliidud, VKEde saadikud ning muud osalejad, nagu Euroopa tasandi sotsiaalpartnerid. Viiruse leviku tõkestamise meetmete ebaühtlasest tühistamisest (ELis või väljaspool ELi), ettevõtete pankrotistumisest või kolmandate riikide sekkumisest tulenevate häiretega toimetulemiseks püütakse saavutada parimad võimalikud lahendused. 6. Tuleks järk-järgult uuesti lubada inimeste kogunemist. Kõige sobilikuma järjekorra kindlaks määramisel peaksid liikmesriigid keskenduma eri tegevuskategooriate eripäradele, näiteks: a) koolid ja ülikoolid (võttes erimeetmeid, näiteks kehtestades erinevad lõunaajad, tagades põhjalikuma puhastamise, väiksemad klassiruumid, tuginedes suuremal määral e-õppele jms); b) kaubandustegevus (jaemüük) koos võimaliku astmestamisega (maksimaalne lubatud inimeste arv jne); c) ühiskondliku tegevuse meetmed (restoranid, kohvikud jne) koos võimaliku astmestamisega (piiratud lahtiolekuajad, maksimaalne lubatud inimeste arv jne); 15 Komisjon võttis 30. märtsil vastu suunised mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piiramise kohta (C(2020) 2050 final). 8. aprillil võttis komisjon vastu teatise Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule mittehädavajaliku ELi reisimise ajutise piirangu kohaldamise hindamise kohta (COM(2020)148). 13
15 d) massikogunemine (festivalid, kontserdid jne). Transporditeenuste järkjärgulist taastamist tuleks kohandada vastavalt reisipiirangute järkjärgulisele kaotamisele ja teatavat liiki tegevuste järkjärgulisele taaskäivitamisele, võttes samas arvesse ohu taset asjaomastes piirkondades. Võimalikult kiiresti tuleks lubada väiksema riskiga individuaalset transporti (nt isiklikud autod), samal ajal kui ühistranspordivahendid tuleks järk-järgult kasutusele võtta vajalike tervishoiumeetmete toel (vähendada reisijate tihedust sõidukites, suurendada teenindussagedust, väljastada transporditöötajatele ja/või reisijatele isikukaitsevahendeid, kasutada kaitsetõkkeid, teha transpordisõlmedes ja sõidukites kättesaadavaks puhastus-/desinfektsioonigeel jne). 7. Jõupingutusi viiruse leviku tõkestamiseks tuleks jätkata: teadlikkuse tõstmise kampaaniad peaksid jätkuvalt innustama elanikkonda kinni pidama saavutatud rangetest hügieenitavadest (desinfitseerijate kasutamine, käte pesemine, köhimis-/aevastamisreeglid, kõrge kokkupuutetasemega pindade puhastamine jne). Jätkuvalt tuleks kohaldada suhtlemisdistantsi hoidmise suuniseid. Kodanikele tuleks anda olukorra kohta täielikku teavet, et aidata üksikisikute võetavate meetmete ja vastutuse abil kaasa viiruse leviku tõkestamisele juba eos. Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse uusimates juhistes 16 öeldakse, et mittemeditsiiniliste näomaskide kasutamine avalikkuses võib olla kasulik.. Kaaluda võiks näomaskide kasutamist oma kogukonnas, eriti kui külastatakse rahvarohkeid kinniseid ruume, näiteks toidukauplusi, ostukeskusi, või kui kasutatakse ühistransporti. Kaaluda võiks mitmesugustest tekstiilidest valmistatud mittemeditsiiniliste näomaskide kasutamist, eriti kui üldsusele ei ole meditsiinilised näomaskid kättesaadavad, mis on tingitud tarneprobleemidest ja sellest, et need on mõeldud esmajoones tervishoiutöötajatele. Näomaskide kasutamist kogukonnas tuleks siiski pidada üksnes täiendavaks meetmeks, mitte kehtestatud ennetusmeetmete (nt füüsiline distantsi hoidmine, hingamisega seotud reeglid, hoolikas kätehügieen ning näo, nina, silmade ja suu puudutamise vältimine) asenduseks. Meditsiinilised näomaskid peavad olema eelisjärjekorras kättesaadavad tervishoiutöötajatele ja alles seejärel kogukonnas. Soovitustes näomaskide kasutamise kohta kogukonnas tuleks hoolikalt arvesse võtta tõendusmaterjali lünklikkust, tarneolukorda ja võimalikke negatiivseid kõrvalmõjusid. 8. Tegevust tuleks pidevalt jälgida ja tagada valmisolek pöörduda vajaduse korral tagasi rangemate tõkestamismeetmete juurde, kui nakkuste määr suureneb liiga palju, sealhulgas rahvusvaheliselt. Otsused selle kohta, kas või millal rangemate meetmete juurde tagasi pöörduda, peaksid põhinema ametlikul kaval, milles kasutatakse selgeid kriteeriume. Valmisolek peaks hõlmama tervishoiusüsteemide tugevdamist, et tulla toime võimalike viirusepuhangutega tulevikus. Komisjon teeb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskusele ülesandeks töötada senistele kogemustele toetudes ja haiguse võimalikku taaspuhkemist silmas pidades välja nõuanded tulevasi karantiine käsitleva ühise ELi lähenemisviisi kohta. 7. KOKKUVÕTE Teaduslikud nõuanded, koordineerimine ja solidaarsus ELis on peamised põhimõtted, millest liikmesriigid peavad lähtuma, et edukalt kaotada praegused pandeemia leviku tõkestamise meetmed. Selles kontekstis on vaja hoolikalt kalibreeritud, koordineeritud ja järkjärgulist lähenemisviisi. Sellesse etappi jõudmiseks peavad olema rakendusvalmis mitmed kaasnevad meetmed. Komisjon on andnud ja annab ka edaspidi ELi tasandi vahendeid 16 transmission 14
16 ning suuniseid nii rahvatervise kui ka majanduslike meetmete kohta. On oluline, et liikmesriigid toetaksid ja kasutaksid ELi tasandil kättesaadavaid vahendeid. Komisjon uurib olukorra arenedes edasi selliste meetmete proportsionaalsust, mida liikmesriigid võtavad COVID-19 pandeemiaga toimetulekuks, ja sekkub, et paluda kaotada ebaproportsionaalseks peetavad meetmed, eelkõige juhul, kui need mõjutavad ühtset turgu. Koordineerimise lihtsustamiseks on komisjon valmis töötama välja uusi suuniseid, kui see on vajalik või seda palutakse, et tagada pandeemia leviku tõkestamise meetmete järkjärguline kaotamine. Mida rohkem sellist üleminekut ELi tasandil koordineeritakse, seda rohkem hoitakse ära negatiivse mõju ülekandumist ühest liikmesriigist teise ning seda rohkem tugevdavad eri liikmesriikides rakendatavad meetmed üksteist. ELi suunistes võetakse arvesse rahvatervise hädaolukorra arengut ja mõju ühtsele turule. Nendes toetutakse terviseohutuse komiteele ja kajastatakse arutelusid, mis toimuvad kriisidele poliitilist reageerimist käsitleva integreeritud korra raames. Lisaks suhtleb komisjon liikmesriikidega, et arutada meetmeid ja algatusi, mida rahastatakse erakorralise toetuse rahastamisvahendi raames, 17 mis annab liikmesriikidele võimaluse taotluste esitamiseks. Sel viisil pakub erakorralise toetuse rahastamisvahend ELi rahalist tuge kriisist järkjärgulisel väljumisel. Pandeemia leviku tõkestamise meetmete kõrvaldamise edukas koordineerimine ELi tasandil avaldab positiivset mõju ka ELi taastumisele. Vaja on strateegiliselt kavandada taastumist, milles arvestatakse kodanike vajadustega ning mille käigus peab majanduskasv kiirenema ja muutuma taas kestlikuks, integreerides ülemineku rohelisele majandusele ja digitaaltehnoloogiale ning võttes arvesse kõiki praegusest kriisist saadud õppetunde ELi valmisoleku ja vastupanuvõime seisukohast. 17 Määrus (EL) 2016/369, ELT L 70, , lk 1. 15
KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemMicrosoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e
3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemArvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu
Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015
Rohkempropofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS
I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemPR_COD_2am
EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse
RohkemMÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al
MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemMarkina
EUROOPA NOORTE ALKOHOLITARBIMISE PREVENTSIOONI PRAKTIKAD JA SEKKUMISED Anna Markina Tartu Ülikool Meie ülesanne on: Tuvastada ja välja valida erinevaid programme ja sekkumist, mida on hinnatud ja mille
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemEESTI STANDARD EVS-EN ISO 3381:2007 See dokument on EVS-i poolt loodud eelvaade RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine (IS
EESTI STANDARD RAUDTEEALASED RAKENDUSED Akustika Raudteeveeremi sisemüra mõõtmine Railway applications Acoustics Measurement of noise inside railbound vehicles EESTI STANDARDIKESKUS EESTI STANDARDI EESSÕNA
RohkemJenny Papettas
SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse
RohkemANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU
ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemCDT
Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord
RohkemMicrosoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]
Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
RohkemEUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (
EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega
RohkemEUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n
EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemEuroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule – Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisu
C 355/16 Euroopa Liidu Teataja 29.12.2010 Euroopa andmekaitseinspektori arvamus, mis käsitleb komisjoni teatist Euroopa Parlamendile ja nõukogule Ülevaade teabehaldusest vabadusel, turvalisusel ja õigusel
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemLinnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus
RohkemCOM(2018)631/F2 - ET (annex)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 5.10.2018 COM(2018) 631 final/2 ANNEXES 1 to 6 CORRIGENDUM This document replaces COM(2018)631 final of 12.9.2018. Update of the cover page. The text should read as follows: LISAD
RohkemPowerPoint Presentation
Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide
RohkemCL2004D0003ET _cp 1..1
2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa
RohkemITK - suitsuvaba haigla 2014
Tubakavaba haigla Sally Maripuu Töökeskkonnateenistuse juhataja Ida- Tallinna Keskhaigla AS Asutatud aastal 2001 6 erineva tervishoiuasutuse ühendamise teel 2011 liideti juurde diagnostikakeskus 1012 Loksa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemPowerPoint Presentation
Paindlikud töövormid töötaja ja tööandja vaatenurgast Marre Karu Poliitikauuringute Keskus Praxis Kas töö teeb õnnelikuks? See sõltub... - inimese (ja tema pere) soovidest - inimese (ja tema pere) vajadustest
RohkemTõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS
Tõenduspõhine hindamine kellele ja milleks? KIRSTI AKKERMANN TÜ PSÜHHOLOOGIA INSTITUUT KOGNITIIVSE JA KÄITUMISTERAAPIA KESKUS Tõenduspõhine praktika 2 Teadlik, läbimõeldud ja mõistlik olemasolevate teaduslikult
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,ga,hr,hu,it,lt, lv,mt,nl,pl,pt,ro,sk,sl,sv) COMPET
RohkemMINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin
MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,
RohkemTUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek
TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemEUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/ 1807, november 2018, - mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba
28.11.2018 L 303/59 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1807, 14. november 2018, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT
RohkemTallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA
Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemKOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses
L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide
RohkemEUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/ 948, juuni 2016, - ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/ 2016/ 16)
L 157/28 EUROOPA KESKPANGA OTSUS (EL) 2016/948, 1. juuni 2016, ettevõtlussektori varaostukava rakendamise kohta (EKP/2016/16) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K
Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid
RohkemEuroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon
Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemSANCO/10984/2010-EN Rev. 3
ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud
RohkemSelgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on
Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist
RohkemJäätmetest saavad tooted läbi sertifitseerimisprotsessi. SERTIFITSEERIMISPROTSESSI tutvustus ja praktilised nõuanded.
Sertifitseerimisest ja SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus loomisest Marit Liivik Eesti Jäätmekäitlejate Liit 05.04.2016 Jäätmete Taaskasutusklaster Koostöö - ettevõtete ja teadus-ja
RohkemEUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta
L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.3.2014 COM(2014) 186 final 2014/0108 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS isikukaitsevahendite kohta (EMPs kohaldatav tekst) {SWD(2014) 118 final} {SWD(2014)
RohkemKeskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor
Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemC
EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on
RohkemVäljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ
Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1
RohkemCOM(2015)671/F1 - ET
EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 15.12.2015 COM(2015) 671 final 2015/0310 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet ning millega tunnistatakse kehtetuks
RohkemMicrosoft Word - Lisa 4_Kohtususteemide vordlus
RIIGIKOHTU ESIMEHE 2011. A ETTEKANNE RIIGIKOGULE LISA 4 Eesti kohtusüsteem Euroopas Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee on ellu kutsunud Tõhusa õigusemõistmise Euroopa komisjoni (CEPEJ), mis koosneb 47
RohkemIluteenused_A5.indd
Tarbija meelespea KASUTA TARGALT! KOSMEETIKATOODETE kasutamise eesmärk on inimese keha kaitsmine, muutmine, heas seisus hoidmine või lõhnastamine. Enne järjekordse kosmeetikatoote ostmist anname sulle
RohkemPA_Legam
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Te
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.1.2018 COM(2018) 6 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE NING EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE Teine aruanne, milles käsitletakse nõukogu direktiivi
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
Rohkemuntitled
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
RohkemCOM(2017)472/F1 - ET
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}
RohkemÜldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v
Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemConseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU
Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.
RohkemMida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier
Mida räägivad logid programmeerimisülesande lahendamise kohta? Heidi Meier 09.02.2019 Miks on ülesannete lahendamise käigu kohta info kogumine oluline? Üha rohkem erinevas eas inimesi õpib programmeerimist.
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja ha
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 2.12.2015 COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemFood Supply Chain:
Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME
RohkemBild 1
Archives Portal Europe APEnet ja APEx Mäluasutuste talveseminar Otepää, 06.03.2012 Kuldar Aas, Rahvusarhiiv APEnet (I) Projekti rahastus econtentplus raames Projekti kestvus: 15.01.2009 15.01.2012 Partnerid
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
Rohkem