Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,"

Väljavõte

1 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,ga,hr,hu,it,lt, lv,mt,nl,pl,pt,ro,sk,sl,sv) COMPET 897 ECO 82 MI 991 ENT 279 CONSOM 411 GAF 52 AGRI 712 CODEC 2137 IA 229 ETTEPANEK Komisjoni dok nr: Teema: COM(2017) 796 final/2 Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikuse tunnustamise kohta Käesolevaga edastatakse delegatsioonidele dokument COM(2017) 796 final/2. Lisatud: COM(2017) 796 final/ /1/17 REV 1 mkk DGG 3A ET

2 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 796 final/2 2017/0354 (COD) CORRIGENDUM This document corrects document COM(2017) 796 final of Package title "GOODS PACKAGE" is deleted in all language versions except EN. The text shall read as follows: Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikuse tunnustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) {SWD(2017) 471 final} - {SWD(2017) 472 final} - {SWD(2017) 475 final} - {SWD(2017) 476 final} - {SWD(2017) 477 final} ET ET

3 1. ETTEPANEKU TAUST Ettepaneku põhjused ja eesmärgid SELETUSKIRI Tugevdatud ja õiglasema ühtse turu väljakujundamine on üks Euroopa Komisjoni peamisi poliitilisi prioriteete oktoobril 2015 vastu võetud ühtse turu strateegia Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele 2 järgimine ja rakendamine on üks komisjoni aasta tööprogrammis 3 sätestatud põhieesmärke. Kaupade vaba liikumine on ühtsel turul kõigist neljast põhivabadusest kõige arenenum ning selle arvele langeb ligikaudu 25 % ELi SKPst ja 75 % ELi-sisesest kaubandusest. ELi osakaal maailma kaubavahetuses on umbes üks kuuendik. ELi liikmesriikide vahelise kaubavahetuse (ELi-sisene kaubandus) väärtuseks aastal hinnati miljardit eurot 4. Tugeva ja õiglase Euroopa ühtse turu tagamiseks tuleb siiski veel tööd teha. Valdkondades, kus puuduvad ühtsed eeskirjad, ei kohaldata alati vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Komisjoni aasta tööprogrammis välja kuulutatud kaupade paketiga kavatsetakse see oluline probleem vastastikuse tunnustamise alase algatuse abil lahendada. Vastastikune tunnustamine on kaupade ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks väga oluline. Kui spetsiaalseid ELi õigusakte ei ole kehtestatud, on liikmesriikidel vabadus kehtestada siseriiklikud õigusnormid, milles nähakse ette nõuded, millele tooted peavad vastama. Sellised siseriiklikud nõuded võivad kehtida paralleelselt mitmes liikmesriigis, ent kui need nõuded on erinevad, võivad need tekitada ELi-siseses kaubanduses tõkkeid. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaselt ei tohiks ühes liikmesriigis seaduslikult turustatav kaup olla teises liikmesriigis keelatud, välja arvatud juhul, kui sellel teisel liikmesriigil on mõjuvad põhjused selle kauba müügi keelamiseks või piiramiseks. Vastastikust tunnustamist kohaldatakse toodete suhtes, mis ei ole hõlmatud või on vaid osaliselt hõlmatud liidu ühtlustamisõigusaktidega, nagu mitmesugused tarbekaubad (tekstiiltooted, jalanõud, lastetarbed, ehted, lauanõud või mööbel). Määruse (EÜ) nr 764/ (edaspidi määrus ) vastuvõtmine oli osa reaktsioonist 6 vastastikuse tunnustamise põhimõtte viletsale kohaldamisele kaupade suhtes. Selle põhjuseks oli vähene teadlikkus sellest põhimõttest, õiguslik ebakindlus selle põhimõtte kohaldamisel ja riikide ametiasutuste vahelise halduskoostöö puudumine. Määruse põhieesmärk oli kehtestada menetlusraamistik, millega viia miinimumini võimalus, et liikmesriikide tehniliste eeskirjadega tekitatakse ebaseaduslikke tõkkeid aasta detsembris vastu võetud konkurentsivõime nõukogu järeldustes ühtse turu poliitika kohta 8 on märgitud, et parandamaks ettevõtjate ja tarbijate jaoks ühtsel turul raamtingimusi, tuleks otstarbekalt kasutada kõiki asjakohaseid vahendeid, sealhulgas 1 Jean-Claude Junckeri avakõne Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 15. juulil 2014 Euroopa uus algus: minu tegevuskava töökohtade loomiseks ning majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tagamiseks (poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjonile), 2 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele (COM(2015) 550/2). 3 COM(2016) 710 final, 4 Allikas: Eurostat. 5 COM(2014) 910 final, 6 Vastastikuse tunnustamise põhimõtet võimaldavad nõuetekohaselt kohaldada ka mitu muud vahendit, nagu vastastikuse tunnustamise klausel ning ELi toimimise lepingu artiklitega seotud kaebused ja rikkumised. Lisateavet leiab hindamisaruandest. 7 Vt hindamisaruanne detsembril 2013 Brüsselis toimunud konkurentsivõime nõukogu istungil vastu võetud järeldused ühtse turu poliitika kohta, ET 1 ET

4 ühtlustamist ja vastastikust tunnustamist. Seepärast kutsuti komisjoni üles teatama nõukogule sektoritest ja turgudest, kus vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamine on majanduslikult kõige kasulikum, ent kus selle toimimine on jätkuvalt ebapiisav või probleemne aasta veebruari järeldustes ühtse turu poliitika kohta 9 kutsus konkurentsivõime nõukogu komisjoni üles kandma hoolt selle eest, et vastastikuse tunnustamise põhimõte toimiks tõhusalt, ja esitama selle kohta vajaduse korral ettepanekuid. Kuna esines märke sellest, et kõnealune põhimõte ei pruugi toimida optimaalselt, ja võttes arvesse nõukogu taotlust, korraldati vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise välishindamine 10. Sellele tuginedes hindas komisjon vastastikuse tunnustamise toimimist hinnates (õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames) ka määruse toimimist, et saada täielik ülevaade tõketest, mis ei lase vastastikusel tunnustamisel optimaalselt toimida. Hindamise käigus jõuti järeldusele, et vastastikune tunnustamine ei toimi nii nagu peaks ning et kõnealuse põhimõtte ja määruse mõju püstitatud eesmärkide saavutamisel ehk teadlikkuse, õiguskindluse ja halduskoostöö suurendamisel on piiratud. Käesoleva algatuse koostamisel on lähtutud hindamise järeldustest. Algatuse üldeesmärk on saavutada suurema ja parema vastastikuse tunnustamise kaudu tugevdatud ja õiglasem kaupade ühtne turg. Erieesmärk on parandada vastastikuse tunnustamise toimimist, milleks on kavandatud mitu kaugeleulatuvat meedet. Selliste meetmete eesmärk on tagada vastastikuse tunnustamise põhimõttest tulenevate olemasolevate õiguste ja kohustuste järgimine. Praktikas tähendab see seda, et liikmesriigid saavad jätkuvalt kaitsta oma õiguspäraseid avaliku poliitika eesmärke ja piirata kaupade turustamist, isegi kui kaupu mujal seaduslikult turustatakse, kui nende otsus on põhjendatud ja proportsionaalne. Esiteks, vastastikuse tunnustamise kohaldamisala selgitamine, mille käigus määratakse selgelt kindlaks, millal vastastikust tunnustamist kohaldatakse, suurendab ettevõtjate ja riikide ametiasutuste jaoks õiguskindlust küsimuses, millal vastastikuse tunnustamise põhimõtet saab kasutada. Teiseks, ettevõtja kinnituse kasutuselevõtt hõlbustamaks selle tõendamist, et toodet juba turustatakse seaduslikult, ja probleemide lahendamise süsteemi rakendamine tegelemaks turulepääsu keelavate või piiravate otsustega, suurendab õiguskindlust vastastikuse tunnustamise kohaldamisel ja lihtsustab selle põhimõtte kohaldamist ettevõtjate seas; tänu sellele teavad nii ettevõtjad kui ka riikide ametiasutused, mida saab mõistlikult eeldada, kui kohaldatakse või peaks kohaldatama vastastikust tunnustamist. Kolmandaks, halduskoostöö sisseseadmine ja IT-vahendi kasutuselevõtt suurendab riikide ametiasutuste vahelist teabevahetust, koostööd ja vastastikust usaldust ning seega hõlbustab vastastikuse tunnustamise toimimist. Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega (a) Direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord märtsil 2015 Brüsselis toimunud konkurentsivõime nõukogu istungil vastu võetud järeldused ühtse turu poliitika kohta, 10 Euroopa Komisjoni tellitud uuring Evaluation of the application of the principle of mutual recognition in the field of goods, ENTR/172/PP/2012/FC LOT 4, mille tegi ajavahemikus aasta aprillist aasta maini Technopolis Group, 11 ELT L 241, , lk 1. ET 2 ET

5 Direktiiv aitab tagada suurema ja parema vastastikuse tunnustamise, kuna selles nõutakse, et liikmesriigid teavitaksid komisjoni ja üksteist igast toodete tehniliste eeskirjade eelnõust, enne kui see liikmesriigi õiguses vastu võetakse. See aitab enne tehniliste eeskirjade vastuvõtmist ära hoida tehnilistes eeskirjades väljenduvate uute kaubandustõkete tekke, võimaldades komisjonil ja liikmesriikidel kontrollida, et tehniline eeskiri on kooskõlas liidu õigusega. Käesoleval algatusel on teistsugune, täiendav eesmärk. Sellega kehtestatakse parandusmeetmed selle tagamiseks, et eeskirja, kui see kord jõustub, kohaldatakse iga juhtumi puhul nõuetekohaselt, austades vastastikuse tunnustamise põhimõtet. (b) Direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta 12 Direktiiviga tagatakse, et ELi turule viidavad tooted on ohutud. Seda kohaldatakse ühtlustamata tarbekaupade suhtes. Käesolevat määruse eelnõu kohaldatakse samuti ühtlustamata valdkonnas, kuid selles käsitletakse olukordi, kus liikmesriigi pädev asutus kavatseb keelata mõnes teises liikmesriigis seaduslikult turustatava ühtlustamata tarbekauba turustamise või kasutamise mõnel muul põhjusel kui oht tarbijate tervisele ja ohutusele. Nii on see näiteks juhul, kui toodet ei lubata turustada põhjustel, mis on seotud toote nimetuse, suuruse, koostise või pakendiga, või põhjustel, mis on seotud keskkonnaga. (c) Määrus (EL) nr 305/2011 ehitustoodete kohta 13 Määrusega luuakse ehitustoodete kontaktpunktid, et anda teavet ehitustööde ja -toodete suhtes kohaldatavate sätete kohta. Käesoleva algatusega täiendatakse sidusalt kõnealuseid kontaktpunkte. Mitmes liikmesriigis on ehitustoodete kontaktpunktid ja toodete kontaktpunktid ühendatud, et ettevõtjatel oleks üks ühtne kontaktpunkt. Käesolev algatus ei takista sellist ühendamist ka tulevikus. (d) Võrgustik SOLVIT 14 SOLVIT on teenus, mida pakuvad asjaomased ELi liikmesriikide ning Islandi, Liechtensteini ja Norra haldusasutused. Selle kaudu aidatakse ettevõtjat, kui mõne teise liikmesriigi ametiasutus rikub tema õigusi, püüdes leida lahenduse kümne nädala jooksul. Seega võivad ettevõtjad kasutada SOLVITit vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel kohtumenetluse alternatiivina, kui nad seisavad silmitsi riigi ametiasutuse otsusega, millega keelatakse turulepääs või piiratakse seda. Käesolev algatus tugineb SOLVITi võrgustikule ja hiljuti vastu võetud SOLVITi tugevdamise tegevuskavale 15. Sellega täiustatakse olemasolevat mehhanismi kaupade valdkonnas, et hõlbustada turulepääsu keelavate või piiravate haldusotsuste vaidlustamist vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel. (e) ELi ühtlustamisõigusaktid ELi ühtlustamisõigusaktid ja vastastikune tunnustamine on täielikult vastastikku täiendavad. Kaupade vaba liikumine siseturul on tagatud tooteid käsitlevate ELi ühtsete eeskirjade (ELi ühtlustamisõigusaktid) ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kaudu. ELi ühtlustamisõigusaktides on sätestatud ühised nõuded selle kohta, kuidas toodet tuleb toota. Iga toote ja tooteaspekti hõlmamine ELi ühtlustamisõigusaktidega ei ole aga ei teostatav ega ka soovitav. See kulukas ja aeganõudev protsess, kus tuleb leida tasakaal eri lähenemisviiside vahel, tuleks jätta nende toodete ja tooteaspektide jaoks, mille puhul esineb ühtsel turul vaba liikumist takistavaid märkimisväärseid tõkkeid, mida ei ole võimalik muul viisil kaotada. Kui 12 EÜT L 11, , lk ELT L 88, , lk COM(2017) 255 final. ET 3 ET

6 ühtsed ELi eeskirjad puuduvad või kui tooted on hõlmatud nendega vaid osaliselt, on liikmesriikidel vabadus võtta vastu riiklikke tehnilisi eeskirju, milles sätestatakse nõuded, mis tuleb täita muu hulgas seoses toodete nimetuse, vormi, suuruse, märgistamise ja pakendamisega. Käesoleva algatusega tagatakse, et liikmesriigid järgiksid seda tehes ELi toimimise lepingu artikleid 34 ja 36 ning eelkõige vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Vastastikuse tunnustamise seisukohast on olulised järgmised käimasolevad/kavandatud ELi tasandi algatused: (a) ühtne digivärav, 16 mille eesmärk on parandada ettevõtjatele ja kodanikele olulise teabe, abiteenuste ja menetluste veebis kättesaadavust, kvaliteeti ja leitavust; (b) SOLVITi tugevdamise tegevuskava ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS Õiguslik alus Käesolev määrus põhineb ELi toimimise lepingu artikli 114 lõikel 1, milles käsitletakse siseturu rajamist ja toimimist ning milles on sätestatud, et nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks liikmesriikides võib võtta meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada eeskirjad ja menetlused selle tagamiseks, et teises liikmesriigis seaduslikult turustatavatel toodetel võimaldatakse vabalt liikuda, austades igati vastastikuse tunnustamise põhimõtet. Määrusega ei piirata liikmesriikide regulatiivset autonoomiat ühtlustamata kaupade valdkonnas. Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Vastastikust tunnustamist kohaldatakse vaid piiriüleses olukorras, kui ettevõtja soovib turustada liikmesriigis toodet, mida mõnes teises liikmesriigis juba seaduslikult turustatakse. Vaid liikmesriikide võetavate meetmetega ei ole võimalik lahendada probleeme, mis on seotud vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisega ühtsel turul. Et kõnealuse põhimõtte kohaldamine oleks tõhus, peab see põhinema ühistel lahendustel, mida rakendavad ühtmoodi kõik riikide ametiasutused. Vaid selliste ühiste menetluste abil saab tagada, et riikide ametiasutused kohaldavad kõnealust põhimõtet ühetaoliselt, võimaldades sellega ettevõtjatel kogeda võrdset kohtlemist olenemata riigist, kus nad püüavad oma toodet turustada. Kui vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise menetluslikud aspektid jäetaks iga liikmesriigi otsustada, kõnealune põhimõte nõrgeneks, lagunedes 28 erinevaks ja võimalik, et ka omavahel vastuolus olevaks menetluseks. Seepärast on ELi meetmed kõnealuse põhimõtte tõhusa kohaldamise tagamiseks nii asjakohased kui ka põhjendatud. ELil on kohus tegutseda, et tagada kaupade ühtse turu toimimine. ELi toimimise lepingu artikli 26 lõike 2 kohaselt hõlmab siseturg sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine vastavalt aluslepingute sätetele. Keeld kohaldada meetmeid, millel on samaväärne toime kaupade suhtes kohaldatavate koguseliste impordipiirangutega, on üks ELi toimimise lepingu peamisi põhimõtteid (artiklid 34 36). 16 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtne digivärav teabe ja menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (COM(2017) 256). 17 COM(2017) 255. ET 4 ET

7 Proportsionaalsus Käesoleva ettepanekuga tagatakse hoolikalt tasakaal ühelt poolt regulatiivse autonoomia vahel, mis on liikmesriikidel kaitse kehtestamiseks tasandil, mida nad peavad vajalikuks õigustatud avalike huvide saavutamiseks, ja teiselt poolt vajaduse vahel kõrvaldada kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega allesjäänud tõkked, mis takistavad teistes liikmesriikides seaduslikult turustatavate kaupade vaba liikumist. Ettepanekuga ettenähtud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik tuvastatud probleemide lahendamiseks ja püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Komisjoni ja liikmesriikide prognoositavaid kulusid peetakse vastuvõetavaks ning neid tasakaalustab ettevõtjate kulude kokkuhoid ning ettevõtjatele, tarbijatele ja liikmesriikidele kaasnev kasu. Vahendi valik Käesolev määrus põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 114. Määrus sisaldab kaupade ühtse turu toimimise parandamiseks sätteid, milles on kehtestatud liikmesriikide pädevatele asutustele ja ettevõtjatele eeskirjad ja menetlused, et tagada teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade tõrgeteta vaba liikumine. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Hinnates vastastikuse tunnustamise toimimist kaupade valdkonnas, st vastastikuse tunnustamise põhimõtet ja vastastikuse tunnustamise määrust, vaadeldi, mil määral on vastastikuse tunnustamisega saavutatud selle algsed tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse osas seatud eesmärgid. Järeldustest on näha, et kaupade valdkonnas on vastastikune tunnustamine endiselt asjakohane ja sellega võidakse luua ELi jaoks lisaväärtust. See annab võimaluse turustada teistes liikmeriikides tooteid, mida mujal juba seaduslikult turustatakse. Paraku ei toimi vastastikuse tunnustamise põhimõte hästi. Enamik ettevõtjatest, kes soovivad müüa tooteid mõnes teises liikmesriigis, kontrollivad asjaomases liikmesriigis kohaldatavaid eeskirju ning kui need eeskirjad ei lase neil toodet müüa, ei jää nad lootma vastastikuse tunnustamise põhimõttele, vaid enamik neist kohandab toodet vastavalt nendele eeskirjadele. Kui ettevõtjad püüavad tugineda vastastikuse tunnustamise põhimõttele, juhtub sageli, et riikide ametiasutused keelavad asjaomaste toodete turulepääsu. Mis puudutab määrust, mis võeti vastu vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise hõlbustamiseks, siis üldiselt näitas hindamine, et vaid üksikute ettevõtjate meelest on toodete müümine teistes liikmesriikides pärast määruse jõustumist lihtsam. Määruse mõju seatud eesmärkidele oli mõõdukas, eelkõige põhjusel, et sellega kehtestatud menetlusnõuded osutusid vastastikuse tunnustamise põhimõtte lihtsa, usaldusväärse ja kasutajakeskse kohaldamise tagamiseks ebapiisavaks. Samuti oli piiratud selle mõju vastastikuse tunnustamise alase teadlikkuse suurendamisele. Tulemuslikkus Hoolimata vastastikuse tunnustamise põhimõtte olemasolust ja määruse vastuvõtmisest on kaupade vaba liikumine ühtlustamata valdkonnas endiselt probleemne, eeskätt teadlikkuse ja teadmiste, õiguskindluse ning riikide ametiasutuste vahelise usalduse ja koostöö puudumise tõttu. Ettevõtjad seisavad turulepääsul jätkuvalt silmitsi raskustega, isegi kui nende tooteid teistes liikmesriikides juba seaduslikult turustatakse. Seetõttu nad sageli kohandavad oma tooteid või loobuvad sisenemast uuele turule. Sidusrühmadega konsulteerimisel ilmnes, et ET 5 ET

8 teadlikkus vastastikusest tunnustamisest on aastate jooksul suurenenud, kuid mitte piisavalt. Kõik sidusrühmad leiavad ühtmoodi, et teadlikkust tuleks suurendada ja et see peaks olema üks komisjoni peamisi prioriteete. Õiguskindluse puudumine vastastikuse tunnustamise kasutamisel on endiselt väga suur ühtlustamata toodete vaba liikumist takistav tõke ning üks peamisi põhjuseid, miks ettevõtjad ja riikide ametiasutused on vastastikuse tunnustamise suhtes tõrksad. Seoses halduskoostööga näitas hindamine, et seda tuleb vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise hõlbustamiseks veelgi tõhustada. Tõhusus Konsulteeriti asjakohaste sidusrühmadega, et hinnata, kuivõrd on vastastikuse tunnustamise põhimõtte ja määruse kasutamisel tekkivad kulud proportsionaalsed saavutatava kasuga. Mis puudutab kulusid, siis määrus tekitab riikide ametiasutustele vähe kulusid: toodete kontaktpunktide rakendamise ja toimimisega seotud kulud ( eurot, aluseks üks täistööaja ekvivalent) ning teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate toodete hindamise kulud ( eurot ühes sellises sektoris nagu väetiste sektor). Sidusrühmad pidasid neid kulusid keskmiseks. Peamised ettevõtjatel tekkivad kulud on tingitud pigem vastastikuse tunnustamise ebaõigest kohaldamisest. Neil tuleb kohandada oma tooteid ning dubleerida kontrolle ja menetlusi ( eurot toote ja turu kohta) või jäävad neil kasutamata võimalused ( eurot toote ja turu kohta), sest nad on sunnitud uuele turule sisenemisest loobuma. Enamikku neist kuludest peeti oluliseks. Kulude ja kasu tasakaalu tajutakse üsna erinevalt. Kui riikide ametiasutused on üldjuhul nõus, et kulud on proportsionaalsed saadava kasuga, siis ettevõtjad enamasti ei nõustu sellega. Nende meelest on kulud märkimisväärsed, samas kui kasu ei saada. Sidusus Hindamise käigus ei ilmnenud mingit vastuolu vastastikuse tunnustamise ja muu ELi poliitika vahel, millega kujundatakse välja siseturgu ja hõlbustatakse kaupade vaba liikumist ELis. Vastastikuse tunnustamise põhimõte ja määrus pigem täiendavad mitut selle valdkonna algatust, näiteks üldise tooteohutuse direktiivi 2001/95/EÜ, 18 ühtse turu läbipaistvuse tagamise direktiivi (EL) 2015/1535, ehitustoodete määrust (EL) nr 305/2011, võrgustikku SOLVIT 19 ja ELi ühtlustamisõigusakte, olles nendega igati kooskõlas. Asjakohasus Vastastikuse tunnustamise eesmärk on integreerida põhjalikult turud, austades sealjuures liikmesriikide mitmekesisust ja regulatiivset autonoomsust. Selles nähakse regulatiivset autonoomsust võimaldavat alternatiivi ühtlustamisele olukordades, kus ühtlustamine ei ole vajalik, põhjendatud või proportsionaalne. Lisaks on vastastikune tunnustamine eriti asjakohane innovatsiooni toetamisel. Uute innovaatiliste toodete valdkonnas puuduvad Euroopa ühtlustatud eeskirjad ja ettevõtjad peavad tuginema olemasolevatele riigi tasandil kohaldatavatele eeskirjadele/standarditele või isegi tulema toime ilma nendeta. Vastastikune tunnustamine on ainus võimalus ettevõtjatele, kes soovivad turustada uusi/innovaatilisi tooteid teistes liikmesriikides. ELi lisaväärtus 18 EÜT L 001, ET 6 ET

9 Hindamisest nähtub, et sidusrühmade seas valitseb üldine üksmeel selles, et vastastikuse tunnustamisega luuakse ELi jaoks lisaväärtust. See annab võimaluse turustada teistes liikmeriikides tooteid, mida mujal juba seaduslikult turustatakse, säilitades samas liikmesriikide regulatiivse autonoomsuse ja mitmekesisuse. Üldtunnustatult on selle puhul seatud eesmärgid võimalik saavutada vaid siis, kui tegutsetakse ELi tasandil. Kogu konsultatsiooniprotsessi jooksul olid sidusrühmad peaaegu ühel meelel selles, et suurema ja parema vastastikuse tunnustamise saavutamiseks on vaja ELi õigusakti. Konsulteerimine sidusrühmadega Vastastikuse tunnustamise nõuandekomitee liikmetel paluti anda oma viimastel koosolekutel 2. detsembril 2015 ja 25. oktoobril 2016 tagasisidet. Mõni esindaja ei olnud veendunud määruse täieliku läbivaatamisega kaasnevas kasus, samas kui kõik esindajad olid nõus, et mõni kohandus tuleb teha ja et paljud probleemid on võimalik lahendada pehme õiguse meetmete abil. Avalik konsultatsioon kõikides ELi ametlikes keeltes on avaldatud portaali Europa konsultatsioonide veebisaidil. Konsultatsioon toimus aasta juunist septembrini. Avaliku konsultatsiooni käigus saadi 153 vastust. Arvukalt olid esindatud ettevõtjad (91), järgnesid liikmesriikide ametiasutused (45) ja kodanikud (17). Konsultatsiooni tulemustest on näha, et ehkki teadlikkus vastastikusest tunnustamisest väideti olevat suur, oli lõviosa vastanute meelest endiselt vajalik seda suurendada. Vastastikuse tunnustamise toimimisega seoses nimetasid ettevõtjad suurima takistusena asjaolu, et puuduvad kiired meetmed liikmesriikide tehtud turulepääsu keelavate otsuste vaidlustamiseks, järgnes ebapiisav teabevahetus ametiasutuste seas. Mis puudutab vastastikuse tunnustamise alaseid komisjoni prioriteete, siis ettevõtjad peavad kõige olulisemaks tõhusaid õiguskaitsevahendeid, samas kui liikmesriikide ja kodanike meelest tuleks suurendada vastastikuse tunnustamise alast teadlikkust. Avaliku konsultatsiooni täiendamiseks korraldas komisjon 17. juunil 2016 sidusrühmade konverentsi. Selle ürituse eesmärk oli selgitada välja vastastikuse tunnustamise toimimisega seotud põhiprobleemid ja võimalikud edasised sammud. Üritusel oli 144 osalejat, kes esindasid ettevõtjaid (62), riikide ametiasutusi (60) ja muid sidusrühmi (22), nagu tarbijaorganisatsioonid ja ametiühingud. Üldiselt toetasid osalejad vajadust parandada vastastikuse tunnustamise toimimist ja suurendada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel õiguskindlust. Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Komisjon ja välistöövõtjad korraldasid aastatel suure hulga küsitlusi, konsultatsioone ja uuringuid, mis moodustavad usaldusväärse eksperdiarvamuste kogumi. Vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimist uuriti aastal tehtud välishindamise raames. Probleemi ulatust ja komisjoni kavandatud eri valikuvariantide mõju vaadeldi uuringu käigus, mis tehti aastatel Mõju hindamine Käesoleva algatuse kohta tehti mõjuhinnang. Sellest selgub, et toodetega, mille suhtes kohaldatakse vastastikust tunnustamist, kaubeldakse vähem. ELi-sisese ekspordi ja sisetarbimise võrdlemisel on näha, et ühtlustatud toodete puhul moodustab ELi-sisene eksport väärtuse poolest sisetarbimisest 55 %, samas kui ühtlustamata ja osaliselt ühtlustatud toodete puhul on see näitaja vaid 35 %. Selle põhjuseks on takistused, millega ettevõtjad seisavad silmitsi, kui nad püüavad müüa oma tooteid vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel. Ettevõtjate rahalised kulud, mis on põhjustatud vastastikuse tunnustamise puudumisest, on suured. Näiteks jäävad kulud, mis on seotud vajadusega kohandada tooteid kohaldatavatele ET 7 ET

10 siseriiklikele eeskirjadele olukorras, kus vastastikusest tunnustamisest keeldutakse või kus seda turule sisenemisel ei kasutata, hinnanguliselt vahemikku eurot toote ja turu kohta. Võimaluste kasutamata jätmise tõttu ehk kui ettevõtjad loobuvad toodete kohandamist nõudvate teistsuguste siseriiklike eeskirjade tõttu turule sisenemast, kaotatakse hinnanguliselt eurot toote ja turu kohta. Euroopa Parlamendi jaoks tehtud uuringus 20 püüti hinnata seda, kui ulatuslik on mittetariifsete kaubandustõkete mõju siseturul. Selles jõuti järeldusele, et selliste tõkete vähendamise korral võiks ELi-sisene kaubandus suureneda aastas enam kui 100 miljardi euro võrra. Peale selle tegutses ajavahemikus ühtlustamata sektorites ligikaudu 0,89 miljonit ettevõtjat, kes moodustasid enam kui 50 % tootmissektori aktiivsete ettevõtjate koguarvust. Ligikaudu 87 % ettevõtjatest on mikroettevõtjad. Vastavalt komisjoni aasta konkurentsivõime aruandele kaupleb vaid 14 % VKEdest ELis piiriüleselt, samas kui suurte tootmisettevõtete puhul on see näitaja 85,4 %. Õiguskontrollikomitee esitas 7. aprillil 2017 mõjuhinnangu kohta positiivse arvamuse. Komitee leidis, et aruanne oli üldiselt hästi üles ehitatud, ning soovitas edasiseks täiustamiseks paremini selgitada valikuvariante ja seda, kuidas need praktikas toimivad. Samuti tuleks aruandes esitada selgemad järeldused selle kohta, kui ulatuslik on läbivaatamise eeldatava tulemuse mõju vastastikuse tunnustamise toimimisele kohapeal ja selle panus hästi toimivasse siseturgu. Lisaks tuleks selles paremini hinnata võimalusi lihtsustada haldust ja vähendada koormust. Positiivses arvamuses soovitatut arvesse võttes täiustati aruannet. Eelkõige selgitati paremini eri valikuvariante ja nendevahelist koostoimet. Aruandes kirjeldatakse üksikasjalikumalt, kuidas need variandid praktikas toimivad, keskendudes eeskätt sellele, millised on eelistatud variandi puhul tagajärjed turule. Samuti selgitatakse aruandes paremini seda, kuidas praegune regulatiivne koormus on põhjustatud vastastikuse tunnustamise mittetoimimisest, ja kirjeldatakse selgelt, kuidas eelistatud variandi rakendamisel see koormus väheneb. Kokkuvõtliku teabelehe ja õiguskontrollikomitee positiivse arvamuse leiab aadressilt XXXXX. Lisaks variandile 1 (praeguse olukorra säilitamine) vaadeldi mõjuhinnangus järgmisi kavandatud poliitikavariante: variant 2 pehme õigus, et parandada vastastikuse tunnustamise toimimist (teadlikkuse suurendamine, koolitamine, ametnike vahetus jne); variant 3 minimaalsed muudatused määrusesse (EÜ) nr 764/2008 (haldusotsuste läbipaistvus, ELi standardite kasutamine, toodete kontaktpunktide rolli suurendamine); variant 4 ulatuslikud muudatused määrusesse (EÜ) nr 764/2008 (vabatahtlik vastavuskinnitus, probleemide lahendamise mehhanism ning tootekontaktpunktide tegevuse ja koostöö tõhustamine); variant 5 vabatahtlik eelneva loa taotlemine toote viimisel turule. Poliitikavariant, mis oli seotud määruse kehtetuks tunnistamisega, ja poliitikavariant, milles nähti ette teatud tooteaspekte hõlmavate konkreetsete põhinõuete jaoks täiendavate ühtlustamismeetmete kavandamine, jäeti kõrvale juba varases etapis, nagu ka kolmanda isiku vastavuskinnituse kasutuselevõtt. Eelistatud on variant 4 (ulatuslikud muudatused määrusesse (EÜ) nr 764/2008), mida täiendatakse variandiga 2 (pehme õiguse meetmed). 20 The Cost of Non- Europe in the Single Market, 'Cecchini Revisited', An overview of the potential economic gains from further completion of the European Single Market, CoNE 1/2014, ET 8 ET

11 Varianti 2 (pehme õigus) toetasid kõik sidusrühmad, kuid nad pidasid seda tõhusaks üksnes siis, kui seda täiendatakse muude ulatuslike vahenditega. Varianti 3 (minimaalsed muudatused määrusesse) pidasid liikmesriigid ja ettevõtjad tõenäoliselt tõhusaks, kuid vähemal määral kui muid variante. Varianti 4 peeti poliitikaeesmärkide saavutamiseks ja ettevõtjate kulude vähendamiseks kõige tõhusamaks. Sidusrühmad olid üksmeelel, et variandiga 5 (vabatahtlik eelneva loa taotlemine) ei ole võimalik kõrvaldada vastastikust tunnustamist takistavaid olemasolevaid tõkkeid. See tekitaks eeskätt kulusid. Näiteks biotsiidide sektoris hinnati selle menetlusega seotud halduskulude suuruseks miljonit eurot aastas. Vastastikuse tunnustamise valdkonda kuuluvate toodete keerukuse ja mitmekesisuse tõttu on väga keeruline anda kvantitatiivset hinnangut kaasneva kasu kohta. Variandi 4 rakendamine koos variandiga 2 suurendaks teadlikkust ja teadmisi vastastikusest tunnustamisest ning samas tooks kaasa õiguskindluse vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel ja halduskoostöö liikmesriikide seas. Peale selle, et rohkem ettevõtjaid saab teadlikuks võimalusest siseneda uutele turgudele ilma vajaduseta oma tooteid muuta, veenduvad need, kes on vastastikusest tunnustamisest teadlikud, kuid suhtuvad selle kasutamisse tõrksalt, süsteemi usaldusväärsuses. Eelkõige hõlbustaks see teistes liikmesriikides seaduslikult turustatavate toodete turuleviimist, tagades raamistiku tõhusaks aruteluks selle üle, kas toode saab siseneda turule vastastikuse tunnustamise alusel, ja vähendades turulepääsu keelamise ohtu. Sellega väheneksid märkimisväärselt ettevõtjate kulud, mis on seotud teabega, kohandamisega, viivitustega turulepääsul ja kasutamata võimalustega. Sellest variantide kombinatsioonist saaksid kasu ka liikmesriigid, kuna neid innustataks liikuma vastastikuse tunnustamise põhimõtte järjepidevama ja nõuetekohase kohaldamise poole. Kaubandustõkete üldise vähendamise korral (vt eespool) võiks ELi-sisene kaubandus suureneda aastas enam kui 100 miljardi euro võrra. Samamoodi on väga keeruline esitada kvantitatiivset hinnangut eelistatud variantidega kaasnevate kulude kohta. Kulud, mis tekkivad ettevõtjatel, leitakse olevat minimaalsed, seda ka vastastikuse tunnustamise vabatahtliku kinnitamise korral, mille puhul kulud piirduvad hinnangute kohaselt haldustööle kuluva ajaga (ettevõtjal kulub kinnituse täitmiseks keskmiselt 20 minutit). Liikmesriikidel ja komisjonil tuleb kanda teatavad vajalikud kulud, mis on hinnangute kohaselt järgmised: pehme õiguse variandiga kaasnevad kuud, mis on seotud teadlikkuse suurendamise ürituste ja koolituste korraldamise ja koordineerimisega ( eurot), ning kulud, mis on seotud ametnike vahetuse kavaga ( eurot). Probleemide lahendamise mehhanismiga suureneb komisjoni töökoormus, kuivõrd kasvab edasikaebustega tegelevate töötajate arv (lisandub 3 4 täistööajaga töötajat). Ka liikmesriikidevahelise halduskoostöö suurendamine toob kaasa teatavad kulud, mille suuruseks hinnatakse eurot aastas. Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Kuna vastastikuse tunnustamise puudulik toimimine mõjutab siseturu toimimist, on algatus seotud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmiga (REFIT). Hindamise käigus vaadeldi, kuidas regulatiivset koormust oleks võimalik vähendada. Jõuti järeldusele, et vastastikuse tunnustamise vilets toimimine kujutab endast regulatiivset koormust, mis põhjustab kaubandustõkkeid. Seepärast toob igasugune püüe parandada vastastikuse tunnustamise toimimist kaasa lihtsustused ettevõtjate jaoks, näiteks hõlpsama juurdepääsu uutele turgudele. Vastastikuse tunnustamise vabatahtliku kinnituse kasutuselevõtul on suur mõju ettevõtjate halduskoormuse vähenemisele. Turulepääsumenetluste ühtlustamine ja ET 9 ET

12 teabevahetus riikide ametiasutustega hõlbustab turulepääsu ja seega vähendab ettevõtjate kulusid. Peale selle suurendab ametiasutuste parem koostöö ja teabevahetus usaldust ning seega vähendab viivitusi turul olevate kaupade hindamisel. 4. MÕJU EELARVELE Ettepanek hõlmab inim- ja haldusressursside ning tegevusassigneeringute kasutamist, nagu on esile toodud finantsselgituses. 5. MUU TEAVE Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Iga viie aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule selle kohta aruande. Aruandes hinnatakse määruse ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte toimimist, tuginedes võimaluse korral tulemuslikkuse, tõhususe, asjakohasuse, sidususe ja ELi lisaväärtuse kriteeriumile, ning nende mõju kaupade vabale liikumisele ja kaupade siseturule, võttes aluseks sidusrühmadelt saadud tagasiside, sealhulgas liikmesriikide esitatud asjakohase teabe. Vaadeldakse konkreetseid näitajaid, mis võimaldavad hinnata määruse mõju, nagu teavitamise ja teabevahetuse tugisüsteemi kaudu laekunud pädevate asutuste teatiste arv, kasutatud menetluste kiirus või pädevate asutuste ja toodete kontaktpunktide vahelise teabe vahetamise kordade arv. Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus Artiklis 1 sätestatakse määruse reguleerimisese, milleks on teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vaba liikumise õiguse tagamiseks eeskirjade ja menetluste kehtestamine. Artiklis 2 määratakse kindlaks määruse kohaldamisala. Artikkel 3 sisaldab määruse seisukohast olulisi mõisteid. Artikliga 4 nähakse ette vastastikuse tunnustamise kinnitus, mida ettevõtjad saavad vabatahtlikult kasutada, hõlbustamaks selle tõendamist, et toodet turustatakse seaduslikult mõnes teises liikmesriigis. Selles sätestatakse tingimused, millele selline kinnitus peab vastama, ja selgitatakse, et seda on võimalik esitada veebis. Artiklis 5 sätestatakse menetlus, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad järgima selle hindamisel, kas mõnes teises liikmesriigis seaduslikult turustatavaid kaupu saab turustada nende territooriumil vastastikuse tunnustamise põhimõtte alusel. Artikkel 6 sisaldab nõudeid, mis on seotud mõnes teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade turulepääsu ajutise peatamisega juhul, kui sellised kaubad kujutavad endast tõsist ohtu tervisele ja ohutusele või ohustavad kõlblust või avalikku julgeolekut. Artikliga 7 välditakse komisjoni mitmekordset teavitamist, kui haldusotsus, millest tuleb teatada, on ühtlasi meede, mis on hõlmatud RAPEXiga. Artikliga 8 nähakse seoses vastastikuse tunnustamisega ette probleemide lahendamise mehhanism, mis võimaldab ettevõtjal vaidlustada turulepääsu keelava või piirava haldusotsuse, edastades selle esmalt võrgustikku SOLVIT. Selliseid haldusotsuseid hindab asjakohase SOLVITi keskuse taotlusel komisjon. ET 10 ET

13 Artiklis 9 määratakse kindlaks toodete kontaktpunktide ülesanded. Artikliga 10 kehtestatakse raamistik pädevate asutuste halduskoostööks. Artikliga 11 nähakse ette IT-vahend, mida kasutada liikmesriikide pädevate asutuste vahelises ning liikmesriikide pädevate asutuste ja komisjoni vahelises suhtluses ja teabevahetuses. Artiklis 12 käsitletakse määruse rakendamist toetava tegevuse rahastamist. Artiklis 13 selgitatakse seda, kuidas kaitstakse liidu finantshuve. Artikliga 14 kohustatakse komisjoni andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule korrapäraselt aru vastastikuse tunnustamise, sealhulgas käesoleva määruse toimimisest. Artikliga 15 luuakse komiteemenetluse komitee ning samas artiklis käsitletakse käesoleva määrusega komisjonile antavaid rakendamisvolitusi. Artikliga 16 tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 764/2008. Artiklis 17 käsitletakse käesoleva määruse jõustumist ja kohaldamist. Lisas esitatakse vastastikuse tunnustamise kinnituse standardvorm. ET 11 ET

14 2017/0354 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vastastikuse tunnustamise kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, 21 toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning arvestades järgmist: (1) Siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses tagatakse kaupade vaba liikumine kooskõlas aluslepingute sätetega. Liikmesriikidevahelised koguselised impordipiirangud ja kõik samaväärse toimega meetmed on keelatud. See keeld hõlmab kõiki siseriiklikke meetmeid, mis võivad otseselt või kaudselt, tegelikult või potentsiaalselt liidusisest kaubavahetust takistada. Kaupade vaba liikumine siseturul on tagatud selliste eeskirjade liidu tasandil ühtlustamise kaudu, millega kehtestatakse ühtsed nõuded teatavate kaupade turustamisele, või liidu ühtlustamisaktidega hõlmamata kaupade või kaubaaspektide puhul vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kaudu. (2) Takistused kaupade vabale liikumisele liikmesriikide vahel võidakse ebaseaduslikult luua, kui kaupade või teatavate kaubaaspektide puhul puuduvad liidu ühtlustamisaktid ning liikmesriigi pädev asutus kohaldab sellist liiki kaupade suhtes, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, siseriiklikke norme, millega nõutakse, et kaubad vastaksid teatavatele tehnilistele nõuetele, nt tähistamise, kuju, suuruse, kaalu koostise, esitlemise, märgistamise või pakendamise osas. Selliste normide kohaldamine teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade suhtes võib olla vastuolus ELi toimimise lepingu artiklitega 34 ja 36, isegi juhul, kui neid kohaldatakse eranditult kõikide kaupade suhtes. (3) Vastastikuse tunnustamise põhimõte tuleneb Euroopa Liidu Kohtu praktikast. Kõnealuse põhimõtte kohaselt ei või liikmesriik keelata oma territooriumil selliste kaupade müüki, mida teises liikmesriigis seaduslikult turustatakse, isegi juhul, kui need kaubad on toodetud vastavalt teistsugustele tehnilistele normidele. Kuid tegemist ei ole absoluutse põhimõttega. Liikmesriigid võivad keelduda mujal seaduslikult turustatavate kaupade turustamisest, kui sellised piirangud on õigustatud aluslepingu artiklis 36 sätestatud põhjustel või põhinevad muudel olulise avaliku huviga seotud põhjustel, mis on kummalgi juhul taotletava eesmärgiga proportsionaalsed. 21 ELT C...,..., lk ET 12 ET

15 (4) Olulise avaliku huviga seotud põhjused kujutavad endast arenevat mõistet, mille Euroopa Kohus on kujundanud oma kohtupraktikas seoses aluslepingu artiklitega 34 ja 36. Nimetatud mõiste hõlmab muu hulgas maksujärelevalve tõhusust, äritehingute ausust, tarbijakaitset, keskkonnakaitset, ajakirjanduse mitmekesisuse kaitset ning tõsist ohtu sotsiaalkindlustussüsteemi finantstasakaalule. Sellised ülekaalukad põhjused, mis on liikmesriigiti põhjendatult erinevad, võivad õigustada siseriiklike normide kohaldamist pädevate asutuste poolt. Need otsused peavad aga olema nõuetekohaselt põhjendatud ja alati tuleb järgida proportsionaalsuse põhimõtet, jälgides seda, kas pädevad asutused on tõepoolest teinud kõige vähem piirava võimaliku otsuse. Lisaks sellele ei tohiks haldusotsused, millega piiratakse või keelatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade turulepääsu, teha pelgalt lähtudes asjaolust, et kõnealused kaubad täidavad liikmesriigi järgitavat õigustatud avaliku huvi eesmärki teistmoodi, kui selle liikmesriigi kodumaised kaubad. (5) Määrus (EÜ) nr 764/ võeti vastu selleks, et hõlbustada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist, kehtestades menetlused, millega minimeeritakse võimalusi luua õigusvastaseid takistusi selliste kaupade vabale liikumisele, mida teises liikmesriigis juba seaduslikult turustatakse. Vaatamata nimetatud määruse vastuvõtmisele esineb vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamisel jätkuvalt palju probleeme. Ajavahemikul läbi viidud uuring näitas, et põhimõte ei toimi nii nagu peaks ning määrus (EÜ) nr 764/2008 on põhimõtte kohaldamise hõlbustamisele vaid väga vähe kaasa aidanud. Määrusega (EÜ) nr 764/2008 ette nähtud vahendid ja menetluslikud tagatised ei ole täitnud eesmärki parandada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist. Näiteks ei ole paljud ettevõtjad kuulnud toodete kontaktpunktide võrgustikust, mis loodi selleks, et anda ettevõtjatele teavet siseriiklike normide ja vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta, või seda kasutatakse väga vähe. Ka liikmesriikide ametiasutused ei tee võrgustikus piisavalt koostööd. Nõuet teavitada turulepääsu keelavatest või piiravatest haldusotsustest täidetakse harva. Selle tulemusena säilivad takistused kaupade vabale liikumisele. (6) Konkurentsivõime nõukogu aasta detsembris vastu võetud järeldustes ühtse turu poliitika kohta märgiti, et ühtsel turul ettevõtjate ja tarbijate jaoks raamtingimuste parandamiseks tuleks kõiki asjakohaseid vahendeid, sealhulgas vastastikust tunnustamist, nõuetekohaselt rakendada. Nõukogu palus komisjonil teatada juhtumitest, kus vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamine on endiselt ebapiisav või problemaatiline aasta veebruari järeldustes ühtse turu poliitika kohta kutsus konkurentsivõime nõukogu komisjoni üles võtma meetmeid selleks, et tagada vastastikuse tunnustamise põhimõtte tõhus rakendamine ja teha selle saavutamiseks ettepanekuid. (7) Määruses (EÜ) nr 764/2008 on mitmeid puudujääke ja seetõttu tuleks seda muuta. Selguse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 764/2008 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva määrusega. Käesoleva määrusega tuleks kehtestada selged menetlused, et kindlustada teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade vaba liikumine ning tagada, et vaba liikumist võib piirata ainult liikmesriigi õigustatud avaliku huviga seotud põhjustel ning juhul, kui see piirang on proportsionaalne. Sellega tagatakse, et vastastikuse tunnustamise põhimõttest tulenevaid kehtivaid õigusi ja kohustusi täidavad nii ettevõtjad kui ka liikmesriikide ametiasutused. 22 ELT L 218, , lk 21. ET 13 ET

16 (8) Käesolev määrus ei tohiks piirata kaupade turustamise tingimuste edasist ühtlustamist, mille eesmärk on parandada siseturu toimimist. (9) Kaubandustõkked võivad tuleneda ka muud liiki meetmetest, mis jäävad aluslepingu artiklite 34 ja 36 kohaldamisalasse. Selliste meetmete hulka võivad kuuluda näiteks riigihankemenetluseks koostatud tehnilised spetsifikatsioonid või kohustus kasutada liikmesriigi ametlikke keeli. Kõnealuseid meetmeid ei tohiks siiski käsitada käesoleva määruse kohaste tehniliste normidena ja need ei peaks kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. (10) Riiklikud tehnilised normid jõustatakse liikmesriigis mõnikord eellubade andmise menetluse teel, mille kohaselt peab enne kaupade viimist liikmeriigi turule saama pädevalt asutuselt selleks ametliku loa. Eellubade andmise menetlus iseenesest piirab kaupade vaba liikumist. Selleks et kõnealune menetlus oleks siseturul kaupade vaba liikumise aluspõhimõtet arvestades põhjendatud, peaks see järgima liidu õiguses tunnustatud avaliku huvi eesmärki ning olema mittediskrimineeriv ja proportsionaalne. Sellise menetluse vastavust liidu õigusele hinnatakse Euroopa Kohtu kohtupraktikas esitatud kaalutlusi arvesse võttes. Seepärast tuleks määruse kohaldamisalast välja jätta haldusotsused, mis keelavad turulepääsu või piiravad seda üksnes põhjusel, et kaupadel ei ole kehtivat eelluba. Kui kohustusliku eelloa taotlus on kauba suhtes siiski esitatud, siis tuleks iga kavandatud otsus lükata taotlus tagasi liikmesriigis kohaldatava tehnilise normi tõttu teha kooskõlas käesoleva määrusega, nii et taotlejal oleks õigus käesoleva määrusega ette nähtud menetluslikule kaitsele. (11) On oluline selgitada, et käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad kaubad hõlmavad põllumajandustooteid. Mõiste põllumajandustooted hõlmab vastavalt aluslepingu artikli 38 lõikele 1 kalandustooteid. (12) Tähtis on selgitada, et mõiste tootja ei hõlma üksnes kauba valmistajat, vaid ka isikut, kes esitleb ennast kaupade tootjana, näiteks põllumajandustoodete puhul, mis ei ole saadud tootmisprotsessi käigus. (13) Käesoleva määruse kohaldamisalast tuleks välja jätta liikmesriikide kohtute otsused, milles hinnatakse selliste juhtumite õiguspärasust, kus riikliku tehnilise normi kohaldamise tõttu ei lubata ühes liikmesriigis seaduslikult turustatavaid kaupu teise liikmesriigi turule, ja liikmesriikide kohtute otsused, millega kohaldatakse karistusi. (14) Selleks et kaupade suhtes saaks kohaldada kaupade vastastikuse tunnustamise põhimõtet, peavad need olema teises liikmesriigis seaduslikult turustatavad. Tuleks selgitada, et selleks, et kaupu saaks pidada teises liikmesriigis seaduslikult turustatavaks, peavad need vastama selle liikmesriigi asjakohastele normidele ja olema selles liikmesriigis lõppkasutajale kättesaadavaks tehtud. (15) Tõendid, mida on vaja näitamaks, et kaubad on teises liikmesriigis seaduslikult turustatavad, on liikmesriigiti väga erinevad. See põhjustab ettevõtjatele tarbetut koormust, viivitusi ja lisakulusid ning takistab liikmesriigi ametiasutustel saada kaupade õigeaegseks hindamiseks vajalikku teavet. See võib takistada vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamist. Seepärast on oluline, et ettevõtjatel oleks lihtsam tõendada, et nende kaubad on teises liikmesriigis seaduslikult turustatavad. Ettevõtjatel peaks olema võimalik kasutada ettevõtja deklaratsiooni, millega antakse pädevatele asutustele kogu vajalik teave kauba ja selle vastavuse kohta kõnealuses liikmesriigis kehtivatele normidele. Deklaratsiooni kasutamine ei takista liikmesriikide ametiasutustel teha otsust piirata turulepääsu, tingimusel et selline otsus on ET 14 ET

17 proportsionaalne ja kooskõlas vastastikuse tunnustamise põhimõtte ja käesoleva määrusega. (16) Vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni peaks täitma tootja või tootja esindaja, kuna tootja tunneb oma kaupa kõige paremini. Samas võib teave selle kohta, et kaubad on tehtud asjaomases liikmesriigis lõppkasutajale kättesaadavaks, olla hoopis importija või levitaja, mitte tegeliku tootja käsutuses. Seepärast tuleks lubada, et selle teabe täidab tootja asemel teine ettevõtja. (17) Vastastikuse tunnustamise deklaratsioon peaks andma täpset ja täielikku teavet kauba kohta igal ajahetkel. Seepärast tuleks deklaratsiooni vajaduse korral ajakohastada, et kajastada muutusi, näiteks muudatusi asjakohastes tehnilistes normides. (18) Tagamaks et vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teave on terviklik, tuleks kasutusele võtta deklaratsiooni ühtne vorm, mida kasutavad kõik ettevõtjad, kes sellist deklaratsiooni esitada soovivad. (19) Tähtis on tagada, et vastastikuse tunnustamise deklaratsioon on täidetud tõeselt ja täpselt. Seepärast on vaja ette näha, et ettevõtjad vastutavad deklaratsioonis sisalduva teabe eest. (20) Selleks et suurendada ühtlustamata valdkondades tegutsevate ettevõtjate tegevuse tõhusust ja konkurentsivõimet, peaks vastastikuse tunnustamise deklaratsiooni esitamise hõlbustamiseks olema võimalik kasutada uusi infotehnoloogia vahendeid. Seepärast tuleks ettevõtjatele anda võimalus täita deklaratsioon elektrooniliselt. (21) Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka selliste kaupade suhtes, mille puhul on liidu ühtlustamisaktidega hõlmatud vaid kauba mõned aspektid. Kui ettevõtjad peavad vastavalt liidu ühtlustamisaktidele koostama ELi vastavusdeklaratsiooni näitamaks, et nende tooted vastavad asjaomastele õigusaktidele, peaks saama käesoleva määruse kohases vastastikuse tunnustamise deklaratsioonis esitatud teavet kasutada ELi vastavusdeklaratsiooni osana. (22) Kui tootjad otsustavad vastastikuse tunnustamise mehhanismi mitte kasutada, peaks liikmesriik ise küsima teavet, mida ta peab kaupade hindamiseks vajalikuks, võttes nõuetekohaselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. (23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 kohaselt on liikmesriigid kohustatud edastama komisjonile ja teistele liikmesriikidele mis tahes tooteid, sealhulgas põllumajandus- ja kalandustooteid käsitleva iga tehnilise normi eelnõu ning põhjused, miks sellise normi jõustamine on vajalik. Vajalik on siiski tagada, et pärast kõnealuse riikliku tehnilise normi vastuvõtmist kohaldatakse vastastikuse tunnustamise põhimõtet üksikjuhtudel konkreetsete toodete suhtes nõuetekohaselt. Käesoleva määrusega tuleks näha ette menetlused vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamiseks üksikjuhtudel, näiteks pannes liikmesriikidele kohustuse märkida riiklikud tehnilised normid, millele haldusotsus tugineb, ning õigustatud avaliku huviga seotud põhjused, mis haldusotsuse tegemist õigustavad. See nõue ei kohusta liikmesriiki põhjendama riiklikku tehnilist normi, vaid pigem selle konkreetse normi kohaldamist teises liikmesriigis seaduslikult turustatava toote suhtes. (24) Kuna otsused, millega piiratakse või keelatakse teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate kaupade turulepääsu, peaksid jääma kaupade vaba liikumise põhimõtte kohaldamisel erandiks, on asjakohane kehtestada selge menetlus, mille eesmärk on tagada, et selliste otsuste puhul järgitakse vastastikuse tunnustamise põhimõttest tulenevaid kohustusi. Selle menetlusega tagatakse, et need otsused on ET 15 ET

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (

EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ ( EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 10.1.2017 COM(2016) 821 final 2016/0398 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV direktiivi 2006/123/EÜ (teenuste kohta siseturul) jõustamise kohta, millega

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e

Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika e 3.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 151/11 ARVAMUSED EUROOPA ANDMEKAITSEINSPEKTOR Euroopa andmekaitseinspektori arvamus ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 795 final 2017/0353 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles sätestatakse tooteid

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 795 final 2017/0353 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles sätestatakse tooteid EUROOPA KOMISJON Brüssel, 19.12.2017 COM(2017) 795 final 2017/0353 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, milles sätestatakse tooteid käsitlevate liidu ühtlustamisõigusaktide järgimise

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem

GEN

GEN EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon

Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjon Euroopa Liidu Teataja L 109 Eestikeelne väljaanne Õigusaktid 60. aastakäik 26. aprill 2017 Sisukord II Muud kui seadusandlikud aktid MÄÄRUSED Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/716, 10. aprill 2017, millega

Rohkem

PR_COD_2am

PR_COD_2am EUROOPA PARLAMENT 2004 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon 2009 2004/0209(COD) 3.10.2008 ***II SOOVITUSE PROJEKT TEISELE LUGEMISELE eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20

Justiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20 Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu

Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 pu Arvamus nr 3/2019 seoses küsimuste ja vastustega kliiniliste uuringute määruse ja isikuandmete kaitse üldmääruse koosmõju kohta (artikli 70 lõike 1 punkt b) Vastu võetud 23. jaanuaril 2019 1 Sisukord 1

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

156-77

156-77 EUROOPA KOHTU OTSUS 12. oktoober 1978 * [ ] Kohtuasjas 156/77, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: selle õigusnõunik George L. Close, keda abistas selle õigustalituse ametnik Charles Lux, kohtudokumentide

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS (kuues koda) 8. veebruar 1990 * Kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 5 lõike 1 tõlgendamine Kinnisvara müük Majandusliku omandiõiguse üleminek Kohtuasjas C-320/88, mille esemeks on

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 27.3.2014 COM(2014) 186 final 2014/0108 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS isikukaitsevahendite kohta (EMPs kohaldatav tekst) {SWD(2014) 118 final} {SWD(2014)

Rohkem

CDT

CDT Turukuritarvituse suunised määruse Kaubatuletisinstrumentide turgude või seotud hetketurgudega seonduvaid kaubatuletisinstrumente käsitleva siseteabe määratlemise teave 17/01/2017 ESMA/2016/1480 ET Sisukord

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus

Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus Kohtulahendite kogumik EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 6. juuni 2018 * Eelotsusetaotlus Ühine põllumajanduspoliitika EAFRD kaudu rahastamine Määrus (EÜ) nr 1122/2009 Toetus maaelu arendamiseks Nõuetele

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/ 318, veebruar 2018, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/ väärtpaberiosaluste sta

EUROOPA  KESKPANGA  MÄÄRUS  (EL)  2018/  318, veebruar  2018,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1011/ väärtpaberiosaluste  sta L 62/4 5.3.2018 EUROOPA KESKPANGA MÄÄRUS (EL) 2018/318, 22. veebruar 2018, millega muudetakse määrust (EL) nr 1011/2012 väärtpaberiosaluste statistika kohta (EKP/2018/7) EUROOPA KESKPANGA NÕUKOGU, võttes

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise EUROOPA KOMISJON Brüssel, 9.12.2015 COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta {SWD(2015)

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja ha

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja ha EUROOPA KOMISJON Brüssel, 2.12.2015 COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste

Rohkem

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/ 2019, detsember 2018, - millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/ artikli 42 tähenduses

KOMISJONI  RAKENDUSMÄÄRUS  (EL)  2018/  2019, detsember  2018,  -  millega  kehtestatakse  määruse  (EL)  2016/ artikli 42  tähenduses L 323/10 19.12.2018 KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2018/2019, 18. detsember 2018, millega kehtestatakse määruse (EL) 2016/2031 artikli 42 tähenduses kõrge riskiga taimede, taimsete saaduste ja muude objektide

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ET Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. detsember 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0394 (COD) 15716/16 ENV 815 CLIMA 186 CODEC 1924 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni

Rohkem

C

C EUROOPA KOHTU OTSUS 12. juuli 1990 * Sotsiaalkindlustus Fonds national de solidarité lisatoetus Sissemaksetest sõltumatute hüvitiste eksporditavus Kohtuasjas C-236/88, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad:

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

COM(2017)47/F1 - ET

COM(2017)47/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 1.2.2017 COM(2017) 47 final 2017/0015 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/59/EÜ reisijate- või kaubaveol kasutatavate

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosü

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosü EUROOPA KOMISJON Brüssel, 29.8.2011 KOM(2011) 522 lõplik 2011/0226 (COD) C7-0225/11 ET Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS siseturu infosüsteemi kaudu tehtava halduskoostöö kohta (IMI määrus)

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/•95/•EL, oktoober 2014, - millega muudetakse direktiivi 2013/•34/•EL seoses mitmeke

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  DIREKTIIV  2014/•95/•EL, oktoober  2014,  -  millega  muudetakse  direktiivi  2013/•34/•EL  seoses  mitmeke 15.11.2014 L 330/1 I (Seadusandlikud aktid) DIREKTIIVID EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2014/95/EL, 22. oktoober 2014, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses mitmekesisust käsitleva teabe

Rohkem

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/ 1807, november 2018, - mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba

EUROOPA  PARLAMENDI  JA  NÕUKOGU  MÄÄRUS  (EL)  2018/  1807, november  2018,  -  mis  käsitleb  isikustamata  andmete  Euroopa  Liidus  vaba 28.11.2018 L 303/59 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2018/1807, 14. november 2018, mis käsitleb isikustamata andmete Euroopa Liidus vaba liikumise raamistikku (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT

Rohkem

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA

ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRA ET I LISA KOONDDOKUMENT NIMETUS KPN/KGT-XX-XXXX Taotluse esitamise kuupäev: XX-XX-XXXX 1. REGISTREERITAV(AD) NIMETUS(ED) 2. KOLMAS RIIK, KUHU MÄÄRATLETUD PIIRKOND KUULUB: 3. GEOGRAAFILISE TÄHISE TÜÜP:

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

EN

EN ET ET ET EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Ettepanek: Brüssel 23.9.2009 KOM(2009) 491 lõplik 2009/0132 (COD) EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele

Rohkem

Juhatuse otsus

Juhatuse otsus JUHATUSE OTSUS Tallinn 17. oktoober 2014 nr. 4.1-1/55 ÜLDKORRALDUS Finantsinspektsiooni valikud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013 1. Õiguslik alus 1.1. Finantsinspektsiooni

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3

SANCO/10984/2010-EN Rev. 3 ET ET ET EUROOPA KOMISJON Brüssel 4.6.2010 KOM(2010)298 lõplik 2010/0156 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, geneetiliselt muundatud maisi Bt11 (SYN-BTØ11-1) sisaldavate, sellest koosnevate või sellest valmistatud

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 23.11.2007 KOM(2007) 741 lõplik 2007/0262 (COD) Kohandamine kontrolliga regulatiivmenetlusega Esimene osa Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kohandatakse

Rohkem

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET

Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Suunised Reitinguagentuuride meetodite valideerimise ja läbivaatamise suunised 23/03/2017 ESMA/2016/1575 ET Sisukord 1 Kohaldamisala... 3 2 Mõisted, õiguslikud viited ja lühendid... 4 3 Eesmärk... 5 4

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.6.2017 COM(2017) 335 final 2017/0138 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL EUROOPA KOMISJON Brüssel, 4.5.2017 COM(2017) 208 final 2017/0090 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 seoses kliirimiskohustuse, kliirimiskohustuse

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisj Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 21. november 2018 (OR. en) 14561/18 ENV 798 MI 871 DELACT 154 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Microsoft Word - n doc

Microsoft Word - n doc EUROOPA KOMISJON Brüssel, 10.6.2010 K(2010) 3604 Teema: Riigiabi - Eesti - Abi nr N 115/2010 - Eesti maaelu arengukava 2007 2013 meetme 1.1 Koolitus ja teavitustegevus metsanduslikud tegevused Lugupeetud

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU

ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTU ANDMEKAITSE INSPEKTSIOON Valvame, et isikuandmete kasutamisel austatakse eraelu ning et riigi tegevus oleks läbipaistev ISIKUANDMETE KAITSE EEST VASTUTAV ISIK Juhend kehtestatakse isikuandmete kaitse seaduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Uut riigihangete valdkonnas Maire Vaske 11.10.1017 Riigihanke üldpõhimõtted Läbipaistvus, kontrollitavus, proportsionaalsus; Võrdne kohtlemine; Konkurentsi efektiivne ärakasutamine, seda kahjustava huvide

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 31. märts 2017 (OR. en) 7644/17 PTS A 25 A-PUNKTIDE NIMEKIRI Teema: Kuupäev: 3. aprill 2017 Koht: EUROOPA LIIDU NÕUKOGU 3529. istung (põllumajandus ja kalandus) Luxembourg

Rohkem

CODE2APC

CODE2APC EUROOPA PARLAMENT 2004 Istungidokument 2009 C6-0324/2008 2004/0209(COD) 22/09/2008 Ühisseisukoht Nõukogu 15. septembri 2008. aasta ühine seisukoht eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv,

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

AM_Ple_NonLegReport

AM_Ple_NonLegReport 9.1.2019 A8-0475/36 36 Põhjendus BG BG. arvestades, et kahjuks ei leidnud see vastuolu erikomisjonis lahendust; 9.1.2019 A8-0475/37 37 Põhjendus BI BI. arvestades, et niinimetatud Monsanto dokumendid ja

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/

EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/ EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI DIREKTIIV / /EL, XXX, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/25/EÜ (põllumajandus- ja metsatraktorite mootoritest paisatavate

Rohkem

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1)

Euroopa Keskpanga otsus, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) L 95/56 Euroopa Liidu Teataja 29.3.2014 EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 22. jaanuar 2014, millega muudetakse otsust EKP/2004/2, millega võetakse vastu Euroopa Keskpanga kodukord (EKP/2014/1) (2014/179/EL) EUROOPA

Rohkem

265-78

265-78 EUROOPA KOHTU OTSUS 5. märts 1980 [...] Kohtuasjas 265/78, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel College van Beroep voor het Bedrijfsleven Haagi (Madalmaad) esitatud taotlus,

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 28. veebruar 2019 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0107(COD) 6946/19 JAI 226 COPEN 80 CYBER 62 ENFOPOL 105 DROIPEN 28 JAIEX 31 DAPIX 82 EJUSTICE 32 MI 209

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 21.10.2015 COM(2015) 603 final 2015/0250 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, millega nähakse ette meetmed euroala ühtse esindatuse järkjärguliseks loomiseks Rahvusvahelises Valuutafondis

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS

propofol: CMDh scientific conclusions and grounds for the variation, amendments to the product information and timetable for the implementation - PSUS I lisa Teaduslikud järeldused ja müügilubade tingimuste muutmise alused 1 Teaduslikud järeldused Võttes arvesse ravimiohutuse riskihindamise komitee hindamisaruannet propofooli perioodiliste ohutusaruannete

Rohkem

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. november 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2015/0149 (COD) 13917/15 ENER 381 ENV 683 CONSOM 187 IA 1

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. november 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2015/0149 (COD) 13917/15 ENER 381 ENV 683 CONSOM 187 IA 1 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. november 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2015/0149 (COD) 13917/15 ENER 381 ENV 683 CONSOM 187 IA 16 CODEC 1494 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision Notice_ET ESMA35-43-1397 ESMA teade Teade hinnavahelepingute seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. oktoober 2018 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr 600/2014

Rohkem

CL2009R1072ET bi_cp 1..1

CL2009R1072ET bi_cp 1..1 2009R1072 ET 01.07.2013 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1072/2009, 21. oktoober 2009,

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 259 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING R

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2012) 259 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING R EUROOPA KOMISJON Brüssel, 8.6.2012 COM(2012) 259 final KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE ÜHTSE TURU PAREM JUHTIMINE ET ET

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

170_84

170_84 EUROOPA KOHTU OTSUS 13. mai 1986 * [ ] Kohtuasjas 170/84, mille esemeks on Euroopa Kohtule EMÜ asutamislepingu artikli 177 alusel Bundesarbeitsgericht i esitatud taotlus, millega soovitakse saada nimetatud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 2. oktoober 2015 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2012/0010 (COD) 12555/15 DATAPROTECT 154 JAI 707 DAPIX 163 FREMP 202 COMIX 456 CODEC 1279 MÄRKUS Saatja: Saaja:

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid

Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2013) 4035 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suu EUROOPA KOMISJON Brüssel, 28.6.213 C(213) 435 final KOMISJONI ARUANNE Aruanne, milles käsitletakse direktiivi 96/82/EÜ (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta) kohaldamist liikmesriikides

Rohkem

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET

Microsoft Word ESMA CFD Renewal Decision (2) Notice_ET ESMA35-43-1562 ESMA teade Teade hinnavahelepingutega seotud ESMA toodetesse sekkumise otsuse pikendamise kohta 23. jaanuaril 2019 võttis Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) vastu määruse (EL) nr

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks 5.6.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 140/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik) MÄÄRUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ)

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem