EESTI DEMOGRAAFIA ASSOTSIATSIOON
|
|
- Sander Laan
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Peatükk 4 SUREMUS JA HAIGESTUMUS 401. Suremuse1 uurimisel on käsitlusaineks surmajuhtude mõju rahvastikule. Üldtermin suremuskordaja2 ehk suremuskoefitsient2 hõlmab kõiki kordajaid ehk koefitsiente (133-4), mis mõõdavad surmajuhtude3 sagedust. Kui väljendit suremuskordaja kasutatakse ilma mingi täiendita, tähendab ta suremuse üldkordajat4 (vrd arutelu üldkordajate kohta). Viimane on üldjuhul aastakeskmine kordaja, mille leidmiseks jagatakse kalendriaasta vältel ilmnenud surmajuhtude arv nende inimeste aastakeskmise arvuga, kelle tõenäosus surra (431-1) sama ajavahemiku jooksul on suurem kui null. See inimeste arv on võrdne käsitletava ajavahemiku keskmise rahvaarvuga5; rahvaarvu ühtlase muutumise korral võidakse see keskmine asendada rahvaarvuga ajavahemiku keskmomendil. Kui vaadeldakse mingi ühe rahvastikurühma (101-6) suremust, räägitakse suremuse erikordajast (134-6); erikordajatest on kõige enam kasutamist leidnud suremuse soo-vanuskordajad6. Kui sugu ei eristata, on tegemist suremuse vanuskordajatega7 ehk suremuskordajatega vanusrühmiti7. 1. Mõnikord on terminit suremus kasutatud ka suremuskordaja sünonüümina, mis pole siiski soovitatav. 3. Surmajuhtu nimetatakse eesti keeles ka surmaks. 4. Eesti keeles on haigestumustatistikas (vt 420) kasutatud ingliskeelse termini crude rate vastena üldkordaja (136-8) asemel oskussõna tavaline kordaja ehk mittestandarditud kordaja. Selle käsitluse kohaselt moodustavad üldkordaja ja erikordaja ühe, tavaline kordaja ja standarditud kordaja (403-1) aga teise mõistepaari. 5. Kui vaatlusperiood hõlmab mitu aastat, arvutatakse keskmine rahvaarv iga-aastase rahvaarvu keskmisena. Jagajana võidakse kasutada ka inimaastate arvu (135-7) Suremuse erikordajate vahendusel saab uurida rahvastikurühmadevahelist suremuserisust1 ehk diferentsiaalsuremust1; mingi rühma suremuse ülekaalust2 ehk liigsuremusest2 kõneldakse selle rühma võrdlemisel mõne teisega või ülejäänud rahvastikuga. Eri kutserühmade (352-3) suremuse uurimisel kasutatakse tihti terminit kutsesuremus4. Hoopis erinevas tähenduses võib termin kutsesuremus5 viidata suremusele, mis on seotud mingi ametiga kaasnevate ohtudega, sh kutsehaigustega6. 2. Väljend meeste suremuse ülekaal ehk meeste liigsuremus tähendab, et meeste suremus on suurem vastavast naiste suremusest, nt samavanuste naiste suremusest.
2 403. Suremuse üldkordaja (401-4) sõltub nii rahvastiku koostisest, eriti rahvastiku vanuskoostisest (325-6), kui ka suremustasemest. Kui tuleb võrrelda eri rahvastike suremust, arvutatakse vahel standardi(seeri)tud suremuskordaja1, et kõrvaldada rahvastiku koostise (144-4) erinevuse mõju. Kõige sagedamini standarditakse suremuskordajaid vanuse järgi, tuginedes kindla koostisega standardrahvastikule2. Kui on teada käsitletava rahvastiku suremuse erikordajad (134-6), siis avaneb võimalus rakendada otsest standardi(seeri)mist3, mille puhul nende erikordajate ja standardrahvastiku vastavate alarühmade alusel arvutatakse standarditud suremuskordaja. Kui erikordajad puuduvad, võib standarditud suremuskordaja leida kaudse standardi (seeri)mise4 teel: kõige sagedama meetodi kohaselt arvutatakse selleks võrdlev suremusindeks5, mistarvis iga rahvastiku(rühma) inimeste arv korrutatakse läbi standardsuremuskordajaga6 ja sel moel leitud eeldatavad surmajuhtude arvud summeeritakse; võrdlev indeks saadakse seejärel rahvastiku(rühma) tegeliku surmajuhtude arvu7 jagamisel eeldatava surmajuhtude arvuga8, mis leidnuks aset, kui suremustase oleks vastanud standardkordajatele. 5. Suremuse üldkordaja (401-4) korrutamisel võrdleva suremusindeksiga saadakse kaudsel meetodil standarditud suremuskordaja. Inglise ametlikus terminoloogias nimetatakse kutsesuremuse uurimisel kasutatavat otsese standardimise tulemust võrdlevaks suremusnäitajaks (comparative mortality figure) ning kaudse standardimise tulemust standarditud suremusmääraks (standardized mortality ratio). * * * 410. Kuni üheaastaste elussündinud laste suremus on imikusuremus1 ehk rinnalaste suremus1. Alla nelja nädala (28 päeva) vanuses, nn neonataalses järgus3 surnud elussündinud laste suremuse korral räägitakse neonataalsest suremusest2. Suremus esimese elunädala vältel kannab nimetust varajane neonataalne suremus4. Termin postneonataalne suremus5 viitab surmajuhtudele pärast neonataalset järku, ent enne üheaastaseks saamist. 3. Mitmetes statistikaallikates võetakse neonataalse järgu pikkuseks üks kuu. Terminit varajane imikuiga kasutatakse vahetevahel neonataalse järgu ligikaudses tähenduses, nt väljendis "varajase imikuea haigused" Lootesuremus1 ehk fetaalne suremus1 tähistab surmajuhte, mis leiavad aset eostusviljaga (602-6) enne selle täielikku väljumist või väljatõmbamist emaihust, olenemata raseduskestusest (603-3). Võidakse kasutada ka termineid üsasisene suremus1 ehk emakasisene suremus1 (intrauteriinne suremus1, suremus in utero1).
3 Vastav surmajuht kannab nimetust lootesurm2 ehk fetaalne surm2 (üsasisene surm2, emakasisene surm2, intrauteriinne surm2). Varajane lootesuremus3 leiab aset enne 20-ndat rasedusnädalat, keskmine lootesuremus4 aga nda rasedusnädala vahemikus. Pärast 28-ndat nädalat on tegemist hilise lootesuremusega5 ja hilise lootesurmaga6 ehk, nagu tihti räägitakse, surnultsünniga6. Perinataalne suremus7 hõlmab hilist lootesuremust ja osa imikusuremusest: kas ainult varajasi või kõiki neonataalseid surmajuhte. 2. Kasutatud on ka nimetust raseduskadu. Selle moodustavad iseeneslikud abordid (604-1), tehisabordid (604-2) ja surnultsünnid (411-6). 3. Praegu peetakse paljudes maades loodet eluvõimeliseks alates 22. rasedusnädalast; seega termin varajane lootesuremus erineb riigiti. Varajase lootesurma korral kasutatakse tihti terminit iseeneslik abort. 6. Mõnes riigis, nt Prantsusmaal, võidakse elussündinud lapsed, kes surevad enne sünni registreerimist, juriidiliselt arvata surnultsündinute hulka, nimetades neid väärsurnultsündinuiks. 7. Vastavad surmajuhud on perinataalsed surmad Aasta vältel täheldatud kuni üheaastaste, kuni 28-nädalaste ja kuni ühenädalaste laste surmajuhtude ning sama aasta elussündinute arvu suhe annab vastavalt imikusuremuskordaja2, neonataalse suremuskordaja3 ja varajase neonataalse suremuskordaja4. Need kordajad arvutatakse tavaliselt 1000 elussündinu kohta. Kui surmajuhud esitatakse risttabelis vanuse ja sünniaasta järgi, avaneb võimalus jaotada alla üheaastaste laste surmajuhud vastavuses sündide jaotusega kahel kalendriaastal. Sel moel saab leida täpsustatud imikusuremuskordaja5 ehk korrigeeritud imikusuremuskordaja5, mis vastab tõenäosusele surra enne ühe aasta vanuseks saamist5. Vajaliku teabe puudumisel võidakse kasutada eristustegureid6, mille abil imikusurmad rühmitatakse hinnanguliselt kaheks: ühte rühma eristatakse lapsed, kes sündisid antud kalendriaastal, teise rühma aga eelmisel kalendriaastal sündinud Surnultsündide (411-6) osatähtsust elus- ja surnultsündide koguarvus nimetatakse hiliseks lootesuremuskordajaks1. Surnultsündide ning elussündide (601-4) arvu jagatis kannab nimetust hiline lootesuremusmäär2. Lootesuremuskordaja3 näitab teadaolevate üsasiseste surmajuhtude arvu 1000 sünni kohta samal aastal, lootesuremusmäär4 leitakse üsasiseste surmajuhtude ning elussündide arvu suhtena antud aastal. Tavaliselt need näitajad suuresti alahindavad lootesuremust, sest varajasi üsasiseseid surmajuhte tihti ei märgata ega teata seetõttu arvestada. Paremini saab üsasisest suremust mõõta lootesuremustabeli5, s.o eri liiki elutabeli (vrd 432) abil, mis
4 põhineb raseduse kestusel. Perinataalne suremuskordaja6 leitakse perinataalsete surmade (411-7*) ja hiliste lootesurmade ning elussündide koguarvu suhtena. 1. Ingl ka stillbirth rate, ent seda terminit ei soovitata. 2. Ingl ka stillbirth ratio, ent seda terminit ei soovitata. 6. Perinataalne suremusmäär leitakse perinataalsete surmade ning üksnes elussündinute suhtena Uurides suremust vanusrühmiti1, osutavad terminid imikusuremus (410-1) ja neonataalne suremus (410-2) üldtunnustatud earühmadele. Teiste oskussõnade, nagu laste suremus2, täiskasvanute suremus4 või vanurite suremus5 kasutamises aga ühtsus puudub. * * * 420. Haigestumuse1 uurimisel käsitletakse haiguste2 ehk tervisehäirete2 esinemise mõju rahvastikule. Eristatakse kaht nähtust: esmashaigestumust3 ja haiguse levimust4; esimesel juhul vaadeldakse haiguse esmasjuhte5 ehk uusi haigusjuhte5 teatud ajaperioodi jooksul, teisel aga olemasolevate haigusjuhtude arvu kindlal ajamomendil. Haigestumusstatistika6 andmete kogumist takistab selge piiri puudumine inimese terveoleku ja haigusliku seisundi7 vahel. Nosoloogia8 tegeleb haiguste liigitamisega, nosograafia9 aga haiguste kirjeldamisega Tervishoiustatistika1 hõlmab haigestumusstatistika, ent samuti andmed rahvastiku tervisliku seisundi kohta, sh andmed suremuse kohta surmapõhjuseti2. Surmajuhtude liigitamine surmapõhjuseti3 on raskendatud, sest tihti võib olla tegemist mitte surma ainupõhjusega4, vaid surma mitmikpõhjusega5 ehk surma ühispõhjusega5. Kui nii, siis võime eristada otsest surmapõhjust6 ning surma algpõhjust7; teisest vaatenurgast lähtudes võib teha vahet esmase surmapõhjuse8 ehk peamise surmapõhjuse8 ning teisese surmapõhjuse9 ehk kaasneva surmapõhjuse9 ehk surma kaaspõhjuse vahel9. Suremuskordaja surmapõhjuseti10 arvutatakse üldiselt inimese kohta. Antud surmapõhjusest tingitud surmajuhtude ning kõigi surmajuhtude suhe on surmapõhjuse määr11.
5 422. Surma või invaliidsuse (426-2) võib põhjustada haigus (420-2), vigastus1 või mürgistus2. Vigastused võivad tekkida õnnetuse3 või vägivalla4 tagajärjel. Vägivallajuhtude seas eristatakse enesetappe5 (enesetapmisi5) ja enesetapukatseid5 (enesetapmiskatseid5), tapmisi6 ning sõjasurmi7 ja sõjavigastusi7. 6. Juriidikas võib selleks olla mõrv või surmamine Endeemia1 korral on tegemist haiguse pideva esinemisega märgataval osal rahvastikust. Seevastu epideemia2 ehk taud2 viitab haiguse ulatuslikule kiirele ilmumisele ja kiirele kadumisele. Kui haigus tabab korraga paljusid maid, räägitakse pandeemiast3. Teatud nakkushaigused4 ehk infektsioonhaigused4 pälvivad erilist tähelepanu, kui nendesse nakatub väga palju inimesi suhteliselt lühikese ajaga. Sellisel juhul räägitakse epideemilistest haigustest5, mille esinemissagedusest annab ülevaate epidemioloogiastatistika6. Infot haiguste leviku kohta eri maades on võimalik hankida, kui haigusjuhtude registreerimine on seadusandlikult kohustuslik; vastavad haigused on registreeritavad haigused7. Eristatakse pikaajalisi haigusi8 ehk kroonilisi haigusi8 ja ägedaid haigusi9 ehk akuutseid haigusi9. Nende terminite tähendus pole täpselt piiritletud, kuid akuutne haigus algab kiiresti ja kulgeb lühikest aega; krooniline haigus aga areneb aeglaselt ja kulgeb pikka aega, põhjustades tihti pikaajalise invaliidsuse. 4. Nakkushaigusi on Eestis varem nimetatud (külge)hakkavateks haigusteks. 6. Epidemioloogia on teadusharu, mis käsitleb epideemiaid ehk taude, epidemioloog on spetsialist epidemioloogia valdkonnas. Mõlema termini tähendus on viimasel ajal tunduvalt laienenud: epidemioloogia tegeleb nüüdisajal bioloogiliste ja meditsiiniliste nähtuste ning mitmesuguste tegurite vahelise seose uurimisega. Nt kopsuvähi epidemioloogias uuritakse suitsetamise toimet, samuti kuulub epidemioloogia valdkonda terviseilmingute territoriaalse leviku uurimine statistiliste meetoditega Rahvastiku-uuringuis osutatakse erilist tähelepanu suremusprotsessi järgmisele liigitusele: eristatakse endogeenset suremust1, mis tuleneb indiviidi pärilikest omadustest, kaasasündinud väärarenditest2, sünnikahjustustest ja vananemisega seotud mandumis- ehk degeneratsioonhaigustest; ning eksogeenset suremust3, mis vastupidi, on põhjustatud välistegurite poolt, nagu nakkus- ja parasitaarhaigused ja õnnetusjuhud (siia ei arvata neid, mis tekivad sündimisel). Olulist tähelepanu pööratakse ka raseduse kulgemise, sünnituse ja sünnitusjärgse lapsevoodiajaga4 ehk puerpeeriumiga4 (vrd 603-6) seotud haigustele. Nendest haigustest põhjustatud suremust kutsutakse emasuremuseks5 (puerperaalseks suremuseks5), kusjuures emasuremuskordaja6 arvutatakse emasurmajuhtude ja sündide arvu suhtena sama
6 ajavahemiku jooksul. Raukuse7 ehk vanadusnõtruse7 (seniilsuse7) tõttu surnute osatähtsus pakub peaasjalikult huvi seepärast, et ta osutab surmapõhjuste puudulikule kindlakstegemisele. 1. ja 3. Imikusuremuse (410-1) võib seega jaotada kaheks: endogeenseks imikusuremuseks ja eksogeenseks imikusuremuseks Haigestumuskordajate1 ja haigestumusmäärade1 abil mõõdetakse harilikult haigestumuse (420-1) kolme eri tahku: tervisehäirete sagedust, kestust ja raskusastet. Vastavad näitajad võib arvutada iga haiguse või kõigi haiguste kohta kokku. Tervisehäirete sagedust mõõdab kaks näitajat: esmashaigestumuskordaja2, s.o haiguse esmasjuhtude arv teatud ajavahemikul jagatud keskmise rahvaarvuga, ja levimuskordaja3, s.o antud ajamomendil esinevate haigusjuhtude arv jagatud keskmise rahvaarvuga. Haiguse kestuse mõõduks võib olla haigusjuhu keskmine kestus4 või töövõimetuskordaja5, mis näitab haiguspäevade keskmist arvu5 ühe inimese kohta. Raskusastme näitajana võib kasutada fataalsuskordajat6, mis leitakse mingisse haigusesse surnute arvu ja sellesse haigestunute arvu suhtena Eesti keeles on termin haigestumuskordaja (ingl morbidity rate) käibel esmashaigestumuskordaja (ingl incidence rate) sünonüümina. 6. Fataaalsuskordajat käsitatakse kui haiguse surmavuse ehk letaalsuse mõõtu, mistõttu teda on nimetatud ka surmavuskordajaks ehk letaalsuskordajaks Tervisehäire1 viitab kehalisele, talituslikule või vaimsele puudele, mille on põhjustanud haigus, vigastus või kaasasündinud väärarend. Kui tervisehäire takistab inimese töövõimet või normaalset elutegevust, räägitakse töövõimetusest2 ehk invaliidsusest2, mis võib olla täielik või osaline; kummagi korral osutab jääv töövõimetus4 ehk jääv invaliidsus3 pöördumatule seisundile. Tõenäosus, et terve, x aasta vanune inimene kaotab järgmisel aastal või antud vanusest alates teatud arvu aastate möödumisel töövõime, on invaliidistumisrisk5 ehk tõenäosus invaliidistuda5. Selle tõenäosuse arvväärtuste jadale tugineb invaliidistumistabel6, mis on elutabeli (vrd 432) eriliik. * * * 430. Suremusstatistika põhineb surmajuhtude pideval registreerimisel (vrd 211). Iga surma korral koostatakse tavaliselt surmatunnistus1, millelt pärinebki statistiline
7 andmestik. Mõnes riigis eristatakse arstlikku surmatunnistust2, mille annab välja arst, kelle järelevalve all haige oli, ja tavalist surmatunnistust, mis antakse välja seaduses sätestatud korras juriidilistel eesmärkidel. 1. Riikides, kus demograafiliste sündmuste registreerimine on halval järjel, saab siiski statistilist andmestikku hankida küsitluste teel. Suremuse kaudne hindamine tugineb sellistele küsimustele, nagu ellujäänud laste arv eales sünnitatud laste arvust (637-2), orbumise ning lesestumise fikseerimine. 2. Eestis koostatakse surma korral algselt arstlik surmatunnistus või velskri-surmatõend. Registreerimisel Perekonnaseisuametis antakse selle tunnistuse/tõendi ja surnu isikutunnistuse (passi) alusel ühele surnu sugulastest surmatunnistus ning koostatakse surmaakt. Viimasel olevad andmed koos arstliku surmatunnistuse teabega on aluseks suremusstatistikale Suremuse üksikasjalikumal uurimisel mingil ajavahemikul või mõnes rahvastikurühmas tuginetakse suremistõenäosusele1 ehk tõenäosusele surra1 (kasutatakse sümbolit nqx), mis tähistab x aasta vanuse inimese tõenäosust surra enne x+n eluaasta täitumist. Kui n=1, on tegemist aasta suremistõenäosusega2, kui n=5, siis viieaasta suremistõenäosusega3. Kui n läheneb nullile, siis nqx läheneb suurusele, mida nimetatakse suremuse hetkekordajaks4. Suurus (1 - nqx) täpsest vanusest x kuni täpse vanuseni x+n on vastava vanusvahemiku elulemistõenäosus6 ehk üleelamistõenäosus6 ehk tõenäosus elama jääda6. Rahvaarvu prognoosimisel kasutatakse elulemusmäära7, mis näitab samasse sünnipõlvkonda kuuluvate inimeste tõenäosust jääda ellu pärast n aasta möödumist. 1. Suremistõenäosus vanusvahemikus x kuni x+n leitakse vanuses x kuni x+n surnute arvu ning vanuseni x elanute arvu suhtena. Seda ei tohi segi ajada tavalise suremuskordajaga (401-2) ehk täpsemalt suremuse keskkordajaga n m x, s.o vanuses x kuni x+n surnute arvu ning samas vanusvahemikus elavate inimeste keskmise arvu suhtega. 4. Sisuliselt ei ole tegemist kordajaga, teiste keelte eeskujul võib kasutada sünonüümina oskussõna suremisjõud (vrd ingl force of mortality). 6. Tõenäosust elada vanusest x vanuseni x+n tähistatakse n p x Suremuse kulgu kogu eluaja vältel võidakse kirjeldada elutabeliga1 ehk suremustabeliga1. Tabel koosneb elutabeli funktsioonide2 arvväärtustest, mis on omavahel matemaatiliselt seotud ning mille kõiki teisi väärtusi võib tuletada, teades neist ühte. Elulemusfunktsioon3 ehk üleelamisfunktsioon3 näitab elulejate4 ehk ellujäänute4 arvu sünnipõlvkonnas (116-1) pärast täppisvanuseni (322-7) jõudmist eeldusel, et põlvkonna suremus vastab tabelis toodud tõenäosustele. Inimeste arv
8 hüpoteetilises sünnipõlvkonnas kannab nimetust lähtekogum5 ehk elutabeli juur5; elutabeli arvutustega imiteeritakse esialgse põlvkonna pidevat väljasuremist6. 4. Vanuses x elus olevate resp vanuseni x elanute arvu tähistatakse l x. 5. Lähtekogumi suuruseks võetakse harilikult niisugune inimeste arv, mis on arvu 10 mingi aste, nt või Eri vanuses elulejate (432-4) arvude vahe võrdub vastavas vanusvahemikus surnute ehk tabelsurnute2 arvuga dx, mis kõiki vanuseid haaravana moodustab suremusfunktsiooni1. Tavapäraselt sisaldab elutabel keskmise eeldatava eluea3 näitaja, s.o vanuses x keskmiselt elada jääv aastate arv tulenevalt tabelis sisalduva põlvkonna väljasuremise käigust. Keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil4 ehk lihtsamalt keskmine eluiga4 on elutabeli tähtsamaid näitajaid, see osutab inimese keskmisele eluea pikkusele4, kui teda alates sünnimomendist iseloomustab elutabeli suremus. Eeldatava eluea pöördväärtus on elutabeli suremuskordaja5 ehk püsirahvastiku suremuskordaja5. 1. Varem on mõnes keeles kasutatud suremusfunktsiooni tähenduses ka terminit biomeetriline funktsioon, mis on viimasel ajal omandanud siiski teise sisu. 3. Elulemusfunktsiooni (432-3) integreerimisel kahe vanuse x ja x+n piires saame vastavas vanusvahemikus elatud aastate koguarvu, mida tähistatakse n L x. Elutabeli (432-1) peas kannab vastav veerg tihti ka nimetust statsionaarne rahvastik (703-6). Liites statsionaarse rahvastiku arvud vanusest x kuni elu lõpuni, saab leida selles vanuses elada jäävate inimaastate koguarvu T x, s.o inimaastate summa, mis jääb kõigil antud vanusesse x jõudnud inimestel kuni surmani elada. Keskmist eeldatavat eluiga vanuses x tähistatakse e 0 x. 4. Lühem ja suupärasem termin keskmine eluiga tähistab keskmist eeldatavat eluiga sünnimomendil; mõne teise vanuse kohta käivana on otstarbekas väljenduda pikemalt, nt keskmine eeldatav eluiga vanuses Mediaaniga1, tuntud ka kui tõenäone eluea pikkus1, on vanus, mille korral parajasti pool sünnipõlvkonnast on surnud. Imikueajärgselt võib elutabeli suremusfunktsioonis eristada moodkeskmist, kusjuures vastavat vanust nimetatakse tavaliseks suremisvanuseks2, harvemini normaalseks suremisvanuseks2. Viimane termin langeb enam kokku üldlevinud arusaamaga inimese eluajast3 või elupäevade pikkusest3 kui keskmine eeldatav eluiga (433-4) või selle mediaan. Termin maksimaalne vanus4 osutab inimelu suurimale võimalikule pikkusele.
9 2. Tavalist suremisvanust ei tohi ära segada surnute keskmise vanusega, mis arvutatakse surnud inimeste vanuste aritmeetilise keskmisena Rahvusvahelise tava kohaselt eristatakse järgmisi elutabeli (432-1) tüüpe. Täielik elutabel1 sisaldab tabelfunktsioonide väärtusi aastaste vanusrühmade kaupa, mistõttu seda nimetatakse ka ammendavaks elutabeliks1. Lühike elutabel2 on koostatud selliselt, et pärast imikuiga enamiku funktsioonide väärtused esitatakse ainult iga viienda või kümnenda eluaasta kohta; funktsioonide vahepealsed väärtused võidakse arvutada mingit laadi interpoleerimise (151-7) teel. Terminit selektiivne elutabel3 ehk osaline elutabel3 kasutatakse elutabeli kohta, mis annab ülevaate mingi väljavalitud rahvastikurühma, nt elukindlustusfirma klientide elulemusest; seevastu üldine elutabel4 kajastab kogu rahvastiku (101-4) elulemust. Üldiselt koostatakse elutabelid meeste ja naiste kohta eraldi, ent tarbe korral ka mõlema soo kohta kokku. Mudelelutabel5 põhineb suure hulga empiiriliste tabelite andmete üldistamisel, osa mudelelutabeleist on leidnud väga laialdast kasutamist. 3. Selektiivseid elutabeleid on arvutatud väga eripalgeliste rahvastikuosade kohta, nt eri perekonnaseisuga, eri riikide kodakondsusse, eri rassi või rahvusesse kuuluvate inimrühmade kohta. 5. Tuntumad mudelelutabelite sarjad on varajase demograafilise revolutsiooniga (907-1) maade andmeid üldistavad Coale-Demeny tabelid (koostajate Ansley Coale' ja Paul Demeny' järgi) ning ÜRO arengumaade tabelid Rist(läbi)lõikelises elutabelis1 ehk perioodelutabelis1 (vrd 153-2; 432-1) kasutatud suremuskordajad kajastavad suremustaset mingis ajavahemikus ning põlvkond (116-1) on seetõttu hüpoteetiline ehk tinglik. Seevastu piki(läbi)lõikeline elutabel2 ehk kohortelutabel2 jälgib tegeliku sünnipõlvkonna käekäiku ning tabeli suremuskordajad iseloomustavad selle põlvkonna väljasuremist pika perioodi, tavaliselt ligi saja aasta kestel. Suremuspinnaks3 nimetatakse kolmemõõtmelist arvjoonist, millel kujutatakse suremistõenäosuste (431-1) jaotumist vanuse ja ajavahemike järgi Lexise võrk1 annab näitliku ettekujutuse suremistõenäosuste (431-1) ja teiste elutabeli meetodil leitavate demograafiliste näitajate arvutamispõhimõttest. Sellel diagrammil on kujutatud inimese elujoon2, mis algab sünniga (601-3) ja lõpeb surmapunktis3. Meetodit väga kõrge vanadusega inimeste suremuse uurimiseks tuntakse väljasurnud põlvkonna meetodina4, sest kasutatakse andmeid surmajuhtude kohta põlvkondades, kes on juba peaaegu täielikult välja surnud.
Microsoft Word - 4. Haiguse mõõtmine.doc
HAIGUSE ESINEMISSAGEDUSE NÄITAJAD "Epidemioloogia on (murru) nimetajate teadus ning sellena kasulik vastukaal kliinilisele orientatsioonile, mida peamiselt valitsevad (murru) lugejad. Nimetajate sissetoomine
RohkemMicrosoft Word - 08.doc
EESTI VÕIMALIK RAHVAARV JA VANUSKOOSSEIS AASTANI 2050 Aasa Maamägi Rahvastikustatistika talituse juhtivstatistik 2000. aasta rahva- ja eluruumide loenduse alusel Statistikaametis koostatud vaadeldava ajaperioodi
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemMicrosoft PowerPoint - TallinnLV ppt4.ppt
Pneumokokknakkuse esinemine ja immuunprofülaktika Eestis Tervisekaitseinspektsioon Streptococcus pneumoniae avastatud 1881. aastal (dr.george Miller Sternberg ning keemik ja mikrobioloog Louis Pasteur)
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 3 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, 3. nimetage see ümber leheküljeks Praks3 ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
Rohkem10/12/2018 Riigieksamite statistika 2017 Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (
Riigieksamite statistika 2017 Selgitused N - eksaminandide arv; Keskmine - tulemuste aritmeetiline keskmine (punktide kogusumma jagatud sooritajate koguarvuga); Mediaan - statistiline keskmine, mis jaotab
RohkemVL1_praks6_2010k
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht (Insert / Lisa -> Worksheet / Tööleht), nimetage
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemExcel Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et
Excel2016 - Valemite koostamine (HARJUTUS 3) Selles peatükis vaatame millistest osadest koosnevad valemid ning kuidas panna need Excelis kirja nii, et programm suudaks anda tulemusi. Mõisted VALEM - s.o
RohkemTallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar
Tallinna Lastehaigla eetikakomitee juubelikonverents 16.märts 2007 Varajase elu moraalsest staatusest Andres Soosaar TLH EK -- 10 Palju õnne ja jaksu edaspidiseks! TLH EK on teinud olulise panuse Eesti
RohkemPowerPoint Presentation
Loote kasvupeetuse diagnostika Tiina Angerjas AS ITK Naistekliinik Mis on kasvupeetus (KP)? Loode ei saa saavutada oma geneetiliselt determineeritud potentsiaalset kaalu KP esineb kuni 10% populatsioonist
RohkemKodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014
Kodusünnitus Eestis miks, kuidas, millal? Siiri Põllumaa RM, MSc Eesti Ämmaemandate Ühing EAL, 3.aprill 2014 Teema on reguleerimata (13-aastane ajalugu) tundlik Propaganda, PR? Lubada või keelata? õigus
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is oma kursuse ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3.
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Eu
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 24. september 2015 (OR. en) 12353/15 ADD 2 ENV 586 ENT 199 MI 583 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Euroopa Komisjon 23. september 2015 Nõukogu peasekretariaat
RohkemTartu Ülikool Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut EESNÄÄRMEVÄHI HAIGESTUMUS- JA SUREMUSTRENDID EESTIS Magistritöö rahvatervishoius Ivar-Endrik
Tartu Ülikool Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut EESNÄÄRMEVÄHI HAIGESTUMUS- JA SUREMUSTRENDID EESTIS Magistritöö rahvatervishoius Ivar-Endrik Eiche Juhendajad: Kaire Innos, PhD, TAI, epidemioloogia
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemMicrosoft PowerPoint - KESTA seminar 2013
Preventiivsed meetodid rannikukeskkonna kaitseks Bert Viikmäe KESTA TERIKVANT seminar, 7.märts 2013 1 Merereostus oht rannikule Läänemeri - üks tihedamini laevatatav (15% maailma meretranspordist) mereala
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemTAI_meta_99x148_EST.indd
METADOONASENDUSRAVI Narkootikumide süstimine seab Sind ohtu nakatuda HI- või hepatiidiviirusega, haigestuda südamehaigustesse (nt endokardiit) või põdeda muid haigusi. Kuna narkootikumide süstimine on
RohkemPraks 1
Biomeetria praks 6 Illustreeritud (mittetäielik) tööjuhend Eeltöö 1. Avage MS Excel is ankeedivastuseid sisaldav andmestik, 2. lisage uus tööleht, nimetage see ümber leheküljeks Praks6 ja 3. kopeerige
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
RohkemPowerPointi esitlus
Konverents Terve iga hinna eest, 07.03.2013 Tervis ja haigus muutuvas maailmas Andres Soosaar Mis on meditsiin? Meditsiin on pikka aega olnud ruum, mille koordinaattelgedeks on tervise-haiguse eristus
RohkemRahulolu_uuring_2010.pdf
Rahulolu raport Kuressaare Haigla SA Käesolev uuring viidi läbi 2010. aastal. Uuriti ambulatoorse ravi patsientide rahulolu raviteenusega. Ankeetide arv ja tagastusprotsent Struktuuriüksus Väljastatud
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
RohkemPärnu-Jaagupi Gümnaasium
Õpetaja: Eva Palk Õppeaine: Perekonnaõpetus Tundide arv: 1 nädalatund, 35 tundi õppeaastas Õpetaja töökava Tun Peateemad dide arv 5 PEREKOND Perekonna minevik, olevik ja tulevik. Kooseluvormid. Perekonna
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2015 aruandeaasta lõpp: 31.12.2015 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemAntennide vastastikune takistus
Antennide vastastikune takistus Eelmises peatükis leidsime antenni kiirgustakistuse arvestamata antenni lähedal teisi objekte. Teised objektid, näiteks teised antennielemendid, võivad aga mõjutada antenni
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
RohkemEA1010.indd
A(H1N1)2009 gripipandeemia maailmas ja Eestis Kuulo Kutsar, Tiiu Aro Terviseamet Esimene pandeemia mõõtmetes nakkushaiguse levik maailmas esines tõenäoliselt 412. aastal ekr ja esimene tõenäoline gripiepideemia
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: sihtasutuse nimi: Sihtasutus AKADEEMIAKE registrikood: tän
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 sihtasutuse nimi: registrikood: 90008057 tänava nimi, maja ja korteri number: Vaksali 21-30 linn: Tartu maakond: Tartumaa
RohkemLisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hoold
Lisa 2 Kinnitatud Kambja Vallavalitsuse 08.03.2018 määrusega nr 11 PUUDEGA LAPSE HOOLDUS- JA SOTSIAALTEENUSTE VAJADUSE HINDAMISVAHEND Lapsevaema/hooldaja/kontaktisiku üldandmed Ees ja perekonnanimi Isikukood
RohkemTARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INF ORMAATIKATE ADU SKOND MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT Kertu Fedotov PENSIONIKINDLUSTUSE MUDELID EESTI ANDMETEL Magist
TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INF ORMAATIKATE ADU SKOND MATEMAATILISE STATISTIKA INSTITUUT Kertu Fedotov PENSIONIKINDLUSTUSE MUDELID EESTI ANDMETEL Magistriprojekt Juhendajad: prof. Tõnu Kollo ja prof. Mart
RohkemSaksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigi
Saksa keele riigieksamit asendavate eksamite tulemuste lühianalüüs 2014 1. Ülevaade saksa keele riigieksamit asendavatest eksamitest Saksa keele riigieksam on alates 2014. a asendatud Goethe-Zertifikat
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemNo Slide Title
Eutanaasia. Arsti pilk Katrin Elmet katrin.elmet@kliinikum.ee 24. november 2010 Eutanaasia surma saabumise Aktiivne eutanaasia Passiivne eutanaasia kiirendamine Soovitud (voluntary) Soovimatu (non-voluntary)
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
Rohkemarst2
Antenataalse diagnostika tähtsusest gastroskiisiga laste ravis Eesti Arst 3; 8 (): Karin Varik, Udo Reino, Ülle Kirsimägi, Indrek Varik 3, Aivar Ehrenberg TÜ Kliinikumi kirurgiakliinik, naistekliinik,
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemLasteendokrinoloogia aktuaalsed küsimused
Haigusjuht nooruki androloogiast lasteendokrinoloogi pilgu läbi Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik aleksandr.peet@kliinikum.ee Neuroloogi jälgimisel vanuseni 13 a. Esmakordselt visiidil vanuses 7a Elu
Rohkem1
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 13 13 Sisukord 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 2 2. Andmete analüüs... 2 3. Uuringu valim... 3 3.1. Vastanute iseloomustus: sugu,
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kliiniliste auditite kogemused [Read-Only] [Compatibility Mode]
Anneli Rätsep TÜ Peremeditsiini õppetool vanemteadur 25.04.2013 Alates 2002. aastast "Haigete ravi pikkuse põhjendatus sisehaiguste profiiliga osakondades 3-5 auditit aastas Müokardiinfarkti haige käsitlus
RohkemKUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE
KUI PATSIENT VAJAB KODUÕDE ILVE-TEISI REMMEL JUHATAJA OÜ KODUÕDE KODUÕENDUS (HOME NURSING CARE) - KVALIFITSEERITUD ÕENDUSTEENUS, MIDA OSUTATAKSE ÄGEDA HAIGUSE PARANEMISPERIOODIS OLEVA, KROONILIST HAIGUST
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemSlaid 1
Õnnetus ei hüüa tulles ehk operatiivkaart ja riskianalüüs Operatiivkaartide koostamine ja riskianalüüs Kuusalu pastoraadi peahoone (mälestis reg-nr 2877) sisevaade pärast 2014. aasta aprillis aset leidnud
Rohkem4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinum
4. KIRURGIA Üliõpilase andmed. Need väljad täidab üliõpilane Praktikatsükli sooritamise aeg Kirurgia praktikatsükkel Ees- ja perekonnanimi Matriklinumber E-posti aadress Telefoninumber Praktikatsükli läbimine.
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemET
ET LISA IFRSide 2010. 2012. aasta tsükli iga-aastased edasiarendused 1 1 Paljundamine on lubatud Euroopa Majanduspiirkonnas. Väljaspool EMPd on kõik olemasolevad õigused kaitstud, v.a õigus paljundada
RohkemAndmed arvuti mälus Bitid ja baidid
Andmed arvuti mälus Bitid ja baidid A bit about bit Bitt, (ingl k bit) on info mõõtmise ühik, tuleb mõistest binary digit nö kahendarv kahe võimaliku väärtusega 0 ja 1. Saab näidata kahte võimalikku olekut
RohkemMicrosoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc
Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise
RohkemHWU_AccountingAdvanced_October2006_EST
10. Kulude periodiseerimine Simulatsioone (vt pt 5) kasutatakse ka juhul, kui soovitakse mõnd saadud ostuarvet pikemas perioodis kulusse kanda (nt rendiarve terve aasta kohta). Selleks tuleb koostada erinevad
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemMatemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Kuu Õpitulemus Õppesisu Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppet
Matemaatika ainekava 8.klass 4 tundi nädalas, kokku 140 tundi Algebra (65 t.) Geomeetria (60 t.) Ajavaru kordamiseks (15 õppetundi) septembernovember korrastab hulkliikmeid Hulkliige. Tehted liidab, lahutab
RohkemPISA 2015 tagasiside koolile Tallinna Rahumäe Põhikool
PISA 215 tagasiside ile Tallinna Rahumäe Põhi PISA 215 põhiuuringus osales ist 37 õpilast. Allpool on esitatud ülevaade i õpilaste testisoorituse tulemustest. Võrdluseks on ära toodud vastavad näitajad
RohkemSügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luur
Sügis 2018 Kõrgema matemaatika 2. kontrolltöö tagasiside Üle 20 punkti kogus tervelt viis üliõpilast: Robert Johannes Sarap, Enely Ernits, August Luure, Urmi Tari ja Miriam Nurm. Ka teistel oli edasiminek
RohkemSotsiaalministri 17. septembri a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja
Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord Lisa 2 Statsionaarse epikriisi andmekoosseis
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
Rohkem2010_12_10_EMOL märkused MRS kohta
Keskkonnaministeerium Teie 18.11.2010 nr 1-7/8769-1 Meie 10.12.2010 nr R-10-1/120 Maareformi seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Eesti Maaomavalitsuste Liit,
RohkemFIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk
FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida
RohkemTaustateadmisi haiguste kohta Fakte Mali kohta Pealinn: Bamako Iseseisvus: 22. september 1960 (Prantsusmaast) President: Amadou Toumani Toure (alates
Taustateadmisi haiguste kohta Fakte Mali kohta Pealinn: Bamako Iseseisvus: 22. september 1960 (Prantsusmaast) President: Amadou Toumani Toure (alates 8. juunist 2002) Naaberriigid: Algeeria, Burkina Faso,
RohkemTulemas
Eesti Arstide Päevad 2010 25.03.2010-26.03.2010 Konverentsi teemad 25. märtsil Sarnased kaebused, erinevad haigused Sellel sessioonil püüame lahti harutada kaks teemaderingi. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
RohkemUntitled-2
Tervise Alkeemia Hiina meditsiin on aastatuhandete vanune tarkus sellest, mis on tervis ning kuidas seda luua ja hoida. Tervise Alkeemia keskuse eesmärgiks on aidata taastada harmoonia ja tasakaal inimese
RohkemTallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüste
Tallinna Tehnikakõrgkooli teadustegevuse kajastus Eesti Teadusinfosüsteemi andmebaasis Agu Eensaar, füüsika-matemaatikakandidaat Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS) (https://www.etis.ee/index.aspx) kajastab
RohkemR4BP 3 Print out
Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:
RohkemDemograafiline nüüdisajastumine Eestis: sündinud naiste emaduslugude analüüs Mark Gortfelder, Allan Puur* K ä s i t l u Käsitlused s e d Sis
Demograafiline nüüdisajastumine Eestis: 1850 1899 sündinud naiste emaduslugude analüüs * K ä s i t l u Käsitlused s e d Sissejuhatus Kui riigivanem Konstantin Päts 1934. aasta viimase päeva viimaseil minuteil
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemMicrosoft Word - P6_metsamasinate juhtimine ja seadistamine FOP kutsekeskharidus statsionaarne
MOODULI RAKENDUSKAVA Sihtrühm: forvarderioperaatori 4. taseme kutsekeskhariduse taotlejad Õppevorm: statsionaarne Moodul nr 6 Mooduli vastutaja: Mooduli õpetajad: Metsamasinate juhtimine ja seadistamine
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 01 Liis Grünberg Pärnu mnt, 1 Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
Rohkem(Microsoft Word - Magistrit\366\366_Natalia Kerbo_ doc)
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut IMMUNOPROFÜLAKTIKA MÕJU PUNETISTE EPIDEEMIAPROTSESSILE EESTIS Magistritöö rahvatervises Natalia Kerbo Juhendaja: Ants Jõgiste, Dr.med.Sci Tartu 2004 1 SISUKORD KOKKUVÕTE...
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
Rohkemprakt8.dvi
Diskreetne matemaatika 2012 8. praktikum Reimo Palm Praktikumiülesanded 1. Kas järgmised graafid on tasandilised? a) b) Lahendus. a) Jah. Vahetades kahe parempoolse tipu asukohad, saame graafi joonistada
RohkemDIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA Arvusüsteemid Kümnendsüsteem Kahendsüsteem Kaheksandsüsteem Kuueteistkü
DIGITAALTEHNIKA DIGITAALTEHNIKA... 1 1. Arvusüsteemid.... 2 1.1.Kümnendsüsteem....2 1.2.Kahendsüsteem.... 2 1.3.Kaheksandsüsteem.... 2 1.4.Kuueteistkümnendsüsteem....2 1.5.Kahendkodeeritud kümnendsüsteem
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
Rohkem10. peatükk Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vä
Perevägivald See tund õpetab ära tundma perevägivalda, mille alla kuuluvad kõik füüsilise, seksuaalse, psühholoogilise või majandusliku vägivalla aktid, mis leiavad aset perekonnas. Tunni eesmärgid Teada
RohkemMicrosoft PowerPoint - Kindlustuskelmus [Compatibility Mode]
Olavi-Jüri Luik Vandeadvokaat Advokaadibüroo LEXTAL 21.veebruar 2014 i iseloomustab Robin Hood ilik käitumine kindlustus on rikas ja temalt raha võtmine ei ole kuritegu. Näiteks näitavad Saksamaal ja USA-s
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite
RohkemKINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast
KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise
RohkemTala dimensioonimine vildakpaindel
Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: mittetulundusühing Pärmivabriku Töökoda registrikood:
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2014 aruandeaasta lõpp: 31.12.2014 nimi: registrikood: 80266953 tänava/talu nimi, Tähtvere 11-7 maja ja korteri number: linn: Tartu linn maakond: Tartu maakond
RohkemTraneksaam_ortopeedias
Traneksaamhape kasutamine Juri Karjagin Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Kliinikum Plaan Fibrinolüüsist Traneksaamhape farmakoloogiast Traneksaamhape uuringud Plaaniline kirurgia Erakorraline trauma Toopiline
RohkemÕppekava arendus
Õppekava arendus Ülle Liiber Õppekava kui kokkulepe ja ajastu peegeldus Riiklik õppekava on peegeldus sellest ajast, milles see on koostatud ja kirjutatud valitsevast mõtteviisist ja inimkäsitusest, pedagoogilistest
RohkemII lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi in
II lisa Ravimi omaduste kokkuvõtte ja pakendi infolehe muudatused, esitatud Euroopa Ravimiameti poolt Käesolev ravimi omaduste kokkuvõte ja pakendi infoleht on esildismenetluse tulemus. Vastavalt vajadusele
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
Rohkemjuuni_EA_2005.indd
Escherichia coli soolenakkus Eestis Eesti Arst 2005; 84 (6): 416-420 Juta Varjas, Ants Jõgiste Tervisekaitseinspektsioon soolenakkushaigused, ešerihhioos, Escherichia coli Artiklis on esitatud ülevaade
RohkemVäljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.06.2002 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 22.06.2002 Avaldamismärge: RT I 2000, 49, 314 Meditsiinilisel
Rohkem