ELi ühtekuuluvuspoliitika tutvustus Juuni 2014 Ühtekuuluvuspoliitika
|
|
- Marika Tamme
- 5 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 ELi ühtekuuluvuspoliitika tutvustus Juuni 2014 Ühtekuuluvuspoliitika
2 Mis on ühtekuuluvuspoliitika? Ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika See on suunatud kõigile Euroopa Liidu piirkondadele linnadele ning toetab töökohtade loomist, manduse konkurentsivõimet, manduskasvu, jätkusuutlikku arengut kodanike elukvaliteedi parandamist. Ühtekuuluvuspoliitikal on suur mõju paljudele valdkondadele Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa solidaarsuse alustala Need investeeringud aitavad kaasa paljude ELi poliitika eesmärkide täitmisele. Ühtekuuluvuspoliitika aitab kaasa teistele ELi poliitikatele, näiteks haridus-, tööhõive-, energia-, keskkonna-, ühisturu- ning teadus- innovatsioonipoliitikale. Ühtekuuluvuspoliitika üks olulisimaid eesmärke on luua meie kokkulepitud kasvueesmärkide (Euroopa 2020 strateegia ec.europa.eu/eu2020) täitmiseks valik investeerimisraamistik -strateegia. Suurem osa ühtekuuluvuspoliitika rahastusest keskendub vähearenenud Euroopa riikidele piirkondadele, et aidata neil teistele järele jõuda ning vähendada ELis endiselt püsivaid manduslikke, sotsiaalseid territoriaalseid ebavõrdsusi aastaks on EL püstitanud viis selgelt piiritletud eesmärki tööhõive, innovatsiooni, hariduse, sotsiaalse kaasatuse kliima/energeetika alal. Iga liikmesriik on nendel aladel püstitanud riiklikud eesmärgid. Ühtekuuluvuspoliitika tõmbab endaga kaasa ka muid era- riigisektori investeeringuid, mille põhjuseks on lisaks liikmesriikide kaasrahastamisnõudele investorite usalduse kasv. Nende eesmärkide täitmiseks ning kõigi ELi piirkondade mitmekülgse arengu tagamiseks on ühtekuuluvuspoliitikale kuni aastaks määratud 351,8 milrdit eurot peaaegu kolmandik ELi kogueelarvest. Koos liikmesriikide omarahastusega erasektori investeeringutega on kuni aasta ühtekuuluvuspoliitika prognoositav kogumõju 450 milrdit eurot. Üldine rahanduslik mõju ELI KOGUE KOKKU: ,5 % Ühtekuuluvuspoliitik vahendid 351,8
3 Millised on peamised saavutused*? Millised on peamised saavutused*? Töökohtade kasvu ELI KOGUEELARVE, Inimeste sissetulekud ELi vaeseimates piirkondades on kasvanud: nende piirkondade SKT KOKKU: inimese kohta on kasvanud aasta tasemelt 60,5 % ELi keskmisest aasta tasemele 62,7 % ELi keskmisest. Avahemikus 2007 kuni 2012 loodi hinnanguliselt uut töökohta. 32,5 % Ühtekuuluvuspoliitika vahendid 351,8 Investeerimine nnad: uringud, inimestesse Töökohtade kasvu Teadusuuringute uuendustegevuse tugevdamine Inimeste sissetulekud ELi vaeseimates piiron kasvanud: nende piirkondade SKT Toetatud on kondades teadusprojekti. kohta on kasvanud Lairibaühenduse on inimese saanud veel 5 miljonit ELi aasta tasemelt 60,5 % ELi keskmisest aasta kodanikku. 62,7pikaaliste % ELi keskmisest. Loodud on tasemele uut töökohta Avahemikus 2007 kuni 2012 loodi hinnanteadusuuringute alal. guliselt uut töökohta. Keskkonna arendamine Investeerimine inimestesse Teadusuuringute uuendustegevuse tugevdamine Toetatud on teadusprojekti. Lairibaühenduse on saanud veel 5 miljonit ELi kodanikku. Loodud on uut töökohta pikaaliste teadusuuringute alal. Keskkonna arendamine Veevarustussüsteeme on uuendatud, millest Igal aastal osaleb ligikaudu 15 miljonit inisai kasu 3,2 miljonit kodanikku. mest tuhandetes mida Euroopa Linnaelu jätkusuutlikumaks paremaksprojektides, muutsotsiaalfond miseks täiustati projekti. (ESF) ELis kaasrahastab. 2,4 miljonit ESFi tööhõivealgatustes osalet leidsid töökoha kuue kuu jooksul ( ). Transpordi uuendamine Veevarustussüsteeme on uuendatud, millest sai kasu 3,2 miljonit kodanikku. Linnaelu jätkusuutlikumaks paremaks muutmiseks täiustati projekti. Ratud on km teid km raudteid, et luua tõhusettevõtete üleeuroopalinetoetamine transpordivõrgustik (TEN-T) väikest keskmise suurusega ette väikest keskmise suurusega ettevõtet (VKE) said otseinvesteeringuid. võtet (VKE) said otseinvesteeringuid. Toetati alustavat ettevõtet. Toetati alustavat ettevõtet. Väikestes keskmise suurusega ettevõtetes Väikestes keskmise suurusega ettevõtetes Muud ELi poliitikavaldkonnad: loodi töökohta. loodi töökohta. Ratud on km teid km raudteid, et luua tõhus üleeuroopaline transpordivõrgustik (TEN-T). Igal aastal osaleb ligikaudu 15 miljonit inimest tuhandetes projektides, mida Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ELis kaasrahastab. 2,4 miljonit ESFi tööhõivealgatustes osalet leidsid töökoha kuue kuu jooksul ( ). Ettevõtete toetamine Transpordi uuendamine 67,5 % põllumandus, teadusuuringud, välispoliitika jne * Kui ei ole öeldud teisiti, kehtivad andmed 730,2 perioodi kohta. * Kui ei ole öeldud teisiti, kehtivad andmed perioodi kohta.
4 Kuidas see toimib? Rahastamise teostus Ühtekuuluvuspoliitikat teostatakse kolme põhifondi kaudu. Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF): eesmärk on tugevdada piirkondade manduslikku sotsiaalset ühtekuuluvust, investeerides kasvu ergutavatesse sektoritesse, et suurendada konkurentsivõimet luua uusi töökohti. ERF rahastab ka piiriülese koostöö projekte. Euroopa Sotsiaalfond (ESF): investeerib inimestesse, keskendudes töö- haridusalaste võimaluste arendamisele. Samuti on selle eesmärk parandada manduslikult sotsiaalselt haavatavaimate inimeste olukorda. Ühtekuuluvusfond: investeerib loodussäästlikku kasvu jätkusuutlikku arengusse ning parandab selliste liikmesriikide seotust, mille SKT inimese kohta on vähem kui 90 % EL-27 keskmisest. Neid fonde ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumandusfondi (EAFRD) Euroopa Merendus Kalandusfondi (EMFF) nimetatakse Euroopa struktuuri- investeerimisfondideks (ESIF) (ec.europa.eu/esif). Õigete eesmärkide seadmine Komisjon koostab koostöös liikmesriikide piirkondadega partnerluslepingud rakenduskavad, milles on kirs investeerimisprioriteedid arendamist vavad valdkonnad. Rakenduskavasid haldavad individuaalseid projekte valivad liikmesriikide korraldusasutused. Fondide kanaliseerimine Mis on uut perioodil? Individuaalseid projekte valivad korraldusasutused. Kui projekti kogumaksumus ületab 50 miljonit eurot, peab see saama komisjoni heakskiidu. Tulemustekesksem lähenemine: selged mõõdetavad eesmärgid ning selgelt määratud vastutus. Komisjon eraldab iga aasta alguses vahendid, et riigid saaksid alustada projektidesse investeerimist. Komisjon maksab igale riigile tõendatud kulud. Programme jälgitakse pidevalt. Jälgimine hõlmab kohapealseid auditeid kontrollkäike, mida korraldavad nii komisjon kui ka liikmesriik. Mõlemad peavad kogu 7-aastase eelarveperioodi vältel aruandeid esitama. Lihtsustamine: ühtne reeglistik kõigile viiele fondile. Tingimused: fondide kanaliseerimisele spetsiifiliste eeltingimuste kehtestamine. Suurem keskendumine linnadele võitlus sotsiaalse kaasamise eest: ERFis on ette nähtud linnade integreeritud projektidesse suunatavate investeeringute alampiir ESFis marginaliseerunud kogukondade toetamiseks mõeldud investeeringute alampiir. Seos mandusreformiga: kui liikmesriik ei täida ELi kehtestatud manduseeskirju, võib komisjon selle liikmesriigi rahastamise peatada.
5 Millised prioriteedid? Millised onon prioriteedid? Perioodiks on määratud 11 kasvu toetavat ühtekuuluvuspoliitika temaatilist eesmärki. Perioodiks on määratud 11 kasvu toetavat ühtekuuluvuspoliitika temaatilist eesmärki. ERFist pärinevad investeeringud on suunatud 11 eesmärgi saavutamisele, kuid eesmärgid 1-4 on ERFist pärinevad investeeringud on suunatud kõigi kõigi 11 eesmärgi saavutamisele, kuid eesmärgid 1-4 on investeerimise suhtes prioriteetsed. investeerimise suhtes prioriteetsed. ESFi prioriteetideks on eesmärgid kuidfond see fond toetab ka eesmärke ESFi prioriteetideks on eesmärgid 8-11,8-11, kuid see toetab ka eesmärke Ühtekuuluvusfond toetab eesmärke Ühtekuuluvusfond toetab eesmärke Teadustegevuse, tehnoloogilise 1. Teadustegevuse, tehnoloogilise innovatsiooni arenguarengu innovatsiooni kommunikatsiooniteh2. Info kommunikatsiooniteh2. Infonoloogia juurdepääsu, kasutatanoloogia juurdepääsu, kasutatavuse kvaliteedi parandamine vuse kvaliteedi parandamine konkurentsivõime 3. VKEde konkurentsivõime paran-paran3. VKEde damine damine CO2-heitega mandusele 4. Vähese CO2-heitega mandusele 4. Vähese ülemineku toetamine ülemineku toetamine kohandumise 5. Kliimamuutustega kohandumise 5. Kliimamuutustega ning riskiennetus ning riskiennetus -juhtimine -juhtimine kvaliteetse 8. Jätkusuutliku kvaliteetse töö- töö8. Jätkusuutliku ning töötate hõive hõive ning töötate liikuvuse toetamine liikuvuse toetamine kaitsmine säilita6. Keskkonna kaitsmine säilita6. Keskkonna mine ning ressursitõhususe mine ning ressursitõhususe soodu-soodustamine stamine kaasatuse 9. Sotsiaalse kaasatuse 9. Sotsiaalse ning vaesuse igasuguse diskrimining vaesuse igasuguse diskrimineerimise vastu võitlemine neerimise vastu võitlemine transpordi 7. Säästliku transpordi 7. Säästliku oluliste võrgutaristute täiustamine oluliste võrgutaristute täiustamine haridusse, 10. Investeerimine haridusse, kooli- kooli10. Investeerimine tusse elukestvasse õppesse tusse elukestvasse õppesse tõhusamaks 11. Haldusjuhtimise tõhusamaks 11. Haldusjuhtimise muutmine muutmine
6 Kes sellest kasu saab? Ühtekuuluvuspoliitikast saavad kasu kõik ELi piirkonnad ÜHTEK VAHEN (351,8 Investeeringute hulk oleneb erinevate liikmesriikide arenguvadustest. Piirkonnad liigitatakse vastavalt sisemanduse kogutoodangule (SKT) enamarenenud piirkondadeks, üleminekupiirkondadeks vähemarenenud piirkondadeks. Olenevalt piirkonnast võib fondidest rahastada projekti 50 % kuni 85 % ulatuses. Ülejäänud raha võib tulla avalikust eelarvest (riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest) või erainvestoritelt. Ühtekuuluvuspoliitika üldeesmärk on suurendada Euroopa piirkondade linnade konkurentsivõimet, soodustada kasvu luua töökohti. Toetada võib riigiasutusi, ettevõtteid (eriti VKEsid), ülikoole, ühinguid, MTÜsid vabatahtlike organisatsioone. Rahastamistaotlused tuleb esitada askohast programmi haldavale riiklikule või regionaalsele ametiasutusele. Euroopa territoriaalne koostöö Ühtekuuluvuspoliitika soodustab erinevate ELi liikmesriikide piirkondade linnade koostööd ning teadmiste kogemuste vahetamist ühisprogrammide, -projektide võrgustike kaudu. Selline koostöö avaldab mõõdetavat mõju manduselule, muu hulgas innovatsioonile, juurdepääsetavusele, haridusele, ettevõtlusele, tööhõivele või keskkonnale. ERFi kaudu rahastatakse piiriüleseid, riikidevahelisi piirkondadevahelisi programme. Lisaks saavad fondist kasu välspool ELi piire elavad inimesed, seda ühinemiseelse abi rahastamisvahendi programmide kaudu. Rahvusvaheline koostöö võib toimuda ka niinimetatud makropiirkondliku strateegia kaudu. Tegu on integreeritud raamistikuga, mis on loodud kindlate geograafiliste alade liikmesriikide kolmandate riikide ühiste probleemide lahendamiseks. Makropiirkondlikke strateegiaid on praegu kaks: ELi Läänemere piirkonna strateegia ELi Doonau piirkonna strateegia. Kolmas võetakse vastu aasta lõpuks (ELi Aadria Joonia piirkonna strateegia) nels aasta lõpuks (ELi Alpide piirkonna strateegia). Kriisitugi Ühtekuuluvuspoliitika reageeris kriisile kiiresti, tõhusalt piisavalt paindlikult, suunates raha ümber sinna, kus seda kõige enam vatakse, ning investeerides manduskasvu töökohtade loomise suhtes olulisimatesse sektoritesse. Peale selle pakkus riiklike kaasrahastusnõuete suunatud vähendamine liikmesriikide rahaliste eraldiste eelotamine kriisiaegseid eelarvepiiranguid arvestades väga valikku likviidsust. 182,2 milrdit Vähemaren piirkonnad Suurte loodusõnnetuste puhul võivad liikmesriigid taotleda abi ka Euroopa Liidu solidaarsusfondi (ELSF) kaudu, mis võimaldab aastaseid eraldisi kogusummas kuni 500 miljonit eurot. Cover poster_ indd 1 Kes saavad raha taotleda? 1,2 14/07/14 16:32
7 ELi ühtekuuluvuspoliitika alugu ELi ühtekuuluvuspoliitika alugu 1957 Piirkondlike erinevuste esmakordne ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA mainimine Rooma lepingus. VAHENDID 1958 Euroopa Sotsiaalfondi asutamine. (351,8 ) NOITISNART SNOIGER 1975 Euroopa loomine. Regionaalarengu Fondi 1, Lissaboni strateegia raames saavad ELi prioriteetideks kasv, tööhõive 1957 Piirkondlike erinevuste esmakordne innovatsioon. mainimine Rooma lepingus Selle perioodi prioriteedid 1958 Euroopa Sotsiaalfondi asutamine. Erivahendid äärepoolseimatele 1,2 Regionaalpoliitika õiguslikupiirkondadele aluse hõredalt asustatud Tehniline abi 1986 loomine Ühtses Euroopa Aktis. rdit rte tööhõive tus (sissemakse) - rdit - gvaatilised ameetmed e 2 rdit oopa toriaalne stöö d 1988 Kreeka (1981), Hispaania Por- tugali (1986) liitumisega kohanemiseks koondati struktuurifondid 63,4 üldise Ühtekuumilrdit luvuspoliitika raamistikku. Eelarve: 64 milühtekuuluvusfond rdit eküüd 182,2 Vähemarenenud piirkonnad 1993 Maastrichti lepinguga loodi Üh- tekuuluvusfond, Regioonide Komitee subsidiaarsuse põhimõte Fondide 54,3 Enamarenenud rahaline maht piirkonnad kahekordistati kolmandikuni ELi eelarvest. si 35,4 Soome Root 1995 Lisati erieesmärk si hõredalt asustatud piirkondade toetaüleminekupiirkonnad miseks. OITISNARTLissaboni strateegia eesmärkide on Nsuunatud SNOIGER täitmisele. Liitumiseelsed rahastamisvahen 1975 Euroopa Regionaalarengu Fondi did pakuvad rahastust oskusteavet ELiga liiloomine. tumiseks valmistuvatele riikidele Regionaalpoliitika õigusliku aluse 2004 Liituvad kümme uut liikmesriiki. Liiloomine Ühtses Euroopa Aktis. 3,2 tumisega kasvab ELi rahvaarv 20 %, kuid SKT milrdit ainult 5 %. Uutele liikmesriikidele määratak Kreeka (1981), Hispaania PorNoorte tööhõive se erieelarve ( ). tugali (1986) liitumisega kohanemiseks koondati struktuurifondid üldise Ühtekuu % eelarvest määrati 0,4 luvuspoliitika raamistikku. Eelarve: 64 milmilrdit keskkonnakaitseinfrastruktuuri kliimamuurdit eküüd Innovaatilised tuse vastaste meetmete arendamiseks ning linnameetmed 25 % teadus- arendustegevusele. algatus (sissemakse) 1993 Maastrichti lepinguga loodi Üh- 10,2 tekuuluvusfond, Regioonide Komitee milrdit Uue programmitöö perieuroopa subsidiaarsuse põhimõte. oodi oks on ette nähtud lihtsustatud ühised territoriaalne koostöö reeglid ning suurem väljundi- tulemuspõhis Fondide rahaline maht us. 351,8 milrdi euro suuruse eelarve gamikahekordistati kolmandikuni ELi eelarvest. sel keskendutakse 11 temaatilisele eesmärgile Euroopa 2020 eesmärkide täitmiseks Lisati erieesmärk Soome Rootsi hõredalt asustatud piirkondade toetamiseks Lissaboni strateegia raames saavad ELi prioriteetideks kasv, tööhõive innovatsioon Selle perioodi prioriteedid on suunatud Lissaboni strateegia eesmärkide täitmisele. Liitumiseelsed rahastamisvahendid pakuvad rahastust oskusteavet ELiga liitumiseks valmistuvatele riikidele Liituvad kümme uut liikmesriiki. Lii- tumisega kasvab ELi rahvaarv 20 %, kuid SKT ainult 5 %. Uutele liikmesriikidele määratakse erieelarve ( ) % eelarvest määrati keskkonnakaitseinfrastruktuuri kliimamuutuse vastaste meetmete arendamiseks ning 25 % teadus- arendustegevusele. Uue programmitöö perioodi oks on ette nähtud lihtsustatud ühised reeglid ning suurem väljundi- tulemuspõhisus. 351,8 milrdi euro suuruse eelarve gamisel keskendutakse 11 temaatilisele eesmärgile Euroopa 2020 eesmärkide täitmiseks. Cover poster_140
8 78-ET-C Kust leida lisateavet? Regionaalpoliitika koostööplatvorm Europe Direct on võrgustik, mis ühendab kõigi liikmesriikide ELi teabe- dokumentatsioonikeskusi ning pakub keskset juurdepääsu teabele. Lähima kohaliku teabekeskuse leiate veebilehelt: europedirect.europa.eu Keskse teabeteenistusega kontakteerumiseks: Helistage Europe Directi tasuta telefoninumbril , millele vastatakse kõigis ametlikes keeltes Saatke oma küsimus e-kirga veebilehelt index_et.htm Alustage veebivestlust lehel assistance/index_et.htm Inforegio ESFi veebilehtedelt leiate oma piirkonnas ühtekuuluvuspoliitika korraldamise eest vastutavate riigiasutuste kontaktandmed. Korraldavatel asutustel on ka oma veebilehed, kust leiate üksikaslikku teavet oma piirkonna projektide ning rahastamise taotlemise kohta. Euroopa Komisjoni esindus Eestis Rävala Tallinn Tel E-post: COMM-REP-TLL@ec.europa.eu Külastage veebilehte: ec.europa.eu/represent_et.htm Euroopa Liit / Getty Images / Shutterstock Inforegio veebileht Korraldusasutused Europe Direct Cover miseks. ELi ühtekuuluvuspoliitika internetis
Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemLinnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus
RohkemMicrosoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt
AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
RohkemAllocation of Cohesion policy funding to Member States for
ET Teema kiirülevaade Ühtekuuluvuspoliitika vahendite eraldamine liikmesriikidele aastatel 2021 2027 Märts 2019 2 Sisukord Punkt Mõisted Kokkuvõte I VII Sissejuhatus 01 02 Eraldamispõhimõtted ja ülevaade
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 REL
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. mai 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2018/0199 (COD) 9536/18 FSTR 24 REGIO 32 FC 25 CADREFIN 51 RELEX 482 IA 152 CODEC 901 ETTEPANEK Saatja: Kättesaamise
RohkemKuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa
Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on
RohkemSäästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest
Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium
RohkemTitle H1
Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus
RohkemMicrosoft Word - f_cdr _bro_et.doc
EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Konsultatsioon Teie arvamus Euroopa 2020. aasta strateegia kohta Lõpparuanne Juuni 2010 EUROOPA LIIT Regioonide Komitee Rue Belliard/Belliardstraat, 101_1040 Bruxelles/Brussel
RohkemEuroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo
Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused
RohkemDelivering performance in Cohesion
ET 2019 Ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkuse saavutamine Infodokument Juuni 2019 2 Sisukord Punkt Kokkuvõte I XVIII Sissejuhatus 01 07 Tulemuslikkus ELis 01 02 Ühtekuuluvus 03 Käesoleva infodokumendi eesmärk
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH
RohkemT&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014
T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua
RohkemRef. Ares(2018) /06/2018 EUROOPA KOMISJON Strasbourg, COM(2018) 375 final 2018/0196 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU
Ref. Ares(2018)2939989-05/06/2018 EUROOPA KOMISJON Strasbourg, 29.5.2018 COM(2018) 375 final 2018/0196 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu
RohkemMääruse kavand
Riigihalduse ministri käskkirja Piirkondlike algatuste tugiprogrammide elluviimiseks toetuse andmise tingimused Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi maakondade osas eelnõu
RohkemSelgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on
Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra
RohkemPowerPoint Presentation
Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali
RohkemEUROOPA PARLAMENT Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teada
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon EMPL(2012)0326_1 26. märts 2012 kell 15.00 17.00 1. Päevakorra kinnitamine 2. Juhataja teadaanded PÄEVAKORRA PROJEKT Koosolek Esmaspäev, 26. märts
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemEDUARUANNE Kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks vajalik teave ja hindamine Tallinn
EDUARUANNE Kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks vajalik teave ja hindamine Tallinn 2019 1 LÜHENDID AA Auditeeriv Asutus EAFRD European Agricultural Fund for Rural Development EK Euroopa
RohkemEGESIF_15_ final 09/02/2016 EUROOPA KOMISJON Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Suunised liikmesriikidele raamatupidamisarvestuse ettev
EGESIF_15_0018-02 final 09/02/2016 EUROOPA KOMISJON Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid Suunised liikmesriikidele raamatupidamisarvestuse ettevalmistamise, kontrolli ja heakskiitmise kohta VASTUTUSE
RohkemKinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud
Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise
RohkemELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS
ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu
RohkemPR_INI
Euroopa Parlament 2014-2019 Istungidokument A8-0180/2017 4.5.2017 RAPORT tehnilise abi tulevikuväljavaadete kohta ühtekuuluvuspoliitikas (2016/2303(INI)) Regionaalarengukomisjon Raportöör: Ruža Tomašić
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa
RohkemSlaid 1
Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb
RohkemAM_Ple_LegReport
21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga
RohkemLääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing
Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse
RohkemHINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012
HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud
RohkemPowerPoint Presentation
Eesti pensionisüsteem võrdluses teiste Euroopa riikidega: olukord, väljakutsed ja kesksed valikud Lauri Leppik 7.06.2019 Pension kui vanadusea sissetulek Pension on ühiskondliku tööjaotuse kaasanne tekkis
RohkemCOM(2017)472/F1 - ET
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}
RohkemPealkiri
Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:
RohkemAM_Com_LegReport
Euroopa Parlament 2014-2019 Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2018/0254(COD) 11.10.2018 MUUDATUSTEPANEKUD 36 200 Raporti projekt Antonio López-Istúriz White (PE627.566v01-00) Ettepanek võtta vastu Euroopa
RohkemEuroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald
8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)
RohkemAASTAARUANNE
2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle
RohkemSiseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtesta
Siseministri määruse Toetuse andmise tingimused kohaliku ja regionaalse arendusvõimekuse tõstmiseks eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,
Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,
RohkemPowerPoint Presentation
Uue eakuse rahvakogu Hetkeseis 19. septembril uuseakus.rahvaalgatus.ee Aastal 2050 võiks: Uue eakuse visioon elukvaliteet eakana sõltuda pigem inimese valikutest, mitte riigist; 70aastastest täis- või
RohkemPowerPointi esitlus
INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt
RohkemTallinn
Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere
RohkemEuroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuid
Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Liidu KUST SAADA TEAVET EUROOPA ÜLEMKOGU JA NÕUKOGU KOHTA? Mis vahe on Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Liidu Nõukogul? Kuidas ma saan neid kahte institutsiooni külastada? Kas
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemKINNITATUD Kõrgkooli nõukogu a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strate
KINNITATUD Kõrgkooli nõukogu 12.06.2012. a otsusega nr 18.1 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli teadus-, arendus- ja loometöö rahastamisstrateegia 1. Strateegia vajalikkuse põhjendus Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
RohkemVKE definitsioon
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuring
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.11.2011 KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014. 2020. aasta raamprogrammi
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemSotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimise
Sotsiaalkaitseministri määruse Sotsiaalkaitseministri 7. juuni 2016. a määruse nr 44 Meetme Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused elluviimiseks struktuuritoetuse andmise tingimused ja kord muutmine
RohkemProgramme rules for the 2nd call
Programmi reeglid 5. taotlusvoor 7. märts 2019, Tartu 2. prioriteedi jaoks kokku 2,5 MEUR Toetatavad teemad Turism Veemajandus Keskkonnateadlikkus Turism Loodus- või kultuuripärandil põhineva turismitoote
RohkemPowerPointi esitlus
Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute
RohkemKOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L
22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise
RohkemPowerPoint Presentation
Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?
RohkemSP Tartu Inspiratsioonipäev.key
Kellele ja miks on strateegiat vaja? Ragnar Siil Milleks strateegiline planeerimine? Miks me teeme asju, mida me teeme? Miks me teeme seda, mitte hoopis midagi muud? Mida me soovime saavutada järgmiseks
RohkemEUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus
EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks
RohkemEesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht
Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD
RohkemJustiitsministri määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 20
Justiitsministri 26.03.2015 määrus nr 10 Euroopa tõkendi tunnistuse vormi kehtestamine Lisa EUROOPA TÕKENDI TUNNISTUS 1 Viidatud nõukogu raamotsuse 2009/829/JSK artiklis 10 a) Taotlev riik: Täitev riik:
RohkemPA_NonLeg_Interim
EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 4.9.2012 ARVAMUS Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane
RohkemSuunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201
Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
RohkemSeletuskiri
SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse
RohkemMicrosoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc
UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel
RohkemPõhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi
Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus
RohkemEB 75.2 Synthèse analytique Femmes 2011_ET OK
Kommunikatsiooni peadirektoraat Kodanikega suhtlemise direktoraat C Avaliku arvamuse jälgimise üksus 8. märts 2011: 100. naistepäev: võitlus soolise diskrimineerimise vastu ELis Eurobaromeetri uuring (EB
RohkemTA
8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust
RohkemMaaeluministeeriumi sihtasutuste valitsemise üldaruanne a kohta
Maaeluministeeriumi sihtasutuste valitsemise üldaruanne 2018. a kohta Sisukord 1 Riigi sihtasutuste nimekiri... 1 1.1 Maaelu Edendamise Sihtasutuse asutamine... 1 1.2 Sihtasutuse Eesti Maaelumuuseumid
RohkemTootmise digitaliseerimine
Pildi autor: Meelis Lokk Tootmise digitaliseerimise toetus Raimond Tamm, Tartu abilinnapea 20.03.2019 Tootmise digitaliseerimise toetus Eesti on avalike teenuste digitaliseerimise osas Euroopa liider Töötlevas
RohkemMicrosoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt
Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE
RohkemMAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Eesti Kutsehaigete liit registrikood: tänava/talu ni
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2017 aruandeaasta lõpp: 31.12.2017 nimi: registrikood: 80012632 tänava/talu nimi, Rahu tn 8 maja ja korteri number: linn: Tartu linn vald: Tartu linn maakond:
RohkemTervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn
Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi
Rohkemf_cdr _etu_et
ETKRi arengud kohapeal: lisaväärtus ja probleemide lahendused Kokkuvõte ET - 1 - Kokkuvõtte koostas METIS, GmbH Kokkuvõte ei kajasta Regioonide Komitee ametlikke seisukohti. Täiendav teave Euroopa Liidu
RohkemLIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG TAKISTUSED STRUKTUURIFONDIDEST RAHASTAMISE
LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG TAKISTUSED STRUKTUURIFONDIDEST RAHASTAMISE TAOTLEMISEL UURIMUS KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Käesolevas
RohkemPowerPointi esitlus
Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste
RohkemSihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: Algus kel
Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital nõukogu koosolek nr IV-14 Koht: Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Toimumise aeg: 10.10.2018 Algus kell 13:00, lõpp kell 16:40 Juhatas: Maiu Lauring, nõukogu
RohkemLisa 1 - toetuse andmise tingimused
Lisa 1 KINNITATUD Haridus- ja teadusministri käskkirjaga Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse Kõrghariduse erialastipendiumid nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades elluviimiseks Kõrghariduse
RohkemPowerPointi esitlus
Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus
RohkemEUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIV
EUROOPA NÕUKOGU KONVENTSIOON NAISTEVASTASE- JA KODUVÄGIVALLA ENNETAMISE JA SELLE VASTU VÕITLEMISE KOHTA Istanbuli Konventsioon VABA HIRMUST VABA VÄGIVALLAST MILLES SEISNEB NIMETATUD KONVENTSIOONI EESMÄRK?
RohkemMicrosoft Word - P7_TA-PROV_2011_05-12_ET.doc
EUROOPA PARLAMENT 2011-2012 Istungi VASTUVÕUD TEKSTID neljapäev 12. mai 2011 P7_TA-PROV(2011)05-12 ESIALGNE VERSIOON PE 464.203 Ühinenud mitmekesisuses SISUKORD VASTUVÕUD TEKSTID P7_TA-PROV(2011)0230
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
RohkemSeletuskiri eelnõu juurde
SELETUSKIRI Haridus- ja teadusministri käskkirja Noorsootöötajate koolituste arendamine eelnõu juurde I. Sissejuhatus Eelnõu kehtestatakse Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuste seaduse 7 lõike 2 punkti
RohkemErasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE
Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda
RohkemPowerPoint Presentation
Marek Alliksoo Export Sales Manager 01 November 2018 Targa linna lahendused linnaplaneerimises Tark linn Tark asjade internet (Tark Pilv) Tark automatiseeritus Tark energia Tark juhtimine Tark kodanik
RohkemTallinna Ülikool/ Haridusteaduste instituut/ Üliõpilase eneseanalüüsi vorm õpetajakutse taotlemiseks (tase 7) ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Ül
ÜLIÕPILASE PÄDEVUSPÕHINE ENESEANALÜÜS Üliõpilase nimi: Kuupäev: Pädevus Hindamiskriteerium Eneseanalüüs koos näidetega (sh vajadusel viited teoreetilistel ainekursustel tehtule) B.2.1 Õpi- ja õpetamistegevuse
RohkemKULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE
EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006
RohkemEuroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis
Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest
RohkemKINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE
KINNITATUD MTÜ Võrumaa Partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 7 22.03.2018.a. MTÜ VÕRUMAA PARTNERLUSKOGU TOETUSMEETMETE TAOTLEMISE JA HINDAMISE KORD 1. Toetusmeetmete taotlemise ja hindamise korra
RohkemGEN
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 16. oktoober 2012 (23.10) (OR. en) 14790/12 Institutsioonidevaheline dokume nt: 2012/0065 (COD) MAR 123 TRANS 327 SOC 816 CODEC 2348 ARUANNE Saatja: Peasekretariaat Saaja:
RohkemMeetmeleht_meede1.docx
MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud
RohkemINIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond Õpitulemused: Kursuse lõpus õpilane: 1) mõista
INIMESEÕPETUSE AINEKAVA ABJA GÜMNAASIUMIS Klass: 10. klass (35. tundi) Kursus: Perekonnaõpetus Perekond : 1) mõistab, kuidas ühiskonnas toimuvad muutused avaldavad mõju perekonna ja peresuhetega seotud
RohkemNOORED JA NOORSOOTÖÖ - KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA
NOORED JA NOORSOOTÖÖ KUIDAS SELLE KÕIGEGA TOIME TULLA LINNADE JA VALDADE PÄEVAD 13.02.2019 TALLINN KAVA 12.30-12.40 12.40-13.00 13.00-13.20 13.20-13.40 13.40-14.00 14.00-14.40 14.40-15.00 Sissejuhatus
RohkemPowerPoint Presentation
Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid
RohkemMonitooring 2010f
Lõimumiskava monitooring 2010 Raivo Vetik, TLÜ võrdleva poliitika professor Kohtumine Rahvuste Ümarlauas 24. september, 2010 Uuringu taust TLÜ uurimisgrupp: Raivo Vetik, Jüri Kruusvall, Maaris Raudsepp,
RohkemEUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud
RohkemNõukogu otsus, 3. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eri
20.12.2013 Euroopa Liidu Teataja L 347/965 OTSUSED NÕUKOGU OTSUS, 3. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014. 2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm
RohkemLisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle
Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.
RohkemNo Slide Title
Ülevaade vanematekogu sisendist arengukavale ja arengukava tutvustus Karmen Paul sotsiaalselt toimetulev st on lugupidav ehk väärtustab ennast ja teisi saab hakkama erinevate suhetega vastutab on koostöine
Rohkem