PowerPointi esitlus

Väljavõte

1 Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei

2 Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäär võrreldes aasta tasemega (non-ets) 2005 tase Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 Täitmise seis (2013) 5647 tuhat tonni 6156 tuhat tonni 6269 tuhat tonni (+11% võrreldes 2005) 5278 tuhat tonni Rakendatud meetmed: EL heitmekoguste kauplemissüsteem Kyoto ühisrakendusprojektid Riiklikud kohustused kauplemissüsteemi välistele sektoritele Keskkonna- ja saastetasud Taastuvenergia soodustamine Uuring Eesti võimalustest liikumaks madala süsinikuga majanduse suunas ja kliimapoliitika põhialuste koostamise alustamine

3 Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Taastuvenergia osakaalu tõstmine 25%ni energia lõpptarbimisest Algtase 2009 Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 Täitmise seis (2012) 19,5% 23,6% 25% 25,5% Rakendatud meetmed: Taastuvenergia tasu Toetusskeemid taastuvatel allikatel põhinevatele koostootmisjaamadele, sh biogaasijaamad (CO2 kvooditulu, ERF) Kyoto ühisrakendusprojektid (nt tuuleparkide rajamine) Bioenergia tootmise investeeringutoetus (MAK) Elektromobiilsusprogramm Säästva transpordi arendamise toetamine

4 Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Energia lõpptarbimise taseme säilitamine aasta tasemel 2010 tase Eesti eesmärk 2015 Eesti eesmärk 2020 Täitmise seis (2013) 2818 ktoe 2986 ktoe 2818 ktoe 2779 ktoe Rakendatud meetmed: Korterelamute rekonstrueerimistoetus Kaugküttepiirkondade investeeringute toetamine Tänavavalgustuse rekonstrueerimise programm Sõiduautode energiamärgis Kütuseaktsiisid

5 Ressursitõhusus 2013: EL riigid ja Eesti 1,8 Ressursitootlikkus (eur/kg) 1,6 1,59 1,4 1,2 1 0,8 0,6 0,4 0,36 0,38 0,42 0, EL keskmine 2011

6 Ressursitõhususe trend: EL keskmine ja Eesti

7 Ressursitõhususe eesmärk Eesti2020 tegevuskavasse?

8 Millised on võimalikud uued meetmed energia- ja ressursitõhususe parandamiseks?

9 EL poliitikaraamistik EL kliima- ja energiaraamistik (KHG 40%, ETS reform, energiatõhusus 30%) Kütusekvaliteedi direktiiv (põlevkiviõli), õhukvaliteedi direktiiv (väävlinormid), põletusseadmete direktiiv (biomassi katlad), taastuvenergia direktiiv (10% taastuvenergia eesmärk) Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded Järjest tugevam suund ressursitõhusale madala süsinikuga majandusele Rohe-, ring ja biomajanduse põhimõtete juurutamine Jäätmete ringlussevõtu sihtarvude suurendamine (70% olmejäätmetest, 80% pakendijäätmetest) Keskkonnahoid ja ressursitõhusus VKE-des ja keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaal (keskkonnaalaste väljakutsete muutmine võimalusteks)

10 Energiamajanduse arengukava aastani 2030

11 ENMAK2030 Strateegilised eesmärgid Valida optimaalseim turupõhine lahendustee, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega ning mis panustab Eesti majanduse pikaajalise konkurentsivõime kasvu ja keskkonnaseisundi paranemisse. Arengukava strateegilisteks eesmärgid: Energiaga varustatuse tagamine Eesti konkurentsivõimet kahjustamata majanduse energiamahukuse vähendamine ja energiatõhususe suurendamine energia tootmisel, ülekandel ja jaotamisel ning tarbimisel. Energiajulgeoleku suurendamine energia tootmiseks vajaliku ärikeskkonna, energiainfrastruktuuri ja ühenduste arendamise ning kodumaiste kütuste tootmise kaudu.

12 Energiamajanduse arengukava visioon aastaks 2050 Eestist on kujunenud Põhja-Balti energiaturul moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi kodanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala.

13

14 Elektrimajanduse põhimõtted Turupõhisus riiklike subsiidiumite asendumine turumehhanismidega (ETS, turuhind) Varustuskindluse nõude ümberdefineerimine. Võetakse arvesse ka piiriüleseid ülekandevõimsusi (nn. N-1-1) Baltimaade elektrisüsteemi sünkroniseerimine Euroopa sagedusalaga (perioodil ) Põhivõrgu viimine kõigisse maakondadesse, suurem integratsioon riigiüleste planeeringutega Jaotusvõrkudes ilmastikukindlate võrkude osakaal 75-80% aastal Jaotusvõrkude töökindlusnõuete diferentseerimine (SAIFI, SAIDI, CAIDI, katkestuskahju) Tariifi püsikomponendi rakendamine (sõltuvalt liitumisvõimsusest)

15 Elektrimajanduse põhimõtted Riigi energiasõltumatuse suurendamine. Põlevkivi otsepõletuselt üleminek õli ja elektri koostootmise suunas. Uttegaasile uute kasutusvõimaluste uurimine Selge ja prognoositava maksukeskkonna (ressurssi- ja tööstuspoliitika) loomine investeeringute, töökohtade, majanduskasvu initsieerimiseks lõpp produkti turuhinnast (elekter, õli) ning keskkonnale põhjustatud kahjust sõltuv riigi ressurssi maksustamise poliitika Tootmisportfelli prognoositav CO2 heide g/kwh Taastuvenergia osakaal elektri lõpptarbimises ca. 30%

16

17

18 Soojamajanduse põhimõtted Pikaajaliselt jätkusuutliku (ilma investeerimis- ja tegevustoetusteta) soojamajanduse loomine võttes arvesse müügimahtude vähenemist Laialdane üleminek kohalikku päritolu kütuste kasutusele Suund ex-post regulatsioonile üleminekuks ehk regulatsioonikeskkonna lõdvendamine Kaugküttepiirkondade audit ja tegevusplaan jätkamine, lokaalküte, iseseisvad lahendused, energiaühistud Meetmed investeeringute (katelseadmete vahetus) ellu kutsumiseks Kaugkütte ja hajatootmise integratsioon

19 Elamumajanduse põhimõtted Riigi toetused elamufondi korrastamiseks on üheks majanduskasvu mootoriks (maksutulu ületab riigi panust toetusena) Elamute tervikliku rekonstrueerimistoetuste programmi jätkumine ning mahtude suurendamine Eluasemekeskkonna terviklikum planeerimine Riiklik üürielamu programm Kasutusest väljalangenud elamufondi probleemi lahendamine (nn. kolhoosikeskused)

20

21

22 Transpordi energiakasutuse põhimõtted Transpordisektori energiasäästu potentsiaali kasutuselevõtt ilma majanduse konkurentsivõimet kahjustamata Meetmed säästlikumate sõidukite eelistamiseks, kasutuspõhiste teetasude analüüsimine, ühistranspordi eelisarendamine, sundliikumise vähendamine Biometaani kasutuse suurendamine (ühistranspordi hanked, toetused biometaani turule aitamiseks)

23

24

25 Kütusemajanduse põhimõtted Biometaani turuleaitamine läbi investeeringutoetuste ning tarbimispoole kasvatamise (nt. ühistranspordi hanked) Tegevused puitkütuste kasutamise mahu suurendamiseks energiatootmises (eelkõige soojatootmine) Tegevused turba kasutamise mahu suurendamiseks energiatootmises (eelkõige soojatootmine) Põlevkivisektori tegevuse toetamine läbi pikaajalise tööstus- ja ressurssipoliitika eesmärgiga, et sektoris tehtavad investeeringud aitaks ellu viia ENMAK-i eesmärke Põlevkivisektori huvide kaitsmine rahvusvaheliselt eesmärgiga kindlustada sektori stabiilne areng, mis panustab Eesti majandusse, keskkonda ning energiasõltumatuse suurenemisse

26

27 Mida veel teha energia- ja ressursitõhususe parandamiseks Eestis?