Kyti 17 energiaaudit

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Kyti 17 energiaaudit"

Väljavõte

1 Tellija: Korteriühistu Küti 17 ( ) Aadress: Küti 17, Rakvere 44311, Lääne-Virumaa Tellija kontaktisik: Jaanika Link Telefon: e-post: KÜTI 17, RAKVERE ENERGIAAUDIT 4-KORRUSELINE ELAMU AADRESSIL KÜTI 17, RAKVERE Auditeerimise aeg: jaanuar 2017 Aruanne esitatud: Auditeerija: Aktiivmaja OÜ Juriidiline aadress: Jaama 65-6a, Tartu. Reg nr Kontakt: Viljar Puusepp, tel: ; Auditeerija: Aivar Kaljula Telefon:

2 Eessõna Käesolevas energiaauditi aruandes on esitatud Lääne-Virumaa, Rakvere linna, aadressiga Küti 17 asuva 4-korruselise 48 korteriga hoone koosneva kütte, ventilatsiooni, gaasi, elektri ja veevarustuse süsteemide hetkeolukord ning võimalused energiatarbe vähendamiseks. Säästuettepanekutes on ära toodud nende realiseerimise üldine mõju, saavutatav sääst ja investeeringute hinnangulised tagasimaksuajad. Auditeerimise mahu ja mudeli aluseks on võetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rakverea Tehnikaülikooli poolt väljatöötatud energeetilise auditeerimise juhendmaterjal. Hoone auditeerimisel analüüsiti aasta energiatarvete ja tarbevee kulu ning vastavaid rahalisi kulutusi. Meetmete tasuvuse hindamisel võeti arvesse kütuste- ja energiahindade prognoose. Aruanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis-majanduslikku analüüsi, energiatarbimise alandamise potentsiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest. Arvutusnäidised on üle kantud arvutusprogrammist ja mõnede vahearvutuste tulemused võivad olla ümardatud ja illustreeriva tähendusega. Õige tulemus on lõpptulemus. Energiasäästu potentsiaal on esitatud vajalike investeeringute, saavutatava energeetilise säästu ning lihttasuvusaja kujul. Hinnangutes on lähtutud pigem konservatiivsusest. Hoones on mõõdetud summaarset soojustarbimist nii kütteks kui tarbevee soojendamiseks, elektritarbimist ning veetarbimist kuude kaupa. Õhuvahetusest tingitud soojuskadusid hinnati kaudselt õhuvahetuse kordarvude alusel. Piirdetarindite U-arvud on saadud ehituse tüüpprojekti andmetest või tootja andmetest ja on korrigeeritud vastavalt reaalsele olukorrale. Optimaalne renoveerimis/rekonstrueerimispakett valitakse välja tellija poolt vastavalt finantseerimise võimalustele. Osa säästumeetmeid on selliseid, mille rakendamine annab reaalset säästu ainult rakendatuna koos teiste meetmetega, seetõttu esitatakse säästumeetmed pakettidena. Auditeerimise käigus välja toodud energiasäästumeetmete pakettide rakendamisel hoone sisekliima paraneb või jääb olemasolevale nõuetele vastavale tasemele. Tuleb tähele panna, et erinevate meetmete rakendamisel saadavad säästud ei ole otseselt liidetavad. Samuti seda, et energiakulude prognoosid muutuvad seda täpsemaks, mida rohkem energiasäästutoiminguid hoone renoveerimisel teostatakse. Väljapakutud energiasäästu ettepanekute realiseerimine võib nõuda vastavate tööde jaoks vastava projekti koostamist (erijuhtudel ka ehitusluba), mida tuleks arvestada ehitusfirmadelt tööde hinnapakkumiste küsimisel. Samuti tuleb teostada vastavad tehnosüsteemide seadistustööd. Objekti ülevaatusel abistas audiitorit hoone valdaja esindaja Jaanika Link. Korteriühistu, kui lõpptarbija, seisukohalt on säästupotentsiaal, energiahinnad ja kõik kulutused auditis arvestatud käibemaksuga 20%. Hoone energeetilise auditeerimise viis läbi soojusaudiitor Aivar Kaljula. Käesoleva auditi dokumendi autoriõigused kuuluvad auditi koostajale ehk autorile ja loata kopeerimine ja paljundamine pole lubatud. Välja arvatud koopiad õiguspärase nõude esitajatele. 2

3 Sisukord Eessõna...2 Sisukord Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energia-tõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral Hoone energiatarbimise säästupaketid Hoone energiakasutuse hetkeseis Hoone asukoht ja paiknemine Hoone üldandmed Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine Hoone soojusbilanss Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus Hoone piirdetarindid Küttesüsteem Sääst küttesüsteemi renoveerimisest Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus. Gaasivarustus Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima Lisad Sisekliima mõõdistustulemused Energiatarbimised ja jaotused Illustreerivad fotod Tasakaalutemperatuuride leidmine

4 1. Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energiatõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõte korterelamu energiaauditi läbiviimise tulemustest. Soojusenergia keskmine kulu kaugküttest küttele aastatel oli mõõdetud 311. Käesoleva aruande punktis 1.1 on kirjeldatud säästumeetmete paketid, mille abil on võimalik soojusenergia kulu majanduslikult alandada, tõsta hoone kui kinnisvara väärtust ning pikendada ekspluatatsiooniiga, suurendada sõltumatust energiakandjate hindade tõusust ja lisaväärtusena saada inimeste heaolu paranenud sisekliimast. Säästupaketid on esitatud põhjusel, et teatud meetmetel on omavaheline koosmõju. Liigsete kulude vältimiseks on soovituslik, et valikud pakettide vahel tuleks teha otsustamisfaasis, toimingute läbi viimise võib jaotada pikema aja peale. Pakutud säästupakettides on keskendutud pigem olulisele renoveerimisele, et oleks võimalik taotleda ka võimalikke riigipoolseid toetusi. Toimingute loeteludes on arvestatud vaid nende tegevuste maksumustega, mis annavad energiasäästu ja/või on Majandus- ja taristuministri määruse (edaspidi Määrus) Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ( nr 23) järgselt toetatav tegevus. Siintoodud maksumused on indikatiivsed, tegelikud maksumused selguvad harilikult peale tööde teostamise lõppu, kuid siiski kasutatavad nii eelarvete planeerimisel kui tasuvusaegade hindamisel. Esimese paketi raames renoveeritakse koos lisasoojustusega hoone välisseinad ja sokkel, soojustuskihi paksus 15 cm. Põhimaterjaliks seinte soojustamiseks kasutatav EPS (soovitatavalt tüüp EPS silver), kuid võib kasutada ka muid lubatud soojustusmaterjale või nende kombinatsioone, eeldusel, et tarindi lõplik soojusjuhtivus jääb minimaalselt samaks kui on see 15 cm EPS-i kasutamisel. Akende ümbruses teostatakse lisasoojustus sellisel määral kui palju on võimalik. Soklil võib arhitektuurilistel kaalutlustel jätta soojustuskihi paksuseks 10 cm. Sokli maa alune osa lisasoojustamist ei eeldata kuid seda võib teha. Tasuvusajad veidi pikenevad. Kuid soovitatav on lisasoojustada keldri laed hoone otsa korterite kohal, mis jäävad trepikojast otsa poole. Renoveeritakse ka hoone sissepääsud, sh peasissekäikude varikatused. Lisaks vahetatakse kõik vanad korterite aknad. Uute, õhutihedate akende kompleksne soojusjuhtivus peaks olema 1,10 W/(m 2 K) või väiksem (vastab üldjuhul 3 kordse klaaspaketiga akende soojusjuhtivuse tasemele) Siinses energiaauditis on arvestatud vahetatavatele akendele soojajuhtivuseks 0,95 W/(m 2 K). Pööningu põrandale lisatakse cm puistevillakiht. Küttesüsteem renoveeritakse kogu ulatuses. Paigaldatakse (tubadele) värskeõhuradiaatorid (värskeõhuava välisseinas jääb küttekeha taha). Minimaalselt tuleb tagada, et värskeõhuavad oleks küttekehade taga või kohal (kui ei paigaldata värskeõhuradiaatoreid). Ühendus kahetorusüsteemis, küttekehad varustatakse termostaatidega. Küttekulujaotureid paigaldama ei pea kuid võib. Ventilatsioonišahtid korrastatakse ja ehitatakse välja motoriseeritud sundväljatõmme kanali või katuseventilaatorite abil. Arvestatud SFP 0,7, õhuhulk 1,21 m 3 /s, töö aeg 24/7. Projekteerimisel tuleks arvestada ka gaasiseadmete põlemisõhu vajadusega. Käesolevasse paketti on arvestatud ka muud kulud, mis kulub eeldatavasti elektrisüsteemi täiendamisele (põhiliselt ventilatsiooniseadmete el varustusel) summmaliselt 6500 eur. Investeering kokku ca eurot. Sääst kokku ca 90. Hoone kogu energiakasutus langeb ca 20 %. Lihttasuvusaeg 42 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 25 % toetusega 32 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 202 kwh/ 4

5 (m 2 a), mis vastaks klassile E. Neto küttekulu köetava pinna kohta langeb 161-lt kwh/(m 2 a) 116- le kwh/(m 2 a). Siinses paketis on KEK arvutustes ja säästudes arvestatud, et sooja tarbevee valmistamine toimub sarnaselt praegusele olukorrale - osaliselt gaas, osaliselt elekter. Kuid ET arvu arvestuses, et kõik soe vesi valmistatakse gaasiga, nagu algsel hoonel oli ette nähtud. Teise paketi raames viiakse läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis 1. Kuid välja vahetatakse kõik elamispindade aknad ja need paigaldatakse soojustuse tasapinda. Siinses paketis on arvestatud, et korteritele paigaldatakse aknad, mille kaalutud keskmine U arv paigaldatuna ei ole suurem kui 0,95 W/(m 2 K). Trepikoja aknad võib alles jätta juhul kui arhitektuurses projektis osutub see sobilikuks. Kuid akna liitumisel seinaga tuleb tagada ettenähtud joonkülmasilla väärtus 0,05 W/mK. Seda kas palede lisasoojustamisega, või ka osaliselt akende külgedel osa kivimaterjali eemaldamise abil asendamisega soojustusmaterjaliga. Erinevalt paketist 1 võetakse küttesüsteemis kasutusele tavalised küttekehad. St, et ei tule ka õhuavasid hoone fassaadidel küttekehade taga või kohal. Ventilatsioon elamispindade osal ehitatakse ümber soojustagastusega sundventilatsiooniks. Selle tarbeks koostatakse vastav projektiosa, kus näidatakse ära seadmete asukohad, õhuhaare, väljavise, lõppelementide ja torustike asukohad. Eeldatavasti on võimalik kasutada sissepuhkel seinapealseid soojustuse alla paigaldatavaid torustikke ja väljatõmbel olemasolevat lõõristikku. Seade pööningul. Käesolevas energiaauditis on arvutustes arvestatud järgmiste parameetritega: soojustagastuse temperatuuri suhtarv 80%, SFP 1,7, õhuhulk 1,21 m 3 /s, töö aeg 24/7. Järelküte keskküttelt. Siinses auditi paketis on arvestatud, et sooja tarbevee ettevalmistamisel minnakse üle kaugküttele. Gaasi ja elektriboilerite kasutamisest loobutakse. Selle tarbeks ehitatakse välja sooja tarbevee ringlustorustik ja paigaldatakse vannitubadesse käterätikuivatid (siugtorud). Eeldatud on ringluskadudeks 50% soojuse vajadusest soojale tarbeveele. Saamuti on siin siis eeldatud, et kaugsoojus on suveperioodil piirkonnas olemas. Kui mitte, tuleks kaaluda järgmist paketti (3). Küttesüsteem renoveeritakse samuti kuid kasutusele võetakse tavalised konvektorküttekehad. Investeering ca eurot. Sääst kokku 211. Hoone kogu energiakasutus langeb 46 %. Lihttasuvusaeg 32 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 40 % toetusega 19 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 150 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile C. Neto küttekulu (küttekehadele soojendamiseks) köetava pinna kohta langeb 161-lt kwh/(m 2 a) 43-le kwh/(m 2 a). Kolmanda paketi raames viiakse välispiiretega läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis1. Kuid sarnaselt teises paketis trepikoja akende kohta kirjeldatule, tagatakse ka elamispindade akende ümbruses seinaga ühendusel joonkülmasilla väärtus, mis ei ületa 0,05 W/mK avatäite kaalutud keskmisena. Üldiselt tähendab see akende külgedel ca 5 cm materjali väljalõikamist (NB! Tagada tuleb silluse kandvus) ja asendamist soojustusmaterjaliga, ülaservas min paarisentimeetrise kihi PUR materjalist soojustuse lisamist ja alaservas veepleki aluse täitmist soojustusmaterjaliga. Lisaks täiendatakse ventilatsioonisüsteemi väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga, mille abil võetakse väljatõmmatavast õhust soojus ja antakse soojuspumba abil kas küttele või sooja tarbevee soojendamiseks. Investeering ca eurot. Sääst kokku 227. Hoone kogu energiakasutus langeb 50 %. Lihttasuvusaeg 27 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 40 % toetusega 16 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 148 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile C. Neto küttekulu (küttekehadele soojendamiseks) köetava pinna kohta langeb 161-lt kwh/(m 2 a) 114-le kwh/(m 2 a). 5

6 Juhul kui on soov muuta siinkirjeldatud pakette, tuleks tellida energiaauditi lisapakett. Siiski olulisi lisavõimalusi näiteks taastuvenergeetikaseadmete vms abil energiakulude alandamiseks pole, põhja-lõunasuunaline viilkatus ei anna just kõige paremaid võimalusi näiteks päikeseenergia kasutamiseks. Kõikide pakettide korral on nõutud tehnoseadmete seadistuste ja mõõdistuste protokollid. Lisaks vähemalt 5 aastane hooldusleping. Lisaks tuleb renoveerimise kavandamisel arvestada ka tehnilise konsultandi teenuse lisandumisega. Tagatud oleks nõuetekohane õhuvahetus ja sisekliima vastaks standardile EVS-EN 15251:2007 ning hoone energiatõhusus vastaks Vabariigi Valitsuse 30. augusti a määruse nr 68 "Energiatõhususe miinimumnõuded" nõuetele, mis sätestab oluliselt rekonstrueeritavatele korterelamutele piiriks energiatõhususarvu ET 180 kwh/m 2 a. (uutel 150 kwh/m 2 a) kõikide pakettide korral. Koonddiagramm: Kulude muutused vastavalt renoveerimispaketile Eur/a Gaas Laenumakse Elektrienergia Kaugküte Praegused kulud Pakett 1 Pakett 2 Pakett 3 Koondtabel: Laenuperiood 20 a Omafinantseering 5% intress 3% Investeering Lihttasuvusaeg Energia kaa- Hinnan- Kuumakse* Kuumaks Algne ET arvu piir- Neto kütte- Ehituskulu Renoveeri toetusega (~ Energiatarbe Sääst lutud eriguline ET m2-le e m2-le omafinant väärtus vaskulu köetava- brutopin- Olulise mispakett laenusumma) toetusega vähenemine kokku kasutus KEK arv kokku pangale Toetus seering tavalt toetusele le pinnale nale rek piir eur a % kwh/(m2a) kwh/(m2a) eur/kuu eur/kuu % eur kwh/(m2a) kwh/(m2a) eur eur hetkel 236 1, ,70 0, ,62 0, ,52 0, *- ei sisalda varasemaid võlgasid ega remondifondi makseid ei enne ega peale renoveerimisi. 1 real sisaldab vaid energia maksumusi sh korterite elekter ja gaas. 6

7 ETA või KEK, kwh/(m 2 a) ET või KEK ET või KEK 120 B 121 ET või KEK 150 C 151 ET või KEK 180 D 181 ET või KEK 220 E 221 ET või KEK 280 F Klass A 281 ET või KEK 340 G ET või KEK 341 H 1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid Säästumeetmete pakett I Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, osaline keldri lae soojustamine Korrastamine, sundväljatõmme Küttesüsteem Renoveerimine kogu ulatuses, värskeõhuradiaatorid Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a Muu Elektritööd Pööning Lisasoojustus Avatäited Vanade akende vahetus Abitegevused Projekteerimine, järelevalve, mõõdistused jms Kokku * Säästumeetmete pakett II Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, osaline keldri lae soojustamine Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a

8 Ventilatsioonisüsteem Soojustagastusega sundventilatsiooniseadmete paigaldus Muu Elektritööd Pööning Lisasoojustus Avatäited Kõikide korterite akende vahetus, paigaldus soojustuse tasapinnas Soe tarbevesi Tsentraalse väljaehitus Abitegevused Projekteerimine, tehn. konsultant, järelevalve, mõõdistused jms Kokku * Säästumeetmete pakett III Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Küttesüsteem Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, akende ümbruses tagamine joonkülmasilla väärtus 0,05 W/mK, osaline keldri lae soojustamine Korrastamine, väljatõmbeõhu soojuspump Renoveerimine kogu ulatuses, värskeõhuradiaatorid Küttesüsteem Renoveerimine kogu ulatuses Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a Muu Elektritööd Pööning Lisasoojustus Avatäited Vanade akende vahetus Soe tarbevesi Tsentraalse väljaehitus Abitegevused Projekteerimine, tehn. konsultant, järelevalve, mõõdistused jms Kokku * *- Kogupaketina. Arvestatud meetme rakendamise uute tasakaalutemperatuuridega ja kogu hoone tarinditega ning tehnosüsteemidega. Arvestatud on 20% energiahindade tõusuga. 8

9 2. Hoone energiakasutuse hetkeseis 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine Hoone asub põhja-lõuna suunaliselt Rakveres 2.2 Hoone üldandmed Aadress Küti 17, Rakvere, Lääne-Virumaa Kasutamise otstarve Muu kolme või enama korteriga elamu Katastritunnus 66301:002:0220 Omandi liik kinnisasi Esmane kasutus 1962 (EHR) Korruste arv 4 EHR kood Trepikodade arv 3 Ehitusalune pind (m 2 ) 708 Suletud netopind (m 2 ) 2521,6 Eluruumide arv 48 Tubade arv 108 Eluruumide pind (m 2 ) 2016,8 Köetav pind kokku (m 2 ) 2172 Köetavate ruumide maht m Elanike/kasutajate arv ~ 74 Kelder Jah Trepikojad on loetud köetavaks pinnaks 9

10 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord. Tööde teostamise aasta Tööde nimetus ja maht Korterite akende vahetus, auditeerimise ajaks ca 92 % Välisuste ja trepikoja akende vahetus 2005 Katusekatte vahetus Hoone üldine olukord on keskmine. Vastab loomulikule amortiseerumisastmele. 2.4 Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte Mõõteseade Tüüp Täpsus Töövahemik Temperatuuri ja niiskuse logger HOBO U RH ±2,5%; temp ±0,35 C % RH C Mõõdistamise eesmärgiks oli ruumide sisekliima vastavuse kontroll nõuetele ja hoone üldise ventilatsiooni taseme hindamine ning küttesüsteemi olukorrast informatsiooni saamine. Loggerit kasutati temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse registreerimiseks. Välistemperatuurid jäid vahemikku 3 kuni + 6 kraadi C. Tulemused on esitatud graafikus Lisas 4.1. Kommentaarid ptk 3.4. Temp, C RH, % DewPt, C keskm 19,8 40,3 5,9 maks 22,7 61,9 11,1 min 10,3 26,2-0, kell 15: kell 16:30 korter 35 (III trepik.i korrus) kell 16: kell 20:40 korter 17 (II trepik. I korrus) kell 20: kell 10:00 korter 28 (II trepik. III korrus) kell 10: kell 16:00 korter 14 (I trepik. IV korrus) kell 16: kell 12:30 korter 39 (III trepik. II korrus) 10

11 2.5 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Põhiline kütteviis Soojuse allikad Kaugküte Soe vesi Küttesüsteemi põhimõtteline lahendus Ühetoru süsteem Korterite soojakulu mõõturid Veevarustuse ja kanalisatsiooni liik Sooja tarbevee valmistamine Toidu valmistamine Ventilatsiooni liik Elektrienergia tarnija Soojuse tarnija Gaasi tarnija Puuduvad Tsentraalne võrk Gaas või elekter elamispindadel Gaas või elekter Loomulik: õhu sissepääs läbi akende ebatiheduste, väljapääs ventilatsioonilõõridest. Eesti Energia AS Rakvere Soojus AS AS Eesti Gaas maagaasivõrk 2.6 Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine Tarbimised Ühik Kaugküte kokku Soojus kütteks Tegeliku aasta kraadpäevade arv Normaalaasta kraadpäevade arv tasakaalutemperatuuril 4731 Kraadpäevadega korrigeeritud soojatarve Kütteenergia eritarbimine köetava pinna kohta Gaasi kulu m³/a Gaasi erikulu 7,2 Elektrienergia tarbimine kokku 86,7 87,96 96,9 Eritarbimine köetava pinna kohta kokku 39,9 40,5 44,6 Tarbevesi m³/a Tarbevee eritarbimine eluruumide pinna kohta 0,97 m³/(m²a) Sooja tarbevee tarbimine köetava pinna kohta aastas Kaugkütte hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal Gaasi maksumus koos käibemaksuga auditi tegemise ajal Elektrienergia hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal 23,3 63,0 45,0 125 kwh/(m²a) eur/mwh eur/mwh eur/mwh Küttesoojuse eritarbed köetava pinna kohta on keskmisena sarnased või veidi suuremad võrreldes teiste sama tüüpi ja samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Küttenergia kasutamise parandusettepanekud on toodud pakettidena auditi esimeses peatükis. Trend kerges kasvus. 11 Cd Cd kwh/(m²a) kwh/(m²a) kwh/(m²a)

12 Elektrienergiat kasutati põhiliselt valgustuseks ja seadmete käitamiseks ning osaliselt sooja tarbevee valmistamiseks. Eritarbed köetava pinna kohta on keskmisena veidi suuremad võrreldes sama tüüpi ja samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Põhjuseks osaliselt elektri kasutamine sooja tarbevee valmistamiseks. Hinnanguliselt 71%. Elektrienergia kasutamine sooja tarbevee valmistamiseks ei ole soovitatav. Ptk-s 1 on teises ja kolmandas säästumeetmete paketis soovitused minna üle tsentraalsele sooja tarbeveesüsteemile. Elektrienergia kasutus, millest on eemaldatud suvekasutus ja kasutus soojale tarbeveele, on arvestatud hoone energiabilansis utiliseeritavate vabasoojuste hulka. Tarbimised muutlikud vaadeldud aastate lõikes. Gaasi kasutati toidu valmistamiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. Erikulud sarnased teiste analoogilise kasutustüübiga hoonetele kui arvestada seda, et osa sooja vett tehti elektriboileritega. Tarbimine suhteliselt stabiilne. Tarbevee erikulud on sarnased teiste analoogiliste hoonetega. Tuleks jälgida, et sooja tarbevee seadetemperatuur oleks 55 ºC. Sellest madalamatel temperatuuridel tekib oht Legionella bakterite vohamiseks. Sooja tarbevee valmistamiseks kulunud energiat ei arvestata hoone soojusbilansi arvutustes küttele, sest eeldatakse, et kogu tarbevee kasutamine ja valmistamine ei mõjuta hoone vabasoojust. Muud soovitused tarbeelektri, gaasi ja tarbevee soojendamiseks kuluva energia kokkuhoiul on üldised - kasutada tuleks säästlikke seadmeid ja jälgida nende korrasolekut. 2.7 Hoone soojusbilanss Piire Soojuskadu piirdetarindites Sooja vee valmistamine koos kadudega Energia kulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks Mõõdetud kulu Arvutatud kulu Välisseinad k põrandad 34 Katus 41 Avatäited 71 Kokku: Mõõdetud aasta soojatarbe kulu küttele on korrigeeritud kraadpäevadega. 12

13 Mõõdetud kogukulu 405 Tasakaalutemperatuur hoones 17,6 C Arvutatud kogukulu 405 Soojuskadu läbi piirete 2287 Energiakulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks 63 Sooja vee Valmistamine 55 71% 15% 14% Piirdetarindite soojuskaod on leitud arvutuslikul meetodil. Õhuvahetuskordajaks on kasutatud antud hoonele 0,30. Sooja tarbevee valmistamine gaas või elekter elamispindadel. 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus 3.1 Hoone piirdetarindid Summeeritud andmed hoone piirdetarindite kohta esitatakse järgnevas tabelis: 13

14 Enne renoveerimist (tb=17,6 C) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett I (tb=15,7) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett II (tb=9,7) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett III (tb=15,6) Sisetemperatuur 20,5 C Piirdetarind Materjal/tüüp Olukord Pindala m² Hinnanguline U väärtus W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod Parendusmeetmed Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst põhiliselt 2x Uus aken Rahuldav 347 1,50 59 Vahetus ei renoveerita , ei renoveerita 51 8 selektiivklaaspakett Välisuksed Metall Rahuldav 13 1, ei renoveerita 2 0 ei renoveerita 1 1 ei renoveerita 2 0 Lisasoojustamine Välisseinad Tellismüüritis Lisasoojustamata , , , , cm Vana aken 2 kordne aken, puitraam Keskmine 32 2,80 10 Vahetus 0, , , Sokli 1 korruse põrand r/b paneel keldri kohal Keskmine 600 0,50 34 lisasoojustamine, osaline keldri lae 0, , , soojustamine Katus, pööning r/b paneel+ viilkatus Lisasoojustamata 600 0, , , , Kokku

15 3.2 Küttesüsteem Osa nimetus Kirjeldus Ettepanekud ja parendusmeetmed Soojasõlm Plaatsoojusvaheti - Soojussõlme ja torustike soojusisolatsioon Keskmine Korterite soojusmõõtjad Puuduvad Ei soovita Võimalusel parandada Küttetorustikud Teras Vahetada koos küttesüsteemi täieliku renoveerimisega. Küttesüsteemi tasakaalustatus Jah Teostada uus tasakaalustamine kui küttesüsteemi terviklik renoveerimine lükkub kaugemasse tulevikku Küttekehad Kütte ja tarbevee parendamise seadmed Põhiliselt termostaatideta malm N/A Küttesüsteemi täielikul vahetamisel soovitatav kasutusele võtta konvektortüüpi küttekehad või värskeõhuradiaatorid vastavalt pakutud pakettidele Soovitatav kasutada Sääst küttesüsteemi renoveerimisest 1.Automaatne soojussõlm hoones utilisatsioonitegur η 0,5 2.Automaatne soojussõlm hoones + radiaatorite automaatsed (kas termostaatide või ajamitega) reguleerventiilid : utilisatsioonitegur η 0,7. Köetav pind on 2172 m 2. Sääst ümberehitusest, kui investeeringu suurus on eur, soojuse hind 63 eur/mwh. Kogu kütteks kasulikku vabasoojust on korterelamus aastas 53 kwh/(m 2 a). Sellest saame kätte automaatse soojussõlme puhul 53 x 0,5 = 26,5 kwh/(m 2 a). Radiaatorite termostaatventiilide korral 53x 0,7 = 37,1 kwh/(m 2 a). Lisaks kättesaadav vabasoojus on 37,1 26,5 = 10,6 kwh/(m 2 a). Aastas saadav sääst on 2171 x 10,6/1000 = 23,0. Säästuväärtus on 23 x 63 = 1450 eur/a. Tasuvusaeg: / 1450 = 34 aastat. Meetme eluiga ca 20 aastat. Ehk siis lihtsalt küttesüsteemi renoveerimine ei ole majanduslikult kuigi otstarbekas. Välja arvatus selles osas, et nii on võimalik tagada kõikides korterites ettenähtud sisetemperatuurid. Kuid tuleks kindlasti see ette võtta koos suuremate rekonstrueerimistega, et tagada küttesüsteemi soojus-väljastuse vastavus uuenenud olukorraga välispiirete ja õhuvahetuse suhtes. 15

16 3.3 Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus. Gaasivarustus Külm tarbevesi saadakse tsentraalsest veevõrgust. Soe tarbevesi valmistatakse kas elektri- või gaasiboileriga elamispindadel. Olmekanalisatsioon juhitakse tsentraalsesse kanalisatsioonivõrku. Hoone on ühendatud elektrivõrguga läbi Elering AS võrguettevõtja ja Eesti Gaas AS maagaasivõrguga. Hoone tehnosüsteemid on rahuldavas korras. Tuleks jälgida, et elektrienergia ja gaasi hoonesisene jaotamine ja kasutamine oleks ohutu. Vanad seadmed tuleks üle kontrollida või vahetada välja. Kui peale renoveerimisi jääb alles gaasipaigaldis, tuleks selle kohta tellida eraldi gaasiaudit. 3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima Ventilatsioonisüsteem on ehitusaegne ja loomuliku tõmbega. Välisõhu juurdevool toimub akende ebatiheduste kaudu ja tuulutuse kasutamisega. Uute akendega korterite omanikud peaksid kasutama mikrotuulutust rahuldava sisekliima tagamiseks. Samuti tuleb kanda hoolt, et ventilatsiooni lõõrid oleksid puhtad ja renoveerimiste käigus neid ei suletaks. Ümberehituste käigus ei tohi unustada, et vannitubade uste alune pilu on ventilatsiooni toimimiseks vajalik. Uue ukse paigaldamisel tuleks loobuda lävepakust või paigaldada ukse alaossa rest. Käitumisharjumise osas oleks soovitus elanikel arvestada ruumide tuulutamisel asjaoluga, et õhuvahetuse intensiivsus sõltub suurel määral sise ja välistemperatuuri vahe suurusest. See tähendab, et mida külmem on ilm, seda vähem peab tuulutama. Samuti sõltub loomuliku ventilatsiooni intensiivsus kõrguste vahest. See tähendab, et viimase korruse korterites oleks normaalse õhuvahetuse tagamiseks soovituslik kasutada väljatõmbe ventilaatoreid. Sisekliima kontrollmõõdistamised näitasid, et üldine õhuvahetuse tase mõõdistatud korterites oli keskmisena rahuldav. Soovituslik suhtelise õhuniiskuse (RH) tase kütteperioodil on 35%-45%. Mõõdistamisperioodil jäi keskmiseks RH tasemeks ca 40,3 %. Kuigi osadel juhtudel ületasid tasemed ka 50%. Probleeme võib esineda hoone välisnurkades, eriti viimasel korrusel kohtades kus asuvad külmasillad- akende ümbrused jms. Sisekliima ankeetküsitluse järgi suuremaid hallituseprobleeme siiski ei esinenud. Hallituse tekke oht väheneb veelgi kui isoleerida soojuslikult veelgi paremini välispiirded, likvideerida külmasillad ja/või parandada ventilatsiooni toimimist. Välisseinte parema isolatsiooni korral ja kvaliteetsete akende kasutamise korral kasvab ka inimestel soojuslik mugavus välispiirete läheduses. Sel juhul on võimalik alandada veelgi sisetemperatuure, mis omakorda võimaldab lisasäästu küttekuludes. Keskmiseks arvutuslikuks (kaalutud keskmiseks) sisetemperatuuriks kütteperioodil on kasutatud 20,5 C. Mõõdistatud keskmine oli veidi madalam kuid esimeses mõõdistatud korteris oli loggeri asukoht ilmselt veidi ebaõnnestunult valitud. Siiski temperatuurid just kõrged ei olnud, seda kinnitas ka inimeste hinnangud sisekliimaaankeetides. See tähendab, et küttesüsteemi olukord on hoones ebarahuldav ja vajab kiiresti renoveerimist. Eeldatakse, et keskmine sisetemperatuur hoones peale renoveerimisi ei muutu. Kuid samas ei leidu ka madalama temperatuuriga hoone osi. Välja arvatud trepikojad, kus eeldataksegi madalamat sisetemperatuuri. Antud hoone keskmise puhul iga kraad, mis on sellest suurem või väiksem vastavalt kas suurendab või vähendab soojusenergia kulu kütteks keskmiselt ca 28. Säästumeetmete pakettides on soovitatud võtta kasutusele erinevad meetmed ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. Säästumeetmete paketis 1 on soovitatud võtta kasutusele värskeõhuradiaatorid ja väljatõmbeventilaatorid ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. See 16

17 suurendab küttekulu välisõhu soojendamisel ruumitemperatuurini. Ehk siis hoones tervisliku sisekliima saavutamine lihtsamate meetoditega on pikemas perspektiivis kulukas. Teises ja kolmandas säästumeetmete paketis on soovitatud võtta kasutusele soojatagastusega ventilatsiooniseadmed. Saadavad säästud ja sellega seonduv on hinnatud energiasäästupakettides peatükis Lisad 4.1 Sisekliima mõõdistustulemused Sisekliima mõõdistustulemused RH-% ; T-C Temp, C RH, % Dew Pt, C 4.2 Energiatarbimised ja jaotused 400 Kütteenergia kasutamine ostetud küte kraadpäevadega korrigeeritud tarbimine

18 m3/a Külma tarbevee kasutamine m3 2000,0 1500,0 1000,0 500,0 Gaasi kasutamine , Elektrinergia tarve ja jaotumus aastate lõikes 120,0 Energiakasutuse jagunemine 100,0 80,0 60,0 40,0 20,0 Elekter soojale tarbeveele Muu elekter Üldelekter Elekter 22% Kaugküte 75% Gaas 4% 0, Illustreerivad fotod Treoikoja aknad Otsasein Gaasi sisend Soojasõlm 18

19 Küttepüstik Veetorustikud Pandus, keldri aknad Peasissekäigud Maja ots vastu teist Keldri sissepääsud Elektripaigaldise olukord trepikojas Küttekeha ja ühendus 19

20 4.4 Tasakaalutemperatuuride leidmine Tasakaalutemperatuur on temperatuur, milleni tõstetakse temperatuur küttesoojuse arvelt. Edasine temperatuuri tõus toimub vabasoojuse (päike, inimesed, seadmed) abil. Enne renoveerimist, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 2,53 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 0,55 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,31/h Erisoojuskaod kokku H 3,07kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 53,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatideta küttesüsteem. 0,5 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 26,7 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 8,8 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 2,9 C Tasakaalutemperatuur t B 17,6 C Peale renoveerimist, pakett 1, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 1,1 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 1,46 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,81/h Erisoojuskaod kokku H 2,56kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 53,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 37,4 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 12,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 4,8 C Tasakaalutemperatuur t B 15,7 C Peale renoveerimist, pakett 2, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 0,88 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 0,27 kw/ C Õhuvahetuse kordarv (küttekehadelesoojendamiseks) 0,151/h Erisoojuskaod kokku H 1,15kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 53,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 37,4 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 12,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 10,8 C Tasakaalutemperatuur t B 9,7 C Peale renoveerimist, pakett 3, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 1,07 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 1,46 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,81/h Erisoojuskaod kokku H 2,52kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 53,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 37,4 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 12,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 4,9 C Tasakaalutemperatuur t B 15,6 C 20

Rakvere Koidula 9 energiaaudit

Rakvere Koidula 9 energiaaudit Tellija: Korteriühistu Rakvere Koidula 9 (108010959) Aadress: L. Koidula 9, Rakvere 44314, Lääne-Virumaa Tellija kontaktisik: Jaanika Link Telefon: 5533515 e-post: l.koidula9@gmail.com KOIDULA 9, RAKVERE

Rohkem

Tartu mnt 39 energiaaudit

Tartu mnt 39 energiaaudit Tellija: KÜ Tartu mnt. 39 (80160574) Aadress: Tartu mnt 39, Tallinna linn, Harju maakond, 10115 Tellija kontaktisik: Urmas Murre Telefon: 5034893 e-post: info@majaabi.ee TARTU mnt 39 ENERGIAAUDIT 4-KORRUSELINE

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

tja_juhend_2019_n2idukas

tja_juhend_2019_n2idukas Juhendmaterjal eluhoonete arvutuslike energiamärgiste kontrollimiseks Arvutuslik energiamärgis on kohustuslik projekteeritava uue hoone või oluliselt rekonstrueeritava hoone puhul. Energiamärgis väljastatakse

Rohkem

Slide 1

Slide 1 KOV-dele suunatud meetmed Lauri Suu 15.04.2016 Rekonstrueerimise toetus Struktuurivahenditest perioodiks 2014-2020 planeeritud 102 mln Taotleja - enne 1993 ehitatud elamus moodustatud korteriühistu (vähemalt

Rohkem

5

5 Energiatõhususmeetmed lähtudes Total Concept metoodikast Etapp 3 Järelmonitooring Dokument koostatud:, Riigi Kinnisvara AS Versioon: 1 : This document has been developed as part of the project The Total

Rohkem

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopilt OÜ 02.12.2014 2 Millest räägime? Hoonetes soojusenergia

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel

Rohkem

Soojussääst ja ventilatsioon.doc

Soojussääst  ja ventilatsioon.doc Soojussääst ja elamu ventilatsioon. Soojusenergiahinna pidev kallinemine sunnib nõukogudeaegsete elamute korteriühistuid soojuse säästmisele, mõningail juhul ka odavama soojusallika otsingule. Kuigi käesoleval

Rohkem

LISA 1 projekteerimise töövõtulepingule nr : XXX Aadress: Rohu 4 Jõgeva Palume tagasisidet hiljemalt 06. juuniks Pr

LISA 1 projekteerimise töövõtulepingule nr : XXX Aadress: Rohu 4 Jõgeva Palume tagasisidet hiljemalt 06. juuniks Pr Palume tagasisidet hiljemalt 06. juuniks 2018 info@brphaldus.ee, 5569 9674. Projekteerimise lähteülesanne ja töövõtumaht Eskiisprojekti eesmärk Vajadus puudub Eskiisprojekt Eelprojekt Eelprojekti eesmärk

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kuidas planeerida ühistu renoveerimise finantseerimist Mirja Adler SA KredEx 9.12.2011 Mis on KredEx? Finantsasutus, mis: Aitab eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda

Rohkem

ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Aud

ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Aud ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Auditeerija: Helioest OÜ, reg. nr. 11352009 MTR registreering:

Rohkem

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord Lisa 7 Esitatud.. a. 1 KASUTUSTEATIS

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT I 2009, 45, 301 Vabariigi Valitsus

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT I 2009, 45, 301 Vabariigi Valitsus Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.09.2009 Avaldamismärge: RT I 2009, 45, 301 Energiatõhususe miinimumnõuded muutmine Vastu võetud 27.08.2009 nr 146

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis

Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 2 ÜLEVAADE KOGU RIIGI HOONETEST... 2

Rohkem

MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüste

MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüste MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüsteemid 3-aastane tasuvusaeg kui uuendate oma ühetorusüsteemi

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn,

K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn, K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn, Ümera tn 11 KÜ Staadium: Põhiprojekt Projekteerija:

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja Puiduosakond Kaidar Kenk STAŽEERIMINE ETTEVÕTTES PVH EHITUS ARUANNE Juhendaja Reio Treier Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus... 4 I peatükk... 6 SILS- tehnoloogia tutvustus...

Rohkem

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse Võru Linnavolikogu 08.06.2016 määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Osa IV Võrukivi võrgupiirkond

Rohkem

Majandus- ja taristuministri a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LISA 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud ener

Majandus- ja taristuministri a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LISA 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud ener Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LIS 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine

Rohkem

Hoonete sisesed ja välised süsteemi lahendused soojuspumbaga hoonete kütteks ja soojavee tootmiseks

Hoonete sisesed ja välised süsteemi lahendused soojuspumbaga hoonete kütteks ja soojavee tootmiseks Korterelamute renoveerimisel saavutatav rahaline ja energia sääst Lembit Ida Bravaoberg OÜ 1.Sissejuhatus 1.1. Korrusmajade energeetilist olukorda määravad dokumendid Energiamärgis Energiamärgise arvutamisel

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

document

document Kortermajade sisekliima ja Click to edit ventilatsioon Master title style Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Kortermajade ventilatsiooniuuringud 2014 Sissejuhatus Hoonete sisekliima Kortermajade ventilatsioonisüsteemid

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Makro Eesti majandusest Renoveerimislaenu kogemused Rakvere 05.02.2019 Janis Pugri Swedbank Korteriühistute valdkonnajuht Swedbank Laenud ja hoiused 2002-2018 hoiused kollane, laenud oranš, hall joon laenude

Rohkem

EVS_812_8_2011_et.pdf

EVS_812_8_2011_et.pdf EESTI STANDARD EHITISTE TULEOHUTUS Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus Fire safety constructions Part 8 Fire safety high-rise buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard: on koostatud esmakordselt,

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

läbi r helise akna o Saku v a l d Energiatarve ja passiivmajad

läbi r helise akna o Saku v a l d Energiatarve ja passiivmajad läbi r helise akna o Saku v a l d Energiatarve ja passiivmajad Maja energiatarve Enamikus majapidamistes moodustavad küttearved olulise osa igakuistest väljaminekutest ning gaasi- ja õlihinna pideva tõusu

Rohkem

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN 12101-2 Suitsu ja kuumust eemaldavate ventilatsioonisüsteemide ehk suitsueemaldusluukide eesmärk

Rohkem

Käesolev joonis on Kuubik Projekt OÜ intellektuaalne omand. Joonise muutmine ja mittesihtotstarbeline kasutamine autori loata keelatud. Preet Russak t

Käesolev joonis on Kuubik Projekt OÜ intellektuaalne omand. Joonise muutmine ja mittesihtotstarbeline kasutamine autori loata keelatud. Preet Russak t 0 :50 KOKKU 2. Suitsulõõrid on joonistele kantud tinglikult, võttes aluseks 956. aastal koostatud mõõdistuse. I korruse põhiplaan 2 2,0 m² 3 Riidekapp,0 m² 4 -duširuum 3, m² KOKKU 27,6 m² 4 Duširuum 5

Rohkem

KÄSKKIRI nr Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse andmise tingimuste kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse 63 lõike 1 a

KÄSKKIRI nr Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse andmise tingimuste kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse 63 lõike 1 a KÄSKKIRI 13.10.16 nr 16-0293 Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse andmise tingimuste kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse 63 lõike 1 alusel ja kooskõlas Riigikogu 15. juuni 2009. a otsusega

Rohkem

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc PAIGALDAMINE KASUTAMINE HOOLDUS SUUREMAHULISED 500-3000 L VEEBOILERID Need on sukel-ja keraamilise küttekehaga elektrilised veesoojendid. Võimalikud on variandid kus täiendavalt küttekehale on ka kesküttesüsteemiga

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12 4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx Keskne platvorm energiateenuste arendamiseks Estfeed Kalle Kukk Elering AS Strateegiajuht kalle.kukk@elering.ee 27.03.2014 110-330 kv liinid 5223 km kõrgepinge õhuja kaabelliine Ülepiirilised ühendused

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Ventilatsioon toidukäitlemise ruumides

Ventilatsioon toidukäitlemise ruumides SISEKLIIMA JA MÜÜDID Ants Viilup tel. 50 68 151 ants.viilup@mail.ee Mis see on? Variandid: a)ventilatsiooni seade, b)sisekliima seade. Müütide tekke aluseks on enamasti protsessid, mille olemust või tekke

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Päikeseküte

Päikeseküte Päikeseressurss Eestis. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Eesti laiuskraadidel on võimalik kasutada

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800

Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800 Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800 Kuidas isoleerida torustikke kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800? 4 3 2 1 5 2 1 Isoleeritav toru 2 Kivivillast torukoorik ROCKWOOL 800

Rohkem

Sisukord

Sisukord OLEMASOLEVATE HOONETE SISEKLIIMA HINDAMISE JUHEND 2016 OLEMASOLEVATE HOONETE SISEKLIIMA HINDAMISE JUHEND 2016 Autoriõigused: Tallinna Tehnikaülikool, 2016 I Sisukord 1 Sissejuhatus 8 2 Hoone sisekliima

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu vent

7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu vent 7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa 1.1.1 Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu ventilatsioonisüsteemide lahendus põhiprojekti mahus. 1.1.2

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

(Microsoft Word \334ldosa.docx)

(Microsoft Word \334ldosa.docx) OSA 1 - ÜLDOSA SISUKORD 1.1. SISSEJUHATUS... 2 1.2. ÕIGUSAKTID JA NORMATIIVID... 2 1.3. PROJEKTEERIMINE JA UURINGUD 2 1.4. ÜLDISED PÕHIMÕTTED... 3 1.4.1. Tellija eesmärk... 3 1.4.2. Energiatõhusus ja keskkonnasäästlikkus

Rohkem

PowerPoint-esitys

PowerPoint-esitys 26.4.2019 1 Ettevõtte tutvustus tooted Korrusmajad tsentraalne ventilatsioon Paus KAIR mõõdistusprogramm Tatu Hartikainen tegevjuht Oy Pamon Ab:s 25 aastat ventilatsiooni-; paigalduses, projekteerimises,

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1 Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015 Avade ruumivaruobjektid Õige asukoht. Mõõdud, projekteerimisala, abs. kõrgus. Läbiviigud Õige asukoht ja toode. Torude materjal ja mõõdud, abs. kõrgus. Tarkvara välised nn "enda poolt modelleeritud 3D-objektid"

Rohkem

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L SELETUSKIRI ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON Võistlustöö KUKERPALL kontseptsiooniks on lihtsad ja kompaktsed hoonemahud, mis on funktsionaalselt seotud ümbritseva välialaga. Rahuliku ja orgaanilise keskkonna

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc EESTI STANDARD VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Water supply systems outside buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 847-3:2003 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.10.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2015 Avaldamismärge: RT I, 07.10.2014,

Rohkem

Microsoft Word - MEG09_kayttoohje_EST.doc

Microsoft Word - MEG09_kayttoohje_EST.doc Enne seadme kasutamist loe tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ning seadet kasutades järgi kõiki loetud juhiseid. Hoia kasutusjuhend hilisemaks vajaduseks alles. SOOJAPUHUR Kasutusjuhend Originaaljuhendi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

Microsoft Word - KKM_ _m25_Lisa3

Microsoft Word - KKM_ _m25_Lisa3 Keskkonnaministri 11. juuli 2012 määruse nr 25 Fluoritud kasvuhoonegaase ja osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite ning käitlemistoimingute registri põhimäärus

Rohkem

Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE

Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE Devilink PR Pistikuga relee Paigaldusjuhend EE devireg 550 22.0 22.0 devireg 550 1. Kasutamine Devilink PR Devilink PR (Pistikuga relee) on seade kütteseadmete või muude elektriseadmete sisse/välja lülitamiseks

Rohkem

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING Maakasutuse-, arhitektuuri- ja haljastusnõuded üldplaneeringus Tartu linna kogemus Indrek Ranniku Tartu Linnavalitsuse LPMKO üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek.Ranniku@raad.tartu.ee kolmas

Rohkem

EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018

EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018 EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018 SISSEJUHATUS Ehitusseadustiku 13 lg 3 alusel on majandus-ja taristuminister kehtestanud nõuded ehitusprojektile. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täita majandus-

Rohkem

Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on

Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine 2014-001 Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on koostatud kliendi poolt 01.01.2014 saadetud arhitektuursete

Rohkem

AE_3

AE_3 EELPROJEKT ASUKOHASKEEM AS-4-0 Joonis AS-0 R00 Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant TINGMÄRGID REKONSTRUEERITAV HOONE R00 B. Musta A. Altküla R. Varul 30.0.03 MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1 Jooniste nimekiri Joonise nr 6_EP_R-0-0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-7-0 6_EP_R-7-0 Joonise

Rohkem

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei

PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage sei PAIGALDUSJUHEND DUŠINURK VESTA 1. Enne paigaldustööde alustamist veenduge, et elektrikaablid, veetorud vms ei jääks kruviaukude alla! 2. Puhastage seinad ja põrand enne dušinurga paigaldamist! 3. Kasutage

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi

Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi 2015 1 Kokkuvõte. Ridala vald on tegelenud regulaarselt soojusmajanduse arendamisega, koostatud on eelnevalt 2 väga põhjalikku

Rohkem

Microsoft Word - Nõva SMAKi täiendus 2.docx

Microsoft Word - Nõva SMAKi täiendus 2.docx Pilvero OÜ NÕVA VALLA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA 2016 2028 täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 Nõva-Tallinn 2018 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö alusel

Rohkem

Microsoft Word - Lisa1 , Eramu piirded _LK1-7_.doc

Microsoft Word - Lisa1 , Eramu piirded _LK1-7_.doc Lisa 1 Kasutatud sümbolite seletused: Sümbol :Max :Min :Average Seletus Pildil märgitud punkti(sp) temperatuur Pildil märgitud piirkonna (Ar) maksimaalne temperatuur Pildil märgitud piirkonna mnimaalne

Rohkem

Microsoft Word - Puhja SMAK docx

Microsoft Word - Puhja SMAK docx Pilvero OÜ Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2026 täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 2018 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö

Rohkem

Ecodan_broshyyr-2017_KLS.indd

Ecodan_broshyyr-2017_KLS.indd ÕHK-VESI-SOOJUSPUMP ÜLIMALT EFEKTIIVNE MADAL MÜRATASE KÜTMINE GARANTEERITUD VÄLISTEMPERATUURIL KUNI -28 ºC A ++ TÄIUSLIK SÜSTEEM KÜTMISEKS JA SOOJA TARBEVEE TOOTMISEKS www.kliimaseade.ee Kulutused elektrile

Rohkem

RUUMIKAART KABINET (kuni 6 töökohta k.a) 1. SISEKLIIMA Sisekliimaklass Sisekliimaklass 2 vastavalt standardile EVS-EN Õhuvahetus Tsentraalne soo

RUUMIKAART KABINET (kuni 6 töökohta k.a) 1. SISEKLIIMA Sisekliimaklass Sisekliimaklass 2 vastavalt standardile EVS-EN Õhuvahetus Tsentraalne soo RUUMIKAART KABINET (kuni 6 töökohta k.a) Sisekliimaklass Sisekliimaklass 2 vastavalt standardile EVS-EN 15251 Tsentraalne soojustagastiga ventilatsioonisüsteem, üldjuhul konstantse õhuhulgaga. Suvisel

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

(9) Dmitri Tiško, Marko Ründva Finnlog OÜ Keemia 4, Tallinn Tellija: Finnlog OÜ Tellimus: Kontaktisik: Raigo Salong PROJ

(9) Dmitri Tiško, Marko Ründva Finnlog OÜ Keemia 4, Tallinn Tellija: Finnlog OÜ Tellimus: Kontaktisik: Raigo Salong PROJ 154166-1 1(9) Dmitri Tiško, Marko Ründva 8.1.2016 Finnlog OÜ Keemia 4, Tallinn Tellija: Finnlog OÜ Tellimus: 27.11.2015 Kontaktisik: Raigo Salong PROJEKTEERITUD PIIRDEKONSTRUKTSIOONIDE AKUSTILINE HINNANG

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem