Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse
|
|
- Eve Uustalu
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Osa IV Võrukivi võrgupiirkond Tallinn 2016 Meie oskused on Teie edu! Võru Linnavalitsus ÅF-Consulting AS Jüri tn 11 Akadeemia tee 21/ Võru Tallinn Tel Tel
2 Sisukord Kokkuvõte Soojusvarustussüsteemide üldiseloomustus Katlamaja Kaugküttevõrk Soojustarbijad Soojuse tootmine ja tarbimine Soojuse tarbimine Võrukivi katlamaja soojustoodangud Võrukivi katlamajas kasutatavad kütused Koormusgraafikud Perspektiivne soojuse tarbimine ja toodang Arendusvariantide analüüs Võrukivi võrgupiirkonna arendamise variandid Variant 0: Säilib senine soojusvarustuse süsteem Variant 1: Olemasoleva soojustorustiku renoveerimine Variant 2: Võrukivi Tehnopargi ühendamine kaugküttevõrguga Soojusvarustuse arendamise variantide majanduslik hinnang Majandusarvutuste metoodika Majandusarvutuste lähteandmed ja tulemused Senise soojusvarustuse süsteemi säilitamine Olemasoleva torustiku renoveerimine Võrukivi Tehnopargi ühendamine Võrukivi võrgupiirkonnaga Majandusarvutuste kokkuvõte Soovituslik tegevuskava Võrukivi võrgupiirkonna arendamiseks Lisa 1. Võrukivi kaugküttevõrgu plaan Lisa 2. Võrukivi kaugküttevõrgu skeem
3 Kokkuvõte Võrukivi võrgupiirkonna tarbijaid varustatakse soojusega Danpower Eesti AS-ile kuuluvast katlamajast. Katlamajas on kolm katelt: 1,6 MW hakkpuiduga köetav katel ning 1 MW ja 0,5 MW põlevkiviõliga köetavad katlad summaarse väljundvõimsusega 1,5 MW. Võrukivi katlamaja tehniline seisund on hea. Seega lähitulevikus ei ole vajalik katlamaja rekonstrueerimine. Võrukivi võrgupiirkond on Võru linnas väikseim võrgupiirkond, aastase müügimahuga ligikaudu MWh. Võrukivi võrgupiirkonna kogupindala umbes 0,13 km² ning keskmine tegelik soojuse tarbimise erikoormus on 2,0 MWh/m. Soojuse müügi/tarbimise osatähtsust tarbitud kütuste energiasisalduse kohta iseloomustab kaugkütteahela kasutegur, mis Võrukivi võrgupiirkonnas on aastatel olnud vahemikus 63 65%. Võrukivi kaugküttesüsteemi rekonstrueerimisel tuleks seada eesmärgiks kaugkütteahela kasuteguri tõstmine vähemalt tasemeni vähemalt 70%. Võrukivi kaugküttevõrk töötab vastavalt temperatuurigraafikule 95/55 C. Võrukivi kaugküttetorustik on enamuses renoveeritud ning suhtelised soojuskaod jäävad 15% juurde. Sooja tarbevett valmistatakse Võrukivi kaugküttevõrguga ühendatud hoonete soojussõlmedes. Soojussõlmed on renoveeritud ja heas korras. Võrukivi kaugküttevõrgu küttevee tagasivoolu keskmine temperatuur on aasta külmal perioodil olnud 46 C ja suveperioodil 56 C. Küttevee tagasivoolu kõrge temperatuur näitab mitte piisavat küttevee jahtumist soojatarbijate soojussõlmede sooja tarbevee soojusvahetites. Vajalik on rakendada meetmeid suveperioodil soojusvõrgu tagasivoolu küttevee temperatuuri alandamiseks koostöös soojusettevõtte ja soojatarbijate vahel. Küttevee tagasivoolu temperatuuri alandamine 1 C võrra aasta jooksul vähendab soojusvõrgu absoluutset soojuskadu 0,5 1 C võrra. Seega on siin reserv soojusvõrgu toimimise efektiivsemaks muutmiseks. Võrukivi kaugküttevõrgu kasutusel oleva soojustorustiku kogupikkus on 794 m. Sellest 547 m (68,9%) on maa-alune kahetoruline eelisoleeritud torustik, 137 m (17,3%) maaalune kahetoruline kaugküttevõrk raudbetoonkanalis ja maapealne torustik on 110 m (13,9%). Võru linna Võrukivi kaugküttevõrguga on ühendatud 7 tarbijat (korterelamut). Võrukivi kaugküttevõrgu soojustarbijate a tegelik kaugkütte soojustarbimine oli MWh ning taandatuna normaalaasta kliimatingimustele oli see MWh. Kaugkütte soojust tarbivate korterelamute soojuse eritarbimine suletud netopinna kohta on 145,0 kwh/m 2 a. Võrukivi kaugküttevõrguga ühendatud seitsmest korterelamust neljale on väljastatud energiamärgis, vastavalt kaks D-klassi, üks E-klass ning üks F-klass. 3
4 Prognoosarvutustes on arvestatud soojustarbimise vähenemisega ca 2% aastas seoses korterelamutes renoveerimismeetmete rakendamisega. Aastal 2027 on prognoositav soojuse tarbimine MWh. Kui arvestada ka Võrukivi Tehnopargi võimaliku liitumisega, siis on prognoositav soojuse tarbimine aastal MWh. Kaugküttesüsteemi võimalike variantidena on arengukavas käsitletud senise olukorra jätkumist (variant 0), olemasoleva kaugküttetorustiku rekonstrueerimist (variant 1) ning Võrukivi Tehnopargi liitumist Võrukivi võrgupiirkonnaga (variant 2). Võrukivi kaugküttevõrgu arengu jätkusuutlikkuse kindlustamiseks on oluline uute tarbijate (Võrukivi Tehnopargi hooned) liitumine kaugküttevõrguga (variant 2). Kasutatud majandusarvutuste lähteandmete puhul ei ole variandi 1 kohane investeering majanduslikult tasuv. Soojusvõrgu rekonstrueerimiseks on vajalik investeeringu toetus vähemalt 50% ulatuses. 4
5 1. Soojusvarustussüsteemide üldiseloomustus 1.1. Katlamaja Võrukivi võrgupiirkonna tarbijaid varustatakse soojusega Danpower Eesti AS kuuluvast katlamajast aadressil Silikaadi 19 (vt. joonis 1.1). Katlamajas on kolm katelt (vt. tabel 1.1) 1,6 MW hakkpuiduga köetav katel (joonis 1.4) ning kaks, 1 MW ja 0,5 MW, põlevkiviõliga köetavat katelt (joonis 1.6). Põhikütusena kasutatakse Võrukivi katlamajas alates aastast hakkpuitu. Tipu- ja reservkütuseks kasutatakse põlevkiviõli. Põlevkiviõli kasutatakse ka suveperioodil sooja tarbevee valmistamiseks, kuna hakkpuidu katel on selleks liiga suure võimsusega. Katlad on heas seisukorras ning töötavad pideva personali juuresolekuta. Suveperioodil kasutatakse hoonete sooja tarbevee koormuse katmiseks põlevkiviõliga köetavaid katlaid, hakkpuiduga köetav katel on suvise sooja tarbevee koormuse katmiseks liiga suure võimsusega. Õlikatelde aastakeskmine kasutegur on tavapärasest madalam (alla 80%). Vajalik on rakendada meetmeid õlikatelde kasutamise efektiivsuse suurendamiseks. Tabel 1.1. Võrukivi katlamaja seadmed Katlamaja aadress Võrukivi katlamaja Silikaadi 19 Silikaadi 19 Silikaadi 19 Katel Nr Katelseadmete tüübid Schmid, restpõletus Katelde võimsused MW 1,6 1 0,5 Max töörõhk bar Kasutatav kütus liik Hakkpuit Põlevkiviõli mark C Põlevkiviõli mark C Veepehmendusseade tüüp SM/ETP-3 Soojusvõrgu temperatuuri graafik pealevool ºC tagasivool ºC Soojusvõrgu rõhk pealevool bar 2,5 2,5 2,5 tagasivool bar 1,3 1,3 1,3 Soojusvõrgus ringleva vee kogus m³/h Soojusvõrgu pumbad tüüp AKN-80/2N AL-1081/2 m³/h Lisavee pumbad tüüp CR 2-20 CR 2-20 m³/h 2,5 2,5 Soojusmõõtja katlamajas tüüp Kamstrup Multical 5
6 Katlamaja on varustatud võrgupumpadega AKN-80/2N ja AL-1081/2 (joonis 1.5). Katlamajast väljastatava soojuse kogust mõõdetakse soojusvõrgu tagasivoolu torule paigaldatud soojusmõõtjaga tüüp Kamstrup Multical Ultraflow. Katlamaja tehniline seisund on hea. Joonis 1.3. Võrukivi katlamaja kütuse konveier Joonis 1.1. Võrukivi katlamaja Joonis 1.4. Võrukivi katlamaja 1,6 MW hakkpuidu katel Joonis 1.2. Võrukivi katlamaja kütuse etteandmise süsteem Joonis 1.5. Võrukivi katlamaja võrgupumbad 6
7 Joonis 1.6. Võrukivi katlamaja põlevkiviõli katlad 1 MW ja 0,5 MW 1.2. Kaugküttevõrk Võrukivi võrgupiirkond on Võru linnas väikseim võrgupiirkond, aastase keskmise müügimahuga ligikaudu MWh. Võrgupiirkond asub linna põhjaosas ja 1,5 km kaugusel Kesklinna võrgupiirkonnast. Võrukivi kaugküttevõrgu kasutuses oleva soojustorustiku hoonete väline kogupikkus on 794 m. Sellest 547 m (68,9%) on maa-alune kahetoruline eelisoleeritud torustik, 137 m (17,3%) maa-alune kahetoruline soojustorustik raudbetoonkanalis ja 110 m (13,9%) on maapealne torustik. Ülevaade Võru linna kaugküttepiirkonnast ja kolmest võrgupiirkonnast on esitatud arengukava Osas I Üldosa. Võrukivi soojusvõrgu plaan ja skeem on esitatud lisades 1 ja 2. Koondina on esitatud soojusvõrgu andmed tabelis 1.2. Tabel 1.2. Võrukivi võrgupiirkonna soojustorustiku andmed Maa-aluses Läbimõõt Pikkus Eelisoleeritud kanalis Dn, mm L, m torustik, m torustik, m Maapealne torustik, m Kokku Osatähtsus, % 68,9 17,3 13,9 Võrukivi kaugküttevõrk töötab vastavalt temperatuurigraafikule 95/55 C. Kaugküttevõrgu küttevee peale- ja tagasivoolu temperatuurid sõltuvalt välisõhu temperatuurist aasta osalistel andmetel on esitatud joonisel 2.3. Antud joonisel ei ole näidatud küttevee 7
8 Küttevee temperatuur temperatuure suveperioodil soojuse väljastamisel hoonetesse sooja tarbevee valmistamiseks. Soe tarbevesi valmistatakse kaugküttevõrguga ühendatud hoonete segamistüüpi soojussõlmedes, kuhu on paigaldatud plaatsoojusvahetid. Soojussõlmed olulist renoveerimist ei vaja Välisõhu temperatuur Pealevool Tagasivool Joonis 1.7. Võrukivi kaugküttevõrgu küttevee peale- ja tagasivoolu temperatuurid Välisõhu temperatuuril 0 C on küttevee pealevoolu temperatuur C, välisõhu temperatuuri edasisel langemisel tõstetakse küttevee temperatuuri tavaliselt kuni 90 C-ni. Suveperioodil on küttevee pealevoolu temperatuur C. Soojusvõrgu küttevee tagasivoolu temperatuur on aastal hoonete kütmisrežiimis olnud keskmiselt 46 C, aga suveperioodil 56 C. Selline tagasivoolu temperatuuride olukord viitab halvale küttevee jahutamisel hoonete sooja tarbevee soojusvahetites. Vajalik on hoonete soojussõlmedes meetmete rakendamine soojusvõrgu küttevee paremaks jahutamiseks, nt temperatuuriregulaatorite seadistamine. Selleks on vajalik koostöö kaugkütteettevõtte ja soojatarbijate vahel. Küttevee tagasivoolu temperatuuri alandamine 1 C võrra aasta jooksul vähendab soojusvõrgu absoluutset soojuskadu 0,5 1 C võrra. Seega on siin reserv soojusvõrgu toimimise efektiivsemaks muutmiseks. Võrukivi võrgupiirkonna kogupindalaga on umbes 0,13 km². Kaugküttevõrgu keskmine tegelik soojuse tarbimise erikoormus (aastane tarbimine suhe võrgu pikkusesse) jääb vahemikku 1,95 2,1 MWh/m, mida saab lugeda veel rahuldavaks näitajaks. Soojusvõrgu keskmine suhteline soojuskadu on olemasolevas olukorras 15%, Võrukivi kaugküttevõrk on suures osas renoveeritud, kasutuses on veel 137 m maa-alust halvemas olukorras olevat torustikku, millise asendamine eelisoleeritud torudega maksaks ca 41 tuh eurot. Maapealse torustiku DN65, pikkusega 110 m isolatsioonikihi uuendamine maksaks ca 15 tuh eurot. Sellisel juhul väheneks soojusvõrgu soojuskaod 10 11%-ni soojusvõrgu aastaringse kasutuse korral ja soojusvõrk oleks kogu ulatuses soojuskadude vähendamise seisukohalt renoveeritud. 8
9 2. Soojustarbijad Võru linna Võrukivi kaugküttevõrguga on ühendatud 7 tarbijat (korterelamut). Kõik soojustarbijad on varustatud segamistüüpi soojussõlmedega. Soojuse tarbimist hoonete soojusvarustuseks on hakatud osaliselt mõõtma kaugloetavate soojusarvestitega ja nende paigaldamine jätkub. Ehitisregistri andmetel jääb korterelamute ehitusaasta ajavahemikku Ehitisregistri andmetel on korterelamute summaarne suletud netopind m 2 ning maht m 3. Soojustarbijate lõikes on meil teada aasta soojustarbimise andmed. Võrukivi kaugküttevõrgu soojustarbijate aasta tegelik kaugkütte soojustarbimine oli MWh. Taandades selle normaalaasta kliimatingimustele, saame aastaseks kaugkütte soojusenergia tarbimiseks MWh. Korterelamute soojuse eritarbimine suletud netopinna kohta a andmetele tuginedes on olnud 145,0 kwh/m 2 a. Elanikud on elamuid osaliselt renoveerinud (peamiselt akende vahetus), mis ei ole olnud piisav elamute soojustarbe oluliseks vähendamiseks. Seitsmest korterelamust neljale on väljastatud ka energiamärgis, vastavalt kaks D-klassi (väljastatud a), üks E-klass (2012. a) ning üks F-klass (märgis väljastatud a). Ettepanekud hoonete energiakasutuse vähendamiseks on esitatud arengukava Osas I Üldosa. 3. Soojuse tootmine ja tarbimine 3.1. Soojuse tarbimine Soojuse tarbimise osas käsitleme kolme viimase aasta ( ) igakuiseid tarbimise andmeid. Võrukivi kaugküttevõrku ühendatud tarbijate tegelik soojusenergia tarbimine kuude lõikes perioodil on esitatud tabelis 3.1. Tabel 3.1. Võrukivi kaugküttevõrgu soojustarbijate tegelik tarbimine kuude lõikes perioodil Kuu Võrukivi Keskmine Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August
10 Soojustarbimine, MWh Kuu Võrukivi Keskmine September Oktoober November Detsember Kokku Välisõhu temperatuur on viimastel aastatel olnud erinev a oli keskmisest jahedam ning a, a ja a talv olid keskmisest soojemad. Selleks, et analüüsida soojuse tarbimist erinevate aastate lõikes, on soojustarbimised üle viidud normaalaasta kliimatingimustele. Normaalaasta kliimatingimustele taandamisel kasutame TTÜ teadlaste ja KredExi poolt soovitatud metoodikat ja arvutusvalemit. Kolme viimase aasta tegelikud ja normaalaasta kliimatingimustele taandatud soojuse tarbimised on esitatud tabelis 3.2 ja joonisel 3.1. Tabel 3.2. Kraadpäevade arv ja Võrukivi kaugküttevõrgu soojustarbijate normaalaasta kliimatingimustele viidud soojuse tarbimine perioodil Aasta Kraadpäevad Tarbimine, MWh Tegelik Normaalaasta Keskmine Tabelist 3.2 näeme, et kolme viimase aasta tegelik ja normaalaasta kliimatingimustele taandatud soojuse tarbimine on olnud vastavalt MWh ja MWh. Aasta-aastalt on normaalaastale taandatud soojuse tarbimine Võrukivi võrgupiirkonnas vähenenud Tegelik Normaalaasta Joonis 3.1. Võrukivi kaugküttevõrgu tegelik ja normaalaasta kliimatingimustele üle viidud soojuse tarbimine perioodil
11 Soojustoodang, MWh 3.2. Võrukivi katlamaja soojustoodangud Katlamajas toodetud ja kaugküttevõrku suunatud soojuse kogus koosneb tarbijate poolt tarbitud soojuse kogusest ja jaotuskadudest (soojuskadudest kaugküttevõrgus). Võrukivi katlamaja soojustoodangu osas käsitleme kolme viimase aasta (2013, 2014 ja 2015) igakuiseid soojustoodanguid (vt tabel 3.3). Tabel 3.3. Võrukivi katlamaja soojustoodangud perioodil , MWh Kuu Võrukivi Keskmine Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detssember Kokku Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets Joonis 3.2. Võrukivi katlamaja soojuse tootmine Katlamaja toodangute andmete alusel on koostatud soojuse tegeliku tootmise tulpdiagramm vaadeldavate aastate kohta (joonis 3.2). Sama kuu tegelik soojuse tootmine võib eri aastatel oluliselt erineda. Nii oli aasta märtsis keskmine välisõhu temperatuur 7,3 C ja katlamaja 11
12 Soojustoodang, MWh soojuse toodang 338 MWh ning aastate 2014 ja 2015 märtsis oli keskmine välisõhu temperatuur 3 C ja katlamaja soojuse toodang keskmiselt 240 MWh. Soojuse toodangu/väljastuse analüüsiks on reaalsed aastased soojustarbimised üle viidud normaalaasta kliimatingimustele. Kolme viimase aasta tegelikud ja normaalaasta kliimatingimustele üle viidud soojuse toodangud on esitatud tabelis 3.4 ja joonisel 3.3. Tabel 3.4. Võrukivi katlamaja soojustoodangud normaalaastal, MWh Aasta Kraadpäevad Soojustoodang Tegelik Normaalaasta Keskmine Tegelik Normaalaasta Joonis 3.3. Võrukivi katlamaja tegelik ja normaalaasta kliimatingimustele üle viidud soojuse tootmine Kolme viimase aasta katlamaja soojuse kogutoodang on olnud erinev. Aastal 2013 kui kõige külmemal kütteperioodil on olnud soojuse toodang suurim. Aastal 2014 ja 2015 on olnud tunduvalt soojemad ja ka soojuse toodangud olnud kuni 1,1 korda väiksemad. Tegelik keskmine toodang on olnud MWh. Normaalaastale taandatud soojuse toodangud ei ole olnud oluliselt erinevad, keskmiselt MWh. Kaugkütte katlamaja võimsus ja soojuse toodang sõltuvad välisõhu temperatuurist. Meil on teada a katlamaja tunnikeskmised võimsused ja vastavad välisõhutemperatuurid. Nende andmete põhjal on esitatud võimsuse sõltuvus välisõhu temperatuurist joonisel 3.4. Näeme, et nimetatud sõltuvus on ligilähedaselt lineaarselt võrdeline. Võttes arvesse võrdelist sõltuvust kahe nimetatud suuruse vahel, on võimalik leida lineaarse interpolatsiooni teel katlamaja maksimaalne võimsus nn arvestuslikul välisõhu temperatuuril. Antud juhul on nt välisõhu temperatuuril 25 C katlamaja maksimaalne võimsus 0,8 MW. 12
13 Soojus, MWh Soojustoodang, MWh 0,90 0,80 0,70 0,60 y = -0,0173x + 0,3434 0,50 0,40 0,30 0,20 0,10 0, Joonis 3.4. Võrukivi katlamaja soojuskoormuse sõltuvus välisõhu temperatuurist Joonisel 3.5 on toodud koondandmed soojuse tootmise, tarbimise ja soojuskadude kohta kolmel viimasel aastal. Aasta keskmine suhteline soojuskadu on 15% Soojuse toodang Soojuse tarbimine Soojuskaod Joonis 3.5. Soojuse tootmine, tarbimine ja kadu Võrukivi kaugküttevõrgus Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli Aug. Sept. Okt. Nov. Dets. Tootmine Kaod Joonis 3.6. Võrukivi katlamaja keskmised soojustoodangud ja kaod soojusvõrgus 13
14 Tulpdiagrammilt (joonis 3.6) nähtub, et soojuskaod energiaühikutes jäävad vahemikku MWh ja on maksimaalsed külmematel kuudel ja väiksemad soojematel kuudel. Suhteline soojuskadu jääb kütteperioodil keskmiselt vahemikku 13 16%. Kuude kaupa suhtelised soojuskaod oluliselt ei erine Võrukivi katlamajas kasutatavad kütused Võrukivi katlamajas kasutatakse soojuse tootmiseks alates aastast põhikütusena hakkpuitu seoses hakkpuiduga köetava katla paigaldamisega. Tipu- ja reservkütuseks kasutatakse põlevkiviõli, mis oli katlakütusena kasutusel enne hakkpuidu katla paigaldamist. Kütuste tarbimise andmed Võrukivi katlamajas nii naturaalühikutes kui ka energiaühikutes on esitatud tabelis 3.5. Tabel 3.5. Kütuste tarbimine Võrukivi katlamajas Kasutatud kütus Aastatel tarbitud kütuste kogused Põlevkiviõli, kg Hakkpuit, m Kokku kütus, MWh 2 647, , ,1 Teades katlamajas tarbitud kütuste kogust energiaühikutes ja tarbitud soojuse kogust on võimalik hinnata kogu kaugkütteahela efektiivsust, mida iseloomustab joonisel 3.7 esitatud tulpdiagramm. 100% 80% 60% 40% 20% 0% Tarbimine Kaod Joonis 3.7. Võrukivi kaugküttevõrgu energiabilanss 3.4. Koormusgraafikud Võrukivi võrgupiirkonna soojustarbimise analüüsiks ja koormusgraafiku koostamiseks on meil kasutada aasta ööpäevased soojuse tootmise andmed. Nende alusel saame arvutada katlamaja ööpäevase keskmise soojuskoormuse megavattides ja koostada soojuskoormuse ajalise muutumise graafiku (joonis 3.8) Samale soojuskoormuse graafikule on lisatud ka tegelikud 14
15 Katlamaja soojuskoormus, MW Välisõhu temperatuur Katlamaja soojuskoormus, MW Välisõhu temperatuur välisõhu ööpäeva keskmised temperatuurid, et paremini näitlikustada soojuskoormuse sõltuvust ilmast. Graafikult nähtub, et soojuse tootmine ja tarbimine on otseses sõltuvuses välisõhu temperatuurist. 0,6000 0,5000 0,4000 0,3000 0,2000 0,1000 0, Joonis 3.8. Võrukivi katlamaja a soojuskoormused Iseloomustamaks aasta soojuskoormuste kestvusi joonistame välja katlamaja koormuste alanemise suunas reastatud koormusgraafiku koos välisõhu temperatuuri graafikuga (joonis 3.9). Graafikult nähtub paremini, kui pikal perioodil on tarvis erinevaid soojuskoormusi. Näiteks 0-kraadise välisõhu temperatuuri korral on keskmine soojuskoormus 0,22 0,3 MW ja sellest suuremate soojuskoormuste ajaline kestvus aastas on päeva. Aastal 2015 on maksimaalne soojuskoormus olnud 0,55 MW. 0,60 0,50 0,40 0,30 0,20 0,10 0, Joonis 3.9. Võrukivi katlamaja a soojuskoormuse sõltuvus välisõhu temperatuurist 15
16 Soojuskoormus, MW aasta oli suhteliselt soe. Võrumaa 30 aasta keskmine kraadpäevade arv on 4 242, kuid aastal oli kraadpäevade arv Klimaatiliste tingimustega on vajalik arvestada katlamaja rekonstrueerimisel katelde võimsuste valikul ja soojuse toodangu planeerimisel. Võrukivi katlamaja normaalaasta klimaatilistele tingimustele vastab joonisel 3.10 esitatud soojuskoormuse graafik, mis on koostatud eeldusel, et soojuse toodang (väljastamine soojusvõrku) normaalaastal on MWh. Sel juhul on katlamaja maksimaalne soojuskoormus 0,8 MW. 0,8 0,7 0,6 0,5 0,4 0,3 0,2 0,1 0,0 Biokütus Põlevkiviõli Töötunnid Joonis Võrukivi katlamaja soojuskoormuse graafik 4. Perspektiivne soojuse tarbimine ja toodang Tulevaste perioodide soojuskoormuste planeerimisel peame arvestama järgnevate asjaoludega: soojuse tootmine ja tarbimine normaalaasta kliimatingimustel Võrukivi võrgupiirkonnas; soojuse tarbimise vähenemine seoses korterelamutes rakendatud renoveerimis- ja energiasäästumeetmetega ning elanike arvu kahanemisega; potentsiaalsed uued soojustarbijad. Võrukivi võrgupiirkonnas on ette näha uute soojustarbijate liitumist kaugküttevõrguga. Planeeritav soojustarbija on Võrukivi Tehnopark, mille detailplaneeringu ala asub Võru linna loodeosas, Tallinna mnt ja Ringtee vahelisel ala, ca 1,5 km kaugusel Võru kesklinnast. Planeeringuala moodustavad tootmis- ja/või ärimaa sihtotstarbega kinnistud, mis asuvad ühtlase reljeefiga maa-alal. Kivi tn 23 kinnistul asub ca m 2 ehitusaluse pindalaga ehitusjärgus tootmishoone. Ülejäänud kinnistutel hoonestus puudub. 16
17 Soojustarbimine, MWh Soojustarbimine, MWh Arengukavas on analüüsitud kahte varianti perspektiivse soojuse tarbimisena. Esimene, kus perspektiivsete tarbijate maksimaalne soojuskoormus soojusvõrgu projekti kohaselt on kw ja teine, kui see on 825 kw, arvestades poole väiksemat võimsuskasutust. Tulevikuks prognoositavat soojustarbimist mõjutab oluliselt Võrukivi piirkonna korterelamute soojustarbimine. Seoses korterelamute renoveerimismeetmete rakendamisega tulevikus on ette näha tarbimise vähenemist. Arvutuste aluseks prognoosime elamute soojustarbimise vähenemist igal aastal 2%. Prognoositav soojustarbimise vähenemine on esitatud joonisel 4.1. See on aluseks võetud ka majandusanalüüsil. Prognoosarvutuste kohaselt on oodata soojustarbimise vähenemist Võrukivi võrgupiirkonnas ca 2% perioodil Prognoositav soojuse tarbimine a on MWh. Prognoositav soojustarbimise muutumine arvestades ka perspektiivseid uusi tarbijaid on esitatud joonisel Joonis 4.1. Soojustarbimise prognoos Võrukivi võrgupiirkonnas aastateks perspektiivne kw perspektiivne +825 kw Joonis 4.2. Soojustarbimise prognoos Võrukivi võrgupiirkonnas aastateks arvestades Võrukivi Tehnopargi liitumist kaugküttevõrguga 17
18 5. Arendusvariantide analüüs 5.1. Võrukivi võrgupiirkonna arendamise variandid Kaugküttesüsteemi arendamise võimalike variantidena käsitleme: Variant 0 Jätkub senine soojuse tootmise olukord hakkpuidu kasutamisega põhikütusena ja põlevkiviõli kasutamisega tipu- ja reservkütusena, mis on tavapärase äritegevuse variant. Olulisi renoveerimistöid ei tehta. Variant 1 Olemasoleva soojustorustiku renoveerimine. Variant 2 Võrukivi Tehnopargi hoonete liitumine Võrukivi võrgupiirkonnaga Variant 0: Säilib senine soojusvarustuse süsteem Kaugkütte soojusvarustuse arendamise variantide analüüsimisel on alg- ehk baasvariandiks kaugkütte jätkamine olemasolevast töötavast katlamajast, kus põhikütusena kasutatakse hakkpuitu. Olemasoleva katlamaja baasil on võimalik täielikult rahuldada kaugküttevõrgu vajadused. Katlamaja ei vaja lähitulevikus rekonstrueerimist. Soojusvõrgus soojuskadude vähendamise ja võrgu töökindluse tõstmise eesmärgil on vajalik planeerida soojusvõrgu rekonstrueerimist halvemas tehnilises olukorras olevate torustiku lõikude osas lisaks tavapärasele äritegevusele. Variandi 0 kohaselt jätkub kaugkütteettevõtte tavapärane äritegevus ilma oluliste investeeringuteta. Tavapärast äritegevust mõjutavad ka ettevõttevälised tegurid, näiteks: soojuse müügihinna sõltuvus katlakütustena kasutatavate hakkpuidu ja põlevkiviõli hinnast; soojuse müügi muutused seoses hoonete energiasäästlikumaks renoveerimisega ja uute tarbijate kaugküttevõrku liitumisega; kaugkütte reguleerimise administratiivsed meetodid kui ka poliitilised otsused. Kütuste ja soojuse hinda on käsitletud arengukava Osas I Üldosa p. 3. Kaugküte on administratiivne monopol, kuna soojatarbijatel on olemas alternatiivne valik lokaalkütte näol. Kaugkütte reguleerimise administratiivsed meetodid kui ka poliitilised otsused ei tohi kaugkütteettevõtjal tekitada ebakindlust kaugküttesüsteemi arendamisel, et tagada optimaalselt ehitatud ja stabiilse soojuskoormusega kaugküttepiirkond, mis on võimeline pakkuma pikaajaliselt lokaalsetest lahendustest soodsama hinnaga kaugkütet. Võrukivi võrgupiirkonna stabiilseks ja jätkusuutlikuks arenguks on vajalik soojusvõrgu rekonstrueerimine ja põlevkiviõliga köetavate katelde töö efektiivsemaks muutmine. 18
19 Variant 1: Olemasoleva soojustorustiku renoveerimine Alljärgnevalt on käsitletud Võrukivi kaugküttevõrgu veel rekonstrueerimata torustiku rekonstrueerimist, mis mõjutavad märgatavalt kogu soojusvõrgu soojuskadusid. Variandi 1 korral asendatakse olemasolev magistraaltorustikust (ühenduskohast K1) elamuni Silikaadi 17 suunduv halvas olukorras betoonkanalis olev soojustorustik läbimõõduga DN65 sama läbimõõduga eelisoleeritud torudega torustikuga, pikkusega 137 m ja uuendatakse magistraa l- torustikust (ühenduskohast K2) elamuni Silikaadi 2 suunduv maapealse soojustorustiku DN65 (pikkusega 110 m) halvas olukorras oleva soojusisolatsioon (vt soojusvõrgu skeem lisas 2). Paigaldatava isolatsioonikihi paksus on vähemalt 60 mm. Nimetatud kaugküttevõrgu lõikude rekonstrueerimise hinnanguline soojuse sääst soojuskadude vähenemise arvelt on 120 MWh/a ning kogu soojusvõrgu suhtelist soojuskadu on võimalik vähendada 10 11%-ni. Investeeringu suuruseks kirjeldatud soojusvõrgu lõikude rekonstrueerimisel on hinnatud 56,5 tuhat eurot Variant 2: Võrukivi Tehnopargi ühendamine kaugküttevõrguga Võrukivi Tehnopargi planeeritava hoonestuse soojavarustuse tagamiseks on üheks variandiks soojusvarustus olemasoleva Võrukivi katlamaja baasil. Võrukivi Tehnopargi äri- ja tootmishoonete perspektiivseks ühendamiseks on ette nähtud uue kaugküttetorustiku rajamine, mis ühendatakse Võrukivi katlamaja kollektoriga. Uue soojusvõrgu soojuskandja parameetrid on arvestatud rõhule 6 bar ja temperatuurigraafikule 95/55 C. Koondina on esitatud projekteeritud soojusvõrgu andmed tabelis 5.1. Võrukivi Tehnopargi soojustorustik on projekteeritud eeldatavale maksimaalsele soojuskoormusele kw. Tabel 5.1. Võrukivi Tehnopargi soojustorustiku andmed Läbimõõt DN, mm Pikkus L, m Eelisoleeritud torustik, m 40 27,4 27, ,9 23, ,4 227, ,5 145, ,1 19,1 Kokku 443,3 443,3 Osatähtsus, % 100,0 Võrukivi katlamaja soojuskoormuse kestvusgraafik, arvestades Tehnopargi maksimaalse soojuskoormusega kw, on esitatud joonisel 5.1. Hoonete kütterežiimis on hinnanguliselt võimalik toota kuni MWh soojust. Täiendav toodang Võrukivi katlamajale on MWh. Katlamaja maksimaalne soojuskoormus sel juhul on 2,4 MW. Suvise sooja tarbevee valmistamiseks kasutatakse põlevkiviõliga köetavaid katlaid, kuna hakkpuidu katla võimsus on selleks liiga suur. Talvise tipukoormuse, suvisel ajal ja hakkpuidu katla remondi ajal kasutatakse olemasolevaid põlevkiviõlil töötavaid reservkatlaid. Soojuse toodang põlevkiviõliga on umbes 884 MWh. Olemasolevad põlevkiviõli katlad on võimalik käitada soojusvõrgu minimaalsetel koormustel. 19
20 Soojuskoormus, MW Soojuskoormus, MW 3,0 2,5 2,0 1,5 1,0 0,5 0,0 Biokütus Põlevkiviõli Joonis 5.1. Võrukivi katlamaja soojuskoormusgraafik Tehnopargi maksimaalse koormuse kw lisandumisel On vähetõenäoline, et Võrukivi Tehnopargi maksimaalne soojuskoormus saavutatakse lähima 10 aasta jooksul. Hinnanguliselt eeldame, et kasutatakse 50% maksimaalsest võimsusest ehk siis 825 kw. Hoonete kütterežiimis on võimalik siis soojust toota MWh. Täiendav toodang katlamajale oleks MW. Võrukivi katlamaja soojuskoormuse kestvusgraafik, arvestades Võrukivi Tehnopargi soojuskoormusega 825 kw, on esitatud joonisel ,8 1,6 1,4 1,2 1,0 0,8 0,6 0,4 0,2 0,0 Biokütus Põlevkiviõli Joonis 5.2. Võrukivi katlamaja soojuskoormusgraafik Tehnopargi maksimaalse koormuse 825 kw lisandumisel Katlamaja maksimaalne võimsus sel juhul on 1,62 MW. Suvine soe vesi antakse põlevkiviõli katlaga, kuna hakkpuidu katla võimsus on selleks liiga suur. Talvise tipukoormuse, suvisel ajal ja hakkpuidu katla remondi ajal kasutatakse olemasolevat põlevkiviõlil töötavat reservkatelt. 20
21 Toodang põlevkiviõliga on umbes 543 MWh. Olemasolevad põlevkiviõli katlad on võimalik käitada soojusvõrgu minimaalsetel koormustel Soojusvarustuse arendamise variantide majanduslik hinnang Majandusarvutuste metoodika Majandusanalüüs on teostatud kulude analüüsi metoodika alusel. Analüüsitakse kulude muutumist baasvariandiga võrreldes pärast soojusvarustuse skeemi muutmist ehk investeeringu teostamist. Investeeringute efektiivsuse hindamiseks on kasutatud põhiliselt diskonteeritud rahavoogudel põhinevaid näitajaid ja need on IRR ja NPV. Diskonteeritud rahavoogudel põhinevate näitajate kasutamise tulemused ja Konkurentsiameti piirhinna kinnitamise metoodika baasil arvutatud mõjud soojuse hinnale võivad erineda. Seega saab käesolevas arengukavas soojusvarustuse arendusvariantide majandusarvutusi lugeda suunda andvateks. Majandusarvutuste tulemusena arvutatakse järgmised arendusvariant iseloomustavad näitajad: summaarsed kulud enne investeeringut; soojuse hind enne investeeringut; summaarsed kulud pärast investeeringut; soojuse hind pärast investeeringut; aastane kasum/kahjum pärast investeeringut; ajaldatud tulu väärtus (NPV); tulu sisenorm (IRR); lihtne tasuvusaeg Majandusarvutuste lähteandmed ja tulemused Soojusvarustuse arendusvariantide käsitlemisel ja majandusarvutuste tegemisel on lähte - andmetena kasutatud teadaolevaid andmeid ja eelnevat analüüsi soojuse tootmise ja müügi, energia hindade kohta ning kogemuslikke tulevaste kulude hinnanguid. Soojuse tootmise ja müügi rahaliste kulutuste osas on esitatud ainult andmeid kütuste maksumuse osatähtsuse kohta Konkurentsiameti poolt kinnitatud soojuse piirhinnas või tegelikus hinnas. Andmed muude soojuse hinnakomponentide kohta konkreetse käitaja puhul on konfidentsiaalsed. Majandusarvutustes on lähtutud investeeringu finantseerimisest laenurahadega. Laenu tagasimaksmine toimub nn. annuiteetlaenuna ehk võrdsete aastamaksetena. Majandusarvutuste variantides on arvestatud ka eeldatava kuni 50% lise investeeringu toetusega. 21
22 Suhteline soojuse hind Senise soojusvarustuse süsteemi säilitamine Soojusvarustuse arendusvariantide majandusliku hinnangu baasvariandi (praegune olukord - variant 0) puhul on lähtutud kaugküttesoojuse piirhinnast 55,27 /MWh. Muud soojuse müügihinna komponendid on käsitletud summaarselt koondnimetusega Kulud kokku. Baasvariandi lähteandmed on esitatud tabelis 5.2. Tabel 5.2. Majandusarvutuste lähteandmed. Baasvariant Näitaja Ühik Väärtus Soojuse toodang (hakkpuit) MWh Soojuse toodang (põlevkiviõli) MWh 391 Soojuse toodang kokku MWh Soojuse müük MWh Omatarve MWh 88 Soojuskadu MWh 316 Kütused: - hakkpuit m 3 /a põlevkiviõli t/a 35,2 Kütuste maksumus /a Tegevuskulud /a Kulud kokku (Võrukivi võrgupiirkond) /a Soojuse müügi piirhind /MWh 55,27 Variandi 0 kohaselt soojusvarustuse jätkamisel sõltub soojuse hind kütuste (peamiselt hakkpuidu hinnast) hinnast ja soojuse müügimahust. Eeldades hakkpuidu hinna tõusu 3 4% aastas, soojuse müügimahu vähenemist 6,5% perioodi jooksul ja tegevuskulude kasvu 1,0 1,5% aastas, on joonisel 5.3 esitatud soojuse hinna muutumise prognoos, mida on arvestatud soojusarendusvariantide arendusvariantide majandusanalüüsis. 1,6 1,4 1,2 1,0 0,8 0,6 0,4 0,2 0, Aastad Kütuse hinna ja THI muutus Kütuse hinna muutus Joonis 5.3. Soojuse müügihinna prognoos tulenevalt kütuste hinnatõusust ja THI 1 -st 1 THI-tarbijahinnaindeks 22
23 Soojuse suhteline hind Joonisel 5.4 on esitatud soojuse müügihinna vähenemine sõltuvalt müügimahu vähenemisest 10 aasta jooksul, eeldusel, et kallineb kütus ja suurenevad tegevuskulud. Müügimahu vähenemisel 10% suureneb soojuse hind 34% ja müügimahu vähenemisel 25% on soojuse hinna kasv 50% samade tegevuskulude juures. Müügimahu vähenemisel on soojuse hinna kasv tunduvalt kiirem. 1,6 1,4 1,2 1,0 0,8 0,6 0,4 0,2 0, Aastad Vähenemine 10% Vähenemine 25% Vähenemine 0% Joonis 5.4. Soojuse müügihinna sõltuvus müügimahust Olemasoleva torustiku renoveerimine Võrukivi kaugküttevõrgu renoveerimise variandi 1 majandusarvutuste tegemisel on lähtutud tabelis 5.3 esitatud lähteandmetest, mis kirjeldavad soojuse tootmist ja selle rahalisi kulutusi Võrukivi võrgupiirkonna soojusvarustuseks. Tabel 5.3. Majandusarvutuste lähteandmed. Variant 1 Peale investeeringut Ühik Väärtus Aastane soojusenergia toodang MWh/a Soojuse toodang (hakkpuit) MWh/a Soojuse toodang (põlevkiviõli) MWh/a 293 Omatarve MWh/a 88 Soojuskaod MWh/a 196 Soojusenergia tarbimine (müük) MWh/a Kütuse liik hakkpuit - kütuse kütteväärtus MWh/m 3 0,74 - kütuse hind /m 3 12,35 - katla kasutegur % 85,5 - kütuse energia MWh 1 941,6 - aastane kütuse kulu m 3 /a
24 Peale investeeringut Ühik Väärtus Kütuse liik põlevkiviõli - kütuse kütteväärtus MWh/t 11,4 - kütuse hind /t katla kasutegur % 77,5 - kütuse energia MWh aastane kütuse kulu t/a 33,2 Aastane kütuse maksumus /a Kütuse maksumus 1 MWh soojuse tootmiseks /MWh 22,19 Investeeringu maksumus Intressi määr % 5,5% Laenu periood aastates 5 Diskontomäär % 6% Tegevuskulud /a Summaarsed aastased kulud /a Variandi 1 projekti investeeringu põhilised finantsnäitajad on 100% lise omafinantseerimise korral järgmised: Puhas nüüdisväärtus NPV (15 aastat) eurot; Sisemine tasuvuslävi IRR (15 aastat) 1,6%; Lihtne tasuvusaeg 21,2 aastat; Projekti eeldatava 50% lise omafinantseerimise korral on investeeringu põhilised finantsnäitajad järgmised: Puhas nüüdisväärtus NPV (5 aastat) eurot; Sisemine tasuvuslävi IRR (5 aastat) 7,2%; Lihtne tasuvusaeg 10,6 aastat. Kasutatud majandusarvutuste lähteandmete puhul ei ole variandi 1 kohane investeering majanduslikult tasuv. Kulude kokkuhoid saavutatakse küll kulutuste vähenemisega kütustele, aga see ei ole piisav vajaliku investeeringu rahastamiseks. Investeeringu 50% lise toetuse korral ületab (mitte oluliselt) investeeringu tulukus soojuse piirhinna Konkurentsiameti poolt kooskõlastamisel kasutatavat WACC väärtust (6,07%). Soojusvõrgu rekonstrueerimiseks on vajalik investeeringu toetused vähemalt 50% ulatuses Võrukivi Tehnopargi ühendamine Võrukivi võrgupiirkonnaga Võrukivi Tehnopargi Võrukivi soojusvõrguga ühendamise kohta saab anda ainult üldise hinnangu sellise ühendamine kohta. Tehnoparki ehitatakse hooneid järk järgult ja vastavalt sellele suureneks ka kogu soojusvõrgus soojuse tarbimine. Võrukivi soojusvõrgus on soojuse tarbimise kasv vajalik, et tagada hakkpuidu katla parem koormamine ja kogu soojusvõrgu 24
25 efektiivsuse suurenemine. Soojuse tarbimise kasvuga suureneks ka soojusvõrgu energiatihedus vähemalt väärtuseni 3,5 MWh/m, mis on ka võrgupiirkonna jätkusuutliku arengu tagamise eelduseks Majandusarvutuste kokkuvõte Võrukivi kaugküttesüsteemi arendamise erinevate variantide majandusarvustuste tulemused on kokkuvõtlikult toodud tabelis 5.4. Tabel 5.4. Majandusarvutuste kokkuvõte Variant 0 Kirjeldus Jätkub senine soojuse tootmise olukord. Olulisi renoveerimisi ei tehta Lihtne Investeering IRR, % tasuvusaeg tuh eurot (15 a) aasta Olemasoleva kaugkütte torustiku rekonstrueerimine Võrukivi Tehnopargi ühendamine Võrukivi võrgupiirkonnaga 56,5 1,6 21,2 28,25 (50% line investeeringu toetus) 7,2% 10,6 Majandusanalüüsi pole läbi viidud Kasutatud majandusarvutuste lähteandmete puhul ei ole variandi 1 kohane investeering majanduslikult tasuv. Soojusvõrgu rekonstrueerimiseks on vajalik investeeringu toetus vähemalt 50% ulatuses. Kõik eelnevalt toodud investeeringute majandusarvutuste tulemusi tuleks vaadelda mitte lõplikena, vaid suunda andvatena, arvestades tulemuste tundlikkust võimalikele algandmete (nt kütuste hinnad, soojuse tarbimine, investeeringu suurus) muutustele, kui ka riskifaktoreid ehk renoveerimisprojekti õnnestumist ohustavaid faktoreid, millisteks võivad olla: pidevalt muutuv majandusolukord, seadusandlusest tingitud muutused tootmise finantsolukorras. 25
26 6. Soovituslik tegevuskava Võrukivi võrgupiirkonna arendamiseks 1. Võrukivi võrgupiirkonna arendamisel pidada prioriteetseks arengusuunaks kaugküttevõrgu laiendamist Võrukivi Tehnopargi maa-alale, kindlustamaks kaugküttega lähiaastatel Võrukivi Tehnoparki ehitavad hooned. 2. Võrukivi võrgupiirkonna soojusvõrku on järk-järgult renoveeritud, paigaldades eelisoleeritud torusid. Vajalik on jätkata soojusvõrgu renoveerimisega. Renoveerimist vajab veel 137 m maa-alust soojustorustikku ja 110 m maapealset soojustorustikku, et vähendada käesoleva soojuse müügimahu juures soojusvõrgu suhtelist soojuskadu vähemalt tasemeni 10 11%. 3. Soojuse müügi/tarbimise osatähtsust tarbitud kütuste energiasisalduse kohta iseloomustab kaugkütteahela kasutegur, mis Võrukivi võrgupiirkonnas on aastatel olnud vahemikus 63 65%. Võrukivi kaugküttesüsteemi rekonstrueerimisel tuleks seada eesmärgiks kaugkütteahela kasuteguri tõstmine vähemalt tasemeni vähemalt 70%. 4. Võrukivi võrgupiirkonda on vajalik leida uusi võimalikult suure suvise soojavajadusega soojustarbijaid, et suveperioodil saaks soojatootmiseks kasutada hakkpuiduga köetavat katelt. 5. Vajalik on rakendada meetmeid suveperioodil soojusvõrgu tagasivoolu küttevee temperatuuri alandamiseks koostöös soojusettevõtte ja soojatarbijate vahel. 6. Katlamaja, kaugküttevõrkude ja hoonete renoveerimisel kaasata maksimaalselt Keskkonnainvesteeringute Keskuse, KredExi ja teisi võimalikke toetusi. 7. Hoonete renoveerimisel arvestada, et renoveeritud hooned vastavad vähemalt hoonete energiatõhususe miinimumnõuetele. Sellega vähenevad kulud hoonete küttele ja ka hoolduskulud. 8. Võru linnal on soovitav teha teavitustööd ning toetada administratiivselt korteriühistuid energiamärgiste ja -auditite tegemisel ning hoonete renoveerimisel. 9. Vajalik on koostöö tarbijate ja kaugkütte ettevõtte vahel. Kaugkütte teenuse pakkumisel on soovitav arvestada tarbijate mõistlike soovidega teenuse osas, et vähendada tarbijate võimalikku huvi paralleeltarbimise vastu. Soovitav on korraldada ka teabepäevi energiasäästu teemadel. 10. Paralleeltarbimise vältimiseks ja/või mõjude leevendamiseks kaugküttesüsteemile on soovitav hoonete renoveerimisel tarbijate investeeringute suunamine projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamisega kohaliku omavalitsuse poolt koostöös kaugkütte ettevõtetega. 26
27 Lisa 1. Võrukivi kaugküttevõrgu plaan 27
28 Lisa 2. Võrukivi kaugküttevõrgu skeem Toomar Paur volikogu esimees 28
OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018
OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes
RohkemOÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018
OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes
RohkemMicrosoft Word - Puhja SMAK docx
Pilvero OÜ Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2017 2026 täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 2018 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö
RohkemMicrosoft Word - Nõva SMAKi täiendus 2.docx
Pilvero OÜ NÕVA VALLA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA 2016 2028 täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 Nõva-Tallinn 2018 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö alusel
RohkemSoojus
KINNITATUD Igor Krupenski, Volitatud soojusenergeetika insener tase 8 kutsetunnistus nr 096048 LOKSA LINNA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2015 2027 TALLINN 2014 2015 HeatConsult OÜ Katusepapi tn
RohkemMicrosoft Word - A DOCX
Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel Kas elanikel on võimalik tarbida efektiivselt toodetud ja põhjendatud hinnaga energiat? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 4. märts 2011
RohkemRidala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi
Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi 2015 1 Kokkuvõte. Ridala vald on tegelenud regulaarselt soojusmajanduse arendamisega, koostatud on eelnevalt 2 väga põhjalikku
RohkemSOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi
SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopilt OÜ 02.12.2014 2 Millest räägime? Hoonetes soojusenergia
Rohkem4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12
4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,
RohkemLisa I_Müra modelleerimine
LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna
RohkemOÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Harku Vallavolikogu määrus n
OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Harku Vallavolikogu 30.03.2017 määrus nr 12 "Harku valla Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna
RohkemOÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse
OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2025 KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutsetunnistus nr 096049 Võhma - Tallinn 2016 Sissejuhatus
RohkemENERGIASÄÄSTUBÜROO ESCO-EESTI
Kadrina aleviku soojusvarustussüsteemi arengu perspektiiv Objekti nimetus Aasta Orienteeruv maksumus, EEK 1. Keskkatlamaja --- OÜ Kadrina Sport soojustrassi väljaehitamine 2005 250 000 2. Pargi tänava
RohkemKinnitatud Tabivere Vallavolikogu 29. septembri 2016 määrusega nr 26 ARENGUKAVA TB2 TABIVERE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AS INFRAGATE Eesti T
Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 29. septembri 2016 määrusega nr 26 ARENGUKAVA TB2 TABIVERE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA 2016-2030 Tallinn 2016 SISUKORD 1. Üldosa... 2 1.1. Töö nimetus... 2 1.2. Objekti
RohkemInfopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)
Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe
Rohkem(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )
1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi
Rohkem5
Energiatõhususmeetmed lähtudes Total Concept metoodikast Etapp 3 Järelmonitooring Dokument koostatud:, Riigi Kinnisvara AS Versioon: 1 : This document has been developed as part of the project The Total
RohkemTiitel
O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula
RohkemMicrosoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc
Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
RohkemVME_Toimetuleku_piirmäärad
Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22
RohkemHarku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt
Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna
RohkemProject meeting Brussels, February 2013
Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest
RohkemMicrosoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc
MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901
RohkemMicrosoft PowerPoint - Vork.ppt
AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290
RohkemMAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüste
MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüsteemid 3-aastane tasuvusaeg kui uuendate oma ühetorusüsteemi
RohkemTELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi
TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemPäikeseküte
Päikeseressurss Eestis. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Eesti laiuskraadidel on võimalik kasutada
RohkemSlide 1
Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust
Rohkemtja_juhend_2019_n2idukas
Juhendmaterjal eluhoonete arvutuslike energiamärgiste kontrollimiseks Arvutuslik energiamärgis on kohustuslik projekteeritava uue hoone või oluliselt rekonstrueeritava hoone puhul. Energiamärgis väljastatakse
RohkemEsitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim
Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu
RohkemVRG 2, VRG 3
Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) 2-tee ventiil, väliskeermega 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehhaaniline snepperühendus täiturmootoriga MV(E) 335,
RohkemPowerPointi esitlus
Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste
RohkemMÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine
Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa
RohkemRenovation of Historic Wooden Apartment Buildings
Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus
RohkemRuumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus
Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!
RohkemLisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -
Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada
RohkemÜhinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd
Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid
RohkemBiomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?
Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia
RohkemMicrosoft Word - Suure thermori pass2.doc
PAIGALDAMINE KASUTAMINE HOOLDUS SUUREMAHULISED 500-3000 L VEEBOILERID Need on sukel-ja keraamilise küttekehaga elektrilised veesoojendid. Võimalikud on variandid kus täiendavalt küttekehale on ka kesküttesüsteemiga
RohkemPowerPoint Presentation
MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse
RohkemTehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad ko
Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 16) VRG 2 2-tee ventiil, väliskeermega VRG 3 3-tee ventiil, väliskeermega Kirjeldus Ventiilid on kasutatavad koos AMV(E) 335, AMV(E) 435 ja AMV(E) 438 SU täiturmootoritega.
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx
Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT
1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemMicrosoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx
Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
RohkemElva Vallavalitsus
ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid
RohkemPowerPoint Presentation
SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca
RohkemMicrosoft Word - ENERGEETIKA ARENGUKAVA
1 Sisukord A. Olemasolev olukord... 2 Sissejuhatus.... 2 Ajalooline taust... 2 Asukoht... 2 Kliima... 2 Ülevaade energiavarustusest Kundas.... 4 Soojusvarustus... 4 Soojuse tootmine.... 4 Soojuse transport
RohkemTootmine_ja_tootlikkus
TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub
RohkemM16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa
OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi
RohkemMicrosoft Word - L_5_2018_docx.docx
Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste
RohkemLisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20
Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika
RohkemBild 1
Makro Eesti majandusest Renoveerimislaenu kogemused Rakvere 05.02.2019 Janis Pugri Swedbank Korteriühistute valdkonnajuht Swedbank Laenud ja hoiused 2002-2018 hoiused kollane, laenud oranš, hall joon laenude
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
Rohkemnormaali
AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode
RohkemVäljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest
RohkemK Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn,
K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn, Ümera tn 11 KÜ Staadium: Põhiprojekt Projekteerija:
RohkemVRB 2, VRB 3
Tehniline andmeleht Sadulventiilid (PN 6) VR - tee ventiil, sise- ja väliskeere 3-tee ventiil, sise- ja väliskeere Kirjeldus Omadused Mullikindel konstruktsioon Mehaaniline snepperühendus täiturmootoriga
RohkemPowerPoint Presentation
KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
Rohkemins_selftec_est_1104_CC.cdr
E ELEKTRA SelfTec külmumisvastane süsteem ELEKTRA isereguleeruvad küttekaablid: kaablitel on Poola Elektriinseneride Ühingu B-ohutuskategooria märgistus kaablid toodetakse vastavalt ISO 9001 kvaliteedikinnituse
RohkemCreating presentations with this template...
EfTEN Kinnisvarafond AS portfelli hindamise kokkuvõte 2014 juuni HINDAMISTULEMUSE LÜHIKOKKUVÕTE Hindamisprotsessi tulemusel leitud EfTEN Kinnisvarafond portfelli (va hindamishetkel arendusfaasis olevad
RohkemLoad Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise
3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei
RohkemPowerPoint Presentation
Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit
RohkemImatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü
Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
Rohkem6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE
6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC
RohkemENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Aud
ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Auditeerija: Helioest OÜ, reg. nr. 11352009 MTR registreering:
RohkemC-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID
C-SEERIA JA VJATKA-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID C-SEERIA LÄBIVOOLUKUIVATID TÕHUSAKS JA ÜHTLASEKS VILJA KUIVATAMISEKS Mepu kõrgtehnoloogilised, pideva vooluga, sooja õhuga kuivatid kuivatavad vilja õrnalt,
RohkemTala dimensioonimine vildakpaindel
Tala dimensioonimine vildakpaindel Ülesanne Joonisel 9 kujutatud okaspuidust konsool on koormatud vertikaaltasandis ühtlase lauskoormusega p ning varda teljega risti mõjuva kaldjõuga (-jõududega) F =pl.
RohkemMicrosoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt
Taastuvate energiaallikate alase teadlikkuse tõstmine läbi agro-energeetilise ahelate arendamise - Setomaa kogemused Ettekandja : Martin Kikas MTÜ Piiriääne Enegiaarendus TEUK XI 12.november 2009 Tartu
RohkemHD 13/12-4 ST Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaal
Ruumisäästlikud, statsionaarsed kõrgsurvepesurid Kärcherilt, millel on kuni 6 varustuspunkti, mida saab vastavalt vajadusele individuaalselt konfigureerida, ning mis on äärmiselt kulumiskindlad. 1 2 3
RohkemVõrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener
Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)
RohkemSEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017
SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles
RohkemMicrosoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx
Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku
RohkemPeep Koppeli ettekanne
HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel
RohkemEesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit
Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*
RohkemMicrosoft Word - QOS_2008_Tallinn_OK.doc
GSM mobiiltelefoniteenuse kvaliteet Tallinnas, juuni 2008 Sideteenuste osakond 2008 Kvaliteedist üldiselt GSM mobiiltelefonivõrgus saab mõõta kümneid erinevaid tehnilisi parameetreid ja nende kaudu võrku
RohkemÜldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v
Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis
RohkemConcerns about additionality are essentially concerns about double counting
EUROOPA KOMISJON Brüssel, XXX [ ](2013) XXX draft KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT Märgukiri direktiivi 2012/27/EÜ (milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemLisa Viiratsi Vallavolikogu a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS Viiratsi 2012
Lisa Viiratsi Vallavolikogu 27.09.2012.a määrusele nr 66 VIIRATSI VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Viiratsi 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 3 2. Vallavalitsuse majandusliku olukorra analüüs ja
RohkemMicrosoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]
PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT
RohkemKyti 17 energiaaudit
Tellija: Korteriühistu Küti 17 (80265698) Aadress: Küti 17, Rakvere 44311, Lääne-Virumaa Tellija kontaktisik: Jaanika Link Telefon: 5533515 e-post: kyti.yhistu@mail.ee KÜTI 17, RAKVERE ENERGIAAUDIT 4-KORRUSELINE
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemTorustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800
Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800 Kuidas isoleerida torustikke kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800? 4 3 2 1 5 2 1 Isoleeritav toru 2 Kivivillast torukoorik ROCKWOOL 800
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemSoojussääst ja ventilatsioon.doc
Soojussääst ja elamu ventilatsioon. Soojusenergiahinna pidev kallinemine sunnib nõukogudeaegsete elamute korteriühistuid soojuse säästmisele, mõningail juhul ka odavama soojusallika otsingule. Kuigi käesoleval
RohkemSlide 1
Hiiumaa Mesinike Seltsing Mesilasperede talvitumine, soojusrežiim ja ainevahetus talvel Uku Pihlak Tänast üritust toetab Euroopa Liit Eesti Mesindusprogrammi raames Täna räägime: Natuke füüsikast ja keemiast
RohkemPagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade
Pagaritööstuse 2016. aasta 9 kuu ülevaade Lühikokkuvõte Tugeva konkurentsi tingimustes jätkub tööstuste konsolideerumine. Oktoobris allkirjastasid OÜ Eesti Leivatööstus ja AS Hagar omanikud lepingu, mille
RohkemRaasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H
Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete
RohkemKeskkonnaministri määruse lisa 1
Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid Lisa 1 ÕHUSAASTELOA TAOTLUS Loa taotluse esitamise
RohkemMicrosoft Word - MKM74_lisa1.doc
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 6. oktoobri 2010. a määruse nr 74 Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks televisiooni ringhäälingusaadete ja -programmide digitaalse edastamise
RohkemAS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001
AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks
RohkemKASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m
Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel
Rohkem