Microsoft Word - Puhja SMAK docx

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word - Puhja SMAK docx"

Väljavõte

1 Pilvero OÜ Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr

2 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö alusel koostatud planeerimisdokumendi Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks (edaspidi SMAK 2017) koostamist alustati aasta septembris ja aruanne valmis OÜs Hagen&Partners Puhja Vallavalitsuse tellimusel aasta detsembris ja lõplikult aasta jaanuaris. Projekti rahastati 90% ulatuses Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide meetme 6.2 Efektiivne soojusenergia tootmine ja ülekanne tegevuse Soojusmajanduse arengukava koostamine" (6.2.3) vahenditest SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahendusel. Arengukava (SMAK 2017) üldiseks eesmärgiks oli koostada Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava järgnevaks kümneks aastaks, vaadelda kompleksselt ja hinnata antud kaugküttepiirkonda energia- ja kütusevarustuse süsteemide jätkusuutlikkust. Koostatud arengukava peab Puhja Vallavolikogu ja valitsust ning kohalikke kogukondi aitama soojusmajandust efektiivsemalt planeerida, määratleda ja ellu viia oma haldusterritooriumil arengukavas näidatud suundi ja kujundada kohaliku kogukonna jätkusuutlikku mõtteviisi. SMAK 2017 antakse ülevaade Puhja valla arengudokumentide energiamajandust puudutavast osast, kirjeldatakse valla soojusvarustussüsteemi osi, analüüsitakse kohalike taastuvate energiaressursside kasutusvõimalusi, koostatakse soojuskoormuse kestusgraafikud ja hinnatakse kaugküttesüsteemi jätkusuutlikkust ning esitatakse olulisemate energiakandjate hinnaprognoosid. Töö tulemusena koostati arendusvariantide tehnilis-majanduslik analüüs (s.h toodi välja soojuse hinnad peale rekonstrueerimisi), pakutakse soojusmajanduse edasise arendamise suundi ja tegevuskava nende elluviimiseks. Töö olulisimad tulemused esitatakse peatükis 2, 3, 4 ja 5. Arengukava koostamine toimus Puhja valla spetsialistide koostöös Hagen&Partners OÜ töögrupiga, kuhu kuulusid: Ülo Kask (Volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr ), Villu Vares (soojusenergeetika insener, TTÜ emeriitdotsent) ja Livia Kask (Volitatud soojustehnikainsener V, kutsetunnistuse nr ). Töö täitjad tänavad endise Puhja valla vastava ala spetsialiste osutatud abi eest lähteandmete saamisel. Haldusreformi käigus ühines Puhja vald Elva linna, Konguta, Palupera, Rannu ja Rõngu valdadega moodustades Elva valla, kuid linna- ja vallavalitsused, sh Puhja vallavalitsus jätkasid ametiasutusena tegevust kuni aasta lõpuni, tegutsedes Elva valla nimel. Vastavalt Puhja vallavolikogu otsus nr 23 Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks muutmise algatamine koostati ajavahemikus detsember 2017 kuni jaanuar 2018 varem valminud ja Puhja valla volikogus vastu võetud soojusmajanduse arengukavale (SMAK 2017) täiendavaid andmeid ja täpsustusi sisaldav täiendus, mis on seotud institutsionaalsete muutustega Puhja aleviku kaugküttesüsteemid anti rendile SW Energia OÜle aasta jaanuaris valminud analüüsi nimetatakse Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus ja seda tuleks käsitleda Puhja valla SMAK 2017 lisana. Täienduse eesmärgiks oli täpsustada arengukava andmeid ja koostada tehnilis-majanduslik arvutus Puhja aleviku kaugküttesüsteemi soojusega varustamiseks uue ehitatava hakkpuidul töötava katlamaja baasil endise briketitehase katlamaja asemel. Töö täitjad tänavad Elva valla vastava ala spetsialiste osutatud abi eest lähteandmete saamisel. Samuti täname SW Energia OÜ spetsialiste täiendavate andmete eest. Pilvero OÜ, /17

3 Sisukord SISSEJUHATUS... 2 SISUKORD MUUDATUSED PUHJA ALEVIKU KAUGKÜTTESÜSTEEMIS PUHJA ALEVIKU SOOJUSTARBIMISE ANDMETE KOKKUVÕTE KAUGKÜTTEVÕRK PUHJA ALEVIKU KAUGKÜTTESÜSTEEMI ARENDAMINE KAUGKÜTTETORUSTIKU REKONSTRUEERIMISE KAVA PERSPEKTIIVSED SOOJUSKOORMUSED UUE KATLAMAJA KATELDE VALIK PUHJA ALEVIKU KAUGKÜTTESÜSTEEMI TÄIELIKU REKONSTRUEERIMISE MAJANDUSLIK JA KESKKONNAKAITSELINE MÕJU Rekonstrueerimise majanduslik otstarbekus Rekonstrueerimise keskkonnakaitseline mõju KOKKUVÕTE, ETTEPANEKUD KASUTATUD KIRJANDUS LISAD JOONISED Joonis 2.1 Tegelik ja normaalaastale taandatud kaugküttesoojuse tarbimine aastate kaupa alates aastast 2013 kuni kütteperioodini... 5 Joonis 4.1 Puhja aleviku kaugkütte jaoks kavandatava uue biokütuse katlamaja võimalik asukoht... 8 Joonis 4.2 Hinnanguline koormuste kestusgraafik stsenaariumi Max korral Joonis 7.1 Kaugküttevõrgu rekonstrueerimise eelprojekt TABELID Tabel 2.1 Kokkuvõte kaugküttesoojuse tarbimisest tarbijate kaupa... 5 Tabel 3.1 Olemasoleva kaugküttevõrgu torustike andmed ja arvestuslikud kadude hinnangud... 6 Tabel 3.2 Soojuse müügi, tootmise ja kadude mõõdetud andmed a kolme sügiskuu jooksul... 7 Tabel 4.1 Tarbimis- ja tootmisstsenaariumid kuni aastani Tabel 4.2 Uue hakkpuidukatlamaja maksumuse, aastaste kulude ja oodatava tarbijahinna arvutused stsenaariumi Max korral Tabel 4.3 Soojuse arvestuslikud hinnad erinevate müügimahtude korral põhikütuse hinna 12 /MWh kütus korral Tabel 4.4 Biokütuse keskmise hinna mõju soojuse müügihinna muutumisele Tabel 4.5 CO 2 heitmed enne ja pärast projekti Tabel 7.1 Kaugküttevõrgu torustiku dimensioneerimisel kasutatavad tarbijate arvestuslikud maksimaalsed koormused Pilvero OÜ, /17

4 1 Muudatused Puhja aleviku kaugküttesüsteemis Käesolev töö on koostatud täiendusena varasema aastal valminud Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastataks (edaspidi SMAK 2017) täiendusena seoses soojusettevõtja vahetumisega. Puhja valla soojusmajanduse arengukava valmimise järel 2017.a on toimunud olulised muudatused Puhja aleviku kaugküttesüsteemis, mida ei olnud selles arengukavas käsitletud. Pankrotistunud Sangla Turba katlamajas teostas uus omanik Peat Mill OÜ ulatuslikke remonttöid. Välja on vahetatud olulisemad transportöörid, remonditud multitsüklon ja suitsuimeja, mis olid kulunud, täiendatud katla automaatikat ja paigaldatud soojusenergia mõõtjad, vahetatud kaugküttevõrgu torustiku kompensaatorid, korrastatud reservkatel jne. Tööde kogumaksumus oli üle Veel enne 2017/2018 kütteperioodi algust alustati seni hooldamata kaugküttevõrgu torustike ülevaatuse ja korrastamisega ning turbakatlale tehti täishooldus. Arengukava täiendamise seisukohalt on äärmiselt oluline välja tuua ja täpsustada kaugküttevõrgu andmed ja kaugküttesüsteemi andmete korrektse registreerimise taastamine, mis SMAK 2017 oli käsitletud ebapiisavalt, kuna puudusid vastavad andmed. Puhja valla üldplaneeringuga 1 on Puhja alevikus kehtestatud kaugküttepiirkond. Kuni oli kehtiv soojuse piirhind 63,17 /MWh, kuid alates nimetatud kuupäevast kooskõlastati Konkurentsiametiga uus piirhind 53,64 /MWh. Seega on läbiviidud tehnilised täiendused aidanud alandada soojuse hinda. Lisaks kaasas Peat Mill OÜ Puhja kaugküttevõrgu arendamise juurde SW Energia OÜ ning üheskoos on võimalus arendada ja parendada kaugkütte pakkumist Puhja alevikus. 2 Puhja aleviku soojustarbimise andmete kokkuvõte Kui tegelikud aastased kaugküttetarbimised olid aastatel umbes 10% vähenenud, siis normaalaastale taandatud tarbimine olid jäänud praktiliselt samale tasemele seega vähenemine oli toimunud mitte energiasäästumeetmete rakendamise, vaid talvede soojenemise tõttu a kütteperioodi andmed jäävad varasemate aastate andmetega praktiliselt samale tasemele, kuid tuleb lisada, et alates aasta septembrist lisandusid tarbijate hulka veel järgmised objektid, mille varasem tarbimine arvestati Peat Mill OÜ tööstustarbimise hulka ja neid arengukavas SMAK 2017 ei käsitletud: SKE Cargo OÜ, varem Päästeameti hoone (tähis T19 2 ), on rajanud lokaalkatlamaja ja kaugküttesoojust ei tarbi; Pumpla 1, Peat Mill OÜ tehase tarbevee pumpla (tähis T20), prognoositav aastane soojustarve 33,1 MWh; Peat Mill OÜ kontor (tähis T21), prognoositav aastane soojustarve 166,1 MWh; Peat Mill OÜ mehaanika hoone, tarbis a viimased 3 kuud, kuid edasist tarbimist ei prognoosita; Peat Mill OÜ tarbevee pumpla 2 (tähis T22), Elva tee 3, prognoositav aastane soojustarve 33,1 MWh Tarbijate tähistused on kasutusele OÜ võtnud Püroterm kaugküttevõrgu rekonstrueerimise eelprojektis (vt ka Joonis 7.1, Tabel 2.1 ja mujal) Pilvero OÜ, /17

5 MWh Keskmine Tegelik tarbimine N/a tarbimine Joonis 2.1 Tegelik ja normaalaastale taandatud kaugküttesoojuse tarbimine aastate kaupa alates aastast 2013 kuni kütteperioodini Kaugküttesoojuse tarbimise andmed tarbijate kaupa on kokku võetud järgmises tabelis (vt Tabel 2.1). Tabelis on rohelisega märgitud Viljandi tee 30, 32 ja 34 paiknevad kortermajad, mis renoveeriti, kuid võrreldes renoveerimisjärgset (2016/2017 kütteperiood) tarbimist varasemaga, on tarbimise muutumised vastuolulised Viljandi mnt 30 maja tarbimine suurenes umbes 25% võrra, Viljandi mnt 32 ja 34 majade tarbimine aga vähenes umbes kolm korda! Tabel 2.1 Kokkuvõte kaugküttesoojuse tarbimisest tarbijate kaupa Tähis Aadress Kasutusotstarve Suletud netopind, Pilvero OÜ, /17 m aastate keskmine MWh 2016/2017 tegelik MWh T3 Nooruse tn 2 Kauplus A&O 770,6 102,74 118,85 T6 Nooruse 8a Side-alajaam (Telia) 32,45 T5 Nooruse tn 6 Lasteaed Pääsusilm ,25 318,03 T4 Nooruse tn 2a/4 Raamatukogu 316,1 9,90 10,72 T1 Elva tee 1 / Puhja Tervisekeskus ,92 48,67 Viljandi tee 22 T14 Viljandi tee Gümnaasium ,37 631,70 28/1 T2 Viljandi tee 24 Seltsimaja 885,6 108,94 106,29 T15 Viljandi tee 30 KÜ Puhja - maja ,1 389,64 482,90 T16 Viljandi tee 32 KÜ Puhja - maja ,1 372,85 123,10 T17 Viljandi tee 34 KÜ Puhja - maja ,8 374,76 111,40

6 Tähis Aadress Kasutusotstarve Suletud netopind, m aastate keskmine MWh 2016/2017 tegelik MWh T8 Nooruse tn 8 KÜ Puhja Kodu ,6 339,64 940,54 Nooruse 8 T9 Nooruse tn 10 KÜ Puhja Kodu ,6 359,74 205,38 Nooruse 10 T10 Nooruse tn 12 KÜ Puhja Kodu ,6 367,01 220,65 Nooruse 12 T11 Nooruse tn 14 KÜ Puhja Kodu ,6 355,20 216,71 Nooruse 14 T12 Nooruse tn 16 KÜ Nooruse ,67 283,00 T13 Nooruse tn 18 KÜ Nooruse ,2 288,18 293,66 T18 Viljandi tee 36 KÜ Mari 2848,8 500,37 463,63 KOKKU: 4 878, ,68 3 Kaugküttevõrk SMAK 2017 koostamise tarbeks saadi kaugküttevõrgu paiknemise, lõikude läbimõõtude ja pikkuste osas andmed peamiselt Sangla Turvas AS-lt, mis olid puudulikud, kuna toodetud soojuskoguseid ei mõõdetud, siis nüüd SMAK 2017 täienduses on esitatud võrgu torustike kohta kõik põhilised andmed ja arvutuslikud hinnangud (vt Tabel 3.1). Arvestades rakendatavat temperatuurigraafikut, on olemasoleva konfiguratsiooniga kaugküttevõrgu arvutuslikud soojuskaod kütteperioodil MWh, suveperioodil MWh ja aastas kokku MWh. See viitab umbes 43% suurusele kaugküttevõrgu soojuskaole. Tabel 3.1 Olemasoleva kaugküttevõrgu torustike andmed ja arvestuslikud kadude hinnangud Torustiku paiknemine l, m DN, mm Tähis/mõõt Kütteperioodi keskmine kaovõimsus, W Suveperioodi keskmine kaovõimsus, W Maa-alune DN50 (60,3x2,9) Maa-alune DN65 (76,1x2,9) Maa-alune DN80 (88,9x3,2) Maa-alune DN100 (114,3x3,6) Maa-alune DN150 (168,3x4,0) Maa-alune (rekonstrueeritud) DN150 (168,3x4,0) Maa-alune DN200 (219,1x4,5) Maa-alune (rekonstrueeritud) DN200 (219,1x4,5) Õhus 5 50 DN50 (60,3x2,9) Õhus DN65 (76,1x2,9) Õhus DN125 (139,7x3,6) Pilvero OÜ, /17

7 Torustiku paiknemine l, m DN, mm Tähis/mõõt Kütteperioodi keskmine kaovõimsus, W Suveperioodi keskmine kaovõimsus, W Õhus DN200 (219,1x4,5) Keldris DN50 (60,3x2,9) Keldris DN65 (76,1x2,9) Keldris DN80 (88,9x3,2) Keldris DN100 (114,3x3,6) Kokku: Tegelikult mõõdetud tootmise ja tarbimisandmed a kolme viimase kuu kohta on esitatud järgmises tabelis (vt Tabel 3.2). Kuigi summaarse tootmise andmed võivad olla siinkohal toodust veidi suuremad, viitab väga kõrge soojuskao tase võrgus kiirele vajadusele kaugküttevõrk rekonstrueerida ja loobuda maapealse suure kaoga magistraaltorustikust, mille kadu moodustab ligikaudu poole kogu soojuskaost 3. Ülaltoodut arvesse võttes on koostatud täieliku rekonstrueerimise eelprojekt (vt Joonis 7.1), milles pole käsitletud võimalust magistraaltorustikust loobumist ja uue biokütusekateldega katlamaja rajamist aleviku vahetusse lähedusse. Tabel 3.2 Soojuse müügi, tootmise ja kadude mõõdetud andmed a kolme sügiskuu jooksul September Oktoober November Müük, MWh 256,00 448,14 617,80 Tootmine, MWh (ühe katla andmed puuduvad) 456,20 678,80 956,40 Soojuskadu võrgus, MWh 200,20 230,66 338,60 Suhteline soojuskadu % 43,88% 33,98% 35,40% 4 Puhja aleviku kaugküttesüsteemi arendamine Puhja aleviku soojusvarustuses on üheks võimaluseks, arvestades maapealse magistraaltorustiku lubamatult suuri soojuskadusid (vt Tabel 3.2), rajada uus biokütuse kateldega katlamaja võimaliku asukohaga Kaevu tee 3 (katastriüksus 60501:003:0326) krundile, krundi osale või selle vahetusse lähedusse (vt Joonis 4.1). Kaevu tee 3 on suhteliselt ligidal esimestele köetavatele hoonetele alates Viljandi tee 36, samas ei ole takistusi biokütuseveokite juurdepääsuks katlamajale ja veokid ei pea liiklema aleviku sees hoonete vahel. Juhul kui rajatakse uus katlamaja ja likvideeritakse olemasolev magistraaltorustik, ei saa soojusega enam varustada Peat Mill OÜ tootmisterritooriumil paiknevaid objekte. Peat Mill OÜ edasine tegevus sõltub tugevasti briketitootmise jätkumisest, kui tehas jätkab tootmist, on võimalik varem põhikatlana töötanud turbakatelt kasutada nii tehase tootmisüksuse kui muude köetavate hoonete kütmiseks. Seega tuleks Puhja kaugküttesüsteemi soojusvarustuse arendamisel ja sobivate lahenduste leidmisel kaaluda erinevaid võimalusi, mis ei sõltu Peat Mill OÜ edasisest toimimisest. Endisest katlamajast on jätkuvalt võimalik Puhja alevikku soojusega varustada, kuid 3 väidet kinnitavad nii Tabel 3.1 arvutuslikud hinnangud kui SMAK 2017s esitatud ligikaudsed arvutused Pilvero OÜ, /17

8 katlamajas ülesseatud katel on tööstuse vajadusest lähtuvalt aurukatel, selle ekspluatatsioonikulud ületavad veekatla kulusid ja katla võimsus ületab kaugkütte maksimumkoormuse vähemalt kaks korda. Vana katlamaja kasutamise jätkamist saaks põhjendada ainult juhul, kui tootmisterritooriumil jätkuks garanteeritud majandustegevus ja sellega kaasneks soojustarve Puhja aleviku soojustarbimisega võrreldavas või suuremas mahus. Senine kogemus näitab, et tööstusettevõtete katlamajade rakendamine kaugkütte soojusallikatena on seotud suurte riskidega ja kaugkütte stabiilse soojusvarustuse tagamiseks eelistatakse enamasti sõltumatut lahendust. KM: Kaevu tee :003:0326 Joonis 4.1 Puhja aleviku kaugkütte jaoks kavandatava uue biokütuse katlamaja võimalik asukoht Pilvero OÜ, /17

9 4.1 Kaugküttetorustiku rekonstrueerimise kava Ehitades uue katlamaja Kaevu tee 3 krundile, ei kuulu kaugküttevõrku enam magistraaltorustik, samuti Peat Mill OÜ territooriumil paiknevate tarbijate ühendustorustikud. Magistraaltorustik tuleb põhisosas demonteerida, kuid Peat Mill OÜ territooriumile jäävaid torustikuosasid saab ettevõte vastavalt oma edaspidistele tegevusplaanidele kasutada ja see torustiku osa ei kuulu tulevikus enam Puhja aleviku kaugküttevõrgu koosseisu. Võrreldes senise kaugküttevõrgu andmeid (vt Tabel 3.1) eelprojekti andmetega (vt Joonis 7.1) jääb uue katlamaja rajamisel torustiku senine kogupikkusest m Puhja kaugküttevõrk vähemalt m lühemaks (1275 m magistraaltorustikku ja 598 m Peat Mill OÜ territooriumile jäävat torustikku). Lisaks lühenemisele pole vaja rekonstrueerida kaht juba rekonstrueeritud lõiku kogupikkusega 140 m. Kuna kaugküttevõrgu eelprojekt ei ole lõplik ja läheb muutmisele (ja uue katlamajaga ühendamisele), siis rekonstrueerimisjärgse võrgu kogu pikkuseks on ligikaudu m, millest rekonstrueerida tuleks m, neid andmeid on kasutatud ka investeeringute ligikaudseks hindamiseks. Rekonstrueerimisel kasutatakse kogu ulatuses eelisoleeritud torusid, kusjuures torude läbimõõtude valikul arvestatakse töö lisas Tabel 7.1-s näidatud tarbijate arvestuslike maksimaalsete koormustega. 4.2 Perspektiivsed soojuskoormused Tarbimise muutus tulevikus on seotud kahe asjaoluga: uute tarbijate võimalik lisandumine; energiasäästumeetmete rakendamisega seniste tarbijate juures. Endine Puhja vald kaalus uue korrusmaja ehitamist vallale kuuluvale kinnistule aadressil Viljandi tee 38, mis tooks uusi võimalikke tarbijaid ka kaugküttevõrku. Teiste uute tarbijate täiendavat liitumist teada ei ole, kuid aleviku väiksemate hoonete lülitumiseks kaugküttevõrku on tehnilised võimalused olemas. Põhimõtteliselt on mõeldav ka Viljandi tee 11 paikneva müügija hoolduskeskuse ühendamine kaugküttevõrku. Selle hoone suletud netopind on 1367 m 2, hinnanguline soojusvajadus umbes 100 MWh aastas. Kuna võimalik uute tarbijate lisandumine tõstaks tarbimise mahtu ainult 1 2 % võrra, mõjutab tarbimise mahtu tulevikus eelkõige energiasäästumeetmete rakendamine tarbijate juures. Puhja alevikus on renoveeritud Puhja Gümnaasiumi põhihoone ja lasteaed. Värskelt renoveeritud kolm Tartu Maja tüüpi neljakordset paneelelamut, mis arvestuslikult oleks pidanud andma umbes 40% soojuse säästu, ei ole tegelikult kogutarbimise mahtu praktiliselt mõjutanud. Seega peame siinkohal vajalikuks oodatavaid tarbimise mahtusid võrreldes SMAK 2017 hinnangutega mõnevõrra suurendada. Kaugküttevõrgu renoveerimisega alaneb märgatavalt soojuskadu võrgus (hinnanguline tase 584 MWh/a), kuid uue katlamaja rajamisel puudub vajadus suvel katlamaja hoolduseks seisatamiseks, sooja tarbevee varustamisel ühekuulist katkestust ei teki ja aastane soojuskulu sooja tarbevee soojendamiseks suureneb MWh-ni aastas. Järgnevas tabelis on esitatud kolm võimalikku tarbimisstsenaariumi Min, Baas ja Max (vt Tabel 4.1). Stsenaariumid vastavad ligikaudu järgmisele olukorrale: stsenaarium Max: 2016/2017. a kütteperioodi normaalaastale taandatud tarbimismaht. Eeldatakse, et tõenäoliselt jääb kliima, võrreldes normaalaastaga, soojemaks või sellele Pilvero OÜ, /17

10 lähedaseks ja rakendatavad energiasäästumeetmed kompenseerivad võimaliku lisanduva tarbimise; stsenaarium Baas: energiasäästumeetmete rakendamise tõttu alaneb kütteotstarbeline tarbimine umbes 20% ja klimaatilised tingimused on lähedased nn normaalaastale; stsenaarium Min: energiasäästumeetmed alandavad kütteotstarbelist tarbimist kuni 40% ja uusi tarbijaid ei lisandu. Tabel 4.1 Tarbimis- ja tootmisstsenaariumid kuni aastani 2026 Stsenaarium Küte Tarbimine, MWh/a Tarbevee soojendamine Kogutarbimine Vajalik katlamaja toodang, MWh/a Min Baas Max Uue katlamaja katelde valik Arvestades kütteotstarbelise ja sooja tarbevee oodatavaid koormusi maksimumstsenaariumi korral oleks otstarbekas valida soojusallikateks kaks biokütuse katelt, mis võimaldaks paindlikult jaotada katelde kasutamist vastavalt koormusele. Kui biokütusekateldeks oleksid 1 MW ja 0,5 MW võimsusega katlad, kujuneks katlamaja koormuste kestusgraafik vastavalt järgnevale joonisele (vt Joonis 4.2) kw Tipukatel 297 MWh Maksimaalne hetkkoormus kw Vajalik kogutoodang MWh/a Suvine keskmine koormus 192 kw Baaskoormusekatel MWh/a h Joonis 4.2 Hinnanguline koormuste kestusgraafik stsenaariumi Max korral Pilvero OÜ, /17

11 Biokütusekatelde kütuseks oleks kas hakkpuit või hakkpuidu ja turba segu, milles oleks turba osatähtsus kuni 50%. Kuna Puhja on juba pikka aega üks turbatootmise keskustest Eestis, on turba kasutusvõimaluse loomine uues rajatavas katlamajas igati loogiline võimalus kohaliku ressursi rakendamiseks. Uute biokütusekatelde tehnoloogiline lahendus tuleks valida selliselt, et neis saaks põletada nii hakkpuitu kui hakkpuidu ja turba segu, milles turba osatähtsus ulatuks kuni 50%-ni. Suvise soojuskoormuse katmisel töötaks poole megavatise võimsusega biokütuse katel keskmiselt 38% koormusega, umbes h ulatuses aastas peaksid töötama mõlemad biokütusekatlad. Tipukoormuskatlana on soovitav paigaldada põlevkiviõlil töötav katel, mis oleks ühtlasi ka reservkatel. Koormuste kestusgraafiku koostamisel on eeldatud, et biokütusekatelde kasutusvalmidus on tasemel 95%, seega arvestuslikult tuleks põlevkiviõlikatlaga katta umbes 5% tootmismahust ajal, kui biokütuse katlad on hoolduseks seisatatud. 4.4 Puhja aleviku kaugküttesüsteemi täieliku rekonstrueerimise majanduslik ja keskkonnakaitseline mõju Puhja aleviku kaugküttesüsteemi täielik rekonstrueerimine hõlmab kahe uue biokütusel ja ühel põlevkiviõlil töötava tipu/reservkatlaga katlamaja ehitust näiteks Kaevu tee 3 krundile, selle osale või krundi vahetusse lähedusse ning kogu kaugküttevõrgu optimeerimist ja asendamist eelisoleeritud torudega. Seejuures likvideeritakse ühendustorustik Peat Mill OÜ senisest katlamajast Rekonstrueerimise majanduslik otstarbekus Järgnevas tabelis (vt Tabel 4.2) on toodud kulude kokkuvõte ja hinnaarvutused stsenaariumi Max korral. Arvutustes on eeldatud biokütuse keskmiseks hinnaks 12 /MWh kütus, mis vastab praeguse hinnataseme korral kütusele, milles on 50% hakkpuitu ja 50% turvast. Sellisel juhul kujuneks soojuse arvestuslik müügihind ilma investeeringutoetusteta 55,08 /MWh s ja 50% investeeringutoetuste korral 44,12 /MWh s. Kui kütusena kasutataks ainult hakkpuitu, oleks biokütuse tõenäoline hinnatase veidi kõrgem, ca 14 /MWh kütus. Biokütuse kui põhikütuse hinna arvestuslikku mõju soojuse müügihinnale näidatakse ühes järgnevatest tabelitest (vt Tabel 4.4). Tabel 4.2 Uue hakkpuidukatlamaja maksumuse, aastaste kulude ja oodatava tarbijahinna arvutused stsenaariumi Max korral Lähteandmed Ühik Ilma investeeringutoetuseta 50% investeeringutoetusega Biokütusekatla (katelde) installeeritud soojuslik võimsus MW 1,5 1,5 Biokütusekatelde, lao ja muude seadmete kogumaksumus Tipukatla ja lisaseadmete arvestuslik maksumus WACC % 5,55% 5,55% Katelde ja katlamaja seadmete tehniline eluiga aasta Kaugküttevõrgu arvestuslik eluiga aasta Soojuse tootmise põhivarade soetusväärtus Kaugküttevõrgu renoveerimise maksumus Soojuse tootmismaht kokku (Q soojus ) MWh Pilvero OÜ, /17

12 Lähteandmed Ühik Ilma investeeringutoetuseta 50% investeeringutoetusega sh biokütustest MWh sh põlevkiviõlist MWh Soojuskadu kaugküttevõrgus MWh Suhteline soojuskadu kaugküttevõrgus % Soojuse müügimaht MWh Biokütuste keskmine primaarenergia hind /MWh 12,00 12,00 Põlevkiviõli primaarenergia hind /MWh 40,00 40,00 Soojuse tootmise kasutegur biokütuste kateldega % 85,0 85,0 Soojuse tootmise kasutegur põlevkiviõli katlaga % 92,0 92,0 Kulutused kütustele Teised muutuvkulud (saastetasud, elekter ja muud) Tegevuskulud Kapitalikulu ja põhjendatud tulukus annuiteedina Kõik kulud kokku Soojuse arvestuslik tarbijahind /MWh 55,08 44,12 Muutuvkulude komponent soojuse hinnas /MWh 21,22 21,22 sh kütuse komponent /MWh 15,62 15,62 Püsikulude komponent soojuse hinnas /MWh 33,86 22,89 Kõige enam mõjutavad soojuse müügihinda põhikütusena kasutatava biokütuse hind ja soojuse aastane müügimaht. Esmalt kontrollime müügimahu tõenäolise muutumise arvestuslikku mõju, st hinda erinevate stsenaariumide korral (vt Tabel 4.3). Tabel 4.3 Soojuse arvestuslikud hinnad erinevate müügimahtude korral põhikütuse hinna 12 /MWh kütus korral Stsenaarium Müügimaht, MWh/a Arvestuslik soojuse müügihind, /MWh Ilma investeeringutoetusteta 50% investeeringutoetuste korral Max ,08 44,12 Baas ,12 47,67 Min ,43 52,12 Arvestuslikuks biokütuses sisalduva energia hinnaks on siinkohal võetud 12 /MWh kütus, mis on eeldatav keskmine hind hakkpuidu (50%) ja turba (50%) kasutamisel. Ainult hakkpuidu kasutamisel võib lugeda kõige tõenäolisemaks kütuse hinnaks umbes 14 /MWh kütus, mis vastab ligikaudu hinnale 11,20 /pm 3. Kuna nii turba kui hakkpuidu hinnad võivad muutuda mõlemas suunas, toome siinkohal välja biokütuse keskmise hinna mõju soojuse hinnale see ei sõltu müügimahust ja jääb kütuse hinna muutumisel vahemikus /MWh kütus piiridesse -2,23 Pilvero OÜ, /17

13 +2,33 /MWh (vt Tabel 4.4). Kuna kütteturba hind on hakkpuidu hinnast madalam ja kohaliku tootmise tõttu ka stabiilne, on selle kasutamine koos hakkpuiduga otstarbekas. Tabel 4.4 Biokütuse keskmise hinna mõju soojuse müügihinna muutumisele Kütuses sisalduva energia hind, /MWh kütus 10,00 12,00 14,00 16,00 Soojuse müügihinna muutus, /MWh s -2, ,23 +4, Rekonstrueerimise keskkonnakaitseline mõju Pikka aega köeti Puhja alevikku Peat Mill OÜ turbakatlaga, kusjuures kütteturba arvestuslik kulu võis olla arvestades 2016/2017. a kütteperioodi müügimahtu ja arvestusliku kaugküttevõrgu kao korral umbes t/a. Kui minna üle biokütusele, kasutades lühiajaliselt tipukatlana põlevkiviõlil töötavat katelt ja vähendades torustiku rekonstrueerimisega soojuskadu, kujuneks CO 2 heitmete vähenemine järgmiselt (vt Tabel 4.5). Seejuures arvestati torustiku soojuskaoks enne projekti MWh/a (vt ptk 3) ja pärast 584 MWh/a. Soojustoodangud on arvutatud vastavalt 2016/2017.a kütteperioodi müügimahule, st vastavalt stsenaariumile Baas. Tabeli 4.5 andmetest saab järeldada, et ainuüksi suure soojuskaoga magistraaltorustikust loobumine ja kaugküttevõrgu renoveerimine võimaldavad olulist kütusesäästu ja see alandab CO 2 heitmete taset suhteliselt palju ka põhikütusele turba lisamisel. Tabel 4.5 CO 2 heitmed enne ja pärast projekti Kütus, ühik, näitaja Enne projekti Kütuse kulu CO 2 heitmed, t CO 2 /a Pärast projekti, 100% hake Pärast projekti, 50% hake+ 50% turvas Enne projekti Pärast projekti, 100% hake Pärast projekti, 50% hake+ 50% turvas Turvas, t/a Hakkpuit, pm 3 /a Põlevkiviõli, t/a 26,5 26,5 79,2 79,2 Kokku , ,2 CO 2 heitmete vähenemine 3 756, ,8 5 Kokkuvõte, ettepanekud 2016/2017. a kütteperioodi andmed näitasid, et Puhja aleviku kaugküttevõrgu soojuskaod sedavõrd suured, et tulevikus tasuks kaaluda pika magistraaltorustiku tööst välja jätmist ning ülejäänud kaugküttevõrk rekonstrueerida ja rajada uus katlamaja kaugküttepiirkonna vahetusse lähedusse. Uue katlamaja asukohaks sobib piirkond aadressil Kaevu tee 3 või selle vahetus läheduses. Põhikütuseks oleks otstarbekaks valida hakkpuidu ja turba segu turba osatähtsusega kuni 50%. Kuni oli kehtiv soojuse piirhind Puhja alevikus 63,17 /MWh, kuid alates nimetatud kuupäevast kooskõlastati Konkurentsiametiga uus piirhind 53,64 /MWh. Arvutused näitavad, et uue katlamaja rajamine ja kaugküttevõrgu rekonstrueerimine võimaldab 50% investeeringutoetuse korral kogu kaugküttesüsteem kaasajastada ja hoida soojuse müügihind Pilvero OÜ, /17

14 senisest kehtestatud piirhinnast madalamal isegi müügimahu olulise vähenemise korral (stsenaarium Min). Puhja aleviku soojamajanduse perspektiivsed arengud kokkuvõtlikult: Puhja aleviku kaugküttesüsteem võiks olemasoleva kaugküttepiirkonna ulatuses säilitada. Aleviku soojavarustuse jätkamine Peat Mill OÜ turbakatlamaja baasil on riskantne. Ülesseatud aurukatel on mõeldud eelkõige briketitehase soojuskoormuse katmiseks, samas briketitootmise tulevik Puhjas pole selge. Olemasoleva turbakatla ekspluateerimine ainult kaugkütte vajadustest lähtuvalt pole jätkusuutlik ja otstarbekas. Seega soovitame Puhja aleviku soojusvarustuse jaoks rajada uus katlamaja. Uue katlamaja rajamine kaugküttepiirkonna lähistele võimaldab tööst välja jätta pika ja suure soojuskaoga maapealse paiknemisega magistraaltorustiku, mis koos kogu alevikusisese võrgu rekonstrueerimisega vähendab prognooside kohaselt mitmekordselt soojuskadusid. Uue katlamaja jaoks on sobiv asukoht Puhja alevikus krundil Kaevu tee 3 või selle läheduses. Katlamaja põhikütusena on soovitav kasutada biokütust, milleks võib olla hakkpuit või hakkpuidu ja turba segu turba osatähtsusega kuni 50%. Turba kasutamine arvestab Puhja unikaalset asukohta kasutuses olevate turbaväljade naabruses ja kohaliku turbatööstuse traditsioone. Tipukoormuse katmiseks ja reserviks sobib kasutada põlevkiviõlil töötavat katelt. Biokütusekatelde (1,0 ja 0,5 MW) ja põlevkiviõli tipu- ja reservkatlaga katlamaja rajamiseks tuleks alustada ettevalmistustöid, biokütusekatlad võiks projekteerida nii, et neis saaks kasutada hakkpuidu ja kütteturba segu. Nii uue katlamaja rajamiseks kui kaugküttevõrgu rekonstrueerimiseks on soovitav taotleda KIKist 50% investeeringutoetust. Arvestades 50% investeeringutoetustega jääb arvestuslik soojuse müügihind eeldatavate tarbimise mahtude korral alla käesoleval ajal kinnitatud Konkurentsiametis kooskõlastatud soojuse piirhinna 53,64 /MWh. Uue katlamaja rajamine ja kaugküttevõrgu torustike rekonstrueerimine võimaldab 2016/2017. a kütteperioodi tarbimismahu korral arvestuslikult vähendada CO 2 heitmeid atmosfääri puhta hakkpuidu kasutamisel biokütusekateldes umbes t/a ulatuses ja hakkpuidu ja turba segu (50%+50%) kasutamisel umbes 2664 t/a ulatuses. Arvestades Puhja aleviku kaugkütte kaasajastamiseks planeeritavaid suuri investeeringuid, peame soovitavaks kohalikul omavalitsusel mitte kooskõlastada selliseid hoonete rekonstrueerimisprojekte, mis näevad ette alternatiivsete soojusallikate paralleelset rakendamist. Pilvero OÜ, /17

15 6 Kasutatud kirjandus 1. Puhja valla üldplaneering: ehtiv 2. Puhja valla kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks OÜs Hagen&Partners. 3. Eesti energiamajanduse arengukava materjalid ENMAK, 4. Maailmapanga kütuse hindade prognoosid: 5. Kliimapoliitika põhialused aastani Efektiivse kaugküttesüsteemi referentshinna arvutusmudeli auditeerimine. TTÜ STI aruanne Konkurentsiametile. Tallinn, Guidelines for technical assessment of District Heating systems. Prepared by Boris Lubinski, and Ingo Weidlich, AGFW, in cooperation with the Ecoheat4cities project. Pilvero OÜ, /17

16 7 Lisad Joonis 7.1 Kaugküttevõrgu rekonstrueerimise eelprojekt Pilvero OÜ, /17

17 Tabel 7.1 Kaugküttevõrgu torustiku dimensioneerimisel kasutatavad tarbijate arvestuslikud maksimaalsed koormused Tähis Aadress Maksimaalne koormus kütteperioodil, kw Maksimaalne koormus suveperioodil, kw T1 Elva tee 1 / Viljandi tee T2 Viljandi tee T3 Nooruse tn T4 Nooruse tn 2a/ T5 Nooruse tn T6 Nooruse 8a 31 0 T8 Nooruse tn T9 Nooruse tn T10 Nooruse tn T11 Nooruse tn T12 Nooruse tn T13 Nooruse tn T14 Viljandi tee 28/ T15 Viljandi tee T16 Viljandi tee T17 Viljandi tee T18 Viljandi tee Pilvero OÜ, /17

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse Võru Linnavolikogu 08.06.2016 määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Osa IV Võrukivi võrgupiirkond

Rohkem

Microsoft Word - Nõva SMAKi täiendus 2.docx

Microsoft Word - Nõva SMAKi täiendus 2.docx Pilvero OÜ NÕVA VALLA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA 2016 2028 täiendus Ülo Kask Volitatud soojusenergeetika insener, tase 8 kutsetunnistus nr 086076 Nõva-Tallinn 2018 Sissejuhatus Uurimis-arendustöö alusel

Rohkem

Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi

Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi Ridala valla Uuemõisa kaugküttevõrgu soojusmajanduse arengukava. Aare Vabamägi 2015 1 Kokkuvõte. Ridala vald on tegelenud regulaarselt soojusmajanduse arendamisega, koostatud on eelnevalt 2 väga põhjalikku

Rohkem

Microsoft Word - A DOCX

Microsoft Word - A DOCX Riigi tegevus soojusvarustuse jätkusuutlikkuse tagamisel Kas elanikel on võimalik tarbida efektiivselt toodetud ja põhjendatud hinnaga energiat? Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 4. märts 2011

Rohkem

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutse OÜ PILVERO OÜ Pilvero Võhma linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2025 KINNITANUD Siim Link Volitatud soojusenergeetikainsener, tase 8 kutsetunnistus nr 096049 Võhma - Tallinn 2016 Sissejuhatus

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Soojus

Soojus KINNITATUD Igor Krupenski, Volitatud soojusenergeetika insener tase 8 kutsetunnistus nr 096048 LOKSA LINNA SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AASTATEKS 2015 2027 TALLINN 2014 2015 HeatConsult OÜ Katusepapi tn

Rohkem

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Harku Vallavolikogu määrus n

OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks Harku Vallavolikogu määrus n OÜ PILVERO OÜ Pilvero Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 Harku Vallavolikogu 30.03.2017 määrus nr 12 "Harku valla Tabasalu aleviku kaugkütte võrgupiirkonna

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

5

5 Energiatõhususmeetmed lähtudes Total Concept metoodikast Etapp 3 Järelmonitooring Dokument koostatud:, Riigi Kinnisvara AS Versioon: 1 : This document has been developed as part of the project The Total

Rohkem

Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 29. septembri 2016 määrusega nr 26 ARENGUKAVA TB2 TABIVERE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AS INFRAGATE Eesti T

Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 29. septembri 2016 määrusega nr 26 ARENGUKAVA TB2 TABIVERE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA AS INFRAGATE Eesti T Kinnitatud Tabivere Vallavolikogu 29. septembri 2016 määrusega nr 26 ARENGUKAVA TB2 TABIVERE SOOJUSMAJANDUSE ARENGUKAVA 2016-2030 Tallinn 2016 SISUKORD 1. Üldosa... 2 1.1. Töö nimetus... 2 1.2. Objekti

Rohkem

ENERGIASÄÄSTUBÜROO ESCO-EESTI

ENERGIASÄÄSTUBÜROO  ESCO-EESTI Kadrina aleviku soojusvarustussüsteemi arengu perspektiiv Objekti nimetus Aasta Orienteeruv maksumus, EEK 1. Keskkatlamaja --- OÜ Kadrina Sport soojustrassi väljaehitamine 2005 250 000 2. Pargi tänava

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopilt OÜ 02.12.2014 2 Millest räägime? Hoonetes soojusenergia

Rohkem

EBÜ Üldkoosolek

EBÜ Üldkoosolek EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Grupiarutelu: Energia- ja ressursitõhusus Timo Tatar Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eili Lepik Riigikantselei Keskkonnasõbralik majandus ja energeetika: Eesti2020 eesmärk Kasvuhoonegaaside heitkoguste

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12 4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

tja_juhend_2019_n2idukas

tja_juhend_2019_n2idukas Juhendmaterjal eluhoonete arvutuslike energiamärgiste kontrollimiseks Arvutuslik energiamärgis on kohustuslik projekteeritava uue hoone või oluliselt rekonstrueeritava hoone puhul. Energiamärgis väljastatakse

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt

Microsoft PowerPoint - TEUK_XI_radar.ppt Taastuvate energiaallikate alase teadlikkuse tõstmine läbi agro-energeetilise ahelate arendamise - Setomaa kogemused Ettekandja : Martin Kikas MTÜ Piiriääne Enegiaarendus TEUK XI 12.november 2009 Tartu

Rohkem

Päikeseküte

Päikeseküte Päikeseressurss Eestis. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Eesti laiuskraadidel on võimalik kasutada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt

Microsoft PowerPoint - EK TEUK ppt Eesti energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 eelnõu Einari Kisel Energeetika asekantsler Jutupunktid Veidi statistikat Energiamajanduse arengu indikaatorid ja meetmed eesmärkide saavutamiseks

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 30.09.2004 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.12.2016 Avaldamismärge: RTL 2004, 108, 1724 Põletusseadmetest

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis

Tuuleenergeetika võimalikkusest Eestis Noppeid energeetikast 9.03.2011 Võimsus = = 3 MW 1500 x 2 kw 272727 x 11 W 1 MW=1000 kw=1 000 000 W Energia x = 2000 W 2h 4 kwh 1 kwh = 1,4 kg põlevkivi 1 kwh = 160 g šokolaadi Istudes ja õppides kulutate

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx

Microsoft PowerPoint - Mis on EstWin.pptx Mis on EstWin? Mis on EstWin Lairiba baasvõrgu ehitus asulatesse ja mobiili mastidesse, eesmärgiga luua sideettevõtetele võimalus tarbijatele kiire interneti pakkumiseks EstWin projekti käigus juurdepääsuvõrku

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener

Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Võrguinverterite valik ja kasutusala päikeseelektrijaamades Robert Mägi insener Robert Mägi o Õpingud: Riga Technical University o Haridus: MSc (Electrical Engineering) MSc (Automatic Telecommunications)

Rohkem

Microsoft Word - ENERGEETIKA ARENGUKAVA

Microsoft Word - ENERGEETIKA ARENGUKAVA 1 Sisukord A. Olemasolev olukord... 2 Sissejuhatus.... 2 Ajalooline taust... 2 Asukoht... 2 Kliima... 2 Ülevaade energiavarustusest Kundas.... 4 Soojusvarustus... 4 Soojuse tootmine.... 4 Soojuse transport

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H

Raasiku Vallavalitsuse a korralduse nr 44 LISA Riigihange Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg H Raasiku Vallavalitsuse 23.02.2016.a korralduse nr 44 LISA Riigi Hankemenetlu se liik Hankelepin gu orienteeruv hind km-ga Hanke läbiviimise aeg Hankeleping u eeldatav täitmise aeg veebruardetsember 1 Toiduainete

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määru EUROOPA KOMISJON Brüssel, 17.5.2018 COM(2018) 284 final ANNEXES 1 to 2 LISAD järgmise dokumendi juurde: Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Aud

ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Aud ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Auditeerija: Helioest OÜ, reg. nr. 11352009 MTR registreering:

Rohkem

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc

Microsoft Word - Määrus nr 7 Puhja valla aasta lisaeelarve.doc PUHJA VALLA 2015.a LISAEELARVE Lisa 1 Puhja Vallavolikogu 1. juuli 2015 määruse nr 7 juurde KOONDEELARVE 27.02.2015 LISA- EELARVE 01.07.2015 I osa PÕHITEGEVUSE TULUD 2 143 312 49 005 2 192 317 30 Maksutulud

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for Elisa OTSUS Tallinn 20.06.2007 J.1-45/07/4 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine Elisa Eesti AS- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring

Institutsioonide usaldusväärsuse uuring INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta

Rohkem

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc PAIGALDAMINE KASUTAMINE HOOLDUS SUUREMAHULISED 500-3000 L VEEBOILERID Need on sukel-ja keraamilise küttekehaga elektrilised veesoojendid. Võimalikud on variandid kus täiendavalt küttekehale on ka kesküttesüsteemiga

Rohkem

Slide 1

Slide 1 PIPELIFE EESTI 2017 Pipelife Eesti AS 2018 Indrek Oidram Pipelife Grupi võtmenäitajad Käive: ca 1 miljard EUR Tehased: 26 Euroopas ja USA-s Esindused 26 riigis Töötajaid: 2.700 Peakorter: Vienna/Austria

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü

Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i ü Imatra Elekter AS-i võrgupiirkonna üldteenuse arvutamise metoodika 2019 Mai Üldteenuse hinna arvutamise metoodika on kirjeldatud Imatra Elekter AS-i üldteenuse tüüptingimustes järgnevalt: 4.2. Müüja arvutab

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v

Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande v Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artikli 9 ja üldist majandushuvi pakkuvate teenuste raamistiku punkti 62 kohane liikmesriikide aruande vorm Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste otsuse artiklis

Rohkem

PowerPoint-esitys

PowerPoint-esitys 26.4.2019 1 Ettevõtte tutvustus tooted Korrusmajad tsentraalne ventilatsioon Paus KAIR mõõdistusprogramm Tatu Hartikainen tegevjuht Oy Pamon Ab:s 25 aastat ventilatsiooni-; paigalduses, projekteerimises,

Rohkem

Meetmeleht_meede1.docx

Meetmeleht_meede1.docx MTÜ Ida- Harju Koostöökoda Meetmeleht 2017 Meede 1 C. STRATEEGIA MEEDE ¹ 1. Strateegia meetme nimetus Meede 1 - Elukeskkonna arendamine 2. Strateegia meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus Tervislikud

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

m24-Lisa

m24-Lisa Lisa Viimsi Vallavalitsuse 22.12.2015 määrusele nr 24 Viimsi valla 2015.aasta lisaeelarve artiklite jaotus 1. Eelarve põhitegevuse tulude jaotus tululiikide lõikes: Suurendamine Vähendamine TULU NIMETUS

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

Microsoft Word - EHR.docx

Microsoft Word - EHR.docx earvekeskus E-ARVE TELLIMUSTE JUHEND 1 Sisukord E-arvete tellimused... 3 Klientide tellimused... 3 E-arve tellimuse lisamine... 3 E-arve tellimuse muutmine... 9 Minu tellimused... 10 Minu tellimuse sisestamine...

Rohkem