Rakvere Koidula 9 energiaaudit

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Rakvere Koidula 9 energiaaudit"

Väljavõte

1 Tellija: Korteriühistu Rakvere Koidula 9 ( ) Aadress: L. Koidula 9, Rakvere 44314, Lääne-Virumaa Tellija kontaktisik: Jaanika Link Telefon: e-post: KOIDULA 9, RAKVERE ENERGIAAUDIT 4-KORRUSELINE ELAMU AADRESSIL L. KOIDULA tn 9, RAKVERE Auditeerimise aeg: aprill 2016 Aruanne esitatud: Auditeerija: Aktiivmaja OÜ Juriidiline aadress: Jaama 65-6a, Tartu. Reg nr Kontakt: Viljar Puusepp, tel: ; Auditeerija: Aivar Kaljula Telefon:

2 Eessõna Käesolevas energiaauditi aruandes on esitatud Lääne-Virumaa, Rakvere linna, aadressiga L. Koidula tn 9 asuva 4-korruselise 44 korteriga hoone koosneva kütte, ventilatsiooni, gaasi, elektri ja veevarustuse süsteemide hetkeolukord ning võimalused energiatarbe vähendamiseks. Säästuettepanekutes on ära toodud nende realiseerimise üldine mõju, saavutatav sääst ja investeeringute hinnangulised tagasimaksuajad. Auditeerimise mahu ja mudeli aluseks on võetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rakverea Tehnikaülikooli poolt väljatöötatud energeetilise auditeerimise juhendmaterjal. Hoone auditeerimisel analüüsiti aasta energiatarvete ja tarbevee kulu ning vastavaid rahalisi kulutusi. Meetmete tasuvuse hindamisel võeti arvesse kütuste- ja energiahindade prognoose. Aruanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis-majanduslikku analüüsi, energiatarbimise alandamise potentsiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest. Arvutusnäidised on üle kantud arvutusprogrammist ja mõnede vahearvutuste tulemused võivad olla ümardatud ja illustreeriva tähendusega. Õige tulemus on lõpptulemus. Energiasäästu potentsiaal on esitatud vajalike investeeringute, saavutatava energeetilise säästu ning lihttasuvusaja kujul. Hinnangutes on lähtutud pigem konservatiivsusest. Hoones on mõõdetud summaarset soojustarbimist nii kütteks kui tarbevee soojendamiseks, elektritarbimist ning veetarbimist kuude kaupa. Õhuvahetusest tingitud soojuskadusid hinnati kaudselt õhuvahetuse kordarvude alusel. Piirdetarindite U-arvud on saadud ehituse tüüpprojekti andmetest või tootja andmetest ja on korrigeeritud vastavalt reaalsele olukorrale. Optimaalne renoveerimis/rekonstrueerimispakett valitakse välja tellija poolt vastavalt finantseerimise võimalustele. Osa säästumeetmeid on selliseid, mille rakendamine annab reaalset säästu ainult rakendatuna koos teiste meetmetega, seetõttu esitatakse säästumeetmed pakettidena. Auditeerimise käigus välja toodud energiasäästumeetmete pakettide rakendamisel hoone sisekliima paraneb või jääb olemasolevale nõuetele vastavale tasemele. Tuleb tähele panna, et erinevate meetmete rakendamisel saadavad säästud ei ole otseselt liidetavad. Samuti seda, et energiakulude prognoosid muutuvad seda täpsemaks, mida rohkem energiasäästutoiminguid hoone renoveerimisel teostatakse. Väljapakutud energiasäästu ettepanekute realiseerimine võib nõuda vastavate tööde jaoks vastava projekti koostamist (erijuhtudel ka ehitusluba), mida tuleks arvestada ehitusfirmadelt tööde hinnapakkumiste küsimisel. Samuti tuleb teostada vastavad tehnosüsteemide seadistustööd. Objekti ülevaatusel abistas audiitorit hoone valdaja esindaja Jaanika Link. Korteriühistu, kui lõpptarbija, seisukohalt on säästupotentsiaal, energiahinnad ja kõik kulutused auditis arvestatud käibemaksuga 20%. Hoone energeetilise auditeerimise viis läbi soojusaudiitor Aivar Kaljula. Käesoleva auditi dokumendi autoriõigused kuuluvad auditi koostajale ehk autorile ja loata kopeerimine ja paljundamine pole lubatud. Välja arvatud koopiad õiguspärase nõude esitajatele. 2

3 Sisukord Eessõna...2 Sisukord Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energia-tõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral Hoone energiatarbimise säästupaketid Hoone energiakasutuse hetkeseis Hoone asukoht ja paiknemine Hoone üldandmed Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine Hoone soojusbilanss Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus Hoone piirdetarindid Küttesüsteem Sääst küttesüsteemi renoveerimisest Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus. Gaasivarustus Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima Lisad Sisekliima mõõdistustulemused Energiatarbimised ja jaotused Illustreerivad fotod Tasakaalutemperatuuride leidmine

4 1. Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energiatõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõte korterelamu energiaauditi läbiviimise tulemustest. Soojusenergia keskmine kulu kaugküttest küttele aastatel oli mõõdetud 285. Käesoleva aruande punktis 1.1 on kirjeldatud säästumeetmete paketid, mille abil on võimalik soojusenergia kulu majanduslikult alandada, tõsta hoone kui kinnisvara väärtust ning pikendada ekspluatatsiooniiga, suurendada sõltumatust energiakandjate hindade tõusust ja lisaväärtusena saada inimeste heaolu paranenud sisekliimast. Säästupaketid on esitatud põhjusel, et teatud meetmetel on omavaheline koosmõju. Liigsete kulude vältimiseks on soovituslik, et valikud pakettide vahel tuleks teha otsustamisfaasis, toimingute läbi viimise võib jaotada pikema aja peale. Pakutud säästupakettides on keskendutud pigem olulisele renoveerimisele, et oleks võimalik taotleda ka võimalikke riigipoolseid toetusi. Toimingute loeteludes on arvestatud vaid nende tegevuste maksumustega, mis annavad energiasäästu ja/või on Majandus- ja taristuministri määruse (edaspidi Määrus) Korterelamute rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ( nr 23) järgselt toetatav tegevus. Siintoodud maksumused on indikatiivsed, tegelikud maksumused selguvad harilikult peale tööde teostamise lõppu, kuid siiski kasutatavad nii eelarvete planeerimisel kui tasuvusaegade hindamisel. Esimese paketi raames renoveeritakse koos lisasoojustusega hoone välisseinad ja sokkel, soojustuskihi paksus 15 cm. Põhimaterjaliks seinte soojustamiseks kasutatav EPS (soovitatavalt tüüp EPS silver), kuid võib kasutada ka muid lubatud soojustusmaterjale või nende kombinatsioone, eeldusel, et tarindi lõplik soojusjuhtivus jääb minimaalselt samaks kui on see 15 cm EPS-i kasutamisel. Akende ümbruses teostatakse lisasoojustus sellisel määral kui palju on võimalik. Soklil võib arhitektuurilistel kaalutlustel jätta soojustuskihi paksuseks 10 cm. Sokli maa alune osa lisasoojustamist ei eeldata kuid seda võib teha. Tasuvusajad veidi pikenevad. Kuid soovitatav on lisasoojustada keldri laed hoone põhjapoolsema otsa korterite kohal, mis jäävad trepikojast otsa poole. Renoveeritakse ka hoone sissepääsud, sh peasissekäikude varikatused. Käesolevas energiaauditis ei anta hinnangut, mida teha lõunapoolsel otseseinal asuva mittekasutuses telliskorstnaga. Mõistlik oleks see lammutada rekonstrueerimise käigus, suure tõenäosusega on ka see toiming toetatav tegevus. Või on see seda suures osas. See tuleks tööde ettevalmistamise käigus täpsustada. Juhul kui see siiski jääb, tuleks ka sellele lisada soojustuskiht (võib olla õhem- näiteks 5 cm. Samas tuleks vähendada korstnas ka õhu liikumist). Lisaks vahetatakse kõik vanad korterite aknad. Uute, õhutihedate akende kompleksne soojusjuhtivus peaks olema 1,10 W/(m 2 K) või väiksem (vastab üldjuhul 3 kordse klaaspaketiga akende soojusjuhtivuse tasemele). Küttesüsteem renoveeritakse kogu ulatuses. Paigaldatakse (tubadele) värskeõhuradiaatorid (värskeõhuava välisseinas jääb küttekeha taha). Minimaalselt tuleb tagada, et värskeõhuavad oleks küttekehade taga või kohal (kui ei paigaldata värskeõhuradiaatoreid). Ühendus kahetorusüsteemis, küttekehad varustatakse termostaatidega. Küttekulujaotureid paigaldama ei pea kuid võib. Ventilatsioonišahtid korrastatakse ja ehitatakse välja motoriseeritud sundväljatõmme kanali või katuseventilaatorite abil. Arvestatud SFP 0,8, õhuhulk 0,96 m 3 /s, töö aeg 24/7. Käesolevas paketis on arvestatud ka elektrisüsteemi kaasajastamise vajadusega summmaliselt 6500 eur. Investeering kokku ca eurot. Sääst kokku ca 97. Hoone kogu energiakasutus langeb ca 24 %. Lihttasuvusaeg 31 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 15 % toetusega 26 aastat. Ligikaudne energiamärgise 4

5 arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 198 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile E. Neto küttekulu köetava pinna kohta langeb 181-lt kwh/(m 2 a) 122-le kwh/(m 2 a). Siinses paketis on KEK arvutustes ja säästudes arvestatud, et sooja tarbevee valmistamine toimub sarnaselt praegusele olukorrale - osaliselt gaas, osaliselt elekter. Kuid ET arvu arvestuses, et kõik soe vesi valmistatakse gaasiga, nagu algsel hoonel oli ette nähtud. Samuti vastavad kirjeldatud toimingud 25% toetuse osakaaluga ette nähtud toimingutele. Vaatamata sellele ei ole võimalik saavutada 25% toetuse osakaalul ette nähtud ETA piirväärtust 180 kwh/m 2 /a. Jääb 15%. Alternatiiviks on valida mõni järgnevatest pakettidest. Teise paketi raames viiakse läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis 1. Kuid välja vahetatakse kõik elamispindade aknad ja need paigaldatakse soojustuse tasapinda. Siinses paketis on arvestatud, et korteritele paigaldatakse aknad, mille kaalutud keskmine U arv paigaldatuna ei ole suurem kui 0,9 W/(m 2 K). Trepikoja aknad võib alles jätta juhul kui arhitektuurses projektis osutub see sobilikuks. Kuid akna liitumisel seinaga tuleb tagada ettenähtud joonkülmasilla väärtus 0,05 W/mK. Seda kas palede lisasoojustamisega, või ka osaliselt akende külgedel osa kivimaterjali eemaldamise abil asendamisega soojustusmaterjaliga. Erinevalt paketist 1 võetakse küttesüsteemis kasutusele tavalised küttekehad. St, et ei tule ka õhuavasid hoone fassaadidel küttekehade taga või kohal. Ventilatsioon elamispindade osal ehitatakse ümber korterite või korterite grupil või tervel hoonel baseeruvaks soojustagastusega sundventilatsiooniks. Selle tarbeks koostatakse vastav projektiosa, kus näidatakse ära seadmete asukohad, õhuhaare, väljavise, lõppelementide ja torustike asukohad. Üldjuhul seadmete eneste asukohaks on koridoride laed või vannitubade laed, mis suletakse ripplaega (kõik tööd sh viimistlustööd korterites on toetatavad). Käesolevas energiaauditis on arvutustes arvestatud järgmiste parameetritega: soojustagastuse temperatuuri suhtarv 80%, SFP 2,5, õhuhulk 0,96 m 3 /s, töö aeg 24/7, õhuhulkade nõudluspõhiste juhtimistega ei ole arvestatud kuid väljaehitusel seda võib teha. Lisanõue, et elektrilise eelküttega (jäätumise vältimine) seadmeid kasutada ei tohi (kuid arvestatud on elektrilise järelküttega). NB! Juhul kui on soov paigaldada korteripõhiste seadmete asemel hoonekesksed seadmed (seadmete asukoht näiteks pööningul, torustikud kas välisseintel või vertikaalpüstikutega läbi korruste osaliselt trepikodades), siis siinseid arvutustulemusi võib lugeda samaks. Kui suured tulevad erinevused, hakkab sõltuma konkreetsemast ventilatsiooniprojektist. Investeering ca eurot. Sääst kokku 235. Hoone kogu energiakasutus langeb 59 %. Lihttasuvusaeg 23 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 40 % toetusega 14 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 136 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile C. Neto küttekulu (küttekehadele soojendamiseks) köetava pinna kohta langeb 181-lt kwh/(m 2 a) 39-le kwh/(m 2 a). Kolmanda paketi raames viiakse läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis 1. Kuid sarnaselt teises paketis trepikoja akende kohta kirjeldatule tagatakse akende ümbruses seinaga ühendusel joonkülmasilla väärtus, mis ei ületa 0,05 W/mK avatäite kaalutud keskmisena. Üldiselt tähendab see akende külgedel ca 5 cm materjali väljalõikamist ja asendamist soojustusmaterjaliga, ülaservas min paarisentimeetrise kihi PUR materjalist soojustuse lisamist ja alaservas soovituslikult algse betoon aknaaluse eemaldamist ja asendamist soojustusmaterjaliga. Investeering ca eurot. Sääst kokku 101. Hoone kogu energiakasutus langeb 25 %. Lihttasuvusaeg 31 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 25 % toetusega 23 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 196 kwh/ (m 2 a), mis vastaks klassile E. Neto küttekulu (küttekehadele soojendamiseks) köetava pinna 5

6 kohta langeb 181-lt kwh/(m 2 a) 120-le kwh/(m 2 a). Juhul kui on soov muuta siinkirjeldatud pakette, tuleks tellida energiaauditi lisapakett. Siiski olulisi lisavõimalusi näiteks taastuvenergeetikaseadmete vms abil energiakulude alandamiseks pole, põhja-lõunasuunaline viilkatus ja sooja tarbevee individuaalne valmistamine ei anna just selleks kõige paremaid võimalusi. Samuti ei tohi kaugkütte korral võtta kasutusele alternatiivseid küttemeetodeid (soojuspumbad jms) Kõikide pakettide korral on nõutud tehnoseadmete seadistuste ja mõõdistuste protokollid. Lisaks vähemalt 5 aastane hooldusleping. Lisaks tuleb renoveerimise kavandamisel arvestada ka tehnilise konsultandi teenuse lisandumisega alates teisest paketist (kuid 1 paketi korral on see samuti kompenseeritav tegevus). Tagatud oleks nõuetekohane õhuvahetus ja sisekliima vastaks standardile EVS-EN 15251:2007 ning hoone energiatõhusus vastaks Vabariigi Valitsuse 30. augusti a määruse nr 68 "Energiatõhususe miinimumnõuded" nõuetele, mis sätestab oluliselt rekonstrueeritavatele korterelamutele piiriks energiatõhususarvu ET 180 kwh/m 2 a. (uutel 150 kwh/m 2 a) alates teisest paketist. Koondtabel: Laenuperiood 20 a Omafinantseering 5% intress 3,5% Investeering Lihttasuvusaeg Energia kaa- Hinnan- Kuumakse* Kuumaks Algne ET arvu piir- Neto kütte- Ehituskulu Renoveeri toetusega (~ Energiatarbe Sääst lutud eriguline ET m2-le e m2-le omafinant väärtus vaskulu köetava- brutopin- Olulise mispakett laenusumma) toetusega vähenemine kokku kasutus KEK arv kokku pangale Toetus seering tavalt toetusele le pinnale nale rek piir eur a % kwh/(m2a) kwh/(m2a) eur/kuu eur/kuu % eur kwh/(m2a) kwh/(m2a) eur eur hetkel 245 1, ,77 0, ,50 0, ,71 0, *- ei sisalda varasemaid võlgasid ega remondifondi makseid ei enne ega peale renoveerimisi. 1 real sisaldab vaid energia maksumusi sh korterite elekter ja gaas. NB! ET arvutustes on arvestatud, et sooja tarbevee tootmine toimub gaasiga. Nii nagu on ette nähtud hoone algses projektis. Muudes arvutustes on kasutatud tegelikke kasutusi. Samuti on eeldatud, et hoonesse ei anta suveperioodil kaugsoojust ja seetõttu vastab hoone Määruse nõuetele ka siis kui ET arv on klassi võrra madalam. Koonddiagramm: Kulude muutused vastavalt renoveerimispaketile Eur/a Gaa Lae Elek Kau

7 ETA või KEK, kwh/(m 2 a) ET või KEK ET või KEK 120 B 121 ET või KEK 150 C 151 ET või KEK 180 D 181 ET või KEK 220 E 221 ET või KEK 280 F Klass A 281 ET või KEK 340 G ET või KEK 341 H 1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid Säästumeetmete pakett I Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, osaline keldri lae soojustamine Korrastamine, sundväljatõmme Küttesüsteem Renoveerimine kogu ulatuses, värskeõhuradiaatorid Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a Muu Elektritööd Avatäited Vanade akende vahetus Abitegevused Projekteerimine, järelevalve, mõõdistused jms Kokku * Säästumeetmete pakett II Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, osaline keldri lae soojustamine Soojustagastusega sundventilatsiooniseadmete paigaldus Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a

8 Muu Elektritööd Avatäited Abitegevused Kõikide korterite akende vahetus, paigaldus soojustuse tasapinnas Projekteerimine, tehn. konsultant, järelevalve, mõõdistused jms Kokku * Säästumeetmete pakett III Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Välisseinad ja sokkel Ventilatsioonisüsteem Küttesüsteem Välisseinte ja sokli renoveerimine lisasoojustusega, akende ümbruses tagamine joonkülmasilla väärtus 0,05 W/mK, osaline keldri lae soojustamine Korrastamine, sundväljatõmme Renoveerimine kogu ulatuses, värskeõhuradiaatorid Küttesüsteem Renoveerimine kogu ulatuses Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a Muu Elektritööd Avatäited Vanade akende vahetus Abitegevused Projekteerimine, tehn. konsultant, järelevalve, mõõdistused jms Kokku * *- Kogupaketina. Arvestatud meetme rakendamise uute tasakaalutemperatuuridega ja kogu hoone tarinditega ning tehnosüsteemidega. Arvestatud on 20% energiahindade tõusuga. 8

9 2. Hoone energiakasutuse hetkeseis 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine Hoone asub põhja-lõuna suunaliselt Rakveres 2.2 Hoone üldandmed Aadress L. Koidula tn 9, Rakvere, Lääne-Virumaa Kasutamise otstarve Muu kolme või enama korteriga elamu Katastritunnus 66301:005:0630 Omandi liik kinnisasi Esmane kasutus 1964 Korruste arv 4 EHR kood Trepikodade arv 3 Ehitusalune pind (m 2 ) 627 Suletud netopind (m 2 ) 2048,1 Eluruumide arv 44 Tubade arv 80 Eluruumide pind (m 2 ) 1586,4 Köetav pind kokku (m 2 ) 1755 Köetavate ruumide maht m Elanike/kasutajate arv ~ 66 Kelder Jah Trepikojad on loetud köetavaks pinnaks 9

10 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord. Tööde teostamise aasta Tööde nimetus ja maht Korterite akende vahetus, auditeerimise ajaks ca 90 % 2004 Veetorustike renoveerimine keldris Välisuste ja trepikoja akende vahetus 2010 Veemõõdikute vahetus 2010 Keldris küttetorustiku vahetus 2007 Katusekatte vahetus, pööningu soojustamine 2004 Elektrisüsteemide uuendamine Hoone üldine olukord on keskmine. Vastab loomulikule amortiseerumisastmele. Välisseinte kivivooder on kohati halvas korras. 2.4 Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte Mõõteseade Tüüp Täpsus Töövahemik Temperatuuri ja niiskuse logger HOBO U RH ±2,5%; temp ±0,35 C % RH C Mõõdistamise eesmärgiks oli ruumide sisekliima vastavuse kontroll nõuetele ja hoone üldise ventilatsiooni taseme hindamine ning küttesüsteemi olukorrast informatsiooni saamine. Loggerit kasutati temperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse registreerimiseks. Välistemperatuurid jäid vahemikku 4 kuni + 9 kraadi C. Tulemused on esitatud graafikus Lisas 4.1. Kommentaarid ptk 3.4. Temp, C RH, % DewPt, C keskm 24,3 31,4 6,7 maks 26,5 49,2 12,8 min 22,3 25,2 3,5 10

11 2.5 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Põhiline kütteviis Soojuse allikad Kaugküte Soe vesi Küttesüsteemi põhimõtteline lahendus Ühetoru süsteem Korterite soojakulu mõõturid Veevarustuse ja kanalisatsiooni liik Sooja tarbevee valmistamine Toidu valmistamine Ventilatsiooni liik Elektrienergia tarnija Soojuse tarnija Gaasi tarnija Puuduvad Tsentraalne võrk Gaas või elekter elamispindadel Gaas või elekter Loomulik: õhu sissepääs läbi akende ebatiheduste, väljapääs ventilatsioonilõõridest. Eesti Energia AS Rakvere Soojus AS AS Eesti Gaas maagaasivõrk 2.6 Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine Tarbimised Ühik Kaugküte kokku Soojus kütteks Tegeliku aasta kraadpäevade arv Normaalaasta kraadpäevade arv tasakaalutemperatuuril 5309 Kraadpäevadega korrigeeritud soojatarve Kütteenergia eritarbimine köetava pinna kohta Gaasi kulu m³/a Gaasi erikulu 13,9 Elektrienergia tarbimine kokku 58,8 59,05 57,2 Eritarbimine köetava pinna kohta kokku 33,5 33,7 32,6 Tarbevesi m³/a Tarbevee eritarbimine eluruumide pinna kohta 0,99 m³/(m²a) Sooja tarbevee tarbimine köetava pinna kohta aastas Kaugkütte hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal Gaasi maksumus koos käibemaksuga auditi tegemise ajal Elektrienergia hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal 26,9 60,9 45,0 125 kwh/(m²a) eur/mwh eur/mwh eur/mwh Küttesoojuse eritarbed köetava pinna kohta on keskmisena sarnased või veidi suuremad võrreldes teiste sama tüüpi ja samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Küttenergia kasutamise parandusettepanekud on toodud pakettidena auditi esimeses peatükis. Elektrienergiat kasutati põhiliselt valgustuseks ja seadmete käitamiseks ning osaliselt sooja 11 Cd Cd kwh/(m²a) kwh/(m²a) kwh/(m²a)

12 tarbevee valmistamiseks. Eritarbed köetava pinna kohta on keskmisena veidi suuremad võrreldes sama tüüpi ja samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Põhjuseks osaliselt elektri kasutamine sooja tarbevee valmistamiseks. Hinnanguliselt 46%. Elektrienergia kasutamine sooja tarbevee valmistamiseks ei ole soovitatav. Juhul kui elanikud jätkavad üleminekut elektriboileritele, on soovitatav rajada pigem tsentraalne sooja tarbevee varustus, mis võtaks soojuse selle tarbeks kaugküttest. Suveperioodil aga võiks kasutada vee soojendamiseks gaasi tsentraalset soojust. Elektrienergia kasutus, millest on eemaldatud suvekasutus ja kasutus soojale tarbeveele, on arvestatud hoone energiabilansis utiliseeritavate vabasoojuste hulka. Tarbimistrend kergelt langev. Gaasi kasutati toidu valmistamiseks ja sooja tarbevee valmistamiseks. Erikulud sarnased teiste analoogilise kasutustüübiga hoonetele kui arvestada seda, et osa sooja vett tehti elektriboileritega. Tarbimistrend langev. Tarbevee erikulud on sarnased teiste analoogiliste hoonetega. Tuleks jälgida, et sooja tarbevee seadetemperatuur oleks 55 ºC. Sellest madalamatel temperatuuridel tekib oht Legionella bakterite vohamiseks. Sooja tarbevee valmistamiseks kulunud energiat ei arvestata hoone soojusbilansi arvutustes küttele, sest eeldatakse, et kogu tarbevee kasutamine ja valmistamine ei mõjuta hoone vabasoojust. Muud soovitused tarbeelektri, gaasi ja tarbevee soojendamiseks kuluva energia kokkuhoiul on üldised - kasutada tuleks säästlikke seadmeid ja jälgida nende korrasolekut. 2.7 Hoone soojusbilanss Piire Soojuskadu piirdetarindites Sooja vee valmistamine koos kadudega Energia kulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks Mõõdetud kulu Arvutatud kulu Välisseinad k põrandad 26 Katus 8 Avatäited 71 Kokku: Mõõdetud aasta soojatarbe kulu küttele on korrigeeritud kraadpäevadega. 12

13 Mõõdetud kogukulu 363 Tasakaalutemperatuur hoones 19,3 C Arvutatud kogukulu 363 Soojuskadu läbi piirete 241 Energiakulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks 76 Sooja vee Valmistamine 46 66% 21% 13% Piirdetarindite soojuskaod on leitud arvutuslikul meetodil. Õhuvahetuskordajaks on kasutatud antud hoonele 0,40. Sooja tarbevee valmistamine gaas või elekter elamispindadel. 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus 3.1 Hoone piirdetarindid Summeeritud andmed hoone piirdetarindite kohta esitatakse järgnevas tabelis: 13

14 Enne renoveerimist (tb=19,3 C) Sisetemperatuur 22 C Säästumeetemete pakett I (tb=16) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett II (tb=10,6) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett III (tb=16) Sisetemperatuur 20,5 C Piirdetarind Materjal/tüüp Olukord Pindala m² Hinnanguline U väärtus W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod Parendusmeetmed Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst põhiliselt 2x Uus aken Rahuldav 312 1,50 60 Vahetus ei renoveerita , ei renoveerita selektiivklaaspakett Välisuksed Metall Rahuldav 13 1, ei renoveerita 1 0 ei renoveerita 1 1 ei renoveerita 1 0 Lisasoojustamine Korsten Tellismüüritis Lisasoojustamata 13 0,70 1 5cm, õhutiheduse 0, , , saavutamine Lisasoojustamine Välisseinad Tellismüüritis Lisasoojustamata , , , , cm Vana aken 2 kordne aken, puitraam Keskmine 26 2,80 9 Vahetus 1, , , Sokli 1 korruse põrand r/b paneel keldri kohal Keskmine 505 0,40 26 lisasoojustamine, osaline keldri lae 0, , , soojustamine Katus r/b paneel+ viilkatus Lisasoojustatud 505 0, ei renoveerita 6 2 ei renoveerita 4 4 ei renoveerita 6 2 Kokku

15 3.2 Küttesüsteem Osa nimetus Kirjeldus Ettepanekud ja parendusmeetmed Soojasõlm Plaatsoojusvaheti - Soojussõlme ja torustike soojusisolatsioon Keskmine Korterite soojusmõõtjad Puuduvad Ei soovita Võimalusel parandada Küttetorustikud Teras Vahetada koos küttesüsteemi täieliku renoveerimisega. Küttesüsteemi tasakaalustatus Jah Teostada uus tasakaalustamine kui küttesüsteemi terviklik renoveerimine lükkub kaugemasse tulevikku Küttekehad Kütte ja tarbevee parendamise seadmed Põhiliselt termostaatideta malm N/A Küttesüsteemi täielikul vahetamisel soovitatav kasutusele võtta konvektortüüpi küttekehad või värskeõhuradiaatorid vastavalt pakutud pakettidele Soovitatav kasutada Sääst küttesüsteemi renoveerimisest 1.Automaatne soojussõlm hoones utilisatsioonitegur η 0,5 2.Automaatne soojussõlm hoones + radiaatorite automaatsed (kas termostaatide või ajamitega) reguleerventiilid : utilisatsioonitegur η 0,7. Köetav pind on 1755 m 2. Sääst ümberehitusest, kui investeeringu suurus on eur, soojuse hind 61 eur/mwh. Kogu kütteks kasulikku vabasoojust on korterelamus aastas 50 kwh/(m 2 a). Sellest saame kätte automaatse soojussõlme puhul 50 x 0,5 = 25,0 kwh/(m 2 a). Radiaatorite termostaatventiilide korral 50x 0,7 = 35,0 kwh/(m 2 a). Lisaks kättesaadav vabasoojus on 35,0 25,0 = 10,0 kwh/(m 2 a). Aastas saadav sääst on 1755 x 10,0/1000 = 17,5. Säästuväärtus on 17,5 x 61 = 1068 eur/a. Tasuvusaeg: / 1068 = 37 aastat. Meetme eluiga ca 20 aastat. Ehk siis lihtsalt küttesüsteemi renoveerimine ei ole majanduslikult kuigi otstarbekas. Välja arvatus selles osas, et nii on võimalik tagada kõikides korterites ettenähtud sisetemperatuurid. Kuid tuleks kindlasti see ette võtta koos suuremate rekonstrueerimistega, et tagada küttesüsteemi soojus-väljastuse vastavus uuenenud olukorraga välispiirete ja õhuvahetuse suhtes. 15

16 3.3 Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus. Gaasivarustus Külm tarbevesi saadakse tsentraalsest veevõrgust. Soe tarbevesi valmistatakse kas elektri- või gaasiboileriga elamispindadel. Olmekanalisatsioon juhitakse tsentraalsesse kanalisatsioonivõrku. Hoone on ühendatud elektrivõrguga läbi Elering AS võrguettevõtja ja Eesti Gaas AS maagaasivõrguga. Hoone tehnosüsteemid on rahuldavas korras. Tuleks jälgida, et elektrienergia ja gaasi hoonesisene jaotamine ja kasutamine oleks ohutu. Vanad seadmed tuleks üle kontrollida või vahetada välja. 3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima Ventilatsioonisüsteem on ehitusaegne ja loomuliku tõmbega. Välisõhu juurdevool toimub akende ebatiheduste kaudu ja tuulutuse kasutamisega. Uute akendega korterite omanikud peaksid kasutama mikrotuulutust rahuldava sisekliima tagamiseks. Samuti tuleb kanda hoolt, et ventilatsiooni lõõrid oleksid puhtad ja renoveerimiste käigus neid ei suletaks. Ümberehituste käigus ei tohi unustada, et vannitubade uste alune pilu on ventilatsiooni toimimiseks vajalik. Uue ukse paigaldamisel tuleks loobuda lävepakust või paigaldada ukse alaossa rest. Käitumisharjumise osas oleks soovitus elanikel arvestada ruumide tuulutamisel asjaoluga, et õhuvahetuse intensiivsus sõltub suurel määral sise ja välistemperatuuri vahe suurusest. See tähendab, et mida külmem on ilm, seda vähem peab tuulutama. Samuti sõltub loomuliku ventilatsiooni intensiivsus kõrguste vahest. See tähendab, et viimase korruse korterites oleks normaalse õhuvahetuse tagamiseks soovituslik kasutada väljatõmbe ventilaatoreid. Sisekliima kontrollmõõdistamised näitasid, et üldine õhuvahetuse tase mõõdistatud korterites oli keskmisena rahuldav. Soovituslik suhtelise õhuniiskuse (RH) tase kütteperioodil on 35%-45%. Mõõdistamisperioodil jäi keskmiseks RH tasemeks ca 31,4 %. Sellistel tingimustel on hallituse tekke risk vähemalt mõõdistatud korterites suhteliselt väike, probleeme võib esineda hoone välisnurkades, eriti viimasel korrusel kohtades kus asuvad külmasillad- akende ümbrused jms. Ka sisekliima ankeetküsitluse järgi suuremaid hallituseprobleeme ei esinenud. Hallituse tekke oht väheneb veelgi kui isoleerida soojuslikult veelgi paremini välispiirded, likvideerida külmasillad ja/või parandada ventilatsiooni toimimist. Välisseinte parema isolatsiooni korral ja kvaliteetsete akende kasutamise korral kasvab ka inimestel soojuslik mugavus välispiirete läheduses. Sel juhul on võimalik alandada veelgi sisetemperatuure, mis omakorda võimaldab lisasäästu küttekuludes. Keskmiseks arvutuslikuks (kaalutud keskmiseks) sisetemperatuuriks kütteperioodil on kasutatud 22,0 C. Mõõdistatud keskmine oli isegi oluliselt kõrgem - 24,3 C. Kuid arvestatud on ka trepikodade veidi madalamate sisetemperatuuridega ja ka sellega, et sisekliima küsitluse andmetel oli mõnes korteris oluliselt madalamad sisetemperatuurid. Kohati hinnati selleks kütteperioodil 15 C. See näitab, et küttesüsteemi olukord on hoones ebarahuldav ja vajab kiiresti renoveerimist. Eeldatakse, et keskmine sisetemperatuur hoones peale renoveerimisi langeb 20,5 kraadini. Antud hoone keskmise puhul iga kraad, mis on sellest suurem või väiksem vastavalt kas suurendab või vähendab soojusenergia kulu kütteks keskmiselt ca 22. Säästumeetmete pakettides on soovitatud võtta kasutusele erinevad meetmed ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. Säästumeetmete paketis 1 ja 3 on soovitatud võtta kasutusele värskeõhuradiaatorid ja väljatõmbeventilaatorid ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. See suurendab küttekulu välisõhu soojendamisel ruumitemperatuurini. Ehk siis hoones tervisliku 16

17 sisekliima saavutamine lihtsamate meetoditega on pikemas perspektiivis kulukas. Teises säästumeetmete paketis on soovitatud võtta kasutusele soojatagastusega ventilatsiooniseadmed. Saadavad säästud ja sellega seonduv on hinnatud energiasäästupakettides peatükis Lisad 4.1 Sisekliima mõõdistustulemused Sisekliima mõõdistustulemused RH-% ; T-C Temp, C RH, % Dew Pt, C 4.2 Energiatarbimised ja jaotused 350 Kütteenergia kasutamine ostetud küte kraadpäevadega korrigeeritud tarbimine

18 Külma tarbevee kasutamine ,0 Gaasi kasutamine ,0 m3/a m3 2500,0 2000,0 1500,0 1000, ,0 0, Elektrinergia tarve ja jaotumus aastate lõikes 70,0 Energiakasutuse jagunemine 60,0 50,0 40,0 30,0 20,0 Elekter soojale tarbeveele Muu elekter Üldelekter Elekter 16% Kaugküte 77% Gaas 7% 10,0 0, Illustreerivad fotod Küttekeha trepikojas Torustikud keldris Gaasi sisend Soojasõlm 18

19 Küttepüstik Veetorustikud Pandus, keldri trepikoja aknad Peasissekäigud seestpoolt Otsasein Vaade hoovi poolt Müüritise olukord Vana korstnaga otsasein 19

20 4.4 Tasakaalutemperatuuride leidmine Tasakaalutemperatuur on temperatuur, milleni tõstetakse temperatuur küttesoojuse arvelt. Edasine temperatuuri tõus toimub vabasoojuse (päike, inimesed, seadmed) abil. Enne renoveerimist, sisetemperatuur t s 22 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 1,89 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 0,59 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,41/h Erisoojuskaod kokku H 2,48kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 50,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatideta küttesüsteem. 0,5 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 25,2 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 6,7 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 2,7 C Tasakaalutemperatuur t B 19,3 C Peale renoveerimist, pakett 1, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 0,94 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 1,16 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,791/h Erisoojuskaod kokku H 2,1kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 50,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 35,3 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 9,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 4,5 C Tasakaalutemperatuur t B 16,0 C Peale renoveerimist, pakett 2, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 0,73 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 0,22 kw/ C Õhuvahetuse kordarv (küttekehadelesoojendamiseks) 0,151/h Erisoojuskaod kokku H 0,95kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 50,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 35,3 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 9,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 9,9 C Tasakaalutemperatuur t B 10,6 C Peale renoveerimist, pakett 3, sisetemperatuur t s 20,5 C Piirdetarindite osa erisoojuskadudest (tabel 3.1) H piire 0,73 kw/ C Õhuvahetuse osa erisoojuskadudest H õhk 1,16 kw/ C Õhuvahetuse kordarv 0,791/h Erisoojuskaod kokku H 1,89kW/ C Kogu vabasoojus köetava pinna kohta 50,4kWh/(m2a) Vabasoojuste utilisatsioonitegur. Termostaatidega küttesüsteem. 0,7 Arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale q vs 35,3 kwh/(m2a) Kogu hoone arvestuslik vabasoojus köetavale pinnale Q vs kwh/a Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs 9,4 kw Temperatuuri tõus vabasoojuse arvelt t vs 5,0 C Tasakaalutemperatuur t B 15,5 C 20

Kyti 17 energiaaudit

Kyti 17 energiaaudit Tellija: Korteriühistu Küti 17 (80265698) Aadress: Küti 17, Rakvere 44311, Lääne-Virumaa Tellija kontaktisik: Jaanika Link Telefon: 5533515 e-post: kyti.yhistu@mail.ee KÜTI 17, RAKVERE ENERGIAAUDIT 4-KORRUSELINE

Rohkem

Tartu mnt 39 energiaaudit

Tartu mnt 39 energiaaudit Tellija: KÜ Tartu mnt. 39 (80160574) Aadress: Tartu mnt 39, Tallinna linn, Harju maakond, 10115 Tellija kontaktisik: Urmas Murre Telefon: 5034893 e-post: info@majaabi.ee TARTU mnt 39 ENERGIAAUDIT 4-KORRUSELINE

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim]

Microsoft PowerPoint - Proj.LÜ ja Arh.lahendused.ppt [Ühilduvusrežiim] PROJEKTEERIMISE LÄHTEÜLESANNE ARHITEKTUURSED TEHNILISED LAHENDUSED Andrus Taliaru ANMERI OÜ tel51 35 565 e-mail: anmeri@anmeri.ee Me jueitahasellistvälimustmajale? PROJEKTEERIMINE JA TEHNILINE KONSULTANT

Rohkem

Slide 1

Slide 1 KOV-dele suunatud meetmed Lauri Suu 15.04.2016 Rekonstrueerimise toetus Struktuurivahenditest perioodiks 2014-2020 planeeritud 102 mln Taotleja - enne 1993 ehitatud elamus moodustatud korteriühistu (vähemalt

Rohkem

tja_juhend_2019_n2idukas

tja_juhend_2019_n2idukas Juhendmaterjal eluhoonete arvutuslike energiamärgiste kontrollimiseks Arvutuslik energiamärgis on kohustuslik projekteeritava uue hoone või oluliselt rekonstrueeritava hoone puhul. Energiamärgis väljastatakse

Rohkem

5

5 Energiatõhususmeetmed lähtudes Total Concept metoodikast Etapp 3 Järelmonitooring Dokument koostatud:, Riigi Kinnisvara AS Versioon: 1 : This document has been developed as part of the project The Total

Rohkem

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus

Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus Ruumipõhiste ventilatsiooniseadmete Click to edit toimivus Master title style korterelamutes Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Teadmistepõhine ehitus 2014 Peamised kortermajade ventilatsiooni renoveerimislahendused!

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi

SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopi SOOJUSSÕLMEDE REGULEERIMINE JA KÜTTESÜSTEEMI TASAKAALUSTAMINE Maja küttesüsteemi tasakaalustamine ja ventilatsiooni vajalikkus Toomas Rähmonen Termopilt OÜ 02.12.2014 2 Millest räägime? Hoonetes soojusenergia

Rohkem

Soojussääst ja ventilatsioon.doc

Soojussääst  ja ventilatsioon.doc Soojussääst ja elamu ventilatsioon. Soojusenergiahinna pidev kallinemine sunnib nõukogudeaegsete elamute korteriühistuid soojuse säästmisele, mõningail juhul ka odavama soojusallika otsingule. Kuigi käesoleval

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Kuidas planeerida ühistu renoveerimise finantseerimist Mirja Adler SA KredEx 9.12.2011 Mis on KredEx? Finantsasutus, mis: Aitab eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda

Rohkem

LISA 1 projekteerimise töövõtulepingule nr : XXX Aadress: Rohu 4 Jõgeva Palume tagasisidet hiljemalt 06. juuniks Pr

LISA 1 projekteerimise töövõtulepingule nr : XXX Aadress: Rohu 4 Jõgeva Palume tagasisidet hiljemalt 06. juuniks Pr Palume tagasisidet hiljemalt 06. juuniks 2018 info@brphaldus.ee, 5569 9674. Projekteerimise lähteülesanne ja töövõtumaht Eskiisprojekti eesmärk Vajadus puudub Eskiisprojekt Eelprojekt Eelprojekti eesmärk

Rohkem

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m

KASUTUSLOA TAOTLUS Esitatud.. a. 1 KASUTUSLOA TAOTLUS 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide m Esitatud.. a. 1 2 ehitise püstitamisel ehitise laiendamisel ehitise rekonstrueerimisel ehitise tehnosüsteemide tmisel ehitise kasutamise otstarbe tmisel ehitise osalisel kasutamisel ehitise osalisel lammutamisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Aud

ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Aud ENERGIAAUDIT Pargi tee 3, Viimsi Teadus- ja haridushooned (12330) Tellija: Viimsi Haldus OÜ Kontaktisik: August Kiisk Aadress: Pargi tee 3, Viimsi Auditeerija: Helioest OÜ, reg. nr. 11352009 MTR registreering:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation MILLISES KESKKONNAS TAHAME VEETA 90% OMA AJAST EHK ÜLEVAADE MADALA ENERGIATARBEGA HOONETE NIMETUSTEST NING TRENDIDEST MADALA ENERGIATARBEGA EHITUSE OSAS Lauri Tammiste Eesti Arengufondi energia ja rohemajanduse

Rohkem

Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis

Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis Hoonete energiakasutuse tõhusust puudutav ja EU direktiivi 2012/27/EL II peatüki artikkel 4 alusel Euroopa Komisjonile esitatav teatis 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS... 2 ÜLEVAADE KOGU RIIGI HOONETEST... 2

Rohkem

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc

Microsoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.

Rohkem

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste

Majandus- ja taristuministri 19. juuni a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste Majandus- ja taristuministri 19. juuni 2015. a määrus nr 67 Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord Lisa 7 Esitatud.. a. 1 KASUTUSTEATIS

Rohkem

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT I 2009, 45, 301 Vabariigi Valitsus

Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT I 2009, 45, 301 Vabariigi Valitsus Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 12.09.2009 Avaldamismärge: RT I 2009, 45, 301 Energiatõhususe miinimumnõuded muutmine Vastu võetud 27.08.2009 nr 146

Rohkem

K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn,

K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn, K Ü T T E P R O J E K T OÜ. Ümera tn. 11 elamu Tallinnas KÜTTESÜSTEEMI UUENDAMISE EHITUSPROJEKT / ILMA VÄLISSEINTE SOOJUSTAMISETA / Tellija: Tallinn, Ümera tn 11 KÜ Staadium: Põhiprojekt Projekteerija:

Rohkem

MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüste

MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüste MAKING MODERN LIVING POSSIBLE Lisage pluss oma ühetorusüsteemile Meie Renoveerimise + Lahendus muudab ühetorusüsteemid sama tõhusaks kui kahetorusüsteemid 3-aastane tasuvusaeg kui uuendate oma ühetorusüsteemi

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse

Võru Linnavolikogu määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse Võru Linnavolikogu 08.06.2016 määruse nr 23 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Lisa 4 Töö nr ENE1601 Võru linna soojusmajanduse arengukava aastateks 2016 2027 Osa IV Võrukivi võrgupiirkond

Rohkem

Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Kutsehariduskeskus Ehitus- ja Puiduosakond Kaidar Kenk STAŽEERIMINE ETTEVÕTTES PVH EHITUS ARUANNE Juhendaja Reio Treier Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus... 4 I peatükk... 6 SILS- tehnoloogia tutvustus...

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018

OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks täiendus Nõo - Tallinn 2018 OÜ PILVERO Pilvero OÜ Nõo valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2016-2026 täiendus Nõo - Tallinn 2018 Sissejuhatus Seoses Nõo alevikus asuvate kaugküttevõrkude arendamistingimuste muutumisega, võrreldes

Rohkem

Puitpõrandad

Puitpõrandad Vanajamaja koostöös Muinsuskaitseametiga Puitpõrandad Andres Uus ja Jan Varet Mooste 9 mai 2014 Puitpõrandad Talumajade põrandad toetuvad tihti otse kividele, liivale, kruusale. Vahed on täidetud kuiva

Rohkem

Majandus- ja taristuministri a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LISA 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud ener

Majandus- ja taristuministri a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LISA 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud ener Majandus- ja taristuministri 30.04.2015. a määrus nr 36 Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele LIS 3 (muudetud sõnastuses) Kaalutud energiaerikasutuse ja energiatõhususarvu klassi määramine

Rohkem

Project meeting Brussels, February 2013

Project meeting Brussels, February 2013 Jõgeva linna CO2 heitkoguste lähteinventuur ja SEAP 29.01.2014 Jaanus Uiga Tartu Regiooni Energiaagentuur Millest täna räägime? Linnapeade Paktist CO2-st Jõgeva linna energiakasutusest 2010 Võimalustest

Rohkem

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode]

JEH Presentation ppt [Read-Only] [Compatibility Mode] Jõgeva Elamu Halduse AS 1 Üldandmed Ettevõtte asutamisaasta - 1997 Sertifikaadid Tegevusalad - ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimissüsteem ja - ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimissüsteem kinnisvara haldamises

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

EVS_812_8_2011_et.pdf

EVS_812_8_2011_et.pdf EESTI STANDARD EHITISTE TULEOHUTUS Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus Fire safety constructions Part 8 Fire safety high-rise buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard: on koostatud esmakordselt,

Rohkem

Bild 1

Bild 1 Makro Eesti majandusest Renoveerimislaenu kogemused Rakvere 05.02.2019 Janis Pugri Swedbank Korteriühistute valdkonnajuht Swedbank Laenud ja hoiused 2002-2018 hoiused kollane, laenud oranš, hall joon laenude

Rohkem

läbi r helise akna o Saku v a l d Energiatarve ja passiivmajad

läbi r helise akna o Saku v a l d Energiatarve ja passiivmajad läbi r helise akna o Saku v a l d Energiatarve ja passiivmajad Maja energiatarve Enamikus majapidamistes moodustavad küttearved olulise osa igakuistest väljaminekutest ning gaasi- ja õlihinna pideva tõusu

Rohkem

Hoonete sisesed ja välised süsteemi lahendused soojuspumbaga hoonete kütteks ja soojavee tootmiseks

Hoonete sisesed ja välised süsteemi lahendused soojuspumbaga hoonete kütteks ja soojavee tootmiseks Korterelamute renoveerimisel saavutatav rahaline ja energia sääst Lembit Ida Bravaoberg OÜ 1.Sissejuhatus 1.1. Korrusmajade energeetilist olukorda määravad dokumendid Energiamärgis Energiamärgise arvutamisel

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 932010780004 KALAKOELMUTE SEISUND NING KOELMUALADE MELIOREERIMISE LÄHTEÜLESANNETE KOOSTAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: TARTU ÜLIKOOL LÕPPARUANNE: 6.7-4/2016-006

Rohkem

Ventilatsioon toidukäitlemise ruumides

Ventilatsioon toidukäitlemise ruumides SISEKLIIMA JA MÜÜDID Ants Viilup tel. 50 68 151 ants.viilup@mail.ee Mis see on? Variandid: a)ventilatsiooni seade, b)sisekliima seade. Müütide tekke aluseks on enamasti protsessid, mille olemust või tekke

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc

Microsoft Word - Suure thermori pass2.doc PAIGALDAMINE KASUTAMINE HOOLDUS SUUREMAHULISED 500-3000 L VEEBOILERID Need on sukel-ja keraamilise küttekehaga elektrilised veesoojendid. Võimalikud on variandid kus täiendavalt küttekehale on ka kesküttesüsteemiga

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Elektrituru avanemine 2013 Priit Värk Koduomanike Liit Ajalugu Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult 2007 juuli Ühtse siseturu põhimõte kaupade vaba liikumine; Turu avanemine tuleneb liitumislepingust

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12

4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, STORACELL SK 12 4. Kuumaveeboilerid ja akumulatsioonipaagid STORACELL Kuumaveeboilerid STORACELL ST 120-2E, ST 160-2E...88 STORACELL SKB 160, 200...89 STORACELL SK 120-5ZB, SK 160-5ZB, SK 200-5ZB...90 STORACELL SK 300-5ZB,

Rohkem

Käesolev joonis on Kuubik Projekt OÜ intellektuaalne omand. Joonise muutmine ja mittesihtotstarbeline kasutamine autori loata keelatud. Preet Russak t

Käesolev joonis on Kuubik Projekt OÜ intellektuaalne omand. Joonise muutmine ja mittesihtotstarbeline kasutamine autori loata keelatud. Preet Russak t 0 :50 KOKKU 2. Suitsulõõrid on joonistele kantud tinglikult, võttes aluseks 956. aastal koostatud mõõdistuse. I korruse põhiplaan 2 2,0 m² 3 Riidekapp,0 m² 4 -duširuum 3, m² KOKKU 27,6 m² 4 Duširuum 5

Rohkem

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit

Eesti_Energia_avatud_turg_elektrimüük_2013_Omanike keskliit Elektri ostmine avatud elektriturult Sten Argos müügi- ja teenindusdirektor Eesti Energia AS 25.09.12 Eesti Energia elektritooted (1) Pakett Kindel = täielik hinnakindlus Hind, mis sõltub kliendi tarbimisest*

Rohkem

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis

ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ELAMUD, SAUNAD, SUVILAD Norra puitmaja kvaliteet Eestis ARCA NOVA ELEMENT OÜ on... Arca Nova Gruppi kuuluv majatehas mis asub Juuru vallas, Raplast 12 km kaugusel Kose suunas asuva Juuru aleviku ääres.

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx

Microsoft PowerPoint - Kalle Kukk, Estfeed.pptx Keskne platvorm energiateenuste arendamiseks Estfeed Kalle Kukk Elering AS Strateegiajuht kalle.kukk@elering.ee 27.03.2014 110-330 kv liinid 5223 km kõrgepinge õhuja kaabelliine Ülepiirilised ühendused

Rohkem

document

document Kortermajade sisekliima ja Click to edit ventilatsioon Master title style Alo Mikola Tallinn Tehnikaülikool Kortermajade ventilatsiooniuuringud 2014 Sissejuhatus Hoonete sisekliima Kortermajade ventilatsioonisüsteemid

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid )

(Microsoft PowerPoint - Roheline_Voti infop\344ev_kriteeriumid ) Rohelise Võtme infopäev EAS turismiarenduskeskus Liina Värs Rohelise Võtme koordinaator 16.02.2012 6 sammu tunnustuse saamiseks 1. Tutvu põhjalikumalt Rohelise Võtme süsteemiga. 2. Kaardista ettevõtte

Rohkem

Päikeseküte

Päikeseküte Päikeseressurss Eestis. Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. Eesti laiuskraadidel on võimalik kasutada

Rohkem

KÄSKKIRI nr Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse andmise tingimuste kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse 63 lõike 1 a

KÄSKKIRI nr Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse andmise tingimuste kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse 63 lõike 1 a KÄSKKIRI 13.10.16 nr 16-0293 Väikeelamute energiatõhususe suurendamise toetuse andmise tingimuste kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse 63 lõike 1 alusel ja kooskõlas Riigikogu 15. juuni 2009. a otsusega

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid )

(Microsoft Word - Matsalu Veev\344rk AS aktsion\344ride leping \(Lisa D\) Valemid ) 1(6) 1. Vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna kujundamise põhimõtted Aktsiaselts tegevuskulude arvestuse aluseks on auditeeritud ja kinnitatud aastaaruanne. Hinnakujunduse analüüsis kasutatakse Aktsiaseltsi

Rohkem

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o

EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku o EELNÕU TÕRVA LINNAVOLIKOGU MÄÄRUS Tõrva 15.märts 2016 nr. Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 5 ja sotsiaalhoolekande

Rohkem

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v

Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN Suitsu ja kuumust eemaldavate v Information Technology Solu- Ühe kaanega suitsueemalduse valgusluugid SUITSUEEMALDUSLUUGID EUROOPA STANDARD EN 12101-2 Suitsu ja kuumust eemaldavate ventilatsioonisüsteemide ehk suitsueemaldusluukide eesmärk

Rohkem

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE

KULUDOKUMENTIDE AUDITI ARUANNE EUROOPA KALANDUSFONDI PROJEKTI NR 931109740005 AUDRU KÜLM- JA LAOHOONE EHITAMINE TOIMINGUTE AUDIT TOETUSE SAAJA: EESTI KALAPÜÜGIÜHISTU ARUANDE NR: 2012-029 07.12.2012 Auditi lõpparuanne saadetakse: Korraldusasutus

Rohkem

Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800

Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800 Torustike isoleerimine kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800 Kuidas isoleerida torustikke kivivillast torukoorikutega ROCKWOOL 800? 4 3 2 1 5 2 1 Isoleeritav toru 2 Kivivillast torukoorik ROCKWOOL 800

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Sisukord

Sisukord OLEMASOLEVATE HOONETE SISEKLIIMA HINDAMISE JUHEND 2016 OLEMASOLEVATE HOONETE SISEKLIIMA HINDAMISE JUHEND 2016 Autoriõigused: Tallinna Tehnikaülikool, 2016 I Sisukord 1 Sissejuhatus 8 2 Hoone sisekliima

Rohkem

AE_3

AE_3 EELPROJEKT ASUKOHASKEEM AS-4-0 Joonis AS-0 R00 Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant Ol. olev. tuletõrjevee hüdrant TINGMÄRGID REKONSTRUEERITAV HOONE R00 B. Musta A. Altküla R. Varul 30.0.03 MAA-ALA PLAAN TEHNOVÕRKUDEGA

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

PowerPoint-esitys

PowerPoint-esitys 26.4.2019 1 Ettevõtte tutvustus tooted Korrusmajad tsentraalne ventilatsioon Paus KAIR mõõdistusprogramm Tatu Hartikainen tegevjuht Oy Pamon Ab:s 25 aastat ventilatsiooni-; paigalduses, projekteerimises,

Rohkem

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE

6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE 6 tsooniga keskus WFHC MASTER RF 868MHz & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC RF keskus & 4 või 6 tsooniga alaseade SLAVE RF 868MHz 3-6 EE 1. KASUTUSJUHEND 6 tsooniga WFHC

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

(Microsoft Word \334ldosa.docx)

(Microsoft Word \334ldosa.docx) OSA 1 - ÜLDOSA SISUKORD 1.1. SISSEJUHATUS... 2 1.2. ÕIGUSAKTID JA NORMATIIVID... 2 1.3. PROJEKTEERIMINE JA UURINGUD 2 1.4. ÜLDISED PÕHIMÕTTED... 3 1.4.1. Tellija eesmärk... 3 1.4.2. Energiatõhusus ja keskkonnasäästlikkus

Rohkem

7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu vent

7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu vent 7. AESPA ERAMU VENTILATSIOONI SELETUSKIRI 1.1 Üldosa 1.1.1 Objekt, ehitusmaht Käesoleva projektiga on antud Aespa küla, Kohila vallas asuva eramu ventilatsioonisüsteemide lahendus põhiprojekti mahus. 1.1.2

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L

Tartu Waldorfkeskuse arhitektuurivõistlus 2012 SELETUSKIRI K U K E R P AL L SELETUSKIRI ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON Võistlustöö KUKERPALL kontseptsiooniks on lihtsad ja kompaktsed hoonemahud, mis on funktsionaalselt seotud ümbritseva välialaga. Rahuliku ja orgaanilise keskkonna

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1

Jooniste nimekiri Joonise nr A1624_EP_AR-0-01 A1624_EP_AR-4-01 A1624_EP_AR-4-02 A1624_EP_AR-4-03 A1624_EP_AR-4-04 A1624_EP_AR-5-01 A1624_EP_AR-5-02 A1 Jooniste nimekiri Joonise nr 6_EP_R-0-0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R--0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-6-0 6_EP_R-7-0 6_EP_R-7-0 Joonise

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Microsoft Word - Lisa1 , Eramu piirded _LK1-7_.doc

Microsoft Word - Lisa1 , Eramu piirded _LK1-7_.doc Lisa 1 Kasutatud sümbolite seletused: Sümbol :Max :Min :Average Seletus Pildil märgitud punkti(sp) temperatuur Pildil märgitud piirkonna (Ar) maksimaalne temperatuur Pildil märgitud piirkonna mnimaalne

Rohkem

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1

Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides Danfoss Electric Heating Systems 1 Jää ja lume sulatamine kõnni-ja sõiduteedes ning katusel ja vihmaveesüsteemides 1 Välialaküte PAIGALDATAV ALA ERIVÕIMSUS (W/m2) PARKLAD 300 SÕIDUTEED 300 KÕNNITEED 300 VÄLISTREPID (ISOLEERITUD) 300 LAADIMISPLATVORMID

Rohkem

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015

Microsoft Word - Lisa_7_4_modelleerimisulatus_KVJ_VKSpr_mudeli_andmesisu_veebr_2015 Avade ruumivaruobjektid Õige asukoht. Mõõdud, projekteerimisala, abs. kõrgus. Läbiviigud Õige asukoht ja toode. Torude materjal ja mõõdud, abs. kõrgus. Tarkvara välised nn "enda poolt modelleeritud 3D-objektid"

Rohkem

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx

Microsoft Word - Uudiskirja_Toimetulekutoetus docx Toimetulekutoetuse maksmine 2014. 2018. aastal Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakond Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast

Rohkem

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc EESTI STANDARD VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Water supply systems outside buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 847-3:2003 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on

Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on Kellele: Ettevõte: Telefon/GSM: E-post: Hinnapakkumine 2014-001 Majakomplekt: Maja 1 Koostatud 01/01/2014, kehtiv 60 päeva. Käesolev hinnapakkumine on koostatud kliendi poolt 01.01.2014 saadetud arhitektuursete

Rohkem

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti

Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehti Väljaandja: Majandus- ja taristuminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 10.10.2014 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 30.06.2015 Avaldamismärge: RT I, 07.10.2014,

Rohkem

EVS standardi alusfail

EVS standardi alusfail EESTI STANDARD PÕLEVKIVI Niiskuse määramine Oil shale Determination of moisture EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 668:1996 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Microsoft Word - MEG09_kayttoohje_EST.doc

Microsoft Word - MEG09_kayttoohje_EST.doc Enne seadme kasutamist loe tähelepanelikult läbi kasutusjuhend ning seadet kasutades järgi kõiki loetud juhiseid. Hoia kasutusjuhend hilisemaks vajaduseks alles. SOOJAPUHUR Kasutusjuhend Originaaljuhendi

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

RUUMIKAART KABINET (kuni 6 töökohta k.a) 1. SISEKLIIMA Sisekliimaklass Sisekliimaklass 2 vastavalt standardile EVS-EN Õhuvahetus Tsentraalne soo

RUUMIKAART KABINET (kuni 6 töökohta k.a) 1. SISEKLIIMA Sisekliimaklass Sisekliimaklass 2 vastavalt standardile EVS-EN Õhuvahetus Tsentraalne soo RUUMIKAART KABINET (kuni 6 töökohta k.a) Sisekliimaklass Sisekliimaklass 2 vastavalt standardile EVS-EN 15251 Tsentraalne soojustagastiga ventilatsioonisüsteem, üldjuhul konstantse õhuhulgaga. Suvisel

Rohkem

EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018

EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018 EHITUSPROJEKTI TULEOHUTUSOSA Juhend Aprill 2018 SISSEJUHATUS Ehitusseadustiku 13 lg 3 alusel on majandus-ja taristuminister kehtestanud nõuded ehitusprojektile. Ehitusprojekti koostamisel tuleb täita majandus-

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc)

(Microsoft Word - RIIGIHANKE \360\345\354\356\355\362 \357\356\346\344\342\345\360\345\351,18.doc) Kinnitan:.. J.Nikitin Kooli direktor 06.02.2018.a HANKIJA: SILLAMÄE KANNUKA KOOL Ремонт противопожарных дверей в здании школы Sillamäe Kannuka Kool,Geologia tn 13. HANKEDOKUMENDID EHITUSTÖÖD 1 SISUKORD

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Strateegilise koostöö projekti eelarve Katriin Ranniku 17.02.2016 Millest tuleb juttu? Mis reguleerib Erasmus+ programmist rahastatavaid projekte? Millised on Erasmus+ strateegilise koostöö projekti eelarveread?

Rohkem

Microsoft Word - System docx

Microsoft Word - System docx ROTEX system 70 Kombineeritud soojuse jaotussüsteem põrandküttele ja radiaatoritele Soojuse jaotussüsteemi System 70 kasutatakse põrandkütte rajamiseks koos radiaatorküttega. Süsteemis kasutatav küttevee

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Microsoft Word - Valik Kinnisvarasoove _2 10_.doc

Microsoft Word - Valik Kinnisvarasoove _2 10_.doc URMAS TEHVER ERKI ARAKAS RÜNNO SULG Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ Reg. nr 11550241 Post: Uus-Tatari 25/Veerenni 13 10134 Tallinn Tel. 5131 410, 522 9390 E-post: info@upc.ee www.upc.ee Tere, Seekordsetes

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem