Tartu mnt 39 energiaaudit

Väljavõte

1 Tellija: KÜ Tartu mnt. 39 ( ) Aadress: Tartu mnt 39, Tallinna linn, Harju maakond, Tellija kontaktisik: Urmas Murre Telefon: e-post: TARTU mnt 39 ENERGIAAUDIT 4-KORRUSELINE 17-KORTERIGA JA ÄRIPINDADEGA ELAMU AADRESSIL TARTU mnt 39, TALLINN Auditeerimise aeg: jaanuar-veebruar 2015 Aruanne esitatud: Auditeerija: Energystar OÜ Juriidiline aadress: Õismäe tee , 13513, Tallinn Reg nr Vastutav spetsialist: Aivar Kaljula Telefon:

2 Eessõna Käesolevas energiaauditi aruandes on esitatud Harjumaa, Tallinna linna, aadressiga Tartu mnt 39 asuva hoone kütte, ventilatsiooni, elektri ja veevarustuse süsteemide hetkeolukord ning võimalused energiatarbe vähendamiseks. Säästuettepanekutes on ära toodud nende realiseerimise üldine mõju, saavutatav sääst ja investeeringute hinnangulised tagasimaksuajad. Auditeerimise mahu ja mudeli aluseks on võetud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tallinna Tehnikaülikooli poolt väljatöötatud energeetilise auditeerimise juhendmaterjal. Hoone auditeerimisel analüüsiti aasta energiatarvete ja tarbevee kulu ning vastavaid rahalisi kulutusi. Meetmete tasuvuse hindamisel võeti arvesse kütuste- ja energiahindade prognoose. Aruanne sisaldab hoone piirdetarindite ning tehnosüsteemide tehnilis-majanduslikku analüüsi, energiatarbimise alandamise potentsiaali lähtuvalt võimalikest energiasäästumeetmetest. Arvutusnäidised on üle kantud arvutusprogrammist ja mõnede vahearvutuste tulemused võivad olla ümardatud ja illustreeriva tähendusega. Õige tulemus on lõpptulemus. Energiasäästu potentsiaal on esitatud vajalike investeeringute, saavutatava energeetilise säästu ning lihttasuvusaja kujul. Hinnangutes on lähtutud pigem konservatiivsusest. Hoones on mõõdetud summaarset soojustarbimist nii kütteks kui tarbevee soojendamiseks, elektritarbimist ning veetarbimist kuude kaupa. Õhuvahetusest tingitud soojuskadusid hinnati kaudselt õhuvahetuse kordarvude alusel. Piirdetarindite U-arvud on saadud ehitusprojekti andmetest või tootja andmetest ja on korrigeeritud vastavalt reaalsele olukorrale. Optimaalne renoveerimis/rekonstrueerimispakett valitakse välja tellija poolt vastavalt finantseerimise võimalustele. Osa säästumeetmeid on selliseid, mille rakendamine annab reaalset säästu ainult rakendatuna koos teiste meetmetega, seetõttu esitatakse säästumeetmed pakettidena. Auditeerimise käigus välja toodud energiasäästumeetmete pakettide rakendamisel hoone sisekliima paraneb või jääb olemasolevale nõuetele vastavale tasemele. Tuleb tähele panna, et erinevate meetmete rakendamisel saadavad säästud ei ole otseselt liidetavad. Samuti seda, et energiakulude prognoosid muutuvad seda täpsemaks, mida rohkem energiasäästutoiminguid hoone renoveerimisel teostatakse. Väljapakutud energiasäästu ettepanekute realiseerimine võib nõuda vastavate tööde jaoks vastava projekti koostamist (erijuhtudel ka ehitusluba), mida tuleks arvestada ehitusfirmadelt tööde hinnapakkumiste küsimisel. Samuti tuleb teostada vastavad tehnosüsteemide seadistustööd. Objekti ülevaatusel abistas audiitorit hoone valdaja esindaja Urmas Murre. Korteriühistu, kui lõpptarbija, seisukohalt on säästupotentsiaal, energiahinnad ja kõik kulutused auditis arvestatud käibemaksuga 20%. Hoone energeetilise auditeerimise viis läbi soojusaudiitor Aivar Kaljula. Käesoleva auditi dokumendi autoriõigused kuuluvad auditi koostajale ehk autorile ja loata kopeerimine ja paljundamine pole lubatud. Välja arvatud koopiad õiguspärase nõude esitajatele. 2

3 Sisukord Eessõna...2 Sisukord Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energia-tõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral Hoone energiatarbimise säästupaketid Hoone energiakasutuse hetkeseis Hoone asukoht ja paiknemine Hoone üldandmed Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine Hoone soojusbilanss Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus Hoone piirdetarindid Küttesüsteem Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima Lisad Soojuse ja muu energia tarbimine ning tarbevee kasutamine Tasakaalutemperatuuri leidmine Tasakaalutemperatuur enne renoveerimist Tasakaalutemperatuur peale renoveerimist. Säästumeetmete pakett I Tasakaalutemperatuur peale renoveerimist. Säästumeetmete pakett II Tasakaalutemperatuur peale renoveerimist. Säästumeetmete pakett III ja IV Illustreerivad fotod Termograafia tulemused

4 1. Auditi tulemuste kokkuvõte, ülevaade pakutud säästupakettidest ning hoone vastavus sisekliima ja energiatõhususnõuetele renoveerimispakettide realiseerimise korral Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõte korterelamu energiaauditi läbiviimise tulemustest. Soojusenergia keskmine kulu kütteks kaugküttest aastatel oli mõõdetud 300. Käesoleva aruande punktis 1.1 on kirjeldatud säästumeetmete paketid, mille abil on võimalik soojusenergia kulu majanduslikult alandada, tõsta hoone kui kinnisvara väärtust ning pikendada ekspluatatsiooniiga, suurendada sõltumatust energiakandjate hindade tõusust ja lisaväärtusena saada inimeste heaolu paranenud sisekliimast. Säästupaketid on esitatud põhjusel, et teatud meetmetel on omavaheline koosmõju. Liigsete kulude vältimiseks on soovituslik, et valikud pakettide vahel tuleks teha otsustamisfaasis, toimingute läbi viimise võib jaotada pikema aja peale. Toimingute loeteludes on arvestatud vaid nende tegevuste maksumustega, mis annavad energiasäästu ja/või on SA Kredexi määruse eelnõu (lisafailis, st, et eeldatakse, et siinkirjeldatud renoveerimiskirjeldused ühtivad ka vastuvõetavas määruses sätestatuga) järgselt toetatav tegevus. NB! Siintoodud maksumused on indikatiivsed, tegelikud maksumused selguvad üldjuhul peale tööde teostamise lõppu. Esimese paketi raames renoveeritakse lisasoojustuseta hoone esi ja tagafassaad. Osalist otsaseina lääneküljes ei renoveerita. Lisasoojustatakse pinnad, mis piirnevad garaaži ja kangialusega. Samuti lisasoojustatakse katusekoridoride seinad. Soojustusmaterjali kihi paksus 10 cm. Materjal soovitatavalt EPS Silver. Viimistluskiht vastavalt koostatavale projektile. Pööningul lisasoojustatakse ka parapetiosa ja katusekoridori pealne. Kõik vanad aknad vahetatakse või renoveeritakse. Uute, õhutihedate akende kompleksne soojusjuhtivus peaks olema 1,10 W/(m 2 K) või väiksem (vastab üldjuhul 3 kordse klaaspaketiga akende soojusjuhtivuse tasemele). Akende renoveerimisel eeldatakse, et sisemise klaasipaanina kasutatakse klaaspaketti. Kõik toad varustatakse kas värskeõhuklappidega või tagatakse muul viisil värske õhu pealevool tubades. Näiteks klapid aknalaudade alla või akende ülaservadesse (aereco), Selles paketis võib kasutada ka traditsioonilisi fresh klappe nende tavaasukohas. Juhul kui akende renoveerimisel ei paigaldata akendele tihendeid, ei pea paigaldama ka värskeõhuklappe. Ventilatsiooni väljatõmbepool inspekteeritakse, vajadusel teostatakse parendustööd viisil, et oleks võimalik võtta kasutusele korstnaventilaatorid (või telgventilaatorid) väljatõmbele. Siinses paketis on arvutustes arvestatud järgmiste parameetritega: ventilatsioonisüsteemi SFP 0,8, õhuhulk 0,62 m 3 /s, töö aeg 24/7. Samuti tuleb korterites tagada siirdõhkude liikumised vastavalt koostatavale ventilatsiooniprojektile. Juhul kui korterisse jääb kasutatav küttekolle, tuleb selle võrra lisada värskeõhuklappe (soovitatavalt käsitsi reguleeritavad). Välisseintele köögikubude väljaviskest tuleks loobuda. Soovitatavalt tuleks see suunata ventilatsioonišahti. Küttesüsteem korrastatakse. Tagatakse, et kõik küttekehad oleks varustatud termoregulaatoritega. Samuti isoleeritakse täiendavalt keldri küttetorustikud. Hoones vahetatakse tarbe ja heitveetorustikud ja korrastatakse üldelektrienergia jaotuskilp. Investeering ca eurot. Sääst kokku ca 66. Hoone kogu energiakasutus langeb ca 18 %. Lihttasuvusaeg 14 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 15 % toetusega 12 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus KEK vastavalt kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 215 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile E. Neto küttekulu köetava pinna kohta langeb 170-lt kwh/(m 2 a) 124-le kwh/(m 2 a). Teise paketi raames viiakse läbi samad toimingud, mis on kirjeldatud paketis 1. Kuid eeldatakse, 4

5 et hoovipoolse seina saab renoveerida sama kihipaksusega lisasoojustusega kogu ulatuses. Ventilatsioon ehitatakse ümber korteripõhistel seadmetel baseeruvaks soojustagastusega sundventilatsiooniks. Värskeõhuklappe ei paigaldata. Selle tarbeks koostatakse vastav projektiosa, kus näidatakse ära seadmete asukohad, õhuhaare, väljavise lõppelementide ja torustike asukohad. Üldjuhul seadmete asukohaks on koridoride laed, mis suletakse ripplaega (kõik tööd korterites sh viimistlustööd on toetatavad). Käesolevas energiaauditis on arvutustes arvestatud järgmiste parameetritega: soojustagastuse temperatuuri suhtarv 80%, SFP 2,5, õhuhulk 0,62 m 3 /s, töö aeg 24/7, õhuhulkade nõudluspõhiste juhtimistega ei ole arvestatud kuid väljaehitusel seda võib teha. Sel juhul suurenevad seadmetesse investeeringute maksumused kuid suureneb ka sääst. Lisanõue, et elektrilise eelküttega (jäätumise vältimine) seadmeid kasutada ei tohi (kuid arvestatud on elektrilise järelküttega). NB! Juhul kui on soov paigaldada korteripõhiste seadmete asemel hoonekesksed seadmed, siis siinseid arvutustulemusi võib lugeda samaks. Kui suured tulevad erinevused, hakkab sõltuma konkreetsemast ventilatsiooniprojektist. Hoone edelakülje katuseosale paigaldatakse päikese PV(elektritootmise) paneelid, mis ühendatakse energiavõrguga võrguinverteriga ühistu üldelektri liitumispunkti kaudu. Arvestatud on väiketootja paketiga, installeeritav võimsus 11 kw (ca 50 paneeli). Investeering ca eurot. Sääst kokku 148. Hoone kogu energiakasutus langeb 44 %. Lihttasuvusaeg 15 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 40 % toetusega 9 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 160 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile D. Neto küttekulu köetava pinna kohta langeb 170-lt kwh/(m 2 a) 67-le kwh/(m 2 a). Kolmanda paketi raames viiakse läbi samad toimingud ja samadel tingimustel, mis on kirjeldatud paketis 1. Lisaks renoveeritakse välisseinad ja paigaldatakse päikese PV paneelid sarnaselt paketis 2 kirjeldatule. Kuid erinevalt paketist 1 renoveeritakse küttesüsteem kogu ulatuses - paigaldatakse värskeõhuradiaatorid. Ühtlasi tähendab see seda, et värskeõhuklappe ei pea paigaldama, nende ülesannet hakkavad täitma värskeõhuradiaatorid. Samuti lisasoojustatakse seespoolt küttekehade nišid. Investeering ca eurot. Sääst kokku 101. Hoone kogu energiakasutus langeb 28 %. Lihttasuvusaeg 13 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 25 % toetusega 10 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 187 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile E. Neto küttekulu köetava pinna kohta langeb 170-lt kwh/(m 2 a) 107-le kwh/(m 2 a). Neljanda paketi raames viiakse läbi samad toimingud ja samadel tingimustel, mis on kirjeldatud paketis 3. Lisaks täiendatakse ventilatsioonisüsteemi väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemiga. Selle paketi valiku korral on soovitatav tehnosüsteemid varustada tsentraalse hooneautomaatikaga. Investeering ca eurot. Sääst kokku 166. Hoone kogu energiakasutus langeb 46 %. Lihttasuvusaeg 12 aastat. Koos võimaliku riigipoolse 40 % toetusega 7 aastat. Ligikaudne energiamärgise arvutusmetoodika järgne energia kaalutud erikasutus vastavalt kehtima hakanud Energiatõhususe miinimumnõuded määrusele oleks 167 kwh/(m 2 a), mis vastaks klassile D. Neto küttekulu köetava pinna kohta muutub sarnaselt eelmises paketis kirjeldatule. ET arvu saavutamine nõutud tasemele 180 kwh/ (m 2 a) (klass D, miljööväärtuslike alade hooned, muid klass C) võib osutuda probleemseks, auditeerimise ajal hinnatud tase oli 185 kwh/(m 2 a). Põhjus on see, et soojuspumpseadmed kasutavad oma tööks suurema kaalumisteguriga arvesse võetavat elektrienergiat. Seepärast vaatamata suhteliselt sarnaste säästudega võrreldes teise paketiga, tulevad energia kaalutud lõpperikasutused suuremad. Sellise süsteemi paigaldamise eeliseks on oluliselt vähem töid korterites sees (vaid küttesüsteemi vahetus), samuti ka veidi soodsam kogumaksumus. Nõutud D 5

6 klassi saavutamiseks suurema kindlusega oleks soovitatav kaaluda järgmisi variante a) vahetada kõik hoovipoolsed aknad ja paigaldada soojustuse tasapinda ning valida soojustuse paksus 15 cm, b) paigaldada katusele lisaks ka vaakumtorukollektorid soojusenergia kohapeal juurde tootmiseks, c) täiendada väljatõmbeõhu soojuspumpsüsteemi ka heitvee jääkenergia ärakasutamise seadmestikuga. Alates teise paketi valikust on nõutud tehnoseadmete seadistuste ja mõõdistuste protokollid. Lisaks vähemalt 5 aastane hooldusleping. Kõikide renoveerimispakettide korral (esimese paketi korral tinglikult, sest täitmata jääb ventilatsiooniõhu eelsoojendamise nõue) oleks tagatud nõuetekohane õhuvahetus ja sisekliima vastaks standardile EVS-EN 15251:2007. Hoone energiatõhusus vastaks Vabariigi Valitsuse 30. augusti a määruse nr 68 "Energiatõhususe miinimumnõuded" nõuetele, mis sätestab oluliselt rekonstrueeritavatele korterelamutele piiriks energiatõhususarvu ET 180 kwh/m2a. (uutel 150 kwh/m2a), teise ja tinglikult neljanda paketi korral. Laenuperiood 15 a Omafinantseering 15% InvesteerinLihtta- Energia kaa- Algne ET arvu piir- Renoveeri g KÜ-le suvusaeg Energiatarbe Sääst lutud eri- Hinnanguline Kuumakse omafinant väärtus vas- mispakett toetusega toetusega vähenemine kokku kasutus KEK ET arv m2-le Toetus seering tavalt toetusele eur a % kwh/(m2a) kwh/(m2a) eur/kuu % eur kwh/(m2a) hetkel 250 1, , , , Kulude muutused vastavalt renoveerimispaketile Eur/a Laenumakse Elektrienergia Kaugküte Praegused kulud Pakett 1 Pakett 2 Pakett 3 Pakett 4 Klass A ETA või KEK, kwh/(m 2 a) ET või KEK ET või KEK 120 B 121 ET või KEK 150 C 151 ET või KEK 180 D 181 ET või KEK 220 E 221 ET või KEK 280 F 281 ET või KEK 340 G ET või KEK 341 H 6

7 1.1 Hoone energiatarbimise säästupaketid Säästumeetmete pakett I Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Avatäited Välisseinad Vanade akende vahetus või renoveerimine Renoveerimine osalise lisasoojustusega Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a Pööning Osaline lisasoojustamine Ventilatsiooni süsteem Korrastamine, fresh klapid Küttesüsteem Korrastamine Torustikud Sooja, külma ja heitvee torustike vahetus Kaudkulud Tööde ettevalmistus Kokku * Säästumeetmete pakett II Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Avatäited Välisseinad Vanade akende vahetus või renoveerimine Renoveerimine osalise lisasoojustusega Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a Pööning Osaline lisasoojustamine Ventilatsioonisüsteem Korteripõhised seadmed Küttesüsteem Korrastamine Torustikud Taastuvenerge etikaseadmed Sooja, külma ja heitvee torustike vahetus PV paneelid Kaudkulud Tööde ettevalmistus Kokku * *- Kogupaketina. Arvestatud meetme rakendamise uute tasakaalutemperatuuridega ja kogu hoone tarinditega ning tehnosüsteemidega. Arvestatud on 20% energiahindade tõusuga. 7

8 Säästumeetmete pakett III Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Avatäited Välisseinad Vanade akende vahetus või renoveerimine Renoveerimine osalise lisasoojustusega Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a Pööning Osaline lisasoojustamine Ventilatsioonis üsteem Korrastamine, fresh klapid Küttesüsteem Vahetus, värskeõhuradiaatorite paigaldus Torustikud Taastuvenerge etikaseadmed Sooja, külma ja heitvee torustike vahetus PV paneelid Kaudkulud Tööde ettevalmistus Kokku * Säästumeetmete pakett IV Hoone osad Parendusmeetmed Meetme maksumus, EUR Avatäited Välisseinad Vanade akende vahetus või renoveerimine Renoveerimine osalise lisasoojustusega Energiasääst, Säästuväärtus, EUR/a Lihttasuvusaeg, a Meetme eluiga, a Pööning Osaline lisasoojustamine Ventilatsioonis üsteem Korrastamine, fresh klapid, VT soojuspump Küttesüsteem Vahetus, värskeõhuradiaatorite paigaldus Torustikud Taastuvenerge etikaseadmed Sooja, külma ja heitvee torustike vahetus PV paneelid Kaudkulud Tööde ettevalmistus Kokku *

9 2. Hoone energiakasutuse hetkeseis 2.1 Hoone asukoht ja paiknemine Hoone asub Tallinna kesklinna linnaosas ida - lääne suunaliselt 2.2 Hoone üldandmed Aadress Tartu mnt 39, Tallinna linn, Harju maakond Kasutamise otstarve Muu kolme või enama korteriga elamu Katastritunnus 78401:112:1730 Omandi liik korteriomand Kasutamise otstarve Muu kolme või enama korteriga elamu Esmane kasutus Korruste arv 4 EHR kood Trepikodade arv 2 Ehitusalune pind (m 2 ) 599 Suletud netopind (m 2 ) 1961 Eluruumide arv 17 Tubade arv 50 Eluruumide pind (m 2 ) 1083,4 Mitteeluruumide arv 4 Mitteeluruumide pind (m 2 ) 292,2 9

10 Köetav pind kokku (m 2 ) 1525 Köetavate ruumide maht m Elanike/kasutajate arv ~ 44 Kelder Jah Trepikojad on loetud köetavaks pinnaks. 2.3 Varem läbiviidud rekonstrueerimis-renoveerimistööd ja hoone üldine olukord. Tööde teostamise aasta Tööde nimetus ja maht Korterite akende vahetus, auditeerimise ajaks ca 90 % 2014 Pööningupealse osaline lisasoojustamine Hoone üldine olukord on keskmine. Vastab üldjoontes loomulikule amortiseerumisastmele. Probleemid on keldris tekkinud liigveega sademetest. 2.4 Kasutatud mõõteseadmed ja mõõtmistulemuste kokkuvõte Mõõteseade Tüüp Täpsus Töövahemik Termokaamera Flir ThremaCAM SD, S/N /- 0,1 C -25 kuni +100 C CO 2 andur Telaire /- 50 ppm, 0 kuni 4000 ppm Mõõdistamise eesmärgiks oli ruumide sisekliima vastavuse kontroll nõuetele ja hoone üldise ventilatsiooni taseme hindamine ning küttesüsteemi olukorrast informatsiooni saamine. Kommentaarid ptk 3.3. Temp, C RH, % DewPt, C keskm 19,2 48,4 8,0 maks 22,2 69,5 13,0 min 14,0 36,7 3,5 Termograafia eesmärk oli kontrollida hoone välispiirete üldist olukorda ja täpsustada auditi lähteandmeid. Tulemused lisas 4.5. Olukord vastas üldiselt ootustele. Suuri anomaaliaid ei leitud. 10

11 2.5 Energia- ja veevarustuse üldiseloomustus Põhiline kütteviis Küttesüsteemi põhimõtteline lahendus Veevarustuse ja kanalisatsiooni liik Sooja tarbevee valmistamine Toidu valmistamine Ventilatsiooni liik Elektrienergia tarnija Muud energiaseadmed Kaugküte Ühetoru süsteem Tsentraalne võrk Kaugkütte soojusvaheti Elekter Loomulik: õhu sissepääs läbi akende ebatiheduste, väljapääs ventilatsioonilõõridest või küttekollete lõõridest Eesti Energia AS Konditsioneer äripinnal 2.6 Energiakasutused ja tarbevee kulu ning kasutamine Tarbimised Ühik Soojus kaugküttest Soojus soojale tarbeveele Soojus kütteks Tegeliku aasta kraadpäevade arv Cd Normaalaasta kraadpäevade arv tasakaalutemperatuuril 4309 Cd Kraadpäevadega korrigeeritud soojatarve Kütteenergia eritarbimine köetava pinna kohta kwh/(m²a) Soojuse maksumus koos käibemaksuga auditi tegemise ajal 68,3 eur/mwh Elektrienergia tarbimine kokku 54, ,8 sh tarbimine äripindadel 13,1 11,9 13,6 sh tarbimine korterites 38,5 36,0 29,3 sh üldtarbimine 2,9 3,1 2,8 Eritarbimine köetava pinna kohta kokku 35,8 33,4 30,0 kwh/(m²a) Tarbevesi m³/a Tarbevee eritarbimine eluruumide pinna kohta 0,81 m³/(m²a) Sooja tarbevee tarbimine köetava pinna kohta aastas 35,1 40,3 29,1 kwh/(m²a) Elektrienergia hind koos käibemaksuga auditi tegemise ajal 120 eur/mwh Küttesoojuse eritarbed köetava pinna kohta on keskmisena sarnased teiste sama tüüpi ja samasuguses ehituslikus seisus korterelamutega. Vaadeldud aastate lõikes on küttekulud suurenenud. Põhjus tõenäoliselt sisetemperatuuride tõstmises. Soojusenergia kasutamise parandusettepanekud on toodud pakettidena auditi esimeses peatükis. Elektrienergiat kasutati toidu valmistamiseks, valgustuseks ja seadmete käitamiseks. Elektrienergia tarbimised on olnud suhteliselt stabiilsed. Elektrienergia kasutus lähedane hoonetüübi standardkasutusele. Elektrienergia kasutus, millest on eemaldatud suvekasutus, on arvestatud hoone energiabilansis utiliseeritavate vabasoojuste hulka. Tarbevee erikulud keskmiselt on sarnased teiste analoogiliste hoonetega ja energiatarve sooja 11

12 tarbevee valmistamiseks lähedane hoonetüübi standardkasutusele. Tarbimised muutlikud. Soojakaod sooja tarbevee valmistamiseks ja tsirkulatsiooniks arvestuslikult 65 %. See võiks olla veidi väiksem, peale tarbeveetorustike vahetust ja isoleerimisi langeb see eeldatavasti ca 30%-le. Külma tarbevee torustiku, mis suundub plaatsoojusvahetisse, võiks jätta isoleerimata. Sel juhul on võimalik kasutada keldri jääksoojust sooja tarbevee eelsoojendamiseks. Tuleks jälgida, et sooja tarbevee seadetemperatuur oleks 55 ºC. Sellest madalamatel temperatuuridel tekib oht Legionella bakterite vohamiseks. Sooja tarbevee valmistamiseks kulunud soojusenergiat ei arvestata hoone soojusbilansi arvutustes küttele, sest eeldatakse, et kogu tarbevee kasutamine ja valmistamine ei mõjuta hoone vabasoojust. Muud soovitused elektri ja tarbevee soojendamiseks kuluva energia kokkuhoiul on üldised - kasutada tuleks säästlikke seadmeid ja jälgida nende korrasolekut. 2.7 Hoone soojusbilanss Piire Soojuskadu piirdetarindites Sooja vee valmistamine koos kadudega Energia kulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks Mõõdetud kulu Arvutatud kulu Välisseinad 82 1 k põrandad 19 Pööningupealne 37 Avatäited 44 Kokku: Mõõdetud aasta soojatarbe kulu küttele on korrigeeritud kraadpäevadega. Mõõdetud kogukulu 259 Tasakaalutemperatuur hoones 17,0 C Sooja vee valmistamine 17% 53 Piirdetarindite soojuskaod on leitud arvutuslikul meetodil. Õhuvahetuskordajaks on kasutatud antud hoonele 0, Arvutatud kogukulu 259 Soojuskadu läbi piirete 182 Energiakulu õhuvahetuseks ja infiltratsiooniks 77 58% 25%

13 3. Hinnang hoone energiakasutuse kohta, säästumeetmed ja nende majanduslik tasuvus 3.1 Hoone piirdetarindid Summeeritud andmed hoone piirdetarindite kohta esitatakse järgnevas tabelis: 13

14 Enne renoveerimist (tb=17 C) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett I (tb=16,2) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett II (tb=13,5) Sisetemperatuur 20,5 C Säästumeetemete pakett III ja IV (tb=15,6) Sisetemperatuur 20,5 C Piirdetarind Materjal/tüüp Olukord r/b laekonstruktsioonid +kkate Pööningupealne Lisasoojustamata bilansi hetkel Pindala m² Hinnanguline U väärtus W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod Parendusmeetmed Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Energiasääst Arvutuslik U- väärtus peale meetme rakendamist W/(m 2 K) Hinnangulised soojuskaod peale meetme rakendamist Soojustuse 454 0, , , , (osaline) lisamine Energiasääst Renoveerimine Fassaad Tellismüüritis Keskmine 250 1,10 28 ei soojustata 26 2 ei soojustata 21 7 ei soojustata 25 3 slisasoojustuseta Renoveerimine Hoovi seinad Tellismüüritis Keskmine 317 1,15 37 Soojustustusega ei soojustata , , /10cm Otsasein Tellismüüritis Keskmine 51 1, ei soojustata 5 0 ei soojustata 4 1 ei soojustata 5 1 Kangialuse lagi Lisasoojustamine N/A Keskmine 36 0,60 2 0, , , cm EPS Kangialuse sein Lisasoojustamine Tellismüüritis Keskmine 84 1,10 9 0, , , cm EPS Sein garaaži kohal Lisasoojustamine Tellismüüritis Keskmine 36 0,55 2 0, , , cm EPS Katusekoridor i seinad Koridori aknad(uks) 1 korruse põrand Osaline Tellismüüritis Keskmine 12 0,80 1 0, , , lisasoojustamine Vahetus v 2x klaas, puitraam Kesises korras 19 3,00 6 1, , , renoveerimine r/b laepaneel + eri põrandakonstruktsioonid keldri kohal Põhiliselt 2x selektiivklaaspakett Avatäidete Erinevas korras 418 0,40 17 vahetus+osaline 0, , , soojustamine Uued aknad h 50 1, ei renoveerita 7 0 ei renoveerita 6 2 ei renoveerita 7 1 Põhiliselt 2x selektiivklaaspakett Uued aknad f 107 1, ei renoveerita 15 1 ei renoveerita 12 4 ei renoveerita 15 2 Põhiliselt 2x selektiivklaaspakett Rahuldavas korras Rahuldavas korras Keskmises korras Keskmises korras Klaasvitriinid 66 1, ei renoveerita 11 1 ei renoveerita 9 3 ei renoveerita 10 1 Asendamine uutega Vanad aknad Ehitusaegsed, puitraamiga 8 2,80 2 1, , , Välisuksed Metalluks Keskmine 5 1, ei renoveerita 0 0 ei renoveerita 0 0 ei renoveerita 0 0 Kokku

15 3.2 Küttesüsteem Osa nimetus Kirjeldus Ettepanekud ja parendusmeetmed Soojussõlm Soojusvahetitega - Soojussõlme ja keldri torustike soojusisolatsioon Keskmine Parendada kui täielik renoveerimine lükkub edasi Korterite soojusmõõtjad Puuduvad Ei soovitata paigaldada Küttetorustikud Erinevad materjalid Vahetada koos küttesüsteemi täieliku renoveerimisega. Küttesüsteemi tasakaalustatus Osaline Teostada tasakaalustamine kui küttesüsteemi terviklik renoveerimine lükkub kaugemasse tulevikku Küttekehad Kütte ja tarbevee parendamise seadmed Põhiliselt ehitusaegsed termostaatidega malm Ei Küttesüsteemi täielikul vahetamisel soovitatav kasutusele võtta konvektortüüpi küttekehad paketiga 1 ja 2, alates 3-ndast värskeõhuradiaatorid Soovitatav kasutada 3.3 Vee ja kanalisatsioonisüsteem. Elektrivarustus Külm tarbevesi saadakse tsentraalsest veevõrgust. Soe tarbevesi valmistatakse soojasõlmes. Olmekanalisatsioon juhitakse tsentraalsesse kanalisatsioonivõrku. Hoone on ühendatud elektrivõrguga läbi Elering AS võrguettevõtja Hoone tehnosüsteemid on keskmises korras. Tuleks jälgida, et elektrienergia hoonesisene jaotamine ja kasutamine oleks ohutu. Vanad seadmed tuleks üle kontrollida või vahetada välja. Samuti tuleb küttekollete lõõre puhastada vähemalt kord aastas. 3.4 Ventilatsioonisüsteem ja sisekliima Ventilatsioonisüsteem on ehitusaegne ja loomuliku tõmbega. Välisõhu juurdevool toimub akende ebatiheduste kaudu ja tuulutuse kasutamisega. Uute akendega korterite omanikud peaksid kasutama mikrotuulutust rahuldava sisekliima tagamiseks. Samuti tuleb kanda hoolt, et ventilatsiooni lõõrid oleksid puhtad ja renoveerimiste käigus neid ei suletaks. Ümberehituste käigus ei tohi unustada, et vannitubade uste alune pilu on ventilatsiooni toimimiseks vajalik. Uue ukse paigaldamisel tuleks loobuda lävepakust või paigaldada ukse alaossa rest. Käitumisharjumise osas oleks soovitus elanikel arvestada ruumide tuulutamisel asjaoluga, et õhuvahetuse 15

16 intensiivsus sõltub suurel määral sise ja välistemperatuuri vahe suurusest. See tähendab, et mida külmem on ilm, seda vähem peab tuulutama. Samuti sõltub loomuliku ventilatsiooni intensiivsus kõrguste vahest. See tähendab, et viimase korruse korterites vähemalt köögiosas oleks normaalse õhuvahetuse tagamiseks soovituslik kasutada väljatõmbe ventilaatoreid. Keskmiseks arvutuslikuks (kaalutud keskmiseks) sisetemperatuuriks kütteperioodil on kasutatud 20,5 C. Antud hoone keskmise puhul iga kraad, mis on sellest suurem või väiksem vastavalt kas suurendab või vähendab soojusenergia kulu kütteks keskmiselt ca 21. Siinses energiaauditis on arvestatud, et sisetemperatuurid renoveerimispakettide realiseerimisel ei muutu. Säästumeetmete pakettides on soovitatud võtta kasutusele erinevad meetmed ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. Säästumeetmete pakettides 3 ja 4 on soovitatud võtta kasutusele värskeõhuradiaatorid ja väljatõmbeventilaatorid ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. See suurendab küttekulu välisõhu soojendamisel ruumitemperatuurini. Ehk siis hoones tervisliku sisekliima saavutamine lihtsamate meetoditega on pikemas perspektiivis kulukas. Seepärast on paketis 4 kirjeldatud kuidas oleks võimalik tagastada ventilatsiooniga väljuvat soojust siis kui kasutatakse värskeõhuradiaatoreid. Teises säästumeetmete paketis on soovitatud võtta kasutusele korteripõhised soojatagastusega ventilatsiooniseadmed. Saadavad säästud ja sellega seonduv on hinnatud energiasäästupakettides ptk-s Lisad 4.1 Soojuse ja muu energia tarbimine ning tarbevee kasutamine Kütteenergia kasutamine Energiakasutuse jagunemine ostetud küte kraadpäevadega korrigeeritud tarbimine Elekter 14% Kaugküte 86%

17 Elektrienergia kasutamine ja jagunemine 60,0 50,0 40,0 korterid 30,0 äri üld 20,0 10,0 0, m3/a Külma tarbevee kasutamine Tasakaalutemperatuuri leidmine Tasakaalutemperatuur on temperatuur, milleni tõstetakse temperatuur küttesoojuse arvelt. Edasine temperatuuri tõus toimub vabasoojuse (päike, inimesed, seadmed) abil Tasakaalutemperatuur enne renoveerimist Piirdetarindite osa hoone erisoojuskadudest enne hoone renoveerimist (t s =20,5): Σ(Ui * Ai)/1000 [kw/ C], (vt tabel ptk 3.1) Σ(Ui * Ai)/1000 = 0,47 kw/ C Õhuvahetuse osa hoone erisoojuskadudest enne hoone renoveerimist: L * ρ * c = 0,12 [m 3 /s] * 1,2 *1,005 = 0,14 kw/ C. Õhuvahetuse kordarvuks on kasutatud 0,35 1/h Hoone erisoojuskaod H = ΣUi * Ai + L * ρ * c = 0,61 kw/ C. Kogu vabasoojus hoones köetava pinna 1 m 2 kohta on 60 kwh/(m 2 a). Vabasoojuste utilisatsiooniteguriks on segaküttega küttesüsteemi korral valitud 0,60 Vastav arvestuslik vabasoojus 1 m 2 kohta: q vs = 60 * 0,60 = 36,2 kwh/(m 2 a). Kogu hoone arvestuslik vabasoojus aastas Q vs = q vs * A köetav pind = 36,2 * 461 = kwh/a. Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs = / 6552 = 2,55 kw. Temperatuuri tõus vaba soojuse arvelt t vs = Φ vs / H = 2,55 / 0,61 = 4,1 C Tasakaalutemperatuur hoones enne renoveerimist t B = t s - t vs = 20,0 4,1 = 15,9 C Tasakaalutemperatuur peale renoveerimist. Säästumeetmete pakett I Piirdetarindite osa hoone erisoojuskadudest peale hoone renoveerimist (ts=20,5): Σ(Ui * Ai)/1000 = 0,31 kw/ C Õhuvahetuse osa hoone erisoojuskadudest enne hoone renoveerimist: L * ρ * c = 0,18 [m 3 /s] * 1,2 *1,005 = 0,22 kw/ C. 17

18 Õhuvahetuse kordarvuks on kasutatud 0,55 1/h (värskeõhuklapid, loomulik ventilatsioon) Hoone erisoojuskaod H = ΣUi * Ai + L * ρ * c = 0,53 kw/ C. Kogu vabasoojus hoones elamispinna 1 m 2 kohta on 60 kwh/(m 2 a). Vabasoojuste utilisatsiooniteguriks on segaküttega küttesüsteemi korral valitud 0,60 Vastav arvestuslik vabasoojus 1 m 2 kohta: q vs = 60 * 0,60 = 36,2 kwh/(m 2 a). Kogu hoone arvestuslik vabasoojus aastas Q vs = q vs * A köetav pind = 36,2 * 461 = kwh/a. Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs = / 6552 = 2,55 kw. Temperatuuri tõus vaba soojuse arvelt t vs = Φ vs / H = 2,55 / 0,53 = 4,8 C Tasakaalutemperatuur hoones peale renoveerimist t B = t s t vs uusi = 20,0 4,8 = 15,2 C Tasakaalutemperatuur peale renoveerimist. Säästumeetmete pakett II Piirdetarindite osa hoone erisoojuskadudest peale hoone renoveerimist (ts=20,5): Σ(Ui * Ai)/1000 = 0,23 kw/ C Infiltratsiooni õhuvahetuse osa hoone erisoojuskadudest peale hoone renoveerimist : L * ρ * c = 0,05 [m 3 /s] * 1,2 *1,005 = 0,06 kw/ C. Õhuvahetuse kordarvuks radiaatoritega ventilatsiooniõhu soojendamisel on valitud 0,15 1/h Hoone erisoojuskaod H = ΣUi * Ai + L * ρ * c = 0,29 kw/ C. Vabasoojuste utilisatsiooniteguriks on termostaatidega küttesüsteemi ja automaatse soojasõlme korral valitud 0,7 Vastav arvestuslik vabasoojus 1 m 2 kohta: q vs = 60* 0,7 = 42,2 kwh/(m 2 a). Kogu hoone arvestuslik vabasoojus aastas Q vs = q vs * A köetav pind = 42,2 * 461 = kwh/a. Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs = / 6552 = 2,97 kw. Temperatuuri tõus vaba soojuse arvelt t vs = Φ vs / H = 2,97 / 0,29 = 10,2 C Tasakaalutemperatuur hoones peale renoveerimist t B = t s t vs uus III = 20,0 10,2 = 9,8 C Tasakaalutemperatuur peale renoveerimist. Säästumeetmete pakett III ja IV Piirdetarindite osa hoone erisoojuskadudest peale hoone renoveerimist (ts=20,5): Σ(Ui * Ai)/1000 = 0,23 kw/ C Infiltratsiooni õhuvahetuse osa hoone erisoojuskadudest peale hoone renoveerimist : L * ρ * c = 0,05 [m 3 /s] * 1,2 *1,005 = 0,06 kw/ C. Õhuvahetuse kordarvuks radiaatoritega ventilatsiooniõhu soojendamisel on valitud 0,15 1/h Hoone erisoojuskaod H = ΣUi * Ai + L * ρ * c = 0,29 kw/ C. Vabasoojuste utilisatsiooniteguriks on termostaatidega küttesüsteemi ja automaatse soojasõlme korral valitud 0,7 Vastav arvestuslik vabasoojus 1 m 2 kohta: q vs = 60* 0,7 = 42,2 kwh/(m 2 a). Kogu hoone arvestuslik vabasoojus aastas Q vs = q vs * A köetav pind = 42,2 * 461 = kwh/a. Keskmine vabasoojuskoormus Φ vs = / 6552 = 2,97 kw. Temperatuuri tõus vaba soojuse arvelt t vs = Φ vs / H = 2,97 / 0,29 = 10,2 C Tasakaalutemperatuur hoones peale renoveerimist t B = t s t vs uus III = 20,0 10,2 = 9,8 C 18

19 4.3 Illustreerivad fotod Ventilatsiooniklapid tubades Vannitubade siugtorud Olukord pööningul Soojasõlm Tüüpiline küttekeha Äripinnal konditsioneer Hoovis maja otsas garaaž Vaade hoovi poolt, rõdude olukord 19

20 4.5 Termograafia tulemused Kuupäev Välistemperatuur -10 C Sisetemperatuur korterites C Ilmaolud Osaline pilvisus, tuulevaikne Kaamera emissioonitegur 0,96 Infrapunakujutis Foto Kommentaar 1 Naaberhoone ventilatsiooni väljavise vasakus ülanurgas. Kõrgemad pinnatemperatuurid müüritisel kohtades, kus asuvad küttekehad

21 Hoone geomeetriast tingitud joonkülmasillad 4 5 Sokliosas suured soojalekked

22 8 Hoovipoolne välisuks seestpoolt 9 Trepikoja uksed rõdule 10 Trepikoja lagede pealsed puuduliku soojustusega 11 22

23 Otsaseina soojustustase on parem kui muul seinal

24 Kubu väljavise välisseina on põhjustanud suurema külmasilla