EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Ettevõtlus Uus tööstusrevolutsioon Euroopa peab hakkama taas uskuma oma võimesse leiutada, lükata käima uusi e

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Ettevõtlus Uus tööstusrevolutsioon Euroopa peab hakkama taas uskuma oma võimesse leiutada, lükata käima uusi e"

Väljavõte

1 EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Ettevõtlus Uus tööstusrevolutsioon Euroopa peab hakkama taas uskuma oma võimesse leiutada, lükata käima uusi ettevõtmisi, teha uuendusi ja kasvada. Seepärast peaks Euroopa seadma tähelepanu keskmesse oma tugevuse reaalmajanduse ja tööstuse.

2 SISUKORD Miks me vajame Euroopas tööstuspoliitikat?... 3 EUROOPA LIIDU POLIITIKA LAHTISELETATUNA Käesolev väljaanne kuulub sarja, mis kirjeldab ja põhjendab ELi tegevust eri poliitikavaldkondades ning selle tegevuse tulemusi. Väljaanded leiate internetist aadressilt: Kuidas EL sõnastab ja viib ellu tööstuspoliitikat?... 5 Mida teeb EL väikeettevõtjate toetamiseks?... 8 Mida teeb EL peamiste tööstusharude toetamiseks? Edasine tegevus: uue tööstusrevolutsiooni juhtimine...16 Lisateave Kuidas EL toimib? 12 lugu Euroopa Liidust Euroopa 2020: Euroopa majanduskasvu strateegia ELi rajajad Digitaalarengu tegevuskava Eelarve Energeetika Ettevõtlus Haridus, koolitus, noored ja sport Humanitaarabi ja kodanikukaitse Kaubandus Keskkond Kliimameetmed Konkurents Kultuur ja audiovisuaalküsimused Laienemine Majandus- ja rahaliit ning euro Maksundus Merendus ja kalandus Pangandus ja rahandus Pettustevastane võitlus Piirid ja julgeolek Põllumajandus Rahvatervis Rahvusvaheline koostöö ja areng Regionaalpoliitika Rände- ja varjupaigaküsimused Siseturg Tarbijad Teadusuuringud ja innovatsioon Toiduohutus Toll Transport Tööhõive ja sotsiaalküsimused Välisasjad ja julgeolekupoliitika Õigusküsimused, põhiõigused ja võrdõiguslikkus Euroopa Liidu poliitika lahtiseletatuna Ettevõtlus Euroopa Komisjon Teabevahetuse peadirektoraat Teave kodanikele 1049 Brüssel BELGIA Käsikiri valmis märtsis 2013 Fotod kaanel ja lk 2: Dynamic Graphics/Jupiterimages 16 lk 21 29,7 cm ISBN doi: /50753 Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2014 Euroopa Liit, 2014 Paljundamine on lubatud. Üksikute fotode kasutamiseks tuleb taotleda luba otse autoriõiguste omanikelt.

3 E T T E V Õ T L U S 3 Miks me vajame Euroopas tööstuspoliitikat? Euroopa on taastunud majanduskriisist võrdlemisi aeglaselt ja ebakindlalt. Algusest peale on olnud tähelepanu keskmes liikmesriikide rahanduse parandamine ja Euroopa finantssüsteemi tugevdamine. Ehkki need eesmärgid on endiselt olulised, on majanduse elavnemise seisukohast lõppkokkuvõttes tähtsaim tugevdada reaalmajandust tööstusettevõtteid ja teisi ettevõtjaid, kes pakuvad konkreetseid kaupu ja teenuseid. Võttes lisaks arvesse üleilmastumist ja üha suuremat konkurentsi tärkava turumajandusega riikidest, sõltub Euroopa pikaajaline majanduslik õitseng meie tööstusbaasi tugevusest meie majandus ei saa tugineda vaid teenustele ja pankadele. ELil on maailmas juhtpositsioon energiatõhususe ja välisinvesteeringute valdkonnas, ent tööstusettevõtete edukus ei ole ELi riikides tasakaalus. Õnneks on ELi tööstus paljudes valdkondades tehnoloogiline liider ning sel on potentsiaali juhtida Euroopa majandus tagasi kasvuteele. See ongi Euroopa tööstuspoliitika eesmärk. Tööstus on Euroopa majanduskasvu liikumapanev jõud. Strateegia Euroopa 2020 ja tööstuspoliitika Kõrvuti vajadusega luua uusi töökohti ja edendada oma konkurentsivõimet seisame ajal, mil maailma rahvastik suureneb, silmitsi Euroopa elanikkonna vananemisega, üha suurema survega tooraine- ja energiavarustusele ning vajadusega rinda pista kliimamuutusega, säilitada ökosüsteemid ja minna üle vähese CO 2 -heitega majandusele. Lahendus kõikidele nendele keerulistele ülesannetele peitub paljudes uutes tehnoloogiates, mis toovad kaasa uue tööstusrevolutsiooni. Uus tööstusrevolutsioon on tööhõive ja majanduskasvu strateegia Euroopa 2020 põhieesmärk. Kahes selle strateegia juhtalgatuses keskendutakse tööstussektorile: Üleilmastumise ajastu uus tööstuspoliitika, mille eesmärk on tõhustada ettevõtluskeskkonda, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, ning toetada tugeva, jätkusuutliku ja maailma tasandil konkurentsivõimelise tööstusbaasi kujundamist; Innovaatiline liit, mille eesmärk on parandada ettevõtluskeskkonda ning teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamist, et tagada uuenduslike ideede kasutuselevõtt majanduskasvu ja töökohti loovate toodete ja teenuste arendamisel. Euroopa Komisjon uuendas aastal tööstuspoliitikat käsitlevat juhtalgatust Tugevam Euroopa tööstus majanduse kasvuks ja taastumiseks, et keskenduda sellele, kuidas uuest tööstusrevolutsioonist kõige rohkem kasu saada. Eesmärk on tugevdada tööstusinnovatsiooni ja reaalmajandust. Algatuse raames kaasab EL väljaspool ELi tegutsevad ettevõtted vastastikku kasulikesse ettevõtmistesse see on oluline osa ELi poliitikast, mille eesmärk on aidata ELi ettevõtetel leida uusi turge ja parandada oma konkurentsivõimet ehk oma võimet üleilmsel turul edukalt konkureerida. istockphoto.com/tate Carlson

4 4 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A istockphoto.com/acilo Liidrikoht autotööstuses on ELi jõukuse loomisel keskse tähtsusega. VKEd ja ettevõtlus on majanduskasvu võti Erilist tähelepanu pööratakse väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) vajadustele. VKEde toetamine ja ettevõtluse edendamine on majanduse taaselavdamise seisukohast ülioluline. Euroopa 23 miljonit VKEd moodustavad 98% ettevõtetest, pakuvad 67% töökohtadest ja loovad 85% kõikidest uutest töövõimalustest. Selleks et aidata sellistel ettevõtjatel toime tulla haldus- ja regulatiivsete nõuete ja formaalsustega ning et soodustada nende piiriülest tegevust, juurdepääsu rahalistele vahenditele ja muudele ärivõimalustele, kasutatakse mitmesuguseid VKEde toetamise vahendeid. ELi tööstuse ja innovatsioonialased eesmärgid aastaks: tugevdada Euroopa tööstusbaasi, suurendades selle konkurentsivõimet; soodustada üleminekut vähese CO 2 -heitega majandusele; edendada innovatsiooni kui vahendit, mille abil luua uusi kasvuvõimalusi ja rahuldada ühiskonna vajadusi; ergutada VKEde loomist ja kasvu ning edendada ettevõtluskultuuri; tagada kaupade avatud siseturg. VKEde KÄES ON MAJANDUSKASVU VÕTI Ettevõtjate arv (tuhandetes) keskmise suurusega ettevõtjad 219 väikeettevõtjad 1378 suurettevõtjad 43 mikroettevõtjad Lõviosa väikeettevõtjatest on mikroettevõtjad, kes pakuvad tööd vähem kui kümnele inimesele ja kelle aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht jääb alla 2 miljoni euro. Vajadus võtta meetmeid ELi tasandil Kandmaks hoolt selle eest, et kaupade ja teenuste ühtne turg jääks avatuks ja õiglaseks, tuleb võtta meetmeid ELi tasandil. Komisjon esindab Euroopa huve rahvusvahelisel areenil ning tagab turge avades ja kaubandust veelgi liberaliseerides, et ELi ettevõtted saaksid ausalt konkureerida üleilmsel turul. Lisaks jälgib komisjon 40 tööstusharu ja ELi tööstuse kui terviku konkurentsivõimet ning avaldab oma järeldused iga aastases konkurentsivõime aruandes ja kaks korda aastas esitatavas tööstuse struktuuri käsitlevas aruandes. Selleks et kindlustada meile töö- ja majanduskasvuväljavaated, on väga tähtis veelgi enam parandada ettevõtlustingimusi ELis. Selleks tuleb võtta kooskõlastatud meetmeid nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. Töötajate arv (miljonites) suurettevõtjad 43,3 keskmise suurusega ettevõtjad 22,0 mikroettevõtjad 38,9 Lisaväärtus (miljardites eurodes) suurettevõtjad 2486 keskmise suurusega ettevõtjad 1067 Allikas: Euroopa Komisjon. väikeettevõtjad 26,6 mikroettevõtjad 1293 väikeettevõtjad 1132 Tööhõive jaotub ettevõtete vahel ühtlaselt, ehkki VKEd tagavad kaks kolmandikku ELi töökohtadest. VKEd loovad enam kui poole ELi majanduses tekitatavast väärtusest.

5 E T T E V Õ T L U S 5 Kuidas EL sõnastab ja viib ellu tööstuspoliitikat? Euroopa majandusliku heaolu jaoks on väga tähtis tugev, konkurentsivõimeline ja mitmekesine tööstusliku tootmise väärtusahel. Töötlev tööstus ja sellega seotud äriteenused tagavad ELis üle 50% erasektori tööhõivest ja esindavad 75% ekspordist ning 80% erasektori teadusja arendustegevusest. Lisaks lõimitakse ELi ettevõtteid üha enam üleilmsetesse väärtusahelatesse. Seepärast võib ekspordi kohaliku tootmissisendi maksimeerimises näha olulist viisi, kuidas edendada tööstuslikku konkurentsivõimet aasta andmeil on 87% ELi ekspordi väärtusest toodetud kohapeal. Tööstuspoliitika hõlmab meetmeid, millega toetatakse innovatsiooni, ergutatakse ettevõtteid muutuma rahvusvahelisemaks ning tugevdatakse toodete ja teenuste ühtset turgu. Innovatsiooni toetavad ELi meetmed Euroopa Komisjon sõnastab, kujundab ja vajaduse korral viib ellu poliitika ja programmid, mille eesmärk on suurendada Euroopa innovaatilisust. Nende hulka kuuluvad: innovatsiooniliidu tulemustabel, milles antakse võrdlev hinnang 27 ELi liikmesriigi innovatsioonitegevusele ning nende teadus- ja innovatsioonisüsteemidele; Euroopa sotsiaalse innovatsiooni võrgustik, mille abil julgustatakse pakkuma uusi ideid, mis vastavad ühtaegu sotsiaalsetele vajadustele ja panevad aluse uutele sotsiaalsetele sidemetele või koostööle; Euroopa disainikomitee, mis annab nõu seoses arukate lahenduste laiema kasutamisega, et töötada välja suure väärtusega tooted ja parandada ressursitõhusust; piirkondlik innovatsioonimonitor, mis annab 20-le ELi liikmesriigile teavet piirkondliku innovatsioonipoliitika kohta; ökoinnovatsioon sellistes valdkondades nagu jäätmekäitlus, ringlussevõtt ja taastuvenergia, mis pakuvad Euroopas tööd umbes 3,4 miljonile inimesele ja mille käive on 227 miljardit eurot. Teiste algatuste seas, mille eesmärk on edendada taastuval, bioloogilisel toorainel (näiteks taimedel ja puidul) põhinevaid tööstustooteid ja tarbekaupu, on komisjon moodustanud ajutise bioressursipõhiste toodete eksperdirühma. Lisaks tegeleb komisjon mitme teadus- ja innovatsioonialase koostöö toetamise programmiga, millega antakse ELi innovatsioonitsüklile, ettevõtjatele ja teadlastele selge lisaväärtus. Praegu viiakse ellu teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmendat raamprogrammi, mille kogueelarve on 50 miljardit eurot, ning konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi. Alates aastast toimib seitsmenda raamprogrammi jätkuprogrammina programm Horisont 2020, milles keskendutakse teadusuuringutele ja innovatsioonile. ELi ettevõtete rahvusvahelistumise hõlbustamine Selleks et ELi ettevõtted saaksid üleilmsel turul õiglaselt konkureerida, tõhustab komisjon juurdepääsu turule ning kontrollib ja edendab rahvusvahelist kaubandussüsteemi, mis põhineb mitme- ja kahepoolsel kaubandusel. Näiteks võimaldab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) tehniliste kaubandustõkete lepingu kohane teatamismenetlus komisjonil kontrollida kaubanduspartnerite poolt toodete jaoks kavandatavate nõuete eelnõusid ning sekkuda, kui need toovad kaasa põhjendamatuid kaubandustõkkeid. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Komisjon teeb koostööd riikide valitsustega, et parandada ettevõtluskeskkonda, vähendada kaubandusja investeerimistõkkeid ning edendada tooteid käsitlevaid ühiseid eeskirju. Euroopa naabruspoliitika (ENP) raames püüab komisjon tugevdada majandussidemeid liidu naaberriikidega. Komisjon peab läbirääkimisi seoses vastavushindamist käsitlevate kokkulepetega, mis hõlbustavad tööstustoodete vaba liikumist, viies selleks omavahel vastavusse EList ning väljastpoolt ELi pärit partnerite tehnilised eeskirjad ja standardid. Tehnilistel eeskirjadel on suur mõju EList eksporditava kauba pääsemisel turule. EL edendab reguleerimisalast koostööd oma oluliste väliskaubanduspartneritega, et ühtlustada tehnilisi eeskirju, tagada nende kokkusobivus või vastastikku tunnustada kontrollimise tulemusi ja vastavushindamist, mis kõik hõlbustavad eksporti.

6 6 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A kasutajatugi, et teavitada VKEsid intellektuaalomandiõigustega seotud küsimustest sellistes ELi mittekuuluvates riikides nagu Hiina. Personaalset nõu antakse konfidentsiaalselt. Kaupade ühtne turg Kaupade ühtne turg või siseturg on üks Euroopa Liidu suurimaid prioriteete. See tagab ettevõtjatele võrdsed tingimused, ergutab konkurentsi ja suurendab läbipaistvust tarbijate jaoks. Võimalusega osta ja müüa tooteid hõlpsasti kõikjal ELis suurendatakse ka tõhusust ja edendatakse majanduskasvu. Kaupade vaba liikumise põhimõte on sõnastatud ELi aluslepingutes, et hoida ELi riikide vahelises kaubanduses ära põhjendamatud piirangud. European Union Kaupade ühtne turg on peamine ELi jõukuse edendaja. HUVIRÜHMADE ÄRAKUULAMINE RAHVUSVAHELISEL TASANDIL Selleks et anda nõu oluliste kaubanduspartnerluste küsimuses, on komisjon loonud sidemed tööstusliitudega ning selliste ühendustega nagu Atlandi ülene ettevõtjate dialoog, Atlandi ülene tarbijate dialoog, ELi ja Jaapani ettevõtlusalane ümarlaud ning ELi ja Venemaa tööstusettevõtjate ümarlaud. VKEde RAHVUSVAHELISE TEGEVUSE EDENDAMINE Üleilmastunud maailmas peavad VKEd olema üha enam suutelised konkureerima arenenud ja tärkava turumajandusega riikide ettevõtjatega. Pealegi on VKEde rahvusvahelisemaks muutumise ja nende kasvu vahel seos. Komisjoni strateegiaga Väike ettevõte, suured ideed soovitakse tuua Euroopa majandusse uus dünaamika, aidates VKEdel laiendada tegevust väljapoole ELi. KOMISJONI ROLL ÜHTSE TURU KINDLUSTAMISEL Komisjoni põhieesmärk on tagada ühtse turu parem toimimine, kõrvaldades olemasolevad kaubandustõkked ja vältides uute püstitamist. Komisjon seisab hea selle eest, et tingimused oleksid kõigi jaoks võrdsed ning et riiklikes eeskirjades oleks olemas ettevõtjate jaoks vajalik teave ja õigusselgus. Komisjon võib algatada kohtumenetluse ükskõik millise ELi riigi suhtes, kes on võtnud vastu või säilitanud ELi õigust rikkuvad eeskirjad või haldustavad, või otsustada teha ettepaneku need eeskirjad kogu ELis ühtlustada. Kaubandustõkete vältimine on iseäranis oluline VKEde jaoks, kes pakuvad sageli eri turuniššide jaoks väga spetsiifilisi tooteid. OHUTUMATE TOODETE TAGAMINE Toodete ühtne turg on kujundatud ühtlustatud eeskirjade abil, et võimaldada toodete ostmist ja müümist kõikjal ELis. Euroopa eeskirjades keskendutakse peamiselt tooteohutusele ja nendes nõutakse sageli toodete katsetamist, et tagada nende usaldusväärsus. Näiteks on CE märgis etikett, mis viitab sellele, et toode on vastavuses ELi õigusaktidega. Selliste toodete puhul nagu meditsiiniseadmed, elektroonika ja mänguasjad on see etikett kohustuslik. Tootjavastutust käsitlevate Euroopa õigusaktidega kaitstakse tarbijad defektsete toodete eest, andes neile võimaluse nõuda kahju kandmise korral hüvitist. INTELLEKTUAALOMANDIÕIGUSED Intellektuaalomandiõigusi käsitlevate ELi õigusaktide täienduseks aitab komisjon teha Euroopa ettevõtjad nendest õigustest teadlikeks ning hinnata nende kasutamise mõju ja tulemuslikkust. On loodud ka

7 E T T E V Õ T L U S 7 Arukam reguleerimine Ehkki kehtiv õigusraamistik toetab ühtse turu tõrgeteta toimimist, tunnistab komisjon vajadust eeskirju pidevalt täiustada. Arukamate siseturgu käsitlevate eeskirjade eesmärk on: hinnata süstemaatilisemalt kehtivate õigusaktidega seotud kasu ja kulusid (nn toimivuskontroll); tõhustada konsulteerimist sidusrühmadega; parandada mõju hindamiste kvaliteeti; lihtsustada ELi õigusakte ja vähendada halduskoormust ning parandada ELi õigusaktide lõimimist liikmesriikide seadustesse ning nende rakendamist ja jõustamist. Kaubandustõkete tekke ärahoidmine ühtsel turul Mõnel juhul on ettevõtetel riigi õigusaktide tõttu keeruline müüa oma tooteid teistes liikmesriikides. Seepärast kohustab ELi õiguse kohane teatamismenetlus liikmesriike teavitama Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike toodete jaoks kavandatavatest tehniliste eeskirjade eelnõudest, enne kui neist saavad seadused. Kolmekuulise ooteaja jooksul on liikmesriikidel ja komisjonil aega veenduda, et kavandatavate eeskirjadega ei looda kaubandustõkkeid aastast on läbi vaadatud üle eeskirjade eelnõu eesmärgiga tagada, et need ei takista siseturu toimimist. Standarditest tulenev kasu UUTE EESKIRJADE KONTROLLIMINE TÖÖSTUSHARUDE LÕIKES Tervishoid/meditsiin Internetiteenused Majapidamisseadmed ja vabaajakaubad Allikas: Euroopa Komisjon Ravimid ja kosmeetika Energia, mineraalid ja puit 515 Kaubad ja tooted ELi teatamismenetlus on aidanud vähendada kaubandustõkkeid. ELi riigid peavad andma Euroopa Komisjonile teada, kui nad kavandavad toodete jaoks uusi eeskirju. Alates aastast on kontrollitud umbes eeskirjade eelnõu, et tagada nende vastavus ühtse turu reeglitega. 626 Keskkond 712 Kemikaalid 1482 Ehitus Mehhaanika Transport 1876 Telekommunikatsioonivahendid 2085 Põllumajandus, kalandus ja toiduained Mobiiltelefoni- ja tarkvarafirmad võitlevad päevast päeva selle nimel, et saavutada oma vastavatele standarditele liidrikoht, mis annab kinnitust sellest, kui tähtsad on standardid rahvusvahelises konkurentsis. Pole kahtlustki, et head standardid võivad muuta tarbijate elu lihtsamaks, edendada jätkusuutlikkust ja tugevdada üleilmsetel turgudel Euroopa tehnoloogilist liidrikohta. Standardid on toodete, teenuste ja tootmisprotsesside tehniliste ja kvaliteedikriteeriumide kogumid. Nende järgimine on vabatahtlik, ent sellega kaasneb palju hüvesid. Standardid aitavad ettevõtetel teha koostööd, muudavad lihtsamaks tarbijate elu ja hoiavad kokku tarbijate raha. ELis koostavad ühiseid, ühtse turu jaoks olulisi standardeid Euroopa standardiorganid. Euroopa standardid asendavad riiklikke, sageli vastandlikke standardeid, mis võivad põhjustada turule juurdepääsul tehnilisi takistusi. Euroopa Komisjon annab standardiorganitele regulaarselt volitusi uute standardite väljatöötamiseks. Euroopa standardi väljatöötamiseks kulub aga sageli aastaid, ka on mõned standardid jäänud kiiresti arenevast tehnoloogiast liiga kaugele maha. Pealegi on teatavad sektorid väljendanud standardimise suhtes vastumeelsust. Komisjon ärgitab looma majandussektorites, kus Euroopa on globaalne liider, rohkem ülemaailmselt kasutatavaid rahvusvahelisi standardeid. Ta edendab ka edaspidi rahvusvaheliste standardite ühtlustamist ja vabatahtlike standardite kasutamist eeskirjades. Samuti ärgitab komisjon kiirendama standardite vastuvõtmist tarbijate, väikeettevõtjate ning keskkonna- ja ühiskondlike organisatsioonide abil.

8 8 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A Mida teeb EL väikeettevõtjate toetamiseks? VKEd, kes moodustavad 98% ettevõtetest ja pakuvad 67% töökohtadest, on ELis majanduskasvu, innovatsiooni, tööhõive ja sotsiaalse lõimumise peamine edasiviiv jõud. Seepärast edendab Euroopa Komisjon edukat ettevõtlust ja parandab VKEde jaoks ettevõtluskeskkonda. Euroopa väikeettevõtlusalgatus Small Business Act Euroopa väikeettevõtlusalgatus Small Business Act on ELi poliitika VKEde jaoks. Selle algatuse keskmes on põhimõte kõigepealt mõtle väikestele. Sellega asetatakse VKEd poliitikakujundamisel tähelepanu keskmesse ja aidatakse kanda hoolt selle eest, et õigusaktidega ei suurendataks veelgi nende koormust. Seepärast rakendatakse kohustuslikku VKE testi, et kontrollida, kas ELi strateegiatel ja seadustel on neile mõju aasta mais loodi liikmesriikide VKEde saadikute võrgustik, et tagada riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitika VKE sõbralikkus. VKEdele hõlpsam juurdepääs rahalistele vahenditele Esmatähtis eesmärk on ka hõlbustada VKEde juurdepääsu rahalistele vahenditele. Euroopa pakub VKEdele tasakaalustatud kombinatsiooni eri rahastamisvõimalustest struktuurifondide, teadusuuringute- ja innovatsiooniprogrammide ning mikrokrediidirahastu Progress kaudu ning andes laenu Euroopa Investeerimispangast aastaks oli konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogrammi rahastamisvahenditest osa saanud enam kui VKEd. Aastatel andis Euroopa Investeerimispank umbes 40 miljardi euro väärtuses laene üle le VKE le. Alates aastast makstakse VKEdele toetust ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi raames. Tegutsemine väljaspool ELi: majanduskasvu missioonid Üleilmastunud maailmas peavad VKEd olema üha enam suutelised konkureerima arenenud ja tärkava turumajandusega riikide ettevõtjatega. Pealegi on VKEde rahvusvahelisemaks muutumise ja nende kasvu vahel seos. Komisjoni strateegiaga Väike ettevõte, suured ideed soovitakse tuua Euroopa majandusse uus dünaamika, aidates VKEdel laiendada oma tegevust väljapoole ELi. Komisjon korraldab VKEde rahvusvahelistumise toetamiseks majanduskasvu missioonide seeria. Selle algatuse eesmärk on hõlbustada ettevõtetevaheliste kokkulepete sõlmimist ning kontaktide loomise ürituste korraldamist Euroopa klastrite koostööplatvormi ning muu hulgas Jaapani, Brasiilia, India ja Tuneesia partnerorganisatsioonide vahel. MIS TAKISTAB ELis ETTEVÕTJAKS HAKKAMIST? Vastused 27s ELi riigis korraldatud arvamusküsitluse raames esitatud küsimusele Kas Te olete väga nõus, nõus, ei ole nõus või ei ole üldse nõus järgmise väitega? Oma ettevõtte rajamine on raske rahalise toetuse puudumise tõttu. Oma ettevõtte rajamine on raske keeruliste haldusmenetluste tõttu. Ettevõtte rajamise kohta on raske saada piisavat teavet Inimestele, kes on rajanud oma ettevõtte ja keda on saatnud ebaedu, tuleks anda teine võimalus Ettevõte tuleks jätta rajamata, kui on oht läbi kukkuda väga nõus nõus ei ole nõus ei ole üldse nõus ei tea / jättis vastamata Euroopas on ettevõtte rajamisel suurimaks takistuseks rahastamisvahendite puudumine ja keerulised haldusmenetlused. Allikas: Eurobaromeetri kiiruuring nr 283.

9 E T T E V Õ T L U S 9 Komisjon on loonud Euroopas ka Euroopa ettevõtlusvõrgustiku ning on laiendanud seda Aasiasse, Põhja Aafrikasse ning Põhja- ja Lõuna Ameerikasse. Võrgustik aitab VKEdel mõista ELi õigusakte ning pakub 600 piirkondliku partneri vahendusel toetusprogramme ja rahvusvahelistumisega seotud teenuseid 54s riigis. See aitab VKEdel tagada rahalised vahendid, annab ülevaate ettevõtetest ja tehnoloogiast ning pakub intellektuaalomandiõiguste alaseid nõustamisteenuseid. Ettevõtluse julgustamine, sest Euroopa vajab rohkem ettevõtjaid ELi poliitikas keskendutakse ettevõtjate toetamisele. Olgugi et praegu tegeleb ettevõtlusega vaid 10% Euroopa kodanikest, sooviks 45% neist olla iseenda tööandja. Selleks et see tohutu töökohtade loomise ja majanduskasvu potentsiaal valla päästa, on komisjon kavandanud mitu algatust. Klastrid ja ettevõtlusvõrgustikud. Klaster on konkreetses piirkonnas tihedat koostööd tegev rühm spetsialiseerunud ettevõtteid ja neid toetavaid isikuid, näiteks organisatsioonid, piirkondlikud algatused ja muud ettevõtlusvõrgustikud. Üks näide on Prantsusmaal Toulouse is asuv nn õhuruumi org (aerospace valley), mida tuntakse peamiselt tänu Airbusi väljatöötamisele ja tootmisele. Klastrid hoogustavad uute tööstusettevõtete teket. ELil on käsil mitmesugused ettevõtmised, mille abil tõsta eeskätt Euroopa klastrite koostööplatvormi, Euroopa klastrialase pädevuse algatuse ja Euroopa teenustealase uuendustegevuse keskuse kaudu klastrite standardeid ja suurendada klastrite avatust. Ettevõtlusalane haridus. Ettevõtlusalast haridust edendatakse üha enam enamikus Euroopa riikides. Selleks et seda veelgi rohkem toetada, on komisjon käivitanud VKEde nädala kampaania, millega elavdada ettevõtlust kõikjal Euroopas ja teavitada ettevõtjaid pakutavast toetusest. Teine konkreetne algatus on Erasmus noortele ettevõtjatele vahetusprogramm, mis annab ettevõtjatele võimaluse õppida teiste ELi riikide väikeettevõtete kogenud omanikelt. Rohkem naissoost ettevõtjaid. Euroopas ei ole piisavalt ettevõtjaid, veelgi vähem on aga naissoost ettevõtjaid: aastal oli vaid 30% Euroopa ettevõtjatest naised. Selleks et soodustada ettevõtlust naiste seas, on komisjon loonud Euroopa naisettevõtluse saadikute võrgustiku, mille 270 ettevõtjat peaksid innustama teisi naisi hakkama ettevõtjateks. Euroopa kasutamata ettevõtluspotentsiaal peitub naistes. istockphoto.com/jacob Wackerhausen

10 10 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A Mida teeb EL peamiste tööstusharude toetamiseks? Innovatsioon on majanduskasvu ja tööhõive liikumapanev jõud EL annab innovaatoritele (nt ettevõtjatele ja uurimisinstituutidele) otsest rahalist abi selliste rahastamisprogrammide kaudu nagu konkurentsivõime ja innovatsiooni raamprogramm, mis asendatakse peagi ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmiga, ning Euroopa struktuurifondide rakenduskavad. Innovatsiooni jaoks on vajalik, et omavahel suhtleksid ja teeksid koostööd paljud sidusrühmad: innovaatorid, ettevõtjad, uurimiskeskused, innovatsiooni ja arendustegevusega tegelevad asutused, tehnosiirdekeskused, haridus- ja koolitusasutused, investorid jne. EL soodustab neid suhteid piirkondade ja klastrialgatuste raames. Selleks et ergutada ELi liikmesriike ja piirkondi üksteiselt õppima ja koostööd tegema, toetab komisjon rahaliselt selliseid algatusi nagu projekt Europe Innova, et töötada välja uued innovatsiooni toetavad vahendid ja neid katsetada, ning PRO INNO Europe, mille eesmärk on õppida parimatest tavadest ning aidata töötada välja uus ja parem innovatsioonipoliitika. Toorained on Euroopa tööstuse elueliksiir Juurdepääsust toorainetele sõltub 1324 miljardi euro suurune käive ja 30 miljonit töökohta. Toorained on Euroopa tööstuse elueliksiir. Lisaks on nad väga tähtsad, et välja arendada sellised tänapäevased, keskkonnahoidlikud tehnoloogiad nagu elektriautod ja fotogalvaanilised elemendid. Euroopa Komisjoni lähenemisviis lähtub kolmest eesmärgist: tagada rahvusvahelistelt turgudelt õiglased ja jätkusuutlikud toorainetarned, edendada jätkusuutlikke tarneid ELis ning arendada ressursitõhusust ja soodustada ringlussevõttu. KAS EUROOPLASED ON INNOVATIIVSED? Ameerika Ühendriigid Jaapan Lõuna-Korea Peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad Majandus- ja tehnoloogilise arengu edasiviivaks jõuks on peamised progressi võimaldavad tehnoloogiad, nagu nanotehnoloogia, mikro- ja nanoelektroonika, sealhulgas pooljuhid, kõrgtehnoloogilised materjalid, biotehnoloogia ja fotoonika. Euroopa Komisjonil on strateegia, et edendada Euroopas peamistel progressi võimaldatavatel tehnoloogiatel põhinevate toodete tööstuslikku tootmist. Eesmärk on kanda hoolt selle eest, et Euroopa peaks sammu oma põhiliste rahvusvaheliste konkurentidega, taastada Euroopas majanduskasv ja luua tööstuses töökohti, lahendades samas ühiskondlikke probleeme. Euroopa Liit Kanada Austraalia Venemaa Hiina India Brasiilia Lõuna-Aafrika 0,0 0,2 0,4 0,6 0,8 Allikas: Euroopa Komisjon. Kokkuvõte viie aasta jooksul kogutud eri näitajatest, millest selgub riikide innovatiivsus. Nende näitajate hulka kuuluvad muu hulgas teadusuuringute hulk, haridus, uued patendid ja innovatiivsete VKEde arv. Mida kõrgem koondtulemus, seda innovatiivsem riik.

11 E T T E V Õ T L U S 11 istockphoto.com/alexander Raths Innovatsioon on majanduskasvu ja tööhõive allikas. Lisaks aitavad uued tehnoloogiad kaevandada sügavamatest maardlatest, kõrvalisemates piirkondades ja karmimates tingimustes. Komisjon toetab eesmärgipäraseid püüdlusi innovatsiooni ja teadusuuringute valdkonnas, läbimurdetehnoloogiaid ja valdkonnaülest lähenemist ning nõudluspõhist sekkumist (nt standardite, riigihangete või reguleerivate meetmete kaudu). Näiteks tooraineid käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus koondab kapitali- ja inimressursid ühises püüdluses parandada toorainete uurimist, kaevandamist ja töötlemist Euroopas. Üks sellise partnerluse näide on ELi ja Gröönimaa vaheline eelleping toorainete uurimise ja kasutamise kohta. ELi strateegilised vajadused ja Gröönimaa potentsiaal seoses toorainetega Gröönimaal on: oluline potentsiaal ELi esmatähtsate toorainete loetellu kantud 14st elemendist kuue puhul (nioobium, plaatinarühma metallid, haruldased muldmetallid ja tantaal) ning mõõdukas potentsiaal kolme puhul; suur potentsiaal seoses haruldaste muldmetallide maardlatega; 3,4 9,2% (4,89 12 miljonit tonni) maailma haruldaste muldmetallide varudest.

12 12 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A istockphoto.com/ivan Rubanov Juurdepääs toorainetele ja teistele haruldastele muldmetallidele on Euroopa tööstuse jätkuva edu seisukohast ülioluline. Maailma kõige põhjalikum kemikaalide määrus Keemia-, plasti- ja kummitööstus kuuluvad ELi suuremate ja dünaamilisemate tööstusharude hulka. Need tagavad üheskoos enam kui s ettevõttes umbes 3,2 miljonit töökohta ja nende toodang moodustab maailmas müüdavatest keemiatoodetest umbes 30%. Alates aastast on kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist reguleeritud REACH määrusega. Selle määruse kohaselt peavad kemikaalide tootjad ja importijad hindama ja juhtima konkreetsete kemikaalide põhjustatavaid riske ning andma kasutajatele asjakohast ohutusteavet. Selles klassifitseerimissüsteemis tehakse kindlaks kemikaalid, mis on ohtlikud tervisele ja keskkonnale, ning määratakse kindlaks töötajate ja tarbijate kasutusse jõudvate kemikaalide etikettidel esitatav teave. Alates aastast on ELi klassifitseerimissüsteem viidud kemikaalide klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist käsitleva uue õigusakti (CLP määrus) abil kooskõlla ÜRO ülemaailmse ühtlustatud süsteemiga. Sellega tagatakse, et samu ohte kirjeldatakse ja tähistatakse ühtmoodi kogu maailmas aastal loodud Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) haldab REACH- ja CLP määrust ning annab teaduslikku nõu kemikaalide kasutamise ohutust ja sotsiaal majanduslikke aspekte käsitlevates küsimustes. Keemiatööstusel on keskne roll Euroopa üldist tööstuslikku konkurentsivõimet mõjutavate uute materjalide ja tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel. Seepärast püüab EL edendada keemiatööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja muuta seda tööstusharu jätkusuutlikumaks. Kosmos on tänapäeva maailma võimaldaja Telekommunikatsioonist televisioonini, ilmaprognoosidest globaalsete finantssüsteemideni enamik põhiteenuseid, mida me võtame tänapäeva maailmas enesestmõistetavatena, sõltuvad kosmosetehnoloogiast. Lisaks võib kosmosest saada vahendeid paljude üleilmsete probleemide lahendamiseks. Seepärast vajab Euroopa tõhusat kosmosepoliitikat, kosmoseuuringuid ja kosmoseprogrammi, mis võimaldaksid ELil sel äärmiselt tiheda konkurentsiga turul rinda pista strateegiliste valdkondade globaalsete liidritega.

13 E T T E V Õ T L U S 13 Euroopa ekspordib kaubanduslikul ja teaduslikul otstarbel kasutatavaid esmaklassilisi kosmosesüsteeme. EL tunnistab, et Euroopa kosmosetööstus vajab oma positsiooni säilitamiseks pidevaid teadusuuringuid uute tehnoloogiate ja nende kasutamise valdkonnas. GALILEO ON EUROOPA GLOBAALNE SATELLIITNAVIGATSIOONISÜSTEEM Galileo on Euroopa tsiviilkontrolli all olev ELi globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem. See annab kasutajale teada tema täpse asukoha ajas ja ruumis nagu GPS, ent täpsemalt ja usaldusväärsemalt. Satelliitnavigatsioonirakenduste peale on kulunud hinnangute kohaselt juba 6 7% Euroopa SKPst ehk 800 miljardit eurot. Üleilmse globaalsete satelliitnavigatsioonitoodete ja -teenuste turu väärtus on praegu hinnanguti 124 miljardit eurot aastas ja aastaks kasvab see eeldatavasti 244 miljardi euroni. Galileost tulenev üldine majanduslik kasu on järgmisel 20 aastal umbes 90 miljardit eurot. Mitu Galileo satelliiti on juba orbiidile saadetud, süsteem ise peaks saama täielikult töökorda aastaks. Tänu Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteemile on juba praegu ohutum lennukite maandumine ning vähenenud on lendude hilinemine, ümbersuunamine ja tühistamine. Satelliitnavigatsioonisüsteemi põhine positsioneerimine on alates aastast pidevalt paranenud ja selle tehnoloogia abil kogutud teavet on võimalik saada nüüd oma personaalarvutisse isegi juhul, kui ei ole võimalik vastu võtta satelliidisignaali aasta võeti kasutusele täiustatud navigatsioonilisasüsteem, et suurendada satelliitnavigatsiooni täpsust ja toetada väga suurt täpsust nõudvaid rakendusi, parandades selleks atmosfääris leiduvate segavate tegurite põhjustatud vead. ÜLEMAAILMNE KESKKONNA- JA TURVASEIRE ON MEIE PLANEEDI JÄLGIMINE TURVALISEMA MAAILMA TAGAMISEKS Loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisuse majandamine, ookeanide seisundi jälgimine, atmosfääri keemilise koostise seire selle kõige jaoks on vaja täpset ja õigeaegset teavet. Euroopa algatatud ülemaailmse keskkonna- ja turvaseire (GMES) abil saadakse andmeid, mis aitavad lahendada probleeme alates kliimamuutusest kuni piiride valvamiseni. Tänu oma võimele teha seiret ja kaardistada selle tulemused kiiresti, saab GMESi kasutada kõikjal maailmas ka abi pakkumiseks loodusõnnetuste, tööstusavariide või humanitaarkriiside korral. OECD andmeil võib üleilmne Maa seireandmete turg kasvada aastaks 3 miljardi USA dollarini aastas. GMESi puhul oodatakse, et sellest tulenev kasu ületab esialgsed investeerimiskulud kuni kümnekordselt. Euroopa globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo toetab mitmesuguseid kasulikke rakendusi. Ühiskonna julgestamiseks tehtavad julgeolekualased uuringud Julgeolekualaste uuringute eesmärk on muuta Euroopa oma kodanike jaoks turvalisemaks ja vastupidavamaks. EL investeerib vahendeid, et kaitsta paremini meie infrastruktuuri ja tugevdada julgeolekutööstust. Euroopa autotööstuse juhtpositsiooni tugevdamine Olles maailma autotootjate esirinnas, on Euroopa autotööstusel ELi jõukuse loomisel keskne roll. See tööstusharu on kaalukas kvalifitseeritud tööjõu värbaja, peamine teadmiste ja innovatsiooni ajendaja, netoeksportija, tähtis panustaja ELi SKPsse ning Euroopa suurim teadus- ja arendustegevust toetav erainvestor. Euroopa autotööstuse konkurentsivõime suurendamisel on kõige olulisem tehniline ühtlustamine, sest see lihtsustab turulepääsu ja vähendab ettevõtlusega seotud kulusid. ELi autotootjad võivad ühes liikmesriigis tüübikinnituse saanud sõidukit turustada kogu ELis ilma istockphoto.com/rafal Olechowski

14 14 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A täiendavate katsetusteta. Komisjon teeb tööd selle nimel, et saavutada ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kaudu selline tehniline ühtlustamine ka maailma tasandil. Komisjon keskendub järgmistele eesmärkidele: 1) edendada keskkonnahoidlike sõidukite väljatöötamiseks investeerimist kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse ja innovatsiooni, võttes vastu laiaulatusliku meetmetepaketi, milles käsitletakse CO 2 -heite, saaste ja mürareostuse vähendamist; 2) parandada turutingimusi, tugevdades tüübikinnitussüsteemi täiustamise, keskkonnahoidlike sõidukitega seotud rahaliste stiimulite ühtlustamise ning arukate reguleerimispõhimõtete pideva rakendamise abil ühtset turgu; 3) toetada selle tööstusharu suundumist üleilmsele turule, sõlmides tasakaalustatud kaubanduskokkuleppeid, edendades ja jätkates oluliste kolmandate turgudega kahepoolseid dialooge ning tõhustades tööd sõidukeid käsitlevate eeskirjade rahvusvaheliseks ühtlustamiseks. Euroopa Komisjoni töö mootorsõidukite ohutuse valdkonnas hõlmab kõikide liiklejate ohutust. Hiljuti vastu võetud õigusaktiga kehtestati standardsed ohutusnõuded: näiteks peab kõikidel mootorsõidukitel olema elektrooniline stabiilsuskontrollisüsteem ning raskesõidukitel kõrge tasemega hädapidurdussüsteem ja sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande seade. Autodele tuleb nüüd paigaldada pidurivõimendi süsteem, et aidata ära hoida kokkupõrkeid jalakäijate või jalgratturitega ning tagada, et vältimatud kokkupõrked toimuksid märksa väiksematel kiirustel. Mopeede ja mootorrattaid käsitlevas uues õigusaktis on ette nähtud ka nüüdisaegsete pidurisüsteemide kohustuslik paigaldamine, et kaitsta juhte. Komisjon on kavandanud lihtsamad autode registreerimise eeskirjad, millega viidaks miinimumini asjaajamine, mis on seotud auto ümberregistreerimisega teises ELi riigis. Selleks et toetada ühtset turgu, ühtlustab EL autode tehnilisi nõudeid. istockphoto.com/chad Truemper

15 E T T E V Õ T L U S 15 Turism on ELi keskseid majandussektoreid ELi turismitööstus oma umbes 1,8 miljoni ettevõttega, mis pakuvad tööd ligikaudu 5,2%-le kogu ELi tööjõust (umbes 9,7 miljonit töökohta), toodab otseselt enam kui 5% ELi SKPst. Kui võtta arvesse ka turismiga seotud valdkondi, loob see kaudselt umbes 12% töökohtadest. ELi eesmärk on säilitada mitmekesistamise ja kvaliteedi parandamise abil Euroopa positsioon maailma turismisihtkohtade tipus. Kõige olulisemad on innovatsioon ja jätkusuutlikkus, eriti VKEde jaoks. ELi projektiga Calypso hõlbustatakse teatavatesse sihtrühmadesse kuuluvate puhkajate (nt eakate, kes moodustavad suure potentsiaalse turuosa) ELi siseseid vahetusi madalhooajal. Euroopa ristteed on iga aastane üritus, kus keskendutakse kultuuriturismile ning tõstetakse esile Euroopa paiku ja marsruute, mis pakuvad võimaluse tutvuda eri kultuuridega. Eesmärk on ergutada uut liiki turismi. Euroopa turismi tippsihtkohtade projektiga EDEN propageeritakse mittetraditsioonilisi ja jätkusuutlikke turismisihtkohti. Selle raames korraldatakse tippsihtkohtade väljavalimiseks riigisiseseid konkursse, kus teema on igal aastal erinev. Komisjon on käivitanud Lõuna Ameerika ja Euroopa vahelise innovatiivse koostööalgatuse turisti, millega julgustatakse reisima madalhooajal, et ära kasutada vabu lennupileteid ja majutuskohti. Selleks et rõhutada Euroopa turismi kvaliteeti ja aidata turistidel võrrelda sihtkohti, on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku Euroopa turismi kvaliteedimärgise kasutuselevõtuks, et tunnustada ühiste kriteeriumide alusel juba olemasolevaid kvaliteedimärgiseid. Turism loob kaudselt üle 10% ELi SKPst. Euroopa peab kiiresti muutuva maailmamajanduse kontekstis säilitama oma positsiooni maailma turismisihtkohtade tipus. istockphoto.com/maridav

16 16 E U R O O P A L I I D U P O L I I T I K A L A H T I S E L E T A T U N A Edasine tegevus: uue tööstusrevolutsiooni juhtimine NA ET-C Tööstusel on jätkusuutliku majanduskasvu edendamisel väga suur osatähtsus, luues väärtuslikke töökohti ja lahendades meie ees seisvaid ühiskondlikke probleeme. 21. sajandil on tööstuse roll Euroopas vähenenud. Selle olukorra muutmine on katsumus. EL on seadnud sihiks suurendada aastaks tööstuse panust majanduskasvu praeguselt 15,6%-lt ELi SKP st 20%-ni. Seepärast on komisjon kavandanud hulga esmatähtsaid meetmeid, et elavdada investeerimist uutesse tehnoloogiatesse, parandada ettevõtluskeskkonda, lihtsustada eelkõige VKEde juurdepääsu turgudele ja rahalistele vahenditele ning tagada, et töötajatel oleksid olemas tööstuses vajaminevad oskused. Euroopa tööstusel on nende ülesannete täitmiseks head võimalused: Euroopal on maailmas liidrikoht mitmes strateegilises valdkonnas, nagu näiteks autotööstus, lennundus, masinaehitus, kosmoseuuringud ning keemia- ja ravimitööstus. Tööstustoodang moodustab endiselt neli viiendikku Euroopa ekspordist ning ka neli viiendikku erasektori investeeringutest teadus- ja arendustegevusse on pärit tootmissektorist. Kui õnnestub taastada usaldus ja tuua koos sellega uusi investeeringuid, muutub Euroopa tööstus tulemuslikumaks ja hakkab taas kasvama. Et revolutsioon ikka tuleks Selleks et uus tööstusrevolutsioon leiaks aset, keskendub EL oma tööstussektori edendamisele, ent parandab ka juurdepääsu rahalistele vahenditele, toetab VKEsid ja suurendab tarbijate mõjuvõimu. RAHALISTELE VAHENDITELE LIHTSAMA JUURDEPÄÄSU VÕIMALDAMINE JA VKEde TOETAMINE ELi ettevõtted seisavad silmitsi laenuraha vähenemise probleemiga, mis tõenäoliselt süveneb veelgi pankade restruktureerimise ja halbade varade bilansist kõrvaldamisega. Seepärast uurib komisjon uusi viise, kuidas parandada rahastamistingimusi ja seda eeskätt VKEde puhul. Uued vahendid tehakse kättesaadavaks Euroopa Investeerimispanga (EIP) kaudu. Peale selle on komisjon teinud ettepaneku eraldada ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi raames aastatel VKEde toetuseks 1,4 miljardi euro ulatuses laenupõhiseid ja omakapitalipõhiseid rahastamisvahendeid. TARBIJATE MÕJUVÕIMU SUURENDAMINE TÖÖSTUSINNOVATSIOONI KANNUSTAMISEKS Tööstusinnovatsiooni võivad õhutada ka tarbijad. Kui näiteks bussiettevõtjad paluvad sõidukitootjatel paigaldada bussi katusele päikesepaneelid, saaks tööstus toota selliseid busse laiaulatuslikumalt ja madalama hinnaga. Lisateave XX Ülevaade ELi tööstuspoliitikast: XX ELi majanduskasvu strateegia Euroopa 2020 : XX ELi rahalised vahendid VKEdele: XX Euroopa ettevõtlusvõrgustik: europe network.ec.europa.eu/ XX Euroopa Kosmoseagentuur: XX Euroopa Kemikaaliamet: XX Kas Teil on küsimusi Euroopa Liidu kohta? Europe Direct saab aidata: ISBN doi: /50753

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo

Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroo Euroopa Ülemkogu Brüssel, 22. märts 2019 (OR. en) EUCO 1/19 CO EUR 1 CONCL 1 MÄRKUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Saaja: Delegatsioonid Teema: Euroopa Ülemkogu kohtumine (21. ja 22. märts 2019) Järeldused

Rohkem

COM(2017)472/F1 - ET

COM(2017)472/F1 - ET EUROOPA KOMISJON Brüssel, 13.9.2017 COM(2017) 472 final Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Austraaliaga vabakaubanduslepingu sõlmimise üle {SWD(2017) 292} {SWD(2017) 293}

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november /17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 6. november 2017 13939/17 OJ CRP1 37 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 8. ja 10. november 2017 (10.00, 11.30) KOLMAPÄEV,

Rohkem

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc

Microsoft Word - DEVE_PA_2012_492570_ET.doc EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Arengukomisjon 2011/0177(APP) 2.7.2012 ARVAMUSE PROJEKT Esitaja: arengukomisjon Saaja: eelarvekomisjon Ettepanek võtta vastu nõukogu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 19. juuli 2019 (OR. en) 11128/19 PV CONS 40 SOC 546 EMPL 417 SAN 343 CONSOM 203 PROTOKOLLI KAVAND EUROOPA LIIDU NÕUKOGU (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 15. juuni 2015 (OR. en) 9236/15 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Alaliste esindajate komitee / nõukogu UEM 179 ECOFIN 384 SOC 346 COMP 257 ENV 339 EDUC 165 RECH

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE

Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE Erasmus+ EESKUJUD ÜHISTE VÄÄRTUSTE EDENDAMINE LÖÖGE KAASA > kui olete õpetaja või sotsiaaltöötaja ja sooviksite korraldada oma kogukonnas üritust, kus osaleb mõni eeskujuks olev inimene > kui soovite osaleda

Rohkem

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014

T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 T&A tegevus Keskkonnaministeeriumis Liina Eek, Jüri Truusa Keskkonnaministeerium 27. veebruar 2014 Taustast Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada kõrge konkurentsivõime, hea majanduskav ja luua

Rohkem

Title H1

Title H1 Programm LIFE 2014-2020 Üldine tutvustus 6. juuli 2015 Tiina Pedak Keskkonnaministeerium LIFE LIFE 1992-2013: enam kui 3100 projekti loodus ja bioloogiline mitmekesisus teised keskkonnavaldkonnad ja haldus

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaa Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuni 2019 (OR. en) 10545/19 ENER 383 CLIMA 187 COMPET 542 RECH 378 AGRI 337 ENV 646 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Balti riikide majanduse ülevaade Mõõdukas kasv ja suuremad välised riskid Martins Abolins Ökonomist 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016 2017 2018 2019 2016

Rohkem

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - VKP_VÜFdial_J_AnnikaUettekanne_VKP_ _taiendatudMU.ppt [Compatibility Mode] Kuidas arendada kohalikke avalikke teenuseid omavalitsuste ja kodanikuühenduste koostöös? Annika Uudelepp Praxise juhatuse liige, Valitsemise ja kodanikeühiskonna programmi direktor 16.09.2009 Tallinnas

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Erasmus+ õpirände projektide avaseminar Projekti elukaar 30.06.14 Tallinn Raja Lõssenko raja.lossenko@archimedes.ee Õpirände projekti elukaar PROJEKTI ELUKAAR: LEPING Enne lepingu sõlmimist: 1. Osalejaportaali

Rohkem

VKE definitsioon

VKE definitsioon Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) definitsioon vastavalt Euroopa Komisjoni määruse 364/2004/EÜ Lisa 1-le. 1. Esiteks tuleb välja selgitada, kas tegemist on ettevõttega. Kõige pealt on VKE-na

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt

Microsoft PowerPoint - Eurotoetused esitlus 2010.ppt AVALIK ARVAMUS EUROOPA LIIDU STRUKTUURITOETUSEST !"!!!!!!! "!" #! "!! $!!% & '! " ## (((! )!!!*! "#!" " $%!&!" $#! + " $ Kas olete kursis, et Eesti saab toetust Euroopa Liidust? jah ei Ei oska öelda 010

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas?

Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kohaliku kasutamise tegevuskava - miks ja kuidas? Biomassi kasutamise eelised ja võimalused Biomass on peamine Euroopa Liidus kasutatav taastuva energia allikas, moodustades ligikaudu 70% taastuvenergia

Rohkem

Microsoft Word - B AM MSWORD

Microsoft Word - B AM MSWORD 9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi

Rohkem

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020

Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020 LIIDU SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND B: STRUKTUURI- JA ÜHTEKUULUVUSPOLIITIKA REGIONAALARENG Linnade roll ühtekuuluvuspoliitikas 2014 2020 KOKKUVÕTE Lühikokkuvõte Linnapiirkonnad on piirkondlikus

Rohkem

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)

(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019) Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta

Rohkem

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on

Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on Selgitavad märkused, mis on lisatud üldise grupierandi määruse sihtotstarbelist läbivaatamist puudutavale ettepanekule Käesoleva dokumendi eesmärk on selgitada üldise grupierandi määruse läbivaatamist

Rohkem

Tootmine_ja_tootlikkus

Tootmine_ja_tootlikkus TOOTMINE JA TOOTLIKKUS Juhan Lehepuu Leiame vastused küsimustele: Mis on sisemajanduse koguprodukt ja kuidas seda mõõdetakse? Kuidas mõjutavad sisemajanduse koguprodukti muutused elatustaset? Miks sõltub

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus INNOVATSIOONI TOETAVAD AVALIKU SEKTORI HANKED 16.03.2016 Sigrid Rajalo majandusarengu osakond MIKS? Edukas hangib nutikalt Riigi ostujõud: ca 8 12% SKPst ehk ca 2 miljardit eurot. Euroopa Liidus keskmiselt

Rohkem

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS

ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS ELI POLIITIKATSÜKKEL ORGANISEERITUD JA RASKE RAHVUSVAHELISE KURITEGEVUSEGA VÕITLEMISEKS tsükkel on Euroopa Liidu

Rohkem

AM_Com_LegReport

AM_Com_LegReport Euroopa Parlament 2014-2019 Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon 2018/0254(COD) 11.10.2018 MUUDATUSTEPANEKUD 36 200 Raporti projekt Antonio López-Istúriz White (PE627.566v01-00) Ettepanek võtta vastu Euroopa

Rohkem

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa

Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaa Kuidas, kus ja milleks me kujundame poliitikaid Kuidas mõjutavad meid poliitikad ja instrumendid Euroopa Liidu ja riigi tasandil Heli Laarmann Sotsiaalministeerium Rahvatervise osakond 15.06.2018 Mis on

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt

Microsoft PowerPoint - MKarelson_TA_ ppt Teaduspoliitikast Eestis kus me asume maailmas Mati Karelson 5/18/2006 1 TEADMISTEPÕHINE EESTI TEADUS TEHNOLOOGIA INNOVATSIOON 5/18/2006 2 TEADUS INIMRESSURSS INFRASTRUKTUUR KVALITEET 5/18/2006 3 TEADUSARTIKLITE

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuring

EUROOPA KOMISJON Brüssel, KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuring EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.11.2011 KOM(2011) 811 lõplik 2011/0402 (CNS) C7-0509/11 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS, XXX, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014. 2020. aasta raamprogrammi

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt

Microsoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Jätkusuutliku tootmise edulood, programmid ja takistused Lauri Betlem 2017 SALVEST Salvest Alustas tegevust 1946. aastal riigi omandis oleva ettevõttena Ainuomanikuks hr Veljo Ipits Põhitoodanguks valmistoit

Rohkem

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis

Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis Euroopa Liidu tulevik aastal 2013 Euroopa Liidu tulevikust räägitakse kõikjal ja palju, on tekkinud palju küsimusi ning levib igasugust valeinfot, mis ajab inimesed segadusse. Järgnevalt on ülevaade mõningatest

Rohkem

untitled

untitled EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.1.2014 COM(2014) 46 final 2014/0021 (NLE) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS 30. juunil 2005 Haagis sõlmitud kohtualluvuse kokkuleppeid käsitleva konventsiooni Euroopa Liidu nimel heakskiitmise

Rohkem

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/ 316, veebruar 2019, - millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/ 2013, milles käsitletakse Euroopa L

KOMISJONI  MÄÄRUS  (EL)  2019/  316, veebruar  2019,  -  millega  muudetakse  määrust  (EL)  nr 1408/  2013,  milles  käsitletakse  Euroopa  L 22.2.2019 L 51 I/1 II (Muud kui seadusandlikud aktid) MÄÄRUSED KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2019/316, 21. veebruar 2019, millega muudetakse määrust (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri SELETUSKIRI Perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse seaduse alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruste muutmise eelnõu juurde I. SISSEJUHATUS Määrust muudetakse perioodi 2014 2020 struktuuritoetuse

Rohkem

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel KOM(2005) 539 lõplik 2005/0215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) n EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON Brüssel 17.2.26 KOM(25) 539 lõplik 25/215 (CNB) Ettepanek NÕUKOGU MÄÄRUS millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 2494/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses hinnateabe

Rohkem

CL2004D0003ET _cp 1..1

CL2004D0003ET _cp 1..1 2004D0003 ET 29.03.2015 002.001 1 Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest B EUROOPA KESKPANGA OTSUS, 4. märts 2004, üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa

Rohkem

Nõukogu otsus, 3. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eri

Nõukogu otsus, 3. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eri 20.12.2013 Euroopa Liidu Teataja L 347/965 OTSUSED NÕUKOGU OTSUS, 3. detsember 2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014. 2020. aasta raamprogrammi Horisont 2020 rakendamise eriprogramm

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Lühiülevaade Eesti teadus- ja arendustegevuse statistikast Haridus- ja Teadusministeerium Detsember 2014 Kulutused teadus- ja arendustegevusele mln eurot Eesti teadus- ja arendustegevuse investeeringute

Rohkem

AM_Ple_LegReport

AM_Ple_LegReport 21.2.2018 A8-0016/47 47 Caldentey, Martin Schirdewan, Kostadinka Kuneva, Merja Kyllönen, Kateřina Konečná, Jiří Maštálka, Rina Ronja Kari, Miguel Viegas, Javier Couso Permuy Artikkel 8aaa lõige 1 1. Iga

Rohkem

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20

Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20 Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja ha

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja ha EUROOPA KOMISJON Brüssel, 2.12.2015 COM(2015) 615 final 2015/0278 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses toodete ja teenuste

Rohkem

Õnn ja haridus

Õnn ja haridus Prof. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja Õpetajate Liidu konverents Viimsis, 24. oktoobril 2012 Õnn tähendab elada head elu. Hea elu teooria seab 2 tingimust: Inimene on subjektiivselt

Rohkem

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA

Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA Tallinna lennujaam HEA ÜHINGUJUHTIMISE TAVA KONTSERN TALLINNA LENNUJAAM TEGELEB ETTEVÕTTE HALDUSES OLEVATE LENNUJAAMADE KÄI- TAMISE JA ARENDAMISEGA; ÕHU- SÕIDUKITE, REISIJATE JA KAUBA MAAPEALSE TEENINDAMISEGA

Rohkem

PA_Legam

PA_Legam EUROOPA PARLAMENT 2009 2014 Rahvusvahelise kaubanduse komisjon 7.10.2013 2013/0089(COD) ARVAMUS Esitaja: rahvusvahelise kaubanduse komisjon Saaja: õiguskomisjon Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

TA

TA 8.3.2019 A8-0009/ 001-024 MUUDATUSTEPANEKUD 001-024 Transpordi- ja turismikomisjon Raport Karima Delli A8-0009/2019 Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust

Rohkem

Esialgsed tulemused

Esialgsed tulemused Eesti toiduainetööstuse plaanid konkurentsivõime tõstmiseks Toiduainetööstus Käive 1,7 miljardit - üks olulisemaid sektoreid Eesti tööstuses! Eksport 660 miljonit eurot ~14 500 töötajat 1 Kõrged tööjõukulud

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. juuni 2019 (OR. en) 10266/19 OJ CRP1 23 ESIALGNE PÄEVAKORD ALALISTE ESINDAJATE KOMITEE (COREPER I) Justus Lipsiuse hoone, Brüssel 19. juuni 2019 (12.30) 1. Päevakorra

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: L Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 13. juuni 2019 (OR. en) 10258/19 MÄRKUS Saatja: Saaja: Nõukogu peasekretariaat Nõukogu Eelmise dok nr: 9921/19 Teema: LIMITE CONUN 68 ONU 63 DEVGEN 124 SUSTDEV 94 COJUR 5

Rohkem

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA

Microsoft Word KLASTRI STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projekt nr EU29201 TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI ARENDAMISE STRATEEGIA JA TEGEVUSKAVA Projektijuht: Illimar Paul Tallinn 2009 SISUKORD TARNEAHELATE JUHTIMISE KLASTRI VISIOON, MISSIOON JA TEGEVUSSUUNAD

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr, Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 9. märts 2018 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2017/0354 (COD) 15965/1/17 REV 1 (bg,cs,da,de,el,es,et,fi,fr,ga,hr,hu,it,lt, lv,mt,nl,pl,pt,ro,sk,sl,sv) COMPET

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU

Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CU Conseil UE Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 30. november 2016 (OR. en) 14723/16 PROTOKOLLI KAVAND 1 Teema: LIMITE PUBLIC PV/CONS 61 EDUC 391 JEUN 103 CULT 115 AUDIO 129 SPORT 84 Euroopa Liidu Nõukogu 3502.

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade

Pagaritööstuse aasta 9 kuu ülevaade 13.01.2016 turu arendamise büroo Marje Mäger Lühikokkuvõte Konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks otsustas Fazer konsolideerida oma tegevuse Baltikumis. Sellest tulenevalt lõpetas ettevõte aprillis

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 Ettevõtted (sh VKEd) Horisont 2020-s Riskikapitali kättesaadavus Margit Ilves 2017 Horizon 2020 struktuur Tegevuste tüübid tööprogrammides Põhifookus: 1. Teadusprojektid 2. Innovatsiooniprojektid

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides aastal püügivõimsus EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.11.2015 COM(2015) 563 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE liikmesriikides 2013. aastal püügivõimsuse ja kalapüügivõimaluste vahel püsiva tasakaalu saavutamiseks

Rohkem

Food Supply Chain:

Food Supply Chain: Vertikaalsed suhted toiduainete tarneahelas: heade tavade põhimõtted Esitanud B2B platvormi järgmised põhiliikmed AIM CEJA CELCAA CLITRAVI Copa Cogeca ERRT EuroCommerce Euro Coop FoodDrinkEurope UEAPME

Rohkem

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing

Lääne-Harju Koostöökogu stateegia veebruar 2018 Kerli Lambing Lääne-Harju Koostöökogu stateegia 2014-2020 08. veebruar 2018 Kerli Lambing Mis see LEADER lähenemine on? Piirkonnapõhine lähenemine Altpoolt tulev algatus Avaliku ja erasektori partnerlus Uuenduslikkuse

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: Helpific MTÜ registrikood: tänava nimi, maja ja kort MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: nimi: registrikood: 80380146 tänava nimi, maja ja korteri number: Rävala pst 7 linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 10143 telefon:

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise

EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise EUROOPA KOMISJON Brüssel, 9.12.2015 COM(2015) 634 final 2015/0287 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV digitaalse sisu üleandmise lepingutega seonduvate teatavate aspektide kohta {SWD(2015)

Rohkem

RE_art103

RE_art103 EUROOPA LADINA-AMEERIKA PARLAMENTAARNE ASSAMBLEE RESOLUTSIOON Kaubandus ja kliimamuutus majandus-, rahandus- ja kaubanduskomisjoni raporti alusel Euroopa Parlamendi kaasraportöörid: Susta (ALDE) Ladina-Ameerika

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Horisont 2020 transport ja energia Tartu-Tallinn 11.-12.12.2013 Horisont 2020 struktuur Tipptasemel teadus Euroopa Teadusnõukogu (ERC) Tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad Marie Skladowska-Curie nimelised

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]

Microsoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode] Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele

Rohkem

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe)

Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) Infopäeva päevakava 1. Meetme väljatöötamise üldised põhimõtted (Rahandusministeerium, Tarmo Kivi) 2. Taotlemine (Rahandusministeerium, Siiri Saarmäe) 3. Nõuded energiaauditile (Teet Tark) Energiatõhususe

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, , milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohta EUROOPA KOMISJON Brüssel, 11.7.2017 C(2017) 4679 final KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) /, 11.7.2017, milles käsitletakse EURESe portaalis vabade töökohtade ning töökohataotluste ja CVde omavahelist sobitamist

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 443/2009, 23. aprill 2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid väikesõidukite süsinikdioks 5.6.2009 ET Euroopa Liidu Teataja L 140/1 I (EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik) MÄÄRUSED EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ)

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald

Euroopa Parlamendi ja nõukogu soovitus, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECVET) loomise kohtaEMPs kohald 8.7.2009 Euroopa Liidu Teataja C 155/11 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU SOOVITUS, 18. juuni 2009, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse arvestuspunktide süsteemi (ECV) loomise kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu istun Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 20. juuli 2015 (OR. en) 10173/15 ADD 1 PV/CONS 36 ECOFIN 531 PROTOKOLLI KAVAND Teema: Euroopa Liidu Nõukogu 3399. istung (MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSED) 19. juunil 2015

Rohkem

Microsoft Word - ET_ _final

Microsoft Word - ET_ _final JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,

Rohkem

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis

Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt:   Mari Kooskora Sügis Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora

Rohkem

Pealkiri

Pealkiri Elanike hinnangud arstiabile 2014, peamised arengud ja edasised tegevused Tanel Ross Haigekassa juhatuse esimees Üldised järeldused elanike hinnangutest Hinnangud Eesti tervishoiusüsteemile on püsinud

Rohkem

EUROOPA KOMISJON LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA Strasbourg, JOIN(2019) 5 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUR

EUROOPA KOMISJON LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA Strasbourg, JOIN(2019) 5 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUR EUROOPA KOMISJON LIIDU VÄLISASJADE JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KÕRGE ESINDAJA Strasbourg, 12.3.2019 JOIN(2019) 5 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA ÜLEMKOGULE JA NÕUKOGULE ELi ja Hiina suhete strateegilised

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K

Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat K Euroopa Liidu Nõukogu Luxembourg, 25. juuni 2019 (OR. en) 10621/19 CONOP 66 CODUN 14 CFSP/PESC 514 MENETLUSE TULEMUS Saatja: Nõukogu peasekretariaat Kuupäev: 25. juuni 2019 Saaja: Teema: Delegatsioonid

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUS EUROOPA LIIDU NÕUKOGU Brüssel, 15. mai 2008 (22.05) (OR. en) 9192/08 Institutsioonidevaheline dokument: 2008/0096 (CNB) UEM 110 ECOFIN 166 SAATEMÄRKUSED Saatja: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

Rohkem

Jenny Papettas

Jenny Papettas SISEPOLIITIKA PEADIREKTORAAT POLIITIKAOSAKOND C: KODANIKE ÕIGUSED JA PÕHISEADUSKÜSIMUSED ÕIGUSKÜSIMUSED Kohaldatav õigus piiriüleste liiklusõnnetuste puhul: Rooma II, Haagi konventsioon ja liikluskindlustuse

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Kronoloogia Omavalitsuspäeva otsus Arenduskeskuse asutamise kohta 14.10.2002 Järvamaa Omavalitsuste Liidu Volikogu otsus Järvamaa Arenduskeskuse asutamise kohta 14.02.2003 Järvamaa Arenduskeskusega ühineb

Rohkem

Microsoft PowerPoint - EMCS13

Microsoft PowerPoint - EMCS13 EMCS piloot-projekt Raigo Veisberg Maksu- ja Tolliameti kaudsete maksude ja aktsiiside talitus TEEMAD Mis on EMCS EMCS käivitumine EMCS kasutamine ja selle võimalused E-saateleht Info edastamine EMCS infosüsteemi

Rohkem

GEN

GEN Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 14. september 2016 (OR. en) Institutsioonidevaheline dokument: 2016/0206 (NLE) 10973/16 ADD 13 WTO 195 SERVICES 20 FDI 16 CDN 12 SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema:

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL

Microsoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks

Rohkem

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,

Rohkem