EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 435 final 2018/0224 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse teadusuuringut

Väljavõte

1 EUROOPA KOMISJON Brüssel, COM(2018) 435 final 2018/0224 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Euroopa horisont ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (EMPs kohaldatav tekst) {SEC(2018) 291 final} - {SWD(2018) 307 final} - {SWD(2018) 308 final} - {SWD(2018) 309 final} ET ET

2 SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST Põhjused ja eesmärgid Programmi Euroopa horisont käsitlev ettepanek on täielikult kooskõlas komisjoni ettepanekuga järgmise pikaajalise ELi eelarve kohta aastateks ning komisjoni prioriteetidega, mis on sätestatud töökohtade loomise, majanduskasvu, õigluse ja demokraatlike muutuste tegevuskavas ning ülemaailmsetes poliitilistes prioriteetides (kestliku arengu eesmärgid). Sellega toetatakse 25. märtsi aasta Rooma deklaratsioonis kokku lepitud liidu aasta järgset tegevuskava. Ettepanek põhineb eeldusel, et teadusuuringud ja innovatsioon võimaldavad lahendada kodanike jaoks esmatähtsaid ülesandeid, suurendavad liidu tootlikkust ja konkurentsivõimet ning on üliolulised meie sotsiaal-majandusliku mudeli ja väärtuste säilitamise ning selliste lahenduste võimaldamise seisukohalt, mis tegelevad probleemidega süsteemsemal viisil. Euroopa horisondi pakett koosneb järgmistest ettepanekutest: 1. teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Euroopa horisont, mis sisaldab osalemis- ja levitamiseeskirjade kehtestamist (vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingule ELi toimimise leping ), 2. programmi Euroopa horisont rakendamise eriprogramm (ELi toimimise leping), 3. Euratomi asutamislepingu kohane teadus- ja koolitusprogramm, mis täiendab programmi Euroopa horisont koos 4. seotud mõjuhinnangute ja finantsselgitustega. Kaitseuuringute eriprogramm on kavas kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega.../.../el, millega luuakse Euroopa Kaitsefond aastateks Paketiga ühendatakse kaks kehtivat õigusakti (raamprogramm ning osalemis- ja levitamiseeskirjad) üheks õigusaktiks ja selle käigus tehakse lihtsustamise huvides mitu täiendust. Euroopa horisont tugevdab eelkõige liidu teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, et aidata lahendada meie aja kõige olulisemaid üleilmseid probleeme ja toetada kestliku arengu eesmärkide saavutamist. Samal ajal suurendab programm liidu, sealhulgas selle tööstusharude konkurentsivõimet. Programm Euroopa horisont aitab saavutada liidu strateegilisi prioriteete ja toetada liidu poliitika väljatöötamist ja rakendamist. Kiirelt muutuvas maailmas sõltub Euroopa edu üha enam tema võimest muuta tipptasemel teadustulemused innovatsiooniks, millel on tõeliselt kasulik mõju meie majandusele ja elukvaliteedile, ning luua uusi turge kõrget kvalifikatsiooni nõudvate töökohtadega. Selle eesmärgi saavutamiseks ning oma eelkäija edule tuginedes jätkab programm Euroopa horisont kogu teadusuuringute ja innovatsiooni tsükli toetamist integreeritud viisil. Säilitatakse osalemis- ja levitamiseeskirjade ühtse kogumi põhimõte, samas kui käesolev ettepanek parandab neid eeskirju veelgi. ET 1 ET

3 Käesolevas ettepanekus on kohaldamisajaks määratud 1. jaanuar Ettepanek esitatakse 27 liikmesriigile, sest 29. märtsil 2017 sai Euroopa Ülemkogu Ühendkuningriigilt teate tema kavatsuse kohta astuda välja Euroopa Liidust ja Euratomist Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 alusel. Kooskõla kehtivate õigusnormidega Raamprogramm on liidu juhtprogramm, mille eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni kontseptsioonist kuni turuletoomiseni. Selle eesmärk on täiendada riiklikku ja piirkondlikku rahastamist. Raamprogrammiga on juba pakutud ainulaadset Euroopa lisaväärtust kogu kontinenti hõlmava konkurentsi ja koostöö toetamisel tipptasemel teaduse ja innovatsiooni huvides. See on kaasa toonud teaduslikud läbimurded, konkurentsivõime suurenemise ja lahendused ühiskonnaprobleemidele. Uue kavandatud raamprogrammi Euroopa horisont eesmärk on saavutada veelgi suurem mõju, kui on praegusel programmil Horisont 2020, mis on laialdaselt tunnustatud vahend Euroopa ambitsioonide saavutamiseks. Teadusuuringute ja innovatsiooni kiire areng ülemaailmse konkurentsi taustal muudab avaliku sektori toetuse teadusuuringutele ja innovatsioonile olulisemaks kui kunagi varem, eriti liidu tasandil, kus selle lisaväärtus on vaieldamatu. Ettepanek on täielikult kooskõlas komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavaga, sealhulgas peamise eesmärgiga investeerida teadus- ja arendustegevusse 3 % liidu SKPst, samuti teatisega Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava Euroopa võimalus suunata oma tulevikku (Euroopa Komisjoni panus juhtide mitteametlikku kohtumisse mail 2018). Kooskõla liidu muude poliitikavaldkondadega Ettepanek on liidu olemasolevate poliitikavaldkondadega täielikult kooskõlas. Programm Euroopa horisont töötati välja, võttes arvesse komisjoni praeguseid prioriteete, tulemuspõhise eelarvestamise poliitikat (mis nõuab, et liidu rahastamisprogrammid peavad rohkem kui kunagi varem tagama kuludele vastava tulu), aasta säästva arengu tegevuskava rakendamist, liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia ning komisjoni järgmist pikaajalist eelarvet käsitleva ettepaneku rakendamist. Sellistes valdkondades nagu tervishoid, digitehnoloogia, tööstuse ümberkujundamine, kaasav ja demokraatlik ühiskond, loodusvarad, energia, liikuvus, keskkond, toit, vähese CO 2 -heitega majandus, kosmos ja julgeolek, on teadusuuringud ja innovatsioon otsustava tähtsusega, et lahendada edukalt liidu esmatähtsad ülesanded, milleks on eelkõige töökohad ja majanduskasv, digitaalne ühtne turg, energialiit ja kliimameetmed. Teadusuuringud ja innovatsioon on sellise arenenud majanduse, nagu seda on Euroopa Liit, tootlikkuse ja konkurentsivõime keskmes. Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni täiendavad ja tugevdavad vastastikku liidu teisi programme. Teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi kasutatakse sünergias liidu teiste programmidega, et soodustada nende kasutuselevõttu riiklikul ja piirkondlikul tasandil, suurendades sellega Euroopa innovatsioonipotentsiaali. Seda täiendavad teadusuuringuid ja innovatsiooni käsitlevad tõhusad üldsusele suunatud teavitus- ja selgituskampaaniad. Teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise ja kasutamise vastastikust täiendavust ja sünergiat maksimeeritakse liidu pikaajalise eelarve raames teadusuuringute ja innovatsiooni strateegilise planeerimise protsessi kaudu, mis on piisavalt paindlik, et võimaldada komisjonil ja liidu institutsioonidel kiireloomulistele vajadustele ja uutele prioriteetidele kiirelt reageerida. ET 2 ET

4 Ettepanek on seega täielikult kooskõlas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta protsessis kasutatava lähenemisviisiga. Neid sidemeid tuleks jätkata ja tugevdada, tuginedes programmi Horisont 2020 raames juba struktuurireformidele antud asjakohastele toetustele, et parandada riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide kvaliteeti ja tõhusust kolmel tasandil: esiteks märkimisväärsete investeeringute kaudu teadus- ja tehnoloogilistesse teadusuuringutesse ja innovatsiooni; teiseks, muutes ettevõtluskeskkonna innovatsiooni soosivamaks ja vähem riskikartlikuks; ja kolmandaks, tagades, et Euroopa kodanikele pakutakse tuge kiire ja mõnede jaoks turbulentse ülemineku käigus, mille taganttõukajaks on innovatsioon, digiteerimine ja üleilmsed megatrendid, nagu näiteks tehisintellekt ja ringlusmajandus. Käesoleva programmi meetmeid tuleks kasutada turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade lahendamiseks proportsionaalsel viisil ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata või välja tõrjumata ning neil peaks olema selge Euroopa lisaväärtus. See tagab programmi meetmete ja ELi riigiabi eeskirjade järjepidevuse, hoides ära ebakohased konkurentsimoonutused siseturul. 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS Õiguslik alus Programmi Euroopa horisont aluseks on ELi toimimise lepingu jaotised Tööstus ning Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kosmos (artiklid 173, 182, 183 ja 188). Seoses innovatsiooni tugeva toetamisega põhinevad Euroopa horisondi rakendamisele suunatud eriprogramm ja kaitseuuringute eriprogramm (ibid) nüüd ELi toimimise lepingu jaotistel Tööstus ning Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kosmos (artiklid 173 ja 182). Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) loodi jaotise Tööstus sätete alusel ja selle rahastamist jätkatakse rahalise toetusega programmist Euroopa horisont. Euratomi teadus- ja koolitusprogrammi ettepaneku aluseks on Euratomi asutamislepingu artikkel 7. Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Liidul on ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 3 alusel selles valdkonnas jagatud (paralleelne) pädevus. Praegu Euroopa ees seisvate probleemidega tegelemiseks peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, et saavutada mastaabisääst, maht ja kiirus. Liidu rahastatud teadus- ja innovatsioonitegevusel on riikliku ja piirkondliku teadusuuringute ja innovatsiooni toetusega võrreldes tõendatud eelised: luuakse kriitiline mass ülemaailmsete probleemidega tegelemiseks; tugevdatakse liidu teaduse tipptaset konkurentsivõimelise rahastamise kaudu; luuakse piiriüleseid valdkondadevahelisi võrgustikke; tugevdatakse inimkapitali; struktureeritakse riiklikke teadusuuringute ja innovatsiooni süsteeme; suurendatakse liidu konkurentsivõimet; luuakse uusi turuvõimalusi. Proportsionaalsus Liidu tasandi meetmed võimaldavad riikidevahelist koostööd ja ülemaailmset konkurentsi, et tagada parimate ettepanekute väljavalimine. See tõstab tipptaset ning tagab juhtivate teadusuuringute ja innovatsiooni nähtavuse, kuid toetab ka riikidevahelist liikuvust ja tõmbab ET 3 ET

5 ligi kõige andekamaid inimesi. Liidu tasandi programmi raames on parimad võimalused tegeleda väga riskantsete ja pikaajaliste teadusuuringute ja innovatsiooniga, jagades sel viisil riski ning saavutades sellise ulatuse ja mastaabisäästu, mida muul viisil ei oleks võimalik saavutada. Otsitakse vastastikuseid seoseid riiklike algatustega, eelkõige innovatsiooni valdkonnas. Samuti võib see võimendada avaliku ja erasektori lisainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni; aidata kaasa Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna edasisele tugevdamisele; ning kiirendada uuenduste äriotstarbelist kasutamist ja levitamist. Liidu tasandi programmidega on võimalik toetada ka poliitika kujundamist ja poliitilisi eesmärke. Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale liidu eesmärkide saavutamiseks vajalikust. Õigusakti valik Õigusakt on nagu varemgi määruse vormis, kuna see loob toetusesaajatele õigused ja kohustused, on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liidu liikmesriikides ja raamprogrammiga ühinenud riikides. 3. TAGASIVAATELISE HINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED Praegu kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine või toimivuse kontroll Liidu raamprogrammid on loonud märkimisväärseid ja pikaajalisi mõjusid, nagu on näidanud järjestikused hindamised pärast seda, kui liit alustas aastal teadusuuringutesse ja innovatsiooni investeerimist. Käesolev ettepanek tugineb sidusrühmade tagasisidele, praeguste programmide vahehindamiste tulemustele, eelmiste programmide järelhindamisele ja visiooniuuringutele. Programmi Horisont 2020 vahehindamise kohta esitatud teatises määratleti mitu edasiarendamist vajavat valdkonda. Lisaks põhjalikule analüüsile tuginesid programmi Horisont 2020 vahehindamise järeldused ulatuslikule sidusrühmade tagasisidele ja sõltumatu kõrgetasemelise töörühma strateegilistele soovitustele ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmide mõju suurendamiseks (Lamy kõrgetasemeline töörühm). Lühidalt võib need järeldused kokku võtta järgmiselt: (a) (c) lihtsustamise jätkamine; läbimurdelise tähtsusega innovatsiooni toetamine; suurema mõju loomine, keskendudes püstitatud ülesannetele ja kodanike kaasamisele; (d) sünergia suurendamine liidu muude rahastamisprogrammide ja poliitikavaldkondadega; (e) (f) (g) rahvusvahelise koostöö tugevdamine; avatuse suurendamine; ning rahastamisviiside ratsionaliseerimine. ET 4 ET

6 Konsulteerimine sidusrühmadega Komisjon küsis avatud konsultatsioonide kaudu tagasisidet liidu aasta järgse teadusuuringute ja innovatsiooni programmi kavandi põhielementide kohta. Nende konsultatsioonide tulemused lisati programmi mõjuhinnangusse ja need olid abiks praeguse seadusliku ettepaneku koostamisel. Konsultatsioone korraldati eri aegadel, et tagada sidusrühmade seisukohtade järjekindel arvessevõtmine programmi Euroopa horisont väljatöötamisel ja sõnastamisel. Eri teabevajaduste arvessevõtmiseks toimusid konsultatsioonid sidusrühmade konverentside ja ürituste, eksperdirühmade, veebikonsultatsioonide, töörühmade, kohtumiste ja seminaride ning seisukohtade analüüside vormis. 97 % vastanutest, kes osalesid teemavaldkondadel põhineval liidu järgmist pikaajalist eelarvet käsitleval avalikul konsultatsioonil investeeringute, teadusuuringute ja innovatsiooni, VKEde ja ühtse turu valdkonnas, nimetasid liidu kõige olulisema poliitilise ülesandena teadusuuringute ja innovatsiooni edendamist. Sidusrühmade põhisõnumid saab kokku võtta järgmiselt: programmi Horisont 2020 kolmesambaline struktuur tuleks säilitada, kuigi vaja on paremaid sidemeid sammaste vahel; edukatele üksikteadlastele suunatud meetmete (Euroopa Teadusnõukoguga (ERC) seotud ja Marie Skłodowska-Curie meetmed) jaoks on vaja suuremaid eelarveid; toetused peaksid jääma peamiseks rahastamismudeliks, mida täiendavad vajaduse korral sihtotstarbelised rahastamisvahendid; toetada tuleks tegevust, mis aitab levitada või jagada tipptaset; osalemise laiendamiseks on olulised väiksemad koostööprojektid; püstitatud ülesannetel on kõik vajalikud tunnused, et olla mõjukas edasiliikumise viis; kodanikud peaksid olema rohkem kaasatud raamprogrammi; Euroopa innovatsiooninõukogu peaks olema innovatsiooni kiirendaja Euroopas; vaja on tõhustada rahvusvahelist koostööd ülemaailmsete probleemide lahendamiseks; liidu rahastatud projektidega saadud andmed ja teadmised peaksid olema kättesaadavad kõigile; on olemas selge vajadus muuta teadusuuringute ja innovatsiooni valdkond lihtsamaks; sünergiat liidu teiste programmidega on raske saavutada, kuid see on kindlasti vajalik; programmitööd seoses konkursikutsete ja püstitatud ülesannetega tuleb tõhustada; lihtsustamise suund peab jätkuma; ning võimekus mõju mõõta ja sellest teavitada on keskse tähtsusega. Väliseksperdid Komisjon on laialdaselt kasutanud välisekspertide teadmisi. See hõlmab eelkõige Pascal Lamy juhitud kõrgetasemelise töörühma soovitusi ja järeldusi, mis on esitatud ELi teadus- ja innovatsiooniprogrammide mõju maksimeerimise sõltumatu kõrgetasemelise töörühma juulis 2017 vastuvõetud aruandes LAB FAB APP: Investing in the European future we want (LAB FAB APP: soovime investeerida Euroopa tulevikku). Euroopa innovatsiooninõukogu kõrgetasemeline novaatorite töörühm loodi aasta jaanuaris ja seda volitati toetama Euroopa Komisjoni Euroopa innovatsiooninõukogu arendamisel. Aruanne Europe is back: Accelerating breakthrough innovation (Euroopa on tagasi: läbimurdelise innovatsiooni kiirendamine) koos 14 soovitusega võeti vastu aasta jaanuaris. ET 5 ET

7 Vastavalt Lamy aruande soovitustele püstitatud ülesannete kohta määrati välisekspert, kes nõustab komisjoni ülesandepõhise lähenemisviisi osas. Professor Mariana Mazzucato esitas aasta veebruaris aruande Mission-Oriented Research & Innovation in the European Union - A problem-solving approach to fuel innovation-led growth 1 (Ülesandepõhised teadusuuringud ja innovatsioon Euroopa Liidus probleemi lahendamisele suunatud lähenemisviis innovatsioonipõhise majanduskasvu hoogustamiseks), milles ta soovitas viit põhikriteeriumi liidu tasandil püstitavate ülesannete valimiseks. Professor Jürgen Rüttgersi juhitud tööstustehnoloogia kõrgetasemeline strateegiarühm tegi ettepaneku progressi võimaldavate tehnoloogiate uuesti määratlemiseks ja esitas soovitused, kuidas maksimeerida nende panust kaasavasse majanduskasvu ja demokraatiasse, jõukusse, võrdõiguslikkusesse ja parematesse töökohtadesse. Kõrgetasemeliste töörühmade aruannete ja uuringute põhjalik loetelu on esitatud mõjuhinnangu lisas. Mõjuhinnang Käesolevale ettepanekule on lisatud mõjuhinnang. Õiguskontrollikomitee arvamus oli positiivne, kuid teatavate reservatsioonidega; soovitati paremini kirjeldada i) tasakaalu programmi sammaste vahel, ii) EIC ning teadusuuringute ja innovatsiooni missioonide põhjendusi ja lisaväärtust ning iii) lihtsustatud rakendusmehhanisme 2. Ülemaailmselt konkurentsivõimelises, üha enam teadmistepõhises majanduses on teadusuuringud ja innovatsioon sellise arenenud majanduse puhul, nagu seda on Euroopa, tootlikkuse ja konkurentsivõime jaoks määravad: viimastel kümnenditel on umbes kaks kolmandikku Euroopa majanduskasvust käivitanud innovatsioon. See hoogustab ja toetab uute ja paremate töökohtade loomist ning teadmismahukate valdkondade arendamist, mis moodustavad Euroopas üle 33 % kogu tööhõivest. Euroopa peab säilitama ja isegi suurendama oma tehnoloogilist, tööstuslikku ja uuenduslikku suutlikkust jätkusuutlikul viisil strateegilistes valdkondades, mis toetavad meie ühiskonda, majandust ja rahvusvahelisi kohustusi. Tuleb teha rohkem, et stimuleerida Euroopas laialdast innovatsiooni, mis on Euroopa sotsiaalmajandusliku mudeli ja väärtuste säilitamise alus. Programmi jätkamise eeldatavaid mõjusid analüüsiti mõjuhinnangus. Käimasoleva programmiga võrreldes oodatakse programmilt Euroopa horisont järgmist: suurema hulga uute teadmiste ja tehnoloogiate loomine, teadusliku tipptaseme edendamine ja märkimisväärne teaduslik mõju. Programmiga jätkatakse tippteadlaste ja novaatorite piiriülese koostöö hõlbustamist, võimaldades riigi- ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni riikide ja valdkondade vahel koordineerida. Horisont 2020 on juba ligi tõmmanud maailma parimaid teadusasutusi ja teadlasi, toetanud teadlast ja arendanud Euroopa kõrge kvalifikatsiooniga inimkapitali. Programmi Horisont 2020 raames ilmunud teadusväljaannete puhul on tegemist maailmatasemega (viidatud maailma keskmisest enam kui kaks korda rohkem) ning need on aidanud kaasa olulistele teaduslikele läbimurretele; Põhjalik analüüs nende soovituste täitmise kohta on lisatud mõjuhinnangule. ET 6 ET

8 positiivne mõju majanduskasvule, kaubandusele ja investeeringute voogudele ning kvaliteetsetele töökohtadele ja teadlaste rahvusvahelisele liikuvusele Euroopa teadusruumis. Programm suurendab SKPd 25 aasta jooksul eeldatavasti keskmiselt 0,08 %lt 0,19 %le, mis tähendab, et iga investeeritud euro võib samal ajavahemikul sisse tuua kuni 11 eurot SKPst. Liidu investeeringute puhul eeldatakse, et investeerimisfaasis ( ) luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas hinnangu kohaselt otseselt töökohta. Programmist tulenev majandustegevus peaks aastatel kaudselt soodustama kuni töökoha loomist, millest 40 % puhul on nõutav kõrge kvalifikatsioon; märkimisväärne sotsiaalne ja keskkonnamõju. See mõju luuakse teadustulemuste levitamise, kasutamise ja kasutuselevõtu ning nende uuteks toodeteks, teenusteks ja protsessideks ümberkujundamise kaudu, mis omakorda aitab edukalt saavutada poliitilisi eesmärke, samuti sotsiaalset ja ökoinnovatsiooni. Need mõjud tähendavad, et liidu teadusuuringute ja innovatsiooni programmi katkestamise võimalik hind (st ühtsest Euroopast loobumise maksumus) on märkimisväärne. Lõpetamine võib kaasa tuua konkurentsivõime ja majanduskasvu vähenemise (SKP vähenemine kuni 720 miljardi euro võrra 25 aasta jooksul 3 ), era- ja riiklike investeeringute järsu vähendamise, mida praegu võimendatakse liidu tasandi kaasinvesteeringutega, ning märkimisväärse sotsiaalsete, keskkonna- ja majandusmõjude vähenemise. Lisaks jätkatakse uue programmiga eeskirjade lihtsustamist, suurendatakse õiguskindlust ja vähendatakse toetusesaajate ja programmijuhtide halduskoormust. Lihtsustamine Lihtsustamine on programmi Euroopa horisont eesmärkide saavutamiseks keskse tähtsusega. Parimate teadlaste ja kõige innovaatilisemate ettevõtjate ligitõmbamiseks peab osalemise halduskoormus olema minimaalne. Peamised lihtsustamisfunktsioonid, mis on enamasti sätestatud osalemis- ja levitamiseeskirjades (täpsemad üksikasjad allpool): järjepidevus Horisont 2020 suhtes rakendatud lihtsustamismeetmete puhul, mida osalejad hindasid positiivselt, näiteks programmi kolmesambaline struktuur, lihtne rahastamismudel ja osalejate portaal; rahastamisviiside lihtsustamine: ühtlustatakse näiteks lähenemisviisi partnerlusele, kasutades nende valikul ja rakendamisel ainult kolme liiki ja selget kriteeriumikogumit, et tagada programmi Euroopa horisont toetus üldiste ja konkreetsete eesmärkide täitmisele; tegelike kulude hüvitamise praeguse süsteemi edasine lihtsustamine, eelkõige seoses personalikuludega; toetusesaajate tavapärase raamatupidamistava laiem tunnustamine, eelkõige seoses ettevõttesiseste arvete ja teenustega, mis hõlmaks ka programmiga Horisont 2020 võrdväärseid suuri teadustaristuid; lihtsustatud kuluvõimaluste laialdasem kasutamine, nagu on ette nähtud uue finantsmäärusega, eelkõige projekti rahastamiseks senisest rohkem ühekordsete 3 Põhineb NEMESIS-mudelil, mis vastab programmi suurimale mõjule. ET 7 ET

9 maksete kasutamine asjakohastes valdkondades ja võttes arvesse programmi Horisont 2020 katseprojekti õppetunde; auditite suurem ristkasutus, et vähendada liidu mitmes rahastamisprogrammis osalevate toetusesaajate auditikoormust; osalejate tagatisfondi (uue nimega vastastikune kindlustusmehhanism ) laiendamine mis tahes otse hallatav liidu programmi toetusesaajale ning meetmetele, mis ei ole kaetud programmi Horisont 2020 fondiga (artikli 185 kohased algatused); kvaliteedimärgise vastuvõtmine, mille jaoks ettepanekud võivad saada toetust Euroopa Regionaalarengu Fondist, Ühtekuuluvusfondist, Euroopa Sotsiaalfond+-st või Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist; ettepaneku hindamise ja valikuprotsessi põhielementide säilitamine kõigis programmi Euroopa horisont osades. Konkursikutsete raames püütakse siiski leida laiemaid ekspertteadmisi, sealhulgas kasutajarühmade ja kodanikuühiskonnalt pärinevad ekspertteadmised 4. Ülesandepõhise lähenemisviisi uudsus seisneb edasiliikumises tipptaseme ja mõju hindamiselt üksnes üksikettepanekute tasandil ka selle hindamiseni, kuidas suurepärased ettepanekud portfellina kokku sobivad. Kuigi eeskirjades on peamisi põhimõtteid eelnevalt täpsustatud, esitatakse tööprogrammides lepingute sõlmimise kriteeriumide kohaldamise täiendavad üksikasjad sõltuvalt konkursikutsete ja vahendite eesmärkidest (nt aspektid, mida tuleb hindamismenetlustes arvesse võtta). Lisaks Euroopa horisondi põhiõigusaktidele võetakse meetmeid programmi rakendamise lihtsustamiseks, alustades toetuslepingute näidistest ja hõlmates kõik protsessid, dokumendid, abiliinid, tugiteenused ja IT-süsteemid, leevendades veelgi osalejate halduskoormust ja kiirendades toetuste eraldamise protsessi. Komisjon töötab sellised täiustatud rakendusvahendid välja paralleelselt seadusandliku protsessiga, konsulteerides sidusrühmadega. Põhiõigused Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. 4. EELARVE MÕJU Kõikide ettepanekute eelarve on esitatud kehtivates hindades. Komisjon võib kulude-tulude analüüsi alusel jätkata Euroopa horisondi rakendamisel rakendusametite kasutamist. 4 Võrgustikuanalüüs kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemise kohta ELi raamprogrammides. ET 8 ET

10 5. MUU TEAVE Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Komisjon võib suurendada rakendusametitele delegeeritud eelarve osa sõltuvalt kohustusliku kulude-tulude analüüsi tulemustest. Võttes arvesse uue raamprogrammi uusi elemente (nt poliitikaeesmärgid ja Euroopa Innovatsiooninõukogu) ja delegeeritava eelarve suurendamist, on vaja muuta ametite volitusi 5. Selline lähenemine aitab vähendada halduskulusid, parandada sünergiat teiste programmidega ja rohkem keskenduda tulemuslikkusele. Eriti olulise poliitilise sisuga tegevus on põhimõtteliselt rakendusametitele delegeerimisest välja jäetud, kuid tagasiside esitamist komisjonile teadusuuringute ja innovatsiooni andmete ning kõnealuste ametite tulemuste kohta suurendatakse kooskõlas levitamise ja kasutamise strateegiaga, et tugevdada poliitika kujundamise tõenduspõhisust. Hindamised toimuvad kooskõlas 13. aprilli aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktidega 22 ja 23, 6 milles kolm institutsiooni kinnitasid, et olemasolevate õigusaktide ja poliitika hindamine peaks pakkuma aluse edaspidiste meetmete võimaluste mõjude hindamiseks. Hindamiste käigus hinnatakse programmi mõju kohapeal, tuginedes programmi näitajatele/eesmärkidele, ning üksikasjalikule analüüsile selle kohta, mil määral võib programmi pidada asjakohaseks, tulemuslikuks, tõhusaks, piisavalt liidu lisaväärtust pakkuvaks, ja kuidas on see kooskõlas liidu teiste poliitikavaldkondadega. See sisaldab õppetunde, mis on saadud puuduste/probleemide tuvastamisel või meetmete või nende tulemuste edasise täiustamise võimaluste kindlaks tegemisel ning nende kasutamise/mõju suurendamisel. Selleks et programmi mõju oleks võimalik paremini jälgida ja sellest teavitada, koosneb programmi Euroopa horisont seire- ja hindamissüsteem kolmest peamisest osast: programmi tulemuslikkuse iga-aastane seire: tulemuslikkuse näitajate jälgimine lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis vastavalt peamistele mõjutamisvõimalustele programmi eesmärkide saavutamisel, mis põhineb võimaluse korral lähteväärtustel ja eesmärkidel; programmi juhtimis- ja rakendamisandmete pidev kogumine; programmi kaks täiemahulist (meta)-hindamist vahe- ja järelhindamisena (lõpetamisel). Need hindamised põhinevad programmi iga osa, meetmeliigi ja rakendusmehhanismi kooskõlastatud hindamistel vastavalt ühistele hindamiskriteeriumidele ja standardmeetoditele ning annavad teada kohandustest, mida on vaja programmis teha. Mõjutamisvõimalused ja nendega seotud peamised näitajad struktureerivad programmi eesmärkide saavutamise iga-aastast seiret. Need võimalused kajastavad kolme täiendavat mõjukategooriat, mis peegeldavad teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mittelineaarset iseloomu: 1. teaduslik mõju, mis on seotud kvaliteetsete uute teadmiste, oskuste, tehnoloogiate ja ülemaailmsete probleemide lahenduste leidmise ja levitamise toetamisega; 5 6 Täiendavad elemendid on esitatud mõjuhinnangu lisas. Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel 13. aprillil 2016 sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe; ELT L 123, , lk ET 9 ET

11 2. ühiskondlik mõju, mis on seotud teadusuuringute ja innovatsiooni mõju tugevdamisega liidu poliitika väljatöötamisel, toetamisel ja rakendamisel, ning tööstuse ja ühiskonna uuenduslike lahenduste kasutuselevõtmise toetamisega ülemaailmsete probleemidega tegelemisel; 3. majanduslik mõju, mis on seotud kõikide uuendustegevuse vormide, sealhulgas läbimurdelise innovatsiooni edendamise ja uuenduslike lahenduste turuleviimise tugevdamisega. Mõlema mõjukategooria puhul kasutatakse kaudseid näitajaid lühikese, keskmise ja pikemaajalise edasiliikumise eristamise jälgimiseks. Juhtimis- ja rakendusandmete 7 kogumist programmi kõikide osade ning kõikide tulemuste saavutamise mehhanismide kohta jätkatakse reaalaja lähedaselt. Neid andmeid kogutakse keskselt juhitaval ja ühtlustatud viisil. Samuti on see jätkuvalt avalikult kättesaadav sihtotstarbelise veebiportaali kaudu, mis võimaldab koguda reaalajas andmeid programmi osade, meetme- ja organisatsiooniliikide kohta (sealhulgas konkreetsed andmed VKEde jaoks). See hõlmab muu hulgas ettepanekuid, taotlusi, osalusi ja projekte (number, kvaliteet, liidu toetus jne); edukuse määrasid; hindajate, taotlejate ja osalejate profiile (põhinevad osaliselt kordumatutel tunnustel, sealhulgas riik, sugu, käive, roll projektis jne); rakendamist (sealhulgas toetuse saamiseni kuluv aeg, veamäär, rahulolu määr ja riskide võtmise määr jne); teabeedastust, levitamist ja kasutamist; panust liidu kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Selleks et paremini jälgida investeeringuid teadmusühiskonna suunas liikumisel, võib programmide käigus koguda teavet liidu vahendite kohta, mida on eraldatud eelkõige raamprogrammidest teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamiseks ja rakendamiseks. Ettepaneku teatavate sätete üksikasjalik selgitus Euroopa horisont on uus raamprogramm, mille eesmärk on maksimaalse mõju saavutamine teadusuuringute ja innovatsiooni pideva arengu kontekstis, ning mille ülesehitus on kavandatud suurema ühtsuse ja tulemuslikkuse huvides. Euroopa teadusruumi tugevdamiseks tehakse ettepanek kasutada kolmesambalist struktuuri, kus iga sammas on vastastikku ühendatud teistega ja täiendatud toetavate meetmetega. Kolmesambaline struktuur Avatud teadusega seotud esimene sammas tagab tugeva järjepidevuse programmiga Horisont 2020 tipptasemel teaduse toetamisel, kasutades alt üles lähenemisviisi, et tõhustada liidu teadusalast juhtpositsiooni, kvaliteetsete teadmiste ja oskuste arendamist Euroopa Teadus Nõukogu, Marie Skłodowska-Curie meetmete ja teadustaristute kaudu. Avatud teaduse põhimõtted ja tavad integreeritakse kogu programmi ulatuses. Ülemaailmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõimega seotud teise samba abil jätkatakse tegelemist ühiskondlikke väljakutsetega ja edendatakse tööstustehnoloogiaid rohkem ülalt alla suunatud lähenemisviisi kaudu, käsitledes liidu ja ülemaailmseid poliitika ja konkurentsivõime probleeme ja võimalusi. Need on integreeritud viide teemavaldkonda (tervishoid; kaasav ja turvaline ühiskond; digivaldkond ja tööstus; kliima, energeetika ja liikuvus; ning toit ja loodusvarad), mis on kooskõlas liidu ja ülemaailmsete poliitiliste 7 Täiendavad elemendid on esitatud mõjuhinnangu lisas. ET 10 ET

12 prioriteetidega (kestliku arengu eesmärgid) ning mille peamised mõjurid on koostöö ja konkurentsivõime. Teemavaldkondade ühendamine, millest igaühel on mitu sekkumisvaldkonda, on mõeldud selleks, et stimuleerida teadusharude ja valdkondade vahelist, poliitikavaldkondade vahelist ja rahvusvahelist koostööd, saavutades seeläbi suurema mõju ja kasutades paremini ära innovatsioonipotentsiaali, mis on sageli suurim teadusharude ja sektorite kokkupuutepunktis. Koos tavapäraste konkursikutsetega võetakse kasutusele piiratud hulk väga nähtavaid poliitikaeesmärke. Need töötatakse välja strateegilise planeerimise protsessi kontekstis. Poliitikaeesmärgid, millel on ambitsioonikad, kuid ajaliselt piiritletud ja saavutatavad sihid, peaksid üldsust kõnetama ja kaasama, kui see on asjakohane. Need on kavas välja töötada koos liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, sidusrühmade ja kodanikega. Teine sammas hõlmab tööstuse olulist rolli programmi kõigi eesmärkide saavutamisel. Selleks et tagada tööstuse konkurentsivõime ja suutlikkus lahendada eesseisvad üleilmsed probleemid, peab liit tugevdama ja säilitama oma tehnoloogilist ja tööstuslikku suutlikkust kesksetes valdkondades, mis toetavad meie majanduse ja ühiskonna ümberkujundamist. Prioriteediks on investeeringud progressi võimaldavatesse tulevikutehnoloogiatesse. Teise samba abil pakutakse ka teaduslikke tõendeid ja tehnilist tuge liidu poliitika toetuseks, sealhulgas Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuse kaudu. See sammas aitab saavutada liidu poliitilisi eesmärke innovatsioonipõhimõtte vaimus, nagu on esitatud Euroopa Komisjoni 15. mai aasta teatises Euroopa uus teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskava. Erilist tähelepanu tuleks pöörata sellele, et suurendada väikese ja keskmise sissetulekuga kolmandate riikidest pärit üksuste osalust teadustöös ja rahastuse saamises. Kuigi innovatsiooni toetatakse kogu programmi vältel, keskendub kolmas avatud innovatsiooni sammas Euroopa Innovatsiooninõukogu asutamise kaudu peamiselt läbimurde suurendamisele, samuti toetab see sammas Euroopa innovatsiooni ökosüsteeme ja jätkab Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) toetamist. Euroopa Innovatsiooninõukogust saab ühtne kontaktpunkt suure potentsiaaliga novaatorite jaoks. Tegevus määratakse kindlaks peamiselt alt ülespoole. See peaks oluliselt lihtsustama ja ühtlustama praegust toetust ja kaotama mis tahes erinevuse toetuste rahastamisel programmi Euroopa horisont muude osade ja InvestEU rahastamisvahendite raames. Toetatakse ka koostööd riiklike ja piirkondlike innovatsiooniasutustega ning nende vahel, aga ka Euroopa innovatsioonimaastiku mis tahes muu avaliku või erasektori ning üldise või valdkondliku osalejaga. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut täiendab Euroopa Innovatsiooninõukogu, edendades jätkusuutlikke innovatsiooni ökosüsteeme ja arendades oma teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu ettevõtlus- ja innovatsioonioskusi prioriteetsetes valdkondades. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut aitab muuta ELi ülikoole ettevõtlusele suunatuks ning selle tegevus suurendab maksimaalselt koostoimet ja vastastikust täiendavust ülemaailmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba meetmetega Euroopa majanduslik ja sotsiaalne jõukus, elukvaliteet ja töökohad ning keskkond sõltuvad Euroopa võimest luua teadmisi ja teha uuendusi. Esimese ja kolmanda samba alt-üles lähenemisviisid on suunatud peamiselt tipptaseme tugevdamisele, teadmiste ja innovatsiooni loomisele ning investeeringute suurendamisele eelkõige uutes kiiresti kasvavates tipptasemel teaduse ja läbimurdelise innovatsiooni valdkondades, millel on potentsiaal laieneda. See on oluline, et vähendada vahet teadmiste ja innovatsiooni vahel ning tugevdada liidu teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, toetades seeläbi liidu strateegilisi eesmärke ja poliitilisi prioriteete ning aidates kaasa pikaajalisele majanduskasvule ja konkurentsivõimele. ET 11 ET

13 Kolme sammast toetab Euroopa teadusruumi tugevdamisele suunatud tegevus, täpsemalt tipp-pädevuse jagamine, et täielikult ära kasutada potentsiaali teadusuuringute ja innovatsiooniga vähem tegelevates riikides, et nad saavutaksid liidu kõrged tipptaseme standardid (nt koostöö, mestimise, ERA õppetoolide kaudu); ning Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni süsteemi reformimine ja tõhustamine, hõlmates poliitika toetusvahendi järgmist põlvkonda. See osa hõlmab ka järgmist tegevust: visiooniuuringud; raamprogrammi seire ja hindamine ning tulemuste levitamine ja kasutamine; Euroopa ülikoolide moderniseerimine; tõhusama rahvusvahelise koostöö toetamine; ning teadus, ühiskond ja kodanikud. Kolmesambaline struktuur tugevdab erinevate programmiosade sisemist ühtsust programmi tasandi eesmärkide saavutamiseks. Sekkumise selgelt määratletud ja täiendavad põhjendused suurendavad nende vastastikust seotust, mille puhul avatud teadus ja avatud innovatsioon on ühised teemad. See tagab süsteemse, mõjupõhise lähenemisviisi, mis parema mõju saavutamiseks hõlmab eri valdkondi ja kapseldunud osi. Poliitikaeesmärgid toimivad näiteks tõmbejõuna avatud teaduse ja avatud innovatsiooni sammaste tegevuses, samal ajal kui kiire laienemispotentsiaaliga innovatsioonist, mis tuleneb koostööpõhistest teadusuuringutest, Euroopa Teadusnõukogu tõenditest toimivuse kohta või Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi teadmis- ja innovaatikakogukondadest, teatatakse kiiresti Euroopa innovatsiooninõukogule. Strateegiline planeerimine tugevdab programmi sisemist sidusust veelgi. Valdkonnaülesed elemendid Euroopa horisont tugevdab märkimisväärselt rahvusvahelist koostööd, mis on ülioluline, et tagada juurdepääs talentidele, teadmistele, oskusteabele, rajatistele ja turgudele kogu maailmas, et lahendada tõhusalt ülemaailmseid probleeme ja täita ülemaailmseid kohustusi. Raamprogramm hoogustab koostööd ja laiendab assotsiatsioonilepinguid, et hõlmata riike, kus on tipptasemel teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni alane suutlikkus. Programmiga jätkatakse madala ja keskmise sissetulekuga riikide üksuste ning tööstusriikide ja tärkava turumajandusega riikide üksuste rahastamist ainult juhul, kui neil on oluline pädevus või olulised rajatised. Avatud teaduse põhimõttest saab uue programmi tegutsemisviis. See läheb kaugemale programmi Horisont 2020 avatud juurdepääsu poliitikast ja eeldab avatud juurdepääsu trükistele ja andmetele (viimaste puhul on olemas tugevad loobumisvõimalused) ja teadusuuringute andmehalduskavadele. Programm soodustab leitavate, juurdepääsetavate, ristkasutatavate ja taaskasutatavate (FAIR Findable, Accessible, Interoperable and Reusable) andmete laialdast kasutamist ja tegevust, mis suurendab teadlaste avatud teaduse oskusi ja toetab avatud teaduse edendamise tulemustasustamise süsteeme. Keskset rolli etendavad teadusuuringute usaldusväärsus ja kodanike teadustegevus, samuti uue põlvkonna teadusuuringute hindamise näitajate väljatöötamine. Euroopa horisont võtab partnerluste suhtes kasutusele uue ja rohkem mõjule keskendunud lähenemise. Euroopa partnerluste praegust suurt hulka vähendatakse, nii et neid saaks jätkata lihtsustatud vormides, mis on avatud kõigile (nt akadeemilised ringkonnad, tööstus, liikmesriigid ja heategevuslikud sihtasutused), tagades samas, et nad saavad tõhusalt kaasa aidata programmi Euroopa horisont üldiste ja konkreetsete eesmärkide saavutamisele. Need kujundatakse liidu lisaväärtuse, läbipaistvuse, avatuse, mõju, võimendava mõju, kõikide asjaosaliste pikaajaliste rahaliste kohustuste, liidu, riiklike ja piirkondlike algatuste paindlikkuse, ühtsuse ja vastastikuse täiendavuse alusel. Selle lähenemisviisi eesmärk on ET 12 ET

14 partnerluste konsolideerimine ja vähendamine, mis väldib kattumist ja dubleerimist ning on paremini kooskõlas liidu poliitiliste prioriteetidega. Partnerlused toimivad kolmel tasandil: (a) (c) kaasprogramm, tuginedes vastastikuse mõistmise memorandumile või partneritega sõlmitud lepingutele; kaasrahastamine programmi ühtse ja paindliku kaasrahastamismeetme alusel; institutsioonilised partnerlused (põhinevad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 185 või 187 ning teadmis- ja innovaatikakogukondi käsitleval EITi määrusel). Partnerluse valdkonnad, sealhulgas olemasolevate partnerluste võimalik jätkamine, määratakse kindlaks strateegilise planeerimise protsessis (kavandatud õiguslikus aluses on esitatud ainult nende kasutamist suunavad vahendid ja kriteeriumid). Ettepanekud EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kohta nähakse ette Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegilise innovatsiooni kavas ning selles võetakse arvesse strateegilise planeerimise tulemusi. Teemad tehakse kindlaks ja valitakse selliselt, et maksimeerida täiendatavust ja koostoimet ülemaailmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba meetmetega. Komisjoni ettepanekus aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta seati ambitsioonikam eesmärk integreerida kliimamuutuse küsimus kõikidesse ELi programmidesse ning üldeesmärk, et 25 % ELi kulutustest oleks suunatud kliimaeesmärkide saavutamisele. Käesoleva programmi panust selle üldeesmärgi saavutamisse jälgitakse liidu kliimanäitajate süsteemi abil asjakohase detailsusega, sealhulgas täpsema metoodika kasutamisega, kui see on kättesaadav. Komisjon jätkab iga-aastast teabe esitamist kulukohustuste assigneeringute kohta aastaeelarve projekti raames. Selleks et toetada programmi sellise potentsiaali kasutamist, mis aitab saavutada kliimaeesmärke, püüab komisjon leida asjakohaseid meetmeid kogu programmi ettevalmistamise, rakendamise, läbivaatamise ja hindamise kestel. Sünergia Strateegilise planeerimise protsessi kaudu, mis toimib võrdlusraamistikuna teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks kogu liidu eelarves, julgustatakse ja tugevdatakse väga suurel määral sünergiat liidu eri programmide vahel. Sellega tagatakse tõhus ja toimiv sünergia liidu teiste programmidega eelkõige selleks, et arendada välja tõhusam side teaduse ja poliitika vahel ja lahendada poliitika vajadusi, ning samuti selleks, et edendada teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kiiremat levikut ja kasutuselevõttu ning võimaldada ühiste eesmärkide ja ühiste tegevusvaldkondade (nt partnerluse ja poliitikaeesmärkide valdkonnad) järgimist. Need programmid hõlmavad muu hulgas ühist põllumajanduspoliitikat (CAP); Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERDF); Euroopa Sotsiaalfondi (ESF+); Euroopa kosmoseprogrammi; ühtse turu programmi; keskkonna ja kliimameetmete programmi (LIFE); Euroopa Ühendamise Rahastut (CEF); digitaalse Euroopa programmi DEP; Erasmuse programmi; InvestEU fondi ja välistegevuse vahendeid (naabruse, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend (Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument NDICI) ja ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)). Erilist tähelepanu ET 13 ET

15 pööratakse seostele Euroopa poolaasta ja reformide elluviimise vahendiga, sealhulgas poliitika toetusvahendi kaudu. Programmiga Euroopa horisont üksteist täielikult vastastikku täiendades on nende programmide kaudu võimalik toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni, sealhulgas konkreetsete riiklike / piirkondlike kontekstide / vajadustega kohandatud lahenduste tutvustamist, samuti kahepoolseid ja piirkondadevahelisi algatusi. Euroopa Regionaalarengu Fondist toetatakse eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni tugiraamistike rajamist liikmesriikides taristu, inimressursside, avaliku ja erasektori ajakohastamise ning piirkondlike (piirkondadevaheliste) koostöövõrgustike, näiteks teemavaldkondade struktuuride loomise kujul. Sellised programmid nagu Euroopa ühendamise rahastu (CEF), digitaalse Euroopa programm (DEP), Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF), Euroopa Sotsiaalfond (ESF), Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond (EAFRD) või LIFE kasutavad riigihankeid olulise vahendina füüsiliste taristute ja uuenduslike tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtuks, mis võivad pärineda raamprogrammi tegevusest ja kaugemaltki. Osalemis- ja levitamiseeskirjad Osalemis- ja levitamiseeskirjadega on kasutusele võetud järgmised peamised uued funktsioonid: ühtsete eeskirjade põhimõte säilib, kuid täiustatud kujul. Kooskõlas ühetaolise lähenemisega ühtsele eeskirjade kogumile ja mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamisele kasutatakse liidu uut finantsmäärust 8 ühise võrdlusalusena, mille kohaselt viiakse kooskõlla kõigi liidu rahastamisprogrammide suhtes kohaldatavad eeskirjad. Horisont 2020 rahastamise määrad säilitatakse. Rahastamismäär on maksimaalne ja seda saab vähendada, kui see on konkreetsete meetmete rakendamisel õigustatud. See tagab, et programm jääb atraktiivseks. Kulude hüvitamise kava lihtsustatakse veelgi, eriti mis puudutab praegust personalikulude kava: kõrvaldatakse põhi- ja lisatasude eristamine ning kaotatakse programmis Horisont 2020 sisalduv lisatasu piirang. Tavapärase kuluarvestustava laiem tunnustamine: asutusesiseselt esitatud arvetel märgitud kaupade ja teenuste ühiku maksumus võimaldab katta tegelikud kaudsed kulud, mis on arvutatud vastavalt tavapärastele kuluarvestustavadele. Kavandatud on auditite ja hinnangute laiem ristkasutus, sealhulgas liidu teiste programmidega. See peaks eeskirjade täiendava ühtlustamise kaudu vähendama liidu vahendite saajate halduskoormust. Eeskirjades on ristkasutus sõnaselgelt ette nähtud, võttes arvesse ka muid kindlust andvaid elemente, mille tulemusena on vaja teha vähem finantsauditeid abisaajate kohta, kelle süsteemiauditite tulemused on positiivsed. Lisaks sellele võib ristkasutus olla osa tingimustest, millega kaotatakse toetusesaaja kohustus esitada finantsselgitus. 8 Euroopa Komisjon (2017), liidu üldeelarve suhtes kohaldatav finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad, kättesaadav aadressil ET 14 ET

16 Osalejate tagatisfondi (uue nimega vastastikune kindlustusmehhanism) laiendatakse kõigile institutsiooniliste partnerluste vormidele, sealhulgas programmi Horisont 2020 alla mittekuuluvatele algatustele artikli 185 alusel, ja teiste otse hallatavate liidu programmide toetusesaajatele. Levitamine ja kasutamine: Programmi Horisont 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjade enamik sätteid säilitatakse, neid vajaduse korral täiendavalt parandades. See hõlmab suuremat keskendumist kasutamisele, eelkõige liidus, ning levitamise ja kasutamise kava rollile projekti ajal ja pärast seda. Lisaks sellele pakub komisjon sihtotstarbelist toetust levitamisele, kasutamisele ja teadmiste levitamisele ning pöörab suuremat tähelepanu teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutamise edendamisele. Liidu rahaliste vahendite saajate teatis: kooskõlas Lamy aruande soovitustega rõhutatakse eeskirjades toetusesaajate rolli sidusa, tõhusa ja proportsionaalse sihtteabe pakkumisel mitmele sihtrühmale, sealhulgas meediale ja avalikkusele. Programmi Horisont 2020 kogemustele toetudes näidatakse toetusesaajatele antavas juhendis, kuidas on neil võimalik saada peamisteks teabeedastajateks seoses oma projektitegevuse kõikide aspektidega. Avatud teaduse edendamine tagab teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste parema kasutamise liidus. See aitab kaasa turuletoomisele, tugevdab mõju, suurendab sünergiat liidu teiste algatustega ja kasvatab liidu rahastamise abil saadud tulemuste innovatsioonipotentsiaali. Eelkõige on kavandatud järgmine tegevus: teadusuuringute ja innovatsiooni sidusrühmade toetamine, et täielikult järgida avatud juurdepääsu põhimõtet ja toetada koostööd nendega, et muuta Euroopa avatud teaduse pilv reaalsuseks; Euroopa andmeruumi 9 tugevdamine, mis võimaldab piiramatut ja pidevat teadmiste ja andmete ringlust, ning programmi toetusesaajatele ja novaatoritele vajalike stiimulite loomine, et jagada nende tulemusi ja andmeid taaskasutamiseks. stiimulite loomine programmi tulemuste kasutamiseks, aidates toetusesaajatel leida kõige asjakohasemad vahendid ja kanalid oma innovatsiooni turuletoomiseks; strateegia väljatöötamine teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kättesaadavuse suurendamiseks ja nende kasutuselevõtu kiirendamiseks, sealhulgas poliitika jaoks, suurendades seeläbi programmi üldist mõju ja Euroopa innovatsioonipotentsiaali; tervikliku toetuse pakkumine kogu levitamise ja kasutamise olelusringi jooksul, et tagada pidev programmist tulev innovatsioonivoog. Programmi Euroopa horisont puhul on lepingu sõlmimise kriteeriumiks tipptase; mõju; rakendamise kvaliteet ja tõhusus. Need on samad kriteeriumid nagu eelmiste raamprogrammide puhul. Kavandatud määruses sätestatakse tipptase Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ainukese kriteeriumina, mis vastab teadmiste piiride laiendamise eesmärgile. See säte ei tähenda kõrvalekallet kokkulepitud vajadusest suurendada programmi mõju. Tegelikult võib mõju 9 EK teatis Ühtse Euroopa andmeruumi loomine, COM (2018) 232 final. ET 15 ET

17 avalduda teaduslike, tehnoloogiliste, sotsiaal-majanduslike või muud liiki mõjudena. ERC puhul on rõhk teaduslikul mõjul, mis on aluseks paljudele teist liiki mõjudele, sealhulgas sotsiaal-majanduslikule mõjule. ERC jätkab Euroopa teaduse jaoks selgete ja innustavate eesmärkide püstitamist, tekitades kogu Euroopas ideede ja talentide konkurentsi. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut seab peamiselt oma teadmis- ja innovaatikakogukondade kaudu eesmärgiks tugevdada innovatsiooni tugiraamistikke, mis tegelevad ülemaailmsete probleemidega, soodustades ettevõtete, teadusuuringute, kõrghariduse ja ettevõtluse integreerimist. Kuigi Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (EIT) on keskendunud innovatsiooni ökosüsteemidele ja sobitub loomulikul teel raamprogrammi Euroopa horisont avatud innovatsiooni sambasse, võib EIT sammasteülese olemusega kaasneda täiendav sihipärane lähenemine programmis esile toodud ülemaailmsetele probleemidele. Ettepanekud tulevaste EIT teadmis- ja innovaatikakogukondade kohta nähakse ette Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi strateegilise innovatsiooni kavas ning neis võetakse arvesse strateegilise planeerimise tulemust ja ülemaailmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime samba prioriteete. Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) Samal ajal kui Teadusuuringute Ühiskeskus toetab laialdaselt programmi Euroopa horisont teisi osi, etendab ta ülemaailmsete probleemide ja tööstuse konkurentsivõime sambas tugevat toetavat rolli. Selles kontekstis jätkab ta kogu poliitikatsükli jooksul liidu poliitika teaduslikku nõustamist ja toetamist. ET 16 ET

18 2018/0224 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Euroopa horisont ning kehtestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182 lõiget 1, artiklit 183 ning artikli 188 teist lõiku, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele, võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust 10, võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust 11, toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt 12 ning arvestades järgmist: (1) Liidu eesmärk on tugevdada oma teadus- ja tehnoloogilist baasi ja ergutada konkurentsivõimet, sealhulgas tööstusvaldkonnas; liit soodustab selleks kõiki teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevusi, et viia ellu liidu strateegilised prioriteedid, mille lõppeesmärk on edendada rahu, liidu väärtusi ja oma rahvaste hüvangut. (2) Selleks et kõnealuse üldeesmärgi täitmisel saavutada teaduslik, majanduslik ja sotsiaalne mõju, peab liit investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni, tehes seda läbi programmi Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm Euroopa horisont aastateks (edaspidi käesolev programm, programm ). Sellega toetab liit tipptasemel teadmiste ja tehnoloogiate loomist ja levitamist, suurendab teadusuuringute ja innovatsiooni mõju liidu poliitiliste suundade väljaarendamisel, toetamisel ja rakendamisel, toetab novaatorlike lahenduste kasutuselevõtmist majanduses ja ühiskonnas, et käsitleda globaalseid probleeme ja edendada tööstuse konkurentsivõimet; edendab igat liiki innovatsiooni, sealhulgas läbimurdelist innovatsiooni, ja tugevdab novaatorlike lahenduste kasutuselevõttu turu poolt ning optimeerib selliste investeeringute tulemusi, et saavutada suurem mõju tugevdatud Euroopa teadusruumis ELT C [ ], [ ], lk [ ]. ELT C [ ], [ ], lk [ ]. Euroopa Parlamendi seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu otsus. ET 17 ET