Eesti Keskkonnauuringute Keskus Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri põllumajanduse sektori ülevaade Regina Alber 11.12.2019 Jäneda
Kasvuhooneefekt www.envir.ee 2
Struktuur Eesti riikliku kasvuhoonegaaside (KHG) inventuuri tutvustamine Põllumajandussektorist pärit KHG heite ja metoodika tutvustamine 3
Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri ülevaade 4
Riiklik kasvuhoonegaaside inventuur (I) Esitatakse igal aastal Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le Väljund: raporteerimistabelid, aruanne Koostajad: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ja Keskkonnaagentuur Tööprotsess: algandmete koondamine, töötlemine, analüüs (sh arendusvajadused), auditile vastamine, metoodika arendamine 5
Riiklik kasvuhoonegaaside inventuur (II) Inventuuri eesmärk: täita Eesti kohustusi EL-i ja ÜRO ees Inventuuri tähtsus: - ÜRO: vahend ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, Kyoto protokolli ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmise hindamiseks; saab võrrelda erinevate riikide edukust kliimaeesmärkide täitmisel - Euroopa Komisjon: EL-i kliimaeesmärkide täitmise hindamise abivahend - Eesti: kohustuste täitmine, meetmete rakendamise tõhususe hindamine, üldpilt inimmõjust keskkonnaseisundile -> uued meetmed 6
Riiklik kasvuhoonegaaside inventuur (III) CO 2, CH 4, N 2 O ja F-gaasid (GWP: CH 4 =25; N 2 O=298, F-gaasid=675-22 800) 2017. a KHG heitkoguste jaotus gaaside kaupa: CO 2 (89,3%), CH 4 (5,1%), N 2 O (4,4%) ja F- gaasid (1,1%) 2017. a KHG heitkoguste jaotus sektoriti: energeetika (88,8%), põllumajandus (6,6%), tööstuslikud protsessid ja toodete kasutamine (3,1%), jäätmed (1,6%) 7
Eesti kasvuhoonegaaside heite jaotus sektoriti 1990 2017 kt CO 2 ekv 45 000 35 000 25 000 15 000 Jäätmed Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus (LULUCF) Põllumajandus Tööstusprotsessid ja toodete kasutamine Energeetika -51% võrreldes 1990. a 5 000-5 000 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2017. a oli Eesti KHG koguheide 19 087,1 kt CO 2 ekv, LULUCF-ita 20 879,9 kt CO 2 ekv 8
Eesti riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri põllumajandussektori ülevaade 9
Riikliku kasvuhoonegaaside inventuuri ja Eesti õhusaasteainete inventuuri vahelised seosed Samad algandmed Andmevahetus Lämmastikuringe kui tervik st mõlemad inventuurid on omavahel seotud 10
Metoodika Arvutuste aluseks on IPCC juhendmaterjalid Erineva tasemega metoodikad (Tier 1, Tier 2 ja Tier 3) https://www.ipccnggip.iges.or.jp/public/2006gl/
Peamised algandmed Põllumajandusloomade arv (veised, sead, lambad, kitsed, hobused, kodulinnud, karusloomad, küülikud), (Statistikaamet) Sõnnikukäitlussüsteemide jaotus, (Kaasik, Möls 2018) Kasvatatavate põllukultuuride saak, saagikus, kasvupind, (Statistikaamet) Keskmine piimatoodang lehma kohta, (Statistikaamet) Põllumaal ja kuivendatud rohumaal paiknevate turvasmuldade pindala (Keskkonnaagentuur) Väetiste kogused või väetiste N kogused (sünteetiline N väetis, lubiväetised, karbamiid, reoveesete, kompost), (Statistikaamet, Keskkonnaagentuur, Põllumajandusamet) 12
Probleemid algandmetega Andmete kättesaadavus Andmete kvaliteet Aegridade ühtsuse tagamine Riigispetsiifiliste alusuuringute vähesus 13
Põllumajandussektori jagunemine 14
kt CO 2 ekv 3 000 2 500 2 000 1 500 1 000 500 Eesti põllumajandussektori heitkogused 1990 2017-49% võrreldes 1990. a 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Soolesisene fermentatsioon Põllumajandusmaad Karbamiidväetiste kasutamine Sõnnikukäitlus Lupjamine 15
Otsesed N 2 O heitkogused põllumajandusmaalt Eestis aastatel 1990-2017 4,0 3,0-40% võrreldes 1990. a kt N 2 O 2,0 1,0 0,0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 Turvasmuldade harimine Karjatamisel ja koplis tekkinud väljaheited Komposti kasutamine Sõnnikuga väetamine Muldade mineraliseerumine Põllukultuuride jäägid reoveesette kasutamine Sünteetiliste lämmastikväetiste kasutamine 16
Otsesed N 2 O heitkogused põllumajandusmaalt Eestis aastal 2017 12% 0% Sünteetiliste lämmastikväetiste kasutamine Sõnnikuga väetamine 31% Reoveesette kasutamine 23% Komposti kasutamine Põllukultuuride jäägid 23% 2% 9% 0,13580% Turvasmuldade harimine Karjamaal ja koplis karjatamisel tekkinud väljaheited Muldade mineraliseerumine 17
Lupjamine 30 25 20 +23% võrreldes 1990. a kt CO 2 15 10 5 0 1990 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 CaCO₃ heide CaMg(CO₃)₂ heide 18
Kokkuvõte Põllumajandussektori heide moodustab Eesti KHG koguheitest u 7% Kuigi põllumajandussektori heide on võrreldes 1990. aastaga oluliselt vähenenud, on sektorist pärit KHG heide alates EL-iga liitumisest tõusutrendis Inventuuris tegeletakse pidevalt metoodika arendustega 19
2019. a Eesti riiklik kasvuhoonegaaside inventuuri aruanne (inglise keeles) on leitav ja allalaaditav järgnevalt lingilt: https://unfccc.int/documents/194747. 20
Eesti Keskkonnauuringute Keskus Tänan tähelepanu eest!