EESTI KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAADE

EESTI KONKURENTSIVÕIME ÜLEVAADE 222

Eesti Panga ekspertide koostatud Eesti Konkurentsivõime Ülevaade avaldatakse kord aastas. Ülevaates käsitletakse Eesti konkurentsivõimet rahvusvahelises võrdluses, konkurentsivõimet mõjutavaid tegureid ja selle muutusi viimastel aastatel. Konkurentsivõimet hinnatakse erineval viisil kirjeldades rahvusvaheliste organisatsioonide ja mõttekodade koostatud edetabelite tulemusi ning analüüsides Eesti ettevõtete ekspordivõimet ja seda mõjutavaid tegureid. Lisaks käsitletakse ülevaates kliimamuutuste pikaajalist mõju Eesti majandusele ning rohemajandusele ülemineku riske ja võimalusi. Konkurentsivõime hindamine hõlmab näitajaid kogu majanduse kohta. Kuna võrdlusandmed maailma majanduse kohta tulevad hilinemisega, kajastab ülevaade valdavalt 221. aasta lõpu seisu. Eesti Konkurentsivõime Ülevaate numbreid saab alla laadida Eesti Panga veebilehelt. Terminiseletusi leiab Eesti Panga veebisõnastikust https://www.eestipank.ee/veebisonastik. Info telefonil 668 998 või e-posti aadressil trykis@eestipank.ee. Koostanud Gerda Kirpson, Maris Leemets, Ilmar Lepik, Jaanika Meriküll, Mari Rell, Ricardo Vicente, Merle Wilkinson (rahandusministeerium) Võrguväljaanne ISSN 254-552 Toimetanud Mare Vahter Kujundanud Urmas Raidma

SISUKORD SISSEJUHATUS...4 I. EESTI MAJANDUS RAHVUSVAHELISES KONKURENTSIS...5 Eesti konkurentsipositsioon: rahvusvahelised indeksid ja ettevõtjate hinnangud...5 Eesti majanduse konkurentsivõime näitajad...7 II. PANDEEMIAST TINGITUD MUUTUSED RAHVUSVAHELISES KAUBANDUSES JA ÜLEILMSETES VÄÄRTUSAHELATES NING NENDE MÕJU EESTILE...16 Pandeemia mõju rahvusvahelisele kaubandusele ja üleilmsetele väärtusahelatele... 16 Covid-19 kriisi tagajärjed Eesti positsioonile üleilmsetes väärtusahelates... 21 III. KLIIMAPOLIITIKA ARENGUTE MÕJU EESTI KONKURENTSIVÕIMELE...29 Kliimapoliitika hiljutine areng ja Eesti konkurentsivõime...29 Riikide ESG-reitingust...43 Lisa 1. Ekspordi ja impordi kasv ettevõtte-toote-partnerriigi tasandil...47 Lisa 2. Keskmine ekspordi ja impordi toote keerukuse indeks...48

SISSEJUHATUS Maailmamajanduses oli 221. aasta pandeemiakriisist taastumise aasta, mida mõjutasid tugevalt viiruse leviku järellainetused. Kogu möödunud aastal püsis nõudlus tugev, mis andis tootjatele võimaluse müüki ja kasumit kasvatada. Samal ajal tekkisid toorme- ja sisenditurul pakkumishäired ja tarneraskused, mis lõid sassi üleilmsete väärtusahelate toimimisrütmi ning põhjustasid üksjagu segadust rahvusvahelises kaubanduses. Sellega kaasnes hinnakasv globaalsel toorme- ja sisenditurul, mis liikus hiljem tootja- ning tarbijahindadesse. Kõik need tegurid mõjutasid selgelt ka riikide ja ettevõtete konkurentsivõimet. Käesolevas konkurentsivõime ülevaates uurime ka kahte laiemat teemat. Teises peatükis vaatleme, kuidas pandeemiast tingitud pigem lühiajalised majandusšokid on mõjutanud rahvusvahelist kaubandust ja üleilmseid väärtusahelaid ning meie konkurentsivõimet. Kolmandas osas keskendume rohepöörde pikaajalise mõju uurimisele ning lahkame seda, milline on Eesti väljavaade võrreldes teiste riikidega kliimakokkulepetes seatud pikaajaliste eesmärkide täitmisel. Eesti ekspordi turuosa on kahel viimasel aastal kasvanud kiiremini, kui nõudluse kasv seda eeldanud oleks. Eksport panustab tugevalt majanduskasvu ekspordi osakaal moodustas 221. aastal 77% SKPst. Väliskaubanduse maht kasvas. Ka Covid-19 šokk väljendus 221. aastal kiires ekspordija impordihindade tõusus. Viimastel aastatel nõrgenenud kaubandustingimused ei soosinud ekspordi konkurentsivõimet. Analüüsis jõuame järeldusele, et muu hulgas toetas ekspordi turuosa kasvu just hinnavälise konkurentsivõime paranemine. See tähendab sellise ekspordi mahu kasvu, mille korral ei konkureerita ainult hinnaga, vaid ka hinnaväliste omadustega, nagu kvaliteet ja disain, ehk enam eksporditakse suurema lisandväärtusega ja kõrgema tootlikkusega tegevusaladel. Ülevaates teeme läbilõike ka pandeemia tagajärgedest rahvusvahelisele kaubandusele ja üleilmsetele väärtusahelatele ning uurime, kuidas see on mõjutanud Eesti ettevõtjate käekäiku. Kaubandusstruktuur muutus 22. aastal pandeemia tõttu ligikaudu samas ulatuses, mis leiaks tavatingimustes aset viie aasta jooksul. Kuna viirus on levinud heterogeenselt, on olnud muutused kaubavahetuses riigiti väga erinevad. Varasemad uuringud on osutanud sellele, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on saanud kriisi tulemina rohkem otseinvesteeringuid ning võitnud kaubavahetuses. See kehtib ka Eesti puhul meie ettevõtete osalus üleilmsetes väärtusahelates on pärast Covid-19 kriisi suurenenud. Oleme sisenenud rohepöördesse ning see mõjutab aina enam nii riigi kui ka ettevõtjate konkurentsivõimet. Eesti üks tähtsaim valdkond teel kliimaneutraalsusele on energeetika. Samas on selge, et kokkulepete ja regulatsioonide mõju on märksa laiem. Kas Eestit mõjutavad kliimapoliitika eesmärgid rohkem kui teisi riike ning milline on mõju meie konkurentsivõimele, seda uurime ülevaate kolmandas osas. 4

I. EESTI MAJANDUS RAHVUSVAHELISES KONKURENTSIS EESTI KONKURENTSIPOSITSIOON: RAHVUSVAHELISED INDEKSID JA ETTEVÕTJATE HINNANGUD Riigi konkurentsivõimet võib vaadelda mitme nurga alt. Üks on see, milline paistab riik võrdluses teiste riikidega. Sageli on see oluline näiteks investeerimisotsuste tegemisel või koostööpartnerite otsingul. Teisalt on oluline teada, kui kindlalt ettevõtjad ennast rahvusvahelises konkurentsis tunnevad, kui nad rahvusvahelisel turul oma tooteid ja teenuseid pakuvad. Selles peatükis vaatleme konkurentsipositsiooni mõlema nurga alt. Rahvusvahelised indeksid kaalutakse kokku erinevatest majandust, sotsiaalelu ning ühiskonna arengut iseloomustavatest näitajatest ja neist koostatud edetabelid annavad pildi sellest, milline on riigi üldine võimekus ja konkurentsipositsioon võrreldes teiste riikidega. Küsitlusuuringute abil saab aga välja selgitada, kuidas ettevõtjad ise tunnetavad oma konkurentsipositsiooni ning milline on nende kindlustunne ettevõtte väljavaadete suhtes tulevikus. Lausanne i IMD instituudi rahvusvahelise konkurentsivõime edetabel 1 IMD instituudi koostatud konkurentsivõime edetabel reastab 64 riiki ja võrdleb enam kui 33 näitajat neljas alamkategoorias: majanduslik edu, ettevõtete tõhusus, valitsuse tõhusus ning taristu. Eesti oli 221. aastal edetabelis 26. kohal, sealjuures ELi riikide seas üheksas. Võrreldes 22. aastaga tõusime üldises reastuses kaks kohta ning ELi riikide hulgas neli kohta kõrgemale. Kõige enam paranes Eesti positsioon majandusliku tulemuslikkuse kategoorias, kus liikusime 22. aasta 35. kohalt 29ndale. Neli kohta aga langesime äri tõhususe kategoorias. Lisaks üldisele edetabelile võrreldakse riikide digitaalset võimekust ja atraktiivsust talentide silmis. IMD digitaalse konkurentsivõime edetabelis võrreldakse kolme tegurite gruppi: teadmised, tehnoloogia kasutus ning valmisolek tulevikuks. Selles tabelis andis Eesti võrreldes eelneva aastaga kohti ära ja langesime 21. kohalt 25. kohale. Tagasiminek toimus teadmiste ja tehnoloogilise võimekuse kategoorias; tulevikuks valmisolek püsis aastatagusega võrreldes samal tasemel. IMD talentide edetabelis hinnatakse riigi atraktiivsust kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide silmis ja võimet talente hoida. Eesti oli 19. kohal, ehk me hoidsime kohta võrreldes 22. aastaga. Väikesed muutused olid kolme komponendi (investeeringud ja arendamine, atraktiivsus ning valmisolek kaasata talente) hinnangutes. Tervitatav on see, et paranes valmisolekut mõõtva näitajai positsioon: tõusime 32. kohalt liikusime 29ndale, mis on olnud riikide võrdluses valdkond, kus oleme kõige kehvemal positsioonil. Majanduse keerukuse indeks 2 5 Majanduse keerukuse indeks (ECI) on edetabel, mis põhineb peamiselt riikide ekspordikorvi mitmekesisuse võrdlemisel. Majanduse keerukuse indeksit koostab Harvard Growth Lab. Keerukuse hindamise kriteeriumid on eksporttoodete ja -teenuste mitmekesisus, võimekus toota mitmekesiseid komplekstooteid ning spetsialiseerumine keerukate võimaluste pakkumisele. Edetabelit koostatakse pikemate sammudega kui aasta; viimane riikide võrdlus on tehtud 219. aasta kohta. Eesti oli 219. aastal majanduse keerukuse indeksi reastuses 29. kohal ning on viie aasta võrdluses langenud kolm kohta. Indeksi koostajate hinnangul selgitab majanduse keerukuse indeks hästi riikide sissetulekute erinevusi ja ennustab tulevast kasvuvõimet. Ettevõtjate hinnang konkurentsipositsioonile Euroopa Komisjoni algatusel viiakse läbi ettevõtete ja tarbijate küsitlusuuringut, mille tulemuste põhjal koostatakse ettevõtjate hinnangute muutusi väljendavad erinevaid baromeetreid ja kindlustunde indikaatoreid 3. Need võrreldavad näitajad on kättesaadavad enamiku Euroopa riikide kohta. 1 https://worldcompetitiveness.imd.org/. 2 https://atlas.cid.harvard.edu/rankings. 3 Kindlustunde indikaator on koondnäitaja, mis on ettevõtete toodangu prognoosi, üldnõudluse ja valmistoodete varu hinnangu saldode aritmeetiline keskmine. Vaata ka https://www.ki.ee/ ja https://ec.europa.eu/info/business-economy-euro/indicators-statistics/ economic-databases/business-and-consumer-surveys_en.

Kogu möödunud aasta püsis Eesti ettevõtjate kindlustunne eriti tööstussektoris kõrge. Aasta viimastel kuudel oli see viimase 15 aasta kõrgeimal tasemel (vt joonis 1). Samal tasemel oli see 26. aasta lõpus enne finantskriisi. Teenustesektoris küll kindlustunne taastus peale pandeemiakriisi, kuid haiguspuhangu järellainetused on hoidnud mõned teenustesektori valdkonnad pea pidevas kriisis ning koondhinnangud nii optimistlikud pole. Joonis 1. Eesti ettevõtjate kindlustunde näitaja tööstuses ja teeninduses 4 tööstussektori kindlustunne teenustesektori kindlustunne 2-2 -4-6 1/25 9/25 5/26 1/27 9/27 5/28 1/29 9/29 5/21 1/211 9/211 5/212 1/213 9/213 5/214 1/215 9/215 5/216 1/217 9/217 5/218 1/219 9/219 5/22 1/221 9/221 Allikas: Euroopa Komisjon. Eelmise aasta lõpus näitasid ka meie peamiste kaubanduspartnerite ettevõtjate kindlustunde näitajad ajalooliselt kõrgeimat taset (vt joonis 2). Peamiselt mõjutas seda tugev nõudluskeskkond üleilmses majanduses. Joonis 2. Kindlustunde näitaja meie peamiste kaubanduspartnerite võrdluses 12 Eesti Leedu Läti Saksamaa Soome Holland 11 1 9 6 8 7 6 5 1/25 9/25 5/26 1/27 Allikas: Euroopa Komisjon. 9/27 5/28 1/29 9/29 5/21 1/211 9/211 5/212 1/213 Olukord välisturgudel mõjutab meie ettevõtjate hinnangut sellele, kui konkurentsivõimelisena nad ennast tunnevad. On teada, et meie ettevõtted, eriti tööstussektoris, taastusid pärast kriisi väga kiirelt. 221. aasta II kvartalis on ka näha hüpet ettevõtjate hinnangus konkurentsivõime kohta, seda nii väliskui ka siseturul, ning see püsis kõrge kogu eelmise aasta vältel (vt joonis 3). Käesoleva aasta alguses tunnetatakse tagasilööki, mille üks põhjus võib olla tugev tootmissisendite hinnakasv, mida ettevõtjad ei saa alati toote- ja teenusehinda edasi kanda. Selle kohta saab lugeda täpsemalt ka hinnakonkurentsivõime osast. 9/213 5/214 1/215 9/215 5/216 1/217 9/217 5/218 1/219 9/219 5/22 1/221 9/221

Joonis 3. Eesti ettevõtjate hinnang konkurentsivõimele ettevõtete konkurentsivõime Eesti turul ettevõtete konkurentsivõime EL turul ettevõtte konkurentsivõime mujal välisturul 3 25 2 15 1 5-5 -1-15 -2 25 IV kv 26 II kv 26 IV kv 27 II kv 27 IV kv 28 II kv 28 IV kv 29 II kv 29 IV kv 21 II kv 21 IV kv 211 II kv 211 IV kv 212 II kv 212 IV kv 213 II kv 213 IV kv 214 II kv 214 IV kv 215 II kv 215 IV kv 216 II kv 216 IV kv 217 II kv 217 IV kv 218 II kv 218 IV kv 219 II kv 219 IV kv 22 II kv 22 IV kv 221 II kv 221 IV kv Allikas: Euroopa Komisjon. EESTI MAJANDUSE KONKURENTSIVÕIME NÄITAJAD Majanduse avatus ja ekspordi turuosa Vaatamata pandeemiakriisi põhjustatud turbulentsile üleilmses kaubanduses kujunes möödunud aasta Eesti ekspordiettevõtetele edukaks. Nõudlus püsis kogu aasta vältel kõrge ning vaatamata toorainete ja transpordi hinnakasvule, millele lisandusid tarneraskused, taastus kaupade ja teenuste eksport pärast kriisi kiiresti ning toetas majanduskasvu kogu aasta vältel. Eksporditud kaupade ja teenuste osakaal SKPs kasvas võrreldes 219. aastaga neli protsendipunkti ning ulatus 221. aasta esimese kolme kvartali keskmisena 77 protsendini SKPst. Euroopa riikide võrdluses oleme jätkuvalt esikümne piiril (vt joonis 4). Joonis 4. Kaupade ja teenuste ekspordi osakaal SKPs 219. ja 221. aastal (kolme kvartali põhjal) jooksevhindades 25% 219 221 III kv 2% 15% 1% 5% % Luksemburg Malta Allikas: Eurostat. Iirimaa Slovakkia Belgia Holland Sloveenia Ungari Leedu Eesti Küpros Tšehhi Bulgaaria Pikemaid arengusuundumusi jälgides näeme, et viimasel viiel aastal on nii kaupade kui ka teenuste ekspordi maht kasvanud kolmandiku võrra. Eesti ekspordiettevõtted on välisturgudel turuosa oluliselt kasvatanud. Kui enne kriisi järgis Eesti ekspordi kasv suhteliselt paindlikult kaubanduspartnerite nõudluse muutust, siis kahel viimasel aastal oleme suutnud eksporti märksa kiiremini kasvatada, kui seda oleks eeldanud nõudluse kasv (vt joonis 5). Läti Poola Taani Austria Horvaatia Saksamaa Rootsi Portugal Rumeenia Kreeka Soome Hispaania Itaalia Prantsusmaa 7

Joonis 5. Eesti väliskaubanduspartnerite nõudluse ja Eesti ekspordi muutus 221. a kolme kvartali põhjal (215=1) 135 Eesti kaubanduspartnerite nõudlus kokku (indeks 215=1) kaupade ja teenuste eksport kaupade eksport 13 125 12 115 11 15 1 95 215 216 217 218 219 22 221 Allikas: Eesti Pank. Eesti kaupade eksport hakkas pärast kriisi haripunkti 22. aasta II kvartalis ruttu taastuma. Vaatamata sellele, et 221. aasta pandeemialained tekitasid üleilmses kaubavahetuses turbulentsi ning tõid kaasa tõrkeid rahvusvahelistes tarnevõrgustikes, püsis maailmamajanduses nõudluse kasv tugev. Tänu sellele kasvas Eesti kaubaeksport eelmisel aastal laiapõhjaliselt. Suurenes kõigi peamiste kaubagruppide väljavedu ning kaupade eksport kasvas püsihinnas 1%. Eksporti lükkas tagant eeskätt tööstussektor, mis on olnud Eestis kriisile suhteliselt vastupidav ning kohanenud turuolukorra muutustega. Enim panustasid ekspordi kasvu mineraalsete toodete, puidu ja puidutoodete, masinate ja seadmete ning metallitoodete eksport. Nende nelja kaubagrupi osatähtsus kogu kaubaekspordis on ligi 6% (vt joonis 6). Viimasel aastal kasvas eriti mineraalsete toodete osakaal, kuid seal mängis rolli ka väga kiire hindade kasv. Joonis 6. Kaupade ja teenuste ekspordi muutus jooksevhinnas ja püsihinnas, (indeks, 215=1, 221. a kolme kvartali põhjal) 16 kaubaeksport jooksevhinnas kaubaeksport püsihinnas teenuste eksport jooksevhinnas teenuste eksport püsihinnas 15 14 8 13 12 11 1 215 216 217 218 219 22 221 Allikad: statistikaamet, Eesti Pank. Pandeemiaolukorra venimine ja järellainetused pärssisid märkimisväärselt teenuste rahvusvahelist kaubandust. Teenuste ekspordi maht kukkus kriisi tulemusena sisulisel viie aasta tagusele tasemele (vt joonis 7). Siiski oli valdkondi, mis kriisiolukorras kasvasid. Näiteks suurendas sotsiaalne distantseeritus nõudlust IKT-teenuste järele. Eelmise aasta vältel panustasidki teenuste ekspordi kavu peamiselt just IKT-teenuste ja muude äriteenuste valdkond. Aasta teises pooles taastus ka veoteenuste eksport, sest üldine nõudluse kasv suurendas kaupade liikumist. Endiselt on järjestike pandeemialainete tulemusel raskustes turismivaldkond, kuigi eelmise aasta lõpus hakkasid reisipiirangud leevenema ning turismiteenuste turg pisut elavnema.

Joonis 7. Kaubagruppide osakaal kaupade ekspordis 221. aastal masinad ja mehaanilised seadmed puit ja puidutooted mineraalsed tooted muud tööstustooted metallid ja metallitooted 3% 1% 3% 2% 3% 23% sõidukid, lennukid, laevad ja muud transpordivahendid keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude tooted valmistoidukaubad, joogid optilised, foto-, meditsiini jms seadmed 5% 7% 11% plastid ja plasttooted, kumm ja kummitooted elusloomad, loomsed tooted muud tooted 8% 8% 17% Allikas: statistikaamet. Teenuste väliskaubandus (jooksevhinnas) oli kriisis enim haavata saanud valdkond. Siiski on 221. aasta esimese kolme kvartali põhjal näha taastumist ning võrreldes 219. aasta sama ajaga on suudetud teenuste eksporti isegi kolmandiku võrra kasvatada. Struktuur on mõnevõrra muutunud: osakaalult on kasvanud telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste valdkond (4%) ning endiselt on olulised veoteenuste (28%) ja muude äriteenuste (17%) valdkond (vt joonis 8). Kui suurimad kasvajad olid enne kriisi reisijateveoga seotud tegevused ja ehitusteenused, siis just need valdkonnad kannatasid kriisi ajal enim ja näiteks reisiteenuste maht taastub väga visalt. Sotsiaalne distantseeritus ja digimajanduse jätkuv areng on andnud eeliseid IKT-teenuste ekspordi kasvuks ning nõudlus selle valdkonna teenuste järele on püsivalt kõrge. Joonis 8. Teenuste ekspordi struktuur 221. aasta esimese kolme kvartali põhjal 2% 2% 9 Allikas: Eesti Pank. telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused veoteenused muud äriteenused reisiteenused finantsteenused hooldus- ja remonditeenused töötlemisteenused ehitus isiku-, kultuuri- ja meelelahutusteenused intellektuaalomandi kasutustasud kindlustus- ja pensioniteenused mujal kajastamata valitsemissektori kaubad ja teenused Hinnakonkurentsivõime Hinnakonkurentsivõime hindamisel on vaatluse all rahvusvaheline konkurentsivõime hinnanäitajate põhjal. Ekspordi konkurentsivõime maailmaturul sõltub nii välistest kui ka sisemistest teguritest. Välised tegurid on vahetuskursid ning ekspordi- ja impordihinnad, mis on väikeriigile suuresti väljastpoolt ette antud, ehk teisisõnu on Eesti eksportijad valdavalt hinnajärgijad, mitte hinnaseadjad. Sisemised tegurid on kodumaised hinnad ja kulud, sh hindade ning palkade inflatsioon. Analüüsis käsitletakse kahte viimast aastat (22 221) koos, kuna tegemist on erakordsete aastatega, mida iseloomustas Covid-19 põhjustatud šokk. Majanduse jaoks oli tegu lühikese järsu langusega, 17% 7% 27% 4%

millele järgnes kiire taastumine. Kogu seda aega iseloomustab ekspordi ja impordi mahu ja hindade heitlikkus. Sealjuures kõikus maht rohkem kui hinnad (vt joonis 9 ja 1). Esmalt kahanes ekspordi ja impordi maht järsult 22. aasta II kvartalis. Sellele järgnes kiire taastumise koos edasise kiire arenguga: 219. aasta algusega võrreldes kasvas kaubaeksport 13% ja -import 23% (221. aasta III kvartali seisuga, püsivhinnas). Teenuste puhul oli kasv veelgi suurem, kuid seda pilti moonutab ITK-sektori teenuste import, mis on seotud ühe kindla rahvusvahelise kontserni tegutsemisega ja mida saab lugeda ühekordseks teguriks. Joonis 9. Ekspordi hinna- ja mahuindeksid (I kv 219 = 1) kaupade ekspordi hind, vasak telg kaupade ekspordi maht, parem telg teenuste ekspordi hind, vasak telg teenuste ekspordi maht, parem telg 1,1 1,5 1,,95,9,85,8,75,7 I II III IV I II III IV I II III 219 22 221 1,5 1,4 1,3 1,2 1,1 1,,9,8,7 Allikas: statistikaamet. Joonis 1. Impordi hinna- ja mahuindeksid (I kv 219 = 1) kaupade impordi hind, vasak telg kaupade impordi maht, parem telg teenuste impordi hind, vasak telg teenuste impordi maht, parem telg 1,1 1,5 1,,95,9,85 2,3 2,1 1,9 1,7 1,5 1,3 1,8,75,7 I II III IV I II III IV I II III Allikas: statistikaamet. 219 22 221 Covid-19 šokk avaldas mõju ka ekspordi- ja impordihindadele. 22. aasta kergelt deflatsiooniline keskkond läks 221. aastal üle kiirenevaks hinnatõusuks. SKP andmete järgi olid kaubaekspordi hinnad 219. aasta algusega võrreldes 221. aasta III kvartali seisuga kasvanud 16% ja impordi omad 12%. Kaubandustingimuste muutused Rahvusvaheliste hindade muutumist iseloomustab kaubandustingimuste areng. Kaubandustingimused (TOT) näitavad ekspordihindade suhet impordihindadesse. Kui see suhe on suurem kui 1, siis kaubandustingimused paranevad ja vastupidi. Teisisõnu, sel juhul saab ühe ühiku ekspordi eest rohkem importida ja vastupidi. 1,1,9,7

Eurostatist pärinevad andmed riikide kaubandustingimuste kohta kirjeldavad ekspordihindade suhet impordihindadesse 5aastase viitajaga. Joonisel 11 on esitatud kaubandustingimuste muutus (mitte väärtus) kaupade ja teenuste kohta kokku. Eurostat on korrigeerinud Eesti andmed kaupade kohta ülespoole alates 217. ja teenuste kohta allapoole alates 219. aastast. Selle tulemusel on kaupade TOT-muut nõrgalt positiivne ja teenustel süvenevalt negatiivne (kumulatiivne muut 218 22 on 8,4%). Kokkuvõttes ajavahemikul 217 22 kaubandustingimused, eriti teenuste omad, nõrgenesid. Ettevaatliku hinnangu järgi 221. aastal suuremaid muutusi ei toimunud. Joonis 11. Kaubandustingimuste muutus 217-22 (%) 1 217 218 219 22 8 6 4 2-2 Saksamaa Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Allikas: Eurostat. Eesti ekspordi turuosa on viimastel aastatel kasvanud, s.t kaupade turuosa on suurenenud 1,4%, teenuste turuosa kasv on kahanenud ja oli 22. aastal,3%, mis teeb kogukasvunumbriks +5,6%. Joonisel 12 on esitatud kaupade ja teenuste ekspordi globaalse turuosa muutused riikide ja aastate kaupa. On näha, et Eesti ekspordi turuosa on kasvanud vaatamata nõrgenevatele kaubandustingimustele (eriti teenuste puhul). Joonis 12. Ekspordi turuosa muutus 217-22 (%) 12 217 218 219 22 1 11 8 6 4 2-2 -4 Saksamaa Eesti Läti Leedu Soome Rootsi Allikas: Eurostat. Vahetuskursside muutuste mõju Lisaks rahvusvahelistele hindadele mõjutab hinnakonkurentsivõimet ka vahetuskursside muutus. Alates 215. aastast on nominaalne efektiivne vahetuskurss (NEER) kogu euroalal kallinenud (vt joonis 13). Eesti NEER on samas võrreldes ülejäänud euroalaga tõusnud märksa vähem (vt joonis 14). Seda tänu sellele, et Eesti kaupleb regionaalsetel turgudel, mida USA dollar mõjutab vähem kui euroala tervikuna.

Joonis 13. Eesti nominaalne efektiivne vahetuskurss (NEER) 1,6 1,4 1,2 1,,98,96,94,92 215 216 217 218 219 22 221 Allikas: Eesti Pank. Joonis 14. Eesti ja Euroala nominaalne efektiivne vahetuskurss (215=1) 1,15 NEER_ Eesti NEER_ euroala 1,1 1,5 1,,95,9 Allikas: Eesti Pank. 215 216 217 218 219 22 221 12 Eesti NEER oli 221. aastal kerges langustrendis ja jäi aasta kokkuvõttes pea muutmatuks. Eesti NEERi suhtelise stabiilsuse taga on lisaks eelpool mainitud USA dollari väiksemale mõjule GBP ning Põhjamaade valuutade (SEK NOK) tugevnemine, mida kompenseeris Kesk-Euroopa valuutade (PLN, HUF) ja Vene rubla nõrgenemine. Nominaalne vahetuskurss ei avaldanud 221. aastal Eesti konkurentsivõimele otsest tugevat mõju. Sisemaiste tegurite mõju Järgnevalt lisanduvad välismajanduse teguritele (välishinnad, vahetuskursid) sisemaised hinnad ja palgad. Joonistel 15 ja 16 on kujutatud reaalsed efektiivsed vahetuskursid ning nominaalsed tööjõuühikukulud. Reaalne efektiivne vahetuskurss (REER) võtab arvesse lisaks vahetuskursside liikumisele suhteliste hindade (tarbijahinnad või SKP deflaatorid) või suhteliste kulude (tööjõu ühikukulud) mõju. Läbipõimunud majandusruumis on reaalkursi kallinemist võimalik tõlgendada nii loomuliku hinnatasemete ühildumisena juhul kui koos hinnataseme tõusuga kaasneb kaupade ja teenuste ekspordi kvaliteedi tõus kui ka hinnakonkurentsivõime langusena. Arvestades Eesti suhteliselt kõrget hinnataset võrreldes otseste konkurentidega Kesk- ja Ida-Euroopas, on suhteliste hindade ja kulude kasv siiski pigem problemaatiline. Kahe viimase aasta areng on olnud positiivne stabiilsete reaalkursside mõttes, mida saab tõlgendada kui 215 219 toimunud hinnakonkurentsivõime alanemise peatumist. 221. aasta oli REERi muut tarbijahindade järgi +1%, SKP deflaatori järgi 1,2% ning tööjõu

ühikukulude järgi 3,2% Tööjõu ühikukulu (NULC) näitajaks on kasutatud Euroopa Komisjoni makro tasakaalustamatuse protsessi mõõdikut ehk NULC kasvu üle kolme aasta (221. aasta hinnang põhineb Eurostati andmetel esimese kolme kvartali kohta). Siin tuleb arvestada, et NULC kaldub kiiremini kasvama kriisi sisenedes ja kahanema sellest väljudes, sest tööjõukulud reageerivad kriisile aeglasemalt kui tootmismahud. Jooniselt 15 on näha, et tulemused on kulunäitajate järgi põhimõtteliselt samad kui reaalkursside järgi. 4 Joonis 15. Reaalne efektiivne vahetuskurss (24=1) 1,7 HCI tarbijahinnad HCI SKP deflaator HCI tööjõuühikukulu 1,6 1,5 1,4 1,3 1,2 1,1 1,9 3/24 12/24 9/25 6/26 3/27 12/27 9/28 6/29 3/21 12/21 9/211 6/212 3/213 12/213 9/214 6/215 3/216 12/216 9/217 6/218 3/219 12/219 9/22 6/221 Allikas: Eesti Pank. Joonis 16. Tööjõu ühikukulude muut kolme aasta jooksul 2 218 219 22 221 15 1 5 13-5 Allikas: Eurostat. Eesti Rootsi Saksamaa Läti Leedu Soome Hinnapõhine ja hinnaväline konkurentsivõime Eelnev analüüs näitas, et ajavahemik 22 221 oli hinnakonkurentsivõime mõttes stabiilne aeg, kus suurimateks muutusteks olid positiivsel poolel reaalkursi mõningane nõrgenemine (ULC järgi 2%) ja negatiivsel poolel teenuste kaubandustingimuste langus 8%. Sellise tulemuse korral ei saa ekspordi turuosa kasvu seletada hinnakonkurentsivõime kaudu, kuigi näitajate stabiilsus võis seda toetada. Järgnevalt on analüüsitud konkurentsivõime jaotus hinnapõhiseks ja hinnaväliseks. See tugineb metoodikale, mida on kasutatud konkurentsivõime ülevaadetes aastast 216 5. 4 Tähelepanuks! Andmeread lõpevad vahemikus juuli november 221 ja ei hõlma inflatsiooni jõulist taastumist 221. aasta lõpus. Seetõttu võib aastatel 22 221 aset leidnud hinnakonkurentsivõime stabiliseerumine olla ajutine. 5 https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/kvu/kvy216ee.pdf.

Metoodika põhineb kaupade ekspordi-impordi bilansi jaotamisel hinnapõhiseks ja hinnaväliseks. Välja jäetakse kütused, et vältida energiakaubanduse diskrimineerivat mõju riikide vahel. Algoritm tugineb ekspordi (X) ja impordi (M) jaotusele gruppidesse vastavalt nende ühikväärtusele (UVX ja UVM). Esmalt leitakse kaubagruppide kaupa ühikväärtused ehk ekspordi ja impordi maksumuse ja mahu suhted. Seejärel jagatakse kõikide kaubagruppide saldod nelja gruppi vastavalt sellele, kas kaubagrupi ekspordi ühikväärtus on kõrgem kui sama grupi impordi ühikväärtus ning kas selle kaubagrupi kaubandusbilansi saldo on positiivne või negatiivne (vt tabel 1). Tabel 1. Kaubagruppide jaotuspõhimõtted TB > TB < Kõrgem suhteline ekspordiväärtus (UVX > UVM) Tugev mitte-hinnakonkurentsivõime Hinnaväline + Hinnakonkurentsivõime defitsiit Hinnapõhine - Madalam suhteline ekspordiväärtus (UVX < UVM) Tugev hinnakonkurentsivõime Hinnapõhine + Struktuurne defitsiit Hinnaväline - Järgnevalt summeeritakse hinnapõhiste ja -väliste kaubagruppide saldod eraldi alamsummadeks, mis kokku annavad kaubabilansi hinnapõhise ja hinnavälise saldo ilma kütusteta. Selle metoodika järgi näitab konkurentsivõime muutumist väliskaubanduse üle- või puudujäägi dünaamika, kus puudujäägi kahanemine viitab hinnakonkurentsivõime paranemisele ja vastupidi. Lisaks koondvaatele (joonis 17) on lisatud ka seitsme suurima käibega (kokku üle 7% väliskaubanduse käibest) kaubagrupi hinnapõhise saldo areng 6 (joonis 18). Hinnavälise konkurentsivõime tõusu näitab kaubabilansi hinnavälise osa kasvav ülejääk samal ajal, kui üldbilanss on krooniliselt puudujäägis (vt joonis 17). See tähendab sellise ekspordi mahu kasvu, mille puhul ei konkureerita ainult hinnaga, vaid ka hinnaväliste omadustega, nagu kvaliteet, disain jpm, teisisõnu suurema lisandväärtusega (nt eelvalmistatud kokkupandavad puitmajad) toodete eksporti kõrgema tootlikkusega majandusharudes. Joonis 17. Kaubabilanss protsendina SKPst 5 hinnapõhine hinnaväline saldo -5 14-1 -15-2 24 25 Allikas: statistikaamet. 26 27 28 29 21 Kahel viimasel aastal on paranenud ka hinnapõhise kaubabilansi saldo (vt joonis 18) joon kokku koos polünomiaalse trendiga), 7 mis kinnitab üldjoontes eelpool käsitletud hinnakonkurentsivõime dünaamikat langust majandusbuumi ajal enne globaalset finantskriisi, seejärel finantskriisi järgset tõusu, siis nõrgenemist ning lõpuks paranemist. 6 Kõikide kaubagruppide puhul on esindatud nii hinnapõhine kui hinnaväline komponent. Seetõttu oli võimalik koostada analoogiline joonis ka hinnavälise kaubabilansi saldo kohta. 7 Joonisel 18 tähistab joon kokku seitsme kaubagrupi saldode summat, millest on võetud polünomiaalne trend. 211 212 213 214 215 216 217 218 219 22 221

Joonis 18. Hinnapõhine kaubabilanss (üheksa peagruppi, miljonites eurodes) 15 toit kemikaalid puit metallid masinad ja seadmed transpordivahendid muu kokku poly. (kokku) 1 5-5 -1-15 -2 Allikas: statistikaamet. Kokkuvõttes tõid viimase kahe aasta Covid-19 šoki tõttu ebastabiilsemaks muutunud majandusolud kaasa järsu majanduslanguse ja kiire taastumise. Hinna- ja kulukonkurentsivõime on jäänud suures plaanis muutumatuks ning hinnaväline konkurentsivõime on paranenud. Siinsed järeldused ei hõlma 221. aasta lõpus alanud kiiret hinnatõusu, mis ettevaates suurendab määramatust. Edasine sõltub Eesti ja partnerriikide hinna- ja kuluinflatsiooni jooksvatest erinevustest ja konkureerivate majanduste reaktsioonist. 24 25 26 27 28 29 21 211 212 213 214 215 216 217 218 219 22 221 15

II. PANDEEMIAST TINGITUD MUUTUSED RAHVUSVAHELISES KAUBANDUSES JA ÜLEILMSETES VÄÄRTUSAHELATES NING NENDE MÕJU EESTILE PANDEEMIA MÕJU RAHVUSVAHELISELE KAUBANDUSELE JA ÜLEILMSETELE VÄÄRTUSAHELATELE Pandeemia mõjutab rahvusvahelist kaubandust ja majandusaktiivsust mitmeti: otsene mõju tervisele ning sellega seotud käitumuslikud muutused, valitsuste kehtestatud viiruse leviku pidurdamise meetmete tagajärjed ning viiruse mõju kolmandatele riikidele. Pandeemia mõju on pretsedenditu, kuna viiruse eripära tõttu leidis võrdlemisi samaaegselt aset negatiivne šokk nii pakkumis- kui ka nõudluspoolel. Selle ning viiruse ebaühtlase leviku tõttu on ka muutused kaubavahetuses olnud riigiti väga erinevad. Rahvusvahelise kaubavahetuse arengud 22. 221. aastal 22. aastal langes nii kogutoodang kui ka kaubavahetus mitmes riigis rekordiliselt viimati leidis selline kahanemine aset pärast teist maailmasõda. Pandeemia leviku tõkestamisega seotud mitmesugused piirangud kaupade ning inimeste liikumisele mõjutasid üheaegselt tugevalt nii nõudlus- kui ka pakkumispoolt. Samal ajal oli rahvusvahelisel kaubavahetusel tähtis roll pandeemiaga võitlemisega seotud kaupade (nt isikukaitsevahendite, kirurgiliste maskide jms) hankimisel ning hiljem ka majanduse taastumisel. OECD andmetel kukkus rahvusvaheline kaubavahetus 22. aastal kokkuvõttes 8,5% (OECD, 221b). 221. aastal oli üleilmse kaubanduse kasv pandeemia uute tüvede leviku ning pakkumishäirete tõttu oodatust konarlikum. Samal ajal püsis nõudlus tugev. Maailmakaubanduse jõuline taastumine pärast majanduse taasavanemist 22. aasta keskel hakkas 221. aastal aeglustuma ning pärast märtsi tippu, kui globaalne kaubavahetus jõudis pandeemiaeelsele tasemele, on kaubavahetuse kasvutempo valdavalt pidurdunud (ECB, 221c). Kui aasta alguse poole oli Hiina kaubavahetuse ning eriti ekspordi kasv teiste suuremate riikide omast märkimisväärselt kiirem, siis II kvartalist pöördus Hiina kaubandus langusesse kahanes nii import kui ka eksport. Peamiselt selle tulemusel pöördus kaubanduse kasvutempo 8 Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo (CPB) andmete järgi juulis ka esimest korda pärast esialgsest Covidi-šokist taastumist negatiivseks. III kvartalis kukkus rahvusvaheline kaubavahetus kokkuvõttes kvartalivõrdluses 1,1%, kusjuures Hiina import ja eksport alanesid vastavalt 7,3% ja 2,3%. Samas oktoobris ja novembris kaubavahetus arenenud riikide impordi ja ekspordi kiire kasvu toel taas kasvas (vt joonis 19) (CPB, 222). Joonis 19. Rahvusvahelise kaubavahetuse ning maailmamajanduse SKP aastakasv (%) rahvusvaheline kaubavahetus SKP kasv (OECD riigid) SKP kasv (maailmamajandus) 25 2 15 1 5-5 -1-15 -2 21 23 25 27 29 211 213 215 217 219 221 Allikad: Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo (CPB), OECD, Maailmapank. 16 8 Kolme kuu kasv kaubanduses vs sellele eelneva kolme kuu kasv.

Kahaneva kaubavahetuse mõju maailmakaubandusele kergendab mõnevõrra teenusekaubanduse kasv, mis kogus pärast rahvusvaheliste reisipiirangute leevendamist 221. aasta teises pooles üha hoogu. Piirangute lõdvenedes kasvasid kiiresti nii transporditeenused kui ka rahvusvahelised lennuteenused. Samas püsib teenusekaubandus jätkuvalt alla pandeemiaeelse taseme (ECB, 221c). Kuigi rahvusvahelise kaubavahetuse suhteline kukkumine oli 22. aastal kogutoodanguga võrreldes väiksem kui üleilmse finantskriisi (GFC) ajal, polnud see nii palju seotud kaubavahetuse üldise pehmema langusega, vaid peegeldas pigem viirusekriisi eripära ja sellest tuleneva mõju heterogeensust nii kaupade, teenuste kui ka riikide lõikes. OECD andmetel oli 22. aastal kaubavahetuse kategooriate lõikes toimunud muutuste erisugusus viimase 2 aasta suurim. Näiteks kukkus OECD riikides teenuste eksport kaupadega võrreldes enam kui kaks korda rohkem (16,7% vs 8,2%). Kokkuvõttes olid pandeemia poolt 22. aastal põhjustatud muutused kaubandusstruktuuris suurusjärgult sarnased muutustega, mida tavaliselt nähakse viie aasta jooksul (OECD, 221b). Kogutoodang langes 22. aastal finantskriisi aegse ajaga võrreldes rohkem kui kaubavahetus, kuna pandeemia tõttu enam kannatada saanud teenused moodustavad SKPst suurema osa kui rahvusvahelisest kaubavahetusest. Pandeemia mõju eripärad ning muutused rahvusvahelises kaubanduses suuremate piirkondade kaupa Algse languse ja sellele järgneva taastumise kaubavahetuses dikteeris pandeemia geograafiline levik ning selle tõkestamise meetmete rangus ja ajastus. Nii 22. kui ka 221. aastal toimunud muutused kaubavahetuses olid seetõttu geograafiliselt vähem sünkroniseeritud kui GFC ajal. 22. aasta juulis oli Hiina koondeksport aastavõrdluses juba kasvamas, samal ajal kui Jaapani eksport taastus alles 22. aasta novembris ning euroala ja USA näitajad olid endiselt negatiivsed veel ka 221. aasta alguses (OECD, 221b). Üldiselt on kaubavahetuse regionaalne kasv olnud kriisieelse ajaga võrreldes riigiti tunduvalt kõikuvam ning Aasia eksport ja import kasvavad teiste riikide omast kiiremini (vt joonis 2 ja 21). 17 Suurematest riikidest kasvas 22. aastal eksport vaid Hiinas, seda peamiselt karantiini, isolatsiooni ja liikumispiirangutega seotud kaupade ekspordiedu toel. Eeskätt suurenes kaubavahetus elektri-, elektroonikamasinate ja -seadmete sektoris, mis sisaldab mh arvuteid ja muid kodukontoris vajaminevaid kaupu, mille järele nõudlus kiiresti kasvas. Selles sektoris, mis oli 4,6% suuruse ekspordi kasvuga üks silmapaistvamaid võitjaid 22. aastal, oli enne pandeemiat Hiina arvel ligi 29% maailma ekspordist ning Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna arvel 39% (OECD, 221b). Pandeemia mõjul langes kõige enam mootorsõidukite ja nende osade, tööstusmasinate ja õhusõidukite kaubavahetus, mis rõhus ekspordile eelkõige Euroopast, Põhja-Ameerikast ja Jaapanist. Lisaks langes 22. aastal märkimisväärselt energiatoodete rahvusvaheline kaubavahetus, mida tõmbas allapoole eelkõige väike nõudlus, aga ka alanevad hinnad. Selle tulemusel kukkus OECD andmetel suurimate energiatoodete eksportijate, nagu Kanada ja Venemaa, eksport vastavalt 29,8% ja 36% (OECD, 221a). Joonis 2. Ekspordi mahuindeksid suuremate piirkondade lõikes (21=1) 19 17 15 13 11 9 7 kogu maailm euroala USA ÜK Jaapan Hiina arenev Aasia (v.a Hiina) Ida-Euroopa/SRÜ 5 27 29 211 213 215 217 219 221 Allikas: Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo (CPB).

Joonis 21. Impordi mahuindeksid suuremate piirkondade lõikes (21=1) 19 kogu maailm euroala USA ÜK Jaapan Hiina arenev Aasia (v.a Hiina) Ida-Euroopa/SRÜ 17 15 13 11 9 7 5 27 29 211 213 215 217 219 221 Allikas: Hollandi majanduspoliitika analüüsi büroo (CPB). Kui GFC ajal euroalal ja USAs eksporditavate kaupade osakaal tõusis ning Hiinas langes, siis 22. aastal leidis aset vastupidine USAs ja Euroopas eksporditavate kaupade osakaal langes, samal ajal kui Hiina osakaal kasvas. Hiina eksportis 22. aastal Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) andmete järgi maailma koguekspordist 13%. 219. aastal oli see näitaja 12% (WTO, 221). Ekspordikasv teistes arenevates riikides oli samuti teistsuguse profiiliga. Arenev Aasia (v.a Hiina) koges aasta esimeses pooles järsku ekspordilangust, millele järgnes aasta teises pooles teiste arenevate riikidega võrreldes kiirem taastumine. Aasta kokkuvõttes jäi selle piirkonna panus kaupade eksporti suuresti muutumatuks (OECD, 221b). 18 Muutuseid riikide ekspordis ja impordis peegeldab väliskaubanduse bilanss. GFC ajal kahanes kõigi suuremate kaubandusriikide eksport ja import ning valitses selge tendents tasakaalustumise suunas. Hiina, kõige suurema kaupade ülejäägiga riigi enne finantskriisi, kaubandusbilanss kehvenes, samal ajal kui USA, suurima defitsiidiga riigi, bilanss paranes. OECD kaubanduspoliitika ülevaates on aga viidatud sellele, et 22. aastal leidsid osades piirkondades aset vastupidised arengusuunad ning kaubavahetuse tasakaalustamatus hoopis suurenes. Näiteks Hiina tõstis OECD andmete järgi oma kaupade ekspordi taset umbes 92 miljardi dollari võrra, samal ajal kui import kukkus 13 miljardit, mis tähendab, et ka kaubanduse ülejääk kasvas ligikaudu 15 miljardi dollari võrra. Lisaks jätkas ülejääk kasvamist suurima kaubandusülejäägiga riikide hulgast Iirimaal, Hollandis ja Koreas. Ka USAs said teoks GFCga võrreldes teistpidi suundumused ja 22. aastal nende kaubandusdefitsiit kasvas (OECD, 221b). Euroala riikide jooksevkonto saldod muutusid 22. aastal ebaühtlaselt. Riikides, mis sõltuvad suurel määral turismist, halvenes kaupade konto saldo reisiteenuste ekspordi järsu vähenemise tõttu märkimisväärselt. Näiteks alanes Hispaanias EKP andmete järgi jooksevkonto saldo 2,1%lt,7%le SKPst, Portugalis,4%lt 1,2%le SKPst ja Kreekas 1,5%lt 6,7%le SKPst. Seevastu Iirimaal jooksevkonto saldo märgatavalt paranes, seda eelkõige rahvusvaheliste suurettevõtete tegevuse toel. Kokkuvõttes oli euroala jooksevkonto nominaalne ülejääk 22. aastal võrreldes 219. aastaga üle 1% väiksem ning kaubavahetuse ülejääk suurenes 17 miljardi euro võrra ehk euroala ekspordilanguse kaalus üles veelgi tugevam impordilangus (ECB, 221a). Muutused globaalsetes väärtusahelates Pandeemia on proovile pannud ka globaalsete väärtusahelate (GVC) vastupidavuse, muutnud mõtlemist üleilmastumise kohta ja tõstatanud debati GVC tähtsuse ja regionaliseerumise, sh tootmise päritoluriiki tagasi ja kaugematest piirkondadest lähiriikidesse toomise (reshoring ja nearshoring) teemadel. Ühest küljest on praegustes tingimustes kaubandusstrateegiate ümbervaatamine kas siis pakkumisahelate lühendamise, tõhustamise või tarbijaläheduse suurendamise eesmärgil loogiline.

Samas leitakse, et selline käitumine suures ulatuses oleks majanduse ratsionaalse toimimise vastane. Maailmapanga rahvusvaheliste ettevõtete (MNC) küsitluse järgi olid Covidi tulemusel vastavalt 37% ja 18% vastanutest mitmekesistanud oma hanke- ning tootmisbaase, kuid ainult suhteliselt väike osa (14%) plaanis üle minna lühikestele ahelatele või lokaliseeritud tootmisele. Põhjus on, et see ei pruugi olla alati šokkidele vastupidavam, kuna nt üleilmse pandeemia puhul on pea kõik majandused, kuigi erineval määral, mõjutatud nii pakkumis- kui ka nõudlusšokkidest. Lisaks õõnestavad nakatumishirm ning valitsuse piirangud enim just tööjõumahukaid teenuseid, mille GVCd on kõige lühemad (World Bank Group, 221a). Kuigi pakkumishäired on viinud aruteluni reshoring u või väärtusahelate lühendamise kohta, siis OECD andmete järgi jätkasid impordikaupade läbitud vahemaad 22. aastal kasvamist ning keskmine vahemaa oli pikim alates 21. aastast. Imporditoodete läbitud teekonna pikenemine peegeldab peamiselt Hiina ja teiste Aasia riikide pakkumispoolsete lõhede täitmist, mis tulenesid piirangutest ning nõudluse muutusest teistes regioonides. Kuigi mõned riigid tõesti importisid 22. aastal rohkem lähinaabritelt (nt Ida-Aasia ja Vaikse ookeani piirkond), importisid kõik rohkem Hiinast, mis tähendab, et mitmed piirkonnad vedasid kaupu sisse kaugemalt kui tavaliselt. Kuigi mõned rahvusvahelised pakkumisahelad sattusid juba pandeemia alguses pinge alla, näitavad andmed ka seda, et pakkumisahelad aitasid kaasa majandusaktiivsuse taastumisele, eriti kui pandeemia alguses olid muutused osade toodete nõudluses ja pakkumises väga järsud ning nendega kohanemine keeruline (OECD, 221b). Sellele viitab ka tõsiasi, et GVC-kaubandus taastus 22. aasta teises pooles kiiresti ning riikide osalus GVCdes tõusis, peegeldades osaliselt seda, et pandeemia ajal vähenes GVCdega seotud kaubandus vähem kui lõppkaupade kaubavahetus (ECB, 222). EKP andmetel jätkas vahetarbekaupade kaubavahetus ning riikide osalus GVCdes mõõdukat kasvu ka 221. aasta esimeses pooles. Globaalsete väärtusahelate roll kaubavahetuses Globaalsetes väärtusahelates mängivad suurimat rolli Hiina, EL ja USA, kes moodustavad umbes 6% maailma väärtusahelate kaubandusest. See tähendab, et tehaste sulgemine nendes piirkondades mõjutab läbi GVCde kõige rohkem aktiivsust ka kolmandates riikides, kellel otsest kaubandussuhet Hiina, ELi ja USAga ei ole. EKP hinnangul võimendasid GVCdega seotud ülekandumised pandeemia ajal langust nii impordis kui ka ekspordis maailma majanduse jaoks ligikaudu 25% võrra. Lisaks on leitud, et riigid, mis paiknevad väärtusahelas vaadeldavast riigist ülavoogu (upstream) 9, saavad peamiselt vahetarbekaupade ekspordi suurema osakaalu tõttu tugevama löögi 1. Näiteks oli langus Hiina nõudluses 22. aasta alguses peamiselt kantud Hiina kaubanduspartnerite poolt Aasia väärtusahelates, kus eksport langes keskmiselt 3,8% rohkem allavoogu (downstream) partneritega võrreldes (ECB, 222). Samas näidatakse, et kuigi osalemine GVCdes tõstis eksportijate haavatavust välismaiste šokkide suhtes, siis kodumaiste šokkide vastu kaitse hoopis tõusis. See tähendab, et väärtusahelate regionaliseerimine ei pruugi olla viis, kuidas pakkumise vastupidavust parandada (World Bank Group, 221b). Euroopa Liit on tugevalt integreeritud üleilmsetesse pakkumisahelatesse ja on ühtlasi suurim tööstuskaupade toormaterjalide, osade ja komponentide importija nii Aafrikast kui ka Aasiast. GVCdesse rohkem integreeritud piirkondi on ka enam mõjutanud materjali ja varustuse puudujääk. Seda väljendab ka ostujuhtide pakkumise tarneaegade indeks (PMI suppliers delivery times), mille järgi mõjutavad pakkumishäired euroala rohkem kui teisi suuremaid piirkondi (ECB, 221b). 9 Ülavoog ehk upstream ahela liikmed, kes jäävad vaadeldavast lülist tarnijate poole ehk riigid, kes tegelevad peamiselt toormaterjalide hankimise ja vahekomponentide tootmisega. Allavoog ehk downstream liikmed, kes jäävad vaadeldavast lülist tarbija poole ehk riigid, kes keskenduvad toodete ümbertöötlemisele, kokkupanemisele, müümisele ning levitamisele. 19 1 Täpsemalt uuriti Hiina väärtusahelat ning seda, millised riigid olid Hiina tootmise sulgemisest jaanuar-veebruar 22 kõige enam mõjutatud.

Viited CPB. (222). World Trade Monitor November 221. https://www.cpb.nl/en/world-trade-monitornovember-221 ECB. (221a). Economic Bulletin Issue 4, 221. https://www.ecb.europa.eu/pub/economic-bulletin/ html/eb2214.en.html ECB. (221b). Economic Bulletin Issue 6, 221. https://www.ecb.europa.eu/pub/economic-bulletin/ html/eb2216.en.html ECB. (221c). Economic Bulletin Issue 8, 221. https://www.ecb.europa.eu/pub/economic-bulletin/ html/eb2218.en.html ECB. (222). Global value chains: measurement, trends and drivers. Occasional Paper Series(289). doi:1.2866/33149 OECD. (221a). International Trade in 22: a look back and a look ahead. International Trade Pulse - March 221. OECD. (221b). The impact of COVID-19 on directions and structure of international trade. OECD Trade Policy Papers(252). doi:https://doi.org/1.1787/b8eaafe-en World Bank Group. (221a). Global Value Chains in the Time of COVID-19 (Coronavirus). doi:https:// doi.org/1.1596/978-1-4648-1683-3_ch5 World Bank Group. (221b). Pandemic Trade: Covid-19, Remote Work and Global Value Chains. Policy Research Working Paper (958). WTO. (221). World Trade Statistical Review 221. 2

COVID-19 KRIISI TAGAJÄRJED EESTI POSITSIOONILE ÜLEILMSETES VÄÄRTUSAHELATES Väikese avatud majandusega Eesti on väliste majandusšokkide suhtes väga haavatav. Eesti on Huo jt (22) hinnangul 29 riigi valimis välisšokkide suhtes kõige tundlikum. Kvantitatiivselt väljendatuna on majanduskasvu 1% langus välismaal seotud,6% langusega riigisiseselt. Kõik Balti riigid on välisšokkidest äärmiselt mõjutatavad: Eestil on tihedalt kannul Leedu ja Läti. Üldiselt on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Iirimaa ja Belgia, kes on kõik tihedalt lõimunud üleilmsetesse väärtusahelatesse, globaalsete šokkide suhtes väga tundlikud. Huo jt näitavad, et suurem osa riikidevahelisest sõltuvusest tuleneb majandustsüklite korrelatsioonist, aga ka üleilmsete väärtusahelate kaudu toimivatel tootmisvõrgustikel on oluline roll šokkide levikus, moodustades riikidevahelisest sõltuvusest kuni veerandi. Seega on üleilmne šokk Covid-19 pandeemia näol avaldanud sünkroonset negatiivset mõju kõigile riikidele, kuid eelkõige nendele, mis on tihedalt lõimunud üleilmsetesse väärtusahelatesse. Covid-19 levik on toonud kaasa akadeemilise ja poliitilise arutelu selle üle, kas pandeemia toob rahvusvaheliselt sisse ostetud majandustegevuse tagasi arenenud riikidesse või mitte. Peamine argument täieliku või osalise ümberpaigutumise poolt on liigne sõltuvus Hiinast pärit vahesisenditest (Javorcik, 22a, b). Arenenud suurriigid sõltuvad oma kõrgtehnoloogiliste kaupade tootmisel suurel määral Hiina vahesisenditest: koguni veerand pärineb Hiinast (Javorcik, 22a, b). Esimesed Covid-19 levikust tingitud liikumispiirangud Hiinas näitasid, et ilma nende vahesisenditeta on tootmine häiritud paljudes asukohtades üle kogu maailma. Rahvusvahelised ettevõtted hakkasid otsima võimalusi tarneahelate vastupidavuse tõhustamiseks, püüdes lisaks Hiinale leida täiendavaid tarnijaid neid nimetatakse Hiina + 1 hankemudeliks (Javorcik, 22b). Javorcik toob välja, et kuna üleilmsete väärtusahelate ümberkujundamine on kulukas, võtab muudatuste elluviimine aega tõenäoliselt aastaid. Ta usub siiski, et üleilmsete väärtusahelate ümberkorraldamisest saavad eelkõige kasu Kesk- ja Ida-Euroopa. Hiinaga võrreldes on Kesk- ja Ida-Euroopa riikidel suhteline eelis paljude toodete puhul, mida Saksamaa Hiinast impordib, ning nad on juba pikka aega üleilmsetes väärtusahelates osalenud. 21 Paljud autorid väidavad siiski, et üleilmsete väärtusahelate eeldatav ümberkorraldamine ei ole realiseerunud, vähemalt mitte märkimisväärses mahus (Di Stefano, 221). Näiteks Rootsi ja Itaalia rahvusvaheliste ettevõtete uuringus ei ole teatatud kavatsusest oma tootmist kodumaale ümber paigutada üksnes 2% rahvusvahelistest ettevõtetest plaanis 22. aasta lõpuks tootmise koju tagasi tuua. Di Stefano (221) sõnul seisneb peamine põhjus, miks tagasitoomist ei ole toimunud, ettevõtetevaheliste suhete jäikuses. Uuele turule eksportimine ja tootmise ümberpaigutamine toob kaasa pöördumatud kulud ja ettevõtted reageerivad eeldatavalt ajutistele šokkidele intensiivse, mitte ekstensiivse marginaali kohaldamisega. Intensiivse marginaali all mõeldakse siin olemasolevatel turgudel tootmise suurendamist ning ekstensiivse marginaali all uutele turgudele sisenemist. Olulised korrigeerivad marginaalid üleilmsete väärtusahelate katkemise puhul on suuremate varude kogumine ja tarnijate arvu suurendamine. Mõned majandusteadlased (nt Miroudot, 22) eeldasid juba Covid-19 kriisi alguses, et märkimisväärset ümberpaigutamist see kaasa ei too. Bonadio jt (221) on ühed esimesed, kes määratlevad arvuliselt tarnijate mitmekesistamise tähtsust Covid-19 kriisi ajal. Nad näitavad, et tootmise denatsionaliseerimine, st välismaistest tarnijatest sõltuvuse vähendamine, ei aita vältida šokkide ülekandumist tarnijatelt. Renatsionaliseerimine tähendab seda, et välismaistest šokkidest sõltumise asemel muutuvad riigid haavatavamaks riigisiseste šokkide suhtes, ja renatsionaliseerimine on kasulik üksnes siis, kui riiklikud piirangud on väiksemad kui teistes riikides. Kas Eesti on pärast Covid-19 pandeemia puhkemist üleilmsete väärtusahelatega rohkem lõimunud? Meie siinses ülevaates vaatleme esimesi kirjeldavaid andmeid selle kohta, kuidas Covid-19 šokk on mõjutanud Eesti osalemist üleilmsetes väärtusahelates. Eespool esitatud argumendid osutavad sellele, et Eestis, nagu ka teistes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, oleks pärast Covid-19 kriisi puhkemist pidanud välismaiste otseinvesteeringute sissevool suurenema ja tarneahelad lühenema. Joonis 22 näitab, et välismaiste otseinvesteeringute sissevool Eestisse on alates 22. aastast

tõepoolest suurenenud, nagu ka keskmiselt Kesk- ja Ida-Euroopa riikides. Samas andmed ei näita, et välismaiste otseinvesteeringute sissevool Lääne-Euroopasse oleks suurenenud. See toetab Javorciki (22a, b) väiteid, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid võivad Covid-19 šoki tõttu eeldada välismaiste otseinvesteeringute suuremat sissevoolu. Joonis 22. Välismaiste otseinvesteeringute sissevool (%SKPSt) 212 III kv 221 17 Lääne-Euroopa Kesk- ja Ida-Euroopa Eesti 15 13 11 9 7 5 3 1-1 -3 212-213 214-215 216-17 218-19 22-21 Märkus. Joonisel on esitatud kõigi ELi riikide, v.a Küprose, Luksemburgi ja Malta, kahe aasta keskmised kvartaliandmed. Allikas: Eurostati seeria TIPSBP51 custom_1982132. Välismaiste otseinvesteeringute sissevool Kesk- ja Ida-Euroopasse on aastatel 22 221 olnud riigiti erinev. Enim on otseinvesteeringuid tehtud Ungarisse ja Eestisse ning võrreldes varasemate aastatega ka teistesse Balti riikidesse ja Poolasse. Ülejäänud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse on investeeringud kas vähenenud või jäänud pandeemiaeelsele tasemele (Eurostat series TIPSBP51). Otseinvesteeringute sissevool langes 22. aastal järsult: üleilmselt langes see 35% ning Euroopas koguni 8% (World Investment Report 221). Seega on Kesk- ja Ida-Euroopa piirkond selgelt tõstnud oma tähtsust otseinvesteeringute sihtriigina. Maailmas oli 22. aastal vähe piirkondi, kuhu tehtud otseinvesteeringud ei kahanenud arenev Aasia (World Investment Report 221) ning Kesk- ja Ida-Euroopa (Eurostat series TIPSBP51). See kirjeldav statistika näitab, et Kesk- ja Ida-Euroopa on pärast pandeemiat enam integreeritud üleilmsetesse väärtusahelatesse ja olnud osa hargmaiste ettevõtete väärtusahelate vastupidavuse parandamise strateegias. 22 Välisinvesteeringute kasvu Eestisse on aastatel 22 221 suuresti mõjutanud ühe ettevõtte, Volkswagen grupi, investeeringud. Oleme kasutanud Eesti Panga mikroandmeid otseinvesteeringute seisu kohta, et mõista, milline oli Eesti otseinvesteeringute dünaamika ilma selle suure investeeringuta. Otseinvesteeringute maht Eestis kasvas 219. aasta IV kvartalist kuni 22. aasta IV kvartalini 12% ja 219. aasta IV kvartalist kuni 221. aasta III kvartalini 4%. Otseinvesteeringute seis oli tõusujoones ka pärast Volkswageni investeeringu väljajätmist: 219. aasta IV kvartalist kuni 22. aasta IV kvartalini oli kasv 5% ja 219. aasta IV kvartalist 221. aasta III kvartalini 18%. Otseinvesteeringute kasv oleks olnud selle suure investeeringuta umbes kaks korda väiksem, aga siiski positiivne. See viitab Eesti suuremale tähtsusele otseinvesteeringute sihtriigina Covid-19 kriisi aastatel. Kui eeldada, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid pakuvad Hiinast pärit impordile sobivat asendust, peaks seda täheldama ka kaubavoogudes. Eesti ettevõtted suurendasid oma turuosa maailmaekspordis 22. aastal,9%lt,1%le tänu kaubaekspordi kasvule, mis oli muidu alates 211. aastast peatunud (Eurostati seeria TIPSEX2). Joonis 23 näitab, et alates 22. aasta algusest on kaubaeksport jõudsalt hoogustunud. Kasv on võrreldav 29. aasta majandussurutise järgse tasemega, samas kui kaubanduse kokkukuivamine oli Covid-19 kriisi ajal palju leebem kui eelmise majandussurutise korral. Lisaks uurime, kas ekspordikasvu põhjustasid suurem maht või kõrgemad hinnad. Ühikuväärtusi saab luua iga ettevõtte ja sihtkoha vahelise kaubavoo kohta. Joonis 24 näitab ekspordimahu kasvu ja ühikuväärtuste kasvu (väärtus mahu kohta). Kuigi saame siin näidata üksnes mediaanväärtust, ettevõtte