Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik- Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamine

Versioon 12.02.2020 /// Töö nr 19003422 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik- Tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise programm Töö nr 19003422 Tartu 2019-2020 Juhan Ruut Juhtekspert, KMH litsents KMH 0155 Martin Ruul Projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 hendrikson@hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Sisukord SISSEJUHATUS... 5 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT... 6 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS... 7 2.1 Kavandatav tegevus...7 2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused...7 2.2.1 Tallinna lennujaama territooriumist möödumise alternatiivid...8 3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS... 9 3.1 Asustus ja maakasutus...9 3.2 Pinnas ja vesi...9 3.3 Keskkonnatervis (sh müra, välisõhu kvaliteet)... 13 3.4 Loodusväärtused... 14 3.5 Kultuuriväärtused... 15 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA... 19 4.1 Harju maakonna arengustrateegia 2035+... 19 4.2 Harju maakonnaplaneering 2030+... 19 4.3 Tallinna üldplaneering... 19 4.4 Rae valla kehtiv üldplaneering... 20 4.5 Koostatav Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering... 20 4.6 Rail Baltic Harju maakonnaplaneering... 21 4.7 Detailplaneeringud... 21 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID... 24 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD... 27 6.1 Hindamismetoodika... 27 6.2 Uuringud... 28 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS JA AJAKAVA... 31 8 ANDMED ARENDAJA, JUHTEKSPERDI JA EKSPERTRÜHMA KOHTA... 33 9 KAASAMINE... 34 9.1 Kaasamise kava... 34 9.2 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine... 36 9.3 Avalikustamine ja avalik arutelu... 45 9.4 Keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamine... 45 LISAD... 46 Lisa 1. Laekunud seisukohad... 47

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 5 SISSEJUHATUS Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojektiga kavandatakse uue tee projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid. Tegemist on üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga teega, mistõttu on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) 6 lg 1 p 14 kohaselt projekti koostamisel vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamine algatati Maanteeameti keskkonna talituse juhataja 28.10.2019 otsusega nr 15-7/19/415. Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) programmiga pannakse paika tegevuskava, mille alusel viikse läbi KMH protsess ja koostatakse KMH aruanne. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva olulise keskkonnamõju kohta ning sobivaima lahendusvariandi valikuks, eesmärgiga vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Mõjude hindaja on Hendrikson & Ko OÜ (juhtekspert Juhan Ruut, litsentsi nr KMH 0155).

6 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA ASUKOHT Projektiga nähakse ette uue 2+2 sõidurajaga riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid ning kulgeks Tallinn - Rapla - Türi tugimaanteest nr 15 kuni Tallinn-Narva põhimaanteeni nr 1 (joonis 1.1). Projekti eesmärgiks on Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimine, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid, vähendaks liiklust Tallinna linnas, jagades liiklust ennetavalt eri suundades, muudaks Tartu mnt linna sisenemise ohutumaks, annaks alternatiivi Tallinna linna sisenemisel suurõnnetuse korral ja võimaldades Rae valla põhjapoolsetel elanikel suunduda Tallinnasse alternatiivteid mööda. Joonis 1.1 Kavandatava Tallinna väikese ringtee asukoht. Aluskaart: Maa-amet november 2019 www.hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 7 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1 Kavandatav tegevus Projektiga nähakse ette Tallinna väikese ringtee uue tee projekteerimist, mis ühendaks Tallinna linna ja Rae valla haldusüksuseid ning kulgeks Tallinn - Rapla - Türi tugimaanteest nr 15 kuni Tallinn-Narva põhimaanteeni nr 1 (joonis 1.1). Projekteeritav tee on terves ulatuses 2+2 sõidurajaga, mille kõrvale rajatakse jalg-ja jalgrattateed ning vajalikud kogujateed ja muud vajalikud rajatised (nt bussipeatused, valgustus, sademevee käitlus, pargi ja reisi parklad, jalakäijate tunnelid, jne), mille vajadus selgub projekteerimise käigus, näiteks liiklusuuringu tulemuste põhjal. Tartu maantee viadukt (Peetri liiklussõlm) kavandatakse arvestusega, et selle alla mahuks trammitee ning Tallinn-Rapla-Türi maantee ristmiku lahendusel arvestatakse Tallinn-Rapla-Türi maantee perspektiivse 2+2 lahendusega. Vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele tuleb projekteerimisel arvestatakse järgmiste parameetritega: Projekteerimise lähtetase rahuldav; Sõiduradade arv 4 (2+2); Sõiduraja laius 3,50 m; Jalg- ja jalgrattateede ristlõige 2,5 m põhjendatud juhtudel 3 m; Sõidutee tunneli laius Täpsustatakse projekteerimise käigus; Lennuvälja läbiva jalg- ja jalgrattateede tunneli laius min 4 m; Jalg- ja jalgrattateede tunnel min 3,5 m; Trammitee laius täpsustada Tallinna Transpordiametiga; Tallinna linna piiresse jäävatel teede osadel valida parameetrid vastavalt 50km/h; Kogu trassil valida parameetrid lähtuvalt projektkiirusest 80 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam); Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale; Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. 2.2 Reaalsed alternatiivsed võimalused Tallinna ringtee vajalikkust ning perspektiivset asukohta on käsitletud Harju maakonnaplaneeringus 2030+ 1, Rae valla kehtivas üldplaneeringus 2 ning koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu 3 raames läbi viidud Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuringu 4 autoliikluse analüüsis (vt ptk 4). Käesoleva projekti tasandi KMH-s keskendutakse reaalsete tehniliste ning asukohapõhiste lokaalse tasandi alternatiivide keskkonnamõjude võrdlemisele (täpsem võrdlemise metoodika on kirjeldatud peatükis 7.1). Tee asukoha alternatiivide valik on võrdlemisi piiratud, kuna Järveküla ja Peetri küla piirkonnad on 1 Kehtestatud riigihalduse ministeri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. 2 Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. 3 Algatatud Rae Vallavolikogu 2016. aasta 15.november otsusega nr 171. 4 Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuring. Hendrikson & Ko töö nr 2926/17, Rae -Tartu-Tallinn 2017-2018

8 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm tihedalt asustatud ning Harju maakonnaplaneeringu ning Rae valla üldplaneeringu perspektiivsele trassikoridorile (millega projektiga kavandatava tee asukoht ühtib) mõistlikud alternatiivid selles piirkonnas puuduvad. Asukoha alternatiivina võrreldakse KMH käigus Tallinna lennujaamast möödumist (täpsemalt kirjeldatud ptk 2.2.1). Lisaks käsitletakse vajadusel projekti käigus väljatöötatud ning kaalumisel olevaid tehnilisi alternatiive (nt Rae rabas mass-stabiliseerimine, pinnasevaiadel tee rajamine või turba välja kaevamine). Võrdluse eesmärgiks on anda otsuse tegemiseks teavet erinevate alternatiivide elluviimisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta. Juhul, kui projekti käigus erinevaid tehnilisi lahendusi välja ei töötata ega kaaluta, ei ole KMH raames neid võimalik ning mõistlik kunstlikult juurde tekitada. 2.2.1 Tallinna lennujaama territooriumist möödumise alternatiivid Vastavalt hanke lähteülesandele tuleb projekteerijal koostada kaks versiooni lennuvälja territooriumi ületamiseks koos trassivariantide võrdlusega, et tellija saaks valida parima variandi, millele koostatakse eelprojekt: Sõidutee tunneli lahendus lennuvälja alt (roheline joon joonisel 1.1). Sõidusuunad projekteerida eraldi tunnelitesse. Näha ette jalg- ja jalgrattatee tunnel läbimaks lennuvälja ala. Lennuvälja ümbersõit (lilla joon joonisel 1.1). KMH käigus analüüsitakse mõlema alternatiivi keskkonnamõjusid ning selgitatakse välja keskkonnamõjude seisukohast eelistatud alternatiiv. www.hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 9 3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 3.1 Asustus ja maakasutus Kavandatava tee koridor paikneb Harju maakonnas Tallinna linna ja Rae valla territooriumil, kus see läbib tiheda asustusega ning kasvava elanike arvuga Järveküla küla ning Peetri alevikku ning Rae külas asuvat Rae raba. Tallinna lennuvälja ümbert kavandatud alternatiiv läbib ka Soodevahe küla. Kavandatav väikene ringtee läbib mitmekesise maakasutusega piirkondi metsamaad ja liigniiskeid alasid Ülemiste järve lõunaosa lähistel, valdavalt põllumaid Järvekülas ja Peetris ning Tallinna lennuväljast lõunasse jäävat Rae raba ning põhja suunas asuvat tööstusala. Kavandatud tee asukohas paikneb ka Tallinna lennuvälja territoorium, millest möödumiseks on kaalumisel kaks alternatiivi (joonis 1.1) Kavandatava tee suuremad ristumised teiste teedega: tee nr 1 Tallinn-Narva tee nr 11290 Tallinn- Lagedi tee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee nr 11330 Järveküla-Jüri tee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi 3.2 Pinnas ja vesi Aluspõhi, pinnakate Trass kulgeb Põhja-Eesti lavamaal, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivi avamusalal. Geoloogilises läbilõikes moodustavad suurema osa Ordoviitsiumi lubjakivid ja merglid, läbilõike alumise osa moodustavad Kambriumi ning Vendi terrigeensed settekivimid. Trass kulgeb muutliku pinnakattega alal (joonis 3.1). Lõiguti on pinnakate väga õhuke - Tallinna lennujaama piirkond, Peetri alevikust ja Järvekülast vahetult idapoole jäävad alad. Soosetete levik on seotud peamiselt märgalade ja veekogudega (trassi põhjaotsas Sõjamäe raba, keskosas Rae raba ja lõunaosas Ülemiste järvest vahetult lõunas asuv piirkond). Trassi kesk- ja lõunapoolses osas levivad lisaks veel moreenid ja liiv ning kruus. Pinnakatte paksus varieerub valdavalt vahemikus 1-5 meetrit, kuid esineb ka väga õhukese pinnakattega alasid ning trassi läänepoolne ots jääb piirkonda, kus pinnakatete paksused ulatuvad kuni 30 meetrini.

10 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Joonis 3.1 Pinnakatesetete levik ja paksus trassi piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoloogiliste kaartide kaardirakendus, 2019 Trass läbib Rae turbamaardla (registrikaart nr 280) hästilagunenud turba passiivse tarbevaru 12 ja 16 plokki, vähelagunenud turba passiivse tarbevaru 11 ja 15 plokki ning lennujaama ümber minev trassi alternatiiv läbib ka vähelagunenud turba aktiivse tarbevaru 5 plokki ja hästilagunenud turba 6 plokki. Trassist läände jääb Rae 2 turbatootmisala, kus on väljastatud AS-le Ahtol kaevandamisluba HARM- 063 (L.MK.HA-36003). Teised lähimad maardlad on Väo lubjakivimaardla, mis jääb trassist ca 1,8 km kaugusele idas ning Tallinn-Saku liivakivimaardla trassi lõunaotsast ca 700 m kaugusel. Smuuli tee lõik Peterburi teest Suur-Sõjamäe tänavani asub Tallinna vanal prügimäe alal, mis oli rajatud soostunud alale ning kuhu on veetud erinevatel aegadel ja erineva koostisega ehitusprahti, tootmis- ja olmejäätmeid. Pinnakatte ülemise osa moodustab heterogeenne täitepinnas, mis koosneb olme-, ehitus- ja tootmisjäätmetest koos orgaanilise materjaliga (puidujäätmed, saepuru, muld, turvas jms). Loodusliku pinnase moodustab täitekihi all säilinud turbakiht, läätsedena mereliste ja jääjärveliste savipinnaste kompleks (saviliiv, savi) ning moreen. 5 Põhjavee kaitstus 5 Tallinna Lasnamäe LO, Smuuli tee (Peterburi tee Suur-Sõjamäe tn.) projekt. K-Projekt AS, töö nr 03256, 2005 www.hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 11 Tallinna väike ringtee trass kulgeb põhjavee kaitstuse kaardi andmetel 6 valdavas osas kaitsmata või nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (joonis 3.2). Vaid trassi läänepoolne ots jääb keskmiselt kaitstud põhjaveega alale. Maapinnalt sügavamale liikudes jääb kavandatav trass osaliselt või tervikuna järgmiste põhjaveekogumite alale: Kvaternaari Männiku-Pelguranna põhjaveekogum levib Ülemiste järvest vahetult lõunas ning läänes; Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum; Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas; Kambrium-Vendi põhjaveekogum. Kavandatav maantee trass ei läbi ühtegi puurkaevu sanitaarkaitseala. Lähimad olmevee puurkaevud on Järveküla piirkonnas asuvad Siluri-Ordoviitiumi Harju põhjaveekogumisse rajatud puurkaevud PRK0004950 (ca 57 m kavandatava tee telgjoonest), PRK0053830 (ca 35 m kavandatava tee telgjoonest) ja PRK22476 (ca 85 m kavandatava tee telgjoonest). Lisaks on trassi põhjaosas kaks hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu - PRK0019880 (ca 80 m olemasoleva J.Smuuli tee servast) ja PRK0019877 (ca 47 m olemasoleva J.Smuuli tee servast) ning alternatiiv 2 kulgeb samuti kahe hüdrogeoloogilise uuringupuurkaevu lähedalt - PRK0057656 (ca 57 m olemasoleva Tallinna-Lagedi tee servast ja PRK0057657 (ca 6 m olemasoleva Tallinna-Lagedi tee servast) joonis 3.2. Tallinna vanal prügimäe alal asuval lõigul Smuuli tee lõik Peterburi teest Suur-Sõjamäe tänavani on vabapinnaline pinnasevee kiht reostunud naftaproduktidega. Varasemates töödes on täheldatud prügimäe asukohas kohati kõrgenenud ammooniumi sisaldust. 7 Joonis 3.2 Põhjavee kaitstus ning puurkaevude paiknemine trassi piirkonnas. Allikas: Maa-ameti geoloogiliste kaartide kaardirakendus, 2019 6 Eesti põhjavee kaitstuse kaart 1: 400 000, OÜ Eesti Geoloogiakeskus 7 Tallinna Lasnamäe LO, Smuuli tee (Peterburi tee Suur-Sõjamäe tn.) projekt. K-Projekt AS, töö nr 03256, 2005

12 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Pinnavesi Kavandatav Tallinna väike ringtee kulgeb Ülemiste järve piirkonnas, jäädes järvest siiski mitmesaja meetri kaugusele, kuid läbides selle valgala ning ületades valgala oluliseks osaks olevat Kurna oja (VEE1093100). Ülemiste järv on Tallinna peamine joogiveehaare, kust toimub vahetu vee võtmine veepuhastusprotsessi. Ülemiste järve tähtsus on suurenenud ka Tallinnat ümbritsevate omavalitsuste joogiveeallikana Tallinnaga külgnevatel aladel. Ülemiste järve veekvaliteedi kaitsmiseks on kehtestatud sanitaarkaitseala, mille ulatus on määratud Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekti 8 alusel (joonis 3.3). Joonis 3.3 Ülemiste järve sanitaarkaitseala paiknemine trassi piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet oktoober 2019 Ülemiste järve lõunakaldal asub ka Kurna oja biolodu ehk tehismärgala, mille juures ulatub sanitaarkaitseala piir kuni 800 meetrini veepiirist. Kurna oja biolodus toimuv looduslik isepuhastusprotsess on väga oluline Ülemiste järve hea toorvee kvaliteedi seisukohalt. Kurna biolodu on tüübilt vaba-veepinnaga märgala ehk vee puhastamiseks kasutatakse olemasolevat looduslikku lodu, kuhu Kurna oja vesi juhitakse. Selleks, et vesi ei pääseks otse järve, on Kurna oja looduslik suue suletud muldpiirdetammiga ning selle luhapoolsele küljele kaevatud kraavi valgub biolodu läbinud vesi, kust see suunatakse Ülemiste järve läbi muldtammi ehitatud regulaatori kaudu. 8 Ülemiste järve sanitaarkaitsealasse kuuluvat biolodu hooldab AS Tallinna Vesi. Tehismärgala eesmärk on puhastada Kurna oja vett eutrofeerumist põhjustavatest toiteainetest ja regulaatori abil ära hoida veest kergemate reoainete (eelkõige õli) sattumine Ülemiste järve õnnetusjuhtumite korral Kurna oja valgalal. 9 Viimases Ülemiste järve sanitaarkaitseala projektis (2007-2009) on märgitud, et Kurna oja biolodu juures nihkus sanitaarkaitseala piir Ülemiste järve poole, võrreldes 2004. aasta sanitaarkaitseala projektiga, kuna välja jäeti plaanitava Tallinna väikese ringtee maa-ala. Samuti on projekti kokkuvõttes 8 Ülemiste järve veehaarde sanitaarkaitseala projekt. AS Maves, töö nr 7003, Tallinn -2007-2009. 9 Kurna liiklussõlme sademevee lahenduse ekspertiis. AS Maves töö nr 11097, Tallinn 2011 www.hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 13 öeldud, et kui tulevikus kavandatavate uute teeprojektide analüüsimise tulemusel selgub, et mõistlikku lahendust tee paigutuseks pole, saab järvest 90 m kaugemale jäävat sanitaarkaitseala piiri muuta põhjendatud vajadustest lähtudes. Kurna oja on kogu ulatuses määratletud Kurna kogumina, mille põhitelje pikkus on 10,9 km ja valgala 44 km2. Kogum on maaparanduse mõju tõttu määratud tugevasti muudetuks. Tugiendes 2018. aastal riikliku keskkonnaseire raames määratud vesikonnaspetsiifiliste saasteainete sisaldusele vees (Ba), on kogumi ökoloogiline seisund hinnatud keseseks. Ühes analüüsitud proovis neljast esines ka oluline Zn piirmäärade ületamine. Ba, aga ka fütobentose tõttu kesiseks on kogumi seisund hinnatud kesiseks ka 2014. aastal. Keemilist seisundit ei ole seiratud. Kesise ökoloogilise seisundi põhjused ei ole seire ekspertide hinnangul selged, vajavad uurimist. Veemajanduskava kohasel on kesiseks hinnatud ka Kroodi oja suublaks oleva Ülemiste järve seisund. Kesisele seisundile viitab järve suurselgrootute seisund, kesise seisundi põhjuseks arvatakse olevat toitained. Vajalikuks on peetud uurimusliku seire läbiviimist. Kurna oja valgalasse jääb u. 4,5 km pikkune neljarealise Tallinna ringtee lõik. Kummalegi poole Kurna oja on rajatud Tallinna ringtee sadeveetiigid. Tuginedes Maanteeameti omaseire andmetele, jäävad heljumi ja ohtlike ainete sisaldused, tiikides (30 m ojast ida ja lääne suunas) oluliselt alla KeM määruses nr. 99 nimetatud piirsisaldustele (hõljuvaine, As, Cd, Ni, Bb, Zn, Cu, naftasaadused, Cl). Tee läbib Rae raba, mis on 1960. 1980. aastatel kuivenduskraavide rajamisega kuivendatud. Rae raba on kohaliku tähtsusega turbamaardlana arvele võetud (747.37 ha, registrikaardi nr 280). Raba kesk- ja idaosas on väljastatud kaevandusload ning need raba osad on kaevandustegevusest oluliselt mõjutatud. Raba lääneosas, mida läbib kavandatav tee, kaevanduslubasid väljastatud ei ole. Alal asub metsakuivendusvõrk. Tee ületab veel Vaskjala-Ülemiste kanalit (VEE1093000), tehisveekogu, mis suubub Ülemist järve ja kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. 3.3 Keskkonnatervis (sh müra, välisõhu kvaliteet) Kavandatav tee kulgeb valdavalt uuel trassil läbides mitmeid elamupiirkondi ning seega võib eeldada, et projekti realiseerimisega võivad kaasneda olulised mõjud (sh müra ning õhusaaste), mida tuleb keskkonnamõju hindamise raames käsitleda ning vajadusel ette näha leevendusmeetmed (eelkõige müra puhul). Olemasoleva olukorra hindamisel saab välja tuua erineva tuua erineva müratundlikkusega piirkonnad: Kavandatava tee esimesed kilomeetrid kulgevad linnakeskkonnas ning olemasolevas teedevõrgus, seega ei ole lisanduvad mõjud tõenäoliselt märkimisväärsed; Tallinna lennujaamast möödumisel on olemasolevas olukorras mõjuteguriteks nii lennuliiklusega kaasnev müra kui ka Suur-Sõjamäe tn (ning tee nr 11290 Tallinn-Lagedi). Alternatiivi 2 korral jäävad tee lähedusse ning võimalikku mõjutsooni üksikud elamud, alternatiiv 1 korral mõjutatud alasid tõenäoliselt ei esine; Tallinna lennujaama ning Peetri aleviku vahelises piirkonnas ei paikne tundlike objekte, samuti puudub olemasolev teedevõrk; Peetri alevikus asuvad müratundlikud alad peamiselt suure liikluskoormusega tee nr 2 Tallinn- Tartu-Võru-Luhamaa (liikluskoormus 2018. a Maanteeameti loendusandmetel oli ca 26 000 autot ööpäevas) ning tee nr 11330 Järveküla-Jüri (Vana-Narva mnt, liikluskoormus 2018. a Maanteeameti loendusandmetel oli ca 2050 autot ööpäevas) vahelisel alal. Piirkond on juba olemasolevas olukorras liiklusmürast mõjutatud ning uue tee rajamisel mõjuala eeldatavasti suureneb; Teele kõige lähemale jäävad tundlikud alad (elamupiirkonnad) Järveküla asula läbimisel ning seda tuleb arvestada ka mõjude hindamisel ning leevendusmeetmete väljatöötamisel; Kavandatava tee lõpuosas võimalikke konfliktalasid ei asu.

14 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 3.4 Loodusväärtused Kaitstavad loodusobjektid Vastavalt Eesti Looduse Infosüsteemi andmetele 10 ei jää trassile ühtegi kaitstavat loodusobjekti. Lähimad on II kaitsekategooria liigi kanakull (Accipiter gentilis, KLO9118081) leiukoht ja III kaitsekategooria liigi roo-loorkull (Circus aeruginosus, KLO9115425, ca) leiukoht, mis mõlemad asuvad ca 150 m kavandatava tee telgjoonest. Kavandatavast teest rohkem kui 200 m kaugusel lõunas paiknevad 4 vääriselupaika (VEP154067, VEP154068, VEP154069 ja VEP154070). Kaitstavad loodusobjektid on näidatud joonisel 3.4. Joonis 3.4 Looduskaitseliste objektide paiknemine trassikoridori lähialal. Aluskaart Maa-amet, oktoober 2019. Natura 2000 alad Kavandatavale teele lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Rahumäe loodusala (RAH0000451), mis asub rohkem kui 3 kilomeetri kaugusel. Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku all peetakse silmas eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagavat ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustavat looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnevat süsteemi. Roheline võrgustik koosneb tugialadest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. 10 EELIS, Keskkonnaagentuur. Vaadatud 31.10.2019 www.hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 15 Tallinna väikese ringtee trass jääb Tallinna linna ja Rae valla territooriumile, kus rohelise võrgustiku kõige uuemad andmed on käsitletud dokumendis Harju maakonnaplaneering 2030+ 11. Maakonnaplaneeringu kohaselt läbib trassikoridor rohevõrgustikku Rae valla territooriumil kahes lõigus - põhjapool Rae raba piirkonnas ning lõunapool Ülemiste järvest vahetult lõunas (joonis 3.5). Mõlemad piirkonnad on maakonnaplaneeringus määratletud kui maakondliku rohevõrgustiku rohekoridorid. Koostamisel oleva Rae valla põhjaosa üldplaneeringu raames on läbi viidud Rae valla põhjapiirkonna rohevõrgustiku väärtuste hinnang 12, mille raames anti hinnang Rae valla põhjapiirkonna rohevõrgustikule (Ülemiste järve ja sellest lõunapoole jääva piirkond). Uuringus on Tallinna väike ringtee trassi poolt läbitavad alad kirjeldatud kui rohevõrgustiku toimivuse jaoks olulised ja väärtuslikud ning rõhutatud on projektis rohevõrgusiku toimivuse tagamiseks (sh erinevate loomarühmade liikumist tagavad üle- või altpääsud) vajalike leevendusmeetmete planeerimist ja rajamist. Joonis 3.5 Rohevõrgustiku paiknemine trassikoridori piirkonnas vastavalt Harju maakonnaplaneering 2030+ toodule. Aluskaart Maa-amet, oktoober 2019 3.5 Kultuuriväärtused Kavandatava Tallinna väikese ringtee ristumise piirkonnas Tallinn-Rapla-Türi maanteega (Viljandi mnt) asub ristmikust lääne suunas Liiva kalmistu (reg nr 1081) joonis 3.6. Kalmistu võeti kasutusele 1935. aastal ning see oma 64 hektarilise pindalaga oli 1978. aastani Tallinna suurim kalmistu. Kavandatava ristmiku lähistel asuv kalmistu osa on säilinud veel puutumata ja korrastamata metsaalana. 11 Harju maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. https://maakonnaplaneering.ee/harju -maakonnaplaneering 12 ELLE OÜ. Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu KSH koos lisauuringutega. Rohevõrgustiku väärtuste hinnang. Tallinn, 2018.

16 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Lennuvälja ümbersõidu (lilla joon joonisel 1.1) alternatiivi korral läbiks kavandatav tee arheoloogiamälestist Asulakoht (reg nr 18870) ning mööduks arheoloogiamälestise Kultusekivi (reg nr 18874) lähistelt (umbes paarikümne meetri kauguselt kaitsevööndi piirist) joonis 3.7. Lennuvälja tunneli (roheline joon joonisel 1.1) alternatiivi korral kulgeks tunnel arheoloogiamälestise Kultusekivi reg nr 2612 lähistel (ca 30 m kaugusel) ja selle kaitsevööndist (joonis 3.8). Selles asukohas paikneb tunneli lagi ca 2 m sügavusel. Joonis 3.6 Liiva kalmistu (tähistatud sinisega) paiknemine kavandatava tee (tähistatud punasega) ja tee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi maantee (Viljandi mnt) indikatiivses ristumise piirkonnas. Allikas: Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, oktoober 2019 www.hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 17 Joonis 3.7 Kavandatava lennuvälja ümber mineva alternatiivi (tähistatud punasega) paiknemine kultuurimälestiste suhtes (tähistatud sinisega) Soodevahe küla piirkonnas. Aluskaart: Maa-amet, oktoober 2019

18 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm Joonis 3.8 Kavandatava lennuvälja tunneli alternatiivi (tähistatud punasega) paiknemine arheoloogiamälestise Kultusekivi 2612 (tähistatud sinisega) suhtes. Aluskaart: Maa-amet, jaanuar 2020 www.hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 19 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 4.1 Harju maakonna arengustrateegia 2035+ Harju maakonna arengustrateegia 2035+ 13 üheks strateegiliseks eesmärgiks on, et Harju maakonnas on kiired, mugavad ja keskkonnasäästlikud ühendused nii välisriikide ja ülejäänud Eestiga kui ka maakonnasiseselt. Pikaajaliste tegevussuundade all on ühe riikliku tegevustasandi ettepanekuna välja toodud Tallinna väikese ringtee (Smuuli tee Peetri Raudalu) väljaehitamine 2+2 sõidurajaga magistraaltänavaks (70 km/h). Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonna arengustrateegiaga 2035+. 4.2 Harju maakonnaplaneering 2030+ Harju maakonnaplaneering 2030+ 14 kohaselt on olulisemad teedevõrgu arendused Harju maakonnas seotud asulate omavaheliste ühenduste parandamisega, ümber- ja möödasõidu võimaluste kavandamisega ning maanteede rekonstrueerimisega paremate läbilaskevõimaluste ja turvalisuse tagamiseks. Tallinna väike ringtee on üks maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivsetest põhimõttelistest maanteede trassikoridoridoridest, mille eesmärk on tagada Harju maakonna terviklik areng. Väikese ringtee puhul on maakonnaplaneeringus täpsema eesmärgina toodud Tallinnasse siseneva Tartu maantee liikluskoormuse hajutamine ning Tallinna tagamaa asustusalade paremate ühendusteede tagamine. Projektiga kavandatav tee asukoht kattub maakonnaplaneeringu perspektiivse trassikoridoriga (va Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi osas). Kavandatav tegevus on kooskõlas Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. 4.3 Tallinna üldplaneering Tallinna üldplaneeringus on ühe transpordisüsteemi arengusuuna eesmärgiks vähendada kesklinna liikluskoormust, viies transiitliikluse linnakeskusest eemale. Kavandatav tegevus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga. 13 Seisuga 00.10.2019 olid Harjumaa 16 -st kohalikust omavalitsusest arengustrateegia heaks kiitnud 14. Heakskiitnud ei ole Kose ja Viimsi vald. 14 Kehtestatud riigihalduse ministeri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

20 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 4.4 Rae valla kehtiv üldplaneering Rae valla kehtivas üldplaneeringus 15 on ette nähtud Tallinna väikese ringtee trassikoridor, mis hakkab kulgema alates Tallinnas asuvast Suur-Sõjamäe teest Lennujaama alt ning läbi Peetri aleviku ja Järveküla küla kuni Viljandi maanteeni. Projektiga kavandatava tee asukoht vastab Rae valla üldplaneeringu trasskoridorile. Ühe tiheasustusala elamumaa tingimusena on planeeringus öeldud, et kavandatava Tallinna väikese ringtee ääres paiknevatel elamumaa-aladel tuleb arvestada võimaliku müraga ja võimaliku leevendavate meetmete kasutamise vajadusega tee valmimisel. Projektiga kavandatav tee asukoht kattub suures plaanis Rae valla üldplaneeringu perspektiivse maanteekoridoriga (va Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi osas). Kavandatav tegevus on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga. 4.5 Koostatav Rae valla põhjapiirkonna üldplaneering Koostatava Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringu 16 raames läbi viidud Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuringu 17 autoliikluse analüüsi järelduse ja soovitusena on toodud Tallinna väikese ringtee rajamine või osaline rajamine. Põhjendusena nähakse seda, et Tallinna väikese ringtee rajamine on põhimõtteliselt ainuke alternatiiv muuta vähegi sujuvamaks Peetri aleviku elanike autodega (ja ka liinibussidega) ligipääs Tallinnale põhilisel hommikusel tipptunnil. Projektiga kavandatav tee asukoht kattub suures plaanis Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuringus kajastatud perspektiivse maantee asukohaga (va Tallinna lennuvälja ümbersõidu alternatiivi osas). Käesoleval hetkel ei ole teada, millises mahus liikuvusuuringu tulemused lõplikusse üldplaneeringu lahendusesse jõuavad, kuid siiski võiks uuringus on toodud mõningad aspektid Tallinna väikese ringtee projekteerimisel silmas pidada: Esialgse liiklusprognoosi põhjal piisaks Tallinna väikese ringtee rajamisest 1+1 sõidurajaga teena, kuna nii Viljandi maantee kui ka Smuuli tänav ehk mõlemad ühendatavad teed on hetkel 1+1 sõidurajaga. Samas liiklussageduste kasvu korral on arvestatud näiteks Smuuli tänava viadukti projektis teise sõiduraja osa võimaliku juurde ehitamisega ning tõenäoliselt on võimalik ka Viljandi maanteed laiendada 2+2 sõidurajaga teeks. Seega võiks maa broneerimisel tulevikus arvestada võimaliku 2+2 sõidurajaga tee äramahtumisega. Küll tundub mõistlik kohe 2+2 sõidurajaga pluss kergliiklusrada (või kergliiklustunnel läheduses) ehitada eritasandilised risted Tallinn Tartu maanteega ja tõenäoliselt ka Vana-Tartu maanteega kui Rae valla põhjaosa asumite põhilise ühendusteega, kus esialgu 1+1 sõidurada oleks otsesuunas liiklejatele ning teised rajad mõlemas sõidusuunas pöörajatele, mis tõstaks ristete läbilaskvust. Samas ülejäänud kvartalisisesed ristmikud võiksid olla samatasandilised kas ringristmikud, mis toimivad hästi liikluse rahustajana, või siis kanaliseeritud ristmikud. Elamupiirkonnas (Tartu mnt ja Viljandi mnt vahel) oleks otstarbekas planeerida kiiruspiirang maksimaalselt 70 km tunnis ning raskeliikluse liikumispiirang. See väldiks Tallinna väikese ringtee kujunemist Tallinna asumite ühendusteeks läbi Rae valla ning samas võimaldaks ohutumat liiklusruumi ning teeületusvõimalusi kergliiklejatele. Eriti olulise kergliiklejate koondumiskoha korral võiks kaaluda ka kergliiklustunneli rajamist kas Tallinna väikese ringtee või ka Vana-Tartu maantee alla (täpsemalt selgub ilmselt peale kergliiklejate liikumisvõimaluse üle Tallinn Tartu maantee selgumist). Täpsemad lahendused saaks kujundada peale põhjaliku liiklusuuringu koostamist piirkonnas. 15 Kehtestatud Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. 16 Algatatud Rae Vallavolikogu 2016. aasta 15.november otsusega nr 171. 17 Rae valla põhjapiirkonna liikuvusuuring. Hendrikson & Ko töö nr 2926/17, Rae-Tartu-Tallinn 2017-2018 www.hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 21 4.6 Rail Baltic Harju maakonnaplaneering Rail Baltic Harju maakonnaplaneeringu 18 Planeeringu eesmärk on luua alus uue rahvusvahelise ühenduse projekteerimiseks Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, mille rööpmelaius (1435 mm) vastab Euroopa standardile. Trassikoridori laius hajaasustuses on 350 m, mis hõlmab raudtee rajamiseks vajaminevat maad ja raudtee kaitsevööndit (kokku 66 m) ning nn trassi nihutamisruumi, mis võib osutuda vajalikuks sellisel juhul, kui raudtee asukohta tuleb projekteerimise käigus täpsustada. Tiheasustuses ning kitsastes oludes on trassikoridori laiuseks 150 m. Raudtee rajamine on võimalik üksnes planeeritud trassikoridori sees. Maakonnaplaneeringute alusel on alustatud raudteelõikude projekteerimisega ning algatatud on projekteeritavate lõikude (sh Harjumaa lõigu) KMH hindamine 19. Kavandatava väikese ringtee projekteerimisel tuleb arvestada Rail Baltic raudtee maakonnaplaneeringu ja ning käimasoleva Harju maakonna lõigu projekteerimise lahenduste ning KMH tulemustega, sh tuleb analüüsida võimaliku koosmõju esinemise tõenäosust ning olulisust. 4.7 Detailplaneeringud Kavandatava lõigu lähistel asub 71 Rae vallas ja Tallinnas kehtestatud või koostamisel detailplaneeringut, millega projekti koostamisel tuleb arvestada tabel 4.1 ja 4.2. Tabel 4.1 Kavandatava lõigu lähistel asuvad kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud Rae vallas Jrk nr DP number Nimetus Seisund Kuupäev KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD 1 DP0018 Loopealse-Suurekivi pereelamute kvartali DP kehtestatud 23.12.1997 2 DP018a Loopealne-Suurekivi pereelamute kvartali II järjekorra DP kehtestatud 13.05.2003 3 DP0133 Uusmaa ja Vägeva kinnistute detailplaneering kehtestatud 13.04.2004 4 DP0163 Allika III kinnistu detailplaneering kehtestatud 26.04.2005 5 DP0185 Läike tee 7, Läike tee 10, Kaasikusalu, Kaasiku II ja Mäetamme - 1 kinnistute detailplaneering kehtestatud 17.01.2006 6 DP0194 Kasemetsa 2 kinnistu detailplaneering kehtestatud 21.02.2006 7 DP0199 Vana-Uuetoa kinnistu detailplaneering kehtestatud 09.05.2006 8 DP0206 Tofre-I kinnistu detailplaneering kehtestatud 20.06.2006 9 DP0236 Vägeva viadukti kinnistute piirkonna ja lähiala detailplaneering kehtestatud 05.08.2014 10 DP0262 Sepa elamukvartal ja lähiala detailplaneering kehtestatud 20.03.2007 11 DP0321 Kasemetsa kinnistu detailplaneering kehtestatud 14.10.2008 12 DP0348 Kraaviääre kinnistu detailplaneering kehtestatud 12.09.2006 13 DP0357 Kalmuvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 14.03.2017 14 DP0363 Viskaripõllu ja Alliku II kinnistute ning Annuse maaüksuse ja nende lähiala detailplaneering kehtestatud 11.08.2009 15 DP0390 Tuleviku tee ja Tuleviku tee I kinnistute detailplaneering kehtestatud 31.10.2006 16 DP0446 Allika kinnistu maatüki II, Voorema ja Vana-Lepiku IV kinnistute ja lähiala detailplaneering kehtestatud 17.07.2007 18 Kehtestatud riigihalduse ministeri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/41 19 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) algatas 29.03.2019 otsusega nr 16-6/19-0535-002 kaheksale Rail Baltica raudteelõigu ehitusprojektile keskkonnamõju hindamised. Keskkonnamõju hindamised viiakse läbi ehitusprojektide koostamise käigus.

22 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 17 DP0457 Uuesuitsu kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 24.07.2018 18 DP0459 Sepa-Maidu (Maidu) kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 18.12.2012 19 DP0464 Mäe, Sauki ja Künnipõllu kinnistute ning lähiala detailplaneering kehtestatud 13.05.2008 20 DP0486 Määni tee 3 kehtestatud 12.02.2008 21 DP0497 LM Lao kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 10.03.2009 22 DP0500 Läike tee põik 5 ja 7, Sära tee 7 ja 8 ning Helgi tee 9 kinnistute ja lähiala detailplaneering kehtestatud 07.08.2007 23 DP0501 Tähnase tee, Helgi tee ja Leevikese tee kinnistute piirkonna kehtestatud 04.09.2007 24 DP0515 Pajuniidu kinnistu detailplaneering kehtestatud 12.02.2008 25 DP0553 Läike tee T3, 18, 20, 20a, 22, 24, 26, Vägeva tee T5 kinnistute ja lähiala detailplaneering kehtestatud 14.06.2007 26 DP0556 Soodevahe tööstuspargi detailplaneering kehtestatud 08.12.2009 27 DP0609 Laaneaia ja Uus-Kasemetsa kinnistute ja lähiala detailplaneering kehtestatud 13.01.2010 28 DP0626 Küünimäe kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 01.10.2008 29 DP0678 Küti ja Treiali kinnistute ja lähiala detailplaneering kehtestatud 07.04.2010 30 DP0708 Kaasiku kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 14.02.2011 31 DP0715 Vibu tee 12 ja Männi 6 kinnistute ja lähiala detailplaneering kehtestatud 17.06.2014 32 DP0765 Poriaugu kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 28.01.2014 33 DP0786 Vägeva tee 3A kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 19.05.2015 34 DP0787 Laanemäe tee ja Suur-Sõjamäe tn 41 kinnistute detailplaneering kehtestatud 20.11.2018 35 DP0809 Raesepa kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 01.11.2014 36 DP0851 Lepniku, Lepliku ja Lennuradari tee 6 kinnistute ning lähiala detailplaneering kehtestatud 06.02.2018 37 DP0863 Vana-Laasi kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 15.03.2016 38 DP0890 Läike tee 34 kinnistu ja lähiala detailplaneering kehtestatud 18.10.2016 KOOSTAMISEL DETAILPLANEERINGUD 1 DP0204 Oruvälja maatükk II kinnistu detailplaneering Algatatud 25.04.2005 2 DP0225 Tudriku ja Sepa-Rae 2 kinnistute ning lähiala detailplaneering Algatatud 16.01.2006 3 DP0540 Allika, Suur-Allika ja Väike-Allika kinnistute ning lähiala detailplaneering Algatatud 27.11.2006 4 DP0581 Tallinna väikese ringtee äärse keskusala detailplaneering Taotlus 29.08.2018 5 DP0583 Aali detailplaneering Taotlus 01.10.2007 6 DP0634 Linnaaru tee 4, 13 ja 15 kinnistud ja lähiala detailplaneering Algatatud 23.07.2012 7 DP0691 Kuremetsa ja Ületeesauna kinnistute detailplaneering Taotlus 04.02.2008 8 DP0731 Vana-Kongo kinnistu detailplaneering Algatatud 24.04.2001 9 DP0835 Lepniku, Lepliku taotlus 12.11.2014 10 DP0941 Soone kinnistu ja lähiala detailplaneering Taotlus 07.11.2016 11 DP0965 Kuusiku kinnistu ja lähiala detailplaneering Taotlus 22.03.2017 www.hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 23 12 DP1031 Lennujaama lõunaala kinnistute ja lähiala detailplaneering Algatatud 22.03.2017 13 DP1033 Oruvälja kinnistu ja lähiala detailplaneering taotlus 10.10.2018 14 DP1037 Järveküla Ülemiste järve liikumisradade ja lähiala detailplaneering Algatatud 21.11.2018 15 DP1060 Sauki kinnistu ja lähiala detailplaneering Algatatud 11.04.2019 16 DP1073 Vägeva tee 3a kinnistu detailplaneering Taotlus 30.08.2019 Tabel 4.2 Kavandatava lõigu lähistel asuvad kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud Tallinnas Jrk nr DP number Nimetus Seisund Kuupäev KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUD 1 DP007250 PETERBURI TEE 64 KINNISTU DETAILPLANEERING kehtestatud 10.01.2002 2 DP008490 PETERBURI TEE 69 JA 71 KINNISTUTE DETAILPLANEERING kehtestatud 03.04.2003 3 DP014380 Raku kvartali osa ja Raku kvartali II osa detailplaneering kehtestatud 15.01.2014 4 DP020500 SUUR-SÕJAMÄE TN 35A KINNISTU DETAILPLANEERING kehtestatud 11.10.2006 5 DP020980 SUUR-SÕJAMÄE TN 35 JA 35B KRUNTIDE DETAILPLANEERING kehtestatud 21.12.2010 6 DP029750 SUUR-SÕJAMÄE TN 29B KRUNDI DETAILPLANEERING kehtestatud 05.07.2010 7 DP031740 VÄIKE-SÕJAMÄE TN 22 KINNNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING kehtestatud 05.02.2011 8 DP033020 VESSE TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING kehtestatud 26.10.2010 9 DP037620 Valdeku tn 113 kinnistu detailplaneering kehtestatud 21.05.2015 10 DP019870 VILJANDI MNT 24D KINNISTU DETAILPLANEERING DP osaliselt kehtetuks muutunud 15.01.2014 11 DP025880 DP osaliselt Kalmistu tee 13 ja 34 kruntide ning lähiala kehtetuks detailplaneering muutunud 11.06.2015 DP osaliselt 12 DP025940 PETERBURI TEE 58 DETAILPLANEERING kehtetuks 02.06.2015 muutunud 13 DP030160 BETOONI TN 8B KINNISTU DETAILPLANEERING DP osaliselt kehtetuks 23.09.2019 muutunud 14 DP032380 PETERBURI TEE 64A KINNISTU DETAILPLANEERING DP osaliselt kehtetuks muutunud 11.01.2017 KOOSTAMISEL DETAILPLANEERINGUD 1 DP013860 VESSE TN 5 KINNISTU DETAILPLANEERING 2 DP031130 SUUR-SÕJAMÄE PÕIK 11 KINNISTU DETAILPLANEERING 3 DP042850 Suur-Sõjamäe tn 25a kinnistu detailplaneering Algatamisette panek 09.10.2002 algatatud 30.06.2010 DP koostamine 20.11.2017

24 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 5 KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU, EELDATAVAD MÕJUALLIKAD, MÕJUALA SUURUS NING MÕJUTATAVAD KESKKONNAELEMENDID Keskkonnamõju hindamise eesmärk on hinnata ja kirjeldada kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat eeldatavat olulist mõju keskkonnale, analüüsida selle mõju vältimise või leevendamise võimalusi ning teha ettepanek sobivaima lahendusvariandi valikuks. Kavandatavaks tegevuseks oleva uue maantee rajamine tihedalt asutatud piirkonnas ning Ülemiste järve lähistel toob endaga kaasa nii ehitusaegseid kui ka kasutusaegseid mõjusid, mis võivad olla olulised. Alljärgnevalt on esitatud kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide elluviimisega kaasneda võivad mõjud ning tegevuse poolt mõjutatavad keskkonnaelemendid, mille puhul on põhjust eeldada võimalikku olulise ebasoodsa mõju avaldumist ning mida KMH aruande raames hinnatakse vastavalt ptk 6 kirjeldatud hindamismetoodikale: Mõjuvaldkond / mõjutatav keskkonnaelement Mõju pinnaveele (sh Kurna ojale ja biolodule, Vaskjala- Ülemiste kanalile ja Ülemiste järvele) 20 Mõju pinnasele ja põhjavee kvaliteedile Mõju välisõhu seisundile Mõju allikas / olulise keskkonnamõju avaldumine Peamiseks mõjuallikaks on võimalike saasteainete sattumine pinnavette ehitusprotsessist ning sõiduteelt pärinevad sademevee kaudu hilisemas kasutusetapis. Nii ehitus- kui ka kasutusaegselt on võimalikuks oluliseks mõjuks õnnetusohuga seotud reostus ning kasutusaegselt saasteained sõiduteelt pärinevast sademeveest. Ehitusaegselt võib oluline mõju avalduda läbi ehitusmasinate heitgaaside emissiooni ja tolmu leviku. Kasutusaegselt on oluline liiklusest tulenev saasteainete emissioon. Mõjuala suurus Mõjualaks on Kurna oja ja Ülemiste-Vaskjala kanal ristumisest teega kuni suudmeni, kurna biolodu ala ning Ülemiste järv. Pinnase puhul on mõjuala piiratud tee vahetu naabrusega (ca 50 m), põhjavee puhul on võimalikuks mõjualaks pealmised põhjavee kihid. Õhusaaste kasutusaegne oluline mõjuala piirdub tee vahetu naabrusega (ca mõnikümmend meetrit), kuid ehitusaegsed mõjud (nt tolmu levik) või oluliselt mõjutada ka laiemat ala (kuni 100 m raadiuses). 20 Keskkonnaameti KMH programmile esitatud seisukohale vastavalt käsitletakse KMH aruande etapi pinnavee mõjude hindamisel järgmisi küsimusi: a. Kuidas mõjutab tegevus Ülemiste järve ning kesise seisundiga Kurna oja ning millised meetmed võetakse kasutu selle mõju vähendamiseks? b. Kas tekib kumulatiivne mõju biolodule ja millised on leevendusmeetmed võetakse kasutusele mõju vähendamiseks? c. Kas sõiduteelt sademeveega keskkonda juhitavad erinevad saasteained ladestuvad lodusse ning kas need hakkavad mõjutama Ülemiste järve? d. Kavandatav tee ületab Vaskjala Ülemiste kanalit (keskkonnaregistrikood VEE1093000), mis kuulub Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse (valdaja AKTSIASELTS TALLINNA Milline on rajatava tee võimalik mõju joogiveehaarde süsteemile ja millised oleksid asjakohased leevendusmeetmed? e. Millised meetmed võetakse kasutusele, et vältida negatiivset mõju Vaskjala -Ülemiste kanalile? www.hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 25 Müra ja vibratsiooni mõju Jäätmete käitlusega kaasneda võiv keskkonnamõju (sh tekkivate jäätmete määratlemine ja nende taaskasutusvõimaluste analüüsimine) Valguse mõju Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Mõju looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule ja elustikule (suur- ja väikeulukitele, kahepaiksetele ja roomajatele, pesitsevatele ja rändel peatuvatele linnuliikidele ning nahkhiirtele) Ehitusaegselt võib oluline mõju avalduda ehitustöödest tingitud müra ja vibratsiooni tõttu. Kasutusaegselt on oluline liiklusest tulenev müra ja vibratsioon. Võimalik koosmõju Rail Baltic raudteega. Maantee rajamise ja kasutamisega on seotud väga eritüübiliste jäätmete teke (sh mitmesugused pakendijäätmed, nt puit, plastkile või anumad, kasutuskõlbmatu ehitusmaterjal jne). Neist kõige olulisem on suuremahuliste ehitusmaterjalide säilitamise ja transpordiga seotud materjalikadu, mis soovimatusse keskkonda sattudes (nt veekogu või looduslik maastik) on käsitletav materjali kasutuskõlbmatuks muutumisena ja seetõttu tuleks käsitleda jäätmetekkena. Ehitusaegselt võib oluline mõju avalduda läbi ehitusmasinate ja projektiala valgustuse. Kasutusaegselt on olulisimad tee valgustus ning teel liikuvate sõidukite valgustid. Kuna kaitstavaid loodusobjekte tee vahetus lähenduses registreeritud ei ole (lähimad objektid asuvad ca 150 m kaugusel), siis võib mõju avalduda peamiselt läbi müra- ja valgushäiringu või pinnavee kvaliteedi muutuse. Ehitus- ja kasutusaegselt võib oluline mõju avalduda läbi müra ja vibratsiooni, valgusreostuse ning saasteainete keskkonda sattumise, aga ka füüsilise liikumisbarjääri tekkimise kaudu. Võimalik koosmõju Rail Baltic raudteega. Vibratsiooni puhul on mõjuala piiratud tee vahetu naabrusega (kuni 50 m kaugusel). Avamaastikul võib müra mõju ulatuda orienteeruvalt kuni 1000 m kaugusele, aga eeldatav oluline mõju jääb tavatingimustes mõnesaja meetri kaugusele. Jäätmete ja nende käitlusvõimaluste mõjuala ei ole piiratud ainult maanteega seotud objektide ja tegevustega, vaid ulatub oluliselt kaugemale ja sõltub sellest, mis nende jäätmetega edasi saab (taaskasutatakse, ladestatakse prügilas, põletatakse, satuvad keskkonda). Valgusreostuse olulise mõjuga ala jääb reeglina valgusallika lähistele, kuid sõltub ka konkreetse valgusallika tugevusest ning ümbritsevast keskkonnast. Võimalik mõjuala on seotud pinnavee, müra ja valguse mõjualadega (vt eelmisi punkte). Vibratsiooni mõjuala jääb eeldatavalt kavandatava tee lähistele. Müra ja valgusreostuse olulise mõju ala piirneb eeldatavalt mõnesaja meetriga. Saateainete võimalik mõjuala looduskeskkonnale on sarnane pinnaveele avaldatava mõju alaga (vt eelnevat pinnavee punkti). Barjääriefekti mõjuala võib olla oluliselt

26 Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm suurem ning ulatuda kilomeetrite kaugusele. Mõju maakasutusele Mõju loodusvarade kasutusele Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale Oluline mõju võib avalduda tee ja sellega seotud taristuga hõlmatavate maa-alade kasutusviisi muutumises ning ka tuleviku kasutamisvõimaluste piiramises, võrreldes olemasoleva olukorraga. Kavandatava tee ehitamiseks kulub suures koguses erinevaid loodusvarasid. Samuti on oluline turbavarude säästlik kasutamine Rae raba ületamisel. Võimalik koosmõju Rail Baltic raudteega. Oluline mõju võib avalduda läbi müra- või valgushäiringu, õhukvaliteedi, pinna- või põhjavee kvaliteedi halvenemise, maakasutuse muutumise või piirangute läbi või liikumisvõimaluste halvenemise tõttu. Oluline on ka lennuvälja tunneliga seotud võimalikud riskid ja turvalisuse aspekt 21. Füüsiline maakasutuse muutumine (nt maa põllumajanduslikust või metsamajanduslikust kasutusest väljaminek) toimub tee asukohas ja selle vahetus läheduses. Kaudsemad piirangud maa kasutamisel (nt elamumaana) ulatuvad oluliselt kaugemale. Mõjuala sõltub projektlahendusest (kas on võimalik kasutada nt varem kooritud pinnast või väljatud materjali lähipiirkonnast). Liikumisvõimaluste mõjuala sõltub projektlahendusest (nt kui palju peale- ja mahasõite teele rajatakse), kuid võib ulatuda mitme kilomeetri kaugusele. Tunneli riskidega seotud mõjuala jääb tunneli vahetusse lähedusse. Teiste võimalike mõjude mõjuala ulatus on kirjeldatud eespool. Mõju Natura 2000 aladele on välistatud (lähim ala asub rohkem kui 3 km kaugusel) ning piiriülest mõju kavandatava tegevusega eeldatavalt ei kaasne. 21 Vastavalt Siseministeeriumi KMH programmi seisukohale tuleb tunneli turvalisuse aspekte hinnata projekti igas etapis ning projekti teostatavust tuleb hinnatakse ka turvalisuse vaadet puudutavates küsimustes. www.hendrikson.ee

Riigitee nr 96 Tallinn-Peetri alevik-tallinn (Tallinna väikese ringtee) eelprojekti keskkonnamõju hindamise programm 27 6 HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS JA KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISEKS VAJALIKUD UURINGUD 6.1 Hindamismetoodika Keskkonnamõju hindamise läbiviimise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), mis annab üldised nõuded keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks. Keskkonnamõju hindamise protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju hindamise programmi koostamine ning keskkonnamõju hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. KeHJS-ist tulenevad protsessi etapid ja eeldatav ajakava on esitatud ptk-s 8. Esimese etapina koostatakse keskkonnamõju hindamise programm (käesolev dokument), mis on kava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju hindamine, sh tuuakse välja eeldatavad mõjuvaldkonnad, läbiviimise ajakava ja kommunikatsiooni plaan erinevate mõjude hindamise protsessi osapooltega ning täpsustatakse hindamise metoodika ning vajalikud uuringud. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja metoodikaid 22. Üldistatult jagunevad KMH läbiviimisel kasutatavad mõjuhindamise tehnikad (meetodid) kahte kategooriasse: mõju identifitseerimise tehnikad (meetodid) nende abil määratletakse, millised ja mil viisil otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad tekkida, sh võimalusel iseloomustatakse mõjutegureid kvantitatiivselt; hindamise tehnikad (meetodid) nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest). Peamiseks eeldatavaks hindamismeetodiks KMH aruande faasis on erialaspetsialistide poolne eksperthinnang, mis põhineb nii olemasolevale informatsioonile ja ekspertide kogemusele kui ka projekti käigus läbiviidavate uuringute ja modelleerimiste tulemustele (nt ulukiuuring, müra modelleerimine vt ptk 6.2). Mõju hindamisel lähtutakse muutusest võrreldes olemasoleva olukorraga (baseline scenario). 23 Keskkonnamõju hindamise tulemusena koostatakse KMH aruanne, mis on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruande koostamisel arvestatakse KeHJS 20 nõuetega ja KMH 28.10.2019 algatamise otsusega nr 15-7/19/415. Koostatav KMH aruanne sisaldab informatsiooni keskkonnamõju hindamise käigus kasutatava materjali allikate kohta ning aruandele lisatakse ka koopiad mõju hindamise protsessi (sealhulgas avalikud arutelud) käigus saadud küsimustest, ettepanekutest ja vastuväidetest, mis puudutavad aruannet. Küsimustele vastatakse, ettepanekuid ja vastuväiteid võetakse arvesse või põhjendatakse nende mittearvestamist. Lisatakse avalike arutelude protokollid koos kommentaaridega. Keskkonnamõju ruumilist ulatust hinnatakse lisaks kavandatava tegevuse alale ka ümbritseval alal - sealjuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Olulise keskkonnamõju hindamisel lähtutakse otsesest ja kaudsest mõjust, koosmõjust, piiriülesest mõjust, lühiajalisest, keskmise pikkusega ja pikaajalisest mõjust, püsivast ja ajutisest mõjust, soodsast ja ebasoodsast mõjust. Oluline võib olla Rail Baltic raudtee projekti koosmõju Tallinna väikese ringteega, mistõttu on tuleb sellele KMH aruandes kindlasti tähelepanu pöörata 22 T. Põder. Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat, 2018. https://www.envir.ee/sites/default/files/kmh_kasiraamat_tp_2018.pdf 23 Guidance on the preparation of the Environmental Impact Assessment Report, European Commission, 2017. https://www.envir.ee/sites/default/files/eia_guidance_eia_report_final.pdf