T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti KMH aruanne

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti KMH aruanne"

Väljavõte

1 T-5 PÄRNU- RAKVERE- SÕMERU MAANTEE RAKVERE- SÕMERU LÕIGU EELPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ARUANNE Ramboll Eesti AS Veerenni 58a Tallinn Tel MTÜ Keskkonnakorraldus Telliskivi Tallinn Tel Keskkonnaekspert Sixten Kerge (litsents KMH0106) Tallinn 2007

2 Sisukord ARUANDE SISU KOKKUVÕTE SISSEJUHATUS PROJEKTI ASUKOHA KIRJELDUS KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE MENETLUSOSALISED INFORMATSIOON AVALIKKUSE KAASAMISE KOHTA TÖÖ METOODIKA JA KASUTATUD MATERJALID ÜLDOSA KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK JA VAJADUS KAVANDATAVA TEGEVUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED JA VASTAVUS KEHTIVATELE PLANEERINGUTELE JA SENISELE MAAKASUTUSELE OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS TEOSTATUD UURINGUD JA OLEMASOLEVA INFORMATSIOONI PIISAVUS T-5 PÄRNU- RAKVERE- SÕMERU MAANTEE RAKVERE- SÕMERU LÕIGU REKONSTRUEERIMISE MÕJUALA KIRJELDUS Ala kaart Füüsiline keskkond Geoloogilised tingimused Hüdroloogia Maastik Taimestik ja loomastik Ehituskeskkond Infrastruktuur Maakasutus Sotsiaal- majanduslik keskkond Kultuuripärand Materiaalsed väärtused Majanduskeskkond Rahvastik PLANEERITAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS ALTERNATIIV KAVANDATAV TEGEVUS PLANEERITUD TEGEVUSE JA REAALSETE ALTERNATIIVIDE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMINE KAVANDATAVA TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEVAD KESKKONNAMÕJUD KMH METOODIKA EELDATAVATE KESKKONNAMÕJUDE ULATUSE PROGNOOSIMISE MEETODID KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU, SEALHULGAS KAUDNE MÕJU NING TEISTE TEGEVUSTEGA KOOSMÕJU KESKKONNASEISUNDILE Ehitusaegsed mõjud Tee ekspluateerimisest tingitud mõjud Sotsiaal- majanduslikud mõjud NEGATIIVSE MÕJU VÄLTIMISE, VÄHENDAMISE JA KOMPENSEERIMISE VÕIMALUSED KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE

3 8 PROJEKTI ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS JA JÄRJESTAMINE ALTERNATIIVIDE PEAMISED ERISUSED ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS VAJALIK KESKKONNASEIRE JA AUDITEERIMINE KMH LÄBIVIIMISEL ILMNENUD RASKUSED KASUTATUD KIRJANDUS Lisad LISA 1 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE OTSUSED LISA 2 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMISE JA PROGRAMMI AVALIKUSTAMISE TEADE LISA 3 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM LISA 4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEL LAEKUNUD ETTEPANEKUD JA VASTUSED LISA 5 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI AVALIKU ARUTELU PROTOKOLL JA OSAVÕTJATE REGISTREERIMISLEHE KOOPIA LISA 6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMMI AVALIKUSTAMISE KÄIGUS VÄLJA JAGATUD KÜSIMUSTIKU KOOPIA JA KOKKUVÕTE KÜSIMUSTIKE TULEMUSTEST LISA 7 TRASSIALTERNATIIVIDE AVALIKU ARUTELUGA SEOTUD DOKUMENDID LISA 8 OLUKORD RAKVERE-SÕMERU TEELÕIGUL ENNE EELPROJEKTIGA KAVANDATAVA TEGEVUSE LÄBIVIIMIST LISA 9 KESKKONNAPIIRANGUTE KAART LISA 10 ALTERNATIIVIDE JOONISED LISA 11 MÜRAKAARDID Joonis M-1 Mürakaart. Olemasolev olukord aastal Joonis M-2 Mürakaart. Olemasolev olukord (0-alternatiiv) aastal Joonis M-3 Mürakaart. Alternatiiv 2A korral aastal Joonis M-4 Mürakaart. Alternatiiv 2A korral aastal Müra leevendusmeetmete ettepanek. LISA 12 ALTERNATIIVIDE VÕRDLUSTABELID LISA 13 ALTERNATIIVI 2A KOOSKÕLASTUSED 2

4 Aruande sisu kokkuvõte Mõju hindamise objekt Kõnealuse eelprojekti eesmärgiks on T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere- Sõmeru lõigu koos T-1 Tallinn-Narva maanteega ristumise ja T Rakvere sissesõidu eelprojekti koostamine, kergliiklusteede tehniliselt ja liikluskorralduslikult parima lahenduse leidmine, kavandatava tegevuse keskkonnamõjude hindamine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Eelprojektiga lahendatakse järgnevad liiklussõlmed: - T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristumine Näpi-Sõmeru suunalise teega (edaspidi LS 1); - T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristumine T-1 Tallinn-Narva maanteega (edaspidi LS 2); - T-1 Tallinn-Narva maantee ristumine kohaliku teega (edaspidi LS 3). Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru teelõik asub Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas. Maanteelõigu vahetus läheduses on Rakvere linn, Aluvere, Näpi ja Ussimäe külad ning Sõmeru alevik. Projekti olulisus Vastavalt liiklusuuringu käigus (Teedeinstituut, 2006) läbiviidud liiklusloenduste tulemustele oli 2006nda aasta keskmine liiklussagedus teelõigul 6057 autot ööpäevas ning ennustatav liiklussagedus olemasoleva teedevõrgu säilimise korral aastaks 2028 on autot ööpäevas. Liikluskoormuse rohkem kui kahekordne kasv tõendab ilmselget vajadust maanteelõigu laiendamise ja rekonstrueerimise järele. Aastaks 2028 prognoositud liiklussagedus näeb ette praeguse III klassi maantee asemele I klassi maantee rajamist. Maantee klassist tulenevate nõuete kohaselt on LS 2 ja LS 3 lahendatud kõikide reaalsete alternatiivide puhul kahetasandilisena. Ka LS 1 on 6-st alternatiivist 4 kohaselt lahendatud kahetasandilisena. 3

5 Hindamisprotsess Eelprojekti menetlusosalised on Viru Teedevalitsus (arendaja), AS Teede Tehnokeskus (teeprojekti koostaja) ning Viru Teedevalitsus ja Rakvere Linnavalitsus (otsustajad). KMH läbiviijateks on Ramboll Eesti AS ja MTÜ Keskkonnakorraldus (juhtekspert Sixten Kerge, litsents KMH0106). Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ajal loobus Rakvere linn eelprojektis osalemisest, mistõttu eelprojektiga lahendatavad teed ja liiklussõlmed, mis jäävad Rakvere linna haldusterritooriumile on käsitletavad vaid kui projekteerija visioon heast liikluskorraldusest, mitte aga kui eelprojektiga kehtestatust. Keskkonnamõju hindamine (KMH) toimus perioodil november 2006 november KMH programmi avalik arutelu toimus 19. detsembril a. ning trassialternatiivide avalik arutelu käesoleva aasta 20.juunil.Keskkonnamõjude hindamisel koostati 29-st kriteeriumist koosnev loend, mille alusel töötati läbi kõik reaalsed alternatiivid. Kriteeriumid käsitlesid kõiki peamiseid keskkonnavaldkondi (sh. sotsiaal-majanduslikud valdkonnad) ning mõjusid käsitleti eraldi tee rekonstrueerimise ja tee kasutamise osas. Alternatiivide võrdlemise metoodikana kasutati paaritivõrdlust. Alljärgnevalt on toodud ka olulisemad tulemused. Negatiivsed mõjud: - ajutine elukeskkonna halvenemine rekonstrueerimistööde perioodil; - väheneb piirkonna põllumajandusliku maa pindala ning sellele ligipääs; - taimestiku hävitamine ehituse ajal tee tehnoloogilises vööndis; - võimalik pinna- ja põhjavee reostumine. Positiivsed mõjud: - liiklus muutub ohutumaks nii autosõitjatele kui ka jalakäijatele; - uued ja sujuvad maha- ja pealesõidud muudavad liikluse mugavamaks ja sujuvamaks ning vähendavad seega õnnetuste riski; - tee rekonstrueerimine on piirkonna arengule positiivse mõjuga; - sujuv ja ühtlane liikluskorraldus vähendab heitgaaside emissioone, vibratsiooni ja müra. Lisaks nähakse leevendusmeetmetena ette müraseinte rajamine elamupiirkondadesse, kus müra on juba olemasoleva liikluskorralduse puhul probleemiks. 4

6 - rajatakse kergliiklusteed paraneb elanike heaolu ja turvalisus liiklemisel. Üldiselt on kõik alternatiivsed tegevused positiivsema mõjuga kui 0-alternatiiv. KMH tulemusena osutus parimaks alternatiiv 1. Eelprojektis välja käidud alternatiivide võrdlemiseks olid eelnevalt paika pandud võrdset kaalu omavad valikukriteeriumid: - Liiklusohutus; - Liikluse sujuvus; - Maksumus; - Keskkonnamõju. Erinevate väljapakutud alternatiivide võrdlemise tulemusena eelmainitud valikukriteeriumite alusel osutus väljavalituks alternatiiv 2A, mille seejärel kooskõlastasid Viru Teedevalitsus ja Sõmeru Vallavolikogu (kooskõlastused Lisas 13). Keskkonnamõju hindamise tulemusena erinesid alternatiivid 1 ja 2A oma eelistatuselt vaid 0,5 % võrra ning alternatiiv 2A oli keskkonna seisukohalt alternatiivist 1 järgmine. 5

7 1 Sissejuhatus 1.1 Projekti asukoha kirjeldus Projekti ala asub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere linna idaosas, Sõmeru valla ja Rakvere linna territooriumitel. Täpsemalt toimub kavandatav tegevus Rakvere linna idapiiril, T-5 Pärnu- Rakvere- Sõmeru maantee Rakvere- Sõmeru maanteelõigu ristumisel T-1 Tallinn- Narva maanteega ja nende mõjuvöönditega. Sõmeru valda ümbritsevad Rakvere linn ning Vinni, Rägavere, Viru-Nigula, Haljala ja Rakvere vallad. Rakvere linn on Lääne-Viru maakonna administratiivne, majanduslik ja kultuuriline keskus pindalaga 10,64 km². Vallakeskusest Sõmerult on Rakvere kesklinna ligikaudu 5 km. Kaugused suuremate keskusteni on järgmised - Tallinn 98 km, Tartu 132 km, Narva 114 km, Jõhvi 55 km, Tapa 32 km. Üldjoontes on Sõmeru vald hästi arenenud infrastruktuuriga, areneva majandusega, rikkaliku kultuuripärandiga tugev tööstus- ja ettevõtluspiirkond, kus on hästi arenev põllu- ja metsamajandus (Sõmeru valla üldplaneering, 2006). Sõmeru vallal on soodne asend Tallinna, Narva ja Pärnu suundadel kulgevate maanteede ristumiskohas. T-5 maantee saab alguse Pärnu linnast ning kulgeb diagonaalselt läbi Paide ja Tapa linna Rakvere suunas. T-5 maantee läbib järgmised maakonnad Pärnumaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa. Teiste suuremate maanteedega ristub T-5 maantee Paide linna lähistel T- 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteega ning Rakvere-Sõmeru lõigul T-1 Tallinn- Narva maanteega. Projekti asukoht on näidatud alljärgneval Kaardil 1. 6

8 Kaart 1 Projekti asukoht 1.2 Keskkonnamõju hindamise algatamine Keskkonnamõju hindamine on algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõige 2 punkti 10 alusel, mis käsitleb infrastruktuuri ehitamist või kasutamist ning Vabariigi Valitsuse määruse tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu 13 infrastruktuuri ehitamine lõige 8 alusel, mis käsitleb tee ehitamist või remonti, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul T-5 Pärnu- Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise. Keskkonnamõju hindamine moodustab ühe osa eelprojekti tervikust. Lisaks koosneb antud projekt muudest uurimistöödest (liiklus- ja geoloogilised uuringud), liikluskorralduse-, ristmike-, kergliikluse tehnilistest lahendustest ning 7

9 maakorralduslikest töödest. Projekti tulemusena peab antud maanteelõigust saama kaasaegne, liiklejasõbralik ning liiklusele ohutu tee. Antud projekti ala haldusterritoriaalsete iseärasuste tõttu oli eelprojektiga töö alustades otsustajaid kaks: Viru Teedevalitsus (riigimaantee) ning Rakvere Linnavalitsus (Rakvere linnalõik). Seega: - Viru Teedevalitsus algatas keskkonnamõju hindamise käskkirjaga nr. 229 Sõmeru valla haldusterritooriumile jäävas osas. - Rakvere Linnavalitsus algatas keskkonnamõju hindamise korraldusega nr. 100 Rakvere linna sissesõidu Tuleviku tänava osale alates Rakvere linna piirist 545 meetri ulatuses seoses eelprojekti koostamisega. Keskkonnamõju hindamise aruande koostamise ajal loobus Rakvere linn eelprojektis osalemisest, mistõttu eelprojektiga lahendatavad teed ja liiklussõlmed, mis jäävad Rakvere linna haldusterritooriumile on käsitletavad vaid kui projekteerija visioon heast liikluskorraldusest, mitte aga kui eelprojektiga kehtestatust. KMH algatamise otsused on toodud Lisas 1. Ümberkaudsete elanike teiste huvitatud isikute teavitamiseks keskkonnamõju hindamise algatamisest ja keskkonnamõjude hindamise programmi avalikustamisest ilmus ajalehes Virumaa Teataja, kohalikus ajalehes Sõmeru Sõnumid ja Ametlikes Teadaannetes vastavasisuline teade (Lisa 2). Lisaks oli vastav teade üleval ka Sõmeru valla teadetetahvlil. 8

10 1.3 Menetlusosalised Ülevaade eelprojekti menetlusosalistest on toodud Tabelis 1. Tabel 1 Menetlusosalised Osapool Arendaja kogu projekti ulatuses ja otsustaja projekti ulatuses 1, mis jääb haldusterritoriaalselt Sõmeru valla territooriumile Kuigi Rakvere linn on eelprojektis osalemisest loobunud, toome selguse huvides siiski välja esialgsed andmed. Otsustaja projekti ulatuses 2, mis jääb haldusterritoriaalselt Rakvere linna piiridesse Eelprojekti koostaja Keskkonnamõju hindamise läbiviija Kontaktandmed Viru Teedevalitsus Vallikraavi 2, Rakvere Kontaktisik: Rainer Kuldmaa tel , faks e-post: Rainer.Kuldmaa@virutv.mnt.ee Rakvere Linnavalitsus Tallinna 5, Rakvere Kontaktisik: Mihkel Juhkami tel , faks e-post: mihkel.juhkami@rakvere.ee AS Teede Tehnokeskus Männiku tee 123/6, Tallinn Kontaktisik: Benjamina Aavik tel , faks e-post: benjamina.aavik@tehnokeskus.ee Ramboll Eesti AS Veerenni 58a, Tallinn Kontaktisik Sixten Kerge MTÜ Keskkonnakorraldus Telliskivi 40-1, Tallinn tel , faks e-post: sixten@keskkonnakorraldus.ee 1 Viru Teedevalitsuse haldusalas on projekti piirkond, mis puudutab järgmisi teelõike - riigimaantee T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru, ristumine T-1 Tallinn-Narva maanteega ning T Rakvere sissesõit kuni Rakvere linna piirini. 2 Rakvere Linnavalitsuse haldusalas on projekti piirkond, mis puudutab teelõiku Rakvere linna piirilt kuni Heina ja Tuleviku tänavatega ristumiseni (ka.). 9

11 Keskkonnamõju hindamise töörühma kuulusid: Juhtekspert - Sixten Kerge (litsents nr. KMH0106) MTÜ Keskkonnakorraldus Keskkonnaeksperdid - Hendrik Puhkim ja Aune Aunapuu Ramboll Eesti AS - Teet Kirss MTÜ Keskkonnakorraldus 1.4 Informatsioon avalikkuse kaasamise kohta Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse -de 16 ja 21 kohaselt kuuluvad KMH programm (Lisa 3) ja KMH aruanne avalikustamisele. Keskkonnamõju hindamise programmi, trassialternatiivide ja KMH aruandega oli võimalik tutvuda järgmistes kohtades: Viru Teedevalitsuses Sõmeru Vallavalitsuses Rakvere Linnavalitsuses Internetileheküljel: Vallikraavi 2, Rakvere Pargi 1, Sõmeru Lääne- Viru maakond Tallinna 5, Rakvere linn Ettepanekuid ja vastuväiteid keskkonnamõju hindamise programmi kohta oli võimalik esitada Viru Teedevalitsusele ja Rakvere Linnavalitsusele kirjalikult 5. detsembrist kuni 19. detsembrini 2006.a. Programmi avalikustamise ajal laekus kokku kaks ettepanekut- Muinsuskaitseametilt ja aktsiaseltsilt BVL Kapital. Ettepanekud ja vastused on vastavalt esitatud Lisas 4. Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimus 19. detsembril 2006.a. Sõmeru klubis (aadressil Tiigi 2, Sõmeru küla). Avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate registreerimislehe koopia on esitatud käesoleva aruande Lisas 5. 10

12 Avaliku arutelu käigus jagas keskkonnamõju hindamise läbiviija osalenutele küsimustikud, selgitamaks elanike ja teiste huvitatud isikute võimalikke seisukohti, ettepanekuid ja arvamusi seoses antud projektiga. Küsimustiku koopia ja kokkuvõte küsimustike tulemustest on toodud käesoleva aruande Lisas 6. Lisaks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nõutud KMH programmi ja aruande avalikustamisele lepiti programmi koostamise käigus kokku, et eraldi korraldatakse alternatiivsete trassilahenduste avalikustamine, et anda huvitatud osapooltele võimalus võimalike teelõigu rekonstrueerimise plaanidega tutvumiseks ning rääkida kaasa trassivaliku protsessis. Rakvere-Sõmeru teelõigu võimalike trassialternatiivide ja nende lühikirjeldustega oli võimalik tutvuda ajavahemikus 04. juunist kuni 20. juunini 2007.a.: Viru Teedevalitsuses Sõmeru Vallavalitsuses Rakvere Linnavalitsuses Internetileheküljel: Vallikraavi 2, Rakvere Pargi 1, Sõmeru Lääne- Viru Tallinna 5, Rakvere linn Alternatiivide avalik arutelu toimus 20.juunil 2007.a. kell Sõmeru klubis aadressil Tiigi 2, Sõmeru küla. Trassialternatiivide avaliku aruteluga seotud dokumendid on esitatud Lisas 7. Tabelis 2 on näidatud kavandatavast projektist teavitatud osapooled, nende kontaktandmed ning teavitamise viis. Tabel 2 Eelprojektist teavitatud osapooled Asutus Aadress Teavitamise viis AS Eesti Raudtee Pikk tn 36 Lihtkiri Tallinn Eesti Keskkonnaühenduste Koda pk 227 Lihtkiri Tartu Elekter (OÜ Jaotusvõrk) Kadaka tee 63 Lihtkiri Tallinn Gaas (EG Võrguteenus) Gaasi 5 Lihtkiri Tallinn Sõmeru vald Pargi 1 Lihtkiri 11

13 Asutus Aadress Teavitamise viis Sõmeru Lääne-Virumaa Rakvere linn Tallinna 5 Lihtkiri Rakvere Lääne-Viru maavalitsus Kreutzwaldi 5 Lihtkiri Rakvere Lääne-Viru Keskkonnainspektsioon Kunderi 18 Lihtkiri Rakvere Muinsuskaitseamet Uus tn 18 Lihtkiri Tallinn Lääne-Viru Keskkonnateenistus Kunderi 18 Lihtkiri Rakvere BVL Kapital Väike Kaar 33 Lihtkiri Ümbruskonna külad (Kaarli, Koovälja, Ussimäe, Näpi, Sõmeru, Aluvere) Tartu Informatsioon teadetetahvlil 1.5 Töö metoodika ja kasutatud materjalid Keskkonnamõju hindamise käigus käis ekspertgrupp korduvalt Rakvere-Sõmeru teelõigul olemasoleva olukorraga tutvumas (fotod Lisas 8), suhtles tihedalt projekti osapooltega ning pidas regulaarselt koosolekuid projekteerijatega. Alternatiivide võrdlemisel ja hindamisel kasutatakse erinevate aspektide võrdlevat meetodit. Oluliste keskkonnaaspektide kaalud põhinevad keskkonnamõju hindamise üldtunnustatud metoodikal, mida on põhjalikumalt kirjeldatud punktis 5.2. Keskkonnamõju hindamise käigus on järgitud kõiki asjakohaseid seadusakte, määruseid ning juhendeid ja keskkonnamõju hindamise head tava. Keskkonnamõju hindamise ekspertgrupp töötas tihedas koostöös tellija ning projekteerijaga parimate võimalike lahenduste leidmiseks. 12

14 2 Üldosa 2.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kavandatava tegevuse eesmärk on T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu koos T-1 Tallinn-Narva maanteega ristumise ja T Rakvere sissesõidu eelprojekti koostamine, kergliiklusteede tehniliselt ja liikluskorralduslikult parima lahenduse leidmine, kavandatava tegevuse keskkonnamõjude hindamine ning tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Tee olemasolev olukord ei vasta kehtivatele normidele ning liiklusohutusnõuetele, mistõttu tahab arendaja kavandatava tegevusega muuta teelõigu tänapäeva nõuetele vastavaks. Eelprojektiga on kavandatud olemasolev III klassi T-5 Rakvere-Sõmeru maanteelõik muuta I klassi maanteeks. Projekteerimise lähteandmed on järgmised: - projektkiirus 100 km/h; - projektkiirus ristuvatel maanteedel km/h; - projekteerimistase hea. Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõik asub Lääne-Viru maakonnas Sõmeru vallas. Asfaltbetoonkate on paigaldatud aastal aastal ehitatud Sõmeru remonti vajav viadukt üle Tapa- Narva raudtee asub maanteelõigu 182,65 km-l. Maanteelõigu aasta keskmine liiklussagedus oli a. andmetel 6330 autot ööpäevas. Vastavalt liiklusuuringu käigus (Teedeinstituut, 2006) läbiviidud loenduste tulemustele oli 2006nda aasta keskmine liiklussagedus 6057 autot ööpäevas ning ennustatav liiklussagedus olemasoleva teedevõrgu säilimise korral aastaks 2028 on autot ööpäevas. Liikluskoormuse rohkem kui kahekordne kasv tõendab ilmselget vajadust maanteelõigu laiendamise ja rekonstrueerimise järele. 13

15 Peale selle on kohalikud elanikud väljendanud rahulolematust praeguste teede olukorraga, kuna ühe aspektina puuduvad piirkonnas kergliiklusteed ning seega ei ole jalakäijatele ja jalgratturitele tagatud turvaline liiklemine. Lisaks rõhutavad Sõmeru valla üldplaneering (2006) ja arengukava aastani 2012 piirkonna suurt turismipotentsiaali ja näevad ette piirkonna turismivaldkonna arendamist järgnevatel aastatel. Maanteelõigu rekonstrueerimine võimaldab tagamaa parema sidumise Rakvere linnaga ja on seega Sõmeru valla arengueesmärkide saavutamise seisukohalt vajalik. 2.2 Kavandatava tegevuse õiguslikud alused ja vastavus kehtivatele planeeringutele ja senisele maakasutusele Keskkonnamõju hindamine toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 9 sätestab, et otsustaja on tegevusloa väljaandja. Kavandatava projekti keskkonnamõju hindamise menetlusosalised on eelnevalt näidatud Tabelis 1. Järgnevalt on esitatud loetelu keskkonnamõju hindamise läbiviimise käigus arvestatud õigusaktidest: - Keskkonnaministri määrus nr Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase; - Keskkonnaministri määrus nr Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu; - Looduskaitseseadus; - Muinsuskaitseseadus; - Sotsiaalministri määrus nr Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid; - Tee projekteerimise normid ja nõuded; - Teeseadus; - Vabariigi Valitsuse määrus nr Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse- eeskiri; 14

16 - Veeseadus; - Välisõhu kaitse seadus. Vastavus planeeringutele Sõmeru valla üldplaneeringu kaardile on kantud olemasoleva põhimaantee T-1 Tallinn- Narva koridori laius mõlemal pool telgjoont 200 m ehitus- ja majandustegevuse piirangualana, lähtudes vajadusest olemasoleva maantee trassi perspektiivis õgvendada ja maanteed laiendada. Valla prioriteetseks tegevuseks teede juures on muuhulgas Rakvere põhjapoolse ringtee lõigu ehitamine. Kavandatava projekti raamesse Rakvere põhjapoolse ringtee lõigu rajamine küll ei jää, kuid Rakvere-Sõmeru maanteelõigu eelprojekti koostamisel on ringtee rajamise perspektiiviga arvestatud. Liiklusprognooside koostamisel on Rakvere põhjapoolse ringtee lõigu ehitamisega arvestanud ka Tallinna Tehnikaülikooli Teedeinstituut. Maanteelõigu rekonstrueerimise seisukohalt on eelkõige olulised maanteeäärsed piirkonnad Sõmeru, Näpi ja Ussimäe. Rakverel linna läheduse mõjul on Roodevälja- Sõmeru piirkond suhteliselt tihedalt asustatud. Linna lähedus, hea teedevõrk ning töökohtade olemasolu on oluliselt mõjutanud elanike arvu kasvu Sõmeru Näpi piirkonnas. Üldplaneeringuga on planeeritud reservalad väikeelamute ehitamiseks Roodevälja ja Ussimäe külas ning täiendavalt Sõmeru alevikus. Vastavalt Sõmeru vallavalitsuse informatsioonile ( ) ei ole Rakvere-Sõmeru maanteelõigu ääres Sõmeru valla territooriumil hetkel kehtestatud ühtegi detailplaneeringut. Rakvere linnal üldplaneering puudub seega ei ole võimalik käesoleva keskkonnamõju hindamise raames käsitleda eelprojekti eesmärkide vastavust Rakvere üldplaneeringule. Rakvere Linnavalitsuse andmetel ( ) on Rakvere-Sõmeru teelõigu ääres Rakvere linna territooriumil kaks kehtivad detailplaneeringut Vaali maaüksuse detailplaneering ning osaliselt selle peale tehtud Lõõtspilli tn 2, Vilepilli tn 2 ja Vilepilli tn 6 detailplaneering. 15

17 Ussimäe Sõmeru Näpi Roodevälja piirkond (Kaart 2) Sõmeru valla üldplaneeringu kohaselt on suurem väikeelamute reservala planeeritud Sõmeru aleviku keskossa Sõmeru ja Aluvere vahele jäävale põllumaale. Erilist tähelepanu tuleb piirkonnas pöörata kaitsehaljastuse rajamisele. Laiemad haljaskoridorid on planeeritud maantee ja Kooli tänava äärde. Väikeelamute reservalad on planeeritud veel Pika tänava äärde metsaga külgnevale alale. Uued elamuehitusalad on planeeritud põhimõttel, et suhteliselt metsavaeses piirkonnas maksimaalselt säilitada kasvavat metsa. Viaduktiga külgnev maa-ala oleks vajalik metsastada kaitseistandusega, et leevendada raudteelt ja maanteeviaduktilt lähtuvat müra. Kaart 2 Ussimäe-Sõmeru-Näpi-Roodevälja piirkond Põhimaantee T-1 ja Rakvere maantee ristmikku on planeeritud ärimaa laiendusvõimalus maanteeäärse teeninduse arendamiseks. Maa-ala hoonestamine saab toimuda Maanteeameti tingimustel ja nõusolekul. Näpi külasse on planeeritud mõlemale poole perspektiivset Rakvere ringteed tootmismaa reservalad koos perspektiivse kogujateega. Siia tuleb rajada ka teeäärse kaitsehaljastuse koridorid. Roodevälja küla piirneb vahetult Rakvere linnaga. Olemasoleva elamumaa jätkuna on planeeritud uued Rakvere linnaga külgnevad elamumaade reservalad. Mõlemale poole perspektiivset Rakvere ringteed on planeeritud tootmismaa koos kaitseistandustega. 16

18 Üldplaneering näeb ette väikeelamupiirkonna rajamise Ussimäe piirkonda Rakvere linna külje alla. Ussimäe maade peamine funktsioon ja teed jätkavad olemasolevat linnaehituslikku lahendust Rakvere linna ja Sõmeru valla piiril. Rakvere linna tänavad pikendatakse ühtsesse võrgustikku. Kavandatav projekt üldplaneeringus seatud eesmärkidega vastuollu ei lähe pigem toetab eelprojekt üldplaneeringu visiooni. 17

19 3 Olemasoleva olukorra ülevaade ja mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1 Teostatud uuringud ja olemasoleva informatsiooni piisavus Käesoleva töö koostamisel on arvestatud järgmisi teemakohaseid dokumente: - AS Maves töö Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava projekt (2003) - Lääne- Viru maakonnaplaneering (2000) - Lääne-Virumaa maakonnaplaneeringu teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (2006) - Rakvere linna arengukava aastateks (2007) - Sõmeru valla arengukava (2005) - Sõmeru valla üldplaneering ( ) - Teedeinstituudi (TTÜ) uuring Liiklus- ja koormussageduse prognoos maantee nr. 5 lõigule km 181, ,2 ning maanteele nr (2006) Arvestades, et rekonstrueeritava maanteelõigu otsene mõjuala on ligikaudu 500 m laiune tsoon maantee ümber, on olemasolev informatsioon projekti turvaliseks ja keskkonnahoidlikuks teostamiseks piisav. Sõmeru ja Rakvere arengukavades ja Sõmeru valla üldplaneeringus on esitatud üldised arengusuunad, mis käsitlevad soovitatavaid Sõmeru-Näpi piirkonna arengusuundi üsna selgelt ja põhjalikult. 3 Rakvere linna arengukavas aastateks on märgitud, et lähiaastate peamine ülesanne on Rakvere linnale üldplaneeringu koostamine. 18

20 3.2 T-5 Pärnu- Rakvere- Sõmeru maantee Rakvere- Sõmeru lõigu rekonstrueerimise mõjuala kirjeldus Ala kaart Ülevaate eelprojekti alast saab Kaardilt 3. Kaart 3 Rakvere-Sõmeru maanteelõigu ümbruskonna kaart Füüsiline keskkond Geoloogilised tingimused Orograafilise liigestuse järgi asub lõik Kirde-Eesti ehk Viru lavamaal. Lavamaa valdav kõrgus on meetrit ning põhjast piirab teda Põhja-Eesti paekallas (klint). Sellest lõuna pool pinnakate pakseneb. Klindilähedasi lodusid asendavad karstunud paetasandikud ja merelainetest uhutud moreentasandikud. Pinnamoodi liigestavad orud, mõnel pool ka kaljuvoored, oosid, madalad rannavallid ja teised väiksemad pinnavormid. 19

21 Lavamaa kesk- ning kirdeosas on kaevandamise tulemusena tekkinud ulatuslikud tehispinnamoega alad. Lääne-Viru reljeefi iseloomustab osaliselt ka Pandivere kõrgustik, mis on lauge, ümarja konfiguratsiooniga ümbrusest kõrgem ala, mille aluspõhja moodustab kesk- ja ülemordoviitsiumi ning alam-siluri lubjakivi. Kõrgustiku aluspõhjalist tuumikut katab võrdlemisi õhuke, mõne meetri paksune kvaternaarisetetest pinnakate. Valdavalt on tegemist nõrgalt lainja moreentasandikuga, millelt kõrgub oosiahelikke, mõhnastikke ja lõunaosas ka keerukama tekkelooga kõrgendikke. Kõrgustiku nõlvadel kohtab ka pisut enam mandrijää ja selle sulamisvete poolt kuhjatud pinnavorme. Pinnakatteks olev lubjarikas savikas moreen, mis on mõõduka veehoiu võimega, on soodne lähtekivim kõrge produktiivsusega muldade tekkeks. Seega on Pandiveres enamlevinud leostunud ja leetjad mullad. Lõheliste lubjakivide maapinnalähedus on soodustanud karstumist, seetõttu pole kõrgustiku keskosas jõgesid. Kõik vihmaveed ja lumesulamisveed valguvad lõhesid pidi maa alla ning väljuvad veerohkete allikatena kõrgustiku jalamil, andes alguse jõgedele ja põhjustades seal ulatuslikku soostumist Hüdroloogia Projektiala jääb Pandivere põhjavee alamvesikonna alasse ning seega tuleb vaadelda võimalikke maanteelõigu rekonstrueerimise jooksul tekkivaid ajutisi ja pikaajalisi mõjusid veekeskkonnale. Pandivere põhjavee alamvesikond hõlmab Lääne- Viru ja Järva maakondi, asudes 21 omavalitsuse territooriumil. Sõmeru vald asub Pandivere veekaitseala põhjaserval (Kaart 4) kõrgustiku nõlval ja jalamil, kus absoluutkõrgused on suhteliselt väikesed ja palju on soostunud piirkondi. Karstilehtreid esineb siin üldiselt harva ja need on väikesed, paiknedes sooservades või väikestes orgudes ja orundites. Sõmeru valla suuremad karstialad Sämil, Rahklas ja Muru oja sängis jäävad kavandatava projekti mõjupiirkonnast välja. (AS Maves, 2002). 20

22 Kaart 4 Pandivere põhjavee alamvesikond (AS Maves, 2003) Kavandatava projekti elluviimise käigus võetakse kasutusele kõik vajalikud meetmed negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks Pandivere põhjavee alamvesikonna alal. Sõmeru valla veekogud on näidatud Tabelis 3. AS Maves e (2003) uuringu kohaselt on Sõmeru jõe ja Näpi oja seisund hinnatud vastavalt heaks ja keskmiseks. Rekonstrueeritava maanteelõigu mõjualasse jääv Sõmeru jõgi on Selja jõe keskjooksu parempoolne lisajõgi. Jõgi asub Pandivere kõrgustiku kirdeserval ning lähtub Mõdriku mõisa juures olevast suurest allikatiigist. Rägavere mõisast 1 km edela pool asub jõel Mõdriku paisjärv (pindala 1,4 ha). Paisjärvest allavoolu on jõe säng kogu ulatuses süvendatud ja õgvendatud. Rägavere küla all läbib jõgi kuivendatud ja ülesharitud Vetiku soo ning saab Joa suvilate kohal vasakult kaldalt suubuva Vetikujärve (Vetiku, Joa) oja kaudu rohkesti lisavett allikaterikkast Vetiku Suurjärvest. Enne Tallinna-Narva maantee kohale jõudmist möödub jõgi Sõmeru alevikust ja allpool maanteed suurest Arkna ridakülast, mis mõlemad paiknevad vasakul kaldal. Selja jõkke suubumise eel jõuab Sõmeru jõgi Essu sohu. Jõe suue asub Arkna mõisast 1,5 km kirde pool. Jõe pikkus on 15 21

23 km, valgala 68 ruutkilomeetrit. Peamiselt allikatest toituv Sõmeru jõgi kuulub produktiivsete forellijõgede tüüpi ja on kalanduslikult väga väärtuslik (Järvekülg, 2001). Tabel 3 Projekti mõjualasse jäävad Sõmeru valla vooluveekogud Veekogu Valgala (km 2 ) Piiranguvöönd (m) Ehituskeeluvöönd (m) Veekaitsevöönd (m) Selja jõgi Sõmeru jõgi Näpi oja 10, Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr. 73 on Sõmeru jõgi ja Selja jõgi kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. Selja jõgi ei jää küll otseselt rekonstrueeritava maanteelõigu lähedusse, kuid mõju võib avalduda Sõmeru jõe ja Näpi oja kaudu, mis on maanteelõigule oluliselt lähemal ning mille kaudu reostus võib levida. Teemaplaneeringu Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (Lääne-Viru Maavalitsus, 2006) kohaselt on need jõed, kas osaliselt või täielikult rohelise võrgustiku täienduseks. Igasugune lõheliste ja harjuste elu halvendav tegevus, samuti vee füüsilist ja keemilist kvaliteeti madaldav tegevus halvendab jõgede toimimist ja on ebasoovitav. Negatiivset mõju peab vältima või võimalikult vähendama Maastik Eesti maastikulise liigestuse järgi jääb Lääne-Viru maakonda 4 maastikurajooni: Pandivere kõrgustik, Kirde-Eesti lavamaa, Põhja-Eesti rannikumadalik, Kõrvemaa. Maastikuliselt hõlmab suurema osa Lääne- Viru maakonnast Pandivere kõrgustik, põhja pool levib Kirde-Eesti lavamaa, loodes piirneb maakond Kõrvemaaga, idas Alutagusega, lõunasse jäävad Pedja ja Endla soostunud alad. Teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (Lääne- Viru maavalitsus, 2006) on määratud piirkonna kõrge viljelusväärtusega põllumaad, mille hindamisel on tuginetud mullakaardi mullahindepunktidele. Arvestades maakonna mullahindepunktide keskmist väärtust, on kõrge boniteediga põllumaa valikul aluseks võetud 41 mullahindepunktist suurema väärtusega maad. Eraldi on esile tõstetud üle 50 22

24 hindepunktiga alad, mis asuvad ka rekonstrueeritava maanteelõigu vahetus läheduses (Aluvere piirkonnas). Väärtuslike põllumaade asukoht on näidatud keskkonnapiirangute kaardil Lisas 9. Kuna mulla viljakus boniteedi punktidega on üle Eesti keskmisest mullaviljakusest, on Pandivere kõrgustikul ja Kirde- Eesti lavamaal tegemist eriti viljakate muldadega. Vastavalt teemaplaneeringule tuleb kõrge boniteediga põllumaad hoida kasutuses põllumajandusliku maana või avamaastikuna. Lisaks saab kõrge boniteediga põllumaid metsastada ainult üldplaneeringu alusel ning tuleb säilitada ja korras hoida maaparandussüsteemid. Lisaks on eelmainitud teemaplaneeringuga määratletud Lääne-Viru maakonna väärtuslikumad puhkealad. Kavandatava projekti mõjualale lähim on Rakvere linna väärtuslik puhkeala, millele on ajutine negatiivne mõju maantee rekonstrueerimise käigus, kuid mis pikas perspektiivis on kindlasti positiivse mõjuga, kuna loob Rakvere linnale sujuvama ja turvalisema juurdepääsu. Teemaplaneeringu kohaselt tuleb kõrge puhkeväärtusega piirkondades majandustegevuse kavandamisel puhkealadel lähtuda nii rohelise võrgustiku kui ka väärtuslike maastike säilimiseks seatud tingimustest. Linna läbiümbruse kõrge puhkeväärtusega metsa- alad tuleks jätta avalikuks kasutamiseks. Teemaplaneeringu kohaselt on Rakvere linna lähiümbruses asustuse laienemiseks sobivad suunad muuhulgas Papiaru- Roodevälja- Ussimäe ning on märgitud, et need asustuse laienemise suunad ei satu vastuollu rohelise võrgustiku ideega. Kui ala on intensiivses kasutuses ning seetõttu on ohustatud ala väärtuste säilimine, tuleb planeeringuga seada vajaliku infrastruktuuri väljaehitamise nõue. Rohevõrgustik Arendustegevuse seisukohalt juhib teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused tähelepanu asjaolule, et ehitusalade valikul ei tohi seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuste kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Väiksemate loomade rännuteed üle põhimaantee ja raudtee on võimalik tagada truupide kaudu teetammis. Suurulukid pääsevad üle raudtee, põhimaantee ääres võib nende liikumist suunata. Uue põhimaanteetrassi planeerimisel tuleb projektis eraldi käsitleda loomade liikumisteid lähtuvalt rohelisest võrgustikust. Arvestada tuleb võimalike konfliktkohtadega ja kavandada vajalikud abinõud loomade 23

25 ohutute liikumisvõimaluste säilitamiseks. Teede ehitusel negatiivsete ja positiivsete pinnavormide (ürgorgude ja jõeorgude-järsakute servad, voored, oosid, mõhnad jms) säilitamine. Sõmeru vald on ümbritsetud omavahel hästi seotud suurte tuumaladega. Valda läbivad pikad ja kitsad rohekoridorid, mis on seostunud jõgede ümbruskonnaga. Üle kavandatava Rakvere-Sõmeru teelõigu kulgeb roheline koridor, mille paiknemine on näha Lisas 9 keskkonnapiirangute kaardil. Rohelise koridori üks eesmärke on säilitada olemasolevaid looduslikke alasid ning võimaldada loomade liikumine ühest tuumalast teise. Rohevõrgustiku seisukohalt on konfliktseks piirkonnaks Roodevälja- Näpi piirkond, kus ristuvad raudteed ja maanteed ning kuhu on laiale territooriumile koondunud tootmine. Piki Näpi oja kulgev roheline koridor on üsna kitsas ja jääb tööstusala vahetusse lähedusse, mistõttu ei ole rohekoridori kasutamine loomade poolt eeldatavalt aktiivne. Samas puuduvad metsloomade liikumiste kohta täpsemad andmed Taimestik ja loomastik Lääne-Virumaa taimestik on üsna eripalgeline nagu Virumaa loodus tervikuna. Valdava osa maakonna territooriumist haarab enda alla Pandivere kõrgustik, mida ilmestavad eelkõige põllumaastikud. Metsad paiknevad siin enamasti tukkadena. Iseloomulikuks metsakasvu kohatüübiks on laane- ja palumets, kõrgematel kohtadel - vallseljakud - sürjamets. Puuliikidest on ülekaalus kuusk ja mänd, lehtpuudest kask, saar, haab, hall lepp. Põldude ja metsade vahele jäävad niidud, kuivad nõlvad ja kõrgustiku servaaladele sood. Projekti elluviimise käigus metsa mahavõtmist kavandatud ei ole, vajadusel toimub teatud piirkondade metsa harvendamine. Kavandatava projekti mõjualas on peamiselt põllud, elamud ja tööstusalad ning looduslikku keskkonda on vähe, seega võib eeldada, et piirkonna loomastik on suhteliselt vaene. Loomastiku levik on sõltuv piirkonda läbivast rohekoridorist ja metsamassiividest Sõmeru ristmikust paremal (kavandatava Tallinn-Narva maanteele ümberehituse läheduses) ja Sõmeru aleviku ja Vetiku küla vahel. Teadaolevalt piirkonnas looduskaitse all olevaid loomaliike ei ole. Varasemate loomadega juhtunud õnnetuste andmete põhjal 24

26 on Rakvere-Sõmeru lõigu lähistel juhtunud õnnetusi metskitse (km-l 177 ja 162,2) ja põdraga (km-l 164) Ehituskeskkond Infrastruktuur Vastavalt Sõmeru valla arengukava (2005) koostamisel läbiviidud küsimustiku tulemusele ei vasta olemasolev infrastruktuur või teenused inimeste uuenenud ootustele ja vajadustele. Peamisteks probleemideks olid juba siis kõnniteede vähesus ja jalgrattateede puudumine ning ettevõtluse arenguga seotud võimalikud keskkonnariskid. Sõmeru vallavolikogu on kinnitanud vallas olevate teede nimekirja, mille järgi on kokku 230,9 km teid. Nendest - Tänavad 14,3 km - Metsateed 5,4 km - Kohalikud teed 111,9 km - Määratlemata teed 16,4 km - Erateed 82,9 km Paremat juurdepääsu vajab Näpi- Roodevälja- Aluvere tööstusala ning selle probleemi saab lahendada planeeritavale maanteelõigule sobivate mahasõitude lahendamisega. Planeeritava Rakvere ringtee põhjapoolse osa rajamine annab parema ligipääsu ning avab võimalused ühenduseks Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee ja Rakvere-Haljala tee vahel. Olemas on AS Teede Tehnokeskuse poolt läbi viidud teostatavusuuring Rakvere põhjapoolse ringtee rajamise võimaluste selgitamiseks (2004). Teede ja tänavate üldise korrashoiuga ei ole osa valla elanikest rahul. Rohkem tähelepanu tuleb pöörata kaugemaid külasid keskustega ühendavatele teedele. Piirkonnas vajavad remontimist ja rekonstrueerimist 95 truupi ja 5 silda. Eriti oluline on teede olukord ja bussiühendus nendes piirkondades, kus kohapeal kaubandus ja teenused puuduvad. Hetkel on täielikult rajamata kergliiklusteed. 25

27 Seoses piirkonna infrastruktuuriga on Sõmeru valla üldplaneeringus (2006) muuhulgas loetletud järgmised eesmärgid: - Rajada Rakvere linna ümbersõidu põhjapoolne osa koos kergliiklusteedega. - Ehitada kergliiklusteed Uhtna- Kohala- Sõmeru- Rakvere suundadel. - Renoveerida liiklusohtlikud sillad ja truubid. - Muuta teed tolmuvabaks Uhtna, Ubja, Kohala, Vaeküla, Ussimäe, Roodevälja ja Näpi külade tihedalt asustatud aladel ja Sõmeru alevikus. - Ehitada juurdepääsuteed uutele tootmisaladele ja elamupiirkondadele. - Korrastada tööstusalade teed Näpil, Uhtnas ja Sõmerul Rakvere linnas on kokku 85,3 km teid ja tänavaid ning Rakvere linnas on teostatud teede, tänavate, parklate ja nendel asuvate sildade ning truupide inventariseerimine ja tänavavalgustuse kaardistamine. Rakvere linna arengukava (2007) eesmärkidest seostuvad kavandatava projektiga järgmised: - Liiklusskeemi lihtsamaks, selgemaks ja jalakäija- ja jalgratturisõbralikumaks muutmine; - Sõidukõlbliku teedevõrgu ja toimiva transpordivõrgustiku tagamine, pidades prioriteetseks ühistransporti; - Linna teede ja tänavate arendamine vastavalt linna liiklusskeemile; - Suure koormusega ristmike arendamine ja väljaehitamine (Niine-Tuleviku, Laada- Ferdinand Gustav Adoffi, Tallinna-C.R. Jakobsoni jne). Üldplaneeringu kohaselt on Sõmeru vallal kavas rajada kaks valgustatud ja üksteist täiendavat jalgrattateed lõikudel Rakvere-Sõmeru alevik ja Sõmeru-Kohala-Uhtna- Sämi (olemas planeeringukaardil). Probleemina on välja toodud jalgrattatee ristumine raudteega. Kuna maanteesild on selles kohas väga kitsas ei paku see praktiliselt võimalust antud teelõiku turvaliselt läbida. Lahendusena on pakutud silla laiemaks ehitamine selle rekonstrueerimisel arvestades jalgrattatee ja maantee gabariite. Sõmeru vallal on kavas rajada Sõmeru aleviku ja Näpi küla vahel jalakäijate tunnel Sõmeru- Rakvere maantee alt läbi, et tagada turvalisem liikumine. 26

28 Sõmeru valla prioriteetne projekt on Rakvere ümbersõidutee rajamine. Ümbersõidutee tagaks Rakverest põhja poole jääva ala normaalse funktsioneerimise ja arengu ning vähendaks transiite osa Rakvere linna läbivatel tänavatel. Rakvere linna ja Sõmeru küla ühendav T-5 maantee ristub Juhani ja Maasika maaüksuse piirkonnas gaasitrassiga. T-1 Tallinn-Narva maanteel, Tõnsu ja Venetoa maaüksuse vahelisel alal ristub maanteega kõrgepingeliin. 27

29 Maakasutus Maanteelõigu vahetus läheduses on Aluvere, Näpi ja Ussimäe külad ning Sõmeru alevik. Eelmainitud alad on detailplaneeringu kohustusega tiheasustusalad. Piirkonna olemasolev ja kavandatav maakasutus rekonstrueeritava maanteelõigu ümbruses on näidatud Kaardil 5. Kaart 5 Maakasutus Sõmeru valla üldplaneeringu kohaselt Rekonstrueeritavale maanteelõigule lähim elamuala on Sõmeru alevik, kus peamiselt on väikeelamumaad (EV) ja korterelamumaad (EK) ning üksikud üldkasutatavad hooned (A). Maanteelõiku ümbritseb kaitsehaljastus (HK), mis raudtee läheduses hõivab mõlemal pool teed ulatuslikuma ala (HP). Kaardilt on näha, et raudtee ja Rakvere linna vahelisel alal on tegemist riigimetsaga ja mõlemal pool teelõiku paikneva loodusliku haljasmaaga (HL). Käsitletaval maanteelõigul paikneb kaks bensiinijaama üks Sõmeru ristmikul ja teine vahetult Rakvere linna piiri ääres (B). Sõmeru aleviku ja raudtee 28

30 vaheline ala on planeeringu kohaselt puhke- ja virgestusmaa (PS). Sõmeru ristmiku ümbruses on valdavalt tegemist ulatusliku loodusliku põllu- ja heinamaaga. Näpi küla piirkonnas on ulatuslikud alad olemasolevate tootmishoonete (T) all ning lisaks on eraldatud ka maad ka täiendavate tootmishoonete rajamiseks. Maanteelõigust paremal on üldplaneeringu kaardi järgi perspektiivne kergliiklustee, mis on ühendatud mitmete Sõmeru aleviku ja Näpi küla kergliiklusteedega Sotsiaal- majanduslik keskkond Kultuuripärand Projekti elluviimisel tuleb arvestada Muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuetega otseselt jäävad projekti mõjualasse Sõmeru vesiveski ja kivisild, mis on kultuurimälestiseks tunnistatud kultuuriministri määrusega nr. 8. Tulenevalt Muinsuskaitseseadusest kehtib neile piiranguvöönd 50 m väliskontuurist, mida on tee projekteerimisel arvestatud. Tallinna-Narva maantee ääres Selja jõel asuv a. ehitatud vesiveski kuulus Sõmeru mõisale. Veski on ühekorruseline, liigendusteta paekiviseintega hoone, kelpkatus oli algselt laastkattega. Idapoolses otsas paiknes veskikoda, läänepoolses möldri eluruumid. Jahvatusseadmed käivitas altvoolu-vesiratas. Kogu sisseseade on hävinud. Paekivist veskitamm-sild on kahesildeline, 2,6 m pikkuste kaarvõlvidega, 25 m pikk ja 6,7 m lai, ehitatud arvatavasti a. Ühel küljel on kogu pikkuses paerinnatis, teise küljega on sild ehitatud vastu vesiveski hoonet, millega moodustab ainulaadse ansambli. Maantee muldkeha ehitamisel jäi osaliselt täitepinnase alla; sillale ja võlvidele on rajatud aed. Rajatised kuuluvad eravaldusse (Eesti arhitektuur III, 1997) Teemaplaneeringu kohased soovitused muinsuskaitseobjektidele ja arhitektuurilistele vaatamisväärsustele on järgmised: - juurdepääsude tagamine, peatuspaikadeks ja parklateks maa reserveerimine; - korrastamine, hooldamine ja vaadete avamine; - objektide tähistamine ja eksponeerimine. 29

31 Vastavalt muinsuskaitseseaduse 16 lõikele 1 vastutab mälestise omanik või valdaja mälestise säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud mälestist hooldama ning säilitama ja korras hoidma mälestise tähist. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus muinsuskaitse all olevad objektid ei ole külastajatele avatud ning hoonetes elavad ümbritseva krundi omanikud Materiaalsed väärtused KMH programmi avaliku arutelu käigus ja selle järgselt (detsember 2006) läbi viidud küsitlusest selgub, et maantee laiendamisel on vastanute arvamuse kohaselt pigem positiivsed mõjud, kuna maanteelõigu rekonstrueerimine aitaks lahendada praegused liiklusohutusega seotud probleemid. Kuigi maantee on kohati elamupiirkondade vahetus läheduses, nähakse positiivset mõju kergliiklusteede rajamises ja piirkonna sujuvama ja turvalisema liikluse korraldamises. Hetkel on Rakvere-Sõmeru teelõigu suurimad probleemid ümbruskonna elanike arvates liiga kitsas ja ebaturvaline viadukt, ohtlikud teele peale- ja mahasõidud, tihe liiklus ja kergliiklusteede puudumine. Arvestades piirkonna kiiret arengut ja elanikkonna suhtumist, kasutaksid kergliiklusteede olemasolul ümbruskonna elanikud seda kindlasti. Lisaks on probleemidena välja toodud kõrghaljastuse ja müratõkete puudumine, viadukti teekatte halb seisund, möödasõiduvõimaluste vähesus ja maantee väike läbilaskevõime. Kuna asulad on tee mõjualas, siis tuleks kindlasti läbi mõelda kõrghaljastuse ja müratõkete paigutamine ning hulk. Küsitluse kohaselt on elanikkond praeguse busside graafiku ja bussipeatuste asukohtadega rahul ning bussipeatuste asukohad võiksid jääda endiseks ka peale teelõigu rekonstrueerimist. Küll aga võiks teelõigul olla korralikud bussiootepaviljonid ja turvalised tingimused jalakäijatele tee ületamiseks. Töö rekonstrueerimise mõjuna on 9st vastanust 6 pidanud oluliseks asjaolu, et tulevikus muutub liiklemine mugavamaks ja turvalisemaks. 30

32 Majanduskeskkond Piirkonna üheks tugevuseks on arenenud ettevõtlus, mille arengu soodsad tingimused on tingitud heast logistilisest asukohast ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolust. Suurem tööstuse kontsentratsioon on eelkõige kavandatava maanteelõigu ääres Sõmeru, Näpi ja Roodevälja piirkonnas. Kuna piirkonna traditsioonilised tegevusalad on põllumajandus, ehitus, metallide töötlemine ja puidutööstus, siis võib eeldada, et piirkonna teedel on mõnevõrra suuremas mahus ka transiitliiklust. Seega vajavad liiklejate ohutus, sujuvad mahasõidud ning kergliiklusteedega ristumine läbimõeldud ja põhjendatud lahendusi. Piirkonna majanduse arengule on Rakvere-Sõmeru maanteelõigu rekonstrueerimine kahtlemata positiivse mõjuga. Sõmeru valla üldplaneeringuga (2006) on maanteelõigu lähedusse (Näpi küla) planeeritud mitmed tootmisalad Rahvastik Sõmeru vallas on Roodevälja- Sõmeru piirkond Rakvere linna läheduse tõttu suhteliselt tihedalt asustatud. Linna lähedus, hea teedevõrk ning töökohtade olemasolu on oluliselt mõjutanud elanike arvu kasvu Sõmeru- Näpi piirkonnas. Seisuga 01. jaanuar 2007 elab Sõmeru vallas 3747 ning Rakvere linnas elanikku. Sõmeru vallas on lisaks Sõmeru alevikule 30 küla. Sõmeru valla suurima elanike arvuga asula ongi ligikaudu 1300 elanikuga Sõmeru alevik. Piirkonna teised pigem alevikule iseloomuliku asustusega on Näpi, Uhtna, Ubja, Vaeküla, Roodevälja, Ussimäe ja Kohala külad. Vallas on korralik sotsiaalne infrastruktuur (koolid, lasteaiad, meditsiin) ning üldiselt on valla elanikud omavalitsuse poolt pakutavate teenustega rahul. (Sõmeru valla üldplaneering, 2006) 31

33 4 Planeeritava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus Eelprojektiga on kavandatud olemasolev III klassi T-5 Rakvere-Sõmeru maanteelõik muuta I klassi maanteeks. Projekteerimise lähteandmed on järgmised: projektkiirus 100 km/h; projektkiirus ristuvatel maanteedel km/h; projekteerimistase hea alternatiiv Olemasolev olukord lähiaastatel oluliselt ei muutu. Teeomanik teostab hädapäraseid parandustöid ning regulaarset teehooldust. Liiklemine muutub aasta-aastalt ohtlikumaks, kuna liiklussagedused kasvavad. 4.2 Kavandatav tegevus Põhimaantee nr. 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru alternatiivid on Rakverest kuni Näpi asulani põhimõtteliselt samad. Põhierinevused on seotud kahe liiklussõlme lahendustega: - T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristumine Näpi-Sõmeru suunalise teega (edaspidi LS 1); - T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ristumine T-1 Tallinn-Narva maanteega (edaspidi LS 2); - T-1 Tallinn-Narva maantee ristumine kohaliku teega (edaspidi LS 3). Kõikide alternatiivide puhul, välja arvatud alternatiiv 1A ja 2A, on LS 3 lahendatud rombikujulise ristmikuga, kus ristuv tee on viidud viaduktiga üle põhimaantee. Mahasõitude ühendus ristuva teega on lahendatud ringristmikega mõlemal pool põhimaanteed ja nihutatud põhiteest ca 200m kaugusele madalamale muldele. 32

34 Alternatiiv 1 puhul lahendatakse LS 1 ringteena. LS 1 ja LS 2 vahelisel alal kulgeb T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ~2 m süvendis. LS 2 on lahendatud pasunakujulisena, mis tagab pöörete sujuvuse. Sellise lahendusvariandi puhul pääseb Tallinna ja Narva suunalt Sõmeru alevikku läbi LS 1. Alternatiiv 1 on kõige odavam, kuna LS 1 on lahendatud ühes tasapinnas. Alternatiiv 1A erineb alternatiivist 1 LS 3 lahenduse poolest. Liiklussõlm on lahendatud mittetäieliku eritasapinnalise ristmikuna, kus kogujatee on toodud viaduktiga üle põhimaantee. Mahasõitude ühendus kogujateega on lahendatud ringristmikega mõlemal pool põhimaanteed. Vähendamaks teede mõjuala ulatust on kogujatee lõuna pool T-1 Tallinn-Narva maanteed toodud vahetult põhitee äärde. Alternatiiv 2 puhul on T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee viidud ~4 m süvendisse. Näpi-Sõmeru suunaline tee viiakse sellest üle viaduktiga. LS 2 on lahendatud ringristmikuna, millest on kahe viaduktiga üle viidud T-1 Tallinn-Narva maantee. Selle alternatiivi puhul on tööde teostamine kahes etapis kõige lihtsam. Viimatimainitud asjaolu on oluline, kuna esialgu ei plaanita T-1 maantee uut trassi välja ehitada. LS 2 liiklussõlmest on olemas otseühendus Sõmeru alevikuga. Alternatiiv 2A erineb alternatiivist 2 LS 3 lahenduse poolest. Liiklussõlm on lahendatud mittetäieliku eritasapinnalise ristmikuna, kus kogujatee on toodud viaduktiga üle põhimaantee. Mahasõitude ühendus kogujateega on lahendatud ringristmikega mõlemal pool põhimaanteed. Alternatiiv 2A puhul kulgeb kogujatee põhimaanteest põhja pool kasutades osaliselt olemasolevat teedevõrgustikku. Kogujatee liitub ringristmikul LS 2- ga. Alternatiiv 3 sarnaneb alternatiiv 2-ga. LS 1 põhimõte on sama, vaid teede konfiguratsioon pisut erinev. LS 2 puhul on ringtee keskelt kokku surutud moodustades nii kaheksat meenutava ringtee, millest on ühe viaduktiga üle viidud T-1 Tallinn-Narva maantee. 8- kujulise konfiguratsiooni tõttu on liiklemine liiklussõlmes vähem sujuv kui teiste alternatiivide puhul, kuid ehituskulud on selle variandi puhul väiksemad (ehitatakse 33

35 vaid 1 viadukt) ning ka teealuse maa pindala on väiksem. Alternatiiv sobib hästi kahes etapis välja ehitamiseks. Tallinna ja Narva suunalt pääseb Sõmeru alevikku läbi LS 1. Alternatiiv 4 puhul viiakse LS 1 Näpi-Sõmeru suunaline tee samuti üle ~4 m süvendis asuva T-5 maantee. Alternatiivi 4 puhul on LS 2 sarnaselt alternatiivile 1 lahendatud pasunakujulisena. Tallinna ja Narva suunalt tulijad peavad Sõmeru alevikku pääsemiseks sõitma läbi LS 1. Kõikide alternatiivide puhul on kergliiklusteed projekteeritud vastavalt maantee projekteerimisnormidele. Bussipeatuste juures, mis jäävad põhimaanteede äärde, on ristumised lahendatud eritasandilistena, kohalikel teedel samatasandilistena. Kõik liiklussõlmed põhimaanteel ning bussipeatused on valgustatud, samuti lõigud, kus nimetatud kohtade vahele jääb vähem kui 500 meetrit. T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maanteel on 2 bussipeatuste paari, T-1 Tallinn- Narva maanteel on üks bussipeatuste paar LS 2 Ja LS 3 vahelisel alal ja teine Aluveres. Lisaks paikneb üks bussipeatuste paar sissesõiduteel Sõmeru alevisse. Alternatiivide joonised on toodud Lisas

36 5 Planeeritud tegevuse ja reaalsete alternatiivide keskkonnamõjude hindamine Alternatiivide läbinähtavaks ja reprodutseeritavaks võrdlemiseks ning paremusjärjestusse seadmiseks tuleb neid võrrelda ühesuguste kriteeriumide põhjal, mis peegeldavad kõigi alternatiivide kõiki (nii negatiivseid kui ka positiivseid) mõjusid. Vastavalt töötati T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu rekonstrueerimise alternatiivide alusel välja kriteeriumid, mis võeti alternatiivide keskkonnamõjude hindamise aluseks. 5.1 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevad keskkonnamõjud Käesoleva projekti erinevate alternatiivide alusel teostatakse maanteelõigul väga erinevaid töid, mis toimumise ajal võivad suurel määral häirida ümberkaudset keskkonda. Ehituse lõppedes ning maanteelõigu edasisel kasutamisel muutub võrreldes praegusega ka sealne liikluskorraldus ning -maht, viimane eriti pikemas perspektiivis. Uued tingimused ning korraldus mõjutavad samuti maantee-äärsete alade keskkonda. Seetõttu tuleb projekti rakendamisega kaasnevaid keskkonnamõjusid jagada kolmeks: 1) mõjud maantee ehitustegevusest; 2) mõjud maantee tulevasest kasutamisest; 3) sotsiaal-majanduslikud mõjud. Kavandatava tegevuste alternatiividega eeldatavalt kaasnevate keskkonnamõjude alusel koostati KMH baasiks võetavad kriteeriumid. Kriteeriumite määratlemise loogika arvestab, kus vaja, mõjude kaheks jagamist. Potentsiaalsete mõjudena käsitletakse nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale avalduvaid mõjusid. Mõjud looduskeskkonnale Mõjud maastikule (maastiku ilme) hinnatakse, millisel määral muudetakse maanteelõigu rekonstrueerimisega ümbritseva piirkonna maastiku olemust (muudetakse tehnogeensemaks, luuakse tehismaavorme, rajatakse valgustust vms). 35

37 Mõjud pinnasele ehituse ajal hinnatakse ehitustegevuse mõjusid nagu alade asfaltiga kinni katmine, pinnasereostus, looduslike kihistruktuuride häiring ning millisel määral mõjutab kavandatav tegevus pinnase vajumist ja tihenemist ning seeläbi ka infiltratsioonivõimet jm. Mõjud pinnasele kasutuse ajal hinnatakse pinnasereostuse (lekked, heitgaasidega seostunud sademed jm.) tõenäosust ning selle ulatust. Mõjud pinnavee kvaliteedile ja vee-elustikule (kraavid, sinna sattuv vesi jm.), ehituse ajal - pinnavesi veeseaduse tähenduses on püsivalt või ajutiselt veekogus seisev või voolav vesi või lume- või jääkogumis sisalduv vesi, välja arvatud merevesi. Antud juhul hinnatakse pinnavee keemilist puhtust (võimalikud lekked ehitusmaterjalide ladustusplatsidelt) kui ka võimalikku vee reostamist prügiga, ehitusprahiga vms. Ehitustegevuse käigus võidakse rajada uusi kraave, mis samuti võivad mõjutada ala pinnavee omadusi. Lisaks hinnatakse ka eeltoodud mõjurite efekti vee-elustikule. Mõjud pinnavee kvaliteedile ja vee-elustikule (kraavid, sinna sattuv vesi jm.), kasutuse ajal hinnatakse pinnavee keemilist puhtust (heitgaaside ja liiklustolmu mõju veekvaliteedile) kui ka reostamist prügiga (autodest välja visatud prügi). Lisaks hinnatakse ka eeltoodud mõjurite efekti vee-elustikule. Mõjud põhjavee kvaliteedile ehituse ajal - käesoleva kriteeriumi all hinnatakse eelkõige vee keemilist puhtust (lekked ehitusmaterjalide platsilt või kütusemahutitest) kuid ka vee hulka ning liikumist põhjaveekihtides. Mõjud põhjavee kvaliteedile kasutuse ajal hinnatakse vee kvaliteeti, mida võib rikkuda teetolmu ja heitgaasidega reageerinud vihma- või muu vesi, mis põhjavette infiltreerub. Samuti hinnatakse võimalike liiklusõnnetustega kaasnevate lekete mõju põhjaveele. 36

38 Mõjud välisõhu kvaliteedile ehituse ajal hinnatakse ehitustegevuse käigus erituvate gaaside (tee-ehitusmasinate heitgaasid, bituumeniaurud jm.) ning tekkiva tolmu mõju välisõhu kvaliteedile. Mõjud välisõhu kvaliteedile kasutuse ajal kasutamise ajal on õhusaastatus peamiselt seotud liikluskoormuse, liikluse iseloomu ja mootorsõidukite liikide ning tehnilise seisukorraga. Hinnatakse erinevate heitgaaside (CO 2, NO X ) ning tolmu mõju välisõhu kvaliteedile võimaliku tulevikustsenaariumi korral. Müra mõjud ehituse ajal müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (db) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul), kumulatiivsest müraekspositsioonist (pikema aja kestel). Hinnatakse ehitustegevuse käigus tekkinud müra mõjusid nii ümberkaudsetele elanikele kui ka looduskeskkonnale. Müra mõjud kasutuse ajal hinnatakse müra mõjusid, mis tulenevad maantee kasutamisest (mootorimüra, müra rehvide hõõrdumisest vastu pinnakatet jm.). Vibratsiooni mõjud ehituse ajal hinnatakse ehituse ajal tekkiva vibratsiooni mõju nii ümberkaudsetele elanikele, hoonetele kui ka looduskeskkonnale laiemalt. Peamised vibratsiooni allikad ehituse käigus on tee-ehitussõidukite mootorid (sisepõlemismootorite motoorsete momentide ja taandatud inertsimomentide perioodiline muutumine), asfaltipurustajad, rammimistööd jm. Vibratsiooni mõjud kasutuse ajal hinnatakse maantee kasutamisest tingitud vibratsiooni mõju nii ümberkaudsetele elanikele, hoonetele kui ka looduskeskkonnale laiemalt. Peamine vibratsioon tuleneb autode mootoritest ning rehvide kokkupuutest pinnakattega. Mõjud taimestikule (ehitus ja kasutus koos) hinnatakse taimkatte pindala ning selle liigilise koosseisu muutuseid. Oluline on hinnata eraldi väärtuslikke taimeliike ning kooslusi ning teha selgeks mõju kaitsealustele liikidele. 37

39 Mõjud loomastikule ja linnustikule (ehitus ja kasutus koos) töö käigus hinnatakse potentsiaalseid muudatusi nii loomade kui ka lindude liigilises mitmekesisuses ning arvukuses. Selle käigus on vajalik hinnata ka pesitsus- ja püsielupaikadeks sobivate alade arvukust ning mitmekesisust. Mõjud kaitsealustele objektidele (ehitus ja kasutus koos) hinnatakse nii tee ehitusest kui ka kasutamisest tingitud mõjusid erinevatele kaitsealustele objektidele (muinsuskaitse all olevad objektid, rohevõrgustiku koridorid jm.). Sotsiaal-majanduslikud mõjud Maakasutus hinnatakse, millisel määral muutub praegune maakasutus (kui palju on vaja uut maad tee laiendamiseks, põllumaa muutmine kraaviks jne.). Maksumus kui üldiselt on projekti hind üks peamisi kriteeriumeid alternatiivi valikul, siis KMH raames käsitletakse seda kui üht paljudest projekti majanduslikest mõjutajatest. Ehitustegevuse maht hinnatakse nii loodusliku ressursi kasutamist kui ka töö kestvust ja mahtu (kui suures osas rajatakse maantee süvendisse, kui palju ehitatakse viadukte jne.) Liikluse sujuvus ja kiirus (kohalikud elanikud) kuna rekonstrueerimise käigus ehitatakse uusi pealesõite/kogumisteid ning olemasolevaid suletakse, tuleb hinnata, kas ja kui palju mõjutatakse kohalike elanike liikumise sujuvust ja kiirust, st. kas ajakulu ja teekonna pikkus muutuvad ning kas liiklemine muutub mugavamaks. Liikluse sujuvus ja kiirus (igapäevased teelõigu kasutajad, läbisõitjad) hinnatakse, mil määral muutub maantee kasutajate ajakulu ning teekonna pikkus; kas kasutamine muutub mugavamaks. Liikluse sujuvus ja kiirus (transiitliiklus) hinnatakse, mil määral muutub maanteelõigu läbitavus transiitliikluse seisukohalt (kas seatakse piiranguid jne.), kas toimub muudatusi ajakulus, teepikkuses või mugavuses. 38

40 Liiklusohutus hinnatakse, kas mootorsõidukite, jalgratturite ja jalakäijate liiklemine muutub rekonstrueeritaval maanteelõigul ohutumaks. Kohalike elanike ja kinnisvaraomanike arvamus uuritakse kohalike elanike ning kinnisvaraomanike arvamust erinevate alternatiivide kohta selleks, et selgitada neile sobivaim alternatiiv, mille alusel antakse hinnang. Huvitatud osapoolte arvamus uuritakse tee kasutajate, ümberkaudsete alade elanike, infrastruktuuride omanike/haldajate jt. osapoolte arvamust erinevate alternatiivide kohta, mille alusel annab ekspert hinnangu. Mõjud teeäärsele äritegevusele hinnatakse maantee rekonstrueerimise mõjusid teeäärsele äritegevusele. Ehituse käigus võidakse (ajutiselt) sulgeda teid või rajada uusi, kasutada olemasolevaid platse ehitusmaterjalide ladustamiseks vms, mis võib lihtsustada või raskendada juurdepääsu äripindadele. Muutused kinnisvarahindades hinnatakse, kas arendustegevuse käigus muutuvad kinnisvarahinnad maanteest mõjutatud alal. Mõju muudele infrastruktuuridele kriteeriumi all hinnatakse nii ehitustegevusest kui ka maantee kasutamisest tingitud mõjusid rekonstrueeritava maantee mõjusfääri jäävatele muudele infrastruktuuridele nagu raudtee, gaasitrass ja elektriliinid. Vastavus kehtestatud planeeringutele tuuakse välja projekti vastavus kehtestatud planeeringutele ning erisuste olemasolul kirjeldatakse neid. 5.2 KMH metoodika Eelnevas osas välja toodud kriteeriumeid hinnatakse iga alternatiivi puhul eraldi ning selle käigus omistatakse igale kriteeriumile teatud väärtus. Alternatiivide paremusjärjestusse seadmiseks tuleb nendega kaasnevad mõjud muuta läbi neile omistatud väärtuste mingil moel võrreldavaks. Käesolevas töös kasutatakse selleks paaritivõrdluse metoodikat. 39

41 Paaritivõrdlus Kõiki alternatiive võrreldakse paarikaupa kõigi kriteeriumide alusel ning otsustatakse, kumb võrreldav on parem. Arvutustehnilistel kaalutlustel lisatakse üks fiktiivne alternatiiv, mis on kõigist halvem. Alternatiiv, mis võrdluses osutub paremaks, saab hindepunktiks 1, allajääja saab 0, võrdse paari korral saavad mõlemad 0,5. Punktid summeeritakse ning jagatakse kõigi alternatiivide punktisummaga. Saadud hinne näitab, milline on alternatiivi suhteline paremusjärjestus valitud kriteeriumi põhjal kõrgeima hinde saab parim alternatiiv. Kuna kõik kriteeriumid ei ole ühesuguse tähtsusega, tuleb lisaks leida ka kriteeriumite kaalud. Kriteeriumide kaalu määramine toimub paaritivõrdlemisel nagu alternatiivide võrdleminegi. Kaalutud kriteeriumide alusel lõpliku paremusjärjestuse leidmiseks tuleb iga kriteeriumi järgsed hinded kriteeriumi kaaluga läbi korrutada. Nii saadakse iga kriteeriumi kaalutud hinne. Alternatiivide paremusjärjestuse määrab kaalutud hinnete summa. (Põder 2005: 81-82) 5.3 Eeldatavate keskkonnamõjude ulatuse prognoosimise meetodid Kuna seosed liikluse ja sellest tingitud keskkonnamõjude vahel on keerulised ning arvestada tuleb ka võimalikke koosmõjusid ja ka kaudset mõju, on antav hinnang piirkonna vaatluste, olemasolevate uuringute andmete läbitöötamise ning huvitatud osapooltega vestlemise tulemusena kujunenud eksperthinnang. Konkreetsetel mõõtmistel ning arvulistel suurustel põhinevaid hinnanguid saab anda vähe, kuna kõikide erinevate kriteeriumite modelleerimine ei oleks majanduslikult mõttekas ning ka keerukuse tõttu teostatav. Müra osas viidi liiklusprognoosi alusel läbi modelleerimine. 5.4 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, sealhulgas kaudne mõju ning teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile Käesolevas osas antakse ülevaade eelprojekti rakendamisega kaasnevatest keskkonnamõjudest. Mõjud on jagatud vastavalt hindamiskriteeriumitele kolme ossa 1) ehitusaegsed, 2) tee ekspluateerimisest tingitud ja 3) sotsiaal-majanduslikud mõjud. 40

42 5.4.1 Ehitusaegsed mõjud Mõjud maastikule (maastiku ilme) Negatiivsed mõjud - Loodusliku vaate täitumine inimtekkeliste rajatistega; - Maapinna reljeefi muutused, kui maantee viiakse süvendisse või rajatakse muust pinnasest kõrgem teetamm; - Metsaraie tagajärjel väheneb maastiku mitmekesisus; - Valgusreostus maantee ja kergliiklustee valgustamisest pimedal ajal. Positiivsed mõjud - Ehitusjärgselt rajatav haljastus tagab maantee-äärse maastiku mitmekesisuse ning vähendab maastiku tehnogeenset ilmet. Maanteede rajamisega kaasneb paratamatult olemasolevate loodusvaadete muutmine. Kui tavaliste maanteedega on inimene juba harjunud, siis mitmetasandilised ristmik on Eestis veel küllaltki harv nähtus. Maastikku silmas pidades tekib mitmetasandilist ristmikku ehitades küsimus, kas parem on lahendus, mis hajutab ehitatavad teerajatised suuremal maa-alal või hoopis variant, mis koondab tehnogeensed moodustised lähestikku ning jätab ümberkaudsed alad puutumata. Kuna maastiku ilme on Rakvere-Sõmeru maantee piirkonnas oluline eelkõige kohalikele elanikele ning arvamus sõltub iga inimese subjektiivsest meelestatusest, siis on keeruline öelda, millist suunda tuleks eelistada. Käesolev ekspertarvamus lähtub eeldusest, et mida hajutatum on ehitus, seda parem. Mõjud pinnasele ehituse ajal Negatiivsed mõjud - Pinnase tihendamine ning asfaltiga katmine kaovad looduslikud pinnase funktsioonid; - Pinnasereostus ehitustegevusest võimalikud kütuselekked, ehitusjäätmed. 41

43 Positiivsed mõjud - Võimaliku olemasoleva saastunud pinnase äravedu ning nõuetekohane käitlemine. Teetammi ehitamisel tihenevad looduslikud kihistruktuurid, mistõttu vähenevad pinnase infiltratsioonivõime ning aeroobsed protsessid mulla ülemistes kihtides. Tee muldkeha kõrval oleval maa-alal rikutakse masinatega töötades, samuti pinnase looduslik struktuur, kuid see taastub mõne aastaga. Teetammi katmisel asfaltiga hävivad pinnase looduslikud funktsioonid taimede substraadiks olemine, mikrobioloogiline aktiivsus jne. Mõjud pinnavee kvaliteedile ja vee-elustikule, ehituse ajal Negatiivsed mõjud - Pinnavee reostumine tee-ehitus masinatest tahkete, vedelate või gaasiliste emissioonidega segunenud/reageerinud või ehitusplatsidel määrdunud sademevee valgumisel pinnaveekogudesse; - Täiendavate toitainete ja setete kogused eesvoolus. Positiivsed mõjud - Korrastatakse ja rajatakse uus pinnavee juhtimissüsteem tee ääres. Kuna uus/rekonstrueeritav maanteelõik rajatakse suures osas olemasolevale teele, ei lõigata tee rekonstrueerimise/laiendamise käigus olemasolevaid kraave ega kuivendussüsteeme. Maantee muldkeha on barjääriks pinnaveele, mis suunatakse kraavi. Kuna kraavide eesmärk on hoida kuivana vaid tee koos muldkehaga, ei tekita kraavide rajamine üleujutuste ohtu, sest eesvoolu jõudev veehulk on piiratud muldkeha vahetust ümbrusest kogunenud veega. Üldiselt suunatakse teeäärsed kraavid võimalusel teega ristuvatesse vooluveekogudesse. Käesoleval juhul on Näpi oja osas kaudselt (võib mõjutada Selja jõge) ja Sõmeru jõe osas otseselt tegu lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuuluvate veekogudega. Igasugune lõheliste ja harjuste elu halvendav tegevus, samuti 42

44 vee füüsilist ja keemilist kvaliteeti madaldav tegevus, mis halvendab jõgede toimimist on ebasoovitav. Negatiivset mõju peab vältima või võimalikult vähendama. Mõjud põhjavee kvaliteedile ehituse ajal Negatiivsed mõjud - Võimalikud lekked tee-ehitusmasinatest, kütuse- või kemikaaliveokitest ning ehitusplatsidel määrdunud vesi infiltreeruvad põhjavette. Kuna Rakvere ja Sõmeru vahelisel ning ümbritseval maa-alal on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud, toimub potentsiaalselt saastunud pinnavee infiltratsioon põhjavette kiiresti. Mõjud välisõhu kvaliteedile ehituse ajal Negatiivsed mõjud - Õhureostus (tolm, heitgaasid, tahm) ehitusaladelt ja ehitusmaterjalide transpordist. Positiivsed mõjud - Väheneb teelõiku kasutavate sõidukite arv, mistõttu väheneb ka nende tekitatud õhusaaste. Peamised ehitusaladelt välisõhku lenduvad ühendid pärinevad asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt.) nii alifaatsed kuid ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka white spiriti 4 aurud, HCl aurud, ning muud vähemolulised komponendid. Tekkivad emissioonid on aga väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised. 4 Lakibensiin 43

45 Müra mõjud ehituse ajal Negatiivsed mõjud - Müra ehitusaladelt ja ehitusmaterjalide transpordist. Positiivsed mõjud - Väheneb teelõiku kasutavate sõidukite arv, mistõttu väheneb ka liiklusmüra. Müra on teede ehitamise juures üks peamiseid ümberkaudsetele elanikele olulistest faktoritest. Peamine ehitusaegne müra tuleneb ehitusmaterjalide transpordist ning ehitusaladelt. Ehitustöödest mürarikkamad on viaduktide ning muldkehade ehitus, tavapärased pindamistööd erilist müra ei tekita. Kuna ehitusaegsed mõjud on lühiajalised, siis keskendutakse mürale kasutusaegsete mõjude juures. Vibratsiooni mõjud ehituse ajal Negatiivsed mõjud - Vibratsioon ehitustegevusest (puurimine, rammimine jm.) ning raskeveokite liikumisest, mis mõjutab inimeste tervist, hoonete heakorda ja ka lähikonnas elavate loomade heaolu. Positiivsed mõjud - Uued rajatavad ning olemasolevad maanteelõigud, mida osaliselt kasutatakse ka uue tee niitidena ehitatakse/rekonstrueeritakse vastavalt tänapäevastele nõuetele, mistõttu maantee kasutamise etapil maanteelt lähtuv vibratsioon väheneb. Vibratsioon on eelkõige tajutav inimestele hoonetes, mitte aga õuesolijatele. Buldooserid ja muud ehitusel kasutatavad rasked masinad võivad maksimaalset tekitada vibratsiooni suurusjärgus 90 VdB, 10-2 m/s (Vibratsioon 2007). Vastavalt sotsiaalministri 17. mai a määrusega nr. 78 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega 44

46 hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid sätestatule on piirkonnas olemasolevate elamute vibratsiooni piirväärtus päeval 82 ja öösel 79 VdB. Hoonete kandevkonstruktsioonides on enamasti aluspinnase erinevast liikumisest (vajumised, kerked), niiskusest ning temperatuurikõikumistest tingituna sees pinged. Kuna vibratsioon kandub edasi maapinna kaudu, võib see soodustada hoonete aluse pinnase liikumist (vajumisi, kerkeid), mistõttu võivad majaseintesse või vundamenti tekkida praod jne. Tulenevalt maantee ja elamute vahelisest kaugusest, jääb ehitusaegne vibratsioon enamasti siiski allapoole piirväärtusi. Probleeme võib tekkida mõne üksiku elamuga: Kuuse ja Kase tänava maanteepoolsed hooned, samuti ka Iirise ja Sireli tänavatel maanteele lähemal asuvad hooned. Mõjud taimestikule (ehitus ja kasutus koos) Negatiivsed mõjud - Teemaa alla jääva metsa ja üksikute puude likvideerimine; - Taimestiku hävitamine ehituse ajal tee tehnoloogilises vööndis. Nii uute maanteeniitide muldkehade ja viaduktide ehituseks kui ka I klassi maantee puhul kohustusliku külgnähtavuse tagamiseks teostatakse arvestatavas mahus raiet eelprojektiga käsitletaval alal asuvate T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ja T-1 Tallinn-Narva maantee vahetus läheduses. Ka ristmiku LS 2 ehitamiseks teostatakse metsaraiet küllaltki suurel maa-alal. Kohalikud elanikud on rõhutanud Sireli tänava äärde 15 aasta eest istutatud noore kuusiku (Foto 1) olulisust, kuna see varjab maantee ning ühtlasi omab ka sentimentaalset väärtust. Kuna T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere ja Sõmeru vaheline lõik laieneb lääne suunas, siis nimetatud noor kuusik hävineb kas osaliselt või täielikult. 45

47 Foto 1 Sireli tänava äärne noor kuusik (juuli 2007) Tee tehnoloogilises vööndis hävineb teetööde käigus looduslik pinnasestruktuur, mistõttu hävineb vastaval maa-alal täielikult ka taimestik. Kaitsealuseid taimi antud alal teadaolevalt ei kasva. Tee hoolduseks kasutatava soola, mootorsõidukite rehvide puru, õli, kütuse ning heitgaasidega segunenud või reageerinud ning teelt kraavidesse uhutav sademevesi ei oma taimestikule märkimisväärset mõju, kuna reostunud sademevesi lahjeneb hiljem tee äärde rajatavas kraavis ohutu tasemeni. Ohtlik võib see olla vaid tee muldkeha nõlvadele, millele arvatavasti erilist taimestikku ei tekigi. Mõjud loomastikule ja linnustikule (ehitus ja kasutus koos) Negatiivsed mõjud - Loomade ja lindude elupaikade hävinemine; - Loomade ja lindude hukkumine ehitustegevuse ning liikluse käigus; 46

48 - Loomade ja lindude elupaikade reostumine ja potentsiaalne loomade ning lindude mürgistumine, mis on põhjustatud tee ehitusest või hilisemast liiklusest tulenevatest gaasilistest, tahketest või vedelatest emissioonidest; - Loomade rändeteede häirimine. Positiivsed mõjud - Loomade rändeteedele läbipääsude ehitamine vähendab loomadega seotud liiklusõnnetuste ohtu. Tee tehnoloogilises vööndis tehtavate ulatuslike mullatööde ning metsa-raadamise käigus võivad hukkuda väiksemad loomad nagu kahepaiksed, maod, närilised jt. ning ka putukad. Samuti hävitatakse eelnevalt mainitud tööde käigus nii loomade, lindude kui ka putukate elu- ning toitumiskohad. Kuna taimestik tehnoloogilises vööndis täielikult ei taastugi, siis on nimetatud mõju osaliselt jääv. Projekteeritav Rakvere linna ja Sõmeru küla ühendav tee on klassi I maantee, mis näeb ette liiklustiheduse vähemalt 6000 autot ööpäevas. Vastavalt on tegemist suurulukitele ja ka kahepaiksetele, närilistele jt. loomadele olulise tõkkega. Kuna maantee on ka praegu olemas, ei ole kavandatava tegevuse mõju uus vaid mõju suureneb. Vastavalt Maanteeameti andmetele on Sõmeru piirkonnas toimunud ka loomadega seotud liiklusõnnetusi, kuid vähem kui paljudes teistes Tallinn-Narva maantee lõikudel. Üldiselt on õnnetused Eestis juhtunud põtrade ja metskitsedega ning kõige ohtlikum periood on juunis-juulis ning septembris. Kellaajaliselt tuleks valvas olla õhtusel ajal. (Tallinn- Narva 2007) Kaitsealuseid loomaliike piirkonnas kinnitatud andmete alusel ei ole. Veski maaüksuse omaniku sõnul on tee lähistel nähtud liikumas saarmast, kes on III kategooria kaitsealune imetaja ning ka ilvest. See aga ei anna alust eelduseks, et antud projekti mõjupiirkonnas on ka saarma urgusid. T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee ja T-1 Tallinn-Narva maantee ristuvad mõlemad käesoleva eelprojekti käsitluspiirkonnas rohevõrgustiku koridoridega. Projekteerimise 47

49 käigus tuleb arvestada ka potentsiaalsete loomade liikumisteedega ning luua neile maanteest ülesaamiseks alternatiivsed võimalused. T-1 Tallinn-Narva maantee alt kulgeb Sõmeru jõe Narva poolsel küljel tunnel, mis on enamus ajast kuiv ning seetõttu võib olla huvipakkuv metsloomadele. Samas on tunneli läbimõõt väike, mistõttu tulevikus ei saa selle kasutamisaktiivsus olla kuigi suur. Arvestades liiklusintensiivsuse kasvuga, mis toimub ka juhul kui maanteed ei laiendata, osutub pikas perspektiivis loomadele ohutumate liikumisvõimaluste rajamine väga oluliseks. Mõjud kaitsealustele objektidele (ehitus ja kasutus koos) Negatiivsed mõjud - Ehitustöödest tulenev vibratsioon võib mõjutada objektide konstruktsiooni, kuid nõuetekohaselt talitades mitte oluliselt. Positiivsed mõjud - Kaitsealused muinsuskaitseobjektid tähistatakse vastavalt nõuetele. Eelprojektiga käsitlevasse piirkonda jääb kaks kaitsealust objekti arheoloogiamälestised Sõmeru vesiveski ja kivisild. Projekteerija on alternatiivide väljatöötamisel lähtunud Muinsuskaitseseaduses toodud kinnismälestise 50 m laiusest kaitsevööndist ning sellele maa-alale ehitustegevust ei ole planeeritud Tee ekspluateerimisest tingitud mõjud Mõjud pinnasele kasutuse ajal Negatiivsed mõjud - Teeäärse pinnase saastumine raskemetallide, PAH-ühendite, lumetõrje soolade, õlide, kütuste ja happeliste ühenditega; - Teeäärse pinnase reostumine prügiga. 48

50 Positiivsed mõjud - Uuel ja ohutumal maanteel toimub vähem õnnetusi, mistõttu vähenevad ka avariilekked pinnasesse. Peamised pinnasele avalduvad mõjud maanteede puhul on seotud mootorsõidukite kasutamisega. Nii bensiini kui ka diiselkütuse põletamisel lendub õhku polüaromaatseid süsivesinikke (PAH), lämmastiku oksiide (NOx) ning raskemetalle, mis hiljem langevad tee läheduses maha. Kui PAH-ühendid lagunevad keskkonnas suhteliselt lühikese aja jooksul, siis raskemetalliühendid võivad jääda keskkonda pikemaks ajaks. Nad võivad veega muldadest välja uhtuda ja kanduda veekogudesse ning põhjavette, samuti akumuleeruda toiduahelates. Raskemetallide hulgast on plii (Pb), kaadmium (Cd) ja tsink (Zn) olulisemad, mis sagedamini akumuleeruvad teeäärsetel aladel. (Raskemetallid 2006) Vastavalt Maanteeameti tellitud uurimustele saab väita, et Pb, Cd, ja Zn kontsentratsioonid jäävad ka suure liiklusintensiivsusega maanteede nagu Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu vahetus ümbruses tunduvalt allapoole piirväärtusi, kuid on siiski kuni 2 korda foonist kõrgemad. Võrdlusena võib tuua välja, et Tallinnas Järvevana tee ümbruses on eelnimetatud raskemetallide kontsentratsioonid kuni 10 korda kõrgemad. (Tallinn 2005) Kuna rekonstrueeritav maantee asub kõrge mullaboniteediga piirkonnas, siis on tee ümbruskonnas põllumaad laialt levinud. Seeläbi jõuab reostus ka loomade ning inimesteni, kuna kasvavad taimed omistavad pinnasest ka raskemetalle. Siiski on raskemetallidest põhjustatavad negatiivsed mõjud antud projekti raames inimesele ning ka muule loodusele väikesed. Planeeritava I klassi maantee sanitaarkaitseala on 300 m mõlemal pool maanteed ning seal on põllundus lubatud vaid osaliselt (v.a vilja- ja marjaistandikud, juurviljade kasvatamine). Oluliseks võib pidada ka NOx-de veega reageerimisel tekkivat happelist keskkonda, mis rikub pinnase happelise tasakaalu, suurendab toitainete muldadest välja leostumist ning 49

51 takistab seeläbi taimede kasvamist. Kuna Põhja- Eestis üldiselt ning ka Rakvere-Sõmeru vahelisel alal on levinud kõrge karbonaatse sisaldusega mullad, ei oma hapestumine suurt olulisust, sest tekkiv lämmastikhape neutraliseeritakse ruttu. Kuigi tee viiakse osaliselt süvendisse, ei ole karta, et teele sadav vihmavesi võiks ära valgudes põhjustada mulla soostumist või gleistumist. Rajatav süvend jääb kavandatava tee pikiprofiilis kalde alla ning laskub liikudes Tallinn-Narva maantee poole, kus maapinna kõrgus on madalam. Liigne vesi juhitakse ära tee kõrvale rajatavate kraavidega. Omaette riski kujutab endast avariidega kaasneda võiv reostus (transporditavad kemikaalid, kütused jne.). Mõjud pinnavee kvaliteedile ja vee-elustikule kasutuse ajal Negatiivsed mõjud - Võimalik pinnavee reostumine, mis võib olla tingitud mootorsõidukite tahketest, vedelatest ja gaasilistest emissioonidest ning leketest, õnnetustest ohtlike aineid vedavate veokitega; - Vee-elustiku mürgistumine. Pinnaveekogudesse võivad õhu kaudu sattuda nii mootorikütuste põlemisel erituvad raskemetallid, PAH-ühendid, lämmastikoksiidid kui ka muu liiklussaastega reostunud sademevesi. Veeökosüsteemid on raskemetallide osas eriti ohustatud, kuna raskemetallid kogunevad põhjasetetesse ning saastavad kogu süsteemi pika aja vältel. Jõkke jõudes kandub saaste vooluga kaasa ning lahjeneb kuid ühtlasi tähendab see saaste laiemat levikut. Eelprojektiga käsitlevasse piirkonda jäävad sisse Sõmeru jõgi ning Näpi oja ning mõjutatud on ka Selja jõgi. Viimane ei jää küll otseselt rekonstrueeritava maanteelõigu lähedusse, kuid mõju võib avalduda Sõmeru jõe ja Näpi oja kaudu. Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr. 73 on Sõmeru jõgi ja Selja jõgi kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse. 50

52 Mõjud põhjavee kvaliteedile kasutuse ajal Negatiivsed mõjud - Võimalik põhjavee kvaliteedi halvenemine maanteel reostunud sademevee infiltreerumisel põhjavette. Positiivsed mõjud - Nõuetele vastava maantee äärse pinnavee juhtimissüsteemi rajamine, mis takistab reostunud sademevee infiltratsiooni ning jaotab selle ohutult laiali. Kuna Rakvere ja Sõmeru vahelisel ning ümbritseval maa-alal on põhjavesi kaitsmata või nõrgalt kaitstud, toimub potentsiaalselt saastunud pinnavee infiltratsioon põhjavette kiiresti. Mõjud välisõhu kvaliteedile kasutuse ajal Negatiivsed mõjud - Välisõhu kvaliteedi halvenemine liiklusest tingitud emissioonidest. Positiivsed mõjud - Sujuva liikluskorralduse ning kvaliteetse pinnakatte tõttu väheneb võrreldes praegusega tee sama suure läbilaskevõime korral erituvate heitgaaside ning tekkiva tolmu hulk. Õhusaastet defineeritakse, kui paljudest erinevatest keemilistest ühenditest või ühendite segust koosnevat ainet, mis eraldub välisõhku tegevuse otsesel või kaudsel tagajärjel ja mis võib mõjuda kahjulikult inimese tervisele või keskkonnale, kahjustada vara või kutsuda esile pikaajalisi kahjulikke tagajärgi. Lisaks keemilistele parameetritele halvendavad välisõhu kvaliteeti ka mitmed füüsikalised tegurid nagu müra, vibratsioon ja kiirgus (neist kahte esimest käsitleme omaette peatükis). Õhusaaste ulatus on erinevate komponentide jaoks lokaalsest mõjust kuni globaalse mõjuni. 51

53 Energia- ja soojatootmise kõrval, on kaasajal üha suurema tähtsusega transpordisaaste. Euroopa kogemuse alusel ulatub transpordi osakaal fossiilsete kütuste põletamises keskmiselt 18%-ni (Van-Camp et al. 2004). Autotranspordi kõige iseloomulikumaks saastegaasiks on CO, mille antropogeensest panusest atmosfääri annab autotransport umbes 60%. Transpordi oluliseks saasteaineks on ka küllastumata süsivesinikud. Lisaks lendub nii bensiini kui ka diiselkütuse põletamisel atmosfääri polüaromaatseid süsivesinikke (PAH), lämmastiku oksiide (NOx) ning raskemetalle (Pb 5, Cd, Zn). Tee kasutamise etapis on õhusaaste peamiselt seotud liikluskoormusega, sõidukitüüpidega ja liikluse iseloomuga (kiiruspiirangud jne). Lisaks mõjutab õhusaastet sõidukite tehniline seisukord. Tee tehnoloogilises (30 m tee servast) ning harvem ka sanitaarkaitse vööndis võivad (I klassi maantee puhul 300 m tee servast) saasteainete kontsentratsioonid ulatuda märkimisväärsete tasemeteni, arvestatavad kontsentratsioonid võivad tekkida ka maanteele juurdepääsu tagavate teede ümbruses. Kõige kõrgem õhu saastatuse tase on ristmikel ja ristmike läheduses. Arvestades liiklussageduse intensiivistumist piirkonnas võib öelda, et piirkonnas õhukvaliteedi tase halveneb, kuid maanteelõigu rekonstrueerimine muudab liikluse sujuvamaks (autod ei pea tee ning liiklussõlmede halva seisukorra tõttu sageli pidurdama ega järsult kiirendama) ja seeläbi kasvab piirkonna õhusaaste vähem, kui maanteed mitte rekonstrueerides. Peamised liiklusest tingitud saasteained on näidatud Tabelis 4. Tabel 4 Välisõhku eralduvad liiklusest tingitud saasteained (KIK, 2007) Saasteaine Tekkeallikas Süsinikoksiid (CO) Värvitu, lõhnatu gaas, mis tekib süsinikühendite (kütuste) mittetäielikul põlemisel. Lämmastikoksiidid Lämmastikoksiidid tekivad lämmastikust katalüütilisel põlemisel. (NOx) Vääveldioksiid Terava lõhnaga värvitu gaas, mis tekib väävlit sisaldavate (SO2) kütuste põlemisel. Osoon (O3) Eeldusaineteks osooni tekkel on teiste hulgas lämmastikoksiidid ja süsivesinikud. Kuna linnaõhus esineb palju osooniga reageerivaid (lagundavaid) keemilisi ühendeid ja sadenemine tehispindadele on aktiivsem, siis on osooni kontsentratsioonid kõrgemad 5 Plii emissoon liiklusest on tänu pliivaba bensiini kasutamisele Eestis vähem oluline. 52

54 Saasteaine Tekkeallikas linnalähiümbruses ja taustaaladel. Peentolm (PM10) osakesed, mille aerodünaamiline läbimõõt on alla 10µm. Sellesse fraktsiooni kuulub suurem osa antropogeensest tolmsaastest (nt põlemisprotsesside tagajärjel tekkiv lendtuhk, tahm). Plii (Pb) Kõige enam satub pliid õhku etüleeritud bensiini kasutamisel 6. Kaadmiumi (Cd) Nikkel (Ni) Benseen Suurem osa kaadmiumi saastest satub õhku inimtegevuse tagajärjel, peamiselt metallurgiast, kütuste ning prügi põletamisel. satub atmosfääri terase ja nikli tootmisel, fossiilsete kütuste põletamisel, metallitöötlusel, värvide, plastmassi ja akude tootmisel. Paljudel juhtudel on benseeni sattumine loodusesse seotud õnnetustega kütuselekked, avariid keemiatehastes Väga palju benseeni satub atmosfääri ka bensiinijaamadest, lekkivatest kütusehoidlatest ja sisepõlemismootoritest. Välisõhu kaitse seaduse kohaselt on välisõhu saastatuse tase saasteaine kogus, mis kindla ajavahemiku jooksul sisaldub välisõhu ruumalaühikus 293 kelvini juures või sadestub välisõhust pinna ühele ruutmeetrile. Keskkonnaministri määrusega nr. 115 on kehtestatud välisõhu hindamiseks ja kontrollimiseks vajalikud saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused ning saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase. Tee projekteerimise normide ja nõuete järgi ei tohi liikluse põhjustatud õhusaaste projektlahenduses ületada Tabelis 5 esitatud piirnorme. Tabel 5 Saasteainete lubatud piirnormid õhus Saasteaine Piirnorm, mg/m 3 Saasteaine Piirnorm, mg/m 3 LPK m LPK k LPK m LPK k NO x 0,4 0,15 Plii 0,01 0,0003 Tolm 0,5 0,15 Tahm 0,15 0,05 Süsivesinikud 5,0 2,0 CO 5,0 3,0 SO 2 0,5 0,05 LPK m ühekordne suurim lubatud piirkontsentratsioon, LPK k ööpäeva keskmine lubatud piirkontsentratsioon. 6 pliivaba kütuse laialdasemale kasutamisele on plii osakaal oluliselt vähenenud 53

55 Müra mõjud kasutuse ajal Negatiivsed mõjud - Inimeste ning loomade ja lindude häiringud liiklusest tingitud mürast. Positiivsed mõjud - Maantee rekonstrueerimisest tingitud liikluse sujuvamaks muutumise tõttu väheneb ceteris paribus 7 ka maanteelt lähtuv müra hulk. Välisõhu kaitse seaduse 123 kohaselt on välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad. Müra tekitamine põhjendamatult on keelatud. Sotsiaalministri määrus nr. 42 kehtestab müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete välisterritooriumil ning mürataseme mõõtmise meetodid. Müra mõiste on defineeritud kui inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel elamutesse ja muudesse hoonetesse. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse: 1) päevasest ( ) ja öisest ( ) ajavahemikust; 2) müraallikast: auto-, raudtee- ja lennuliiklus, veesõidukite liiklus, tööstus-, teenindus- ja kaubandusettevõtted, spordiväljakud ja meelelahutuspaigad, ehitustööd, elamute ja üldkasutusega hoonete tehnoseadmed, naabrite müra (olmemüra); 3) müra iseloomust: püsiva või muutuva tasemega müra; 4) välismüra normimisel: hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. 7 Muude tingimuste samaks jäädes (lad. k.) 54

56 Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates; III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria - tööstusala. Määruse kohaselt jaotatakse müra normtasemed: Taotlustase käesoleva määruse tähenduses müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi. Kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Kui taotlustasemel on soovituslik iseloom, antakse taotlustaseme arvsuuruse juurde sellekohane märkus. Piirtase käesoleva määruse tähenduses müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks. Kriitiline tase käesoleva määruse tähenduses müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kriitilised tasemed kehtestatakse liiklusmürale ja tööstusmürale. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud. 55

57 Tabel 6 - Liiklusmüra normtasemed (LpA,eq,T, db, päeval/öösel) I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria Taotlustaseme arvsuurused 50/40 55/45 60/50 65/55 uutel planeeritavatel aladel Taotlustaseme arvsuurus 55/45 60/50 60/50 70/60 olemasolevatel aladel 65 1 /55 1 Piirtaseme arvsuurused 55/50 60/55 65/55 75/65 olemasolevatel aladel 65 1 / /60 1 Kriitilise taseme arvsuurus olemasolevatel aladel 65/60 70/65 75/65 80/70 1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel. Kavandatava projekti raames on üldjuhul tegemist olemasoleva maantee rekonstrueerimisega, mis näeb ette müraolukorra hindamise aluseks piirtaseme (iseloomustab rahuldavaid tingimusi olemasolevatel aladel). Lisaks rajatakse projekti raames ka uusi teelõike, mille korral tuleb aluseks võtta müra taotlustase. Rekonstrueeritava T-5 Rakvere - Sõmeru maantee osas arvestatakse III kategooria müra nõuetega. Projekti iseloomu arvestades on peamiseks müraallikaks autoliiklus, millele lisandub ka Tapa - Narva ja Aluvere raudteel sõitvatest rongidest tulenev müra. Müra taset mõjutavad eelkõige sõidukite kiirus ja raskeveokite osakaal liikluses. Arvesse tuleb võtta üldist suundumust, et iga aastaga lähevad autod vaiksemaks, kuid nende koguarv pidevalt suureneb ehk liiklus intensiivistub. Seega on müratase pidevalt konstantne või isegi suureneb. Müraanalüüsi lähteandmeteks on Teedeinstituudi (TTÜ, 2006) poolt läbiviidud uuring Liiklus- ja koormussageduse prognoos maantee nr. 5 lõigule km 181, ,2 ning maanteele nr Uuringu käigus viidi läbi liiklusloendused maantee nr. 5 Pärnu Rakvere - Sõmeru lõigul Sõmeru ristmikust Rakvere sissesõidu teeni (17189). Kokku toimusid liiklusloendused üheteistkümnel ristmikul. Liiklusloendus toimus kaheksa tunni vältel kolmel perioodil ajavahemikel kell 7:00 10:00; 12:00-15:00 ja 16:00-18:00. Lisaks käsiloendusele toimus voolikloendus neljas ristlõikes. Liiklusloenduse punktide asukohad on näidatud Joonisel 1. Liiklusprognoosid on koostatud aastateks 2013; 2023 ja Siinjuures on perspektiivsete liiklusvoogude leidmisel arvestatud Rakvere põhjapoolse 56

58 möödasõidutee rajamisega ja sellest tulenevate liiklusvoogude ümberjagunemisega. See ümberjagunemine toob eeldatavasti endaga kaasa lisaliikluse tekke Pärnu Rakvere - Sõmeru maantee ja Rakvere sissesõidu ristmikule, samas aga vähendab liiklust nii Heina kui ka Niine tänaval. 57

59 Tallinn Ubja R 11 Narva Näpi R 9 Lp 8 Metsavahe tee Vlp 4 R 10 Sämi R 7 R 8 Tapa Mõedaku R 6 Sõmeru Niine Heina STATOIL Vlp 3 Narva R 4 R 5 Vlp 1 R 3 Vlp 2 Rakvere R 2 R 1 Tuleviku Pärnu Paide Lp 8 Liiklusloenduse peapunkt ja selle number R 1 Ristmikuloendus ja selle number Vlp 2 Voolikloenduri asukoht ja loenduspunkti number Joonis 1 Liiklusloenduse punktide asukohad 58

60 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne Kasutades Teedeinstituudi liiklusloenduse tulemusi on järgnevatele aastatele ja arengustsenaariumitele koostatud liiklusmüra prognoosid selleks, et välja tuua teelõigu rekonstrueerimise ja liikluskoormuse suurenemise mõju piirkonna asustusele: - olemasolev teedevõrk ja liiklussagedus aastal 2006 vt. Lisa 11 Joonis M-1; - olemasolev teedevõrk ja liiklussagedus (0-alternatiiv) tulevikuprognoosiga aastaks vt. Lisa 11 Joonis M-2; - rekonstrueeritud maanteelõik (alternatiiv 2A) ja liiklussagedus tulevikuprognoosiga aastaks vt. Lisa 11 Joonis M-3. Kõikide võrreldud alternatiivide puhul on liiklusest tulenev mürasaaste üsna sarnane. Aastate 2006 ja 2028 kohta on praeguste liikluskoormuste ja tuleviku prognooside põhjal koostatud mürakaardid (Lisa 11). Juba olemasoleva olukorra (2006. aasta liikluskoormuse põhjal) mürakaardilt on näha, et mõnede elamute läheduses on müratase suurem kui 65 dba (piirtase ületatud) ning seega vajaks need elamud juba praegu müraseina. Arvestades 2028nda aasta liiklusprognoose võib ennustada, et maantee ääres paiknevate elamute läheduses müra suureneb. Koostatud mürakaartide põhjal saavad omavalitsused arendustegevuse planeerimisel välistada piirkonnad, kuhu tulevikus ei ole suureneva mürasaaste tõttu detailplaneeringute kehtestamine elanike heaolu arvestades põhjendatud (soovitatavalt mitte lähemale kui 200 m maanteest). Detailplaneeringute kehtestamise korral tuleb arvestada, et elamute planeerimisel piirkonda, kus müratase on suurem kui 65 dba, tuleb kaaluda ka müraseina rajamise vajadust. Võimaluse korral tuleb teeäärses piirkonnas, kus müratase on suurem kui 60 dba, vältida eluhoonete rajamist. Müra arvutamiseks on kasutatud Inglismaal Department of Transport Welsh Office poolt välja töötatud metoodikat Calculation of Road Traffic Noise - tegemist on üldtunnustatud metoodikaga liiklusmüra arvutamiseks. Mürataset mõjutavad eelkõige sõidukiirus ja raskete veokite osakaal sõidukite koguhulgas. Liiklusmüra arvutamisel lähtuti järgnevatest andmetest: - aasta keskmine päevane (06-24) liiklus (hetkesituatsioon 2006/ prognoos 2028); 59

61 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne - sõidukiirus (km/h); - raskeliikluse osakaal; - teepikikalle; - kõrgusvahesid. Tabelis 7 on näidatud müratasemed ja piirtaseme ületamise juhtumid maanteeäärsete elamute piirkonnas alternatiivi 2A realiseerumusel ja 2028nda aasta liiklusprognooside põhjal. Päevasel ajal on lubatud piirtase müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel 65 dba. Tabel 7 - Piirtaseme ületus alternatiivi 2A realiseerumisel aastal 2028 Kaugus Piirtaseme (65 Müratase maanteest dba) ületus dba aastal 2006 dba (m) Elamu asukoht (Joonis M-3) Kaugus maanteest aastal 2028 (m) Märkused A 64,1-0, Ühepereelamu B 64,2-0, Ühepereelamu C 68,9 3, Ühepereelamu D 68,2 3, Elamute grupp E 67,5 2, Elamute grupp F 68,9 3, Ühepereelamu G 64,9-0, Ühepereelamu H 58,1-6, Korterelamu I 58,2-6, J 62,2-2, Ühepereelamu olemasoleva kütusetankla taga Lähim majade grupp Sõmeru alevikus K 66,4 1, Ühepereelamu 8 L 64,8-0, Ühepereelamu M 61,3-3, Ühepereelamu N 65,8 0, Ühepereelamu 9 O 61,2-3, Ühepereelamu P 60,5-4, Ühepereelamu R 64,4-0, Ühepereelamu S 66,9 1, Ühepereelamu 8 Kultuuriministri määrusega nr 8 kultuurimälestiseks tunnistatud Sõmeru vesiveski ja kivisild 9 planeeritud maantee asukoht teisel pool maja 60

62 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne Tuginedes müraarvutuste tulemustele alternatiivi 2A korral (Tabel 7) on Joonisel M-4 müra leevendusmeetmete ettepanekuna välja toodud piirkonnad, mis vajavad tulevikus suureneva mürasaaste tõttu müraseina. Joonisel M-4 on lisaks müraseinte asukohtadele antud soovitused hekkide rajamiseks eesmärgiga hoida ära pinnase saastumist ning vähendada vastassuunalise liikluse poolt tekitatavat pimestamisohtu muutes seeläbi liiklemist ohutumaks. Antud juhul katkestavad hekid visuaalse sideme müraallikaga, kuid müratasemele neil otsest mõju ei ole. Lisaks tuleb maanteeäärsetes elamutes edaspidi rohkem tähelepanu pöörata hoonete heliisolatsiooni parandamisele (akende vahetus teele avatud külgedel). Üksikutele eluhoonetele müraseina rajamine ei ole majanduslikult otstarbekas ning on Euroopa praktikas vähelevinud. Müraseina rajamine on eelkõige põhjendatud juhul kui tegemist on elumajade grupiga ning müraseina rajamisest saavad kasu võimalikult paljud elanikud. Suureneva mürataseme suhtes on kõige tundlikumad Näpi küla elanikud, kus lähimad elamud asuvad maanteest kõigest m kaugusel ning vajaksid tulevikus kindlasti müraseina. Kuna T-1 Tallinn-Narva maantee (LS 2) nihkub praeguse olukorraga võrreldes Sõmeru alevikust kaugemale, siis on maanteelõigu rekonstrueerimisel Sõmeru alevikule tervikuna pigem positiivne mõju. Joonisel M-4 on esitatud müraseinade asukoha ettepanekud. Mürasein on efektiivne leevendusmeede olles müraallikale võimalikult lähedal. Müraseina rajamisel arvestada, et efektiivse müraseina pikkus peaks olema ligikaudu 8-10 korda suurem kui müraallika ja eluhoone vahemaa. Müraseina soovituslik kõrgus on vahemikus 3-4 meetrit, tee pikiprofiili olulisel tõstmisel piisab 2-3 m kõrgusest müraseinast. Akustiliselt on piisav kui müraseina tihedus on kg/m 2. Liiklusmüra üks võimalik meede on liikluskiiruse piirangu reguleerimine (Tabel 8). Tabel 8 - Liikluskiiruse piirangu reguleerimise mõju müratasemele Algkiirus km/h Uus kiirus km/h Vähenemine db , ,4 61

63 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne Lisaks on mürataset võimalik reguleerida kindlal ajavahemikul (soovitatavalt öisel ajal) raskesõidukite liiklemist takistades, mille osakaal Rakvere-Sõmeru maanteelõigul on küllaltki oluline (kuni 19,6 %). Lõplike müra leevendusmeetmete valikul tuleb lisaks keskkonnaaspektidele arvestada ka sotsiaalseid ja majanduslikke faktoreid ning meetmete rakendamise realistlikkust. Vibratsiooni mõjud kasutuse ajal Negatiivsed mõjud - Autotranspordist tulenev vibratsioon võib ümberkaudsete alade elanikel tekitada häiringuid. Positiivsed mõjud - Uuel teel on liiklus sujuvam ning tee kvaliteet on oluliselt parem, mistõttu ceteris paribus väheneb ka vibratsioon. Liikluse põhjustatud vibratsioonitase ei tohi ületada vastavale alale kehtestatud piirtaset. Vibratsiooni normaaltase on väiksem kui 71 db. Vibratsioonitaseme lubatav väärtus on: - elamualal db; - elamu- ja tööstusalal db; - tööstusalal db. Liiklusest põhjustatud vibratsioon sõltub (Käärd 2005): - teede olukorrast; - sõiduki kaalust (telje koormusest); - sõiduki kiirusest; - sõiduki konstruktsioonist (pidurite konstruktsioon jne); - pinnase tüübist; - pinnase kihilisusest; 62

64 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne - aastaajast; - vibratsiooni mõõtepunkti kaugusest vibratsiooni allikast; - hoone konstruktsioonist; - jne. 2005ndal aastal mõõdeti Tartus liiklusest tekkivat vibratsiooni ning vastava uurimuse alusel saab väita, et sõiduauto poolt põhjustatud vibratsioon omab peaaegu kõigis oktaavribades tunduvalt väiksemaid arvväärtusi kui kaubiku või rongi põhjustatud vibratsioon. Vibratsioon on eelkõige tajutav inimestele hoonetes, mitte aga õuesolijatele. Just sõiduautode põhjustatud vibratsioon on enam tajutav esimesest korrusest kõrgemal olijatele. (Käärd 2005) Montrealis läbi viidud uuringu põhjal võivad talvel pinnase ülemiste kihtide külmumisel olla vibrokiirenduste tasemed kuni kaks korda väiksemad kui teistel aasta-aegadel (Hunaidi ja Tremblay 1997). Ajal, mil maapind on sulanud, levib vibratsioon paremini. Sellest hoolimata jääb liiklusest tingitud sagedus-korrigeeritud vibratsioon kõigi eelduste kohaselt allapoole piirväärtusi. KMH käigus ei teostatud eraldi vibratsiooni mõõtmisi ega ka modelleerimist Sotsiaal- majanduslikud mõjud Maakasutus Negatiivsed mõjud - Teede laiendamise ja uute teede ning liiklussõlmede rajamisel muudetakse olemasolevat maakasutust, mistõttu muudest olemasolevatest või potentsiaalsetest maakasutusviisidest tulenevad hüved jäävad saamata. Teede ehituse puhul on probleemideks ka omandiküsimused, sest osa teedest on eraomandis. Selle tagajärjel on teed tükeldatud erinevatele omanikele kuuluvateks osadeks. Läbipääsude tagamiseks ja teede rekonstrueerimiseks tuleks vajaduse korral hakata erateid vallale mõõtma, sundvõõrandama või sõlmida kasutuslepingud. Teekaitsevöönditele tuleb kehtestada reeglid ja samuti teostada nende üle järelevalvet 63

65 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne (kuidas ja kui kaugel on võsa jne.). Teemaade väljaostmiseks on vallal seni vahendid puudunud. Lisaks on mitmed teed seni veel inventariseerimata, eriti tiheasustuskohtades. Vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri a määrusele nr. 55 Tee projekteerimise normid ja nõuded on I klassi maantee sanitaarkaitse vööndi laius 300 m mõlemal pool maanteed. Antud alal peavad võimalikud tootmisobjektid olema kooskõlas sanitaarnormidega. Põllundus on lubatud vaid osaliselt (v.a vilja- ja marjaistandikud, juurviljade kasvatamine). T-1 Tallinn-Narva maantee läbib eelprojekti alal väärtuslikke põllumaid, mis tuleb vastavalt teemaplaneeringule hoida kasutuses põllumajandusliku maana või avamaastikuna. Osaliselt toimub laienemine ka nende kõrge boniteediga põllumaade arvelt. Kuna maanteede rekonstrueerimine on oluline rohkematele kui vaid kohalikele elanikele, on mõningane maakasutuse muutusest tulenev kahju põhjendatav. Liikluse sujuvus ja kiirus (kohalikud elanikud) Kuigi liikluse sujuvus on eelprojekti alternatiivide vahelise valiku otsustusprotsessis eraldiseisev aspekt, siis sotsiaal-majandusliku aspektina kuulub see ka KMH pädevusse. Seega on vastav temaatika kajastatud ka käesolevas KMH-s, kus see on jagatud kolmeks kriteeriumiks (liikluse sujuvus ja kiirus transiitliikluse, kohalike elanike ja läbisõitjate seisukohalt). Põhjalikum analüüs jääb eelprojekti koostaja AS Teede Tehnokeskuse teha. Negatiivsed mõjud - Olemasolev liikluskord muutub, võib pikeneda ka kohalike liiklejate kodutee; - Bussipeatuste asukohad võivad muutuda, mistõttu jalakäijad peavad harjuma uute ning võimalik, et ka pikemate liikumisteedega. Positiivsed mõjud - Autoga liiklemine muutub sujuvamaks, kiiremaks ning ühtlasi vähenevad või kaovad tipptundide ajalised ummikud; - Rajatakse nõuetele vastav valgustatud kergliiklustee, mis ühendab Sõmeru küla ja Rakvere linna. 64

66 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne Liikluse sujuvus ja kiirus (igapäevased teelõigu kasutajad, läbisõitjad) Positiivsed mõjud - Liiklemine muutub sujuvamaks ning kiiremaks, vähenevad või kaovad tipptundide ajalised ummikud. Liikluse sujuvus ja kiirus (transiitliiklus) Negatiivsed mõjud - Mõnevõrra pikenevad teed tulevasse Rakvere ärikeskusse ja Sõmerusse (samaväärne sõiduautodega). Positiivsed mõjud - Liiklemine muutub sujuvamaks ning kiiremaks, vähenevad või kaovad tipptundide ajalised ummikud. Käesoleva seisuga ( ) on Rakvere linn eelprojekti koostamisest eemaldunud ning linna territooriumile joonestatu on vaid projekteerija visioon heast liikluskorraldusest. Rakvere linna territooriumile jääva ala osas käesoleva eelprojektiga otsuseid ei tehta. Seega on ka väljatoodud negatiivne mõju transiitliikluse tee pikenemisest vaid fiktiivne. Liiklusohutus Kuigi antud kriteerium on eelprojekti alternatiivide vahelise valiku otsustusprotsessis ka eraldiseisvana, siis sotsiaal-majandusliku aspektina kuulub see ka KMH pädevusse. Põhjalikum analüüs jääb eelprojekti koostaja AS Teede Tehnokeskuse teha. Positiivsed mõjud - Rajatakse Rakveret, Sõmerut ja Koevälja piirkonda ühendav kergliiklustee, mis muudab tunduvalt ohutumaks jalgratturite, rulluisutajate ja jalakäijate liikumise; 65

67 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne - Bussipeatuste juures jalakäijatele tunnelite rajamine muudab tee ületamise ohutumaks; - Mootorsõidukite liiklemine muutub ohutumaks. Projekteeritav tee arvestab maantee külg- ja pikinähtavuse, minimaalsete lubatud raadiuste ning muude liiklusohutuse seisukohalt oluliste faktoritega. I klassi maantee puhul on tegemist teega, kus mõlemas suunas sõitmiseks on kaks sõidurada ning suunad on üksteisest eraldatud. Kuigi projektkiirus sellisel maanteel on suurem, kui praegusel maanteel lubatud, muutub liiklemine siiski ohutumaks, sest möödasõidu sooritamiseks ei pea enam kasutama vastassuunavööndit. Enamus alternatiive lahendab liiklussõlmed LS 1 ja LS 2 kahetasandilisena, mistõttu kaovad kokkupõrkeohtlikud ristmikud. Samuti arvestatakse projekteerimise käigus ka potentsiaalsete loomade liikumisteedega ning neile luuakse maanteest üle saamiseks alternatiivsed võimalused. Kohalike elanike ja kinnisvaraomanike arvamus Negatiivsed mõjud - Paljud kohalikud elanikud ning kinnisvaraomanikud ei ole rahul maantee laiendamisega, kuna see põhjustab: o ajutise elukeskkonna halvenemise (ehitusaegne müra, vibratsioon, tolm ja gaasiemissioonid ehitusaladelt ja materjalide transpordist, lisaks ummikud jne.); o omandi osalise kaotuse, kui kellegi maatükk jääb ette projekteeritavale maanteele; o maantee lähenemise mitmetele elamutele (problemaatilised on Kuuse, Kase, Iirise ja Sireli tänavatel maanteelähedasemad hooned); o traditsiooniliste liikumisteede muutumise; o liiklussageduse ja piirkiiruse kasvust tingitud emissioonide hulga kasvu teelt; o võimaliku visuaalse häiringu. 66

68 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne Positiivsed mõjud - Paljud kohalikud elanikud ning kinnisvaraomanikud on maantee laiendamisega rahul, kuna: o uus tee ning uued liiklussõlmed võimaldavad endisest sujuvama, kiirema ning ohutuma liikluse; o rajatav kergliiklustee muudab lihtsamaks ja ohutumaks jalgratturite, rulluisutajate ning jalakäijate liikumise. o uus moodne tee loob eelduse piirkonna edasiseks arenguks. KMH programmi ja trassialternatiivide avalikustamise käigus saadi kohalikelt elanikelt tagasisidet ka nende arvamuse osas. Kuigi enamasti väljendati rahulolematust tee laienemise suuna või pealesõidu asukohtade osas, oli ka mitmeid, kelle arust on tee laiendamine väga õige ettevõtmine ning sellega kaasnevad sotsiaalsed ning majanduslikud kahjud paratamatus, millega peab leppima. Arvestades, et maantee trassivalik on strateegiline otsus, mis on oluline laiemale piirkonnale, võib eelprojekti mõjusid kohalike elanike arvamusele pidada pikas perspektiivis siiski positiivseks. Huvitatud osapoolte arvamus Negatiivsed mõjud - BVL Kapital AS, kes soovib Rakvere linna kinnistutele Lõõtspilli 2, Vilepilli 2 ja 6 rajada kaubanduskeskuse (Rakvere ärikeskus), ei ole rahul väljapakutud teede lahendusega, kuna see kahjustab nende ärihuve ning on vastuolus Rakvere Linnavalitsuse 21. august 2006.a. korraldusega nr. 720 väljastatud projekteerimistingimustega Lõõtspilli, Suupilli, Vilepilli ja Parmupilli tänavate projekteerimiseks. Käesoleva seisuga Rakvere linn enam eelprojekti valmistamises ei osale, mistõttu jääb kõnealune piirkond eelprojekti mõjualast välja. Alternatiivide joonistel toodud jooned on vaid informatiivsed ja väljendavad projekteerija arvamust hästi korraldatud liiklusest. 67

69 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne Mõjud teeäärsele äritegevusele Negatiivsed mõjud - Maha- ja pealesõitude arvu vähendamine raskendab juurdepääsu mitmele kinnistule, kuhu on planeeritud äritegevus; - Ehituse ajal on juurdepääs olemasolevatele ettevõtetele häiritud. Positiivsed mõjud - Tee-infrastruktuuri parandamine loob eeldused kiiremaks arenguks. Muutused kinnisvarahindades Negatiivsed mõjud - Kinnisvara hindade langus kruntidel, mis asuvad vahetult maantee ääres. Positiivsed mõjud - Kinnisvara hindade tõus kruntidel, mis asuvad maanteest eemal ja millele ligipääsetavus paraneb (läheduses asub rekonstrueeritud turvaline ja heade ühendusteedega maantee) Muutuseid kinnisvarahindades põhjustavad üldjuhul liiklusega seonduv müra, saaste, visuaalne reostus ning ligipääsetavus. I klassi maantee rajamisega suletakse mitmelt kõrvalteelt juurdepääs maanteele, kuid selle arvelt kasvab omakorda liiklusohutus, sujuvus ja kiirus. Seetõttu mõjub käesolev eelprojekt kinnisvara hindadele erinevalt hinnad võivad sõltuvalt asukohast tõusta või langeda. Kokkuvõtlikult peaks eelprojektiga kavandatava tee rajamine olema kinnisvarahindadele siiski positiivse mõjuga. Mõju muudele infrastruktuuridele Negatiivsed mõjud - Raudteed ületavate viaduktide ehituse ajal on rongiliiklus häiritud; - Ehituse ajal võimalikud ajutised häiringud gaasi- ja elektrivarustuses. 68

70 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne Positiivsed mõjud - Uute raudteeviaduktide ehitamisel arvestatakse Eesti Raudtee kavatsustega rajada juurde olemasolevast lõuna poole teine rööpapaar ning seejuures arvestatakse elektrifitseeritud raudtee gabariidiga 7,3 m; - Rajatakse kergliiklustee. Projekteerimise ja ehituse jooksul peab arvestama kõikide mõjualasse jäävate infrastruktuuridega (gaasitrass, elektriliinid, raudtee). Hind Kuigi antud kriteerium on eelprojekti alternatiivide vahelise valiku otsustusprotsessis ka eraldiseisvana, siis sotsiaal-majandusliku aspektina kuulub see ka KMH pädevusse. Põhjalikum analüüs jääb eelprojekti koostaja AS Teede Tehnokeskuse teha. Negatiivsed mõjud - Suurem hind tähendab suuremat väljaminekut Eesti Vabariigile, Sõmeru vallale või Euroopa Liidule ja seeläbi maksumaksjale; - Jäävad saamata raha alternatiivsest kasutamisest saadavad hüved. Ehitustegevuse maht Negatiivsed mõjud - Suur ehitusmaht tähendab ühtlasi ka suurt materjali- ning töökulu (hinda arvestatakse eraldi kriteeriumina) ning ulatuslikumat looduskeskkonna kahjustamist. Positiivne mõju - Ulatuslik ehitustegevus annab eelduse pigem paremini korraldatud liikluseks (ohutum, sujuvam, vähem emissioone). 69

71 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne Vastavus kehtestatud planeeringutele Negatiivne mõju - Mittevastavused planeeringutega tekitavad lisakulutusi, et vastuolud lahendada. Kuna kõik väljapakutud alternatiivid kasutavad laienemiseks maad, mis ei ole antud hetkel teemaa, ning kõik alternatiivsed lahendused paiknevad praktiliselt samasuguses koridoris, siis ei oma alternatiivid planeeringutega vastavuses oleku osas erisusi. Kumulatiivsed mõjud Koosmõjude osas tuleb antud eelprojekti puhul vaadelda müra, õhusaaste ja vibratsiooni mõjusid. Müra Maanteeliiklusest ja ehitustöödest pärinev müra võib liituda müraga teistest allikatest. Käesoleval juhul on oluline müraallikas Rakvere-Sõmeru teega lõikuv raudtee. Samuti tekitavad müra ka Näpis ning Sõmerus olevad saetööstused. Raudteemüra on episoodilise iseloomuga ning omab tähtsust vaid vahetult raudtee lähistel asuvate elamute juures. Saeveskid jäävad olulise kumulatiivse efekti saavutamiseks maanteest liiga kaugele. Õhusaaste Arvesse tuleb võtta ka Näpis ja Sõmerus asuvate tööstusettevõtete õhuheitmete kumulatiivset mõju maanteeliiklusest tulenevate emissioonidega. Peamised piirkonna tööstusest õhku paiskuvad heitmed on pärit põletusseadmetest (CO 2, NO 2, SO 2, PM ja LOÜ) ja seega ühilduvad osaliselt transpordist pärit saasteainetega. Maantee ja tööstusettevõtete omavahelise kauguse ning tööstusest õhku paisatavate suhteliselt väikeste saastekoguste tõttu siiski olulist kumulatiivset efekti ei teki. Vibratsioon Maanteeliiklusest ja ehitustöödest pärinev vibratsioon võib liituda raudteelt pärineva vibratsiooniga. Raudtee ning maantee lähedal asuvates hoonetes võib see viia maantee ehituse ajal vibratsiooni piirnormide ületamisele. Maantee kasutamise ajal olulist kumulatiivset efekti eeldatavasti ei teki. 70

72 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne 6 Negatiivse mõju vältimise, vähendamise ja kompenseerimise võimalused Kuna tegemist on eelprojektiga, on oluline, et ka edasistes töö etappides pöörataks keskkonnaküsimustele tähelepanu, võetaks arvesse käesolevas keskkonnamõju hindamise aruandes toodud potentsiaalseid mõjusid ning püütaks nende avaldumise tõenäosust ning ulatust minimeerida. Samuti peab kohustama kõiki tulevasi alltöövõtjaid keskkonnanõudeid täitma. T-5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti KMH käigus teostati müra modelleerimine, muid täpsustavaid uuringuid läbi ei viidud. Seetõttu võib osutuda edaspidi vajalikuks täiendavate uuringute tegemine: - Pinnase kandevõime välja selgitamine (viaduktide rajamiseks); - Hüdrogeoloogilised uuringud (pinnase süvendamine, tunnelite rajamine jne.); - Võimaliku pinnasereostuse välja selgitamine (raudtee ääres, tanklate lähistel jne.); Iga projekti puhul, mis võib halvendada keskkonda, tuleb järgida printsiipi, et ennekõike tuleb mõju vältida, mitte parandada mõjust tulenevat keskkonnakahju. Pinnas Selleks, et vältida liiklusest tingitud negatiivseid mõjusid pinnasele, tasub kaaluda järgnevat: - Puhvertsoonide rajamine maantee äärde (head puhverdajad on teeäärsed hekid, mis takistavad raskemetallide edasikandumist kuni 80% ulatuses) leevendusmeetmete Joonisel M-4 on näidatud võimalikud hekkide asukohad; - Kütuste, lahustite ja määrete hoidlad olema ilmastikukindlad ning peavad vastama nõuetele; - Olemasoleva maantee muldkeha ja külgkraavide üleskaevamise või süvendamise käigus vältida saastunud pinnase laotamist teeäärsetele põldudele, kus sademete toimel võiks saastunud pinnasest saasteained välja leostuda. Reostunud pinnas 71

73 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne anda üle vastavaid lubasid omavale jäätmekäitlejale. Vaheladustamine teostada kaitstud põhjaveega piirkonnas vähemalt 100 m eemal lähimast veekogust; - Võimaliku pinnaseerosiooni ärahoidmiseks tuleb külgkraavi perved ja maantee muldkeha nõlvad võimaikult kiiresti haljastada; - Maantee kasutamise ajal pöörata tähelepanu teeäärse haljastuse korrashoiule ning pinnase koristustöödele. Välisõhk - Välisõhu kvaliteedi halvenemisest tingitud negatiivsete mõjude leevendamiseks tuleks elamualade planeerimisel võimaluse korral tekitada puhvertsoon elamute ja liiklusteede vahele üheks võimaluseks on haljasalade kavandamine piirkonda. Müra - Müratõkkeseinade rajamine leevendusmeetmete Joonisel M-4 märgitud elamutele (mürataseme ületus maanteele lähimates elumajades on toodud Tabelis 7). - Teekatte hoidmine heas korras. - Müratundlikel aladel (eelkõige elumajade piirkonnas) liikluskorralduse muutmine selliselt, et see tagaks sujuva liikluse (piirkiiruse kehtestamine, raskeveokite sõidukeelt kindlal ajavahemikul); - Uute teelähedaste hoonete projekteerimisel võtta arvesse ka kõrgendatud müra. - Hoonete heliisolatsiooni parandamine (akende vahetus). Põhjavesi - Kuna külgkraavist võib vesi valguda põhjavette, on oluline rajada seda tõkestav konstruktsioon. Selleks katta külgkraavid geotekstiili või savimattidega. - Külgkraavide süvendamisel väljakaevatavat reostunud pinnast ladustada ainult kaitstud põhjaveega piirkonnas ja vähemalt 100 m kaugusele lähimast veekogust. 72

74 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne Pinnavesi ja selle elustik - Tee-ehitajate tarbeks tuleb kasutada teisaldatavaid välikäimlaid; - Silla asukoha ja avade suuruse ning arvu valikul tuleb arvestada, et rajatis ei põhjustaks jõe hüdroloogilise režiimi rikkumist, kallaste ja teerajatiste uhtumist; - Teeehitusmasinate hooldust ja tankimist korraldada vähemalt 30 meetri kaugusel veekogudest; - Tee külgkraavi vesi suunata veekokku loodusliku puhvertsooni kaudu. Selleks tuleb külgkraav lõpetada vähemalt 10 meetrit enne veekogu ning suunata vesi kas looduslikule või poollooduslikule luhale (vt. Joonis 2). Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline koguma suure osa veega kantavatest setetest ja puhverdama osa sinna valgunud saasteainetest, sh. raskemetallidest. Teise alternatiivina võib kaaluda ka külgkraavide vee puhastamist enne selle veekogudesse suunamist. Selleks rajada külgkraavi ja veekogu vahele kontrollitava vooluga tehismärgala vabaveelised pilliroo- ja/või hundinuiatiik või taimestatud liivafilter. 73

75 T-5Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee Rakvere-Sõmeru lõigu eelprojekti keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 2 Maantee külgkraavide rajamine (Allikas: Tallinn-Tartu-Võru ) Liikluse sujuvus ja kiirus - Tagada liiklejatele nii tee ehituse kui ka kasutusfaasis võimalused maanteele ja maanteelt ärialadele, põldudele ja elamupiirkondadesse pääsemiseks. - Töövõtja peab ehitusperioodil looma eeldused liikluse turvaliseks ja sujuvaks toimimiseks (liiklusmärgid, ümbersuunamised, ühistranspordi korraldus, kiiruspiirangud). Loomastik Projekteerimise käigus tuleb arvestada ka potentsiaalsete loomade liikumisteedega ning luua neile maanteest üle saamiseks alternatiivsed võimalused. 74

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine

Sillamäe soojuselektrijaama keskkonnamõjude hindamine PÕHIMAANTEE NR 2 (E263) TALLINN-TARTU- VÕRU-LUHAMAA KM 118,3-119,2 LIIKLUSOHUTUSE PARANDAMISE TEHNILINE PROJEKT: OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö nr 2469/15

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

Heli Ainjärv

Heli Ainjärv Kohaliku omavalitsuse roll rahvusliku liiklusohutusprogrammi elluviimisel Heli Ainjärv Liiklusohutuse lektor Liiklusseadus 3. Liiklejate turvalisuse tagamine Kohalik omavalitsus korraldab liiklusohutusalase

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20

Lisa 2 Maanteeameti peadirektori käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 20 Lisa 2 Maanteeameti peadirektori 02.07.2013 käskkirjale nr 0250 Kattega riigimaanteede taastusremondi objektide valikumetoodika Maanteeamet Tallinn 2013 0 Sisukord Sisukord... 1 Sissejuhatus... 2 Metoodika

Rohkem

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Pimeda ajal sõitmine

Pimeda ajal sõitmine Sõidueksamitel tehtud vead www.mnt.ee 1 Vasakpöörde sooritamine Sõiduteel paiknemine. Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre lähedale või selle pöörde

Rohkem

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk Versioon 04.11.2018 /// TÖÖ NR 18003104 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

Eesõna

Eesõna 1 OSA 2 SELETUSKIRI Sisukord LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID... 2 Detailplaneeringu koostamise alused... 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgid... 2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid... 2

Rohkem

normaali

normaali AS TEEKARU T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode mõõtetulemused enne ja pärast märgi aktiveerimist. Vahearuanne Tallinn 2 AS TEEKARU LIIKLUSOSAKOND T-2 Tallinn-Tartu-Võru Luhamaa mnt kiirustabloode

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx

Microsoft Word - L_5_2017_teravili (1).docx Maaeluministri.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. oktoobri 07 määruse nr 70 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete valgurikaste taimede

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

untitled

untitled IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

Microsoft Word - Rae jalgrattatee KMH eelhinnang ELLE

Microsoft Word - Rae jalgrattatee KMH eelhinnang ELLE RAE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEEDE PÕHIPROJEKTI KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 2017 Nimetus Versioon Esitamiseks tellijale Töö nr 17/PA/31 Aeg 31.10.2017 Tellija Maanteeamet Rae Vallavalitsus Projekteerija Teedeprojekt

Rohkem

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc)

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc) TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE-LUUNJA KM 0,000-11,352 EHITUSPROJEKT Keskkonnamõju eelhinnang Tellija: Toner-Projekt OÜ Täitja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2012 SISUKORD

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001

AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001 AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks

Rohkem

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc

Microsoft Word - Eelhinnang_Vagula_Varese_v4.doc Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 kobras@kobras.ee TÖÖ NR 2018-186 186 Asukoht (L-Est 97) X 6415848 Y 670373 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 0,0-9,242 asuva Vagula Varese lõigu

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

5_Aune_Past

5_Aune_Past Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II lugemine

MÄRJAMAA VALLA AASTA EELARVE II  lugemine Märjamaa Vallavalitsus Lea Laurits 17.02. Eelarve ülesehitus ja esitlusviis Märjamaa valla eelarve koostamise aluseks on: Märjamaa valla arengukava 2010-2025 Märjamaa valla eelarvestrateegia -2018 Märjamaa

Rohkem

/// Töö nr 2873/17 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 2873/17 Tartu 20

/// Töö nr 2873/17 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 2873/17 Tartu 20 27.11.2017 /// Töö nr 2873/17 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 2,6-4,1 lõigu ehitusprojekti Töö nr 2873/17 Tartu 2017 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

Rohkem

Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu määrusega nr 39 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA Lisa 2 - Rakvere valla sotsiaalmajanduslik ülevaade S

Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu määrusega nr 39 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA Lisa 2 - Rakvere valla sotsiaalmajanduslik ülevaade S Vastu võetud Rakvere Vallavolikogu 23.01.2019 määrusega nr 39 RAKVERE VALLA ARENGUKAVA 2019-2035 Lisa 2 - Rakvere valla sotsiaalmajanduslik ülevaade Sõmeru 2019 Sisukord 1. Üldiseloomustus... 3 1.1. Asukoht...

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest

Säästva linnaliikuvuse toetusmeetmed EL struktuurivahenditest Välisvahendite teabepäev Kultuuriministeeriumi haldusala asutustele Tallinn, 26.05.2014 Kavandatavad regionaalarengu meetmed EL struktuurivahendite perioodil 2014-2020 Regionaalpoliitika büroo Siseministeerium

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO -

Lisa Türi valla arengukavale MUUDETUD nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - Lisa Türi valla arengukavale 2013-2018 MUUDETUD 30.01.2013 nr 1 Lühendid: MO - majandusosakond RO rahandusosakond HKO haridus- ja kultuuriosakond SO - sotsiaalosakond TASA Türi Arengu Sihtasutus TSKL -

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Halinga-YP-seletuskiri

Halinga-YP-seletuskiri OÜ Arhitektuuribüroo Novel Äriregistri kood 11253230 +372 521 1133 aadu@niidas.eu Tartu mnt 84a Tallinn Halinga valla üldplaneering Vastuvõetud: Halinga Vallavolikogu 27.06.2012 otsus nr 11 Kehtestatud:

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS

G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra

Rohkem

NR-2.CDR

NR-2.CDR 2. Sõidutee on koht, kus sõidavad sõidukid. Jalakäija jaoks on kõnnitee. Kõnnitee paikneb tavaliselt mõlemal pool sõiduteed. Kõige ohutum on sõiduteed ületada seal, kus on jalakäijate tunnel, valgusfoor

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation SUVISE RUUMITEMPERATUURI KONTROLL METOODIKA UUENDUSED Raimo Simson 23.04.19 MÕNED FAKTID Viimase 50 aastaga on Eesti suve keskmine temperatuur tõusnud ca 1.5K Aasta maksimumtemperatuurid on tõusnud ca

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc

Microsoft Word - KOV_uuringu_analyys.doc UURING OMAVALITSUSTE SENISEST PROJEKTIKOGEMUSEST, LÄHIAJA PLAANIDEST NING OOTUSTEST LOODAVALE MAAKONDLIKULE ARENGUKESKUSELE Küsitlus viid läbi 6.-12. maini 2003 EAS Regionaalarengu Agentuuri tellimisel

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

VME_Toimetuleku_piirmäärad

VME_Toimetuleku_piirmäärad Tapa TAPA VALLAVOLIKOGU MÄÄRUS EELNÕU 30. aprill 2015 nr Eluruumi alaliste kulude piirmäärade kehtestamine toimetulekutoetuse määramisel Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING

2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING 2016 INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING INSENERIBÜROO STRATUM LIIKLUSKOORMUSE UURING TARTU LINNAS 2016. AASTAL TALLINN 2016 Liikluskoormuse uuring Tartu linnas 2016. aastal 2 Sisukord: Uuringu

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Investment Agency

Investment Agency Taristuprojektide mõju Eesti majandusele ja ettevõtete väärtustele Illar Kaasik Investment Agency OÜ Sisukord Majanduskeskkonna stimulaatorid Valik suurematest Eesti taristuprojektidest Kokkuvõte Majanduskeskkonna

Rohkem

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu

OTSUS nr 8-4/ Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alu OTSUS 09.09.2019 nr 8-4/2019-005 Tegevusloa andmine, tegevusloa kõrvaltingimuste kehtestamine ja tüüptingimuste kooskõlastamine 1. Haldusmenetluse alustamine AS Eesti Post (edaspidi Eesti Post) omab kehtivat

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,

2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, 2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009

Rohkem

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära

Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon

Rohkem

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc Tabivere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (12.03.2014) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles

Rohkem

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc)

(Microsoft Word - T\366\366leht m\365isaprogramm 4-6 kl tr\374kkimiseks.doc) 4-6 KLASS 1 Minu nimi on Ma olen praegu Täna on 1. KÄRNERIMAJA JA LILLED Kirjuta või joonista siia kolm kärneri tööriista Kirjuta siia selle taime nimi, 1. TÖÖRIIST 2. TÖÖRIIST 3. TÖÖRIIST mida istutasid

Rohkem

Eesti kõrgusmudel

Eesti kõrgusmudel Meie: 04.06.2002 nr 4-3/3740 Küsimustik Eesti maapinna kõrgusmudeli spetsifikatsioonide selgitamiseks Eestis on juba aastaid tõstatatud küsimus täpse maapinna kõrgusmudeli (edaspidi mudel) koostamisest

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi

Põhja-Harju Koostöökogu HINDAMISKRITEERIUMID Kinnitatud üldkoosoleku otsusega p 2.2. Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgi Hindamiskriteeriumid I III MEEDE Osakaal % Hinne Selgitus Viide projektikirjeldusele Projekti ettevalmistuse ja elluviimise kvaliteediga seotud kriteeriumid (kokku 0%) 1. Projekti sidusus ja põhjendatus

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Projekt Kõik võib olla muusika

Projekt Kõik võib olla muusika Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte

Rohkem

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal

Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ohtlike kemikaalide kasutamine töökohal Ülevaade REACH- ja CLP-määrusega seonduvast osast Leelo Männik leelo.mannik@sm.ee Uuringu taust Uuringu tellija: Sotsiaalministeerium (töövaldkond) Uuringu teostaja:

Rohkem

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand

Vabariigi Valitsuse 8. septembri a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse Investeeringute toetamine esmatasand Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2016. a korraldus nr 301 Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 2.4 tegevuse 2.4.2 Investeeringute toetamine te infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed

Rohkem

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm OÜ Hendrikson & Ko Raekoja pl 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee

Rohkem

Slaid 1

Slaid 1 Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud

Rohkem