Microsoft Word - lisa-2_programm+.doc

Väljavõte

1 Tallinna Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Programm Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse ära sellega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise sisu ja ulatus ning kirjeldatakse KSH metoodikat, tegevust ja ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on alusdokumendiks KSH läbiviimisel ja aruande koostamisel. 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) objekt, ulatus ja eesmärk Käesoleva KSH objektiks on Tallinna linnas asuva Nõmme linnaosa üldplaneering, mille koostajaks on Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Nõmme linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari a. otsusega nr 46. Üldplaneeringu sisuliseks eesmärgiks on tagada kestva, tasakaalustatud ja säästva arengu maakasutuslikud eeldused ja tingimused Nõmme linnaosa elanikele parima võimaliku elukeskkonna kindlustamiseks ning Nõmme atraktiivsuse edasiseks tõstmiseks. Planeeringuala skeem on toodud joonisel 1. Joonis 1. Nõmme linnaosa (ümbritsetud punase joonega) asukoha skeem (allikas: Regio kaardiatlas, 2009). 1

2 Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Tallinna Linnavalitsuse 19. septembri a. korraldusega nr 1627-k. KSH eesmärgiks on selgitada, kirjeldada ja hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasneda võivat olulist strateegilist keskkonnamõju ning välja pakkuda negatiivse keskkonnamõju leevendamise ja/või vältimise meetmeid või positiivse mõju suurendamise meetmeid ja võimalikke alternatiivseid lahendusi. KSH objektiks olev Nõmme linnaosa üldplaneering hõlmab Nõmme linnaosa territooriumi. Samas ulatub kavandatavate tegevuste (uued teed) mõju eeldatavasti ka Nõmme linnaosa ümbritsevatele aladele. 2. Strateegilise planeerimisdokumendiga eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju KSH käigus hinnatakse üldplaneeringust tulenevaid strateegilisi keskkonnamõjusid järgmistes valdkondades: 1. Vesi ja pinnas 2. Õhukvaliteet, sh müra olukord 3. Bioloogiline mitmekesisus, taimestik ja loomastik (sh roheline võrgustik) 4. Maastik ja kultuuripärand 5. Elanikkonna heaolu ja tervis 6. Sotsiaalse keskkonna kvaliteet 7. Majandusliku keskkonna areng Üldplaneeringu ja olemasoleva olukorra analüüsil on selgunud järgmised küsimused, mis vajavad käsitlemist KSH raames (KSH läbiviimise käigus võib käsitletavate teemade ring täieneda): Seosed teiste Nõmme linnaosa puudutavate planeeringute ja arengudokumentidega, sh Tallinna linna üld- ja teemaplaneeringud ning nende KSHd (Tallinna üldplaneering, koostamisel olevad teemaplaneeringud Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed, Tallinna rohealad, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine, naaberomavalitsuste ja naaberlinnaosade kehtivad ja koostamisel olevad üldplaneeringud ja nende KSHd), Nõmme linnaosa ehitusmäärus, Nõmme linnaosa arengukava ja Harju maakonna planeering ning Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringud ( Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ja Maakonna sotsiaalne infrastruktuur). Üldplaneeringu tegevustega kaasnev mõju kaitsealade (sh Natura 2000 aladele) jt looduslike alade (Pääsküla raba) terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning teistele kaitstavatele loodusobjektidele. Väärtuslike alade säilimine ja rohelise võrgustiku toimimine ning rohealade säilitamine (sh vajadusel täiendavate alade reserveerimise soovituste tegemine). Olemasolevate ja planeeritavate elamu-, tootmis- ja ärimaadega seotud mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Vajadusel hinnatakse ka 2

3 ettevõtete tegevusest tulenevat mürataset ning elamute lokaalküttega kaasnevat võimalikku piirkonna õhukvaliteedi muutust. Samuti analüüsitakse elanike kvaliteetse joogiveega varustamise temaatikat. Kalmistu laiendamisega kaasnevad mõjud loodus- ja sotsiaalkeskkonnale. Maardlate võimaliku laiendamisega ja ammendatud karjäärialade puhkealaks kujundamisega seotud temaatika, sh üldplaneeringu lahenduse mõju Raku- Männiku järvistule. Teede ja tänavate rajamise ja arendamisega seotud mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh liiklusmüra ja õhusaaste). Kergliikluse osakaalu suurendamine linnaliikluses. Infrastruktuuride (sh ühisveevärk- ja kanalisatsioon; Raku-Männiku järvistu kui pinnaveesüsteemi joogiveehaare) arendamisega kaasnevad mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Jäätmekäitlusobjektide mõju (sh suletud Pääsküla prügila). Töö käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimisest tulenevat võimalikku olulist keskkonnamõju Nõmme linnaosa haldusterritooriumil, sealhulgas kumulatiivseid mõjusid. KSH ruumilist ulatust hinnatakse lisaks planeeringualale (Tallinna Nõmme linnaosa) ka ümbritseval alal, seejuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Täpne mõju ulatus selgub KSH teostamise käigus. KSH koostamise käigus kasutatakse võimalusel ka juba heaks kiidetud või koostamisel olevaid asjakohaseid KMH/KSH aruandeid ja teisi asjakohaseid uuringuid. Ühtlasi pakutakse KSH aruandes välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja vähendamiseks või positiivse mõju suurendamiseks. KSH-s pakutakse vajadusel lisaks välja töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi. KSH aruande ühe osana käsitletakse olemasolevat olukorda. Sealhulgas kirjeldatakse üldplaneeringuga hõlmatava maa-ala looduslikke tingimusi, planeeringualal paiknevaid kaitsealuseid loodus- ja kultuuriväärtuseid ning sotsiaal-majanduslikku olukorda. Riigipiiriülest keskkonnamõju Nõmme linnaosa üldplaneeringu elluviimisega ei ole ette näha. 3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise metoodika Keskkonnamõju strateegiline hindamine ehk planeeringu elluviimise aluseks olevate strateegiliste valikute elluviimise mõju hindamine annab planeeringu kehtestajale enne otsuse tegemist vajaliku teabe, mis selle otsusega hiljem kaasneb. Mõju hindamise eesmärk on otsustaja teadlikkuse tõstmine ja selle tulemusel keskkonna jätkusuutlikku arengut tagavate keskkonnatingimuste kehtestamine planeeringu koosseisus. Keskkonnamõju strateegiline hindamine tugineb sellele, et hinnatakse planeeringu elluviimisega tõenäoliselt kaasnevat olulist mõju, nii negatiivset kui positiivset. 3

4 Keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 5 alusel oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Üldplaneeringu KSH läbiviimise käigus püstitatakse KSH eesmärgid erinevate KSH valdkondade osas. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ning antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu ja selle alternatiivsete lahenduste, sh 0-alternatiivi mõjusid nii kvalitatiivselt kui ka konkreetse valdkonna kohta püstitatud KSH eesmärkide suhtes. Seejuures hinnatakse mõjusid nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis ning arvestades võimalikku mõjude kumuleerumist. Mõjude olulisust hinnatakse tabelis 1 toodud skaala alusel. Tabel 1. Mõjude olulisuse hindamise skaala + + tugev positiivne mõju + nõrk positiivne mõju 0 mõju puudub - nõrk negatiivne mõju -- tugev negatiivne mõju? mõju olulisust ei ole võimalik määrata 4. Üldplaneeringu koostamisest huvitatud isikud Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu, on esitatud alljärgnevas tabelis 2. KSH koostamise korraldaja teatab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes ja oma interneti koduleheküljel. Samuti teavitatakse vastavaid huvitatud isikuid posti või e-posti teel. Tabel 2. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi antud strateegilise planeerimisdokumendi vastu. Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse vastavalt KeHJS 37 lg1 Tallinna Linnaplaneerimise Üldplaneeringu koostamise osaleb otseselt Amet korraldaja ja koostaja planeerimisprotsessis Tallinna Keskkonnaamet KSH koostamise korraldaja osaleb otseselt planeerimisprotsessis Tallinna Linnavalitsus Kohaliku arengu edendaja e-kirjaga Nõmme Linnaosa Valitsus Piirkonna arengu edendaja e-kirjaga Keskkonnaameti Harju Järva Rapla regioon KSH järelevalvaja huvi ja funktsioon on tagada kirjaga 4

5 Isik või asutus Mõju ja/või huvi Teavitatakse vastavalt KeHJS 37 lg1 (Keskkonnaministeeriumi allasutus) protsessi vastavus seaduse nõuetele Keskkonnaministeerium Riigiomandis oleva maa e-kirjaga omanik Majandus- ja Raudteeümbersõidu arendaja e-kirjaga Kommunikatsiooniministeeri um Harju Maavalitsus Maakonna tasandil avalike huvide kaitsja, üldplaneeringu järelevalvaja e-kirjaga Tallinna Kultuuriväärtuste Miljööväärtusega e-kirjaga Amet hoonestusalade määratlemine ja säilitamine Muinsuskaitseamet Muinsuskaitsealaste huvide e-kirjaga (Kultuuriministeeriumi allasutus) eest seismine Tallinna Tervisekaitsetalitus Tervisekaitset ja ohutust e-kirjaga (Sotsiaalministeeriumi allasutus) reguleerivate õigusaktide täitmise järelevalve Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse e-kirjaga Koda edendamine Maanteeamet Järelevalve teostamine e-kirjaga Planeeringute osakond oma vastutusvaldkonnas Raudteeinspektsioon Järelevalve teostamine e-kirjaga oma vastutusvaldkonnas Nõmme Tee Selts Nõmme elanike huvide e-kirjaga Nõmme Heakorra Selts Piirnevad (osa)omavalitsused: Tallinna Kesklinna, Kristiine, Mustamäe ja Haabersti linnaosad ning Harku, Saue, Saku, Kiili ja Rae vald Piirkonna elanikud ja laiem avalikkus kaitsja Nõmme elanike huvide kaitsja On huvitatud maksimaalselt kõrge kvaliteediga keskkonnast e-kirjaga e-kirjaga Teavitatakse kohalikus ajalehes ja Ametlikes Teadaannetes. KSH aruande koostamise käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. 5

6 5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava KSH läbiviimise orienteeruv ajakava (programmi eelnõu edastamisest kuni KSH aruande heakskiitmiseni) on esitatud tabelis 3. KSH menetlus tervikuna ei lõpe KSH aruande heakskiitmisega. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse (edaspidi KeHJS) 43 peab KSH tulemus kajastuma planeeringus ja selle lõppjäreldustega mittearvestamist tuleb põhjendada. Ühtlasi peab üldplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringu kehtestamisest teavitama huvirühmasid ning avalikkust vastavalt KeHJS 44 sätestatud nõuetele. Kuna avalikustamise orienteeruv aeg sõltub paljuski KSH protsessis selgunud tulemustest, siis seetõttu ei esitata vastavat ajamäärangut käesolevas KSH programmis. Tabel 3. KSH läbiviimise orienteeruv ajakava (programmi eelnõu edastamisest kuni KSH aruande heakskiitmiseni) KSH etapp Aeg KSH algatamine september 2007 KSH programmi koostamine märts 2009 Seisukohtade küsimine KSH programmi sisu märts aprill 2009 kohta pädevatelt asutustelt KSH programmi avalik väljapanek ja avalik aprill mai 2009 arutelu KSH programmi heakskiitmine juuli 2009 Keskkonnaameti Harju Järva Rapla regiooni poolt KSH aruande koostamine mai september 2009 KSH aruande avalik väljapanek ja arutelu september - oktoober 2009 KSH aruande heakskiitmine Keskkonnaameti november 2009 Harju-Järva-Rapla regiooni poolt Ajakava võib muutuda ettenägematute takistuste ilmnemisel. 6

7 6. Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja, kehtestaja, KSH koostamise korraldaja ja KSH programmi koostanud eksperdi andmed Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja üldplaneeringu koostaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Vabaduse väljak 7, Tallinn Kontaktisik: Margarita Lykke, tel , e-post: KSH koostamise korraldaja: Tallinna Keskkonnaamet Harju 13, Tallinn Kontaktisik: Ülle Ambos, tel , e-post: Üldplaneeringu kehtestaja: Tallinna Linnavolikogu Vana-Viru 12, Tallinn Telefon: E-post: KSH programmi koostaja ja KSH teostaja: OÜ Alkranel Riia 15B, Tartu, Telefon/Fax: E-post: info@alkranel.ee KSH töörühm on järgmine: Alar Noorvee, KSH juhtekspert (litsents nr KMH 0098) Tanel Esperk, OÜ Alkranel projektijuht ja keskkonnaspetsialist Annika Veske, OÜ Alkranel keskkonnakonsultant Juhtekspert Alar Noorvee on litsentseeritud keskkonnaekspert (litsents nr KMH 0098), kes on lõpetanud Tartu Ülikooli doktorantuuri. Omab õigust hinnata keskkonnamõju järgmistes tegevusvaldkondades: põllumajandus; maaparandus; maavarude kaevandamine ja kaevise töötlemine, sh rikastamine; tööstus; tooraine ja muu materjali töötlemine; tselluloosi, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine; jäätmekäitlus; reoveekäitlus; vesi ja kanalisatsioon; ehitus; turism; puhkemajandus ja haljastus; asumite sanitaarkaitse. Omab õigust hinnata keskkonnamõju järgmistes mõjuvaldkondades: pinnas ja maastik; veesaaste ja veetase; õhusaaste; jäätmeteke; müra ja vibratsioon; märgalad. KSH töörühma juht Alar Noorvee omab KSH läbiviimise õigust (vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 34 lg 3) sest: Omab enam kui 3-aastast töökogemust keskkonnamõju hindamiste ja keskkonnamõju strateegiliste hindamiste juhteksperdina (KMH litsentsi esmakordne omistamine ). Omab keskkonnaalast töökogemust alates aastast. On seejuures läbi viinud mitmed üld- ja detailplaneeringute keskkonnamõju strateegilised hindamised ( On omandanud kõrghariduse keskkonnatehnoloogias (PhD) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis ning läbinud Keskkonnamõju hindamise ainekursuse (2 AP) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis a ning Kohaliku ja regionaalse arengu planeerimise ainekursuse (2 AP) Tartu Ülikooli Geograafia Instituudis a. (1 AP = 40 tundi maht) 7

8 Ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte. Kasutatavad metoodilised juhendmaterjalid: o Euroopa Komisjoni juhend Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions (mai 1999, inglise keeles) o Therivel, R. Strategic Environmental Assessment in Action London, o Sustainability Appraisal of Regional Spatial Strategies and Local Development Documents Office of Deputy Prime Minister, London o Commission's Guidance on the implementation of Directive 2001/42/EC on the assessment of the effects of certain plans and programmes on the environment. 7. Üldplaneeringuga seotud pädevate asutuste seisukohad KSH programmi sisu kohta küsiti seisukohti järgmistelt asutustelt e-posti teel: Harju Maavalitsus Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon Kultuuriministeerium Muinsuskaitseamet Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Sotsiaalministeerium Tallinna Tervisekaitsetalitus Nõmme Linnaosa Valitsus Seisukoha programmi osas saatis Tallinna Tervisekaitsetalitus, kelle ettepanekud on toodud lisas 1 ja lisas 2. KSH programmi koostasid: Annika Veske OÜ Alkranel Riia 15B, Tartu annika@alkranel.ee Tanel Esperk OÜ Alkranel Riia 15B, Tartu tanel@alkranel.ee Alar Noorvee OÜ Alkranel Riia 15B, Tartu alar@alkranel.ee 8

9 KSH programmi LISAD Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile laekunud seisukohtadega arvestamine. Lisa 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile laekunud seisukohad ja vastuskirjad. Lisa 3. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri. Lisa 4. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisotsus ja avalikustamise dokumentatsioon. Lisa 5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamise dokumentatsioon. 9

10 KSH programmi LISA 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile laekunud seisukohtadega arvestamine 1. Tervisekaitseinspektsiooni Tallinna Tervisekaitsetalitluse seisukoht saabus a kirjaga nr 1-8.5/4524-1, milles juhiti tähelepanu järgmistele valdkondadele: KSH koostaja vastus: KSH aruande valdkonna Elanikkonna heaolu ja tervis all käsitletakse ka liiklusest tulenevat müratemaatikat. Juhul kui töö käigus selgub, et piirkonda jääb ettevõtteid, mille tegevusega võib kaasneda oluline piirkonna mürataseme tõus, käsitletakse ka vastavat temaatikat. KSH programmi punkti 2 täiendati järgmiselt: Olemasolevate ja planeeritavate elamu-, tootmis- ja ärimaadega seotud mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Vajadusel hinnatakse ka ettevõtete tegevusest tulenevat mürataset ning elamute lokaalküttega kaasnevat võimalikku piirkonna õhukvaliteedi muutust. Samuti analüüsitakse elanike kvaliteetse joogiveega varustamise temaatikat. Teede ja tänavate rajamise ja arendamisega seotud mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh liiklusmüra ja õhusaaste). KSH koostaja vastus: Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamist käsitletakse KSH aruandes Tallinna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavast lähtuvalt. Joogivee radioloogiliste näitajate uuringuid Nõmme linnaosa üldplaneeringu KSH koostamisel täiendavalt läbi ei viida. Hinnangu andmisel kasutatakse olemasolevaid materjale. KSH programmi punkti 2 täiendati järgmiselt: Olemasolevate ja planeeritavate elamu-, tootmis- ja ärimaadega seotud mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Vajadusel hinnatakse ka ettevõtete tegevusest tulenevat mürataset. Samuti analüüsitakse elanike kvaliteetse joogiveega varustamise temaatikat. KSH koostaja vastus: KSH programmi punkti 2 täiendati järgmiselt: Väärtuslike alade säilimine ja rohelise võrgustiku toimimine ning rohealade säilitamine (sh vajadusel täiendavate alade reserveerimise soovituste tegemine). 10

11 KSH koostaja vastus: KSH programmi punkti 2 täiendati järgmiselt: Olemasolevate ja planeeritavate elamu-, tootmis- ja ärimaadega seotud mõjud nii loodus- kui ka sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. Vajadusel hinnatakse ka ettevõtete tegevusest tulenevat mürataset ning elamute lokaalküttega kaasnevat võimalikku piirkonna õhukvaliteedi muutust. Samuti analüüsitakse elanike kvaliteetse joogiveega varustamise temaatikat. Teede ja tänavate rajamise ja arendamisega seotud mõjud nii loodus- kui ka sotsiaalmajanduslikule keskkonnale (sh liiklusmüra ja õhusaaste). 2. Kristiina Kaasiku küsimused saabusid kell e-kirjaga, kus toodi välja järgnev: 1) KSH on algatatud 2007 september, aga 2009 aprill jõuti alles progammini, palun selgitage miks protsess on niimoodi viibinud. Tallinna Keskkonnaameti vastus: KSH protsessiga ei alustatud kohe, sest viibis ka üldplaneeringu koostamise jätkamine. 2) Peatükis 2 on öeldud, et hinnatakse lokaalküttega kaasnevat võimalikku piirkonna välisõhu kvaliteedi muutust. Mis metoodikaga seda tehakse? Kuna planeerite aruande valmis saada sügiseks jääb arusaamatuks, kust Te võtate info kus millega köetakse ja kuidas see õhukvaliteeti mõjutab? Keset suurt suve köetakse ju maju tunduvalt vähem, kui talvel. Arvan, et sellist hinnangut anda, oleks otstarbekam seda ikka talve, kui on põhiline kütteperiood, analüüsida ja hinnata, siis oleks võimalik ka reaalset Nõmmel toimuvat näha tunda ja kogeda kõigi meeltega, mitte ainult teoreetiliselt analüüsida. KSH koostaja vastus: Oleme nõus, et elamute kütmisest tulenevat õhusaastet tuleks hinnata kütteperioodi vastavate andmete alusel. Samas käsitleb käesolev KSH üldplaneeringut, mistõttu ei minda analüüsiga üksikute hoonete tasandile, vaid antakse üldine hinnang õhukvaliteedile, lähtudes seejuures olemasolevatest õhukvaliteedi mõõtmise andmetest (arvestades talve ja suve mõõtmisandmeid eraldi). Samuti konsulteeritakse töö käigus vajadusel Tallinna Tervisekaitsetalitlusega. 3) Programmis on öeldud, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamist käsitletakse KSH aruandes lähtuvalt Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavast. Kuidas ja mida Te sellest kavast lähtuvalt hindate? Sellest kavast ei saa ju mingit ettekujutust vee- ja kanalisatsioonitrasside asukohtadest, seal pole kirjas ka kõiki reoveepumplaid, kas selliseid asju Te üldse ei plaani hinnata? KSH koostaja vastus: Reoveepumplate arvu ja piisavuse määramine ning ka majaühenduste tasemel kanalisatsiooni paiknemise hindamine ei ole antud KSH ülesanne (need küsimused on juba tehnilise projekteerimise küsimused). Käesolevas KSHs antakse hinnang eelkõige elanikkonna heaolu ja tervise aspektist lähtuvalt, st hinnatakse näiteks kättesaadava joogivee kvaliteeti, ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga varustatuse taset jms. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava kasutatakse KSH aruande koostamisel infomaterjalina. Kui töö käigus osutub vajalikuks kasutada antud temaatikat käsitledes ka teisi alusallikaid, siis seda ka tehakse. 11

12 3. Nõmme elaniku Andres Levaldi ettepanekud saabusid a kell e- kirjaga, milles toodi välja järgmised KSH programmi puudutavad märkused: Nõmme linnaosas ja Tallinna linnas detailplaneeringu koostamise kohustuseta alad puuduvad (lk 1), mistõttu tuleb sõnastust vastavalt korrigeerida. KSH koostaja vastus: KSH programmi üldplaneeringu eesmärki puudutav osa sõnastati ümber järgmiselt: Üldplaneeringu sisuliseks eesmärgiks on tagada kestva, tasakaalustatud ja säästva arengu maakasutuslikud eeldused ja tingimused Nõmme linnaosa elanikele parima võimaliku elukeskkonna kindlustamiseks ning Nõmme atraktiivsuse edasiseks tõstmiseks. Täpsemad Nõmme arengusuunad ja põhimõtted tuuakse välja KSH aruandes. Teiste Nõmme linnaosa puudutavate planeeringute ja... hulgas (lk 2) tuleb nimetada ka asjakohaste planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandeid, millest mõned on heaks kiidetud (nt Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH), samuti Nõmme- Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringut ning selle KSH-d. Arvestada tuleb ka seonduvate kavade ja uuringutega ning nende keskkonnamõju hindamistega (sh Tallinna sadamate ühendusteed, Tallinna raudteeümbersõidu tasuvusuuring jt asjakohased tööd). KSH koostaja vastus: KSH programmi punkti 2 vastavasse asjakohastesse õigusaktide loetelusse lisati vastavate üld- ja teemaplaneeringute KSHde tulemustega arvestamine ning eraldi teemaplaneeringuna Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneering. Teiste viidatud töödega (Tallinna sadamate ühendusteed, Tallinna raudteeümbersõidu tasuvusuuring jt asjakohased tööd) arvestatakse KSH aruande koostamise käigus. KSH koostamise käigus kasutatakse võimalusel ka juba heaks kiidetud või koostamisel olevaid asjakohaseid KMH aruandeid ja teisi asjakohaseid uuringuid. Kas lisaks Liiva kalmistule on kavas veel teiste Nõmmel asuvate kalmistute laiendamine? (lk 2) Kui ei, siis tuleb lause sõnastada ainsuses või nimetada Saku valda kavandatavat kalmistut. KSH koostaja vastus: Üldplaneeringuga kavandatakse Liiva kalmistu laiendamist. Seega korrigeeriti KSH programmi vastavat sõnastust. Maardlate temaatikaga (lk 3 1.lõik) koos tuleb analüüsida ka liivamaardlate ressursikasutuse jätkusuutlikkust ja selle pikaajalist mõju tulevaste puhkealade rajamise võimalustele ja maakasutusele. Võimalikult madalat kaevandamishinda ning toodete omahinda hoides on seni kaevandatud vaid liivamaardla ülemisi, soodsalt ligipääsetavaid kihte. Seejärel on laienetud uutele aladele, kusjuures kaevandatud alade varusid ei ole ammendatud. Nendel aladel ei saa enne maavara lõplikku ammendamist kaevandusi sulgeda, maad rekultiveerida ega järelkasutusele võtta. Selline kaevandamine 12

13 raiskab maad ning kaevandusjärgne kestvalt rikutud maakasutus ei ole keskkonnasäästlik, omavalitsuse seisukohalt otstarbekas ega elanike huvidest lähtuv. KSH koostaja vastus: Maardlate võimaliku laiendamisega ja ammendatud karjäärialade puhkealaks kujundamisega seotud temaatikat käsitletakse KSH aruande Maardlad alampeatükis. Jäätmekäitlusobjektidest (lk 3) paikneb Nõmme linnaosas vaid Pääsküla jäätmejaam. Pääsküla prügila on suletud. Suletud Pääsküla prügila maa-ala tuleb võtta võimalikult kiiresti avalikku kasutusse vastavalt prügila sulgemise tasuvusuuringutes (1993) kavandatud arengusuundadele. Vastavalt õigusaktidele (Jäätmeseadus, Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded) peab korrastamisel olema tagatud ohutus keskkonnale ja inimeste tervisele. Suletud prügila ala korrastamise ja kasutamise võimalusi või nende puudumist tuleb kirjeldada sisuliselt, mitte formaalselt sulgemiseks kasutatud eurotoetuse nõuetele tuginedes. KSH koostaja vastus: Suletud Pääsküla prügila kasutamisvõimalusi ning nendest tulenevat mõju käsitletakse KSH aruande vastavas peatükis. Riigipiiriülese keskkonnamõju puudumisele viitamine (lk 3) ei ole asjakohane. Nimetada tuleb samas, et Nõmme üldplaneeringu elluviimisega kaasnevatel tegevustel on halduspiiriülene mõju. KSH koostaja vastus: Riigipiiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkuse nimetamise kohustus KSH programmis tuleneb Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 36. Nõmme üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate tegevuste halduspiiriülese mõju kohta on KSH programmis toodud järgmine lõik: KSH ruumilist ulatust hinnatakse lisaks planeeringualale (Tallinna Nõmme linnaosa) ka ümbritseval alal, seejuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Täpne mõju ulatus selgub KSH teostamise käigus. Raudteeinspektsioon (lk 5) ei ole asutuse põhimääruse järgsete ülesannete tõttu asjaosalisena piisav, kuigi olemasoleva raudteeliikluse järelevalvajana samuti oluline. Riigi esindajana uute raudteeühenduste planeerimisel tuleb kindlasti kaasata ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja välja selgitada nende seisukoht ja riigi otsused 2006.aastal koostatud Tallinna raudteeümbersõidu otstarbekuse ja vajalikkuse uuringus pakutud lahenduste suhtes. Toona jäid need langetamata. Nõmme linnaosa elukeskkonda mõjutavad Tallinna raudteeümbersõidu variantide erinevad võimalikud lõigud erinevalt. Arutelul nimetatud K-Projekti poolt koostatud lahendusvariant on nimetatud uuringust hilisem ning samas Nõmme linnaosa elukeskkonna jaoks väga oluliste mõjudega. KSH koostaja vastus: Tallinna raudteeümbersõidu võimaliku lähiaastate rajamise ja asukoha osas küsitakse KSH aruande koostamise käigus seisukohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, kes on lisatud KSH programmi ka kui huvitatud asutus. 13

14 Teen ettepaneku lähiajal sõnastada, kaardile kanda ning veebis avalikustada üldplaneeringu lähteseisukohad. Alates üldplaneeringu koostamise peatamisest aastal on TLPA oma kodulehel tutvustanud OÜ E-Konsult ja AB Kootplaan koostatud Nõmme üldplaneeringu lahendusettepanekut, mille alusel koostasid samad konsultandid aastal Nõmme ehitusmääruse (vt ). Üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hindas OÜ E-Konsult aastal. Aruande viimane teadaolev avalik asukoht oli Tallinna Keskkonnaameti veebis Kuigi täna koostatav üldplaneering võtab põhiosas aluseks toonase lahenduse, siis on varasemaga võrreldes loomulikult täpsustunud nii planeeritava ruumilise keskkonna arengueeldused ja - vajadused kui neist tingitud lahenduste lähtekohad. Otstarbekas on need selgelt fikseerida, et koondada edasine arutelu konkreetsetele elementidele. Üldplaneeringu peatamisest möödunud ajast tingitud erinevuste väljaselgitamisel on kindlasti abiks toonaste konsultantide poolt TLPA-le varem saadetud seisukohad Nõmme üldplaneeringu jätkamisega seotud tegevuste kohta. Planeeringu koostaja vastus: ÜP lähteseisukohad avalikustatakse veebis hiljemalt juunikuuks. Peatatud üldplaneeringu materjalid on veebist kõrvaldatud. Nõmme üldplaneeringu koostamisel on võetud aluseks kehtiv Tallinna üldplaneering, Tallinna arengukava, Teie osalusel koostatud Nõmme üldplaneering ja Nõmme ehitusmäärus ning arvestatakse Nõmme linnaosa arengukava, mis on Nõmme halduskogu poolt heaks kiidetud ning kajastab Nõmme elanikkonna seisukohti, ja töös olevaid Tallinna rohealade ja teedevõrgu teemaplaneeringuid. Üldplaneeringu sisulise töö aluseks on otstarbekas koostada Nõmme linnaosa ruumilise arengu eelduste analüüs, kaasates huvitatud osapooli näiteks üldtunnustatud SWOT metoodika kohaselt. Heaks lähtekohaks on Nõmme linnaosa arengukavas fikseeritud arengusuundade aluseks võtmine. Varasemate lahenduste koostamise ajast kogunenud kogemusi ja teadmisi tuleks parimale võimalikule lahendusele jõudmiseks kasutada, analüüsida ja edasi arendada. Nende eiramisele algfaasis järgnevad konfliktid ja tagasilöögid planeeringu edasisel menetlusel. Planeeringu koostaja vastus: Sisulise töö aluseks on Nõmme arengukava ja Tallinna arengukava, kus on Teie viidatud analüüsid ka läbi viidud ja neid korrata pole mõtet. Hindamise alusdokumentideks saame võtta kehtestatud ametlikud dokumendid, kõik ülejäänud dokumendid, millele viitate, on võimaluse korral arvestamiseks. 4. Nõmme Tee Seltsi esimehe Helle Vilu e-kiri saabus a kell 12.15, milles toodi välja järgnevad KSH programmi puudutavad märkused: Hindamise aluseks olevateks dokumentideks palun nimetada ka: Nõmme arengukava , Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava , koostatav Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkealade teemaplaneering, Nõmme elanike küsitluse, a, tulemused, koostatud Nõmme Tee Seltsi poolt, Harku-Nõmme-Mustamäe rekreatiivala teemaplaneering 14

15 ( Nõmme Halduskogu, Nõmme Linnaosa Valitsuse ja Nõmme Tee Seltsi pikaajalised (väh. 10 a.) seisukohad Nõmme liikluse arendamise suhtes, eriti, mis puudutab nn Pääsküla möödasõidutee probleemi (tee äärmine keskkonna- ja tervisekahjulikkus puhkepiirkonna laialdase hävitajana Harku metsas (mis on kaitse alla võtmise järgus) Nõmme-Harku puhkepiirkonnas, Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala vahetus läheduses). KSH koostaja vastus: KSH programmi punkti 2 lisati ka Nõmme arengukava , Nõmme Mustamäe maastikukaitseala puhkamisvõimaluste teemaplaneering. Teisi eeltoodud dokumente ja uuringuid käsitletakse taustinformatsioonina KSH aruande mõjupeatükkide koostamisel. KSH programmis palun nimetada Nõmme üldplaneeringu põhilähtekohad üldplaneeringu eesmärk, Nõmme arengusuunad ja arengu põhimõtted. Üldplaneeringu selline sisuline alus palun võtta kehtestatud Nõmme arengukavast lk 7-9 peatükist Nõmme linnaosa strateegilised eesmärgid. KSH koostaja vastus: KSH programmi üldplaneeringu eesmärki puudutav osa sõnastati ümber järgmiselt: Üldplaneeringu sisuliseks eesmärgiks on tagada kestva, tasakaalustatud ja säästva arengu maakasutuslikud eeldused ja tingimused Nõmme linnaosa elanikele parima võimaliku elukeskkonna kindlustamiseks ning Nõmme atraktiivsuse edasiseks tõstmiseks. Täpsemad Nõmme arengusuunad ja põhimõtted tuuakse välja KSH aruandes. KSH programmis nimetada kindlasti alternatiivide esitamine ja nende analüüs, parima lahenduse esitamine, ning käsitleda KSH-s seejuures alternatiive vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadusele ja metoodikale (alternatiivid ei ole leevendavad meetmed, need on oluliselt erinevad asjad). KSH-s palun erilist tähelepanu pöörata liikluse alternatiivide käsitlusele et sõiduteed, ka planeeritavad, ei satuks vastuollu Nõmme metsade puhke-eesmärgi teostamisele, ning kergliiklusteede väljaarendamise vajadusega (eriti nüüdseks üles võetud raudteeharudel). KSH koostaja vastus: KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu ja selle alternatiivsete lahenduste, sh 0-alternatiivi mõjusid nii kvalitatiivselt kui ka konkreetse valdkonna kohta püstitatud KSH eesmärkide suhtes. Seejuures hinnatakse mõjusid nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis ning arvestades võimalikku mõjude kumuleerumist. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid). KSH programmis oli toodud sõnastus, et alternatiivseid lahendusi käsitletakse leevendavate meetmetena. Seejuures on silmas peetud, et alternatiivide hindamisel parimaks lahenduseks osutunud variant täiendab üldplaneeringu lahendust. Siiski üldise selguse huvides pandi KSH programmi järgmine sõnastus: Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ja antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. 15

16 Uute tänavate rajamise ja liiklusega seotud mõjude temaatika on antud KSHs üheks olulisemaks osaks. Seejuures hinnatakse vajaduse tekkimisel antud temaatika juures ka alternatiivseid lahendusi. Miljööväärtuslik peaks olema kogu Nõmme st et kogu Nõmme piires arvestatakse ümbruskonna ja Nõmmeliku stiiliga. Piirangud ongi vajalikud selle stiili ja Nõmmeliku Nõmme säilitamiseks, mis on Nõmme põhiline arengu suundumus ja Nõmme elanike tahe. Miljööväärtuslikus piirkonnas peaks olema ka Nõmme keskus, mis seni on sealt välja jäänud. Sellega käiks kaasas ka konservatiivne planeerimine. Palume teha üldplaneeringu lähteseisukohtade arutelu koos Nõmme seltsidega. Planeeringu koostaja vastus: Täname Teid ettepanekute eest. Arvestame nendega võimaluste korral. Üldplaneering lähtub Nõmme arengukavas fikseeritud eesmärgist säilitada Nõmme metsa- ja aedlinnamiljööga rohelust väärtustava linnaosana kõik senikehtivas Nõmme ehitusmääruses fikseeritud nõuded on ülekantud üldplaneeringusse (metsaindeks, koormusindeks, haljastuse %, täisehituse % jne), samuti on jälgitud kõiki juba koostatud, kuid seisma pandud Nõmme linnaosa üldplaneeringus (Koot, Levald) fikseeritud põhimõtteid. Nõmme keskusele kehtestatud detailplaneeringust erinevaid muudatusi ei kavandata. Nõmme miljööväärtusliku hoonestuse inventariseerimise materjalide alusel koostöös Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga määratakse Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade piirid. Kogu Nõmme iseloomu säilitamine tagatakse aga asumite üldiste ehitusreeglitega endise nimetusega Nõmme ehitusmäärus. 5. Nõmme Heakorra Seltsi esimehe Koit Väinsalu arvamus saabus a kell e-kirjaga, kus asjakohase taustinformatsiooni hulgas toodi välja ka järgmine seisukoht: Nii Nõmme Heakorra Seltsi kui ka Nõmme Tee Seltsi esindajate arvamuse kohaselt, kes koosolekul viibisid, on Nõmmet vajalik käsitleda tervikliku miljööalana. KSH koostaja vastus: Nõmme kui miljööala väärtust hinnatakse KSH aruande valdkonna Maastik ja kultuuripärand juures. Planeeringu koostaja vastus: Nõmme linnaosa ei saa käsitleda kui isoleeritud üksust. Nõmme linnaosa on üks osa Tallinna tervikust, st KSH koostamisel tuleb lisaks lokaalsetele mõjudele vaadelda, kuidas üks või teine otsus mõjutab Tallinna teiste piirkondade keskkonda. Nõmmel mõne aspekti halvenemine võib kaasa tuua siiski suuremas skaalas üldise keskkonna paranemise. M. Preemi on kirjas ebatäpselt tsiteeritud mõte oli just eeltoodud põhimõttes. 16

17 Äritänavat Nõmme keskuse ja Hiiu vahele spetsiaalselt ei kavandata, see oli ebaõnnestunud formuleering. Tegemist on ülelinnalise magistraaltänavaga, mille äärde on sobiv uusehitistena näha eri funktsiooniga hooneid, sh ärihooneid. Olemasoleva magistraaltänavana on see kategoriseeritud juba Tallinna üldplaneeringus lähtuvalt liiklusintensiivsusest ja Tallinna tänavavõrgustikust. Üldplaneering lähtub Nõmme arengukavas fikseeritud eesmärgist säilitada Nõmme metsa- ja aedlinnamiljööga rohelust väärtustava linnaosana kõik senikehtivas Nõmme ehitusmääruses fikseeritud nõuded on ülekantud üldplaneeringusse (metsaindeks, koormusindeks, haljastuse %, täisehituse % jne), samuti on jälgitud kõiki juba koostatud, kuid seisma pandud Nõmme linnaosa üldplaneeringus (Koot, Levald) fikseeritud põhimõtteid. Nõmme keskusele ei kavandata kehtestatud detailplaneeringust erinevaid lahendusi. Siinkohal märgime, et Nõmme miljööväärtusliku hoonestuse inventariseerimine koostati Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel ja tihedas koostöös. Inventariseerimise materjalide alusel koostöös kultuuriväärtuste ametiga määrataksegi Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade piirid. Kogu Nõmme iseloomu säilitamine tagatakse aga asumite üldiste ehitusreeglitega endise nimetusega Nõmme ehitusmäärus. Liikluskorralduslikud ettepanekud on teretulnud ja need edastatakse ka Tallinna tänavavõrgu ja kergliiklusteede teemaplaneeringu koostajatele, kelle töö on ka üheks aluseks Nõmme liiklusosa koostamisel. Osaliselt on need aga Tallinna Kommunaalameti või Transpordiameti korralduslikud küsimused, mitte üldplaneeringu teema. Viljandi mnt ühendamine Tervise tänavaga Pärnu mnt ja raudtee alt läbi on üldplaneeringus juba kavandatud. Täienduseks väitele, et Nõmme Hiiu vaheline Pärnu mnt osa ei sobi äritänavaks täna on selle tänava ääres juba väljakujunenud kohalikke elanikke teenindav ettevõtlus. Näiteks, olemasolevate objektidena Pärnu mnt ääres Nõmme Hiiu vahelisel lõigul Nõmmelt minnes paremal pool Pärnu mnt-d asuvad hooned: 1. Politseikool 2. Elamu 3. Autorehvide remont 4. Keemiline puhastus 5. Elamud 6. Kingsepp 7. Kauplus Super-box 8. Autovaruosade pood 9. Lillepood 10. Söögikoht-restoran (endise nimega Lepido) 11. Nõmme pubi (endine Nõmme õllekas) Ca 10 ärifunktsiooniga objekti Nõmmelt minnes vasakul pool Pärnu mnt-d asuvad hooned: 1. Riiete pood endise postkontori asemel 2. Rätsepa töökoda 17

18 3. Loomakliinik 4. Arstid (perearsti keskus) + bürood (kaarkatusega maja) 5. Elamu + keldris juuksur 6. Äri + elamu 7. Alajaam 8. Endine Hiiu kaubamaja, praegu on sees pubi 6. Nõmme elaniku Tõnu Ploompuu arvamus saabus a kell 5.26 e- kirjaga, milles toodi välja järgnev: Arendajakeskne keskkonnakasutus ja keskkonna taastootmine erineb oluliselt kodanikukesksest, kohalelava omaniku kesksest. Kodanikukeskne keskkonnakasutus ja arendustegevus on olnud miljööväärtusliku (sealhulgas Nõmme, nii arhitektuuriliselt kui looduskeskkonnaliselt) keskkonna kujunemise alus. Keskkonnakasutuse erinevus omab kinnistupiire ületavat mõju, see võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Kas on võimalusi arvestada keskkonnamõju, mis tuleneb kodanikukesksest kohaliku elu kesksest) arendusest arendajakesksele üleminekul? Eriti oluline on selle arvestamine Nõmme südames, kavandatava Nõmme-Hiiu vahelise arenduspiirkonna puhul (kavandatav eeldab senise kodanikukeskse asendumist arendajakesksega). KSH koostaja vastus: Üldplaneeringu eesmärgiks on säilitada maksimaalses ulatuses käesolevaks hetkeks väljakujunenud miljöö. Samas on oluline tagada võimalused ka ala edasiseks arendamiseks. Nõmme linnaosa säilimine senisel kujul on oluline ka KSH kontekstist lähtuvalt. Seetõttu käsitletakse KSHs võimalusi praeguse olukorra ning väljakujunenud asustusmustri säilitamiseks. Samas arvestatakse KSHs ka asjaolu, et Nõmme on osa Tallinna linnast, mistõttu antakse hinnang üldplaneeringuga kavandatavatele tegevustele ka antud tasandist lähtuvalt. Kindlasti ei ole aga võimalik anda hinnanguid lähtuvalt kodanikukesksest ja arendajakesksest arendamisest. Kõikidele arendajatele kehtivad ühesugused keskkonnakaitselistest eesmärkidest, miljööväärtuslikkusest jmt tulenevad piirangud ja Nõmme linnaosa ei ole võimalik muuta muust maailmast eraldiseisvaks saarekeseks, kuhu väljaspoolt linnaosa tulevatele arendajatele kehtivad erinevad piirangud kui linnaosa kodanikele. 18

19 7. Keskkonnaameti Harju Järva Rapla regiooni seisukoht saabus a kirjaga nr HJR 6-8/11963, milles toodi välja järgnev: KSH koostaja vastus: KSH aruande koostamise käigus arvestatakse ka naaberomavalitsuste ja naaberlinnaosade üldplaneeringute ning nende KSH tulemustega. Juhul kui selguvad võimalikud olulised mõjud (koosmõjud) tuuakse antud temaatika välja KSH aruandes. Keskkonnaministeerium lisati KSH programmi punktis 3 toodud huvitatud isikute hulka. KSH programmi avalikustamine toimus vastavalt kehtivale keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele. 8. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti seisukoht saabus a kell e- kirjaga, milles tehti järgmised ettepanekud: Palun analüüsida üldplaneeringuga kavandatud Nõmme elamualade osalise tihendamise mõju elukeskkonnale. Nõmme on teatavasti metsa- ja aedlinn. Kruntide koormusindeksi vähendamine ja traditsioonilisest suuremate ( tüüpiline 2-4 korterit, kavandatakse kuni 8 korterit) lubamine tähendab täiendavat koormust kruntidele ehitusmahtude ja parkimiskohtade näol. Samuti kasvab asustustihedus. KSH koostaja vastus: Elamualade arendamisega kaasnevaid mõjusid käsitletakse KSH aruande vastavas peatükis (KSH programmi punkt 2). Näha ette asumiseltside (Nõmme Tee Selts ja Nõmme Heakorra Selts) kaasamine hindamise läbiviimisel ja kooskõlastamisel KSH koostaja vastus: Vastavad seltsid lisati KSH programmi punktis 3 toodud huvitatud isikute hulka. 19

20 Näha ette Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti lisamine kooskõlastajate ringi. KSH koostaja vastus: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet lisati huvitatud isikute hulka (KSH programmi punkt 3). 9. Nõmme Tammede pst piirkonna elanike ettepanek saabus a kirjaga, milles kokkuvõtvalt tehti järgmine ettepanek: Seega palume Põdra tänava ja magistraalkraavi vaheline männik kinnitada metsapargiks keskkonnakaitse alana, et säilitada inimesi kui linnustikku-loomastikku pikka aega rõõmustanud roheline keskkond ja lülitades see probleem ka KSH programmi. KSH koostaja vastus: Haljasalade säilimine on Nõmmel oluliseks teemaks. Vastavat teemat käsitletakse KSH aruande Haljasalade peatükis. Käesolevas KSHs käsitletakse Nõmme haljasalasid ja nende säilitamist tervikuna. Kui töö käigus selgub, et mõni haljasala vajab eraldi kaitset, siis ka vastav ettepanek tehakse. Vastasel juhul kaitse alla võtmise ettepanekut ei tehta ning alasid käsitletakse kui haljasalad. Tallinna Keskkonnaameti vastus: Teie kirjas viidatud ala (Põdra tänavaga piirnev männik) maakasutuse juhtfunktsiooniks on kehtiva Tallinna üldplaneeringu järgi metsad, pargid ja looduslikud haljasalad ehk puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Samuti on Nõmme üldplaneeringu eskiislahenduses ala näidatud haljasalana (spordi- ja puhkeala) ning koostamisel olevas Tallinna rohealade teemaplaneeringus kui säilitatav roheala (Põdra tn mets). Lisaks märgime, et Tallinna Linnavalitsuse korraldusega nr 3194-k on algatatud Põdra tn 49 kinnistu detailplaneeringu koostamine väikeelamute ehitamiseks, kuid planeeringu menetlusega ei ole teadaolevalt siiani jätkatud. Juhul, kui soovite teha ettepanekut loodusobjekti kaitse alla võtmiseks, palume järgida looduskaitseseaduses ette nähtud korda. 10. Anti Roosnupp i seisukoht saabus, a kirjaga, milles toodi välja järgnev: Seoses Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu avalikustamisega palume arvestada valmimisjärgus oleva Mäepealse 2l detailplaneeringu eskiisiga, mille läbivaatamisel tehti Tallinna Keskkonnameti poolt rida asjakohaseid märkuseid, mis nüüd arvesse võetud ja Nõmme linnaossa jäävasse alasse on ette nähtud kolm kolmekorruselist elamut. Muuseas on eelmärgitud detailplaneeringu eskiislahenduses selle roheala väärtust ja säilitamist igati silmas peetud ja planeeritavad elamud viiakse üle kaugkuttele, et vältida elamute lokaalküttega kaasnevat võimalikku piirkonna õhukvaliteedi muutust. Detailplaneeringu eskiisi esitatakse lähiajal. 20

21 KSH koostaja vastus: KSH aruande koostamise käigus arvestatakse, et mainitud detailplaneering on koostamisel. Kui töö käigus selgub, et mõne tegevusega võib kaasneda oluline mõju naaberaladele või vastupidi, siis seda temaatikat käsitletakse KSH aruandes. 11. Tallinna Keskkonnaameti märkused saabusid a kirjaga nr /1105, kus toodi välja järgnev: KSH koostaja vastus: Harku metsa, Pääsküla raba ja Vana-Pääsküla jõe äärset piirkondade kui võimalike kaitsealade temaatikat käsitletakse KSH aruandes Haljasalade ja rohealade peatükis. Mainitud teema mahub KSH programmi punktis 2 toodud järgmiste teemade alla: Üldplaneeringu tegevustega kaasnev mõju kaitsealade (sh Natura 2000 aladele) jt looduslike alade (Pääsküla raba) terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning teistele kaitstavatele loodusobjektidele. Väärtuslike alade säilimine ja rohelise võrgustiku toimimine ning rohealade säilitamine (sh vajadusel täiendavate alade reserveerimise soovituste tegemine). KSH koostamise käigus arvestatakse võimalusel SEI poolt koostatava Tallinna linnaelustiku uuringu tulemustega. KSH koostaja vastus: Antud temaatikat käsitletakse KSH aruande Ühisveevärk ja tehnovõrgud peatükis. KSH käigus tuginetakse olemasolevatele asjakohastele uuringutele ja arengukavadele. KSH programmi punkti 2 täiendati järgmiselt: Infrastruktuuride (sh ühisveevärk- ja kanalisatsioon; Raku-Männiku järvistu kui pinnaveesüsteemi joogiveehaare) arendamisega kaasnevad mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. 21

22 KSH koostaja vastus: Vastavat temaatikat käsitletakse KSH aruande Teed ja liikluskorraldus peatükis. Seejuures tuginetakse olemasolevatele töödele (nt Tallinna sadamate maismaaühenduste projekt) ning võimalusel teostamisel olevale teemaplaneeringule Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed ning selle KSHle. Müra ja välisõhusaaste tasemete hindamisel tuginetakse olemasolevatele andmetele. Kui töö käigus osutub siiski vajalikuks läbi viia vastavad modelleerimised, siis seda ka tehakse. KSH koostaja vastus: Pinnase radoonisisalduse temaatikat käsitletakse olemasoleva olukorra kirjelduses. Kui töö käigus selgub, et teatud piirkondades on vajalik määrata detailplaneeringute koostamise käigus täiendavad radooniuuringud, siis tuuakse see välja KSH aruandes. Samuti tuuakse vajadusel välja vastavad asjakohased leevendavad meetmed. KSH koostaja vastus: KSH programmi punktist 3 eemaldati eeltoodud lause (Tõenäosuse hindamisel ). KSH programmis oli toodud sõnastus, et alternatiivseid lahendusi käsitletakse leevendavate meetmetena. Seejuures on silmas peetud, et alternatiivide hindamisel parimaks lahenduseks osutunud variant täiendab üldplaneeringu lahendust. Siiski üldise selguse huvides pandi KSH programmi järgmine sõnastus: Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ja antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. 22

23 KSH koostaja vastus: Vastavate keskkonnamõju hindamiste tulemustega arvestatakse KSH koostamisel. Koostasid: Alar Noorvee Annika Veske Tanel Esperk 23

24 Seisukoht: KSH programmi LISA 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile laekunud seisukohad ja vastuskirjad 24

25 Seisukoht: Subject: küsimused Nõmme ÜP KSH programmi kohta From: Kristiina Kaasik Date: Mon, 4 May :23: To: tanel@alkranel.ee CC: mariannelilled@hot.ee Tere, edastan mõned küsimused, mis tekkisid Nõmme üldplaneeringu KSH programmi lugedes. 1) KSH on algatatud 2007 september, aga 2009 aprill jõuti alles progammini, palun selgitage miks protsess on niimoodi viibinud. 2) Peatükis 2 on öeldud, et hinnatakse lokaalküttega kaasnevat võimalikku piirkonna välisõhu kvaliteedi muutust. Mis metoodikaga seda tehakse? Kuna planeerite aruande valmis saada sügiseks jääb arusaamatuks, kust Te võtate info kus millega köetakse ja kuidas see õhukvaliteeti mõjutab? Keset suurt suve köetakse ju maju tunduvalt vähem, kui talvel. Arvan, et sellist hinnangut anda, oleks otstarbekam seda ikka talve, kui on põhiline kütteperiood, analüüsida ja hinnata, siis oleks võimalik ka reaalset Nõmmel toimuvat näha tunda ja kogeda kõigi meeltega, mitte ainult teoreetiliselt analüüsida. 3) Programmis on öeldud, et ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamist käsitletakse KSH aruandes lähtuvalt Tallinna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukavast. Kuidas ja mida Te sellest kavast lähtuvalt hindate? Sellest kavast ei saa ju mingit ettekujutust vee- ja kanalisatsioonitrasside asukohtadest, seal pole kirjas ka kõiki reoveepumplaid, kas selliseid asju Te üldse ei plaani hinnata? Vastuseid ootama jäädes, Kristiina Kaasik kristiina_kaasik@hotmail.com Vastuskiri: Subject: RE: [Fwd: küsimused Nõmme ÜP KSH programmi kohta] From: Ülle Ambos Date: Mon, 6 Jul :04: To: kristiina_kaasik@hotmail.com Pr Kristiina Kaasik Teie: Meie: nr /1105 kristiina_kaasik@hotmail.com Lugupeetud proua Kaasik Täname Teid Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. Tallinna Keskkonnaamet kui KSH korraldaja esitab koos KSH eksperdiga (OÜ Alkranel) Teile vastuseks alljärgnevad kommentaarid. 1. KSH protsessiga ei alustatud kohe, sest viibis ka üldplaneeringu koostamise jätkamine. 2. Nõustume, et elamute kütmisest tulenevat õhusaastet tuleks hinnata kütteperioodi vastavate andmete alusel. Samas käsitleb käesolev KSH üldplaneeringut, mistõttu ei minda analüüsiga üksikute hoonete tasandile, vaid antakse üldine hinnang õhukvaliteedile, lähtudes seejuures 25

26 olemasolevatest õhukvaliteedi mõõtmise andmetest (arvestades talve ja suve mõõtmisandmeid eraldi). Samuti konsulteeritakse töö käigus vajadusel Tallinna Tervisekaitsetalitlusega. 3. Reoveepumplate arvu ja piisavuse määramine ning ka majaühenduste tasemel kanalisatsiooni paiknemise hindamine ei ole antud KSH ülesanne (need küsimused on juba tehnilise projekteerimise küsimused). Käesolevas KSHs antakse hinnang eelkõige elanikkonna heaolu ja tervise aspektist lähtuvalt, st hinnatakse näiteks kättesaadava joogivee kvaliteeti, ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga varustatuse taset jms. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava kasutatakse KSH aruande koostamisel infomaterjalina. Kui töö käigus osutub vajalikuks kasutada antud temaatikat käsitledes ka teisi alusallikaid, siis seda tehakse. Teavitame Teid KSH aruande valmimisest ja avalikustamisest. Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnakorralduse osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post: 26

27 Seisukoht: From: Andres Levald Sent: 5. mai a. 21:53 To: Ülle Ambos Subject: Küsimused ja ettepanekud Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõjude hindamise programmile Vastavalt Nõmme ÜP KSH programmi avalikul arutelul käsitletud teemadele esitan kirjalikult järgmised küsimused ja ettepanekud üldplaneeringu ning üldplaneeringu KSH koostajatele. Üldplaneeringu koostajatele: 1.Teen ettepaneku lähiajal sõnastada, kaardile kanda ning veebis avalikustada üldplaneeringu lähteseisukohad. Alates üldplaneeringu koostamise peatamisest 2003.aastal on TLPA oma kodulehel tutvustanud OÜ E-Konsult ja AB Kootplaan koostatud Nõmme üldplaneeringu lahendusettepanekut, mille alusel koostasid samad konsultandid 2005.aastalNõmme ehitusmääruse (vt ). Üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju hindas OÜ E-Konsult 2002.aastal. Aruande viimane teadaolev avalik asukoht oli Tallinna Keskkonnaameti veebis Kuigi täna koostatav üldplaneering võtab põhiosas aluseks toonase lahenduse, siis on varasemaga võrreldes loomulikult täpsustunud nii planeeritava ruumilise keskkonna arengueeldused ja -vajadused kui neist tingitud lahenduste lähtekohad. Otstarbekas on need selgelt fikseerida, et koondada edasine arutelu konkreetsetele elementidele. Üldplaneeringu peatamisest möödunud ajast tingitud erinevuste väljaselgitamisel on kindlasti abiks toonaste konsultantide poolt TLPA-le varem saadetud seisukohad Nõmme üldplaneeringu jätkamisega seotud tegevuste kohta. 2.Üldplaneeringu sisulise töö aluseks on otstarbekas koostada Nõmme linnaosa ruumilise arengu eelduste analüüs, kaasates huvitatud osapooli näiteks üldtunnustatud SWOT metoodika kohaselt. Heaks lähtekohaks on Nõmme linnaosa arengukavas fikseeritud arengusuundade aluseks võtmine. Varasemate lahenduste koostamise ajast kogunenud kogemusi ja teadmisi tuleks parimale võimalikule lahendusele jõudmiseks kasutada, analüüsida ja edasi arendada. Nende eiramisele algfaasis järgnevad konfliktid ja tagasilöögid planeeringu edasisel menetlusel. Üldplaneeringu KSH koostajatele 1.Nõmme linnaosas ja Tallinna linnas detailplaneeringu koostamise kohustuseta alad puuduvad (lk 1), mistõttu tuleb sõnastust vastavalt korrigeerida 2.Teiste Nõmme linnaosa puudutavate planeeringute ja... hulgas (lk 2) tuleb nimetada ka asjakohaste planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandeid, millest mõned on heaks kiidetud (nt Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH), samuti Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste teemaplaneeringut ning selle KSH-d. Arvestada tuleb ka seonduvate kavade ja uuringutega ning nende keskkonnamõju hindamistega (sh Tallinna sadamate ühendusteed, Tallinna raudteeümbersõidu tasuvusuuring jt asjakohased tööd) 3.Kas lisaks Liiva kalmistule on kavas veel teiste Nõmmel asuvate kalmistute laiendamine? (lk 2) Kui ei, siis tuleb lause sõnastada ainsuses või nimetada Saku valda kavandatavat kalmistut. 4.Maardlate temaatikaga (lk 3 1.lõik) koos tuleb analüüsida ka liivamaardlate ressursikasutuse jätkusuutlikkust ja selle pikaajalist mõju tulevaste puhkealade rajamise võimalustele ja maakasutusele. Võimalikult madalat kaevandamishinda ning toodete omahinda hoides on seni kaevandatud vaid liivamaardla ülemisi, soodsalt ligipääsetavaid kihte. Seejärel on laienetud uutele aladele, kusjuures kaevandatud alade varusid ei ole ammendatud. Nendel aladel ei saa enne maavara lõplikku ammendamist kaevandusi sulgeda, maad rekultiveerida ega järelkasutusele võtta. Selline kaevandamine raiskab maad ning kaevandusjärgne kestvalt rikutud maakasutus ei ole keskkonnasäästlik, omavalitsuse seisukohalt otstarbekas ega elanike huvidest lähtuv. 5.Jäätmekäitlusobjektidest (lk 3) paikneb Nõmme linnaosas vaid Pääsküla jäätmejaam. Pääsküla prügila on suletud. Suletud Pääsküla prügila maa-ala tuleb võtta võimalikult kiiresti avalikku kasutusse vastavalt prügila sulgemise tasuvusuuringutes (1993) kavandatud arengusuundadele. Vastavalt õigusaktidele (Jäätmeseadus, Prügila rajamise, kasutamise ja sulgemise nõuded) peab korrastamisel olema tagatud ohutus 27

28 keskkonnale ja inimeste tervisele. Suletud prügila ala korrastamise ja kasutamise võimalusi või nende puudumist tuleb kirjeldada sisuliselt, mitte formaalselt sulgemiseks kasutatud eurotoetuse nõuetele tuginedes. 6.Riigipiiriülese keskkonnamõju puudumisele viitamine (lk 3) ei ole asjakohane. Nimetada tuleb samas, et Nõmme üldplaneeringu elluviimisega kaasnevatel tegevustel on halduspiiriülene mõju. 7.Raudteeinspektsioon (lk 5) ei ole asutuse põhimääruse järgsete ülesannete tõttu asjaosalisena piisav, kuigi olemasoleva raudteeliikluse järelevalvajana samuti oluline. Riigi esindajana uute raudteeühenduste planeerimisel tuleb kindlasti kaasata ka Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja välja selgitada nende seisukoht ja riigi otsused 2006.aastal koostatud Tallinna raudteeümbersõidu otstarbekuse ja vajalikkuse uuringus pakutud lahenduste suhtes. Toona jäid need langetamata. Nõmme linnaosa elukeskkonda mõjutavad Tallinna raudteeümbersõidu variantide erinevad võimalikud lõigud erinevalt. Arutelul nimetatud K-Projekti poolt koostatud lahendusvariant on nimetatud uuringust hilisem ning samas Nõmme linnaosa elukeskkonna jaoks väga oluliste mõjudega. Lugupidamise ja mõistlike lahenduste toetusega Andres LEVALD Nõmme elanik maastikuarhitekt EAL Volitatud arhitekt V KMH011 VS148/2004-P GSM e-kiri: andres.levald@mail.ee Vastuskiri: Subject: RE: Küsimused ja ettepanekud Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõjude hindamise programmile From: Ülle Ambos Date: Mon, 6 Jul :49: To: andres.levald@mail.ee Hr Andres Levald Teie: Meie: nr /1105 Andres.Levald@mail.ee Lugupeetud härra Levald Täname Teid Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. Tallinna Keskkonnaamet kui KSH korraldaja esitab koos KSH eksperdi (OÜ Alkranel) ja üldplaneeringu koostajaga (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) Teile vastuseks alljärgnevad kommentaarid. Üldplaneeringu koostaja vastused: 1. Üldplaneeringu lähteseisukohad on avalikustatud veebis, kuid peatatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu materjalid on veebist kõrvaldatud. Nõmme üldplaneeringu koostamisel on võetud aluseks kehtiv Tallinna üldplaneering, Tallinna arengukava, Teie osalusel koostatud Nõmme üldplaneeringu lahendusettepanek ja Nõmme ehitusmäärus. Samuti arvestatakse Nõmme linnaosa arengukava, mis on Nõmme halduskogu poolt heaks kiidetud ja kajastab Nõmme elanikkonna seisukohti, ning töös olevaid teemaplaneeringuid Tallinna rohealad ja Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed. 2. Sisulise töö aluseks on Nõmme arengukava ja Tallinna arengukava, kus Teie viidatud analüüsid on läbi viidud ja neid korrata pole mõtet. Alusdokumentideks võetakse kehtestatud ametlikud dokumendid, kõik ülejäänud dokumendid, millele viitate, on võimaluse korral arvestamiseks. 28

29 KSH koostaja vastused: 1. KSH programmi üldplaneeringu eesmärki puudutav osa sõnastati ümber järgmiselt: Üldplaneeringu sisuliseks eesmärgiks on tagada kestva, tasakaalustatud ja säästva arengu maakasutuslikud eeldused ja tingimused Nõmme linnaosa elanikele parima võimaliku elukeskkonna kindlustamiseks ning Nõmme atraktiivsuse edasiseks tõstmiseks. Täpsemad Nõmme arengusuunad ja põhimõtted tuuakse välja KSH aruandes. 2. KSH programmi punkti 2 on lisatud asjakohaste üld- ja teemaplaneeringute KSHde tulemustega arvestamine ning eraldi teemaplaneering Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine. Teiste viidatud töödega (Tallinna sadamate ühendusteed, Tallinna raudteeümbersõidu tasuvusuuring jt asjakohased tööd) arvestatakse KSH aruande koostamise käigus. KSH koostamise käigus kasutatakse võimalusel ka juba heaks kiidetud või koostamisel olevaid asjakohaseid KMH aruandeid ja teisi uuringuid. 3. Üldplaneeringuga kavandatakse Liiva kalmistu laiendamist. Seega on korrigeeritud KSH programmi vastavat sõnastust. 4. Maardlate võimaliku laiendamisega ja ammendatud karjäärialade puhkealaks kujundamisega seotud temaatikat käsitletakse KSH aruandes. 5. Suletud Pääsküla prügila kasutamisvõimalusi ning nendest tulenevat mõju käsitletakse KSH aruandes. 6. Riigipiiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkuse nimetamise kohustus KSH programmis tuleneb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 36. Nõmme üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate tegevuste halduspiiriülese mõju kohta on KSH programmis toodud järgmine lõik: KSH ruumilist ulatust hinnatakse lisaks planeeringualale (Tallinna Nõmme linnaosa) ka ümbritseval alal, seejuures hinnatakse seda erinevate mõjude osas erinevas ruumilises ulatuses, kus konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Täpne mõju ulatus selgub KSH teostamise käigus. 7. Tallinna raudteeümbersõidu võimaliku lähiaastate rajamise ja asukoha osas küsitakse KSH aruande koostamise käigus seisukohta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist, kes on lisatud KSH programmi ka kui huvitatud asutus. Teavitame Teid KSH aruande valmimisest ja avalikustamisest. Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnakorralduse osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post: ylle.ambos@tallinnlv.ee 29

30 Seisukoht: From: Helle Vilu Sent: Wednesday, May 06, :15 PM To: Madis Kõrvits; Subject: Fw: Nõmme üldplaani KSH programmile kirjalikud ettepanekud Tallinna Keskkonnaamet OÜAlkranel Ettepanekud Nõmme üldplaani KSH programmi ja sellega seonduva suhtes 5.mail 2009 toimus Nõmme üldplaani keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi arutelu ja üldplaani esialgse versiooni lühitutvustus (kahjuks ei võimaldatud muudetud Nõmme üldplaani projektiga enne tutvuda). Esitan kirjalikud oma eilsed seisukohad. Nõmme üldplaneeringu KSH programm: 1. Hindamise aluseks olevateks dokumentideks palun nimetada ka: Nõmme arengukava , Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava , koostatav Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkealade teemaplaneering, Nõmme elanike küsitluse, 2000a., tulemused, koostatud Nõmme Tee Seltsi poolt, Harku-Nõmme-Mustamäe rekreatiivala teemaplaneering ( Nõmme Halduskogu, Nõmme Linnaosa Valitsuse ja Nõmme Tee Seltsi pikaajalised (väh. 10 a.) seisukohad Nõmme liikluse arendamise suhtes, eriti, mis puudutab nn Pääsküla möödasõidutee probleemi (tee äärmine keskkonna- ja tervisekahjulikkus puhkepiirkonna laialdase hävitajana Harku metsas (mis on kaitse alla võtmise järgus) Nõmme-Harku puhkepiirkonnas, Nõmme- Mustamäe maastikukaitseala vahetus läheduses). 2. KSH programmis palun nimetada Nõmme üldplaneeringu põhilähtekohad üldplaneeringu eesmärk, Nõmme arengusuunad ja arengu põhimõtted. Üldplaneeringu selline sisuline alus palun võtta kehtestatud Nõmme arengukavast lk 7-9 peatükist Nõmme linnaosa strateegilised eesmärgid. 3. KSH programmis nimetada kindlasti alternatiivide esitamine ja nende analüüs, parima lahenduse esitamine, ning käsitleda KSH-s seejuures alternatiive vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seadusele ja metoodikale (alternatiivid ei ole leevendavad meetmed, need on oluliselt erinevad asjad). KSH-s palun erilist tähelepanu pöörata liikluse alternatiivide käsitlusele et sõiduteed, ka planeeritavad, ei satuks vastuollu Nõmme metsade puhke-eesmärgi teostamisele, ning kergliiklusteede väljaarendamise vajadusega (eriti nüüdseks üles võetud raudteeharudel). Muud ettepanekud KSH ja üldplaneeringu kohta: 1. Miljööväärtuslik peaks olema kogu Nõmme st et kogu Nõmme piires arvestatakse ümbruskonna ja Nõmmeliku stiiliga. Piirangud ongi vajalikud selle stiili ja Nõmmeliku Nõmme säilitamiseks, mis on Nõmme põhiline arengu suundumus ja Nõmme elanike tahe. Miljööväärtuslikus piirkonnas peaks olema ka Nõmme keskus, mis seni on sealt välja jäänud. Sellega käiks kaasas ka konservatiivne planeerimine. 2.Palume teha üldplaneeringu lähteseisukohtade arutelu koos Nõmme seltsidega. Lugupidamisega Helle Vilu Nõmme Tee Seltsi esimees (NTS on EKO liige), 30

31 Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala kaitsekorralduskava koostaja Harku tn 43 Tallinn Vastuskiri: Subject: RE: Nõmme üldplaani KSH programmile kirjalikud ettepanekud From: Ülle Ambos Date: Mon, 6 Jul :59: To: hellevilu@yahoo.com Pr Helle Vilu Teie: Nõmme Tee Selts Meie: nr /1105 hellevilu@yahoo.com Lugupeetud proua Vilu Täname Teid Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. Tallinna Keskkonnaamet kui KSH korraldaja esitab koos KSH eksperdi (OÜ Alkranel) ja planeeringu koostajaga (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) Teile vastuseks alljärgnevad kommentaarid. 1. KSH programmi punkti 2 on asjakohaste dokumentidena lisatud Nõmme arengukava ja teemaplaneering Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimine. Teisi Teie kirjas nimetatud dokumente ja uuringuid käsitletakse taustinformatsioonina KSH aruande mõjupeatükkide koostamisel. 2. KSH programmi üldplaneeringu eesmärki puudutav osa sõnastati ümber järgmiselt: Üldplaneeringu sisuliseks eesmärgiks on tagada kestva, tasakaalustatud ja säästva arengu maakasutuslikud eeldused ja tingimused Nõmme linnaosa elanikele parima võimaliku elukeskkonna kindlustamiseks ning Nõmme atraktiivsuse edasiseks tõstmiseks. Täpsemad Nõmme arengusuunad ja põhimõtted tuuakse välja KSH aruandes. 3. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringu ja selle alternatiivsete lahenduste, sh 0-alternatiivi mõjusid nii kvalitatiivselt kui ka konkreetse valdkonna kohta püstitatud KSH eesmärkide suhtes. Seejuures hinnatakse mõjusid nii lühiajalises kui ka pikaajalises perspektiivis ning arvestades võimalikku mõjude kumuleerumist. Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid). KSH programmis oli toodud sõnastus, et alternatiivseid lahendusi käsitletakse leevendavate meetmetena. Seejuures on silmas peetud, et alternatiivide hindamisel parimaks lahenduseks osutunud variant täiendab üldplaneeringu lahendust. Siiski üldise selguse huvides täpsustati KSH programmi sõnastust järgmiselt: Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ja antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. 4. Uute tänavate rajamise ja liiklusega seotud mõjude temaatika on antud KSHs üheks olulisemaks osaks. Seejuures hinnatakse vajaduse tekkimisel ka alternatiivseid lahendusi. 5. Nõmme kui miljööala väärtust hinnatakse KSH aruande valdkonna Maastik ja kultuuripärand juures. 6. Nõmme keskusele ei kavandata kehtestatud detailplaneeringust erinevaid lahendusi. Nõmme miljööväärtusliku hoonestuse inventariseerimine koostati Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel ja tihedas koostöös. Inventariseerimise materjalide alusel määratakse Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade piirid. Kogu Nõmme iseloomu säilitamine tagatakse aga asumite üldiste ehitusreeglitega endise nimetusega Nõmme ehitusmäärus. Teavitame Teid KSH aruande valmimisest ja avalikustamisest. 31

32 Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnakorralduse osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post: 32

33 Seisukoht: From: Koit Väinsalu Sent: Thursday, May 07, :28 PM To: Ülle Ambos Cc: 'Andres Levald'; 'kadi alatalu'; 'Enn Kareda'; 'Kalju Kuul'; Mikkal, Valdek; 'Peeter Piirisild'; 'Toomas Parve'; 'Andres Udal'; 'Iiris Uuk'; 'Urmas Arike'; 'Helle Vilu'; 'Mikk Lõhmus'; Jüri Jõgeva; Subject: Nõmme üldplaneering ja keskkonnamõjud Nõmme Glehni pärandus Nõmme on Nikolai von Glehni pärandus meile, nõmmelastele ning elades siin tunneme hästi nii Nõmme väärtusi kui ka probleeme. Kusjuures probleeme ei ole meile mitte Glehn pärandanud vaid ikkagi meie ise oleme neid tekitanud. Samas on ka õige öelda, et ei ole me suutnud piisavalt kaitsta Nõmmet nende eest, kes seda ohustavad. Aeg ajalt maabub Nõmmele mõni Tallinna linnaametnike-planeerijate dessant, kes laotab lauale suurejoonelised plaanid või projektid, mida tutvustatakse meile kui väga häid ja ainuvõimalikke lahendusi. Nii ka 5.mail kui kõne alla olid juba 2001 aastast venima jäänud Nõmme üldplaneering ja sellega käsikäes teostatav keskkonnamõjude hinnang (esialgu oli küll keskkonnamõjude hindamise programmi arutuelu). Erandlik oli koosolek seetõttu, et täiesti ausalt ja avameelselt rääkis linnaplaneerijate eestkõneleja Martti Preem sellest, et kui mõni kavandatav ettevõtmine halvendabki Nõmme keskkonda, siis lõpptulemusena paraneb palju suurema hulga inimeste elu-olu kusagil mujal. Teiste sõnadega tuuakse Nõmme ja nõmmelased ohvriks Tallinna kui terviku huvidele, vaja on valida halva ja veel halvema vahel. Võib olla linnaametnikul tõesti tuleb teha oma töös selliseid valikuid aga meil 40 tuhandel nõmmelasel ei ole küll mingit kohustust sellega nõustuda. Kas see üldse on vajalik? Juba 70-ndatel aastatel oli Skandinaaviamaades kasutusel mõiste planeerimine elanike tingimustel ehk teisiti öeldes tuleb eesmärgi püstitamisel ja lähtepunktide valikul arvestada elanike soove ja vajadusi. Antud juhul siis Nõmme ja nõmmelaste seisukohast. Koosolekul tutvustati üldplaneeringut suhteliselt pealiskaudselt ega saanud sellega tutvuda ka enne koosolekut. Hämmeldust tekitas Nõmme keskuse ja Hiiu vahele kavandatav äritänav. Meenutagem, et mõni aeg tagasi oli Nõmmel palju vaidlusi Nõmme keskuse detailplaneeringu osas, sealhulgas kava lubada keskuses ehitada kõrgemaid maju, rajada äritänav Jaama tänavale. Nüüd siis palju suurejoonelisem kava. Muuhulgas õigustati uut äritänavat väitega, et läbi Nõmme kulgev, kummaski suunas üherealine tee, kummalgi pool ka kõnniteedega ääristatud, Pärnu mnt. on magistraal ja kehtivate normide kohaselt ei tohigi seal uusi elumaju rajada. Võib nõustuda, et tänavaid ja teid on võimalik nimetada ümber magistraalideks aga lähtudes olemasolevast tegelikkusest nimetagem ikkagi tänavat tänavaks ja teed teeks. Plaanil mingi tee punaseks või kollaseks värvimine ei tee seda veel magistraaliks. Hiljuti valmis Tallinna Kultuuriväärtuste Ametil suur töö, Nõmme miljööväärtusliku hoonestuse inventariseerimine (visuaalse vaatluse teel) ja toimub väärtuslike alade piiritlemine. Siin on oluline küsimus kas Nõmme on tervikuna miljööväärtuslik ala või on siin mingid väärtuslikud alad, mida kaitseme aga nende vahel mingid muud väheväärtuslikud alad, millele kehtivad teistmoodi reeglid? Isegi Nõmme ajalooline keskus on väärtusliku miljööala staatusest ilma jäetud. Nagu üks nõmmelane koosolekul tabavalt ütles on Nõmme keskus aedlinna süda. Ühe teise nõmmelase arvamuse kohaselt peab planeerimiskava andma nõmmelastele endale võimaluse Nõmmet arendada. Nii Nõmme Heakorra Seltsi kui ka Nõmme Tee Seltsi esindajate arvamuse kohaselt, kes koosolekul viibisid, on Nõmmet vajalik käsitleda tervikliku miljööalana. Oluliseks dokumendiks Nõmme seisukohalt lähtudes on eelmisel aastal valminud Nõmme arengukava, kus käsitletakse Nõmmet kui tervikut ning seda peaksid aluseks võtma nii linnaplaneerijad, keskkonnamõjude hindajad kui ka kultuuriväärtustega tegelev linnaasutus. Nõmme linnaosa strateegiliste eesmärkide osas on 33

34 selgelt ja üheseltmõistetavalt öeldud: Nõmme on ainulaadse metsa- ja aedlinnamiljööga rohelust väärtustav Tallinna linnaosa, mille arendamisel on lähtutud säästva arengu põhimõtetest ning kus on kõigil hea ja turvaline elada (lk.7). Arengukava on küllaltki mahukas dokument, kokku 121 lk. Toetan Nõmme Tee Seltsi ettepanekut, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aluseks olevate dokumentide hulgas nimetada ka Nõmme arengukava Veelgi enam, see ka läbi lugeda ja sisuliselt aluseks võtta.. Momendil ametnikud-planeerijad küll väidavad, et lähtuvad arengukavast aga vaatame lähemalt kavandatavat nagu raudteealune ringristmik Nõmme keskuse lähedal (pannakse huugama sadu miljoneid nn euroraha), Pääsküla ümbersõidutee raba ääres, ohtlike veoste liikumine raudteel, siis ei saa planeerijate juttu Nõmmest kui metsalinnast ja selle säilitamisest tõsiselt võtta. Teiselt poolt on asju millest vaikides mööda minnakse: jalgratta- ja kergliiklusteede rajamine, liikluse piiramine ummikumaksu ning Pargi ja Sõida süsteemi võimaluse rakendamine nagu see ka arengukavas on väljendatud (lk.22), ühiskondliku transpordi arendamine (rongid peavad peatuma Nõmmel!) jm. Lõpetuseks toon ühe meie seltsi liikme elukutselt ja ametilt arhitekti arvamuse, et Nõmme oli on ja võiks ka jääda metsalinnaks see on tema omapära ja seda ei tohiks ohvriks tuua muude mugavuste ees nagu parem liiklus, teenindus, äritänavad ja mitmetasandilised liiklussõlmed. Koit Väinsalu Nõmme Heakorra Seltsi esimees Vastuskiri: Subject: RE: Nõmme üldplaneering ja keskkonnamõjud From: Ülle Ambos Date: Mon, 6 Jul :58: To: koit@antiquarius.ee Hr Koit Väinsalu Teie: Nõmme Heakorra Selts Meie: nr /1105 koit@antiquarius.ee Lugupeetud härra Väinsalu Täname Teid Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. Tallinna Keskkonnaamet kui KSH korraldaja esitab koos KSH eksperdi (OÜ Alkranel) ja planeeringu koostajaga (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) Teile vastuseks alljärgnevad kommentaarid. Nõmme kui miljööala väärtust hinnatakse KSH aruande valdkonna Maastik ja kultuuripärand juures. Nõmme linnaosa ei saa käsitleda kui isoleeritud üksust. Nõmme linnaosa on üks osa Tallinna tervikust, st KSH koostamisel tuleb lisaks lokaalsetele mõjudele vaadelda, kuidas üks või teine otsus mõjutab Tallinna teiste piirkondade keskkonda. Nõmmel mõne aspekti halvenemine võib kaasa tuua siiski suuremas skaalas üldise keskkonna paranemise. M. Preemi on kirjas ebatäpselt tsiteeritud mõte oli just eeltoodud põhimõttes. Üldplaneering lähtub Nõmme arengukavas fikseeritud eesmärgist säilitada Nõmme metsa- ja aedlinnamiljööga rohelust väärtustava linnaosana kõik senikehtivas Nõmme ehitusmääruses fikseeritud nõuded on ülekantud üldplaneeringusse (metsaindeks, koormusindeks, haljastuse %, täisehituse % jne), samuti on jälgitud kõiki juba koostatud, kuid seisma pandud Nõmme linnaosa üldplaneeringus (Koot, Levald) fikseeritud põhimõtteid. 34

35 Nõmme keskusele ei kavandata kehtestatud detailplaneeringust erinevaid lahendusi. Siinkohal märgime, et Nõmme miljööväärtusliku hoonestuse inventariseerimine koostati Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti tellimusel ja tihedas koostöös. Inventariseerimise materjalide alusel määratakse Nõmme miljööväärtuslike hoonestusalade piirid. Kogu Nõmme iseloomu säilitamine tagatakse aga asumite üldiste ehitusreeglitega endise nimetusega Nõmme ehitusmäärus. Liikluskorralduslikud ettepanekud on teretulnud ja need edastatakse teemaplaneeringu Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed koostajatele, kelle töö on ka üheks aluseks Nõmme liiklusosa koostamisel. Osaliselt on need aga Tallinna Kommunaalameti või Transpordiameti korralduslikud küsimused, mitte üldplaneeringu teema. Viljandi mnt ühendamine Tervise tänavaga on üldplaneeringus juba kavandatud. Äritänavat Nõmme keskuse ja Hiiu vahele spetsiaalselt ei kavandata, vaid tegemist on ülelinnalise magistraaltänavaga, mille äärde on sobiv uusehitistena näha eri funktsiooniga hooneid, sh ärihooneid. Olemasoleva magistraaltänavana on see kategoriseeritud juba Tallinna üldplaneeringus lähtuvalt liiklusintensiivsusest ja Tallinna tänavavõrgustikust. Nõmme keskuse ja Hiiu vahel on juba väljakujunenud kohalikke elanikke teenindav ettevõtlus. Näiteks asuvad olemasolevate ärifunktsiooniga objektidena Pärnu mnt ääres mitmed kauplused, söögikohad, bürood, erinevaid teenuseid pakkuvad ettevõtted nagu autoremont, juuksur, kingsepp, perearstikeskus, loomakliinik jne. Teavitame Teid KSH aruande valmimisest ja avalikustamisest. Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnakorralduse osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post: 35

36 Seisukoht: From: T6nu Ploompuu Sent: Friday, May 08, :26 AM To: Subject: küsimus Nõmme üldplaneeeringu... Tere Saadan siin 5. mail Nõmme üldplaneeringu keskkonnamõju hindamisel esitatud küsimuse. Et selle saaks korrektsemalt-täpsemalt aruandesse paigutada... T.Ploompuu **** Arendajakeskne keskkonnakasutus ja keskkonna taastootmine erineb oluliselt kodanikukesksest, kohalelava omaniku kesksest. Kodanikukeskne keskkonnakasutus ja arendustegevus on olnud miljööväärtusliku (sealhulgas Nõmme, nii arhitektuuriliselt kui looduskeskkonnaliselt) keskkonna kujunemise alus. Keskkonnakasutuse erinevus omab kinnistupiire ületavat mõju, see võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. Kas on võimalusi arvestada keskkonnamõju, mis tuleneb kodanikukesksest (kohaliku elu kesksest) arendusest arendajakesksele üleminekul? Eriti oluline on selle arvestamine Nõmme südames, kavandatava Nõmme-Hiiu vahelise arenduspiirkonna puhul (kavandatav eeldab senise kodanikukeskse asendumist arendajakesksega). Tõnu Ploompuu põlisnõmmelane Vastuskiri: Subject: RE: küsimus Nõmme üldplaneeeringu... Date: Mon, 6 Jul :07: From: Ülle Ambos <Ylle.Ambos@tallinnlv.ee> To: <toenu@tlu.ee> Hr Tõnu Ploompuu Teie: Meie: nr /1105 toenu@tlu.ee Lugupeetud härra Ploompuu Täname Teid Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. Tallinna Keskkonnaamet kui KSH korraldaja esitab koos KSH eksperdiga (OÜ Alkranel) Teile vastuseks alljärgnevad kommentaarid. Üldplaneeringu eesmärgiks on säilitada maksimaalses ulatuses käesolevaks hetkeks väljakujunenud miljöö. Samas on oluline tagada võimalused ka ala edasiseks arendamiseks. Nõmme linnaosa säilimine senisel kujul on oluline ka KSH kontekstist lähtuvalt. Seetõttu käsitletakse KSHs võimalusi praeguse olukorra ning väljakujunenud asustusmustri säilitamiseks. Samas arvestatakse KSHs ka asjaolu, et Nõmme on osa Tallinna linnast, mistõttu antakse hinnang üldplaneeringuga kavandatavatele tegevustele ka antud tasandist lähtuvalt. Kindlasti ei ole aga võimalik anda hinnanguid lähtuvalt kodanikukesksest ja arendajakesksest arendamisest. Kõikidele arendajatele ja linnaosa kodanikele kehtivad ühesugused keskkonnakaitselistest eesmärkidest, miljööväärtuslikkusest jmt tulenevad piirangud. Teavitame Teid KSH aruande valmimisest ja avalikustamisest. 36

37 Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnakorralduse osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post: Seisukoht: From: Riin Alatalu Sent: Friday, May 08, :53 PM To: Ülle Ambos; Madis Kõrvits Subject: nõmme ÜP keskkonna mõjude programm Tere, Edastan kirjalikult teisipäeval toimunud Nõmme üldplaneeringu keskkonnamõjude hindamise programmi tutvustamisel tõstatatud ettepaneku: 1. Palun analüüsida üldplaneeringuga kavandatud Nõmme elamualade osalise tihendamise mõju elukeskkonnale. Nõmme on teatavasti metsa- ja aedlinn. Kruntide koormusindeksi vähendamine ja traditsioonilisest suuremate (tüüpiline 2-4 korterit, kavandatakse kuni 8 korterit) lubamine tähendab täiendavat koormust kruntidele ehitusmahtude ja parkimiskohtade näol. Samuti kasvab asustustihedus. 2. Näha ette asumiseltside ( Nõmme Tee Selts ja Nõmme Heakorra Selts) kaasamine hindamise läbiviimisel ja kooskõlastamisel 3. Näha ette Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti lisamine kooskõlastajate ringi. Lugupidamisega, Riin Alatalu Miljööalade osakonna juhataja Vastuskiri: Subject: RE: nõmme ÜP keskkonna mõjude programm From: Ülle Ambos Date: Mon, 6 Jul :01: To: Riin.Alatalu@tallinnlv.ee Pr Riin Alatalu Teie: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet Meie: nr /1105 Riin.Alatalu@tallinnlv.ee Lugupeetud proua Alatalu Täname Teid Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. Tallinna Keskkonnaamet kui KSH korraldaja esitab koos KSH eksperdiga (OÜ Alkranel) Teile vastuseks alljärgnevad kommentaarid. 37

38 1. Elamualade arendamisega kaasnevaid mõjusid käsitletakse KSH aruande vastavas peatükis (KSH programmi punkt 2). 2. Nõmme Tee Selts ja Nõmme Heakorra Selts on lisatud KSH programmi punktis 3 toodud huvitatud isikute hulka. 3. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet on lisatud KSH programmis huvitatud isikute hulka. Teavitame Teid KSH aruande valmimisest ja avalikustamisest. Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnakorralduse osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post: ylle.ambos@tallinnlv.ee 38

39 Seisukoht: 39

40 Vastuskiri: 40

41 Seisukoht: 41

42 Vastuskiri: Subject: Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm From: Ülle Ambos Date: Mon, 6 Jul :42: To: kivinuka@kivinuka.ee Hr Anti Roosnupp Teie: Meie: nr /1105 kivinuka@kivinuka.ee Lugupeetud härra Roosnupp Täname Teid Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi avalikustamise käigus seisukohtade esitamise eest. KSH aruande koostamise käigus arvestatakse, et Teie kirjas mainitud Mäepealse tn 21 kinnistu detailplaneering on koostamisel. Kui töö käigus selgub, et mõne tegevusega võib kaasneda oluline mõju naaberaladele või vastupidi, siis seda temaatikat käsitletakse KSH aruandes. Teavitame Teid KSH aruande valmimisest ja avalikustamisest. Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnakorralduse osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post: ylle.ambos@tallinnlv.ee 42

43 Seisukoht: 43

44 44

45 Vastuskiri: Hr Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaamet Harju Tallinn Vastuskiri Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmile saabunud seisukohale Tallinna Keskkonnaameti märkused saabusid a järgnev: kirjaga nr /1105, kus toodi välja KSH koostaja vastus: Harku metsa, Pääsküla raba ja Vana-Pääsküla jõe äärset piirkondade kui võimalike kaitsealade temaatikat käsitletakse KSH aruandes Haljasalade ja rohealade peatükis. Mainitud teema mahub KSH programmi punktis 2 toodud järgmiste teemade alla: Üldplaneeringu tegevustega kaasnev mõju kaitsealade (sh Natura 2000 aladele) jt looduslike alade (Pääsküla raba) terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning teistele kaitstavatele loodusobjektidele. Väärtuslike alade säilimine ja rohelise võrgustiku toimimine ning rohealade säilitamine (sh vajadusel täiendavate alade reserveerimise soovituste tegemine). KSH koostamise käigus arvestatakse võimalusel SEI poolt koostatava Tallinna linnaelustiku uuringu tulemustega. KSH koostaja vastus: Antud temaatikat käsitletakse KSH aruande Ühisveevärk ja tehnovõrgud peatükis. KSH käigus tuginetakse olemasolevatele asjakohastele uuringutele ja arengukavadele. KSH programmi punkti 2 täiendati järgmiselt: Infrastruktuuride (sh ühisveevärk- ja kanalisatsioon; Raku-Männiku järvistu kui pinnaveesüsteemi joogiveehaare) arendamisega kaasnevad mõjud nii loodus- kui ka sotsiaalmajanduslikule keskkonnale. KSH koostaja vastus: Vastavat temaatikat käsitletakse KSH aruande Teed ja liikluskorraldus peatükis. Seejuures tuginetakse olemasolevatele töödele (nt Tallinna sadamate maismaaühenduste projekt) ning 45

46 võimalusel teostamisel olevale teemaplaneeringule Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed ning selle KSHle. Müra ja välisõhusaaste tasemete hindamisel tuginetakse olemasolevatele andmetele. Kui töö käigus osutub siiski vajalikuks läbi viia vastavad modelleerimised, siis seda ka tehakse. KSH koostaja vastus: Pinnase radoonisisalduse temaatikat käsitletakse olemasoleva olukorra kirjelduses. Kui töö käigus selgub, et teatud piirkondades on vajalik määrata detailplaneeringute koostamise käigus täiendavad radooniuuringud, siis tuuakse see välja KSH aruandes. Samuti tuuakse vajadusel välja vastavad asjakohased leevendavad meetmed. KSH koostaja vastus: KSH programmi punktist 3 eemaldati eeltoodud lause (Tõenäosuse hindamisel ). KSH programmis oli toodud sõnastus, et alternatiivseid lahendusi käsitletakse leevendavate meetmetena. Seejuures on silmas peetud, et alternatiivide hindamisel parimaks lahenduseks osutunud variant täiendab üldplaneeringu lahendust. Siiski üldise selguse huvides pandi KSH programmi järgmine sõnastus: Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ja antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. KSH koostaja vastus: Vastavate keskkonnamõju hindamiste tulemustega arvestatakse KSH koostamisel. Lugupidamisega, Alar Noorvee OÜ Alkranel keskkonnaekspert Riia 15B Tartu Tel/fax: alar@alkranel.ee Lisainfo: Tanel Esperk OÜ Alkranel projektijuht Tel/fax: tanel@alkranel.ee 46

47 Seisukoht: 47

48 Vastuskiri: Hr Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaamet Harju Tallinn Vastuskiri Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmile saabunud seisukohale Tallinna Keskkonnaameti märkused saabusid a kirjaga nr /1105, kus toodi välja järgnev: KSH koostaja vastus: Harku metsa, Pääsküla raba ja Vana-Pääsküla jõe äärset piirkondade kui võimalike kaitsealade temaatikat käsitletakse KSH aruandes Haljasalade ja rohealade peatükis. Mainitud teema mahub KSH programmi punktis 2 toodud järgmiste teemade alla: Üldplaneeringu tegevustega kaasnev mõju kaitsealade (sh Natura 2000 aladele) jt looduslike alade (Pääsküla raba) terviklikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ning teistele kaitstavatele loodusobjektidele. Väärtuslike alade säilimine ja rohelise võrgustiku toimimine ning rohealade säilitamine (sh vajadusel täiendavate alade reserveerimise soovituste tegemine). KSH koostamise käigus arvestatakse võimalusel SEI poolt koostatava Tallinna linnaelustiku uuringu tulemustega. KSH koostaja vastus: Antud temaatikat käsitletakse KSH aruande Ühisveevärk ja tehnovõrgud peatükis. KSH käigus tuginetakse olemasolevatele asjakohastele uuringutele ja arengukavadele. KSH programmi punkti 2 täiendati järgmiselt: Infrastruktuuride (sh ühisveevärk- ja kanalisatsioon; Raku-Männiku järvistu kui pinnaveesüsteemi joogiveehaare) arendamisega kaasnevad mõjud nii loodus- kui ka sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. 48

49 KSH koostaja vastus: Vastavat temaatikat käsitletakse KSH aruande Teed ja liikluskorraldus peatükis. Seejuures tuginetakse olemasolevatele töödele (nt Tallinna sadamate maismaaühenduste projekt) ning võimalusel teostamisel olevale teemaplaneeringule Tallinna tänavavõrk ja kergliiklusteed ning selle KSHle. Müra ja välisõhusaaste tasemete hindamisel tuginetakse olemasolevatele andmetele. Kui töö käigus osutub siiski vajalikuks läbi viia vastavad modelleerimised, siis seda ka tehakse. KSH koostaja vastus: Pinnase radoonisisalduse temaatikat käsitletakse olemasoleva olukorra kirjelduses. Kui töö käigus selgub, et teatud piirkondades on vajalik määrata detailplaneeringute koostamise käigus täiendavad radooniuuringud, siis tuuakse see välja KSH aruandes. Samuti tuuakse vajadusel välja vastavad asjakohased leevendavad meetmed. KSH koostaja vastus: KSH programmi punktist 3 eemaldati eeltoodud lause (Tõenäosuse hindamisel ). KSH programmis oli toodud sõnastus, et alternatiivseid lahendusi käsitletakse leevendavate meetmetena. Seejuures on silmas peetud, et alternatiivide hindamisel parimaks lahenduseks osutunud variant täiendab üldplaneeringu lahendust. Siiski üldise selguse huvides pandi KSH programmi järgmine sõnastus: Lisaks pakutakse KSHs vajadusel välja ja võrreldakse töö käigus tekkivaid nn objektipõhiseid ja maakasutuse alternatiivseid lahendusi (alternatiivid) ja antakse hinnang sobivama alternatiivi valikuks. 49

50 KSH koostaja vastus: Vastavate keskkonnamõju hindamiste tulemustega arvestatakse KSH koostamisel. Lugupidamisega, Alar Noorvee OÜ Alkranel keskkonnaekspert Riia 15B Tartu Tel/fax: alar@alkranel.ee Lisainfo: Tanel Esperk OÜ Alkranel projektijuht Tel/fax: tanel@alkranel.ee 50

51 KSH programmi LISA 3 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri Toimumise aeg: 5. mai 2009 kell Toimumise koht: Nõmme Linnaosa Valitsus, halduskogu saal Juhataja: Madis Kõrvits Protokollija: Ülle Ambos Osalejad: osalejate nimekiri lisatud eraldi lehel Koosoleku käik: 1. Madis Kõrvits juhatas sisse avaliku arutelu ja tegi ettepaneku koosoleku päevakorraks. 2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad ja Nõmme linnaosa üldplaneeringu koostajad Martti Preem, Tiina Nigul ja Margarita Lykke tutvustasid üldplaneeringu eskiisi, sh lähteseisukohti seoses Tallinna üldplaneeringuga ja Nõmme ehitusmäärusega, muudatusi võrreldes varasemalt koostatud, kuid peatatud Nõmme linnaosa üldplaneeringuga, linnaosa arengupiirkondi ja planeeritavat maakasutust. 3. OÜ Alkranel keskkonnaekspert ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi koostaja Alar Noorvee tutvustas üldplaneeringu KSH programmi KSH protsess, eesmärk, käsitletavad olulised keskkonnamõjud, metoodika, KSH osapooled ja ajakava. 4. Sõnavõtud, küsimused, vastused: Arvo Käärd: Männiku puhkeala juurde on planeeritud raudteekoridor, sealt kaudu lähevad Paldiskisse ohtlikud veosed, mis võivad põhjustada avarii. Kuidas lahendada vastuolu, kui on planeeritud roheala ja pärast öeldakse, et sinna ei ole võimalik arendada? T. Nigul: Raudteekoridor ei jää linna piiresse. Selle ehitust kaalus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. A. Käärd: Kas veereservuaaris supelda tohib? M. Lykke: See selgub peale rekultiveerimist, kui tehakse eraldi projekt. Hetkel on riigimaaressurss, kaevandamine toimub lepingu järgi aastani M. Preem: Üldplaneeringu käigus on tehtud põhjalik miljööalade analüüs, kui palju kitsendusi seada. Võrreldes senise ehitusmäärusega on miljööalade piirangud täpsemad. Piirangud on kahe regulatsiooni tugevusega rangemate piirangutega ala ja piiranguvöönd, kus leebemad. Andres Levald: Mis ajast lahendust näha saab? Võtta veebist maha link vanale lahendusele, see on eksitav. 51

52 M. Preem: Praegune planeeringulahendus on alles eskiis ja töövariant. Vana lahenduse võtame maha. M. Kõrvits: See versioon on ka esmaseks aluseks mõjude hindamisel, andes planeeringu koostajale tagasisidet. M. Preem: Ettepanek programmi kohta olulise mõju ala määramisel tuleks ära nimetada kogu Tallinn tervikuna. Nõmme ei ole isoleeritud linnaosa ja osad otsused, mis võivad Nõmmel tekitada keskkonnaprobleeme, lahendavad Tallinnas olulisemaid keskkonnaprobleeme. Näiteks raudtee mõju, mis lokaalselt võib tuua probleeme, kuid üldiselt Tallinna ohutegureid see vähendab. Huvitatud isikute nimekirja lisada Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Korrigeerida ajakavas orienteeruvat aega. A. Käärd: Kas status quo analüüsi ja prognoosi teete? Kuidas teil on metoodika ülesehitatud? A. Noorvee: Olemasolevat olukorda peame kindlasti kirjeldama, et saada pilt selgeks enda jaoks, mida hindama hakkame ja et saaks hinnanguid anda tehtavate muudatuste osas. Kogu planeeringu mõjude hindamine on suures osas mõjude prognoosimine, st strateegiline hindamine, mis prognoosib võimalikke mõjusid. Siin ei saa minna iga kinnistu ja iga puu tasandini välja, sest üldplaneering vaatab asja kõrgemalt tasemelt. A. Käärd: Status quo on olemasolev olukord, prognoos on see, mis on raudtee ja teede maksimaalne läbilaskevõime. A. Noorvee: Näiteks Pääsküla ümbersõidu puhul on arvestatud teatud võimalik liiklussagedus, millest saame lähtuda ja anda hinnangu. A. Käärd: Mis sammuga arvutate müra Nõmme linnaosa piires? A. Noorvee: Praeguse seisuga ei ole müra arvutamist detailset paika pannud. Tanel Esperk: Põhimõtteliselt jagatakse ala 9 x 9 m ruutudeks. Mõõtmisi ei tehta, vaid modelleeritakse liiklussageduste põhjal. Koit Väinsalu: Eeldatakse, et liiklus kasvab, kuid mitmete abinõudega on võimalik ka liiklust vähendada, näiteks Nõmmet läbivat transiitliiklust vähendada kehtestades ummikumaksu. Milleks on Nõmmele vaja äritänavat? Küsima peaks ka elanike ja kinnistute omanike arvamust. Nõmme keskuse detailplaneeringus oli palju vaidlusi. Kuidas sobib Nõmme ja miljööalaga kokku kavandatav raudteealune ringristmik? Pääsküla ümbersõidutee vastu on Nõmme organisatsioonid ja Nõmme halduskogu arvamust avaldanud. Nõmmel oleks mõistlikum mitte arendada sõiduteid, vaid pikendada kergliiklusteid läbi maastikukaitseala ja mööda raudteetammi. Pole nõus, et nõmmelased peaksid ennast ohverdama Tallinna üldistes huvides. M. Kõrvits: Need küsimused tulevad käsitlemisele üldplaneeringu või KSH käigus. Anne Siht: Nõmmel on väga palju läbivaid müratekitajaid nagu teed, rongiliiklus. Kuidas on mõeldud müra tõkestamine, kas Nõmmel võiksid olla müramüürid või milline on lahendus? Aet Pikk: Kas ja kuidas on Nõmme elanike arvamust ja probleeme arvestatud? Teen ettepaneku viia läbi SWOT analüüs näiteks vähemalt Nõmme halduskogu inimeste vahel, millega saaks negatiivsed ja positiivsed mõjud ritta panna ning leida kompromissid. 52

53 Helle Vilu: Üldplaneeringu koostamisel tuleb lähtuda Nõmme linnaosa arengukavast, kus on sees linnaosa strateegilised eesmärgid. KSH-s tuleb läbi töötada alternatiivid, mis on oluliselt erinevad asjad kui leevendavad meetmed. Pääsküla möödasõidutee alternatiivid on juba ka varasemalt läbi töötatud. Nõmmel on elanikud ja organisatsioonid pikka aega koostööd teinud kohaliku omavalitsusega. Elanikel on oma kindlad seisukohad kujunenud, millest ei tohiks mööda minna. Võimalikult varakult tuleks üldplaneeringu eskiis välja tuua ja halduskogus arutada. Kogu Nõmme peaks olema miljööväärtuslik, mitte selliselt jagatud kvartaliteks, sest Nõmme on üks terviklik asum ja metsalinn. Ka Nõmme keskus peaks olema miljööväärtuslik, mis on Nõmme kõige olulisem osa. KSH-s tuleks välja tuua, millisena nähakse Nõmmet, millised on tema strateegilised eesmärgid, arengusuunad ja põhimõtted, et ei tekiks vastuolusid. Eriti tõsiseks probleemiks on magistraalteede osa, mida peaks arutama halduskogus koos Nõmme seltsidega, et saaks oma seisukohad välja öelda. Magistraalteedega seoses ei tohiks vastuolusid tekkida olemasolevate ja planeeritavate maastikukaitsealadega, terviseradadega ja Harku-Nõmme rekreatsioonialaga, vaid lähtuda tuleb ühtsest visioonist. Tõnu Ploompuu: Harku raba äralõikamise teele on olemas alternatiivid Tabasalu- Juuliku maantee. Kas Nõmmest väljapoole jäävate objektidega on võimalik arvestada? Antud juhul on oluline Tabasalu-Juuliku maantee. M. Kõrvits: Kindlasti tuleb arvestada ka väljapool olevaga, mis ületab Nõmme piire (sh Harku vald, Haabersti linnaosa). T. Ploompuu: Kas on võimalik arvestada keskkonnamõju, mis tuleneb kodanikukesksest arendusest ehk kohaliku elaniku poolt ja arendajakeskset keskkonnamõju? Näiteks Nõmme-Hiiu vahelist äripiirkonda hakkavad ehitama arendajad. Keskkonna taastootmine on kodanikukesksel arendamisel erinev sellest, mis on arendajakesksel ja annab erineva keskkonnakäsitluse ja keskkonnamõju. A. Noorvee: Tõenäoliselt me ei lähe sellisele detailsusastmele, sest planeeringuga maakasutusfunktsiooni määrates ei tea, kes antud juhul saab olema konkreetne arendaja. A. Levald: KSH programmi arutamisel peaks planeeringu poole pealt juures olema lähteseisukohad. Panna tutvumiseks üles praeguse planeeringu lähteseisukohad või need, mis erinevad eelmisest lahendusettepanekust. On vaja analüüsida aspekte, mis võivad planeeringus komistuskivideks osutuda a peatati üldplaneering kindlatel põhjustel, täna jätkates esinevad need samad põhjused. Peaks hindama seda, mis vahepeal on toimunud ja milliste arenguteni alternatiividega on jõutud. Üldplaneering peaks ette andma maa-ja veealade arenguvõimalused ning KSH peaks hindama maavarade ressursikasutuse ratsionaalsust. Praegu võetakse Männiku liivamaardlas ainult liiva ülemisi kihte ja laiendatakse ekstensiivselt metsaalade arvelt, kuid ei kaevandata alumisi kihte. Pärast kaevandamist peaks maa kasutamine jätkuma avalikes huvides. Praegu ei saa rekultiveerida, sest seal all on kaevandamata maavarad. Jäätmekäitlusobjektidest on Nõmmel Pääsküla jäätmejaam, Pääsküla prügila on suletud. Tuleks analüüsida prügila tulevast kasutust, mitte kui jäätmeobjekti, sest mingi aja pärast saaks seda kasutada avalikes huvides. A. Noorvee: Planeeringu realiseerimise ajal (25 a jooksul) ei saa suletud prügilat veel tõenäoliselt avalikult kasutada. A. Levald: Ümbersõiduraudtee rajamise osas tuleks seisukohta küsida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt, sest otsused on siiani jäetud langetamata. Raudteeinspektsioon ei ole piisav, see on järelevalveasutus. 53

54 Tiina Vares: Kas Vabaduse pst äärde on ka planeeritud äritänavate koht? Näiteks esimese Eesti Vabariigi ajal oli Jannseni poe juurde planeeritud Nõmme raekoda. Autoliiklus on suurenenud Nõmme keskuses. Liiklusmüra on Nõmmel väga suur probleem, Vabaduse pst äärde on teatud kohtadesse vaja müratõkkeid. Riin Alatalu: Kas käsitletakse väikekorterelamute rajamise mõjusid? Ehitusmahtudelt need ei mõjuta oluliselt, aga mõju kaasneb muude lisatingimuste nagu parkimiskohtadega jms. A. Noorvee: Hinnatakse, kas sellised elamutüübid vastavas kohas on sobilikud ja kui ei ole, siis põhjendatakse, miks ei ole. Ene Tomson: Kas planeerimislahenduse muutmine eeldab ka programmi muutmist? M. Kõrvits: Planeerimise ja KSH protsessid käivadki paralleelselt. Käesolev planeeringu pilt antakse hindajatele analüüsimiseks ja kui tuvastatakse oluline mõju, leitakse alternatiivid ja sobilikum lahendus. Programm peab olema niivõrd üldine, et see käsitleks kõiki aspekte. M. Preem: Üldplaneeringu eskiis avalikustatakse koos KSH aruandega. See ei ole uue üldplaneeringu tegemine, vaid ümberstruktureerimine ja uute osade lisamine. Üldplaneeringu koostamist jätkatakse, kust see pooleli jäi ning enamus printsiipe ja alasid on samad, oma arengult on Nõmme jätkuvalt metsalinn. Planeeringusse on sisse integreeritud miljööalade täpsem ehitusreeglistik. Miljööala on väga täpselt piiritletud, miljööliselt väärtuslik hoonestusala. Ala peab olema piisava tihedusega, peab olema piisavalt arhitektuuriväärtuslikke hooneid, ülejäänud on metsalinnaala, mida reguleerib koormusindeks, metsaindeks, täisehitusprotsent, elamutüüp. Nõmme keskus aga ei ole metsalinn, vaid tihe hoonestatud linn nagu Tallinna vanalinn. Magistraaltänavate äärde ei luba Tallinna Tervisekaitsetalitus ehitada ühtegi uut elamut, seega on võimaluseks ärifunktsiooniga hooned. Nõmme keskuse ja Hiiu ülesõidu vahel on väga suure liikluse ja müraga piirkond. M. Kõrvits: Liiklus on planeeringu üks osa, mida analüüsitakse kindlasti nii müra kui õhusaaste seisukohast ja vajadusel pakutakse välja leevendavad meetmed. R. Alatalu: Nõmme ehitusmääruse idee on üldplaneeringu seletuskirjas tugevalt sees, see ei ole kuskile ära kadunud. Kindlasti on oluline kaasata protsessi Nõmme seltse. M. Kõrvits tänas kohaletulnuid arutelust osavõtust ja lõpetas koosoleku. Protokollis: Ülle Ambos

55 55

56 56

57 KSH programmi LISA 4 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisotsus ja avalikustamise dokumentatsioon TALLINNA LINNAVALITSUS KORRALDUS Tallinn 19. september 2007 nr 1627-k Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 30 lg 1 p 3, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 33 lg 1 p 2, 34 lg 1, 35 lg 1, 2, 5, 56 lg 5 ja Planeerimisseaduse 8 lg 9 alusel ning kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 2001 otsusega nr 46 Nõmme linnaosa üldplaneeringu algatamine : 1. Algatada Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 2001 otsusega nr 46 algatatud Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Üldplaneeringu eesmärgiks on Nõmme linnaosa territooriumi ruumilise ja maakasutusliku arengu põhimõtete kavandamine koos elamuehituseks ja ettevõtluse arengualadeks võimalike piirkondade määramisega. 2. Üldplaneeringu: 2.1 koostamise korraldaja ja koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn); 2.2 keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks Harjumaa Keskkonnateenistusele; 2.3 kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, Tallinn). 3. Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13 esmaspäeviti kella kuni ja neljapäeviti kella 9.00 kuni

58 4. Tallinna Keskkonnaametil avaldada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsus 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab oma ametlikke teadaandeid. 5. Korraldust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn 15082) 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. Edgar Savisaar Linnapea Toomas Sepp Linnasekretär 58

59 Postimees ( ) 59

60 KSH programmi LISA 5 Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikustamise dokumentatsioon Subject: Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm Date: Mon, 20 Apr :01: From: Ülle Ambos <Ylle.Ambos@tallinnlv.ee> To: TLPA <TLPA@tallinnlv.ee>, Nõmme LOV üldmeil <Nomme@tallinnlv.ee>, <harju@keskkonnaamet.ee>, <info@mv.harju.ee>, <muinsus@tallinnlv.ee>, <info@muinas.ee>, <tallinn@tervisekaitse.ee>, Kesklinna LOV üldmeil <Kesklinn@tallinnlv.ee>, Mustamäe LOV üldmeil <Mustamae@tallinnlv.ee>, Kristiine LOV üldmeil <kristiine@tallinnlv.ee>, Haabersti LOV üldmeil <Haabersti@tallinnlv.ee>, <info@eko.org.ee>, <info@pohja.mnt.ee>, <harku@harku.ee>, <info@tja.ee>, <info@sauevald.ee>, <info@kiilivald.ee>, <info@rae.ee>, Kommunaalameti üldmeil <kommunaal@tallinnlv.ee>, TTA <tta@tallinnlv.ee> CC: Ene Tomson <Ene.Tomson@tallinnlv.ee>, Margarita Lykke <Margarita.Lykke@tallinnlv.ee> nr /1105 Tallinna Keskkonnaamet teatab, et on valminud Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm. Nõmme linnaosa üldplaneering algatati Tallinna Linnavolikogu 22. veebruari 2001 otsusega nr 46. Üldplaneeringu eesmärgiks on Nõmme linnaosa territooriumi ruumilise ja maakasutusliku arengu põhimõtete kavandamine koos elamuehituseks ja ettevõtluse arengualadeks võimalike piirkondade määramisega. Üldplaneeringu koostamise korraldaja ja koostaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, Tallinn; kontaktisik Margarita Lykke, tel ). Üldplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavolikogu (aadress Vana-Viru 12, Tallinn). Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 19. septembri 2007 korraldusega nr 1627-k. Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja on Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, Tallinn), kes korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande avalikud väljapanekud ja arutelud ning esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks Keskkonnaametile. Üldplaneeringu elluviimisega ei kaasne eeldatavasti olulist keskkonnamõju, mis võib olla piiriülene. Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programmiga saab tutvuda ajavahemikul 21. aprill kuni 5. mai 2009 Tallinna Keskkonnaametis, Harju 60

61 tn 13, tuba 302 (kontaktisik Ülle Ambos, tel ) ja Tallinna Keskkonnaameti kodulehel ning Nõmme Linnaosa Valitsuses, Vabaduse pst 77, ruum nr 4 (kontaktisik Ene Tomson, tel ), samuti OÜ Alkranel kodulehel Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi võib esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, Tallinn või e-posti aadressil ylle.ambos@tallinnlv.ee kuni 5. maini Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik arutelu toimub 5. mail 2009 algusega kell Nõmme Linnaosa Valitsuse halduskogu saalis, Vabaduse pst 77, 2. korrus, ruum nr 6. Lugupidamisega Madis Kõrvits Tallinna Keskkonnaameti juhataja asetäitja Ülle Ambos Keskkonnakorralduse osakonna juhtivspetsialist Tallinna Keskkonnaamet Tel: e-post: ylle.ambos@tallinnlv.ee 61

62 62

63 Postimees ( ) 63