Microsoft Word Randvere KSH aruanne.doc

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "Microsoft Word Randvere KSH aruanne.doc"

Väljavõte

1 TALLINNA LINNAS PIRITA LINNAOSAS RANDVERE TEE 82A JA 88A KINNISTUTE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE Töö nr Tellija: Tallinna Keskkonnaamet Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2017

2 SISUKORD SISUKORD ÜLDOSA Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus KSH algatamine Kavandatud detailplaneeringu ja KSH eesmärk ning vajadus Informatsioon KSH kohta KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine Teave KSH protsessi ja ajakava kohta Tallinna Keskkonnaameti seisukohad KSH aruandele ja nendega arvestamine Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad KSH aruandele ja nendega arvestamine KSH aruande avalikustamisel ja avalikul arutelul esitatud ettepanekutega arvestamine Metoodika Lähtematerjalid Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud Raskused KSH läbiviimisel ja nende lahendamine EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Asukoht Ala üldine kirjeldus Geoloogiline ülevaade Veerežiim Planeeringuala puittaimestiku haljastuslik hinnang Sissejuhatus Puistu ja mullastiku ning selle fauna ülevaade Puittaimestiku haljastusväärtus Puistu seisund Kokkuvõte Taimestiku ülevaade Ülevaade piirkonna ja planeeringuala linnustikust Loomastik Kaitsealused loodusobjektid Tallinna õhu seisund Tallinna linnaõhu seire Tallinna välisõhu seisund Kokkuvõte Sotsiaal-majanduslikud tingimused Pirita linnaosa Lasteaiakohad Pirita linnaosas Mähe asumi struktuurist Heakord Planeeringuala ja Mähe asum KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS Alternatiivide valik Võimalikud alternatiivid Alternatiiv Alternatiiv Alternatiiv Corson OÜ töö nr

3 3.2.4 Alternatiiv Alternatiiv Kavandatu teostus Teostusnõuded Parkimine ja liikluskorraldus Tehnovõrgud ja rajatised Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU Kavandatu ja selle alternatiivide seos arengukavade ning planeeringutega Mõju mullastikule Mõju veerežiimile Planeeringuga kavandatu Kavandatu mõju Erinevate alternatiivide mõjud Mõju taimestikule ja leevendavad meetmed Mõju avaldumine Kavandatu ja leevendavad meetmed Haljaskoridor Üldosa Haljaskoridoriga seonduv planeeringualal erinevate alternatiivide korral Pirita LO üldplaneeringu kohane elamualade kavandamine metsaga kaetud aladele Nõuded haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks Mõju linnustikule ja loomastikule ning leevendavad meetmed Mõju Pirita jõeoru maastikukaitsealale Kaitseala ja kaitse eesmärgid Ülevaade Pirita jõeoru MKA metsade ja planeeringuala puhkemajanduslik aspekt Pirita jõeoru MKA, Viimsi metsa piiranguvöönd Rekreatsioon Pirita jõeoru MKA kasutuskoormus Mõju rohealadele ja maastikule Radooni oht Radoon Radooniohtlik pinnas Radooni sisaldus kinnistu pinnaseõhus ja looduskiirgus Järeldused Müra Üldosa Liiklusmüra hindamine ja normtasemed Müra leevendavad soovitused ja kokkuvõte Liiklusmõjud Õhukvaliteet Õhusaaste Õhusaaste tasemete analüüs Õhusaastelised mõjud planeeringualal ja lähialadel ning leevendus Saasteainete heitkoguseid ja tervisele avalduva mõju vähendavad meetmed Valgussaaste Corson OÜ töö nr

4 4.12 Planeeringu tõttu Randvere teelt Suislepa tee elamualale avalduda võivad mõjud Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ning sotsiaalsetele vajadustele Looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslike aspektide seosed kavandatuga Mõju inimesele Mõju piirkonna kinnisvara turuväärtusele Jäätmehooldus ja ehitusjäätmete käitlus Kokkuvõte KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU Ülevaade Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks Kokkuvõte NATURA HINDAMINE Üldosa Eelhindamine Taustinformatsioon (Esimene samm) Kavandatu ja Pirita loodusala (Teine samm) Kavandatud tegevuse ja sellega kaasneva kirjeldus Pirita loodusala Võimaliku mõju kindlakstegemine (Kolmas samm) Mõju olulisuse hindamine. (Neljas samm) ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS Kriteeriumid ja nende käsitlus aruandes Kriteeriumide kaalu määramine Alternatiivid Alternatiivide võrdlus NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED Leevendavad meetmed Seire ja järelevalve KOKKUVÕTE Ülevaade Lõppjäreldused KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programm. Lisa 2.Keskonnaamet Harju-Järva-Rapla regiooni KSH programmi heakskiitmise otsus nr HJR 6-8/12/ Lisa 3. Randvere tee 82A ja 88A kinnistute detailplaneeringu arutelu protokoll. Lisa 4.Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine. Akukon, Lisa 5. Detailplaneeringu variantide liiklusmõjude võrdlus. Stratum, Lisa 6. Radooniuuringu aruanne. EGK, Lisa 7. Taimestiku ja linnustiku uuringu välitööde tabelid. P. Vissak, Lisa 8. Alternatiivi 4 põhijoonis. Lisa 9. Alternatiivi 6 põhijoonis. Lisa 10. Alternatiivi 8 põhijoonis. Lisa 11. Metsatüüpide tallamiskindlus. Lisa 12. Kinnisvara ekspertarvamus 0179/0213H. Corson OÜ töö nr

5 Lisa 13. Algsel eskiisil liiklusohutusest tulenevalt muudetud juurdepääsu lahend. Lisa 14. Tallinna Keskkonnaameti nr / seisukohad KSH aruande täiendamiseks. Lisa 15. Puittaimestiku haljastuslik hinnang. O. Abner. Tallinn Lisa 16. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad KSH aruande täiendamiseks. Lisa 17. Tallinna Keskkonnaameti nr / seisukohad 08.08, 2013 esitatud KSH aruande täiendamiseks. Lisa 18. II väärtusklassiga mändide kastmise vajadus. Lisa 19. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kiri. Lisa 20. TKA teade AT KSH aruande avalikustamisest. Lisa 21. TKA teade ajalehes Postimees ja Pirita Lisa 22. TKA teade menetluses osalejatele KSH aruande avalikustamisest. Lisa 23. TKA teade Tallinna linna veebilehel KSH aruande avalikustamisest. Lisa 24. Keskkonnaameti ettepanekud KSH aruandele ja detailplaneeringule. Lisa 25. Terviseameti PT ettepanek KSH aruandele ja TKA vastuskiri. Lisa 26. E.Vesti ettepanekud KSH aruandele ja detailplaneeringule ning TKA vastuskiri. Lisa 27. KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri. Lisa 28. KSH aruande avalikustamisel kirjalikult esitatud ettepanekutega arvestamine. Lisa 29. Riikliku keskkonnaseire Välisõhu seire linnades 2011 materjalidest väljavõtted. Lisa 30. Keskkonnaameti käskkiri nr 1-4.1/14/270 vaideotsuse kohta ja vaie. Lisa 31. Seisukoha küsimine dp ja KSH aruande kohta ning Keskkonnaameti seisukoht. Corson OÜ töö nr

6 1 ÜLDOSA 1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus KSH algatamine Tallinna Linnavalitsus algatas 21. septembri 2011 korraldusega nr 1473-k Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu koostamise ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (toodud lisaks 1 oleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programmi 1isas 1) tulenevalt planeerimisseaduse 10 lg 5, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 33 lg 1 p 3, 34 lg 1, 35 lg-te 1 ja 5, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 30 lg 1 p 3, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu 13 p 2 ja Tallinna Linnavolikogu 29. mai 2003 määrusega nr 35 kinnitatud Tallinna linna ehitusmääruse 14 lg-te 2, 8, 17, 18, 19 ja 20 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringuga, tulenevalt I. Yakobsoni 14. veebruari 2006 avaldusest ning asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu elamute rajamine väärtusliku kõrghaljastusega metsaalale omab eeldatavalt olulist keskkonnamõju. KSH algatamise teade ilmus Ametlikud Teadaanded (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 2). Detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega sai tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell ja neljapäeviti kell ning Tallinna õigusaktide registris Tallinna linna veebilehel aadressil Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruanne koostatakse vastavalt 22. veebruaril aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seaduse (RT I 2005, 15, 87; KeHJS) 40 ja avalikustamine toimub sama seaduse 41 kohaselt Kavandatud detailplaneeringu ja KSH eesmärk ning vajadus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Pirita linnaosas asuvate Randvere tee 82a ja 88a kinnistute jagamine ning osaline sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks ja transpordimaaks, ehitusõiguse määramine elamute rajamiseks, tänava maa-alade ja liikluskorralduse täpsustamine, rekreatsiooni võimaluste, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete väljatöötamine, tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringu algatamise korralduses kavandati OÜ Arhitektuuribüroo Mai Shein eskiislahendis ehitusõigus 9 paariselamu ja 5 üksikelamu rajamiseks (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 4). Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukoht (lisa 16) on, et ühe alternatiivlahendusena tuleb käsitleda detailplaneeringu koostamise algatamisel aluseks olnud eskiislahendust (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 4). Corson OÜ töö nr

7 Tulenevalt liiklusohutuse tagamise vajadusest Randvere teel ning KSH teostamisel läbiviidud uuringute tulemustest on OÜ Arhitektuuribüroo Mai Shein eskiislahendi juurdepääsutee muudetud asukoht (tee asukoha muutuse vajadus tuleneb liiklusohutusest) esitatud KSH aruande lisa 13 joonisel. Üheksa paariselamu ja viie üksikelamu alternatiivi 1 (A1) hoonestuse arv vastab alternatiivi 6 (lisa 9) detailplaneeringu põhijoonisel esitatud hoonete arvule. KSH käigus on täpsustunud tulenevalt liiklusohutuse tagamise vajadusest, arvestades kohalike elanike poolt esitatud Pirita linnaosa üldplaneeringus ettenähtud haljaskoridori asukoht (toodud lisades 8, 9 ja 10). Üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarvet ei ole haljaskoridori asukoha täpsustamisega muudetud. Menetlusökonoomiast lähtudes on ühitatud KSH avalikustamine ja planeerimismenetlus tagades samas KSH kaudu otsustajale asjakohase informatsiooni andmise. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel oli vajalik järgmistel põhjustel: 1. Detailplaneeringuga kavandatakse eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust nagu elamute rajamine väärtusliku kõrghaljastusega metsaalale, mille tulemusena likvideeritakse suures ulatuses varem planeeringualal väljakujunenud looduskooslus. 2. Tehnovõrkude, teede ja platside ning elamute ehitamiseks likvideeritakse suurel hulgal heas seisukorras kõrghaljastust ning ohustatakse elamute ja teede naabrusesse kasvama jäetavat kõrghaljastust. 3. Planeeringualal olev mets on osaliselt osa Kloostrimetsa metsast, mis külgneb Pirita jõeoru maastikukaitsealaga ning Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pirita loodusalaga. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus võib avaldada olulist mõju maastikukaitsealale ja metsaalale ning planeeringuala läbiva ja Kloostrimetsa Viimsi valla rohealadega ühendava haljaskoridori ökoloogilisele funktsioneerimisele. 4. Pirita linnaosa üldplaneeringu KSH aruande kohaselt on KSH läbiviimine soovitav haljastuse säilitamise nõudega alade detailplaneeringute koostamisel. KSH protsessis käsitleti detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat eeldatavalt otsest ja kaudset mõju loodus- ja linnakeskkonnale, kultuuripärandile, inimese tervisele ja sotsiaalsetele vajadustele. KSH aruandes käsitleti mõjutatava looduskeskkonna (mets, maastik, Pirita jõeoru maastikukaitseala, rohealad ja haljaskoridorid, haljastus), sotsiaalmajandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh turvalisus, rekreatsioonivõimalused, heaolu) ja tehiskeskkonna (taristu, hooned, rajatised) olemust ja mõjutatavust. Käsitletakse reaalsete alternatiivide võrdlust ja tõenäolist arengut, kui planeeringut ellu ei viida. KSH protsessis anti vastavalt läbiviidut uuringutele keskkonnaalaseid hinnanguid ja tehti ettepanekuid planeeringus esitatud lahendustele (haljaskoridor, rekreatsioon, haljastus, parkimine, jäätmekäitlus). KSH tulemuste alusel esitati ettepanek kavandatavaks tegevuseks, millega on võimalik vältida või minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid ning edendada säästvat arengut. Corson OÜ töö nr

8 KSH viidi läbi vastavalt aastal vastu võetud Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seadusele (RT I 2005, 15, 87) ja heakskiidetud KSH programmile (lisa 1). 1.2 Informatsioon KSH kohta Detailplaneeringu ja KSH algataja: Tallinna Linnavalitsus (aadress: Vabaduse väljak 7, Tallinn). E-post: Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress: Vabaduse väljak 7, Tallinn). Detailplaneeringu kehtestaja: Tallinna Linnavalitsus (aadress: Vabaduse väljak 7, Tallinn). E-post: Detailplaneeringu koostaja: OÜ Corson (registrikood , Laki 14A-704, Tallinn) Kontaktisik: Toomas Liiv. Tel: , faks: , e-post: Tuulikki Laesson Tel: , e-post: Keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldaja: Tallinna Keskkonnaamet (aadress Harju tn 13, Tallinn). Korraldab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi, aruande avalikud väljapanekud, arutelud ning esitab programmi ja aruande heakskiitmiseks Keskkonnaametile. Kontaktisik: Ülle Luiks, tel , e-post: KSH läbiviija: OÜ Corson (aadress: Laki 14A-704, Tallinn) Kontaktisik: juhtekspert Toomas Liiv. Tel: , faks: , e-post: KSH järelevalvaja* ja Pirita jõeoru MKA ning Pirita loodusala valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon (aadress: Viljandi 16, Tallinn, e-post: *KeHJS 56 lõige 8 sätestab, et enne käesoleva sätte jõustumist algatatud keskkonnamõju hindamine või keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse lõpule selle algatamise ajal kehtinud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt (RT I, , 6 jõust ). Arendaja: OÜ CMY (aadress: Narva mnt 53-4, Tallinn) Kontaktisik: Igor Yakobson. Tel: Corson OÜ KSH töögrupp: Toomas Liiv - Corson OÜ juhatuse liige, töögrupi juht, KSH-s juhtekspert (tegevuslitsentsi nr KMH0119 kehtiv kuni reoveekäitlus, vesi, kanalisatsioon, ehitus, teenindus, pinnas ja planeerimine ekspert/juhtekspert. Kalev-August Parksepp Corson OÜ projektijuht, KSH-s projektijuht ja ekspert, maastik, mullastik, taimestik, mets, elupaigatüübid, haljastus, jäätmekäitlus, puhkemajandus, kaitstavad loodusobjektid, kumulatiivsed mõjud ja Natura hindamine. Corson OÜ töö nr

9 Kristin Liiv Corson OÜ spetsialist, TTÜ Inseneri teaduskond magistrant, KSH-s õigus- ja sotsiaalküsimused, planeerimine, geotehnika, keskkonnakaitse ja säästev areng, sotsiaalmajanduslik valdkond. Nelly Oldekop Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister, planeerimine. Tatjana Tihhomirova- Corson OÜ, tehnorajatised ja võrgud. Uno Liiv Corson OÜ, tehnikadoktor, planeerimine. Olav Abner Tallinna Botaanikaaed, dendroloogia. Kalle Kõllamaa - Tallinna Botaanikaaed, dendroloogia Tarmo Sulger Inseneeribüroo Stratum, teedeinsener, liikluskorraldus Marko Ründva - Akukon OY Eesti filiaal, BSc, mürauuringud. Kadri-Piibe Luik - Akukon OY Eesti filiaal, MSc, mürauuringud. Elmo Jahhu- E. Jahhu Projektbüroo OÜ, teede lahendused. Valter Petersell Eesti Geoloogiakeskus OÜ, litsentseeritud keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0042) juhtiv geoloog, radooni uuring. Krista Täht-Kok - Eesti Geoloogiakeskus OÜ, vanemgeoloog. Priit Rauk 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ, kinnisvara hindaja. Peeter Vissak bioloog: taimestik, loomastik ja linnustik. Isikud ja asutused, keda detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi detailplaneeringu vastu: Eesti Keskkonnaühenduste Koda; Maa-amet; Harju Maavalitsus; Keskkonnaamet; Tallinna Keskkonnaamet; Tallinna Linnaplaneerimise Amet; Tallinna Kommunaalamet; Tallinna Transpordiamet; Terviseameti Põhja talitus; Pirita Linnaosa Valitsus; Pirita elanikud; Lähipiirkonna kinnistute omanikud; Mähe Selts; Pirita Selts; Lillepi Pargi Selts; Corson OÜ töö nr

10 Mähe Kinnistuomanike Selts; Merivälja Aedlinna Selts. 1.3 KSH protsessi ülevaade ja avalikkuse kaasamine Teave KSH protsessi ja ajakava kohta Tallinna Linnavalitsus algatas korraldusega nr 1473-k Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 1). KSH algatamise teade ilmus avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisa 2). Detailplaneeringu koostamise ja KSH algatamise otsusega sai tutvuda Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kell ja neljapäeviti kell ning Tallinna õigusaktide registris Tallinna linna veebilehel aadressil KSH programmi sisu osas küsiti ( kiri nr 02/214) vastavalt KeHJS 36 lg 3 seisukohta Tallinna Keskkonnaametilt. Tallinna Keskkonnaamet esitas kirjaga nr /1545 oma ettepanekud. KSH programmi sisu kohta küsiti seisukohta veel Keskkonnaameti Harju-Järva- Rapla regioonilt ja Terviseameti Põhja talituselt. Nende seisukohad ja vastuskiri on toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 13. Tallinna Keskkonnaamet teatas keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded , ajalehes Postimees (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 14), elektrooniliselt ja/või liht- või tähtkirjaga KeHJS 36 lg 2 p 3 nimetatud asutustele ja isikutele, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendavale organisatsioonile (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 15). KSH programmi ja detailplaneeringu eskiisiga oli võimalik tutvuda perioodil Tallinna Keskkonnaametis (Harju tn 13, tuba 302; kontaktisik Ülle Luiks, tel , e-post ning veebilehel Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH programmi kohta sai esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, Tallinn või e-posti aadressil kuni KSH programmile esitatud ettepanekud ja vastus kirjale on toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 16. KSH programmi avalik arutelu toimus kell Pirita Linnaosa Valitsuse saalis (Merivälja tee 24, ruum 225). KSH programmi avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 17. KSH programmi avalikustamise materjalidega täiendatud KSH programmi saatis Tallinna Keskkonnaamet KSH järelevalvajale heakskiitmiseks KSH järelevalvaja teatas nr HJR 6-8/12/ KSH programmi heakskiitmise otsuse (lisa 2). Edasine KSH läbiviimine ja aruande koostamine toimus heaks kiidetud KSH programmi alusel arvestades KSH protsessi teostatud uuringuid. Koostöös Corson OÜ töö nr

11 detailplaneeringu koostajatega koostasid KSH eksperdid KSH aruande. Samaaegselt koostati asjakohane planeeringulahendus. Avalikustamise eelsele KSH aruandele esitasid seisukohad Tallinna Keskkonnaamet (lisa 14) ja (lisa 17) ning Tallinna Linnaplaneerimise Amet (lisa 16). Eeltoodud seisukohtadega arvestamist KSH aruande koostamises on käsitletud peatükkides ja Peale Tallinna Keskkonnaameti ja Tallinna Planeerimise Ameti seisukohtade kohast KSH aruande täiendamist esitati KSH aruanne Tallinna Keskkonnaametile KSH aruande avalikustamise korraldamiseks. Tallinna Keskkonnaamet teatas KSH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (lisa 20), ajalehes Postimees ja Pirita (lisa 21) ning menetluses osalejatele (lisa 22) ja Tallinna linna veebilehel (lisa 23). KSH aruande ja detailplaneeringuga oli võimalik tutvuda perioodil Pirita Linnaosa Valitsuses (Merivälja tee 24) ning Tallinna linna veebilehel Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH aruande kohta sai esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, Tallinn või e-posti aadressil kuni KSH aruande avalik arutelu toimus algusega kell Pirita Sotsiaalkeskuses (Metsavahi tee 4). KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on lisas 27. Lisas 24 on Keskkonnaameti ettepanekud KSK aruandele ja detailplaneeringule. Lisas 25 on Terviseamet Põhja talituse ettepanekud ja TKA vastuskiri. Lisas 26 on E.Vesti ettepanekud ja arvamused ning TKA vastuskiri. Lisas 28 on informatsioon eelnimetatud kirjade ettepanekute arvestamise kohta KSH aruandes ja detailplaneeringus. Peale KSH aruande avalikku arutelu täiendasid eksperdid aruannet ja asjakohast planeeringulahendust avalikustamise käigus tehtud ettepanekute alusel. Täiendatud KSH aruanne, sh vajadusel seire- ja ennetusmeetmed esitatakse koos planeeringulahendusega KSH järelevalvajale kooskõlastamiseks. Planeering, mille osa on KSH aruanne, esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele teistele asjakohastele asutustele. Avalikustamise tulemusi arvessevõttev ja kooskõlastatud planeeringulahendus (sh KSH aruanne) võetakse vastu Tallinna Linnavalitsuse poolt. Vastuvõetud planeeringulahendus, mille osa on KSH aruanne, avalikustatakse vastavalt planeerimisseadusele. Korraldatakse planeeringulahenduse, mille osa on KSH aruanne, avalik arutelu vastavalt planeerimisseadusele. Avalikul arutelul tutvustatakse planeeringulahendusele, mille osa on KSH aruanne, esitatud ettepanekuid ja vastuväiteid ning tutvustatakse vajadusel avaliku väljapaneku tulemusel täiendatud planeeringulahendust, mille osa on KSH aruanne. Avaliku arutelu ja avaliku väljapaneku tulemuste alusel täiendatakse vajadusel planeeringulahendust, mille osa on KSH aruanne. Planeeringulahenduse olulise muudatuse korral korraldatakse uus avalik väljapanek ja avalik arutelu. Täiendatud KSH aruanne koos avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusi kajastava planeeringulahendusega esitakse KeHJS 42 vastavaks menetluseks. Planeeringulahendus, mille osa on KSH aruanne, esitatakse vajadusel (vastavalt planeerimisseaduse 23) järelevalve tegemiseks Harju Maavalitsusele. Corson OÜ töö nr

12 Detailplaneeringu kehtestab vastavalt ehitusmääruses sätestatule kas Tallinna Linnavalitsus või Tallinna Linnavolikogu. Eeltoodud ajakava võib muutuda tulenevalt muul viisil planeerimismenetluse ja keskkonnamõju strateegilise hindamise ühildamisest. Planeerimisdokumendi kehtestamisest teavitamine peab toimuna vastavalt KeHJS 44 lõike punktile 1. Strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest teatamise korral tuleb vastavalt KeHJS 44 lõikele 2 tagada, et asjaomastele asutustele ja avalikkusele oleks kättesaadav: 1) kehtestatud strateegiline planeerimisdokument; 2) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnakaalutluste arvessevõtmisest; 3) ülevaade strateegilises planeerimisdokumendis keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvessevõtmisest; 4) ülevaade strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel peamiste alternatiivsete võimaluste hulgast valiku tegemise põhjustest; 5) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva võimaliku olulise keskkonnamõju seireks kavandatud meetmete kirjeldus Tallinna Keskkonnaameti seisukohad KSH aruandele ja nendega arvestamine Tallinna Keskkonnaamet esitas nr / avalikustamiseks saadetud Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu täiendamiseks oma seisukohad (lisa 14). Alljärgnevalt on Tallinna Keskkonnaameti seisukohad numbrite järjekorras ja vahetult all punktina seisukoha arvestamine KSH aruandes: 1. KSH aruandes ei ole mõju hindamine läbi viidud alternatiivide kaupa iga mõjuvaldkonna juures tuleb hinnata eraldi kõikide alternatiivide mõju. Ptk 7.2 toodud ülevaatest ega ptk 7.3 alternatiivide võrdluse tabelist (tabel 7.1) ei selgu, kuidas jõuti parima alternatiivini. Arvestades Tallinna Keskkonnaameti seisukohta on peatüki 7. Alternatiivide võrdlus allpeatükke ja nendes esitatut muudetud. 2. KSH aruandele lisatud alternatiivide koostamisel ei ole arvestatud Pirita linnaosa üldplaneeringuga, mille järgi peab haljaskoridori laius olema vähemalt 50 m. Hinnatavates planeeringulahenduse alternatiivides 4, 6 ja 8 on planeeritava rohekoridori avalikult ja takistamatult kasutatava osa laius vaid 35 m, mis on liiga kitsas, et kindlustada Tallinna rohevõrgustiku ökoloogilise ja rekreatiivse funktsiooni toimimine. Planeeritavale 35 m laiusele säilitatavale rohekoridorile langeb väga suur kasutuskoormus, sinna on paigutatud kergliiklustee, tervisespordivahendid ja laste mänguväljakud. Arvestades Tallinna Keskkonnaameti seisukohta on aruannet täiendatud ja lisatud peatükk Haljaskoridor ning detailplaneeringu alternatiivide A4, A6 ja A8 joonistel (lisad 8-10) on haljaskoridor esitatud 50 m laiusega. 3. Lisaks märgime, et rohekoridori kavandatavat kergliiklusteed ei saa planeerida kõvakattega, vaid seal peab säilima pinnastee. Lisada see tingimus KSH aruandes leevendava meetmena ning korrigeerida alternatiivide jooniseid. Corson OÜ töö nr

13 Seisukohta on arvestatud aruande täiendamisel ja peatüki Mõju avaldumine leevendavate meetmete loetelus punkt 2. Planeeringu joonistel ja tingmärkides on toodud pinnastee. 4. Ptk 4.4 Mõju taimestikule ja leevendavad meetmed on kirjas mitmed soovitused, aga ei selgu, kas ja kuidas on neid arvestatud planeeringulahenduses (nt lk 45 Metsasuse säilitamine on problemaatiline. Põhimõtteliselt oleks oluline säilitada grupiti või üksikuna looduslikke puid või põõsaid, kuid hoonestuse ja haljastuse rajamise korral on see ilmselt üpris probleemne. Väga olulisteks koosluste stabiilsuse kandjateks peaksid olema kruntide vahel säilitatud hoonestamata puistualad, mida uutesse elamupiirkondadesse koostatud planeeringutega on tavaliselt ette nähtud vähe). Peatüki 4.4 Mõju taimestikule ja leevendavad meetmed allpeatükkides (4.4.1, 4.4.2, 4.4.3, ja 4.4.5) on esitatud sh leevendavaid meetmeid täiendatud. 5. Analüüsida aruandes, kuidas on arvestatud Pirita üldplaneeringu tingimust, et elamualade kavandamisel metsaga kaetud maadel tuleb lähtuda hinnaliste puistualade säilitamisest ökoloogiliselt toimivate tervikaladena. Elamualade kavandamist metsaga kaetud aladele on käsitletud peatükis Pirita LO üldplaneeringu kohane elamualade kavandamine metsaga kaetud aladele. Lisaks on sisuliselt teemat käsitletud aruande paljudes peatükkides, kus räägitakse puistu säilitamisest koos alustaimestikuga. 6. Aruandest ei selgu likvideeritava kõrghaljastuse mahud eri alternatiivide korral. Peatüki Mõju avaldumine tabelis nr 4.1 on esitatud iga alternatiivi teostumiseks vajalik likvideeritavate puude arv väärtusklasside kaupa. 7. Kaitsealuse taimeliigi kasvukoht jääb planeeringulahenduse jooniste järgi elamumaa krundi piirile, mis tähendab, et kasvukohta hakkab läbima piirdeaed ning seetõttu ei ole tagatud selle säilimine. Vööthuul-sõrmkäpa kasvukoht lisade 8-10 joonistel on esitatud koos isenditele vajaliku puhveralaga. Vööthuul-sõrmkäpa kasvukoht jääb kavandatava 50 m laiuse haljaskoridori sisse. Piirdeaedade küsimust on KSH aruandes käsitletud peatükis Haljaskoridor ja lisade 8-10 jooniste legendis. 8. KSH aruandes puudub hinnang veerežiimi muutuse kohta planeeritava tegevuse tagajärjel. Kas toimub planeeritava ala kuivendamine, kas ja kui palju alaneb pinnasevee tase ja kui kaugele see mõju ulatub, kuidas mõjutab see planeeringuala ja kontaktvööndi kasvutingimusi? Seisukohta arvestades on täiendatud peatüki 4.3 Mõju veerežiimile allpeatükke Planeeringuga kavandatu ja Kavandatu mõju Erinevate alternatiivide mõjud. 9. Ptk 4.3 Mõju veerežiimile on märgitud, et planeeringuala sademevesi on valdavalt kavandatud hajutada ja immutada pinnasesse. See on vastuolus ptk 7.2, kus on öeldud, et sademevesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Peatüki 4.3 Mõju veerežiimile allpeatükkides ja alternatiivide hindamises on sademetevee käsitluse esitust täiendatud, sh vasturääkivused kaotatud. 10. Ptk 4.5 Mõju linnustikule ja loomastikule ning leevendavad meetmed sisaldab ainult leevendavaid meetmeid, kuid ei selgu, milline mõju kaasneb planeeringu elluviimisel elustikule. Peatükki 4.5 Mõju linnustikule ja loomastikule ning leevendavad meetmed on korrigeeritud ja täiendatud mõjude osas. 11. Muuta konkreetsemaks ptk tuua aruandes konkreetsed seosed detailplaneeringu alaga ning analüüsida planeeritava tegevusega kaasnevat mõju. See on üldteada, et metsadel on suur osatähtsus keskkonnatingimuste parandamisel. Corson OÜ töö nr

14 Detailplaneeringu elluviimisel likvideeritakse alal kasvav mets, mille asemele ehitatakse elamud ei ole asjakohane rääkida metsade puhkemajanduslikest väärtustest. Endiste peatükkide asetust on ümberstruktureeritud ja toodud korrigeeritult ja täiendatult peatüki 4.6 Mõju Pirita jõeoru maastikukaitsealale allpeatükkideks. 12. Korrigeerida aruandes viited aegunud õigusaktidele. Ptk 1.7 ei ole vajalik tuua õigusaktide loetelu. Aruandes on täiendatud viiteid õigusaktidele ja on eemaldatud õigusaktide loetelu. 13. Palume täiendada KSH aruannet ja alternatiivide lahendusi vastavalt seisukohtadele ning esitada aruanne uuesti sisuliseks läbivaatamiseks (elektrooniliselt). Tallinna Keskkonnaameti seisukohtadega täiendatud aruande eelnõu ja uued lisad 8, 9, 10 ja 14 esitatakse Tallinna Keskkonnaametile ülevaatamiseks ja KSH aruande eelnõu avalikustamise korraldamiseks. Tallinna Keskkonnaamet esitas nr / avalikustamiseks esitatud Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu täiendamiseks oma seisukohad (lisa 17). Alljärgnevalt on nummerdatult Tallinna Keskkonnaameti ettepanekud ja all punktidena nendega arvestamine KSH aruandes: 1. KSH aruande ptk 7 on küll täiendatud alternatiivide hindamistabeleid ning ptk 4 alapeatükkides on toodud alternatiivide paremusjärjestus, kuid endiselt puuduvad selgitused eri alternatiivide mõju kohta iga valdkonna juures. Aruandest peab selgelt nähtuma, millised tagajärjed ja mõjud kaasnevad iga alternatiiviga ja kuidas jõuti parima alternatiivi valikuni. Ka Keskkonnaamet on kirjas nr HJR 6-8/13/ Tallinna Keskkonnaametile viidanud, et kui alternatiivide võrdlemiseks antakse erinevate kriteeriumide lõikes hindepunktid, ei ole enamikel juhtudel aruannetest leida, mille alusel on hindepunktid antud ja kriteeriumid leitud. Aruandele tuleb alati lisada eksperdirühma sisulised kaalutlused hindepunktide andmisel ja kriteeriumide nimetamisel, seda enam, et avalikkus ei osale kriteeriumide kaalu määramisel. Peatüki 4 allpeatükke on täiendatud. 2. Täpsustada ja korrigeerida ptk 2.7 (lk 29) lauset: Eraldi on varem uuritud Pirita LOV (LOV linnaosa valitsus) linnustikku ning Pirita maastikukaitseala linnustikku. Kes on uurinud ja millal? KSH aruande koostamisel on ptk 2.7 kasutatud Pirita maastikukaitseala linnustiku käsitlemisel Tallinna rohealade linnustik. Aruanne. MTÜ Tallinna Linnuklubi. Tallinn materjale. 3. Ptk on toodud Tallinna elanike arv seisuga. Ajakohastada Tallinna elanike arvu andmeid, vt Ptk on ettepanekuga arvestatud. 4. Korrigeerida ptk (lk 45) viide kehtetule määrusele (õige on Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrus nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord ). Ptk on viide parandatud. 5. Aruandes ptk 4.3 Mõju veerežiimile puudub endiselt analüüs, kas ja kuidas muutub veerežiim planeeritava tegevusega. Selgitada aruandes, kas liigniiskus suureneb vett mitteläbilaskvate pindade tekkimise tagajärjel või pinnase(põhja)vee tase alaneb. Kas piisab Corson OÜ töö nr

15 leevendavatest meetmetest, s.o ehituskontuuride drenaaži rajamisest ja vanade kuivenduskraavide puhastamisest? Kui pinnasevee tase muutub, siis kui kaugele see ulatub, ning kas see mõjutab ka planeeringuala ja kontaktvööndi kasvutingimusi? Ptk on ettepanekuga arvestatud. 6. Lisaks täiendada ptk 4.3 selgitusega, mille poolest erineb eri alternatiivide puhul mõju veerežiimile ja pinnasevee tasemele (kuidas kujunes lk 54 toodud alternatiivide paremusjärjestus). Peatükis on ettepanekuga arvestatud. 7. Täiendada ptk Pirita LO üldplaneeringu kohane elamualade kavandamine metsaga kaetud maadele punkti 7 nõudega vältida puude raiet lindude pesitsusperioodil ajavahemikul 1. aprillist 31. juulini. Lisada meede ka ptk 4.5 Mõju linnustikule ja loomastikule ning leevendavad meetmed. Ptk punkti 7 on täiendatud, et puude raiet ei tohi teostada lindude pesitsusperioodil ajavahemikul 1. aprillist 31. juulini. Samuti on täiendatud ptk Ptk (lk 54) on väidetud, et 0-alternatiivi (A5) kohaselt tegevust ei toimuks ja jäetaks haiged ning kahjustatud puud (V väärtusklass) ja võsa likvideerimata, millel on samas täisväärtusliku metsa säilimise seisukohast oluline negatiivne mõju. Ka 0-alternatiivi korral on maaomanikul kohustus hooldada maa-tulundusmaa sihtotstarbega kinnistul kasvavat metsa. Ptk on korrigeeritud. 9. Detailplaneeringu alal asub Pirita linnaosa üldplaneeringu järgne haljaskoridor, mille laius on vähemalt 50 m. Tegemist ei ole haljaskoridoriga koos liikumisrajaga (laius vähemalt 25 m), millele on viidatud aruande ptk Haljaskoridor (lk 56). Täpsustada aruannet (lk 56-58) vastavalt. Ptk Haljaskoridor on täpsustatud ja täiendatud. 10. Lisada aruandesse tingimus detailplaneeringus arvestamiseks, et II väärtusklassi puude võra ulatusse mitte planeerida teid ega parklaid. Samuti korrigeerida vastavalt jalgteede, sõiduteede ja parklate paiknemist kõikide alternatiivide joonistel. Ptk punktis 18 arvestatud. 11. Käsitleda aruandes jalgsiühendusi rohekoridoriga ja põhjendada kruntidele piirdeaedade rajamist. Kõikides alternatiivides on krundid ette nähtud ääristada piiretega, mistõttu osadelt kruntidelt on ligipääs rohekoridorini ning seal paiknevate laste mänguväljakute ja spordivahenditeni liiga kauge. Kinnistutel peab olema läbipääs üldkasutatavale alale. Käsitletud ptk Aruande ptk Haljaskoridor (lk 57) on märgitud, et haljaskoridori jääv vööthuulsõrmkäpa kasvukoha puhvertsooni peab kindlasti paigutama teabesildid ning kasvukoha ümbritsema piirdeaiaga. Leiame, et antud juhul ei ole kasvukoha märgistamine ja teavitamine vajalik, piisab, kui kasvukoht jääb vabaks rajatistest ning ala hooldatakse mõõdukalt. Vajalik võib olla vaid ehitusaegne kaitse. Käsitletud ptk Selgitada ja pakkuda lahendus, kuidas on võimalik I väärtusklassi Tamme nr 9/42 alla ehitada piirdeaed, häirimata sealjuures puud. Käsitletud ptk Tähistada planeeringu alternatiivide joonistel tsoonid, mis peavad jääma raiest, ehitustegevusest ja iluaia rajamisest puutumatuks. Hoonestusalast, trassidest, teedest ja parkimisplatsidest välja jääval alal ei ole kavandatud ehitustegevust. 15. Süstematiseerida ettepanekuid planeeringualal taimkatte säilitamiseks (ptk 4.4.4) ja haljastamissoovitusi (ptk 3.3.4) ning käsitleda neid aruandes koos (ühes peatükis, nt 4.4.4). Arvestatud ptk Corson OÜ töö nr

16 16. Korrigeerida aruande ptk Soovitusi haljastuse rajamiseks punkti 14 muru kohta, pidades silmas eesmärki säilitada planeeritavatel kruntidel mitmekesiseid looduslikke kooslusi ja mitte asendada neid liigivaese dekoratiivmuruga. Ptk sisu on käsitletud ptk is, muru ei ole käsitletud. 17. Ptk 4.4.3, jm aruandes leevendavate meetmetena toodud olulised nõuded koondada ka aruande ptk 8 Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed (sh meetmed, kuidas kruntidel säilitada looduskooslusi, kõrghaljastust suurte gruppidena ja koos alustaimestikuga). Soovitavalt grupeerida meetmed mõjuvaldkondade kaupa. Ptk 8.1 on koondatud olulisemad leevendavad meetmed. 18. Korrigeerida aruandes (lk 60 ja 105) lause, et vahetult (lähemal kui 1,5 m tüvest) säilitatavate puude tüvest tuleks kaevetööd teha käsitsi. Lähemal kui 2 m puutüvest ei ole lubatud kaevetöid teha. Tallinna kaevetööde eeskiri sätestab juurestiku kaitseala. Juurestiku kaitseala kattub puu võraaluse pinnaga. Säilitamise kohustusega II väärtusklassi puude ligiduses ei tohi teha kaevetöid (sh teekatendi paigaldamist) juurestiku kaitsealas. III ja IV väärtusklassi puudel ei või kaevise serv ulatuda tüvele lähemale kui 2 m, kaevata võib vaid puu ühel küljel. Samuti ei või kooritud huumusliku mulla ladustuskoht olla puu(de) võra all. Arvestatud ptk punkt 15, ptk Samuti korrigeerida lause: Kommunikatsioonid tuleb võimalusel paigutada teede alla, et ehitustegevusega häirida väiksemat hulka puid. Sõna võimalusel on eksitav kasutada (lk 60 ja 105). Ptk ja ptk 8.1 on lauset korrigeeritud. 20. Lisada aruandesse, et säilitatavate puudegruppide ning II väärtusklassi puude võrade ulatuses ei ole lubatud liigelda ehitusmehhanismidega. Erandjuhtudel, ehitusaegsete ajutiste teede rajamisel puude alt läbi tuleb kasutada kaevevaba meetodit ning tugevdada katendit geotekstiili ja/või geokomposiitmaterjalidega. Pakutud lahendus (lk 60 ja 105) killustikteede rajamiseks halvendab puude kasvutingimusi, kuna killustik vajub kasvupinnase sisse ja pinnas tiheneb. Ptk punktis 17 ja ptk 8.1 on arvestatud. 21. Ptk 4.5 Mõju linnustikule ja loomastikule ning leevendavad meetmed (lk 61) on kirjas lause: Tuleb keelata mootorsõidukite (autode ja rollerite, eriti aga ATV-dega) liikumine väljaspool radasid. Alale planeeritakse elamurajoon, antud soovitus ei ole asjakohane seoses detailplaneeringu elluviimisega. Kaitsealal sõidukitega liikumist reguleerib kaitse-eeskiri. Ptk 4.5 arvestatud. 22. Ptk 4.5 (lk 61) on viidatud Randvere ojale (Randvere oja loomastik on liigiliselt koosseisult sarnane kinnistu piiril kulgeva kraavi loomastikuga). Kuidas on Randvere oja seotud detailplaneeringu alaga? Planeeringuala läheduses kulgeb Mähe oja. Parandatud Mähe ojaks ptk Ptk 4.6 ( ) Mõju Pirita jõeoru maastikukaitsealale sisaldab põhiosas Pirita jõeoru maastikukaitseala ülevaadet ja kirjeldust ning metsade puhkemajanduslikku kasutust. Muuta peatükke oluliselt konkreetsemaks ning selgitada ja analüüsida põhjalikult detailplaneeringu elluviimise mõju kaitseala väärtustele (sh kasutuskoormuse muutust). Toome siinkohal välja mõned näited KSH aruande väidetest (märkus ei puuduta ainult neid laused, vaid kogu peatükki): Ptk 4.6 ( ) on korrigeeritud Kuidas on asjakohane väide (lk 68): Puhkeaja ja lühiajalisi puhkuseveetmise kohti on Tallinnas vähe ning nende arv edaspidi eeldatavalt väheneb veelgi. MKA-ga analoogse männimetsaga puhkeala leidmiseks peaksid inimesed sõitma Aegnale või siis Kaberneeme, mis asub Piritalt u 25 km eemal ja mis pole mugavuse ja kättesaadavuse mõttes Piritaga võrreldavad (KKK )? KSH peab käsitlema planeeritava tegevuse mõju Corson OÜ töö nr

17 puhkemetsale, mitte analüüsima Tallinna metsade kättesaadavust ja õigustama planeeringulahendust. Detailplaneeringu elluviimisega väheneb Kloostrimetsa metsaala pindala! Ptk on korrigeeritud Planeeringuga kavandatul on MKA-le ja ka planeeringuala lähipiirkonnale mõningane otsene positiivne mõju, kuna kavandatava rohekoridoriga luuakse kohalikele ja ka teistele külastajatele pääsuks Randvere teelt MKA-le turvalisem pinnaseteeline ligipääs (lk 69). Kui alale rajatakse ligipääs, siis ei piirdu kasutuskoormuse tõus ainult elaniku lisandumisega nagu aruandes väidetud. Prognoosida kaitseala külastuskoormuse võimalikku suurenemist objektiivselt. Ptk on korrigeeritud Planeeringualal on lisaks hoonetele, tehnovõrkudele ja juurdepääsu teedele kavandatud ka rohkelt rohealasid (rohekoridor, säilitatav kõrghaljastus), mis loovad piirkonnas täiendava liikumisvõimaluse ja eeldused puhkamiseks ning rahvaspordiga tegelemiseks (lk 71). Rohekoridor on alal praegu olemas, samuti asub lähialal Kloostrimets, kus saab niigi liikuda ja spordiga tegeleda ka ilma käesoleva detailplaneeringu elluviimiseta. Ptk on korrigeeritud Planeeringualal säilitatav kõrghaljastus ja rohealad võimaldavad Pirita jõeoru MKA loodusliku eripära edasist arendamist ja kinnistamist ning on nagu puhvriks vahetult elamualalt üleminekul MKA-le. Mõju looduskeskkonnale on eeldatavalt positiivne, mõju ulatus ja suurus sõltub planeeringu lahendusest ning rakendatavate praktiliste meetmete edukusest (lk 71). Mõju ulatus ja suurus peab selguma KSH aruandest! Detailplaneeringu elluviimisega ei jää puhvrit kaitseala ja planeeritava elamuala vahele (planeeringuala lõuna suunal). Ptk on korrigeeritud. 24. Ptk Radoon on järeldatud, et maa-ala kuulub kõrge radooniriski alade kategooriasse. Lisada aruandesse soovitused, millised on kõrge radooniohuga aladel rakendatavad meetmed. Ptk on täiendatud. 25.Ptk 4.11 Jäätmehooldus ja ehitusjäätmete käitlus ei ole vajalik kirjutada ümber jäätmehoolduseeskirja nõudeid. Ptk 4.14 on korrigeeritud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seisukohad KSH aruandele ja nendega arvestamine Tallinna Planeerimise Amet esitas avalikustamiseks esitatud Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu täiendamiseks oma seisukohad (lisa 16). Alljärgnevalt on Tallinna Planeerimise ameti seisukohad numbrilises järjekorras ja vahetult all punktina seisukoha arvestamine KSH aruandes: 1. KSH aruandele lisatud alternatiivide koostamisel ei ole arvestatud Pirita linnaosa üldplaneeringuga, mille kohaselt peab haljaskoridori laius olema vähemalt 50 m. Hinnatavates planeeringulahenduse alternatiivides 4, 6 ja 8 on planeeritava rohekoridori avalikult ja takistamatult kasutatava osa laius 35 m, üldkasutatava maa sihtotstarbega krundi laiuseks määrata vähemalt 50 m. Corson OÜ töö nr

18 Arvestades Tallinna Planeerimise Ameti seisukohta on aruannet täiendatud ja lisatud peatükk Haljaskoridor ning detailplaneeringu alternatiivide A4, A6 ja A8 joonistel (lisad 8-10) on haljaskoridor 50 m laiusega. 2. Ühe alternatiivlahendusena käsitleda detailplaneeringu koostamise algatamisel aluseks olnud eskiislahendust. Tallinna Planeerimise Ameti seisukoha kohaselt on KSH aruandes alternatiivina 1 (A1) käsitletud OÜ Arhitektuuribüroo Mai Shein Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu eskiisi. Alternatiivi 1 eskiisjoonis on lisas 1 KSH programmi lisas 4 ja KSH aruande peatükis Alternatiiv 1 on A1 kohase tegevuse väljundeid ja seoseid teiste alternatiividega. 3. Alternatiivlahenduste koostamisel arvestada Randvere tee laiendamise ettepanekuga vastavalt detailplaneeringu koostamise algatamisel aluseks olnud eskiislahendusele. Alternatiivide A1 (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisa 4 joonisel positsioonina m 2 ja m 2 ), A4 (lisa 8 joonisel), A6 (lisa 9 joonisel), A8 (lisa 10 joonisel) ja KSH aruandes on arvestatud Randvere tee laiendamise ettepanekuga. 4. Randvere tee ja Suislepa tee nurgale täiendavat hoonestust mitte kavandada (alternatiiv 6, krunt positsioon 14). Ettepaneku kohaselt alternatiivis 6 Randvere tee ja Suislepa tee nurgale täiendavat hoonestust ei kavandata vt lisa 9. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti saatis e-postiga oma seisukohad Randvere tee 82a ja 88a DP KSH aruandele (lisa 19). Tallinna Linnaplaneerimise Amet oma kirjas leidis, et Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu KSH aruandele lisatud planeeringulahenduste alternatiivid ja aruandes sisalduvad selgitused vastavad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kirjas (lisa 16) toodud tingimustele. Tallinna Linnaplaneerimise Amet peab parimaks alternatiivi 8 planeeringulahendust. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhtis tähelepanu veel järgmistele asjaoludele: 1. Kruntide pos 13 ja pos 14 (liidetavad kõrvalasuvate elamumaa kruntidega) sihtotstarbeks määrata elamumaa, kuna need teenindavad kruntide piirile ehitatud elamuid ja tegemist ei ole põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatava maaga ega maaga, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Eeltoodud seisukoha kohaselt parandati KSH aruandes alternatiivide 4 (lisa 8), 6 (lisa 9) ja 8 (lisa 10) planeeringujooniseid ning vastavalt ka teksti. 2. Tootmismaa krunti pos 11 Randvere tee võimalikuks laiendamiseks ette nähtud transpordimaa krundi pos 16 keskele mitte kavandada. Soovitame alajaama krundi tänavapoolne piir näha ette ühele joonele elamumaa kruntidega pos 1 ja pos 2. Eeltoodud seisukoha kohaselt on parandati alternatiivide 4 (lisa 8), 6 (lisa 9) ja 8 (lisa 10) planeeringujooniseid ning vastavalt ka teksti. Corson OÜ töö nr

19 1.3.4 KSH aruande avalikustamisel ja avalikul arutelul esitatud ettepanekutega arvestamine Tallinna Keskkonnaamet teatas KSH aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest avalikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (lisa 20), ajalehes Postimees ja Pirita (lisa 21) ning menetluses osalejatele (lisa 22) ja Tallinna linna veebilehel (lisa 23). KSH aruande ja detailplaneeringuga oli võimalik tutvuda perioodil Pirita Linnaosa Valitsuses (Merivälja tee 24) ning Tallinna linna veebilehel Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KSH aruande kohta sai esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, Tallinn või e-posti aadressil kuni KSH aruande avalikustamisel saatsid kirjalikult ettepanekud KSH aruandele ja detailplaneeringule: 1. Keskkonnaamet nr HJR 6-8/14/ kirjas Randvere 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu KSH aruandele märkuste esitamine koopia on lisas 24 ja lisas 30 Keskkonnaameti käskkiri nr 1-4.1/14/270 Vaideotsus vaide tagastamise kohta koos vaide koopiaga. 2. Terviseamet Põhja talituse nr 1.3-7/2461 KSH aruande täiendusettepanek. Kirja koopia on lisas Erik Vest. Ettepanekud ja arvamused seoses Randvere tee 82A/88A detailplaneeringuga Suislepa tee 11 kinnistu omanik tel Kirja koopia on lisas 26. Lisas 28 on informatsioon eelnimetatud kolme kirja ettepanekute arvestamise kohta KSH aruandes ja detailplaneeringus. Randvere tee 82A ja 88A kinnistute detailplaneeringu KSH aruande avalik arutelu toimus Pirita Sotsiaalkeskuses (Metsavahi tee 4) kella Avalikul arutelul oli osalejaid 18. KSH aruande avaliku arutelu protokoll ja osalejate nimekiri on lisas 27. Koosoleku sisukord. 1. Tallinna Keskkonnaameti juhataja asendaja Relo Ligi selgitas arutelu töökorraldust. 2. KSH töögrupi juht Toomas Liiv esitas lühiülevaate KSH aruandest ja selle koostamise protsessist. 3. Detailplaneeringu koostaja esindaja Tuulikki Laesson tutvustas detailplaneeringu koostamise protsessi ja lahendusvariante. 4. Avalikustamisel Keskkonnaameti, Terviseameti ja Erik Vesti. saadetud kirjalikke ettepanekuid tutvustasid ning nendele vastasid Toomas Liiv ja Tuulikki Laesson. 5. Üldine arutelu, mille sõnavõtud, küsimused ja vastused puudutasid nii KSH aruannet kui ka detailplaneeringut. Protokollis Ülle Luiks Tallinna Keskkonnaametist. Corson OÜ töö nr

20 Avalikul arutelul olnud olulisemad teemad: 1. Mänguväljaku ja terviseraja võimlemis- venitusväljaku asukoht ning vajadus ja selle kõigega kaasneda võivad probleemid. 2. Parkimiskohad ja liikumisteed ning nende paigutus. 3. Müra käsitlus KSH aruandes. 4. Radooni ohu, liigniiskuse, kõrge põhjavee ja vesiliivaga kaasnevad probleemid. 5. Ehitus- ja haljastusprojektiga seonduv. 6. Sotsiaal-majanduslike mõjude osas tuleb KSH aruannet täiendada (inimeste arv, laste arv perekonnas, lasteaiakohad jne). 7. Valgusreostusega kaasnev. 8. Maatulundusmaa sihtotstarbega planeeringualal 0-alternatiivi kaasneda võivad arengud. 9. Rohekoridoriga seotud küsimused. Avalikkuse kaasamist haljatus- ja ehitusprojektide kooskõlastamisse selgitas arutelul T. Laesson (lühidalt: haldusmenetluse seadusest tulenevalt tuleb ehituslubade väljastamisesse kaasata kõik Suislepa tee ääres elavad inimesed. Kuna praegu oleme KSH aruandest tulenevalt detailplaneeringu seletuskirjas kirja pannud, et ehituslubade väljastamisel tuleb esitada ka haljastusprojekt, siis see nõue tähendab seda, et Teie näete nii ehitusprojekti kui ka haljastusprojekti). E. Vest, tegi kirjas ettepaneku anda rohekoridor tasuta Tallinna linnale üle. Avalikul arutelul osalenud kohalikud elanikud ühinesid E. Vesti kirja ettepanekutega ja tegid ettepaneku lugeda need ühisettepanekuteks.. Nii KSH aruandes kui ka detailplaneeringus tuleb käsitleda E. Vesti kirja ettepanekuid kui Mähe seltsi ja teiste kohalike elanike ühisettepanekuid. Detailplaneeringu raames käsitletakse rohekoridore sellepärast, et selgitada, mis saab avalikus kasutusest olevatest objektidest ja kuidas on tagatud nende avalik kasutamine tervikuna. Eraldi tehakse vastavad lepingud, Tallinna Linnavaraametil on vastav kompetents olemas ja ühtegi planeeringulist lahendust ei lasta enne Tallinna Linnavalitsuse poolt läbi, kui ei ole olemas kokkuleppeid, kuidas tagada avalikus kasutuses oleva ruumi kasutamine kõikide inimeste poolt, sh ehitamisvõimalus. Rohekoridor on üldmaa krunt. Enne detailplaneeringu kehtestamist lepitakse kokku ja sõlmitakse Tallinna Linnavaraametiga avalikus kasutuses oleva infrastruktuuriga seonduvad lepingud. Tallinna Linnaplaneerimise Amet ei võta enne vajalike lepingute sõlmimist enam ühtegi planeeringut vastugi, on need siis üldkasutatavad maad või transpordimaad, mis omandatakse Tallinna linnale. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (lisa 19), Keskkonnaamet (lisa 24) ja E. Vest (lisa 26) soovitasid planeeringuprotsessis edasi minna KSH aruande parima alternatiiviga alternatiiv 8-ga. KSH aruande lisas 10 on kõiki seniseid soovitusi arvestav detailplaneeringu joonis (edasiarendus varasemast KSH aruande avalikustamisel olnud joonisest). Ehitusprojektile koostatav ehitusgeoloogiline uuring (pinnased sh vesiliiv, põhjavee tase, soovitused ehitamiseks) annab liigniiskust ja vesiliiva arvestava ehitustehnoloogia valikuks ja reaalse ehitusprojekti koostamiseks. Radooniuuring selgitas välja, et planeeringualal ehitamisel tuleb täita Radooniohutu hoone projekteerimine EVS 840:2009, tabel 3 (kõrge) nõudeid (tabel 4.2). Corson OÜ töö nr

21 Avalikul arutelul arutletut ja avalikustamise käigus kirjalikult esitatud ettepanekuid on kasutatud KSH aruande ja detailplaneeringu jooniste ning seletuskirja täiendamisel. KSH aruandesse on lisatud peatüki 2.10 Tallinna õhu seisund kolm allpeatükki; 2.11 Sotsiaalmajanduslikud tingimused peatükki on lisatud allpeatükid Lasteaiakohad Pirita linnaosas, Mähe asumi struktuurist ja Heakord; peatüki 4.10 Õhukvaliteet neli allpeatükki ja peatükk 4.11 Valgussaaste ning 4.12 Planeeringu tõttu Randvere teelt Suislepa tee elamualale avalduda võivad mõjud. Lisas 28 on informatsioon kirjalikult esitatud (lisad 24, 25 ja 26) ettepanekute arvestamise kohta KSH aruandes ja detailplaneeringus. Tallinna Keskkonnaamet küsis nr /206 Keskkonnaametilt seisukohta Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu ja selle KSH aruande kohta (lisa 31). Keskkonnaamet esitas nr 6-5/16/111-3 oma seisukoha Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu ja selle KSH aruande kohta (lisa 31). Keskkonnaamet olles tutvunud esitatud materjalidega märkis, et KSH aruande kohta märkused puuduvad ja esitas märkused detailplaneeringu täiendamiseks. 1.4 Metoodika KSH aruande koostamisel kasutati Eestis üldkasutatavat KSH protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: algatamine, ülesande püstitamine; kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine; alternatiivide ja kriteeriumide määratlemine; huvipoolte ja KSH valdkondade määratlemine; materjali kogumine; fooni kirjeldus; alternatiivide hindamine; mõjude ja leevendusmeetmete analüüs; alternatiivide võrdlemine. Protseduuriliselt järgiti Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses nõutud etappe: KSH algatamisest teatamine, KSH programmi koostamine ja avalikustamine, KSH aruande koostamine vastavalt heakskiidetud programmile ning aruande avalikustamine. KSH käigus kuuluvad arvestamisele: KSH kogemused; kohtülevaatused; välitöödel tehtud fotod; kameraalne töö; KSH ajal tehtud uuringud; eksperthinnangud; KSH käigus toimunud ja toimuvad ekspertide ühisarutelud; avalikustamise käigus laekunud ettepanekud; arendaja poolt esitatud projektmaterjalid; Corson OÜ töö nr

22 varem tehtud tööd, publikatsioonid jm. KSH tulemused on esitatud käesoleva aruandena. Metoodilise alusena lähtuti Eesti ja rahvusvahelistest vastavatest kehtivatest õigusaktidest ja teistest adekvaatsetest dokumentidest. 1.5 Lähtematerjalid Käesolevas töös kasutatud lähtematerjalid: 1. Tallinna üldplaneering. 2. Pirita linnaosa üldplaneering. Kehtestati Tallinna Linnavolikogu otsusega nr Pirita linnaosa arengukava aastateks Pirita Linnaosa Valitsus. Koostaja T. Mölder. Tallinn Tallinna haljastuse arengukava. 5. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. 6. Tallinna Linnavalitsuse määrusega nr 34 kinnitatud Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord. 7. Tallinna sademevee strateegia aastani Tallinna linnavolikogu määrus nr 18 (jõustus ). 8. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Kehtestati Vabariigi Valitsuse määrusega nr Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava Detailplaneeringu eskiisi (Arhitektibüroo Mai Shein OÜ, 2006), AteljeeSüd OÜ ja Corson OÜ detailplaneeringu materjalid. 11. Heakskiidetud KSH programm (lisa 1). 12. Seletuskiri Tallinna Linnavalitsuse korralduse eelnõu Randvere tee 82 a ja 88 a kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine ja KSH algatamine Pirita linnaosas juurde. Tallinna Linnaplaneerimise Amet Metsade kasutamisest puhkuseks ja nende vastupidavusest külastamise koormusele. M. Margus. Eesti Metsainstituudi MUL-i Infoleht nr. 8 Koostaja M. Margus Välisõhu seire linnades Riiklik keskkonnaseire alamprogramm. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Autorid: K. Saare, M. Maasikmets, M. Teinemaa. Tallinn Õhusaaste kauglevi uuringud ja seire Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Tallinn Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Tallinn Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud Detailplaneeringu koostamiseks varem tehtud uuringud: 1. Topo-geodeetiline digitaalne alusplaan. Töö nr T Harrival OÜ Corson OÜ töö nr

23 2. Geodeetiline mõõdistamine. OÜ Viageo Randvete tee 82A ja 88A ala puittaimestiku haljastuslik hinnang. Dendroloog O. Abner Puude asendusistutuse arvutus. Dendroloog O. Abner Detailplaneeringu ja KSH protsessis teostatud uuringud: 1. Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine. Töö nr Akukon Oy Eesti filiaal. Tallinn, 2013 (lisa 4). 2. Randvere tee 82A ja 88A ala puittaimestiku haljastuslik hinnang. O. Abner. Tallinn, 2012 (lisa 14). 3. Randvere tee 82a ja 88a detailplaneeringu variantide liiklusmõjude võrdlus. Inseneribüroo Stratum. Tallinn, 2012 (lisa 5). 4. Randvere tee 82a ja 88a kinnistute maa-ala radooniuuringu aruanne. Eesti Geoloogiakeskus OÜ. Tallinn, 2012 (lisa 6). 5. Randvere tee 82A ja 88A taimestiku, linnustiku ja loomastiku uuring. P. Vissak 2012 (edaspidi Vissak 2012). Uuringu välitööde tabelid on lisas Ekspertarvamus nr 0179/0213H. Randvere tee 82A ja 88A kinnistute detailplaneeringu võimalik mõju piirkonna kinnisvara turuväärtusele. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ. Hindaja: Priit Rauk. Tallinn 2013 (lisa 12). 1.7 Raskused KSH läbiviimisel ja nende lahendamine Kavandatud tegevusele oli seitse aastat tagasi väljatöötatud OÜ Arhitektuuribüroo Mai Shein poolt detailplaneeringu eskiislahendus, mille eskiisjoonis oli KSH programmis alternatiiviks 1 (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 4). Aastal 2011 vahetus detailplaneeringu koostajaks Ateljee Süd OÜ 2012 kuni aastani 2014 ja hiljem jätkas Corson OÜ. Tallinna Linnavalitsus algatas korraldusega nr 1473-k Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 1). Alates 2011 a lõpust lülitus protsessi KSH koostajana Corson OÜ. KSH programmi avalikuks aruteluks oli erinevatel põhjustel kerkinud esile seitse alternatiivi (kuus kavandatule + 0- alternatiiv). Alternatiive oli liiga palju ja neist neljale oli kohalike elanike kompromissitu vastuseis KSH programmi avalikul arutelul (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 17). Antud planeeringu protsessi algul koostasid kohalikud elanikud oma arvamuste ja nägemuste ning analüüsi alusel protokolli, kus esitasid ettepanekuid ja hinnanguid planeeringule (lisa 3). Antud ettepanekuid ja hinnanguid on arvestatud hilisemas KSH protsessis (näiteks: rohekoridor, elamuala paigutus, uuringud ja alternatiivide hulga vähendamine). Peatükis 3.1 on käsitletud alternatiivide valikut, mida KSH aruandes edasi analüüsitakse ja hinnatakse. Corson OÜ töö nr

24 KSH käigus selgus paljude uuringute vajalikkus ja ilma nende tulemusi teadmata ei olnud ekspertidel võimalik anda erinevatele alternatiividele objektiivseid hinnanguid ning välja pakkuda parimat detailplaneeringu lahendust. See on tüüpiline detailplaneeringu ja KSH samaaegselt toimuvas protsessis, kui planeerimismenetluses operatiivselt arvestatakse KSH käigus selgunut. KSH käigus anti vastavalt läbiviidut uuringutele keskkonnaalaseid hinnanguid ja tehti ettepanekuid planeeringus esitatud lahendustele (kõrghaljastuse säilitamine, rohekoridor, kaitsealune liik, haljastus, teede paigutus, parkimine, jäätmekäitlus). KSH tulemuste alusel esitatakse ettepanek kavandatavaks tegevuseks, millega on võimalik vältida või minimeerida negatiivseid keskkonnamõjusid ning edendada säästvat arengut. KSH ja detailplaneeringu avalikustamise koos menetlus tingib samuti enne täielikku detailplaneeringu valmimist rohkeid täiendamisi. Kõik eelnev on tinginud KSH protsessi venimist ja selle käigus toimuva detailplaneeringu lõpliku lahenduse leidmise ning valmimise edasilükkumise. Corson OÜ töö nr

25 2 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 2.1 Asukoht Planeeringuala asub Harjumaal Tallinna linnas Pirita linnaosas Randvere tee 82A ja 88A kinnistul (katastriüksuse tunnus 78402:203:1661 ja 78402:203:1671). Mõlema katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on 100% maatulundusmaa ja omanikuks on OÜ CMY. Hõlmatavade katastriüksuste suurused on vastavalt m 2 ja 1306 m 2, millele lisandub planeeringuga kaasa haaratav maa-ala laiusega vähemalt 20 m krundi piirist. Joonisel 2.1 on oranži joonega piiritletud Randvere tee 82a ja 88a kinnistud. Planeeritav 4,69 ha maa-ala paikneb Pirita linnaosas Mähe asumis, Muuga ja Mähe ehituspiirkonna piiril. Kinnistu piirneb põhjast ja läänest Randvere teega, kirdest Mähe aedlinnaga. Kinnistu lõuna piirist algab Pirita jõeoru maastikukaitseala (maakasutus on reguleeritud maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga) ja hoiu- ja kaitsemetsa ala (maakasutus on reguleeritud metsaseadusega). Planeeringuala on hoonestamata ja valdavalt kaetud metsaga. Reljeef on tasane, väikese kallakuga lõunasse. Ala absoluutkõrgused jäävad ,75 m vahele. Joonis 2.1. Randvere tee 82a ja 88a kinnistute asukoht Tallinnas, Pirita linnaosas. Allikas: Maa-ameti X-GIS Geoportaal Jooniselt 2.1 on näha Randvere teelt algav planeeringuala põhjaosa läbiv ca 17 m enne Suislepa tee 25 kinnistu piirdeni jõudmist kagusse suunduv Pirita jõeoru MKA-le viiv pinnastee. Pinnastee valdav kaugus Suislepa tee (25, 23, 21, 19, 17, 15, 13, 11, 11a, 11b, ja 11c) läänepoolsetest kruntide piirdeaedadest on 5-8 m. Ainult Suislepa tee 15 kinnistu piiril on pinnastee kauguseks piirdeaiast 3,5-4,5 m. Corson OÜ töö nr

26 2.2 Ala üldine kirjeldus Käsiteldav ala moodustab põhjapoolseima osa suuremast linnaasustuse piiridesse jäävast metsamassiivist, mis valdavalt kuulub Pirita maastikukaitseala koosseisu. Planeeringuala jääb kaitseala piiridest välja. Varemalt, tõenäoliselt enne ehitustegevuse laienemist ja inimmõju suurenemist, on ka see osa metsast, sarnaselt lõuna poole jääva kaitsealaga, olnud kidurama rohustuga ja vähema alusmetsaga, mistõttu on rohurinde liigiline mitmekesisus olnud suurem ja antud kooslustele tüüpilisem. Sellest annavad tunnistust mõned säilinud häilud ja laigud praegusest paiguti mosaiiksest kooslusest. Kuigi liigirikkuse ja ökoloogilise mitmekesisuse poolest on antud mets vähem väärtuslik kui kaitsealused piirkonnad, pakub mets varjet, elupaika ja toitumisvõimalusi eelkõige lindudele (loomadest kasutavad ala pisiimetajad) ja sellisena väärib säilitamist osaliselt, pakkudes rekreatsioonivõimalusi haljaskoridorina. Käsiteldav mets on ebaühtlase tihedusega, puistu vanuseline struktuur samuti ebaühtlane, ilmset viitab varasemale hõredamale puude kasvule, kuivõrd väheste vanemate puude hulgas on ohtramalt noorema põlvkonna puid. Enamuspuuliik on mänd, kuid esineb ka tamme, saart, haaba, pihlakat, toomingat, vahtrat, üksikuid hobukastaneid. Alustaimestik on lopsakas, eriti kinnistu edela- ja lääneosas, ja liigiliselt mosaiikne. Paiguti domineerivad põõsad ja juveniilsed lehtpuud koos nõudlike suurekasvuliste rohunditega. Paiguti on alustaimestik hõredam, madalam ja kiduram, eriti aladel, mis on otseset inimtegevusest vähem mõjutatud ja kus on säilinud algsem taimkatte struktuur. Idapoolne osa on pisut kõrgem ja kuivem. Domineerib mänd, all kasvab pihlakas ja vaarikas. Palju esineb kuutõverohtu, tedremaranat, salunurmikat, metskastikut, mustikat, külmamailast. Niiskemas kesk- ja lõunaosas palju soo-pajulille, paakspuud, õrna lemmaltsa, putkesid ja angervaksa. Puurindes eelmisest rohkem lehtpuid. Laiguti mets-kurereha. Kuivematel nõmmelaadsetel laikudel esineb kanarbik, lamba-aruhein, maikelluke, pohl. Servaaladel on rohttaimestik väga mosaiikne, sõltuvalt inimmõjust ja puurinde hõredusest. Lagedamates kohtades domineerivad mitmed putked (heinputk, moorputk, mets-harakputk, naat), samuti metskastik, luht-kastevars, roog-aruhein, ojamõõl, angervaks. Tegemist on enamasti kõrgrohustuga. Ohter on ka põõsarinne ja selles esineb lehtpuude järelkasv (palju on tamme, vahtrat, pihlakat, toomingat, haaba, vähem saart). Mähe oja kaldal võib leida mustikat, vaarikat, punast aruheina, ussilakka, õrna lemmaltsa, kolmissõnajalga, ohtest sõnajalga. Võrreldes lõuna poole jääva maastikukaitseala metsaga on kinnistu liigiliselt vaesem, kuid toitainerikkam. Suur osa on selles inimtegevusel, kuivõrd kinnistul olevat metsa kasutatakse laialdaselt kulu, niidetud muru (rohu) ja kohati ka muude biolagunevate jäätmete ladustamise paigana. Selline kasutusviis on suurendanud nõudlike dominantsete liikide osatähtsust ja alustaimestiku üldist vohamist. Corson OÜ töö nr

27 Ebaühtlust lisab ka kinnistu lõunapiiril asuv kraav, mis kevadeti ja sügiseti on küllalt märg ja paiguti veerikas, suveks kuivab osaliselt ära, säilivad vaid mõned lombid. Tingimuste ja inimmõju tõttu on metsatüüpi raske täpselt määratleda. Biomass on suhteliselt suur ning vaatamata puurinde ebaühtlusele on alustaimestik, eriti põõsarinne, märkimisväärselt tihe. Tihe ja mosaiikne on ka rohurinne. Suur osatähtsus on dominantsetel nitrofiilsetel liikidel. Kultuurtaimi on suhteliselt vähe, palju on inimkaaslejaid. Inimmõju vähenemisel toimuks tõenäoliselt mitmekesisuse dünaamiline muutus. Tallamine ja paigutine rohu niitmine ja alusvõsa raie võib mitmekesisust suurendada, kuid lopsakas alusmets vähendab olemasolevat liigilist küllastatust veelgi. Kooslus niisugusel kujul on küllaltki ebastabiilne, samas on selle ökoloogiline väärtus siiski säilinud, kuna mets koos alusmetsaga pakub elupaiganišše ja toitumisvõimalusi pisiimetajatele ja linnustikule. Rõhutada tuleks alustaimestikus valitsevat lehtpuude järelkasvu, ohtralt võib leida noori vahtraid, saari, pihlakaid, tammesid. Paiguti esineb noori hobukastaneid. Küllalt ohtralt leidub toomingat ja kuslapuud. Sarapuud on suhteliselt vähe. Okasmetsa järelkasv praktiliselt puudub. Tihe alusmetsarohke mets ulatub ida poolt peaaegu kuni majadetaguse pinnaseteeni, mida laiguti ääristavad väikesed lagendikud, lääne ja loode poolt praktiliselt Randvere teeni. Muutlik niiskusrežiim soodustab erinevate pisiimetajate, samuti roomajate ja kahepaiksete esinemist. 2.3 Geoloogiline ülevaade Randvere tee 82a ja 88a kinnistute maa-ala asub ürgoru kirdenõlval Põhja- Eesti klindi esisel alal Viimsi klindisaarest edelas. Maa-ala geoloogilises ehituses osaleb pinnakate, aluspõhjaline settekivimite kompleks ja enam kui 110 m sügavusel aluskorra kivimid. Pinnakate Pinnakatte läbilõike ülemise osa moodustab peeneteraline liiv, mille all levib saviliivmoreen, kohati kruusa ja veeriste lisandiga, viimase paksus on 200 m ida- kirdes asuva hüdrogeoloogilise puuraugu nr 418 järgi 3 m. Aluspõhi Vahetult pinnakatte all levivad Viimsi klindisaarel avanevate Alam-Ordoviitsiumi uraanirikas oobolusliivakivi, mis läheb sujuvalt üle Kambriumi liivakivideks, mille paksus on 20 m. Nende all lamavad 65 m paksuse kihina Lontova savid ja viimaste all omakorda Vendi terrigeensed settekivimid (liivakivi savi vahekihtidega). U sisaldus oobolusliivakivis varieerub 4 kuni 10 g/t piirides. Need kivimid on intensiivsed Rn allikad. Corson OÜ töö nr

28 Kambriumi ja Vendi kivimite U sisaldus jääb tavaliselt 1,5-3,5 g/t piiridesse ja nendega ei kaasne täiendavat Rn-riski. Kristalse aluskorra kivimites genereeruva Rn jõudmine maapinnale on väikese tõenäosusega (EGK radooniuuring 2012). 2.4 Veerežiim Planeeringuala reljeef on tasane, väikese kallakuga lõunasse. Ala absoluutkõrgused jäävad ,75 m vahele. Veetase oli EGK radooniuuringu 2012 välitööde ajal metsases osas cm sügavusel a tehti planeeringuala lähialal Tallinn Randvere Kummeli Tolmuka Aianduse ja Kõlviku teed vee- ja kanalisatsiooni trassi uuring (OÜ REI Geotehnika. Vee- ja kanalisatsiooni trassi uuring. Siffer Tallinn Eesti Ehitusgeoloogia Fondis: Aruanne nr 31100). Antud uuringu välitööde ajal oli pinnasevee veetase sügavus minimaalselt 0,8 m ja maksimaalselt 2,8 m; abs. min 14,8 m ja abs. max 21,8 m. OÜ REI Geotehnika varasemates planeeringuala vahetus läheduses tehtud töödest: töö nr 5379E puuraugus oli pinnasevee sügavus 1,20-1,90 m. Planeeringualal levivad valdavalt gleimullad, mis viitavad liigniiskuse olemasolule ja selle reguleerimise so kuivendamise vajadusele, mida on ka varem kuivenduskraavide rajamisega tehtud. Planeeringuala põhja ja lõunaosasse liigniiskuse vähendamiseks kunagi rajatud kraavid on tervikuna madalamaks vajunud ning osaliselt taimestikku täiskasvanud. Põhjapoolse kuivenduskraavi ülesandeks on lisaks vahetult põhjaosa sademete liigvee ärajuhtimise ka Suislepa teest kirde poolsest lähipiirkonnast sademete ja kuivendusvete juhtimine antud kraavi kaudu Mähe ojja. Planeeringualast läänepoole, teisele poole Randvere teed jääb Mähe oja, mille kallastele on looduskaitse seaduse poolt sätestatud piirangud. Ehituskeeluvööd tulenevalt looduskaitseseaduse (LK) 38 lõige 1 punkt 5 on 25 m ja 37 lõige 1 punkt 3 kohaselt on kalda piiranguvöönd 50 m. Piirangud on kantud planeeringu põhijoonistele (lisad 8-10). Mähe oja VEE Oja valgala on suuremas osas looduslikus seisundis. Lisaks looduslikule veele juhitakse kraavidega ojja ka Mähe piirkonna sademe- ja kuivendusvesi ning osaliselt ka olmereovesi. Täpne valgala suuruse info puudub, kuid pindala jääb alla 10 km². Mähe oja pikkus on 5,5 km ja suubub merre (Tallinna reid VEE Mähe oja ei ole avalik ega avalikult kasutatav. ictkuwk6dlohisx3eqfpsyjc3 Corson OÜ töö nr

29 Jooniselt 2.2 on näha, et planeeringuala lõunapiirde kraavis on vee voolusuund Randvere tee poole. Kinnistu lõunapiiril asuvas kraavis on kevadeti ja sügiseti vett. Kraav on tavaliselt suvel kuiv, suuremate sadude järel on mõned lombid. Planeeringualal asuvad geodeetilised märgid 56, 2611 ja (joonis 2.2). Joonis 2.2. Väljavõte Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardilt Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 peatükis 1.7 nähakse, et Mähe oja valgalal Neiuvaiba teest põhjapool tuleb tagada koguneva sademe- ja drenaaživee ärajuhtimine ning planeerimis- ja ehitustegevusega vältida üleujutuste tekkimise võimalusi. Corson OÜ töö nr

30 Tallinna sademevee strateegia aastani 2030 peatüki 3.2 Tallinna sademevee valgalade ülevaates on Mähe oja valgala probleemideks toodud olmevee juhtimine Mähe ojasse ja Mähe oja hoolduse ja äravoolutingimuste parandamine. Eeltoodu probleemide lahendamiseks on ette nähtud Mähe oja hoolduse tõhustamine ja olmereovee juhtimise lõpetamine Mähe ojja. Planeeringualast lõunasse jääval Pirita jõeoru MKA Viimsi metsa piiranguvööndis on varasemalt (enne 90-ndaid aastaid) tehtud metsakuivendustöid: on rajatud kuivenduskraavide võrgustik. Viimsi metsa piiranguvööndi põhjapiirdelt viib MKA-le kuivenduskraavi äärne pinnastee. Selle kuivenduskraavi põhjatippu on sadeveekanalisatsiooniga toodud Suislepa tee kinnistute sade- ja drenaaživeed. Kuivenduskraavis on vee voolusuund lõunasse (joonisel 2.2 sinine nool). Suislepa tee drenaažikanalisatsioon on terviklikult märgitud alternatiiv 5 (toodud lisas 1 KSH programmi lisa 8) joonisel ja osaliselt lisas 10 oleval planeeringu põhijoonisel. 2.5 Planeeringuala puittaimestiku haljastuslik hinnang Peatükk on koostatud: Randvere tee 82A ja 88A ala puittaimestiku haljastuslik hinnang. O. Abner. Tallinn 2012 (edaspidi Abner 2012) materjalide põhjal (lisa 15) Sissejuhatus Haljastusliku hinnangu aluseks olev dendroloogiline inventuur viidi läbi detsembris 2011.a 4,39 ha suurusel alal a. inventeeriti üksikpuude ja väikeste puude rühmadena umbes 1 ha suurust puistut kinnistu Randvere tee 82a lääneosas, mis varem oli kirjeldatud metsaeraldistena. Samuti kontrolliti kinnistu teistes osades varem kirjeldatud puude seisundit ning inventeeriti täiendavalt noored puud, mis olid jõudnud vahepeal jõudnud kasvada jämedamaks. Esmaselt inventeeriti ala puittaimestikku novembris 2005, järgnevalt a. novembris (hinnati puittaimede tervislikku seisundit), a novembris (hinnati plaanitavate ehitusalade sobivust ja asendusistutuste mahtu) ja a. mais (hinnati plaanitavate ehitusalade sobivust ja asendusistutuste mahtu peale harvendus- ja sanitaarraiet Randvere tee 82A alal). Veelkord uuriti alal oktoobris Randvere tee 82A ala on kaetud peamiselt mustika kasvukohatüübi männi-enamusega metsaga. Randvere tee 88A kasvavad nii tee äärde istutatud, kui ka ise alale levinud puittaimed. Haljastusliku hinnangu koostas ja välitööd teostas dendroloog Olev Abner, välitöödel osales dendroloog Kalle Kõllamaa. Välitööde teostamisel ja töö vormistamisel lähtuti Tallinna Linnavalitsuse määrusest nr Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord metoodikast. Corson OÜ töö nr

31 2.5.2 Puistu ja mullastiku ning selle fauna ülevaade Randvere tee 88A alal Randvere tee ja olemasolevate elamukruntide vahel kasvavad nii looduslikult alale levinud kui ka istutatud puud ja põõsad. Looduslikult on alale levinud sookased ja pajud, istutatud puudest on alal h. hobukastanid, kuuskede rida ning ilupõõsaste rühmad. Puud on kasvanud erilise hoolitsuseta ja puude võrasid pole kujundatud, ära on saetud liikumist takistavad oksad ja kärbitud kuuskede rea külgmisi oksi. Randvere tee rekonstrueerimise käigus on mõni tee servas kasvanud puu likvideeritud. Randvere tee 82A ala on kaetud männi-enamusega puistuga, mille koosseisus on sookaski ja h. pihlakaid. Ida pool on männik jänesekapsa-pohla kasvukohatüüpi kuuluv (alal valdavad leetunud ja leedemullad peenliivadel), läänepool aga mustika-pohla, mustika ja kohati karusambla-mustika kasvukohatüüpi kuuluv (alal valdavad leede-gleimullad ja turvastunud leedemullad). Võib eristada kahte metsapõlvkonda umbes 120-aastaste puude põlvkonda ning aastaste puude põlvkonda. Erinevate põlvkondade puud on kõrguselt sarnased, kuid erinevad tüvede jämeduselt noorema põlvkonna puud on läbimõõdus cm ja vanema põlvkonna omad cm. Puude kõrgus on 13 kuni 18 (21) m. Puistus on enamik puid kasvanud tihedalt, puude võrad on keskmiselt kuni vähe arenenud ning puud on valguse puudusel üsna kõrgelt laasunud. Enamik paremini arenenud võraga (võra läbimõõt 5 kuni 8 m, maksimaalselt 12 m) h. mände kasvab puistu servades nii põhja-, loode-, ida- kui ka lääneküljel. Männikus esineb paiguti, eelkõige männiku keskosas, tormiheidet. Tormiheidet esineb neis paigus, kus leede-gleimuldadel on välja kujunenud nõrgkivi kiht. Nõrgkivi kiht paikneb mulla profiilis umbes 40 cm sügavusel maapinnast ja on keskmiselt 2 cm. Nõrgkivi on isoleeriva toimega nooremate mändide juured seda üldjuhul läbinud ei ole ja puudel on moodustunud pinnapealne juurekava. Kui puu kasvades muutub võra ja tüvi raskeks, siis ei pruugi pinnapealne juurekava puud enam pinnasesse ankurdada ja puu vajub külili ja juurestik kaalutakse välja. Sademevaestel aastatel tekib nõrgkiviga aladele periooditi põud, kuna nõrgkivi katkestab mullas tõusva voolu. Põud soodustab puude tervise nõrgenemist ja nii on soodustatud männi pudetõve levik, mille tulemusel osa okkaid variseb puudel enneaegselt ja võrad näivad puudel hõrenenutena a. harvendus- ja sanitaarraie käigus likvideeriti suur osa pikali heidetud, jalal kuivanud ja hääbuvatest puudest. Siiski on ka a. vältel toimunud alal uusi tormiheite juhtumeid. Nii on suurtest puudest pikali vajunud rühmas nr. 17/11 harvendusraie käigus alles jäänud mänd. Mulla veerežiim Mulla veerežiim käsitleb vee tungimist mulda, vee liikumist ja kinnipidamist ning lahkumist mullast. Kvantitatiivselt iseloomustab veerežiimi mullavee bilanss. Läbiuhtelise veerežiimi puhul ületab sademete hulk aurumise ning sademevesi uhub igal aastal või mõneaastase perioodi järel mulla kuni põhjaveeni läbi. See on iseloomulik parasvöötme metsadele. Corson OÜ töö nr

32 Mulla ja atmosfääri vaheline õhuvahetus mõjutab orgaanilise aine muundumist ja mullaprotsesse ning ka fotosünteesi kulgu; õhuga täitunud pooride hulk ei tohiks mullas langeda alla 10%. Mulla soojenemine ja jahtumine sõltuvad mullavee ja -õhu vahekorrast, mulla soojusneelamise võimest, erisoojusest ja soojusjuhtivusest. Kiiremini soojenevad tumeda värvusega, ebatasase pinnaga ja õhurikkad mullad, vesi aeglustab mulla soojenemist ja jahtumist. Mulla omadusi ja režiime mõjutab inimtegevus (muldade kultuuristamine, maaparandus, agrotehnoloogia jm). Ala veerežiim oleneb: muldade asendist reljeefil, klimaatilistest tingimustest, mulla või pinnase omadustest, põhjavetega toitumise esinemisest või selle puudumisest, taimkattest ja inimese mõjust. Joonis 2.3. Skeem veebilansist (allikas: Mullateadus. E. Kitse jt 1962 lk 147). Planeeringuala valdavad mullad: leedegleimullad (LG), leetunud gleimullad (LkG) ja leedeturvastunud mullad (LG1) on alaliselt või perioodiliselt pikka aega liigniisked. Valdavaks metsakasvukohatüübiks on mustika ja karusambla metsakasvukohatüüp. Planeeringualal toimub pinna- ja ülavee ning alt põhjavee tõttu soostumine (tõestuseks on planeeringualal tekkinud mullad: LG, LkG ja LG1). Metsa muldade fauna Metsa biotoopide mulla fauna moodustavad põhiliselt ümarussid, lestalised, väheharjasussid, keriloomad ja putukate vastsed. Mulla selgrootud loomad, eeskätt vihmaussid, transpordivad mullas orgaanilist materjali, töötlevad selle mikroobide ja ensüümide abil läbi. Seedetraktist ekskrementidega mulda sattunud mikrofloora jätkab edasist mineraliseerumist. Mulla selgrootute tegevus mullas: Corson OÜ töö nr

33 taimse materjali mineraliseerumine; taimse materjali transport; taimse materjali hajutamine; muldade õhustamine; veerežiimi parandamine jne. Metsakõdu moodustub varisest, mis lagunedes on segunenud mulla mineraalosaga, olles varise ja huumuse vaheastmeks. Kõdu moodustumine oleneb ilmastikust, veeoludest, varise hulgast ja keemilisest koostisest ning bakterite, vetikate, seente, selgrootute liigilisest koosseisust. Mulla ja kõdupealsetes elupaikades on nii liigiliselt kui ka massiliselt enim esindatud: mardikalised, kahetiivalised, kiletiivalised, liblikalised, nokalised, ämblikulised jne. Liigniiskete muldade huumus- ja kõdukihi loomastiku osas on eriline limuste (tigude) fauna, kes niisketes taimekooslustes on väga oluline aineringe komponent (töötlevad kuni 1/3 taimsest kõduainest) Puittaimestiku haljastusväärtus Väga väärtuslik (I väärtusklass) on alal vana harilik tamm (nr. 9/42). Väärtuslikud (II väärtusklass) on laiema ja korrapärasema võraga ja jämedama tüvega heas tervislikus seisundis harilikud männid, aga samuti mõned heas seisundis istutatud haljastuspuud ja ilupõõsaste rühmad ja read ning üksikud laia võraga sookased ning lagedal kasvanud sookaskede rühmad. Olulistel puudel (III väärtusklass) (nii männid, sookased kui ka mõni harilik pihlakas) on võra keskmiselt või vähe arenenud ja tervislik seisund on hea või rahuldav. Suure osa haljastuslikult oluliste puude seisundit saaks hoolduslõikusega parandada. Väheväärtuslikud puud on elusvõra vähe arenenud (kitsas ja/või lühike) ning puud kaotanud liikidele tüüpilise kasvukuju. Väheväärtuslikud on ka väikse kasvuruumiga puud. Üsna palju on puid, mis tuleks nende seisukorrast tingituna likvideerida. Need on kuivanud ja hääbuvad puud või puud, millel puudub kasvuruum. Uuritud alal üksikpuude või väikeste rühmadena hinnatud 1408 haljastuslikku objekti jagunevad erinevate väärtusklasside vahel järgmiselt: 1. väga väärtuslikud (I väärtusklass) 1 (0.1 %); 2. väärtuslikud (II väärtusklass) 149 (10.6 %); 3. olulised (III väärtusklass) 604 (42.8 %); 4. väheväärtuslikud (IV väärtusklass) 363 (25,8 %); 5. likvideeritavad (V väärtusklass) 291 (20.7 %). Puittaimede haljastuslik väärtus on detailplaneeringu põhijoonistel (lisad 8-10 ja toodud ka lisas 1 KSH programmi lisas 4) vastavate värvidega: I klass punase värviga; II klass sinise värviga; III klass rohelise värviga; IV klass kollase värviga; V klass pruuni värviga. Corson OÜ töö nr

34 2.5.4 Puistu seisund Randvere tee 82A alal paikneb kõrghaljastus üsna ühtlaselt alal kasvab keskealine männik, vaid idaservas on lagendikke. Terviklikum ja looduslikuma alusmetsa ja puhmarindega on männiku lääneosa. Männiku idaosas esineb erineva suurusega häile. Kinnistu ilme kujundavad harilikud männid. Kased pääsevad mõjule vaid põhjaosas Randvere tee servas. Enamik mändidest on kasvanud vastastikuses koosmõjus ja on ühekülgse või suhteliselt väikse võraga ning haljastuslikult olulised (III väärtusklass). Suurema võraga puud paiknevad männiku servades. Mändidele loob ebasoodsad kasvutingimused paiguti alal olev nõrgkivi. Nõrgkivikiht, mis takistab puude juurtel kihist sügavamale tungimist, on soodustanud tormiheidet. Sagedasemad on tormiheited kinnistu keskosas. Mändide elusvõra algab kõrgelt, enamasti kõrgemal kui 10 m. Paljudel puudel on võradesse peamiselt valguse puudusel tekkinud kuivanud oksi ja oksatüükaid. Enamik sookaski on kõrgelt laasunud ja haljastuse seisukohast väheväärtuslikud. Suur osa alusmetsas levinud h. pihlakatest on rõhutud olekus ja puude haljastuslik väärtus on madal. Väga väärtuslik on teiste puude vahele jäänud harilik tamm (nr. 9/42). Tamme ümbert peaks valgustingimuste parandamiseks likvideerima vähemväärtuslikud puud, kusjuures konkreetsed likvideeritavad puud täpsustatakse raieloa taotlemise ajal. Suislepa tee ääres ja Suislepa tee äärsete kruntide edelaküljel kasvab ka mõningaid istutatud puid harilikke hobukastaneid ja harilikke tammesid ning ilupõõsaste rühmi. Enamik mändide vahel kasvavaid sookaski on väikse ja lühikese võraga ja haljastuslikult väheväärtuslikud. Paljudel kaskedel puudub kasvuruum. Ka alusmetsas olevad pihlakad on valdavalt rõhutud olekus. Põõsarinne Randvere tee 82A alal on juhuslik. Suuremaid rühmi moodustavad h. vaarikas ja magesõstar. Vaarikas on peale harvendusraiet hõlvanud uusi alasid. Randvere tee 88A alal on kujunduslikult tähtsad kuuskede rida ja hobukastanid. Randvere tee 82a Suislepa tee 25 kinnistust põhjapoole jääb III väärtusklassiga 15 meetri kõrguste atraktiivsete kuuskede rida ( lisas 15 nr 7/17). Haljastuslikult väärtuslike puude säilitamine alal elamute ehitamisel ning teede ja parklate rajamisel sõltub suuresti ehitajate töökultuurist ja puude kaitseks rakendatud meetmetest. Uuritud alal eristati 41 puittaime, millest 20 on kodumaised. Corson OÜ töö nr

35 2.5.5 Kokkuvõte Puittaimestiku hinnangu kokkuvõte 1. Randvere tee 82A alal kasvab männi-enamusega keskealine mets, mille koosseisus kasvab haljastuslikult väärtuslikke liigile tüüpilise laia võraga (võra läbimõõt üle 6 m) mände peamiselt metsa servaaladel. 2. Enamikel metsaalal kasvavatel mändidel on keskmiselt või vähe arenenud võra ning puud on kõrgelt laasunud. Selliseid puid võiks säilitada rühmadena. 3. Metsa koosseisus kasvavate lehtpuude hulgas valitsevad sookased, mis on enamuses vähe arenenud võraga ja kõrgelt laasunud ning väheväärtuslikud. 4. Randvere tee 88A alal kasvavad nii looduslikult alale levinud kui ka istutatud puud, millest väärtuslikumad on harilikud hobukastanid ja kuuskede rida. 5. Uuritud alal eristati 41 puittaime, millest 20 on kodumaised. 6. Dendroloogilise inventuuri käigus tuvastatud puude väärtusklassid (värvidega) ja projektsioonid on kantud planeeringujoonistele (lisa 8-10). 2.6 Taimestiku ülevaade Peatükk on koostatud P. Vissak 2012 välivaatluste ja uuringute põhjal. Lisas 7 on P. Vissaku välivaatlustel tuvastatud rohurindes esinevad taimeliigid toodud tabelis 1. Puittaimestiku ja sellele antud hinnanguid käsitleti eelmise peatüki allpeatükkides. Taimestikku vaatles P. Vissak uuritaval alal kahel korral: 2012 a mai lõpul ja 2012 a augusti alguses. P. Vissak kogus täiendavat uuringu materjali ka piirkonnas 2012 a juunis ja 2012 a septembris. Vaatlustulemuste baasil on koostatud lisas 7 olev tabel 1, kus spetsiifiline kevadine aspekt on eraldi välja toodud. Vaatlusi viidi läbi real transektidel (kirde-edela suunas ja loodekagu suunas). Täiendavalt vaadeldi oja ümbrust. Võrdlusmaterjaliks tehti täiendav vaatlus alast lõuna poole jäävale maastikukaitsealale. Taimeliikide ohtrus määrati esinemissageduse alusel palliskaalas (arvukehv...üliohter), lisaks + (vähesed eksemplarid) ja r (üks või paar üksikut eksemplari). Alusmets on laiguti mosaiikselt liigirikas. Väikelagendikel ja häiludel kasvab rohurindes ohtralt maikellukest (Convallaria majalis), leselehte (Majanthemum bifolium), metsosja (Equisetum sylvaticum), külmamailast (Veronica chamaedrys), mitmeid madaraliike (Galium aparine, G. Album jt.), harilikku kuutõverohtu (Polygonum odoratum), metskastikut (Calamagrostis arundinacea), kevadises aspektis sinilille (Hepatica nobilis), kollast ülast (Anemone ranuculoides), võsaülast (A. nemorosa). Küllalt ohtralt esineb paariaastaseid tammesid ja vahtraid, mets-kurereha (Geranium sylvaticum), aed-hiirehernest (Vicia sepium), mustikat (Vaccinium mytillus), kolmis-sõnajalga (Gymnocarpium dryopteris), ussilakka (Paris quadrifolia). Kuivemates ja väheviljakates kasvukohtades on liike, eriti suurekasvulisi rohundeid vähem, kasvamas leiab mustikat, leselehte, võnkvart (Deschampsia flexuosa), longus helmikat (Melica nutans), lamba-aruheina (Festuca ovina). Kinnistu piiridest väljas, lõuna pool, kus inimmõju ja viljakus on väiksemad, on levinud tüüpilisemad palumetsad. Metsaservades, lagendike Corson OÜ töö nr

36 servades ja teede ääres on paiguti keskmiselt suurte kogumikena ahtalehist põdrakanepit (Epilobium angustifolium). Viljakamates kasvukohtades ja paikades, kus ladustatakse rohu- ja heinajääke, on rohurinne lopsakas, domineerivad naat (Aegopodium podagraria) ja mets-harakputk (Anthriscus sylvestris). Paiguti on viljakamad kasvukohad saluilmelised puurindes on lisaks männile tamm, vaher ja kask. Põõsarinne on küllalt liigirikas ja koosneb harilikust kuslapuust, sarapuust, toomingast, magedast sõstrast ja lodjapuust. Niiskemas metsas lisanduvad suuremakasvulised sõnajalad, nt harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina), ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana), harilik metsvits, soo-koertubakas (Crepis paludosus) jt., põõsarinne on tihedam ja kõrgemaskasvuline. Niisketes kasvukohtades (kraavi ääres) esineb rohkem põõsastikku, sõnajalgu, niiskuslembeseid tarnu, magesõstart, lodjapuud. Elamute taga, metsa kirde- ja idaserval kulgeva pinnasetee ja metsa vahel levinud ebaühtlase laiusega lagendike ala on hooldamata niiduala, mis on tõenäoliselt varasematel aastatel olnud ajuti ka niidetud. Lagendikud on suures osas kaetud kõrgekasvuliste rohunditega ja sõnajalgadega, nt. kilpjalaga (Pteridium aquilinum). Foto 2.1. Metsaservas kasvav vööthuul-sõrmkäpp. P. Vissak juuni Sama kõrgrohustusse kasvanud lagendiku kõrval hõredas metsaservas esineb III kaitsekategooriasse kuuluv vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Tööde käigus leiti kaks (2) eksemplari (foto 2.1), mõlemad suhteliselt madalakasvulised (kasvukoht koos puhvertsooniga on kajastatud põhijoonistel). Säilinud niidualadel võib kasvamas leida kahkjat Corson OÜ töö nr

37 tarna (Carex pallescens), keskmist väriheina (Briza media), hirsstarna (Carex panicea), tulikaliike (Ranunculus acris, R. auricomus, R. polyanthemos), angervaksa (Filipendula ulmaria), mets-harakputke (Anthriscus sylvestris) jt. Tee ääres ja aedade taga esineb ruderaaltaimi. 2.7 Ülevaade piirkonna ja planeeringuala linnustikust Peatükk on koostatud Vissak 2012 välivaatluste ja uuringute põhjal. Lisas 7 olevas tabelis 2. on P. Vissaku välivaatlustel kohatud linnuliigid ja tabelis 3 varasemates töödes nimetatud linnuliigid. Linnustikku vaadeldi uuritaval alal kolmel korral: 2012 a mai lõpul, 2012 a juuni teises pooles ja 2012 a septembris. Välitööde käigus viidi läbi kombineeritud vaatlused. Arvukust ei hinnatud, uuring oli puhtalt kvalitatiivne, st märgiti kohatud ja kuuldud linnuliigid. Eraldi on välja toodud liigid, mida kuuldi (nähti) väljaspool ala. Samuti on ära märgitud tõenäolised läbirände- või hulgurände liigid. Lisa 7 tabelis 2 on välitööde ajal kohatud linnuliigid. Varasemate avaldatud andmete põhjal tuleks piirkonnas ära märkida järgmised huvipakkuvamad liigid: kindlad tõendid on lõuna pool, maastikukaitsealal, III kaitsekategooriasse kuuluva raudkulli (Accipiter nisus) pesitsemisest. Puudel ja nende ümbruses võib leida jälgi suur-kirjurähni (Dendrocopos major) ja musträhni (Dryocopus martius) tegutsemisest, kuulda tutt-tihast (Parus cristatus), sabatihast (Aegithalos caudatus) ronka (Corvus corax) ning kaelustuvi ehk meigast (Columba palumbus). Mainimist väärivad ööbik (Luscinia luscinia), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väänkael (Jynx torquilla), väike-lehelind (Phylloscopus collybita - naaberalal), raudkull (Accipiter nisus - sügisel, ilmselt rändel), sagedaseimad liigid on metsvint (Fringilla coelebs), salu-lehelind (Phylloscopus trochilus), mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix), aed-põõsalind (Sylvia borin), mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla), musträstas (Turdus merula), hallrästas (Turdus pilaris), punarind (Erithacus rubecula), metskiur (Anthus trivialis), hallvares (Corvus corone). Tavalised on veel pruunselg-põõsalind (Sylvia communis), väike-lehelind (Phylloscopus collybita), laulurästas (Turdus philomelos), vainurästas (Turdus iliacus), rasvatihane (Parus major), leevike (Pyrrhula pyrrhula), talvike (Emberiza citrinella), kaelustuvi (Columba palumbus). Randvere tee uuritavas puistus pole varem eraldi uuringuid tehtud, esineb üksikuid juhuslikke vaatlusi, reeglina läbirändajate või juhukülaliste kategooriast, näiteks kuuse-käbilind (Loxia curvirostra), raudkull (Accipiter nisus), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), mänsak (Nucifraga caryocatactes), põhjavint (Fringilla montifringilla), hallpearähn (Picus canus), siidisaba (Bombycilla garrulus) jt. Pirita maastikukaitseala linnustiku käsitlemisel on kasutatud Tallinna rohealade linnustik. Aruanne. MTÜ Tallinna Linnuklubi. Tallinn materjale. Corson OÜ töö nr

38 Pirita maastikukaitseala linnustik. Kaitseala on suur ja eriti lõunaosas vahelduva maastikuga. Suurem osa kaitsealast erineb uuritavast kinnistust, seetõttu tuleb nimistust välja jätta veega seotud liigid, samuti lammialade liigid, mis ei kattu kirjeldatava alaga ega iseloomusta seda piirkonda. Pirita maastikukaitseala metsade pesitsejatest on dominantliikideks metsvint (Fringilla coelebs), salu-lehelind (Phylloscopus trochilus), mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix), aedpõõsalind (Sylvia borin), mustpea-põõsalind (Sylvia atricapilla), musträstas (Turdus merula), hallrästas (Turdus pilaris), punarind (Erithacus rubecula), metskiur (Anthus trivialis), hallvares (Corvus corone). Tavalised on veel pruunselg-põõsalind (Sylvia communis), väike-lehelind (Phylloscopus collybita), laulurästas (Turdus philomelos), vainurästas (Turdus iliacus), suurkirjurähn (Dendrocopos major), rasvatihane (Parus major), leevike (Pyrhhula pyrrhula), talvike (Emberiza citrinella) jt. Suurlinna jaoks huvitavatest lindudest asustavad kaitsealuseid metsi kaelustuvi e. meigas (Columba palumbus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), ööbik (Luscinia luscinia), väikekirjurähn (Dendrocopos minor) jt. Tallinna Linnuklubi koostatud ülevaates on Kloostrimetsa linnustikku kirjeldatud kui väga suurt metsamassiivi Pirita linnaosas, kus leidub sobivaid biotoope paljudele erinevatele puistulindudele. Seepärast võib Kloostrimetsas üldse kokku kohata linde 99 liigist, kellest pesitsejaid on 69 liiki. Kõige arvukamad pesitsejad Kloostrimetsas on värvulised metslehelind (Phylloscopus sibilatrix), musträstas (Turdus merula) ja metsvint (Fringilla coelebs). Linnudirektiivi liikidest pesitseb alal kõige arvukamalt väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), lisaks võivad pesitseda ka herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähn (Picus canus), musträhn (Dryocopus martius) ja nõmmelõoke (Lullula arborea). Muudest tõenäolistest kaitsealustest haudelindudest esineb alal raud- ja kanakull (Accipiter nisus, A. gentilis), lõopistrik (Falco subbuteo), väänkael (Jynx torquilla), väike-kirjurähn (Dendrocopus minor) ning hoburästas (Turdus ). Kloostrimets on oluline sellegi poolest, et asub Tallinna kagu- ja idaosa läbival lindude rändeteel (nn. Ida-Tallinna rändeteel). Lisa 7 tabelis 3 on Pirita maastikukaitsealal varasemates töödes nimetatud (nii pesitsejate, toitekülaliste kui läbirändajate kategooriast) linnuliigid (punasega on märgitud kaitsealused liigid). 2.8 Loomastik Peatükk on koostatud P. Vissaku 2012 välivaatluste ja uuringumaterjalide põhjal. Piirkonnas puuduvad selgelt eristatavad loomade liikumisrajad. Ebaselgelt võis märgata paaris suunas tee ja kraavi läheduses fragmentidena metskitse jälgede rida, vaatamata sellele, et majade poolt varjutab vaadet metsaserv koos tiheda alusmetsaga, Tõenäoliselt liiguvad loomad selles nurgas vähem, on erksamad (tänu majade lähedusele) ja ei moodusta kindlaid alalisi marsruute. Kahepaiksetest esinevad alal harilik kärnkonn (Bufo bufo - LKIII) ja rohukonn (Rana temporaria - LKIII). Püsivad andmed rabakonna ja tähnikvesiliku kohta puuduvad. Corson OÜ töö nr

39 Mähe oja loomastik on liigiliselt koosseisult sarnane kinnistu piiril kulgeva kraavi loomastikuga. Leiduvad harilik kärnkonn ja rohukonn. Lisaks leiti ka rabakonna. Tähnikvesilikku leida ei õnnestunud. Roomajatest esinevad nastik (Natrix natrix - LKIII), rästik (Vipera berus - lõunaosas ja naabruses - LKIII) ja arusisalik (Lacerta vivipara - LKIII). Imetajatest esinevad leethiir (Myodes glareolus), kaelushiir (Apodemus flavicollis), metskarihiir (Sorex araneus), rändrott (Rattus norvegicus), koduhiir (Mus musculus), juttselghiir (Apodemus agrarius), siil (Erinaceus europaeus), orav (Sciurus vulgaris) ja mutt (Talpa europaea). Minki (Mustela vison), tuhkrut (Mustela putorius), metssiga (Sus scrofa, tegutsemisjäljed naaberalal), kärpi (Mustela erminea), halljänest (Lepus timidus), metskitse (Capreolus capreolus, juhukülaline), rebast (Vulpes vulpes), valgejänest (Lepus europaeus), metsnugist (Martes martes) ja kährikut (Nyctereutes procyonoide, tegutsemisjäljed läheduses, naaberalal) võib esineda planeeringualal juhuslike külalistena, kuid nende liikide püsiva esinemise kohta andmed puuduvad. Matti Masingu suulised andmed nahkhiirte fauna kohta Pirita ja Kloostrimetsa piirkonnas: Nahkhiirte andmete seas on üks rõngaga tõmmulendlase (Myotis brandtii) leid Muuga aedlinnast majast (kevadel 1978). Botaanikaaias (Kloostrimetsas) on olnud järgmisi liike (kõik alltoodud nahkhiired on II kaitsekategooria liigid): tiigilendlane (Myotis dasycneme - viimati vist 1994), veelendlane (Myotis daubentoni), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula). Need loomad (lisaks pargi-nahkhiir - Pipistrellus nathusii) elavad Pirita jõe ääres mitmel pool ning toituvad öösiti jõe ääres ja kohal. Lisaks on oru kohal üleval metsas väike lendlane, kelle liiki ei saa määrata detektoriga (2012 suvel). Kadrioru pargis on samad liigid, lisaks kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus). Aastal 2002 oli Russalka juures pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) muidugi alati ja kõikjal. 2.9 Kaitsealused loodusobjektid Vööthuul-sõrmkäpp Planeeringualal tehtud taimestiku uuringu välitööde läbiviimisel P. Vissak tuvastas kõrgrohustusse kasvanud lagendiku kõrval hõredas metsaservas III kaitsekategooriasse kuuluva vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii) kaks (2) suhteliselt madalakasvulist eksemplari (foto 2.1). Vööthuul-sõrmkäpa asukoht koos puhvertsooniga on kantud detailplaneeringu põhijoonistele (vt lisad 8-10). Mäealuse maastikukaitseala KLO Planeeringualast põhjapoole jääva Mäealuse kaastikukaitsealasse jääva Soosepa rabani on ca 0,94 km. Maismaa pindala, ha: 596,6 ha, maastikukaitseala valitseja on Viimsi Vallavalitsus. Corson OÜ töö nr

40 Mäealuse maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on Viimsi vallas asuva Põhja-Eesti klindi, väärtuslike metsa- ja sookoosluste ning pärandkultuurmaastiku kaitse. 8sdygGkOqzg0mjmLhbZ78BYALKn7 Viimsi mõisa park KLO Planeeringualast loodesse, ca 2,4 km kaugusele jääb 13.3 ha Viimsi mõisa park. Viimsi park asub Viimsi vallas Viimsi alevikus ning on kaitse alla võetud Harju Rajooni TSN Täitevkomitee 24. juuni a otsusega nr 3. Valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon Harju Rajooni TSN Täitevkomitee üldkohustuslik otsus nr juunil a. ULezo1KGjWuuqU60wrxncsKBVm7aT Viimsi mõisa park jääb alast loodesse ca 2,4 km Lillepi park KLO Planeeringualast edelasse, Pirita jõe vasakule kaldale, ca ca 3 km kaugusele jääb Lillepi 35,7 ha park. Valitseja: Keskkonnaameti Põhja regioon Vabariigi Valitsuse 12. aprilli a määrus nr 106 Vabariigi Valitsuse 27. juuli a määruse nr 175 «Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas» muutmine Pindala on 35.7 ha. Pirita jõe hoiuala KLO Planeeringualast kagusse jääva Pirita jõe hoiualani on ca 5,2 km. Hoiuala maismaaosa pindala on 2,4 ha. Pirita jõe hoiuala asub rahvusvahelise tähtsusega alal: Pirita loodusala EE Kaitsealuse ala veekogu on Pirita jõgi VEE Hoiuala valitseja on Keskkonnaameti Põhja regioon. Pirita jõe hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide - hariliku hingi ( Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar ) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) kaitse. Vabariigi Valitsuse 16. juuni a määrus nr 144 Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas NwpbPGwZRoX9dQUT17dqx8fKu Euroopa lehise kultivar Larix decidua Pendula KLO Planeeringualast edelas Pirita kloostri kalmistul (78402:202:1060) asuva euroopa lehise kultivarini on ca 2,6 km a. Tallinna Botaanikaaia andmetel (Eesti põlispuud) on 130 cm (1,3 m kõrguselt mõõdetud) ümbermõõduga ja 4 m kõrgune puu heas seisus. Üksikobjekti piiranguvöönd on 25 m. Keskkonnaministri määrus nr 15 Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus Corson OÜ töö nr

41 SLCQ2eiCzuSgXdKvHVNTJpfqBpkU Asukoht Mõõtmed: Heas seisus. Ü= 130 cm (1,3 m), H= 4 m. 0,19 ha. Arukase leinavorm Betula pendula Youngii KLO Puu asub planeeringualast edelas Pirita kloostri kalmistul (78402:202:1060) euroopa lehise lähedal. Üksikobjekti piiranguvöönd 25 m Keskkonnaministri määrus nr 15 Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus HeFhkjPWUclqw1NZJalOQbVXz3YC Asukoht: Pirita kloostrikalmistu kat tunnus 78402:202:1060. Suurekivi rahn KLO Mähe aedlinna kaguserval (Pirita) asuva Suurekivi rahnuni jääb planeeringualalt itta ca 0,8 km. Pegmatiitrahn koosneb peamiselt ainult pruunikaspunasest ortoklassist. 7,2x5,1x2,7 m, ümbermõõt on 18,4 m (Eesti ürglooduse raamat III osa Tallinn, lk 250; Tallinn 1991). Kaitse alla võetud: , kat tunnus 78402:205:1130 Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 102 Geoloogiliste mälestiste kaitse alla võtmine Tallinna Linnavalitsuse määrus nr Üksikobjekti piiranguvöönd 10 m. Keskkonnaministri määrus nr 15 Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus Rov598ybX90llJ26dXcLt9BWon5mF Merivälja hiidrahn; Rändrahn KLO Merivälja pansionaadi, Mähe põigi ja Ranniku tee vahel asuva Merivälja hiidrahnuni on planeeringualalt läänesuunas ca 0,7 km. Mõõtmed: Rabakivi. 10,0 x 6,5 x 3,1 m, ümbermõõt 26,4 m. (H. Viiding, 1986); Gneisi-hiidrahn, jämedateraline hallikaspunane, korrapäratu ovaalse põhiplaani ja poolmunaja kujuga. 10,0x5,8x3,0m ümbermõõt 26,4 m. (Eesti ürglooduse raamat III osa Tallinn, lk 204; Tallinn 1991). Kaitse alla võetud Rändrahn. ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja a käskkiri nr 84 Üksikobjekti piiranguvöönd on 10 m. Keskkonnaministri määrus nr 15 Tallinna linna territooriumil asuvaid kaitstavaid looduse üksikobjekte ümbritseva kaitsevööndi ulatus 4tWXCa6LIYdUDhlFvbcgVesS5KO1 Eeltoodud kaitsealuste objektideni ei ulatu planeeringualal kavandatud tegevustest ei otseseid ega kaudseid olulisi mõjusid. Planeeringualaga lõunapoolt kontaktalas olevat Pirita jõeoru maastikukaitseala (edaspidi MKA) on käsitletud ja antud kavandatust avalduvate mõjude hinnang peatükis 4.6 Mõju Pirita jõeoru maastikukaitsealale. Corson OÜ töö nr

42 2.10 Tallinna õhu seisund Peatüki 2.10 allpeatükkide koostamisel kasutatud allikad: 1. Välisõhu seire linnades Riiklik keskkonnaseire alamprogramm. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Autorid: K. Saare, M. Maasikmets, M. Teinemaa. Tallinn Õhusaaste kauglevi uuringud ja seire Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Tallinn 2012 Lisas 29 on Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ linnade välisõhu a seires mõõdetud saasteainete piirväärtused ja seire andmed ning kasutatud mõisted Tallinna linnaõhu seire Tallinnas teostati aastal riikliku õhuseire programmi raames mõõtmisi kolmes automaatses pidevseirejaamas kesklinnas Liivalaia tänav 45 (X ,6 Y543149,0 L-Est), Põhja-Tallinnas Kopli tänav 76 (X ,6 Y540566,7 L-Est) ning Haabersti linnaosas Õismäe tee 28e (X ,4 Y536865,2 L-Est). Joonis 2.4. Põhja-Eesti piirkonna Tallinna linnaõhu seirejaamade asukohad. Linnaõhus mõõdetakse pidevalt SO 2, NO 2, TSP, PM 10, PM 2,5, CO, O 3, raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb) ja PAH kontsentratsioone. Lisas 29 on kokkuvõttev lisana 1 esitatud tabel kõikides linnaõhu seirejaamades aasta lõikes mõõdetud saasteainete maksimaalsete tunnikeskmiste, ööpäevakeskmiste kontsentratsioonide kohta. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Välisõhu seire linnades 2011 uuringust on alljärgnevalt käsitletud Randvere tee 82A ja 88A kinnistute planeeringualale lähimat linnaõhu kesklinna seirejaama. Kesklinna seirejaamas mõõdetakse süsinikoksiidi, lämmastikoksiidide, osooni, peente osakeste ja vääveldioksiidi sisaldust välisõhus. Lisaks mõõdeti jaanuarist aprillini gravimeetrilist meetodit kasutades eriti peente osakeste (PM 2,5 ) ning detsembris peente osakeste (PM 10 ) sisaldust õhus. Corson OÜ töö nr

43 SO 2 Maksimaalne tunni- (SPV 1 =350 µg/m 3 ) ja ööpäevakeskmine (SPV 24 =125 µg/m 3 ) vääveldioksiidi kontsentratsioon Tallinna kesklinnas aastal oli vastavalt 51,7 µg/m 3 (21.02) ja 13,4 µg/m 3 (21.02) aastal oli maksimaalne tunni- ja ööpäevane kontsentratsioon vastavalt 52,5 µg/m 3 (15.05) ja 10,6 µg/m 3 (26.12). Aastakeskmine vääveldioksiidi sisaldus aastal on võrreldes eelmise aastaga langenud - 1,2 µg/m 3, aastal oli aastakeskmine sisaldus 1,3 µg/m³. Ühtegi piirväärtust ületavat kontsentratsiooni sarnaselt eelmise kolme aastaga mõõteperioodil ei registreeritud, samuti ei ületanud SO 2 24h keskmised kontsentratsioonid aastal alumist hindamispiiri (50 µg/m³). NO ja NO 2 Lämmastikdioksiidi ja lämmastikoksiidide kõrge sisaldus on probleemiks enamuses suurlinnades ja kõrge liiklusintensiivsusega piirkondades. Lämmastikdioksiidi maksimaalne tunni- (SPV 1 =200 µg/m 3 ) ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon aastal oli vastavalt 139,4 µg/m 3 (15.02) ja 80,0 µg/m 3 (15.02), võrdluseks aastal olid kõrgeimad 1h ja 24h keskmised sisaldused vastavalt 147,7 µg/m 3 (10.02) ja 60,7 µg/m 3 (10.02) aasta keskmine lämmastikdioksiidi sisaldus välisõhus oli 20,9 µg/m 3, aastal oli aastakeskmine sisaldus 22,4 µg/m³. Ühtegi piirväärtust ületavat kontsentratsiooni mõõteperioodil sarnaselt kolme viimase aastaga ei registreeritud aastal oli alumisest hindamispiirist 100 µg/m³ kõrgem 12 NO 2 tunnikeskmist kontsentratsiooni, ülemist hindamispiiri 140 µg/m³ ei ületatud aasta keskmine lämmastikdioksiidi kontsentratsioon oli madalam alumisest hindamispiirist (26 µg/m³). O 3 Osooni saastetasemed on varasemate aastate mõõtmistulemuste põhjal olnud kesklinnas suhteliselt madalad. Selle põhjuseks on osaliselt osooniga reageerivate ühendite kõrgemad kontsentratsioonid kesklinna piirkonnas. Sellisteks ühenditeks on lämmastikmonooksiid ja lenduvad orgaanilised ühendid. Osooni sihtväärtusena kehtib 8 tunni libisev keskmine 120 µg/m 3, üheks ületamiseks loetakse antud päeva maksimaalset sihtväärtust ületavat kontsentratsiooni aastal registreeriti 2 antud sihtväärtusest kõrgemat osooni sisaldust, vastavalt 124,8 µg/m 3 (02.07) ja 128,7 µg/m 3 (03.07), aastal oli maksimaalne kontsentratsioon 104,4 µg/m³. Osooni maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon aastal oli vastavalt 142,6 µg/m 3 (02.07) ja 91,0 µg/m 3 (02.07), aastal olid samad väärtused 116,9 µg/m 3 (12.07) ja 89,7 µg/m 3 (27.04) CO Süsinikoksiidile kehtib piirväärtusena 8 tunni libisev keskmine 10 mg/m 3, millega võrreldes jäid CO kontsentratsioonid aastal oluliselt madalamaks. Maksimaalne 8 h keskmine süsinikoksiidi kontsentratsioon oli 1,2 mg/m³ (16.02), aastal oli see mõnevõrra kõrgem olles 1,5 mg/m³. Süsinikoksiidi maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon aastal jäi aastaga samale tasemele olles vastavalt 2,3 mg/m 3 (15.02) ja 0,92 mg/m 3 (15.02) aasta keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus oli 0,26 mg/m³ aastal jäid CO 8 h keskmised kontsentratsioonid madalamaks kui alumine hindamispiir (5 mg/m 3 ). PM 10 Peente osakeste sisaldusele välisõhus kehtib ööpäeva- ja aastakeskmine piirväärtus, vastavalt 50 µg/m 3 ja 40 µg/m 3. Ööpäevakeskmist piirväärtust on aasta jooksul on lubatud ületada 35 korral. Maksimaalne ööpäevakeskmine peente osakeste sisaldus välisõhus aastal oli Corson OÜ töö nr

44 106,7 µg/m 3 (14.04), kokku registreeriti 5 24 h keskmist piirväärtust ületavat kontsentratsiooni, 2010 oli maksimaalne 24 h keskmine kontsentratsioon vastavalt 169,4 µg/m 3 ning ületamiste arv üheksa. Võrdluseks aastal oli ületamiste arv 42, aastal 48, aastal 35 ning aastal 10. Maksimaalne tunnikeskmine PM 10 kontsentratsioon aastal oli 222 µg/m 3 (14.04) aasta keskmine peente osakeste sisaldus välisõhus oli 15,7 µg/m3, aastal oli vastav väärtus 17,9 µg/m aastal oli alumisest hindamispiirist 25 µg/m³ kõrgem 60 PM 10 ööpäevakeskmist kontsentratsiooni ja ülemist hindamispiiri 35 µg/m³ ületas 21 PM 10 ööpäevakeskmist kontsentratsiooni aasta keskmine peente osakeste kontsentratsioon jäi alumisest hindamispiirist, milleks on 20 µg/m³ madalamaks (lisas 29 tabel 4). Peente ja eriti peente osakeste sisalduse määramiseks kasutatakse ka gravimeetrilist analüüsi. Proovi kogumise aeg on 24 tundi, mistõttu saadud tulemusi võrreldakse ööpäevakeskmise piirväärtusega, milleks peentel osakestel on 50 µg/m 3. Lisaks saab tulemusi võrrelda ka aastakeskmise piir- ja sihtväärtustega, milleks peentel osakestel on 40 µg/m 3 ja eriti peentel osakestel 25 µg/m aastal koguti kesklinna seirejaamas 125 tolmuproovi, millest 24 oli PM 10 proovid ja 101 PM 2.5 proovid. Peente osakeste sisaldust mõõdeti välisõhus alates detsembri algusest ning eriti peente osakeste sisaldust jaanuarist aprilli alguseni. Maksimaalne PM 10 ööpäevakeskmine kontsentratsioon oli 20,1 µg/m 3 (28.12). Mõõteperioodi keskmine PM 10 kontsentratsioon oli 9,2 µg/m 3, mis on aastasest piirväärtusest madalam. Eriti peente osakeste keskmine kontsentratsioon oli 11,9 µg/m 3, mis samuti vastavat aastakeskmist sihtväärtust (25 µg/m 3 ) ei ületa (lisas 29 tabel 2) Tallinna välisõhu seisund Tallinnas on üheks oluliseks saasteallikaks transport, kus kasutatakse küllaltki erineva väävlisisaldusega kütuseid. Vedelkütustele on kehtestatud ranged väävlisisalduse normid, tänu millele on ka SO 2 kontsentratsioonid võrreldes mõõtmiste algusaastatega tunduvalt madalamad. Saasteainete kontsentratsioonid on tingituna inimtegevusest sageli tugevalt sesoonse iseloomuga. Linnaõhu kvaliteeti mõjutab kõige rohkem transport. Põlemisprotsessidest eralduvate saasteainete nagu SO 2, CO, NO 2 ja PM 10 kontsentratsioonid on kõrgemad tööpäeviti hommikul ja õhtul, mis viitab nende pärinemisele liiklusest. Vääveldioksiidi sisalduse nädalane käik viitab saaste pärinemisele liiklusest, saastetase on kõrgem päevasel ajal ja väiksem öisel perioodil, samas on eristatavad ka õhtused ja hommikused tipptunnid. Kõigis linnaosades jäävad nädalased tasemed samasse suurusjärku ning märkimisväärseid kõikumisi linnaosade vahel ei eristu. NO 2 tekkeallikaks on peamiselt transport aastal on täheldatav keskmiste kontsentratsioonide langus kõikides linnaosades, vastavad keskmised on kesklinnas 20,9 µg/m³, Põhja-Tallinnas 14,9 µg/m³ ja Õismäel 11 µg/m³. Kuigi uuematel autodel on võrreldes varasemate mudelitega märksa puhtamad heitgaasid, tänu mitmeastmelistele katalüsaatoritele, nullib autode arvu pidev suurenemine sellest tingitud vähenenud saastetaseme osaliselt ära. Lämmastikdioksiidi saastetasemed on võrreldes Euroopa suurlinnadega siiski piisavalt madalad ja ei ületa ka kõige saastunumates piirkondades lühiajalisi saastetaseme piirväärtusi. Ka aastakeskmised kontsentratsioonid, mis veel mõned Corson OÜ töö nr

45 aastad tagasi olid kesklinnas küllalt lähedal piirväärtusele 40 µg/m 3 on tunduvalt vähenenud, jäädes viimastel aastatel µg/m 3 piirimaile. Osooni aastakeskmised kontsentratsioonid on Tallinna linnaõhus olnud aastate lõikes suhteliselt stabiilsed, olles vahemikus 30 kuni 60 µg/m 3. Kuna kesklinnas on tänu suurele liiklustihedusele selliste osooniga reageerivate saasteainete nagu lenduvate orgaaniliste ühendite ning lämmastikoksiidide kontsentratsioonid reeglina kõrgemad, siis osooni saastetasemed on võrreldes teiste linnaosadega mõnevõrra väiksemad. 8 tunni libiseva keskmise sihtväärtuse ületamisi registreeriti aastal kõigis linnaosades aastal ei mõõdetud kesklinnas ja Põhja-Tallinnas ühtegi sihtväärtust 120 µg/m 3 ületavat kontsentratsiooni, Õismäel oli 2010 aastal ületamiste arv 28, kusjuures lubatud ületamiste arv maksimaalselt on 25 päeva aastas. Võrdluseks aasta vastava sihtväärtuse ületamiste arv oli järgmine: kesklinn 1, Põhja-Tallinn 22, Õismäe 2, aastal registreeriti Õismäe seirejaamas samuti 2 vastavat sihtväärtust ületanud osooni kontsentratsiooni, 2007 aastal Tallinna linnaõhu seirejaamades sihtväärtuse ületamisi ei esinenud ning aastal oli ületamiste arv järgmine: kesklinnas 4, Põhja-Tallinnas 5 ja Õismäel 22. Osoonitasemed on kõigis linnaosades kõrgemad nädalavahetustel, mis viitab sellele, et üldine liiklustihedus on nendel päevadel väiksem ning osooniga reageerivate saasteainete sisaldus õhus langenud. Süsinikoksiidi kontsentratsioonid on kesklinna seirejaamas ühtlaselt langenud alates 2005 aastas, mil seirejaam on paiknenud Liivalaia tänaval. Õismäel ja Põhja-Tallinnas on tasemed jäänud aastate lõikes samaks aastal on süsinikoksiidi tasemed kõikides seirejaamades langenud, Kesklinnas ja Koplis vastavalt 0,26 mg/m 3 ja Õismäel 0,22 mg/m 3 (Joonis 36). Süsinikoksiid pärineb peamiselt liiklusest ja kohtküttest, mida iseloomustab süsinikoksiidi nädalane käik, kus süsinikoksiidi saastetase järgib selgelt tipptundide kellaaegu, kuid võrreldes lämmastikdioksiidiga eristuvad selgelt oluliselt kõrgemad tasemed õhtustel kellaaegadel. Võrreldes aastaga on peente osakeste kontsentratsioonid aastal kõigis linnaosades langenud, aastakeskmised sisaldused kesklinnas, Koplis ja Õismäel olid vastavalt 15,7 µg/m 3, 12,3 µg/m 3 ja 10,6 µg/m 3. Ööpäevakeskmise piirväärtuse ületamisi registreeriti kesklinnas aasta jooksul 5. korral, Õismäel ja Koplis jäid 24 tunni keskmised peente osakeste sisaldused madalamaks kui 50 µg/m 3.. Sarnaselt teiste saasteainetega võib ka peente osakeste puhul jälgida teatud sõltuvust kellaajast ja liikluse intensiivsusest. Peentel on osakestel ka muid emissiooniallikaid, sealhulgas ka looduslikud saasteallikad. Peente osakeste võimalikeks allikateks on näiteks eramute kütmine, teede liivatamisest ja soolamisest pärinevad osakesed, naastrehvide kasutamisest tingitud teekatte kulumine ja tolm, mis kevadel peale lume sulamist tuulega üles keerutatakse. Hetkel ei määrata riikliku seire raames loodusliku ja antropogeense saaste osakaalu tolmus ja ei uurita tolmusaaste päritolu. Küll on seda mõningal määral tehtud erinevate projektide käigus Kokkuvõte Vääveldioksiidi kontsentratsioonid ei ületanud üheski mõõtepunktis kehtestatud piirväärtusi. Lämmastikdioksiidi peamiseks tekkeallikaks on transport. Transpordivahendite heitgaasidele esitatavad nõuded on karmistunud, uued autod on varustatud mitmeastmeliste katalüsaatoritega, mis peaks soodustama ka lämmastikdioksiidi tasemete vähenemist. Kuigi uute sõidukite emissiooninäitajad on paranenud ei pruugi see aga tähendada summaarse emissiooni vähenemist, kuna sõidukite koguarv näitab jätkuvalt kasvutendentsi. Seega sõltub üldise saastetaseme kasv või kahanemine nende kahe teguri vahekorrast. Tunnikeskmiseid Corson OÜ töö nr

46 piirväärtusi ei ületatud üheski mõõtepunktis. Alumise hindamispiiri 100 µg/m 3 ületamisi mõõdeti kõikjal linnades. Osooni kontsentratsioon on reeglina väiksem suurema liiklusega piirkonnas, sest õhus on rohkem osooniga reageerivaid ühendeid (NOx, lenduvad orgaanilised ühendid). Lisaks sõltub osooni kontsentratsioon eeldusainete piisava taseme olemasolul peamiselt päikesekiirguse intensiivsusest, mistõttu on osooni hulk õhus suurem päevasel ajal ja madalam öösel, suurem kevad-suvisel perioodil ning madalam sügisel ja talvel. Aastakeskmine osooni sisaldus linnades jääb vahemikku µg/m 3. Süsinikoksiidi üheks olulisemaks emissiooniallikaks on transport. Transpordi kõrval on süsinikoksiidi tähtsaks allikaks eramute kütmine - eelkõige tahkekütusega nagu puit või süsi. Süsinikoksiidi tasemed on linnades madalad ning lähitulevikus ei ole ette näha süsinikoksiidi saastetasemete olulist suurenemist ja saastetaseme piirväärtuse ületamisi. Kuna 2004 aastal jõustus süsinikoksiidi 8 tunni keskmine piirväärtus 10 mg/m 3 ja kaotasid kehtivuse senised 1 ja 24 tunni piirväärtused (vastavalt 5 ja 3 mg/m 3 ), siis uus piirväärtus vähendab ületamiste võimalikkust veelgi. Süsinikoksiidi sisalduse vastavusega piirväärtusele ühegi seirejaama andmetel probleeme polnud. Keskmine süsinikoksiidi sisaldus välisõhus on võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra langenud ning jääb kõikjal vahemikku 0,19-0,26 mg/m 3 (2010. aastal oli aastakeskmine tase 0,2 0,4 mg/m 3 ). kõrgeim maksimaalne kaheksa tunni keskmine kontsentratsioon mõõdeti Põhja-Tallinnas ja Tartus 2,4 mg/m 3. Kõikides seirejaamades jäid CO sisaldused alumisest hindamispiirist madalamaks. Inimtervise seisukohast on kõige ohtlikum peenete osakeste sisaldus sissehingatavas õhus. Kui teiste ühendite puhul räägitakse minimaalsest kontsentratsioonidest, mis riski ei kujuta, siis erinevad uuringud ja Euroopa Komisjoni seisukoht näitavad, et peente osakeste puhul ei ole olemas vähimat ilma mingisuguse riskita saastetaset. Tolmu tasemeid kasvatab lisaks transpordile ka puukütte osakaalu suurenemine muude kütteviiside (elekter, kütteõli jms) kallinedes. Peente osakeste sisaldusele kehtib välisõhus ööpäevakeskmine piirväärtus 50 µg/m 3, mida võib aasta jooksul ületada 35 korral. Peente osakeste ööpäevakeskmist piirväärtust ületati Tallinnas kesklinna seirejaamas 5 korral, Kohtla-Järvel 9 korral ning Tartus 2 korral. Enamus linnades ületati ka peentele osakestele kehtestatud alumist (25 µg/m 3 ) ja ülemist hindamispiiri (35 µg/m 3 ). Aastakeskmine peente osakeste sisaldus jäi kõikjal 16 µg/m 3 piiresse. Kuna osakeste emissiooniallikad võivad olla nii looduslikud kui inimtekkelised, siis oleks vaja ka osakeste päritolu hindamine ja keemilise koostise ning fraktsioonilise jaotuse määramine. Riiklikku seire põhjal saab ainult oletada osakeste päritolu, oletades, et linnaõhus mängivad enim rolli inimtekkelise iseloomuga allikad ning taustaaladel looduslikud allikad. Samas on näiteks eriti peente osakeste (PM 2,5 ) maksimaalseid ja keskmiseid kontsentratsioone vaadates täheldatav küllaltki väike tasemete vaheline erinevus linna ja taustaalade õhus, mis viitab ka kaugkande suurele osakaalule või ka looduslike allikate osatähtsusele linnas ning antropogeensete allikate mõjule foonialadel. Hetkel ei määrata riikliku seire raames loodusliku ja antropogeense saaste osakaalu, mis on oluline just maapiirkondades osakeste kontsentratsioonide mõõtmisel, sest vastavalt EL direktiivile on piirväärtust ületavatele kontsentratsioonidele tehtud mõningaid mööndusi, juhul kui on tõestatav saaste looduslik päritolu. Peamiseks linnaõhu probleemiks on jätkuvalt ka peente osakeste tase, kuigi aastakeskmine peente osakeste sisaldus on kõigis linnaõhu seirejaamades eelmise aastaga võrreldes oluliselt langenud. Samuti on ööpäevakeskmised maksimumid märgatavalt kahanenud, ületades siiski mitmel pool kehtivat piirväärtust kuid samas jäädes lubatud ületuskordade (35) piiresse. Corson OÜ töö nr

47 2.11 Sotsiaal-majanduslikud tingimused Pirita linnaosa Peatüki koostamisel on kasutatud Pirita linnaosa arengukava materjale. Alates a on Tallinn jagatud kaheksaks linnaosaks, millest üks on Pirita. Pirita linnaosa territooriumi pindala on 18,7 km², mis moodustab Tallinna pindalast 11,7%. Pirita linnaosa paikneb Tallinna kirdeosas. Põhja ja ida poolt piiravad seda Viimsi vald, lõunast Lasnamäe ja Kesklinna linnaosa ning läänest Tallinna lahe veeala, idast Maardu linna ning kagu poolt Jõelähtme valla maad. Pirita linnaosa on vahelduva reljeefiga. Linnaosa lõunapiiril kulgeb kohati üle 20 m kõrgune klindiserv, mille vaheastangud või laugemad osad ulatuvad Pirita linnaosa Maarjamäe ning Kose asumitesse. Linnaosa keskel kulgeb läänest itta maaliline kõrgete kallastega, geoloogiliste paljanditega Pirita jõeorg. Pirita jõest põhja pool paiknev metsaala, botaanikaaed, Metsakalmistu ja Pärnamäe kalmistu lõunaosa on vahelduva, künkliku reljeefiga. Merivälja elurajoon ning Ranniku tee äärne metsaala langevad tugevalt edela suunas paikneva mereranna poole. Linnaosa tasasemad piirkonnad on Mähe, Lepiku ja Laiaküla piirkond, Kloostrimetsa põhjapoolne osa ja Pirita keskus. Linnaosa territooriumile jääb 105 km pikkusest Pirita jõest umbes 8 km. Pirita jõgi on Põhja- Eesti pikemaid jõgesid. Jõgikond hõlmab 793 km², selle langus on 75 m. Pirita jõeorg on maastikukaitseala kogu linnaosa ulatuses. Lisaks Pirita jõele on linnaosas ka ojasid (Mähe oja, Varsaallika oja, Randvere oja) ning soostunud alasid. Tabel 2,1. Allikas Pirita linnaosas elas 1. augusti seisuga 2014.a elanikku so 4 % Tallinna elanikust. Tabelis 2.1 on a iga kuised elanike arvud Tallinna linnaosade kaupa. Linnaosa elanikest enamik elab eramajades. Viimastel aastatel on lisandunud ka korrusmajad. Pirita linnaosa on hinnatud elupiirkond. Viimase kümnendi jooksul on Pirita linnaosaelanike arv kiirelt kasvanud. Corson OÜ töö nr

48 Pirita linnaosa jaguneb 9 asumiks. Kõige suurema elanike arvuga asum on Mähe. Võrreldes aasta andmetega on kõige enam elanike juurde tulnud Mähe, Lepiku ja Laiaküla asumisse, kus elanike arv võrreldes sajandi algusega on ligi kolmekordistunud. Veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemidega tegelevad Pirita linnaosas AS Tallinna Vesi ja AS Esmar Ehitus. Linnaosa saab joogivee puurkaevudest ning see rahuldab praegu tarbijate vajadused. Valdavas osas asumites on veevõrk valmis ehitatud. Kanalisatsioonisüsteem on Pirital tiheasustusalal väljaehitatud. Üksikutes hajaasutusega piirkondades on koostamisel täiendav tegevuskava kanalisatsiooniga liitumiseks. Osaliselt on probleemiks linnaosas sajuvee ja pinnase liigvee ärajuhtimine. Kosel, Mähel, Lepikus, Maarjamäel ja Meriväljal on olemas kuivenduskraavide võrk, mida mõningates kohtades ei ole regulaarselt hooldatud ning seoses sellega võib tekkida hooajaliselt probleeme. Tallinna Keskkonnastrateegia aastani 2030 andmetel on Pirita linnaosa seirenäitajad (vesi, õhk, müra) normide piires. Suurt kaasabi osutavad ka linnaosa elanikud, kes on sageli esmased reageerijad linnaosa tabanud väiksematest reostustest ja annavad informatsiooni ametnikele reostuse tekitajatest Lasteaiakohad Pirita linnaosas Peatüki koostamisel on kasutatud Tallinna Linnavalitsusest saadud materjale. Pirita linnaosas oli (RL0701) seisuga 6519 leibkonda, neist alla 18-aastaste lastega leibkondi oli 2327 ja leibkondade keskmiseks suuruseks oli 2,45 inimest. Statistikaameti andmetel oli a seisuga Pirita linnaosas leibkonna keskmiseks suuruseks 2,68 inimest, see näitab, et 12 aastaga on Pirita linnosas keskmise leibkonna suurus vähenenud 0,23 inimese võrra. Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 109 Laste koolieelsesse lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord 5 kohaselt on Tallinna linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste teeninduspiirkonnaks Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 256 kinnitatud Tallinna linna haldusterritoorium ja lasteaiakohti luuakse juurde vaadates linna tervikuna. Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 356 kinnitatud Tallinna programmi Lasteaiakoht igale lapsele rakendamise perioodil on Pirita linnaosas kasvanud munitsipaallasteasutustes käivate laste arv 464 lapselt 2007 aastal 641 lapseni 2012 aastal. Perioodil on Tallinna Linnavalitsuse olnud lepingulistes suhetes kolme Pirita linnaosas paikneva eralasteaiaga. Tallinna Linnavalitsus eeldas, et 2012 aasta septembrist ühe täiendava sõimerühma Tallinna Läänemere Lasteaias ja kaks täiendavat sõimerühma Tallinna Tuule Lasteaias moodustamisega peaks leevenduma lasteaiakohtade puudust Pirita linnaosa lastevanematele, kuna neile on logistiliselt hõlbus juurdepääs Piritalt. Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste arendamise programmi Lasteaiakoht igale lapsele koostamiseks OÜ Geomedia ja OÜ Cumulus Consulting poolt tehtud prognoosi (sisserände prognoos) kohaselt hakkab aastatel laste arv Pirita linnaosas langema. Alla 7 aastaseid lasteaiakoha vajadusega lapsi on prognoosi kohaselt Pirita linnaosas: a last; Corson OÜ töö nr

49 2013. a last; a last; a last; a last; a last; a last; a last; a last; 2021.a last. Alla aastaste ja 1-aastaste laste arv langeb alates 2012 aastast, 2-aastatse laste arv tõuseb aastani 2012, 3-aastaste laste arv tõuseb aastani 2014, 4-aastaste laste arv tõuseb 2015 aastani, 5-aastaste laste arv tõuseb 2016 aastani, 6-aastaste laste arv tõuseb 2017 aastani, 7-aastaste laste arv tõuseb 2018 aastani aastast hakkab kõikides vanustes laste arv langema. Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste arendamise programmi Lasteaiakoht igale lapsele tegevuskava prognooside ja esialgsete plaanide kohaselt on Tallinna Linnavalitsus planeerinud aastatel renoveerida Kihnu tänava lasteaiahoone, kuhu tuleb juurde 12 lasteaiarühma, mis leevendab kindlasti Pirita-Kose lapsevanemate lasteaiavajadust, avada Merivälja Lasteaias kaks täiendavat moodulrühma, alustada Pirita-Kose Lasteaia juurdeehituse -projekteerimisega avada juurdeehituse näol Pirita -Kose Lasteaia juurde 6 täiendavat lasteaiarühma alustada Võsa tee 26 lasteaia projekteerimist ja ehitada see valmis, Kokku on Tallinna Linnavalitsus kavandanud Pirita linnaossa juurde luua aastatel a ligikaudu 350 lasteaiakohta Mähe asumi struktuurist Mähe asumi kohta leiab infot 1. Lastele: Eralasteaed Punamütsikese Mudilasmaja - Kummeli tee 18 Padriku lasteaed - Padriku tee 10 Mähe Vaba Aja Keskus - Aianduse tee 64a Mänguväljak 1 - Aianduse tee 30 Mänguväljak 2 - Aianduse tee 70a 2. Teenindusasutused: Mähe perearstikeskus - Pärnamäe tee 114 / Apteek - Pärnamäe tee Raamatukogubuss, Pirital igal neljapäeval! Hotell / kauplus "Ecoland" - Randvere tee Swedpanga sularahaautomaat - Pärnamäe tee Toidu- ja esmatarbekaupade kauplus "Y2K Ararat" - Randvere tee Heakord: Corson OÜ töö nr

50 Tänavate puhastus, lumetõrje: Teho Eesti Teehooldus OÜ - tel või Prügivedu: Eesti Keskkonnateenused AS - tel või , e-post: 5. Vesi ja kanalisatsioon: Esmar Vesi OÜ - tel , e-post: 6. Mähe asumi bussipeatused: Hämar tee, Mähe, Küüvitsa tee, Oblika tee, Aianduse tee, Pojengi tee, Mähe aedlinn, Liilia tee, Kõlviku tee Mähe asumit läbivate bussiliinide sõidugraafikud: Buss nr. 6 Buss nr. 8 Buss nr Heakord Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 45 (viimane redaktsioon jõustus ; Tvk m nr 12; RT IV, , 16) kehtestatud Tallinna linna heakorra eeskiri reguleerib Tallinna linnas heakorra ja puhtuse tagamise. 1 sätestab, et eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Tallinna linna territooriumil viibivatele ja tegutsevatele isikutele ning kinnis- või vallasvara omanikele. Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Tallinna jäätmehoolduseeskirjaga, Tallinna linna kaevetööde eeskirjaga, Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskirjaga, Tallinna haljastute hoolduse nõuetega, Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimuste ja korraga ning teiste õigusaktidega. [RT IV, , 16 - jõust ] 4 sätestab avaliku koha heakorra nõuded. 5 näeb ette kinnistu ja ehitise omaniku kohustused heakorra tagamiseks. 7 on toodud ehitus- ja remonditöö tegija kohustused heakorra tagamiseks. 8 sätestab tehnovõrgu omaniku kohustused heakorra tagamiseks. Tallinna linna avaliku korra eeskiri ja avaliku koosoleku korraldamise nõuded. Vastu võetud Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 43 jõustus , viimane redaktsioon jõustus (RT IV, , 12). Tallinna linna avaliku korra eeskirja (edaspidi eeskiri) eesmärk on koos riigi ja Tallinna vastavate õigusaktidega tagada Tallinna haldusterritooriumil kogukonna rahulik kooseksisteerimine ja turvalisus ning igaühe õigus omada avalikku kindlustunnet ja võimalus realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Eeskiri on täitmiseks kohustuslik kõigile Tallinna haldusterritooriumil viibivatele ja/või tegutsevatele isikutele. Corson OÜ töö nr

51 Eeskirja täidetakse koosmõjus Tallinna linna heakorra eeskirjaga ning Tallinna linna koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ja teiste õigusaktidega Planeeringuala ja Mähe asum Planeeringuala jääb Mähe asumi ja Pirita jõeoru MKA kontaktvööndisse. Mähe asumisse kuulub Mähe elamupiirkond ja Mähe aedlinn. Mähe asum on osaliselt väljakujunenud ja osaliselt arenevate elamupiirkondadega ala. Üldplaneeringuga on kavandatud Mähe asum valdavalt pereelamute alaks. Korterelamute ja ridamajade ehitamiseks on planeeritud põhiliselt endise Mähe aiandi ala. Väikeelamute vahele ei ole lubatud korterelamuid ehitada. Mähel asumikeskus puudub. Tõmbekeskuseks võib pidada Pärnamäe tee ja Randvere tee ristmiku ümbrust. Mähe asumis on: Tallinna Padriku Lasteaed (munitsipaallasteaed), eralasteaed Punamütsikese Mudilasmaja, Mähe Vaba Aja Keskus, perearst, Mähe park, kauplused, hotell, apteek. Mähe asum on hoonestatud valdavalt kahekorruseliste eramutega. Viimistlusmaterjalina on kasutatud nii puitu, tellist, krohvitud pinda. Ka stiililiselt on hooned küllalt erinevad viilkatustega puitviimistlusega suvilatüüpi majade vahele eksivad modernsemad lamekatustega elamud. Planeeritava ala lähedusse jäävad bussipeatused, mis jäävad Randvere tee äärde, väljasõiduteest ca meetri kaugusele kirde suunda (lisa 8-10). Randvere tee tänava maa-ala on planeeritud laiusega 28 m, mis on vajalik perspektiivse jaotusmagistraali väljaehitamiseks. Tänavakaitsevöönd on 10 m. Planeeringuala lähiümbruses (Pirita linnaosas ning Mähel) on kokku 7 lasteaeda. Lähim on planeeringualast ca 200 m kaugusel asuv eralasteaed Punamütsikese Mudilasmaja, ülejäänud on ligikaudu 3 km raadiuses (vaid Pirita Kose Lasteaed jääb pisut kaugemale). Mähe asumis on ka kaks laste mänguväljakut, Aianduse teel (planeeringualast ca m kaugusel) ja Keskteel. Nii noortele kui ka eakatele pakub Mähe asumis tegevust Mähe Vaba Aja Keskus, mis on samuti planeeringualale väga lähedal. Pood, perearstikeskus ning apteek jäävad planeeringualast ca 1,1 km kaugusele. Corson OÜ töö nr

52 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS 3.1 Alternatiivide valik Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide hindamise objektiks on planeeringuga haaratud ala ja kontaktala ning lähivöönd. KSH programmi avalikustamise eelne alternatiivide valik toimus detailplaneeringu eskiisi tutvustamisel kohalike elanike (toodud lisaks 1 olevas KSH programmis alternatiivid 4 ja 6) poolt ning keskkonna- ja linnaplaneerimise ametnikega toimunud arutluste (toodud lisaks 1 olevas KSH programmis alternatiivid 2, 3 ja 7) käigus. KSH programmi alternatiivides arvestati Tallinna Keskkonnaameti kirjas esitatud seisukohtadega (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 11). Pirita linnaosas oli (RL0701) seisuga 6519 leibkonda, neist alla 18-aastaste lastega leibkondi oli 2327 ja leibkondade keskmiseks suuruseks oli 2,45 inimest. KSH programmi avalikustamise protsessis esitas Tallinna Transpordiamet liiklusest tulenevad seisukohad (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 16), millede alusel KSH programmis käsitletud osa alternatiive ei ole liiklusohutusest tulenevalt reaalselt võimalikud (alternatiivide 1 ja 2 puhul leiti, et ristmiku asukoht ei sobi, teede ristumised tuleb ette näha 90 kraadise nurga all). Edasise KSH käigus teostas Stratum Insenerbüroo detailplaneeringu variantide liiklusmõjude uuringu, mille terviktekst on toodud lisas 5. Antud liiklusmõjude uuringust selgus, et KSH programmis olnud kavandatud tegevuse kuuest alternatiivist olid liiklusohutusest tulenevalt reaalsed alternatiiv 4 ja alternatiiv 6. Need alternatiivid olid ka kohalikele elanikele ainukesed vastuvõetavad alternatiivid (lisa 3 ja lisas 1 oleva KSH programmi lisas 17). KSH programmi avalikul arutelul (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 17) ja hiljem kohalike elanikega toimunud vestluste käigus selgus, et kohalikel elanikel on tekkinud hirm, et nendega üldse ei arvesta ja sõltumata sellest milliseid ettepanekuid vahepeal ka ei arutataks valitakse ikka OÜ Arhitektuuribüroo Mai Shein algne eskiislahend (alternatiiv 1). Peale KSH programmi avalikustamist toimunud detailplaneeringu ja KSH protsessis on selgunud KSH aruandes käsitletavad kavandatud tegevuse alternatiivid: 1. Alternatiiv 1 (alternatiivi olemust ja vajadust KSH-s käsitletakse peatükis 1.3.3, 3.1 ja 3.2.1), alternatiiv 4, alternatiiv 6 ja alternatiiv 8 ning alternatiiv 5 0-alternatiivina. Antud numeratsiooni käsitlemine oli vajalik nii planeeringu kui ka KSH järjepidevuseks ja alternatiivide nimetamistel võimalike segaduste ärahoidmiseks. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (lisa 16) seisukoha kohaselt on OÜ Arhitektuuribüroo Mai Shein algset eskiislahendit käsitletud KSH aruandes alternatiiv 1-na (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 4). Lähtudes KSH tavapärasest käitumisviisist on vajalik muude alternatiivide kõrval ka detailplaneeringu eskiislahenduse võrdlemine. Kuna alternatiiv A1 ei vastanud liiklusohutusnõuetele, siis selleks, et seda üldse saaks seadusekohaselt KSH-s arutada ja käsitleda tuleb eeskätt muuta eskiislahenduses määratletud tee asukohta liiklusohutust arvestavaks (lisa 13). Sarnaselt teiste KSH aruandes hinnatavate alternatiividega tuleb Randvere tee ja juurdepääsutee ristmik paigutada Randvere tee sirge Corson OÜ töö nr

53 lõigu keskele, et tagada nõuetekohane nähtavus. Lisas 13 esitatud lahendis on muudetud liiklusohutuse tagamisest tulenevalt A1 ristmiku asetust. Peale ristmiku ja vööthuul-sõrmkäpa asukoha esitamist ei muudetud lisas 13 esialgse eskiisi lahendust. Aruandes käsitletud alternatiivides 4 ja 6 (lisad 8 ja 9) on võrreldes KSH programmis esitatutega arvestatud KSH protsessi käigus tehtud uuringuid. Alternatiiv 8 on lisandunud KSH aruande koostamise protsessis. KSH aruandes parimaks osutunud alternatiivi 8 edasiarendusel detailplaneeringus on arvestatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Keskkonnaameti seisukohti ning ettepanekuid (lisa 10). 3.2 Võimalikud alternatiivid Alternatiiv 1 Detailplaneering algatati OÜ Arhitektuuribüroo Mai Shein algsele eskiislahendile, mida KSH aruandes käsitletakse alternatiivina 1 (A1). Alternatiiv 1- ga seonduvat on käsitletud peatükkides Tallinna linnaplaneerimise Ameti seisukohad KSH aruandele ja nendega arvestamine, 3.1 Alternatiivide valik ja lisa 16. Alternatiivi 1 eskiisjoonis on toodud lisas 1 KSH programmi lisas 4 ja selle liikluslahendus lisas 13. Kaheksale elamumaa sihtotstarbega krundile on kavandatud kahekorruselised kuni 8 m kõrgused paariselamud (kokku 9), viiele krundile kahekorruselised üksikelamud (5). Kõigile elamutele on antud maaaluse korruse rajamise võimalus abiruumide ja panipaikade ehitamiseks. Vastavalt Pirita linnaosa üldplaneeringule on kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute alal uute elamukruntide minimaalseks suuruseks lubatud planeerida 1500 m², kruntide maksimaalseks lubatud täisehituseks 15% ja tiheduseks kuni 0,15. Kõik kavandatavad krundid on suuremad kui 1500 m², kruntide täisehituse protsent on 7 kuni 9 ja hoonestustihedus jääb vahemikku 0,14 kuni 0,15. Randvere tee 82a ja Randvere tee 88a kinnistutest on kavandatud kaks transpordimaa sihtotstarbega maaüksust (vastavalt positsioon m 2 ja positsioon m 2 ) Randvere tee maa-ala laiendamiseks, mis võimaldab sinna rajada kergliiklustee. Randvere tee 82a kinnistu transpordimaa sihtotstarbega pos 17 (1679 m 2 ) on ette nähtud kvartali sisene liiklustee (5,5 m laiuse sõidutee ja 1,5 m laiuse kõnnitee rajamine ning ümberpööramise koht 12x12 m lõunapiirdel oleva kraav kohal, kuhu paigutatakse 12 m pikkune veetoru). Transpordimaa sihtotstarbega pos 18 (1801 m 2 ) on kavandatud rajada tambitud pinnaskattega või kruusakattega (toodud lisas 1 oleva KSH programmi lisas 4 oleval alternatiivi 1 joonise legendis) 5 m laiune sõidutee. 5 m laiune sõidutee algab Suislepa teelt vahetult Suislepa tee 25 krundi põhjapoolse piirdeaia tagant, kus praegu kasvab O. Abneri hinnangu (lisa 15, lk 13, 7/17) järgi III väärtusklassiga 15 m kõrguste, cm läbimõõduga ja 4,5 meetrise võralaiusega kuuskede rida. Peale 15 m kõrgust kuuskede rea likvideerimist näeb Corson OÜ töö nr

54 eskiislahendus ette sõidutee kulgemise vahetult Suislepa tee 25, 23, 21, 19, 17, 15, 13, 11, 11a, 11b, ja11c kinnistule läänepoolsete piirdeaedade tagant kuni planeeringuala piirini. Planeeringuala piirist on ca 3 m kaugusel algab MKA olev pinnastee. Rajatav sõidutee jääb tulevikus kahelt poolt piirdaedade vahele. Positsioonile 18 kavandatud sõidutee rajamiseks tuleb lisaks III väärtusklassiga kuuskede reale likvideerida veel 18 II väärtusklassi (üksikpuu, puude grupp, üksikpõõsas, põõsaste rühm ja hekid), 5 III väärtusklassi ja 2 IV väärtusklassi kuuluvat O. Abneri poolt hinnatud haljastusobjekti (lisa 15 lk 25). A1 kohaselt positsioonil 18 likvideeritavad haljastusobjektid jäävad A4, A6 ja A8 korral alles. A4, A6 ja A8 korral väärtuslikku haljastust säiliks rohkem ning säilitatavat haljastust rikastab 50 m laiune kavandatud haljaskoridor, mis lisab nii haljastuslikku kui ka rekreatiivset (visuaalne positiivne aisting pinnasteel liikujale) väärtust. Joonistel 2.1 ja 2.2 on esitatud Randvere teelt algav ja MKA-le suunduv pinnastee ja Suislepa teelt ei kulge sellele teele välivaatluste põhjal ühtegi püsivamat jalgrada, mida saaks käsitleda pinnasteena. A1 kohaselt tuleb pos 18-ga tagada ka jalakäijate läbipääsud Randvere teelt Kloostrimetsa. Alternatiiv A1 korral lisandub piirkonda 23 eluaset ja eeldatavalt 57 elanikku. A1 korral on parkimiskohti ette nähtud 60 parkimiskohta ehk siis 9 parkimiskohta kohta rohkem kui A6 ja 7 parkimiskohta rohkem kui A8 ning 5 parkimiskohta rohkem kui A4 korral. Tallinna Planeerimise Ameti seisukoha (lisa 16) kohaselt võib eeldada, et ka positsiooni 7 kaks paariselamut peavad saama teistsuguse planeeringu lahenduse. Põhjuseks asumine Randvere tee ja Suislepa tee nurgas, kuhu täiendavat hoonestust ei tohiks kavandada. Antud nõuet võimendab veelgi, see et nende kahe paarismaja juurdepääs asub Randvere tee ja Suislepa tee ristmiku vahetus läheduses ning sellega suureneb (11 elanikku ja 8 sõiduautot) mõningaselt selle ristmiku häiritus. Randvere tee äärde 50 m laiuse haljaskoridori kavandamine tähendaks seda, et positsioonile 1 (üksikelamu) ja positsioonile 6 (paariselamu) tulevad planeeringualas leida teised kohad. KSH käigus teostatud uuringute raames leitud vööthuul-sõrmkäpa elupaika on kavandatud positsioonil 13 paariselamu (lisa 13). A1 rakendamine põhjustab haljastuse suurema likvideerimise vajaduse kui A4, A8 ja A6 korral. Arvestades teostatud kinnisvarahindamist võib väita, et A1 korral kinnisvara hind eeldatavalt võib langeda mõningaselt mitte ainult A1 kavandatud elamualadega kontaktis olevatel 11 Suislepa tn läänepoolsel kinnistutel, vaid ka osadel kavandatud (8 paarismaja) kinnistutel. Põhjuseks on A1 planeeringu lahendus: 8 paariselamu alal on kavandatud liiga lähedane kontakt 11 Suislepa tänava läänepoolse kinnistuga. Eeldatavalt ei mõju kinnisvara hinnale positiivselt ka Suislepa tänava läänepoolsete kinnistute piirdele pos 18-le rajatav 5 m laiune sõidutee. Tulenevalt eeltoodust on kohalikud elanikud väljendanud seisukohta, et A1 planeeringulahendus ei arvesta nendega, sh nende omandipuutumatusega. Corson OÜ töö nr

55 3.2.2 Alternatiiv 4 Alternatiivi 4 iseloomustavad andmed on toodud lisas 8 oleval detailplaneeringu põhijoonise eskiisil. Võrreldes KSH programmi joonisega (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 7) on sellel joonist täiendatud KSH protsessis teostatud uuringute materjalide põhjal. Kruntidele (lisa 8) positsiooni numbriga 1 ja 2 on planeeritud 4 korterelamut (4 neljakorterilist - kokku maksimaalselt 16 korterit). Korterelamud on paigutatud kahekaupa mõlemale poole juurdepääsuteed. Ridaelamuga võrreldes saab korterelamut lahendada arhitektuurselt vabamalt ja mitmekesisemalt (keskne trepikoda, erinevad ruumiprogrammid jms). Kummagi elamupaari juurde on kavandatud ka üks ühiseks kasutamiseks mõeldud kõrvalhoone koos laste mängualaga. Kõrvalhoonet võib kasutada näiteks aiamajana või saunana, mis toimiks ühise kokkusaamiskohana, kus naabrid võivad nö neutraalsel pinnal suhelda. Lisaks korterelamutele on alale kavandatud viis paariselamut ning üks ühepereelamu. Paariselamute asemel on lubatud rajada ka üksikelamud. Selle lahendusvariandi eeliseks ongi mitmekesine hoonestus, mis võimaldab ala arhitektuurselt huvitavalt lahendada ja säilitada rohkem väärtuslikku kõrghaljastust. Alternatiiv 4 puhul on Randvere tee ja juurdepääsutee ristmik paigutatud Randvere tee sirge lõigu keskele. See tagab ristmikul standardikohase nähtavuskauguse. Kõik planeeritud hooned on kavandatud maksimaalselt 2-korruselistena maksimaalse kõrgusega 9 m. Hoonemahud on kõik kahekorruselised. Hoonete visuaalseks vahendamiseks on hooned ettenähtud liigendada. Alternatiivi 4 korral põhjapoolt mööda Mähe oja sängi tulev haljaskoridor ületab Oblika kurvis Randvere tee ja kulgeb edasi Suislepa tee läänepoolsete kinnistute ning planeeringuala elamualade vahelt Pirita jõeoru MKA Viimsi metsa piiranguvööndi metsa. Haljaskoridor on 50 m laiune ja sellel kulgeb säilitatav pinnastee. Haljaskoridor suurendab oluliselt Suislepa tee läänepoolsete kinnistute ja planeeringu elamualade elanike privaatsust. Üldkasutatavad rekreatsioonivõimalused laienevad oluliselt, kuna haljaskoridoris spordirajatist on võimalik kasutada terviseraja alguspunktina. Randvere tee ääres paikneb 3 ja Randvere tee 88a maaüksusel 4 parkimiskohta, mis võimaldavad tervisespordi võimalusi kasutada ka piirkonnas mitteelavatel tallinlastel. Antud lahendusega ei taotleta Mähe elamurajooni jätkamist, vaid pakutakse välja alternatiivne lahendus, mis sobiks hästi olemasolevale alale ning oleks võimalikult säästev olemasoleva kõrghaljastuse osas. Kõigi hoonestusalade, teede, trasside ja parkimisplatside valimisel on lähtutud põhimõttest säilitada võimalikult palju väärtuslikku kõrghaljastust. Alternatiivi nr 4 rakendumisel on vajalik likvideerida 12 II väärtusklassiga puud (vt ptk 4.4.1). Corson OÜ töö nr

56 Kogu alal, eelkõige aga korterelamute krundi puhul on oluline säilitada võimalikult looduslik ilme säilitades maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust ning kavandades nii hooned kui juurdepääsuteed ja parkimisalad madalama väärtusega haljastuse kohale. Kõigil kruntidel on juurdepääs rekreatsioonialale otse krundil paikneva rekreatsioonialale avaneva jalgvärava kaudu. Positsioonil 10 sotsiaalmaa sihtotstarbega üldmaa pindala on m 2 ehk 36 % Randvere tee 82a kinnistust. Liiklusmaa sihtotstarbega positsioonile 13 on planeeritud terviseraja kasutajatele (talvel suusatajad jt) 4 parkimiskohta. Alternatiiv 4 korral lisandub piirkonda 27 eluaset eeldatavalt 67 elanikuga, parkimiskohti on planeeringuga kavandatud 55, millest seitse on kavandatud mujalt tulnud terviseraja kasutajatele Alternatiivi 4 kohaselt on moodustatud liiklusmaa sihtotstarbega positsioon 14 pindalaga 3604 m 2 ehk 8,5% Randvere tee 82a kinnistust. Positsioon 14 on moodustatud Randvere tee laiendamise ettepaneku kohaselt Alternatiiv 5 Lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 8 on toodud alternatiivi 5 (0-alternatiiv) iseloomustav Maa-ala topograafiline plaan. Alternatiiv 5 korral rakendub 0-alternatiiv ehk ala jääb endisesse seisu. Planeeritav maa-ala asub Pirita linnaosas Mähe asumis tiheda liiklusega Randvere tee ääres. Randvere tee 82a (pindala m²) ja Randvere tee 88a (pindala 1306 m²) kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa ning omanikuks on OÜ CMY. Randvere tee 82a ja Randvere tee 88a kinnistud on hoonestamata ja kaetud erineva tihedusega metsaga. Randvere tee 88a kinnistu põhjaosas paiknevad sookaskede rühmad ja mõned istutatud harilikud hobukastanid. Enamik Randvere tee 82 a kinnistust on kaetud loodusliku keskealise kuni valmiva (vanus 70 kuni 120 aastat) männikuga. Võib eristada kahte metsapõlvkonda aastased puud ja ligikaudu 120-aastased puud. Enamik mände on keskmiselt arenenud võraga ja hea juurdekasvuga. Männiku keskosas esineb ka tormiheidet. Ala keskosas on üsna palju sookaski, mis on mändidest nooremad ja keskmiselt tunduvalt peenemad kui männid. Mändide all kasvab üsna palju harilikke toomingaid ja paiguti erivanuselisi harilikke pihlakaid. Tähelepanuvääriv on planeeritava maa-ala põhjaosas kasvav umbes 100-aastane laia võraga harilik tamm, mille haljastuslikku väärtust tõstab oluliselt tema huvitav kuju. Planeeritava maa-ala reljeef on tasane, väikese kallakuga kirdest edelasse. Absoluutkõrgused jäävad valdavalt 22.5 m ja 20 m vahele. Corson OÜ töö nr

57 0-alternatiivi korral võib alal kasutus väljenduda ilmselt mitmeti, näiteks: igasuguste linna- ja mujalt kodanike kontrollimatute isetegemisega kogu planeeringualal: prügistamine, mootorsõidukitega ringikihutamine (tegevusjäljed planeeringualal), koerade ringijooksmine (nii peremeeste kui peremeheta), süstimine (süstlad) ja joomine (taara) või muidugi ka seaduse kuulekate linnakodanike siinset looduskeskkonda arvestav tegevus Alternatiiv 6 Alternatiivi 6 iseloomustavad andmed on toodud lisas 9 oleval detailplaneeringu eskiisjoonisel. Võrreldes KSH programmi joonisega (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 9) on sellel joonisel planeeringut täiendatud KSH käigus teostatud uuringute materjalide põhjal. Hoonestustüübiks on valitud ühe- ja kahepere elamud. Detailplaneeringuga nähakse ette Randvere tee 82a ja 88a kinnistute jagamine 15- ks elamumaa, kaheks liiklusmaa, üheks tootmismaa ning üheks sotsiaalmaa sihtotstarbega krundiks: Samuti planeeritakse olemasoleva maa sihtotstarbe muutmist maatulundusmaast eelpoolnimetatuiks. Valitud hoonestustüüp haakub linnaehituslikult Mähe elamurajooniga, ent on siiski olemuselt teine. Lähinaabruses on levinud ridadena paigutatud hoonestusalad, kus kruntide suurused on käesoleva planeeringuga kavandatutest rohkem kui poole väiksemad. Käesolev planeeringulahendus teeb ettepaneku ebaregulaarseks paigutamiseks alale, valides lagedamaid alasid ning säilitades gruppidena väärtuslikumat kõrghaljastust. Taotluseks on saavutada aedlinnaliku struktuuri asemel pigem Nõmme - laadne linnamuster. Sarnaselt alternatiiviga 4 on Randvere tee ja juurdepääsutee ristmik paigutatud Randvere tee sirge lõigu keskele. Tagatud on standardikohane nähtavus. Kõigi hoonestusalade, teede, trasside ja parkimisplatside valimisel on lähtutud põhimõttest säilitada võimalikult palju väärtuslikke puid. Alternatiivi nr 6 rakendumisel on vajalik likvideerida 16 II väärtusklassiga puud (vt ptk 4.4.1). Alternatiivi 6 korral põhjapoolt mööda Mähe oja sängi tulev haljaskoridor ületab Oblika kurvis Randvere tee ja kulgeb edasi Suislepa tee läänepoolsete kinnistute ning planeeringuala elamualade vahelt Pirita jõeoru MKA Viimsi metsa piiranguvööndi metsa. Hoonestamata haljaskoridori laiuseks on kavandatud 50 m. Haljaskoridor suurendab oluliselt Suislepa tee läänepoolsete kinnistute ja planeeringu elamualade elanike privaatsust. Positsioonile nr 14 kavandatud sotsiaalmaa sihtotstarbega üldmaa pindala on m 2 (36,2 % Randvere tee 82a kinnistust) ning seda mööda kulgeb haljaskoridori pinnaskattega tee, mis on avatud kasutamiseks nii ümbritsevate alade elanikele kui ka Suislepa tee äärsete majade elanikele, kelle krundid haljaskoridori alaga piirnevad. Üldkasutatavad rekreatsioonivõimalused laienevad oluliselt, kuna haljaskoridoris spordirajatist on võimalik kasutada terviseraja alguspunktina. Randvere tee ääres paikneb 3 Randvere tee 88a maaüksusel 4 parkimiskohta, mis võimaldavad tervisespordi võimalusi kasutada ka piirkonnas mitteelavatel tallinlastel. Corson OÜ töö nr

58 Kõik planeeritud hooned on kavandatud maksimaalselt 2- korruselistena maksimaalse kõrgusega 9 m. Kruntide lubatud täisehituse protsendid ning hoonestustihedus vastavad kõikide elamukruntide osas Pirita linnaosa üldplaneeringus sätestatule. Kõigil kruntidel on juurdepääs rekreatsioonialale otse krundil paikneva rekreatsioonialale avaneva jalgvärava kaudu. Liiklusmaa sihtotstarbega positsioonile 17 on planeeritud terviseraja kasutajatele (talvel suusatajad jt) 4 parkimiskohta. Alternatiiv 6 korral lisandub piirkonda 22 eluaset eeldatavalt 54 elanikuga, parkimiskohti on planeeringuga kavandatud 51, millest seitse on kavandatud mujalt tulnud terviseraja kasutajatele. Alternatiivi 6 kohaselt on moodustatud liiklusmaa sihtotstarbega positsioon 18 pindalaga 3604 m 2. Positsioon 18 on moodustatud Randvere tee laiendamise ettepaneku kohaselt Alternatiiv 8 Alternatiiv 8 on sisuliselt alternatiivi 4 edasiarendus leidmaks paremat lahendust hoonestusalade paigutamiseks planeeringuala edelaosasse koos mahu vähendamisega (2 nelja korterilist korterelamut ehitatakse vähem). Kõigi hoonestusalade, teede, trasside ja parkimisplatside valimisel on lähtutud põhimõttest säilitada võimalikult palju väärtuslikku kõrghaljastust. Teistest alternatiividest parimana on Alternatiivi nr 8 rakendumisel on vajalik likvideerida 5 II väärtusklassiga puud (vt ptk 4.4.1), mis on teistest alternatiividest väikseim hulk. Ligipääs planeeritavale alale on kavandatud Randvere teelt. Teisele poole Randvere teed jääb vahetult pääs Palderjani tee C-le. Juurdepääsult sarnaneb alternatiiviga 4 ja 6. Randvere tee poolseimad krundid (pos 1 ja 2) on kavandatud suuremad ning neile on planeeritud kaks kuni 4 korteriga elamut. Alternatiivi 8 korral põhjapoolt mööda Mähe oja sängi tulev haljaskoridor ületab Oblika kurvis Randvere tee ja kulgeb edasi Suislepa tee läänepoolsete kinnistute ning planeeringuala elamualade vahelt Pirita jõeoru MKA Viimsi metsa piiranguvööndi metsa. Positsioon nr 11 pindalaga m 2 (36,2 % Randvere tee 82a kinnistust) on kavandatud sotsiaalmaa sihtotstarbega ning seda mööda kulgeb 50 m laiune haljaskoridor koos pinnaskattega liikumisrajaga. Haljaskoridor suurendab oluliselt Suislepa tee läänepoolsete kinnistute ja planeeringu elamualade elanike privaatsust. Kõik planeeritud hooned on kavandatud maksimaalselt 2- korruselistena maksimaalse kõrgusega 9 m. Kruntide lubatud täisehituse protsendid ning hoonestustihedus vastavad kõikide elamukruntide osas Pirita linnaosa üldplaneeringus sätestatule. Corson OÜ töö nr

59 Üldkasutatavad rekreatsioonivõimalused laienevad oluliselt, kuna haljaskoridoris spordirajatist on võimalik kasutada terviseraja alguspunktina. Randvere tee 88A maaüksusel (pos 14) 7 parkimiskohta, mis võimaldavad tervisespordi võimalusi kasutada ka piirkonnas mitteelavatel tallinlastel. Alternatiiv 8 korral lisandub piirkonda 23 eluaset ja eeldatavalt 57 elanikku, parkimiskohti on planeeringuga kavandatud 53, millest seitse on kavandatud mujalt tulnud terviseraja kasutajatele. Alternatiivi 8 kohaselt on moodustatud liiklusmaa sihtotstarbega positsioon 15 pindalaga 5134 m 2 (lisa 10). Positsioon 15 on moodustatud Randvere tee laiendamise ettepaneku kohaselt. Lisas 10 olev detailplaneeringu põhijoonis on valminud Tallinna Planeerimisameti, Tallinna Keskkonnaameti ja planeerija koostööna alternatiiv 8 edasiarendamisel. 3.3 Kavandatu teostus Teostusnõuded Arhitektuurinõuded Arhitektuurse ilme kujundamisel tuleb eelistada kaasaegset vormikeelt ja soliidseid materjale. Välisviimistluses on lubatud kivi, krohvipind, kvaliteetsed metallmaterjalid, klaas, puit. Keelatud on plast ja imiteerivad materjalid, profiilpleki kasutamine. Palkmaja ei ole lubatud. Kõigi planeeritud elamukruntide arhitektuurne lahendus peab omavahel arhitektuurselt sobima. Suislepa tee poole jäävatel kruntidel on oluline, et hooned haakuks arhitektuuriliselt Suislepa tee äärsete hoonetega. Lubatud katusekalle on 0-30 kraadi ning katusekalde suund on vaba. Hoonestuse arvestuslik soklijoon on kuni 1 meeter olemasolevast maapinnast. Oluline on jälgida, et kõik projekteeritavad hooned oleks arhitektuuriliselt ühte laadi ning sobituksid teineteisega. Hoonestusviis on lahtine. Kõrghaljastusega seonduvad aspektid Planeeritavatele kruntidele on kavas rajada täiendavat kõrghaljastust, väljapakutud asukohad uue haljastuse rajamiseks on toodud lisas 10 oleval põhijoonisel, täpsustused toimuvad edasises planeerimismenetluses. Likvideeritavad puud kompenseeritakse asendusistutusega vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määrusele nr 17 Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord. Esialgne asendusistutuse ühikute arv on ühikut. Asendusistutuse arvutus puude kaupa on toodud detailplaneeringu lisas 1 asuvas tabelis. Corson OÜ töö nr

60 Likvideeritavate puude arvu juures on arvestatud puude likvideerimisega hoonestusalal ja selle ümber kuni 5 meetri laiusel maa-alal, samuti parklate ja teede alla jääval alal. Täpsed asendusistutuste arvutused esitatakse ehitusprojekti staadiumis. Lõplik kompenseerimiseks vajalik puude arv saadakse raieloa menetlemise käigus parast ehitusloa väljaandmist. Hoone ja rajatiste projekteerimisel ning tehnoloogia valikul tuleb lähtuda väärtuslikku kõrghaljastuse säilitamise nõuetest. Planeeringuala idaosa läbiv haljaskoridor annab panuse bioloogilisele mitmekesisusele linna ökosüsteemis, puhastab õhu saasteainetest, võimaldab liikumist inimestele ja loomadele ning tasakaalustab ehituslikku keskkonda Parkimine ja liikluskorraldus Planeeringualale on kavandatud teemaa ainult Randvere tee äärde. Planeeringuala sisesed juurdepääsuteed jäävad eraomandisse ja on kavandatud elamumaa sihtotstarbega maaüksustele. Tagamaks võrkude teenindamist tuleb kõikide võrguvaldajate kasuks seada servituut (isiklik kasutusõigus) kuni liitumispunktideni. Servituutude vajadus on näidatud detailplaneeringu tehnovõrkude koondplaanil. Detailplaneeringu normatiivsete parkimiskohade arvutuse aluseks on võetud Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks vahevööndi norm. Lisade 8, 9, 10 põhijoonistel on parkimisplatside asukohad ning tabelites on esitatud parkimiskohtade vajadus. Juurdepääsutee planeerimisel on võetud aluseks EVS 843:2003 Linnatänavad juurdepääsuteede ristprofiilide tabel. Arvestades projektkiiruseks 30 km/h ning liiklussageduseks < 25 autot tunnis on tee laiuseks 4,4 meetrit, mis rahuldab ka VB+ SA. Täpsem lahendus antakse teeprojektiga. Sõidutee kattematerjalideks on planeeritud asfalt. Parkimisplatsidelt hooneteni viivad teed on kavandatud peengraniitkillustik kattega ja 2,2 m laiustena, et võimaldada päästeautodele ligipääsu hooneni.. Haljaskoridoris kulgev kergliiklemiseks mõeldud tee jääb pinnasteeks, seda keskse teega ühendavad rajad võivad olla sõelmekattega. Selleks, et võimaldada haljaskoridori kasutavatel inimestel raja lähedusse ka autoga pääseda on positsioonil 14 kavandatud 7 parkimiskohta Tehnovõrgud ja rajatised Veevarustus Veevarustuse tehnilised tingimused on väljastatud OÜ Esmar Vesi poolt Detailplaneeringuga moodustatavate kinnistute veevarustus on võimalik lahendada Randvere teele rajatud ühisveevarustuse Ø110mm torustiku baasil. Tuletõrjeveevarustus on lahendatud Corson OÜ töö nr

61 maapealsete hüdrantidega. Detailplaneeringu ala piirkonnas on tagatud tuletõrje kustutusveevõtt ühisveevärgist 10 l/s 3 tunni vältel. Reoveekanalisatsioon Kanalisatsiooni tehnilised tingimused on väljastatud OÜ Esmar Vesi poolt Detailplaneeringuga moodustatavate kinnistute reovete kanaliseerimine on võimalik lahendada Randvere teele rajatud ühiskanalisatsiooni Ø315mm isevoolse torustiku baasil. Kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne ja planeeringualal on võimalik see lahendada isevoolsena. Kanalisatsioonikaevude iseloomulikud kõrgused on antud detailplaneeringu tehnovõrkude skeemil. Drenaaž, sademeveed Planeeritavate elamute ning teede ehitusalust pinda on lubatud tõsta orienteeruvalt cm, samas pea arvestama, et pinnast ei ladestataks puujuurekaelale. Hoonete ümber on kavandatud ringdrenaaž. Drenaaživesi juhitakse sadeveekanalisatsiooni trassi kuhu kogutakse ka krundisisestele autoteedele ja parkimisplatsidele (alad lisa 10 põhijoonisel tähistatud hallilt) langenud sademed. Pärast puhastamist õli ja liivapüüduris suunatakse vesi Mähe ojja. Puhasti asukoht on näidatud detailplaneeringu tehnovõrkude joonisel. Teele paigaldatavate restkaevude kogus ja asukoht määratakse teeprojektiga. Sadevee kanalisatsiooni ja drenaažisüsteemi torustikud on isevoolsed. Puhastatud vee juhtimiseks Mähe ojja tuleb puhasti juurde ette näha pumpla. Katustele langev sadevesi tuleb juhtida hoonetest eemale hajutada ning immutada pinnasesse nagu ka rohealadel ja kergliiklusteedel tekkiv sademevesi. Katuste, rohealade (lisa 10 põhijoonisel tähistatud valge tooniga) ja kergliiklusteede (lisa 10 on põhijoonisel tähistatud kollase tooniga) ning üldse kinnistul tekkiv sademete vett ei kavandata juhtida sadevee kanalisatsiooni. Positsioonil 11 asuvale rohealale ja selle pinnaskattega teedele langev sadevesi immutatakse pinnasesse. Oluline on, et planeeringuala ümbritsevad kraavid oleksid puhastatud ning vajadusel süvendatud, et tagada korralik vee äravool. Vajadusel tuleb eemaldada kraavis kasvavad puud. Kruntide siseselt immutatakse vihmavesi pinnasesse või juhitakse samuti kraavi. Elektrivarustus Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regioon väljastas tehnilised tingimuseks detailplaneeringuks nr Tehniliste tingimuste kohaselt tuleb Randvere tee 82a detailplaneeringu alal planeeritavate korterelamute ja eramute elektrivarustus näha ette kinnistute piiridele projekteeritavatest mitmekohalistest liitumiskilpidest. Jaotus- ja liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Jaotus- ja liitumiskilpide toiteks näha ette ringtoite skeemiga projekteeritavad 0,4 kv kaabelliinid 10/0,4 kv alajaamast nr 4389 (Palderjani tee 8). Sidelahendused Detailplaneeringu alal puuduvad Eesti Telekom AS-i sideliinirajatised. Planeeritavale hoonestusele on ette nähtud sidekanalisatsiooni ehitus lähtuvana Eesti Telekom AS-ile kuuluvast sidekanalisatsiooni sidekaevust nr Planeeritava alani ehitatakse välja 50mm sidekanalisatsiooni torustik. kavandatud hoonetele tuleb projekteerimise käigus näha ette Corson OÜ töö nr

62 individuaalsed sidekanalisatsiooni sisestused. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Olemasolevad ja planeeritavad sidekaevud on kavandatud nii, et nad ei jääks planeeritava sõidutee alale. Lõplik sidelahendus koostataks ehitusprojekti staadiumis. Gaasivarustus Vastavale AS Eesti Gaas poolt nr 5-1/194 väljastatud tehnilistele tingimustele on kavandatud hoonete maagaasivõrguga liitumine on võimalik Randvere tee 75 kinnistu kõrvalt kulgevalt B kategooria gaasijaotustorustikult. Gaasitorustikult tuleb rajada uus B-kategooria gaasijaotustorustik mööda Randvere teemaa ala kuni planeeritava ala siseteeni ja sealt harugaasitorustik planeeritavale alale. Harugaasitorustiku alguses, liiklusele häirimatus asukohas on gaasirõhu kappreguleerseade (GRK). Gaasivõrguga liitumine on võimalik tulevaste elamute poolt moodustatud ühistuga ja liitumispunktiks on Randvere tee ääres planeeritava gaasi reguleerseadme väljundkraan. Hoonete välisseintele on gaasitorule ette nähtud sulgeseade, mis paigaldatakse lukustatavasse kasti. Gaasitoru seinast läbiviigud teha hülsstoruga. Küte Kavandatud hoonete kütmine toimub gaasiga. Kavandatud hoonetesse on ette nähtud autonoomsed katlad. Lõplik gaasi rõhu reguleerimine toimub tarbijate juures vastavalt nende poolt valitud gaasi põletamise süsteemile reguleerimise ventiilidega. Veekuumenduskatelde jaoks paigaldatakse kõikide tarbijate juures vajadusel eraldi rõhu reguleerimise sõlmed, milles gaasi rõhk redutseeritakse veekuumenduskateldele komplekteeritavate põletite jaoks sobivale rõhule. Kõigi gaasi tarbijate puhul tagatakse põletite süütamine, põlemise juhtimine ja ohutus põletitega komplekteeritava automaatika süsteemiga. Tuleohutusnõuded Planeeringus lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest nr 315. Planeeritava ala tuleohutus on kavandatud vastavalt standarditele: EVS 812-6:2012/A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus EVS 812-7:2008/AC:2011 Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus. Kõigi hoonete madalaim tulepüsivuse klass on TP3 ja vähim kaugus naaberkruntidel asuvate ehitiste vahel on 8 m. Lubatud on ehitada ka kõrgema klassiga hooneid, täpne hoonete lahendus antakse ehitusprojektide koostamisel. Uushoonestuse rajamisel juhinduda asjakohastest standarditest. Tulekustutusvesi saadakse Randvere tee ääres olevast tänavahüdrandist ning positsioonile 4 paigaldatavast uuest tänavahüdrandist. Detailplaneeringu ala piirkonnas on tagatud tuletõrje kustutusveevõtt ühisveevärgist 10 l/s 3 tunni vältel. Täpsemad hüdrantide asukohad näidatakse detailplaneeringu tehnovõrkude joonisel. Sisetulekustutus lahendatakse vahukustutitega. Mänguväljak ja terviserada Positsioonile 11 on planeeringulahenduse kohaselt kavandatud rajada mänguväljak lastele ja terviserada. Mänguväljakule on ette nähtud paigaldada karusell, kiiged, liivakast ja liumägi. Lisaks on alale kavandatud istepingid. Terviserajal on loodud võimalused venitamiseks, rippumis- ja tasakaaluharjutusteks, ning takistusrada. Corson OÜ töö nr

63 Terviserajale ja mänguväljakule paigaldatav varustus peab vastama standardile EVS-EN 1176 ning mänguväljaku pinnakate EVS-EN Standardi järgi tuleb kõrgete mänguväljakute seadmete (kus lapsed mängivad kõrgemal kui 600 mm) all peab olema sobiv pinnakate. Selline põhimõte kehtib ka selliste mänguväljakute seadmete nagu kiiged, karusellid ja liumäed ümbruses ning antud juhul ei sõltu see varustuse kõrgusest. Pinnakatte valiku eesmärk on vähendada võimalike peatraumade riski Kuritegevusriske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval alal tuleb arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes EVS 809-1:2002 soovitustest. Teatud liiki kuritegusid on võimalik vähendada, muutes kuriteo sooritamise võimalusi planeeritud ja rajatud keskkonnas. Planeeringus on arvestatud asjakohaste kuritegevuse ennetamise standardiga. Planeeringu ja arhitektuuriliste lahendustega antakse inimestele tunne, et nad on piirkonnas teretulnud, seeläbi suureneb omaniku- ja kontrollitunne ning väheneb võimaliku kuriteohirm. Elamute tagumiste juurdepääsude, samuti umbsoppide vältimine kujunduses ning murdvaraste jaoks ligipääsetavate uste ja akende turvalisemaks muutmine vähendab sissemurdmise riski. Eraautode parkimine vahetult elamute ees või kobaratena paigutatud väikese pindalaga parkimisplatsidel tõstab omaniku- ja kontrollitunnet ning vähendab autodega seotud kuritegevuse sagedust. Välisruumi kavandamisel on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid: Kavandatud on hooneesise ja sissepääsude hea valgustatus. Planeeritava ala korrashoid. Ühistegevusse (nt korrastus- ja koristustööd) kogukonna kaasamine. See aitab kaasa rohevõrgustikuala väärtustamisele ja selle korrashoiu tagamisele. Kohalike elanike koostöö omakorda soodustab kogukonna vastavate väärtushinnangute ja -seoste kujunemist ja tugevnemist, vähendab anonüümsust ja sellest tingitud väärkäitumist. Maa-alal võimalikult suurema nähtavuse tagamine. Kasutuskonfliktide ennetamine eri kasutusega alade ruumiliselt selge eristamisega (rohevõrgustikuala ja elamualad). Reaalselt toimiva järelevalve tagamine. Mõlemal alal viibimise ja alade kasutamise eeskirjade koostamine, nende eeskirjade selge esitlemine ning neist kinnipidamise tagamine. Vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (pingid, terviseraja instrumendid prügikastid, märgid) ja inventari kindel kinnitamine. Kindlate parkimisalade piiritlemine. Konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ning liikumisteed. Naabrivalve rakendamine. Corson OÜ töö nr

64 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 4.1 Kavandatu ja selle alternatiivide seos arengukavade ning planeeringutega Harju maakonnaplaneering Harju maakonnaplaneeringu kohaselt on kavandatud Harju maakond aastaks 2010 terviklikult ja tasakaalustatult arenevaks, keskkonnasõbralikuks, kultuuripärandit hoidvaks, väljaarenenud sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuriga, perspektiivikaks ja atraktiivseks ning turismi- ja puhkevõimalusi pakkuvaks maakonnaks. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneering Harju maakonnaplaneeringu rohevõrgustikku käsitlev teemaplaneering määrab asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ning loob eeldused loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumistruktuuri kujunemiseks ja säästvaks arenguks Harjumaal. Teemaplaneeringuga on määratletud rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike alad ning seatud vajalikud tingimused nende säilitamiseks. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt kuulub Pirita jõeorg üleriigilise tähtsusega väärtuslike loodus- ja puhkemaastike hulka. Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 Tallinna keskkonnastrateegia aastani 2030 (vastuvõetud Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 107) on keskkonna valdkonna arengustrateegia, mis reguleerib terviklikult Tallinnas keskkonna valdkonda. Tallinna keskkonnastrateegia koostamise peamine eesmärk on saavutada Tallinna linna keskkonna, nii loodus- kui ka elukeskkonna hea seisund ning tagada loodusressursside säästlik kasutamine, määrates selleks pikaajalised arengusuunad. Keskkonnastrateegia abil soovitakse vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid ja parandada keskkonnaseisundit ning tõsta elanike keskkonnateadlikkust. Kuna keskkonnaseisundil on tähtis mõju inimese tervisele ja heaolule, on hea keskkonnaseisundi saavutamisega tagatud ka tervislik elukeskkond inimesele. Keskkonnastrateegias antakse jätkusuutliku arengu tulevikuplaan, eesmärgid ja meetmed eri teemavaldkondade kaupa, mis muu hulgas hõlmavad looduse mitmekesisust, haljastust, õhu kvaliteeti, veevarusid, jäätmehooldust ja keskkonnakorraldust, sh keskkonnaharidust. Pirita linnaosa üldplaneering Vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17. septembri 2009 otsusega nr 179 kehtestatud Pirita linnaosa üldplaneeringule on planeeritav ala ette nähtud kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute alaks, kuhu on lubatud kavandada väikeelamuid (pereelamu, kaksikelamu, ridaelamu, 2-koruseline kuni kuue korteriga elamu) ja lähipiirkonda teenindavaid kaubandus-, teenindus- haridus-, tervishoiu- ja vabaaja harrastustega seonduvaid ettevõtteid ja asutusi, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakuid jms. Planeeritava maa-ala maakasutus on reguleeritud metsaseadusega. Corson OÜ töö nr

65 Pirita linnaosa üldplaneeringuga on planeeringuala Kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala E-2: Alale on lubatud kavandada väikeelamud ja lähipiirkonda teenindavad kaubandusteenindus-, haridus-, tervishoiu- ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakud jms. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt kulgeb Randvere tee ääres haljas- ehk rohekoridor. Algatatud detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga. Pirita linnaosa elamupiirkonna kavandamisel on üldpõhimõtteks linnaosale iseloomuliku aedlinliku miljöö säilitamine, eriti vanadel väljakujunenud pereelamualadel ja nende lähinaabruses. Pirita linnaosa üldplaneeringuga on nähtud ette, et metsaga kaetud aladele elamualade kavandamisel peab hinnaliste puistualade säilitamisel lähtuma, et need toimiksid ökoloogiliste toimivatest tervikaladena (käsitletud ptk 4.4.4). Uusehituse kavandamisel tuleb järgida ümbruskonnas väljakujunenud krundistruktuuri ja hoonestuslaadi. Eelistatud on kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamualad, mille eripäraks on haljastuse säilitamise eesmärgil moodustatavad suuremad krundid Vastavalt Pirita linnaosa üldplaneeringule on kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute alal, kuhu on muu seas lubatud kavandada ka kuni kahekorruselisi korterelamuid. Uute elamukruntide minimaalseks suuruseks on lubatud planeerida 1500 m 2, kruntide maksimaalseks lubatud täisehituseks on 15% ja tiheduseks kuni 0,15. Pirita linnaosa arengukava Pirita linnaosa arengukava Koostas: Tõnis Mölder. Tallinn Arengukavas on toodud, et Pirita linnaosa tugevad küljed tulenevad eelkõige linnaosa asendist, so paiknemisest looduslikult atraktiivses kohas piki Tallinna lahe idakülge, samas piisavalt lähedal Tallinna kesklinnale. Looduslikku atraktiivsust lisab Pirita supelrand, jõgi ja jõeorg. Pirita linnaosa on tänu oma looduslikele eeldustele, vaba aja veetmise võimalustele, tööstusalade puudumisele ning turvalisele elukeskkonnale prestiižeks elukohaks inimestele ja meelispaigaks puhkajatele. Pirita linnaosa hetkeolukorra peamised nõrgad küljed tulenevad elanike arvu kiirest kasvust, mille tulemusena elanike vajadused ei ole tasakaalus pakutavate võimalustega. Kasvanud on surve looduskaunite kohtade kasutuselevõtmiseks elamualadena. Pirita keskkonnaseisundit mõjutab elamualade lisandumisest tulenev osaline endise haljastuse vähenemine. Asustustiheduse kasv toob kaasa loodusele avaldatava inimkoormuse suurenemise ja vajaduse reguleerida looduskasutust. Corson OÜ töö nr

66 Pirita rannamets, Kloostrimets ning Pirita jõeoru maastikukaitseala metsad kannatavad ebaühtlase tallamiskoormuse all ning vajavad kaitset inimkoormuse hajutamiseks ja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks. Linnaosa senist arengut silmas pidades on ohuks senise Pirita linnaosale iseloomuliku loodusliku ja kvaliteetse elukeskkonnaga seotud imago kadumine. Avaliku linnaruumi vähenemine ja inimsurve suurenemine loodusele. Pirita linnaosa üheks olulisemaks eesmärgiks, ühtlasi arengueelduseks on looduslikele eeldustele tuginev puhkekeskkond ning selles tulenevad rekreatsioonivõimalused. Mitmekesistele rekreatsioonivõimalustele ja looduslikkusele rajatud atraktiivse ning kaasaegse puhkekeskkonna väljaarendamine eeldab eelkõige puhkealade kasutust soodustava ja ühtlasi kasutuskoormust reguleeriva ning suunava infrastruktuuri väljaarendamist. Samuti on oluline soodustada linnaosas erinevaid vabaaja- ja puhketeenuseid pakkuva teenindusettevõtluse arengut, arendades välja vajalikku tehnilist taristut. Kavandatud tegevuse alternatiivide A4, A6 ja A8 kohaselt jääb 1/3 planeeringualast sotsiaalmaa sihtotstarbega üldmaaks. Arengukavale on vastav nii kavandatud kõrghaljastuse säilitamine võimalikult kompaktsete aladena ja alternatiivide A1, A4, A6 ja A8 50 m laiune haljaskoridor. Pirita LO üldplaneeringu eesmärkidele vastavad kavandatud tegevuse alternatiivid: A1, A4, A6 ja A8 Kavandatud tegevuse alternatiivide: A1, A4, A6 ja A8 vastavus planeeringutele ja arengukavadele on hinnatud võrdseteks, kuna puudus alternatiivide selgepiiriline eristus võimalus. Planeeritava maa-ala naabruses on kehtestatud detailplaneeringud: DP Merivälja ja Mähe vahelise piirkonna detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 19. aprilli 2001 otsusega nr 106; DP Ubalehe tee 1 kinnistu detailplaneering, kehtestatud Tallinna Linnavalitsuse 28. novembri 2007 korraldusega nr k. 4.2 Mõju mullastikule Elamualadel, trasside, platside ja teede alal on negatiivne mõju taimestikule ja mullastikule ning selle faunale otsene, oluline ja eeldatavalt ka pöördumatu. Ehitiste ja rajatiste alune mullakate kooritakse ja taimestik likvideeritakse. Samas antud tegevused on lühiajalised ja toimivad lokaalselt piiratud alale. Samas küllaltki suure tõenäosusega võiks ka eeldada siiski, et kui taastada eelnimetatud alal endine mullastikuline olukord, siis loodus pikaajaliselt eeldatavalt taastaks liigiliselt enamvähem samaväärse taimestiku. Corson OÜ töö nr

67 Ehitamise käigus tallatakse pinnast sh. mulda ka väljaspool ehitusalasid. Antud tallamise mõju võib olla oluline (tallamisega hävib rohukamar ja laialdasel alal tallatakse ning kantakse transpordivahendite ja ehitamisel kasutatavate mehhanismide poolt muld teise kohta või mitteoluline (rohukamar ainult tihendatakse ja kasutatud mehhanismide rööpad ei ole seda oluliselt segamini pööranud). Samas antud mõjud ei pruugi olla väga pikaajalised ja pöördumatud. Peale ehitustegevuse lõppu eemaldatud muld, kas lükatakse tagasi või ala täiendatakse mujalt toodud mullaga ja tasandatakse. Ehitustegevuse käigus kooritud huumuslik muld on otstarbekas kasutada täiendhaljastuse rajamise juures ja ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Koorimisel saadud huumuslikku mulda ei või ladustada säilitatavate puude võrade alla. Alternatiivi 5 (A5) 0-alternatiivil on võrreldes teiste alternatiividega mõju mullastikule sh mullafaunale praegu väiksem võrreldes kavandatud tegevuse alternatiividega. Samas mõningane negatiivne mõju kasvab A5 korral veerežiimi pideva halvenemise tõttu. Põhjuseks on jätkuv kraavide amortiseerumine (taimestikku täiskasvamine, ummistumine, regulaarse hoolduse puudus). 0-alternatiivile järgnevalt on mullastikule väiksema negatiivse mõjuga alternatiiv 8 (A8) 2 neljakorterilist korterelamut, 7 paariselamut ja 1 üksikelamu; 57 elanikku; 53 parkimiskohta. A8 rakendumisel mõjustatakse mullastikku väiksemal alal kui teiste tegevuse alternatiivide korral. A8-st veidi suurema negatiivse mõjuga on alternatiiv 4 (A4) 4 neljakorterilist korterelamut, 5 paariselamut ja 1 üksikelamu; 67 elanikku; 55 parkimiskohta. A 4 rakendumisel mõjustatakse mullastikku väiksemal alal kui alternatiivide A6 ja A1 korral. A4-le järgneks negatiivse mõju suurenemisega alternatiiv 6 (A6) - 9 paariselamut ja 4 üksikelamut; 54 elanikku; 51 parkimiskohta. A 6 rakendumisel mõjustatakse mullastikku väiksemal alal kui alternatiivi A1 korral. A6-le järgneks negatiivse mõju suurenemisega alternatiiv A1 Sheini algse eskiisi lahendus - 9 paariselamut ja 5 üksikelamut; 57 elanikku; 60 parkimiskohta. Mõju selgitamisel on oluline olnud: ptk esitatu, alternatiivide kohaselt mullakatte likvideerimise hinnanguline ulatus ja mahukus (hoonete, teede, trasside ja parkimisplatside rajamise tulemusena). Peatüki koostas ja mõjud hindas pikaajalise mullastikualase töökogemusega ekspert (erimullastiku alane koolitus, EPA-s on lõpetatud erinevate muldade veerežiimi käsitleva diplomitööga). Mullastiku hindamisel on arvestatud ka kinnistute ekspluateerimisest tulenevaid aspekte - elanikest, kinnistu korrashoiust ja haljaskoridori kasutusest nii enda kui ka teiste kasutajate poolt tulenevat. Corson OÜ töö nr

68 4.3 Mõju veerežiimile Planeeringuga kavandatu Liikluskorraldus ja parkimine Planeeringuala asub Randvere tee ääres. Planeeringuala kinnistutele juurdepääsu tee on kavandatud vastavalt Inseneribüroo Stratum (lisa 5) liiklusohutule lahendile. Juurdepääsutee planeerimisel on võetud aluseks EVS 843:2003 Linnatänavad juurdepääsuteede ristprofiilide tabel. Arvestades projektkiiruseks 30 km/h ning liiklussageduseks < 25 autot tunnis on tee laiuseks 4,4 meetrit, mis rahuldab ka VB+ SA Sõidutee kattematerjalideks on valitud asfalt ning kergliikluse alad peale haljaskoridori pinnastee on planeeritud lahendada sõelmekattega või sillutiskiviga. Haljaskoridoris asuv pinnakattega tee on kavandatud jätta jalakäijatele. Parkimiskohtade arvutusel on planeeringus lähtutud Tallinna parkimise korralduse arengukava vahevööndi normist, mille järgi on arvutatud erinevate alternatiivide: A1 60, A4 55, A6 51 ja A8-53 parkimiskohta. Parkimiskohtades (kõik on 2-4 kohalised) on kavandatud kasutada looduskeskkonda sobivaid katendeid. Kõigi planeeringualal tehtavate toimingute juures peab ja on praegu planeerimisprotsessis ja KSH teostamisel arvestatud olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise prioriteediga. Tehnovõrgud ja rajatised Veevarustus on kavandatud lahendada vastavalt OÜ Esmar Vesi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele Randvere teele rajatud ühisveevarustuse Ø110 mm torustiku baasil. Vee kanalisatsioon planeeringualal puudub, see rajatakse vastavalt OÜ Esmar Vesi poolt väljastatud tehnilistele tingimustele. Planeeringualal heit- ja sadevee kanalisatsioonid puuduvad. Need tuleb rajada lahkvoolselt vastavalt OÜ Esmar Vesi poolt tehnilistele tingimustele. Kõik planeeringualal tekkivad heit- ja reoveed kogutakse planeeringualale rajatavatesse reovee kanalisatsiooni ja suunatakse Randvere teele rajatud reovee ühiskanalisatsiooni. Planeeringuala hoonete drenaaživeed ja krundisiseste autoteede ning parkimisplatside (alad on lisa 10 põhijoonisel tähistatud halliga) sademeveed kogutakse ja suunatakse rajatava sademeveekanalisatsiooni trassis Randvere teeni, kus vajadusel sademevesi õli ja liivapüüduris puhastatakse ning suunatakse edasi Mähe ojja. Ülejäänud tekkivad sademeteveed (sh katuste sadevesi) on kavandatud hajutada ja immutada omal krundil. II väärtusklassiga mändide, millede juuri on ehitustööde käigus vigastatud katustelt vihmaveega kastmise vajaduse teemat on käsitletud lisas 18. Planeeringualal rajatavate tehnovõrkude paiknemine lahendatakse vastavalt võrguvaldajate väljastatud tehnilistele tingimustele. Corson OÜ töö nr

69 4.3.2 Kavandatu mõju Planeeringuala ja selle lähiala varasemat ning praegust veerežiimi on käsitletud peatükis 2.4 Veerežiim. Veerežiimiga seonduvat on põgusalt puudutatud ka teistes ala kirjeldavates ja taimestikku ning mullastikku käsitlevates peatükkides. Planeeringuala põhja- ja lõunaosasse liigniiskuse vähendamiseks rajatud kraavid on kohati ummistunud ja täisvajunud ning vajavad puhastamist. Planeeringualast lõunasse jäävas Pirita jõeoru MKA Viimsi metsa piiranguvööndis on varem metsakuivendustööde käigus rajatud kuivenduskraavide võrgustik. Planeeringualal on kohati ca 40 cm sügavusel 2-3 cm paksune nõrgkivi kiht (Abner 2012), millele ajutiselt koguneb pinnasevett ja ei lase sellel veel liikuda sügavamale ning põuasel ajal vastupidi ei lase sügavamalt veel kapillaarselt liikuda taime juurteni. Trasside rajamisega purustatakse kohati nõrgkivi kiht ja seega antud kohtades nende läheduses paraneb liigniisketel perioodidel vee liikumine pinnase sügavamatesse kihtidesse ja põuasel ajal vastupidi vee liikumine taimete juurteni. Nõrgkivi kihi purustamine on mullastikule ja sellel kasvavale taimestikule mõningase positiivne mõjuga. Heit ja sademevee seonduva sätestab Vabariigi Valitsuse määrus nr 99 Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed 1 ( RT I, , 1; RT I, , 13) Sademevete käitluse korraldusest üldiselt ja planeeringualal: Sademevee käitluse kavandamisel tuleb lähtuda kohalikest tingimustest ja vajadustest, mille juures on võimalik tagada lokaalsete vahenditega sademevee puhtus selliselt, et sademevee keskkonda juhtimise nõuded oleksid täidetud ilma sademevee puhastamiseta. Planeeringuala hoonete drenaaživeed ja krundisiseste autoteede ning parkimisplatside (alad on lisa 10 põhijoonisel tähistatud halliga) sademeveed kogutakse ja suunatakse rajatava sademeveekanalisatsiooni trassis Randvere teeni, kus vajadusel sademevesi õli ja liivapüüduris puhastatakse ning suunatakse edasi Mähe ojja. Ülejäänud tekkivad sademeteveed (sh katuste sadevesi) on kavandatud hajutada ja immutada omal krundil. Kergliiklusteede rajamisel on võimalik ja tuleb kasutada kattematerjale, mis võimaldavad juba tekkealalt sademetevee pinnasesse imbumist. Planeeringus kavandatu teostumiseks on ette nähtud olemasolevate kraavide korrastamine ja puhastamine.. Corson OÜ töö nr

70 4.3.3 Erinevate alternatiivide mõjud Planeeringu kohaselt (A1, A4. A6 ja A8) pinnases toimuvate ehitustööd (elamute vundamendid, teede, trasside, parkimiskohtade alused) põhjustavad nõrgkivi purustamisi, millel on veerežiimile otsene positiivne mõju. Vahetult purustatud nõrgkivi kihiga kohtades ja lähialal (hinnanguliselt ca 1-3 m oleneb nõrgkivi kihi pidevusest ja tüsedusest) paraneb liigniisketel perioodidel vee liikumine pinnase sügavamatesse kihtidesse ja põuasel ajal vee vastupidine kapilaarne liikumine taime juurteni. 0-alternatiivi (A5) puhul on mõju veerežiimile praegu väiksem võrreldes kavandatud tegevuse teiste alternatiividega. Samas 0-alernatiivi rakendumisel toimub planeeringuala kraavide suureneva amortiseerumise tõttu veerežiimi aeglane kuid pidev halvenemine. Alternatiivide võrdluses (ptk 7.1 Kriteeriumid ja nende käsitlus aruandes) on kasutatud ühise kriteeriumina (kriteerium 3) mõju mullastikule ja veerežiimile kuna nad on planeeringualal otseselt omavahel tihedalt seotud. Veerežiimi halvenemisega kaasneb negatiivne mõju mullale ja selle elustikule ning edasi taimete kasvutingimustele. A1, A4, A6 ja A8 korral on vajalikud leevendavad meetmed ja eksperdid eeldavad, et kõigi kavandatud tegevuse alternatiivide korral teostatakse tööd kvaliteetselt ja kõigile ehitustöödele ja materjalidele ning tehnoloogiatele esitatud nõuetele ja eeskirjadele vastavalt: 1. Vanad kraavid puhastatakse. 2. Planeeringuala kruntide ehitustealade drenaaživeed ja krundisiseste autoteede ning parkimisplatside (alad on lisa 10 põhijoonisel tähistatud halliga) sademeveed kogutakse ja suunatakse rajatava sademeveekanalisatsiooni trassis Randvere teeni, kus vajadusel sademevesi õli ja liivapüüduris puhastatakse ning suunatakse edasi Mähe ojja. 3. Ülejäänud tekkivad sademeteveed (sh katuste sadevesi) on kavandatud hajutada ja immutada omal krundil. 4. Elamuteehitamise, teede ja trasside rajamise alas tehtud tööde järel tehtav pinnaplaneerimine peab tagama sademetevete imbumise omal kinnistul. 5. Planeeringualal rajatavate tehnovõrkude paiknemine lahendatakse vastavalt võrguvaldajate väljastatud tehnilistele tingimustele. Kasutades eeltoodud leevendavaid meetmeid ja arvestades nõrgkivi kihi purustamisega kaasnevat pinnasevee taset planeeringualal hinnanguliselt (kuna mõõtmisandmed puuduvad, siis on võimalik anda ainult üldine hinnang, mis arvestab KSH protsessis lisandunud infot, välivaatlustel tehtud tähelepanekuid ning varasemaid kogemusi) võrreldes praeguse tasemega alaneb rohkem, kui kuivenduskraavide rajamise järgsetel aastatel oli pinnaveetaseme langus. Alljärgneva alternatiivide paremusrea koostamisel on eksperdid eeldanud, et kõigi kavandatud tegevuse alternatiivide juures on eeltoodut leevendavaid meetmeid kasutatud. Kui neid meetmeid on kasutatud, siis on kõigi kavandatud tegevuste alternatiivide veerežiimi muutused ja mõjud küllaltki väikesed, mis olenevad: erinevate alternatiivide juures vett mitteläbilaskvate pindade suurusest; sadevee immutamiskohtade kattematerjalist ja selle paksusest (kruus, killustik, liiv); planeeringu lahendustest (kus asuvad planeeringualal elamud, teed ja trassid nõrgkivi kihi purustusalade paiknemine, mida hajusamalt paiknevad, seda suuremal alal paranevad taimete kasvutingimused). Corson OÜ töö nr

71 Kavandatud tegevuse alternatiivide paremusrida: 1. A8: 2 neljakorterilist korterelamut, 7 paariselamut ja 1 üksikelamu; 57 elanikku; 53 parkimiskohta. Võrreldes A1-ga on A8-l oluliselt vähem teedealust vett mitteläbilaskvaid pindu. Võrreldes A4-ga on 10 elanikku vähem ja seega on mõnetiselt väiksem tallamise mõju mullale ja selle veerežiimile. Võrreldes A6-ga on A8-l mõju veerežiimile väiksem kuna elamute ehitamine ja trasside rajamine toimub kümnes kohas (oluline oli see mullastiku mõjude käsitlemisel), A6-e 13 koha vastu. 2. A4: 4 neljakorterilist korterelamut, 5 paariselamut ja 1 üksikelamu; 67 elanikku; 55 parkimiskohta. Võrreldes A1-ga on A4-l oluliselt vähem teedealust vett mitteläbilaskvaid pindu. Võrreldes A6-ga on A4-l 13 elanikku rohkem, aga elamute ehitamine ja trasside rajamine toimub kümnes kohas. Hinnanguliselt on 13 elanikuga kaasnev mõju väiksem võrreldes erinevates kohtades elamute ehitamise ja trasside rajamisega. 3. A6: 9 paariselamut ja 4 üksikelamut; 54 elanikku; 51 parkimiskohta. Võrreldes A1-ga on A6-l oluliselt vähem teedealust vett mitteläbilaskvaid pindu. 4. A1: 9 paariselamut ja 5 üksikelamut; 57 elanikku; 60 parkimiskohta. Randvere tee 82a kinnistule rajatav kvartali sisene 5,5 m laiuse sõidutee ja 1,5 m laiuse kõnnitee rajamine ning ümberpööramise koht 12x12 m lõunapiirdel on vett mitte läbilaskvaks pinnaks. Planeeringualale rajatav 5 m laiune sõidutee algab Suislepa teelt vahetult Suislepa tee 25 krundi põhjapoolse piirdeaia tagant, kulgedes edasi vahetult Suislepa tee 25, 23, 21, 19, 17, 15, 13, 11, 11a, 11b, ja11c kinnistule läänepoolsete piirdeaedade tagant kuni planeeringuala piirini. Sõidutee katendiks on kavandatud vett mitteläbilaskev tambitud pinnaskattega või kruusakattega (toodud lisaks 1 oleva KSH programmi lisas 4 oleval alternatiivi 1 joonise legendis). Eeltoodud alternatiivide võrdluses kasutatule lisandub see, et elamute ehitamine ja trasside rajamine toimub 14 erinevas paigas ning parkimiskohti on kavandatud rohkem. 4.4 Mõju taimestikule ja leevendavad meetmed Mõju avaldumine Kavandatava tegevusega kaasneb hoonete ehitamine ja teede, trasside ning parklate rajamine, mille tulemusena toimub pinnase ja taimkatte hävinemine. Väljaehitamine mõjutab otseselt ehitiste ja rajatiste alla jäävat ala. Corson OÜ töö nr

72 Planeeringualal dendroloog O. Abneri poolt 2012 uurinud ja üksikpuude või väikeste rühmadena hinnanud 1408 haljastusliku objekti jaotatust erinevatesse väärtusklassidesse on käsitletud peatükis Puittaimestiku haljastusväärtus ja lisas 15. Linnahaljastuslikult I väärtusklassi moodustavad väga väärtuslikud puud, II väärtusklassi moodustavad väärtuslikud puud, III väärtusklassi moodustavad olulised puud, IV väärtusklassi moodustavad väheväärtuslikud puud ja V väärtusklassi moodustavad likvideerimist vajavad puud. Tabelis 4.1 on toodud väärtusklasside kaupa puude arv planeeringualal ja erinevate alternatiivide rakendumisel likvideerimist vajavate puude arv väärtusklasside kaupa. Tabel 4.1. Erinevate alternatiivide korral likvideeritavate (tabelis raie) puude arv Väärtusklass Puude arv alal A1 raie A4 raie A6 raie A8 raie enne raiet I II III IV V Kokku Antud likvideerimist vajavad puude arvud võivad täpsustuda teede ja trasside ning hoonete ehitusprojektide käigus. 0-alternatiivi (A5) korral on maaomanikul kohustus metsa hooldamise käigus likvideerida haiged ja oluliselt kahjustatud puud (V väärtusklass), mis on ohuks säilitatavale metsale. Samuti tuleb likvideerida võsa, kui see hakkab halvendama oluliselt säilitatava metsa kasvutingimusi. 0-alternatiivi (A5) korral jääb planeeringuala sihtotstarbeks praegune maatulundusmaa (metsamaa), kus maakasutus reguleeritakse metsaseadusega. Kavandatava tegevuse alternatiividest likvideeritakse puid kõige vähem A4 rakendumisel (382), järgneksid A8 (397) ja A6 (410) ning kõige rohkem A1 korral (478). 0-alternatiivile järgnevalt on taimestikule väiksema negatiivse mõjuga alternatiiv 8 (A8) 2 neljakorterilist korterelamut, 7 paariselamut ja 1 üksikelamu; 57 elanikku; 53 parkimiskohta. A8 rakendumisel mõjustatakse taimestikku väiksemal alal kui A6 ja A1 korral. A4 alternatiivil on taimestikku mõjutusala küll väiksem, aga 10 inimest rohkem tingib taimestikule avalduva pikaajalise suurema kasutusmõju ja II väärtusklassi puid on vaja likvideerida rohkem võrreldes A8-ga. A8 rakendumiseks on vaja likvideerida 5 II väärtusklassiga puud, kui A1 korral likvideeritaks 27 ja A6 korral 16 ning A4 korral 12 puud (tabel 4.1). A8 rakendumiseks on vaja likvideerida 185 III väärtusklassiga puud, A1 korral likvideeritaks 211 ja A6 korral 195 ning A4 korral 182 puud (tabel 4.1).. A8-st veidi suurema taimetele avalduva negatiivse mõjuga on A4 4 neljakorterilist korterelamut, 5 paariselamut ja 1 üksikelamu; 67 elanikku; 55 parkimiskohta. A4 korral on taimestikku mõjutusala väiksem A6 alast, aga 13 rohkem inimest tingib taimestikule avalduva suurema kasutuskoormuse, aga selle kompenseerib oluline vahe väärtuslikuma kõrghaljastuse säilitamisel (4 II väärtusklassiga ja 13 III väärtusklassiga puud). Corson OÜ töö nr

73 Alternatiivide võrdluses negatiivse mõju suurenemise suunas järgneb A4-le alternatiiv 6 (A6) - 9 paariselamut ja 4 üksikelamut; 54 elanikku; 51 parkimiskohta. A 6 rakendumisel likvideeritakse 16 II väärtusklassiga puud. Eelpool toodud 3 lõigus on A6 erinevusi A8-st ja A4-st käsitletud. A6-le järgneks negatiivse mõju suurenemisega alternatiiv A1 Sheini algse eskiisi lahendus - 9 paariselamut ja 5 üksikelamut; 57 elanikku; 60 parkimiskohta. A1 rakendumiseks on vaja likvideerita vähemalt 27 II väärtusklassiga puud ja teisi väärtuslikke objekte näiteks 15 m kõrgune kuuskede rida, mille O. Abner luges III väärtusklassi kuuluvaks. Võrreldes kõigi teiste kavandatud tegevuse alternatiividega on taimestiku mõjutusala kõige suurem. Haljaskoridori toimimine on A1 korral võrreldes A4, A6 ja A8 halvem (vt ptk planeeringuga kavandatu kahte viimast punkti). Suuremate säilitatava kõrghaljastusega tervikalade teket on käsitletud ptk Taimestikule avalduva mõju selgitamisel on oluline olnud: ptk 2.5, 2.6 ja lisades 7 ning 15 esitatu; alternatiivi kohaselt likvideeritavate puude arv; haljaskoridori asukoht ja selle toimivus; hoonete, teede, trasside ja parkimisplatside paigutus; kaitsealuse liigi kaitstus: hoonete arv. Samas on arvestatud ka kinnistute ekspluateerimisest tulenevaid aspekte - see on elanikest, kinnistu korrashoiust ja haljaskoridori kasutusest nii enda kui ka teiste kasutajate poolt tulenevat Kavandatu ja leevendavad meetmed Planeeringuga kavandatu: Ainsana I väärtusklassi kuuluva vana hariliku tamme (nr. 9/42) säilimiseks on tarvis tamme ümbert valgustingimuste parandamiseks likvideerida vähemväärtuslikud puud ja võsa (Abner 2012). I väärtusklassi kuuluva vana hariliku tamme säilitavad kõik planeeringu alternatiivid. A8 praeguse planeeringu lahenduse järgi on vaja likvideerida 5, A4 korral 12, A6 korral 16 ja A1 kohaselt 27 II väärtusklassiga puud. III väärtusklassi puid on vaja likvideerida kõige rohkem 211 puud A1 korral ja kõige vähem A4 182 puud. A1 puhul likvideeritakse lisaks tabelis toodud puudele veel O. Abneri poolt 16 II väärtusklassiga, 4 III väärtusklassiga ja 2 IV väärtusklassiga hinnatud haljastuslikku objekti (üksikpõõsad, põõsasterühmad ja hekid), mida A4, A6 ja A8 korral ei likvideerita. Vastavalt EVS-le 843:2003 on puutüve minimaalne nõutav kaugus hoone või rajatise välisseinast 5 m ning sõidutee servast, parkimiskohtadest ja tehnovõrkudest 2 m. Tehnovõrkude trassid on kavandatud paigutada teede alla, et vähendada likvideerimist vajavate puude arvu ja vähem mõjutada säilitatavate puude kasvutingimusi. Teede ja elamualade planeerimisel on arvestatud nii, et need ei satuks väärtuslikuma kõrghaljastusega aladele ja eri kinnistutel säilitavate puude gruppidest on võimalik moodustada ülekinnistulisi võimalikult suuri puistugruppe koos alustaimestikuga. Alternatiivide A4, A6 ja A8 kõrghaljastuse vähenemist leevendab toimiva haljaskoridori (koos pinnaskattega liiklusrajaga) moodustamine alternatiivide elamualade ja Suislepa tänava läänepoolsete kinnistute vahele. Corson OÜ töö nr

74 A1 korral on haljaskoridori probleemiks Randvere tee äärde rajatav kergliiklustee (Pirita LO üldplaneeringus oli jalgrattatee vt joonis 4.2) ja vastavalt liiklusohutusele (lisa 13) tuleb planeeringualale haljaskoridori läbiv juurdepääsu tee. Haljaskoridor ületab Oblika kurvis Randvere tee ja koheselt tuleb ületada ka lisa 13 kohane elamualadele juurdeviiv juurdepääsu tee. A4, A6 ja A8 korral ületab haljaskoridor Oblika kurvis Randvere tee ja edasi kulgeb MKA-le olulisemate häiringuteta. Leevendavad meetmed 1. Planeeringualal kõrghaljastuse vähenemisel on oluliseks leevendatavateks meetmeteks toimiva haljaskoridori moodustamine planeeringu elamualade ja Suislepa tänava läänepoolsete kinnistute vahele. Haljaskoridori käsitletakse põhjalikult peatükis Haljaskoridor. 2. Haljaskoridori liiklusraja jätmine pinnaskattega suurendab haljaskoridori võimalikult looduslähedast seisu ja ühildub tervikuna säilitatava puistu ja taimestiku loodusliku seisundiga. 3. Elamualad ja teed ning trassid tuleb planeerida nii, et on võimalik ülekinnistuliste koos alustaimestikuga olevate puugruppide moodustamine (ptk 4.4.4). 4. Võimalikult suurte puudegruppide säilitamine koos alustaimestikuga sh põõsad on väga oluline meede planeeringualal elavatele ja külastavatele ning toitumiskohana kasutavale linnustikule. 5. Kui suurte gruppidena ei ole puid võimalik säilitada tuleb säilitada väärtuslikumaid üksikpuid ja puude rühmiti ning vajadusel teha täiend haljastust (puud, põõsad, püsikud ja muru). 6. Leevendavaks meetmeks on ka planeeringualal tuvastatud III kaitsekategooriasse kuuluva vööthuul-sõrmkäpa asuala jätmine haljaskoridori ja elamualade kaugemale planeerimine Haljaskoridor Üldosa Pirita linnaosa üldplaneering näeb ette säilitada Tallinna roheliste radiaalide koridorid, mis ei ole veel muudetud elamukruntideks. Detailplaneeringute muutmise korral on soovitatav suurendada haljaskoridoride laiust. Ka Tallinna üldplaneeringuga 2001 oli planeeringualale Randvere tee ääres (A1) kui ka alternatiivide A4, A6 ja A8 asukohas ettenähtud haljaskoridorid ja liikumisrajad soovitavalt kuni 50 m laiused haljasribad, mis tulevad säilitada hoonestusvabana. Pirita linnaosa üldplaneeringuga on planeeringuala Kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala E-2 joonisel 4.1 : alale on lubatud kavandada väikeelamud ja lähipiirkonda teenindavad kaubandus- teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakud jms. Corson OÜ töö nr

75 Joonis 4.1. Väljavõte Pirita LO üldplaneeringu maakasutusplaanilt. Pirita Linnaosa üldplaneeringu kohaselt on (ilma liikumisrajata) haljaskoridor joonisel 4.1 mitmesuguse suurusega looduslikest ja poollooduslikest kooslustest (metsatukk, soo, istandik, hekk, haljasala) koosnev ribajas kompensatsiooniala kultuurmaistu. Haljaskoridor toimib biokeemilise barjäärina, liikide migratsioonitee ja rekreatsioonialana. Haljaskoridori laius on võimaluse korral vähemalt 50 m. Koos liikumisrajaga haljaskoridori joonisel 4.1 üldplaneering võimaluse korral vähemalt 25 m. laiuseks nägi Pirita Linnaosa Pirita LO üldplaneeringu (vt joonis 4.1) kohaselt pidi haljaskoridor ületades Oblika kurvis Randvere tee edasi kuni Kloostrimetsa metsani kulgema Randvere tee ääres (A1 lahendus, lisa 13). Haljaskoridori pidi vastavalt Pirita LO üldplaneeringule läbima planeeritav jalgrattatee (vt joonis 4.2). Joonis 4.2. Väljavõte Pirita LO üldplaneeringu Põhi- ja jaotusteed ning kergliiklusteed jooniselt. Corson OÜ töö nr

76 Haljaskoridoriga seonduv planeeringualal erinevate alternatiivide korral Alternatiivides A4, A6 ja A8 on kavandatud Suislepa tee läänepoolsetelt kinnistute lääne piirde äärse haljaskoridori laiuseks 50 m. Praegune haljaskoridoris olev katteta pinnastee säilitatakse liiklusrajana. Alternatiivide A4, A6 ja A8 50 m laiune hoonestamata haljaskoridor jääb kulgema kavandatava uushoonestusala ning Mähe rajooni vahele. Antud lahendusega ei taotleta Mähe elamurajooni jätkamist, vaid pakutakse välja alternatiivsed lahendused, mis sobivad hästi olemasolevale haljaskoridori alale. Kavandatud haljaskoridor ja säilitatav pinnastee jäävad sotsiaalmaa sihtotstarbega üldmaale ühiskondlikku kasutusse eraldi kinnistuna, mis antakse üle KOV-le. Sotsiaalmaa (üldmaa) sihtotstarbega krundi suurus on A m 2, A m 2 ja A m 2. Randvere tee 82a kinnistust moodustab 50 m laiune haljaskoridor 36 %, seega veidi üle ühe kolmandiku. Haljaskoridoris kasvavad puud ja põõsad ning teised vääruslikud haljastusobjektid säilitatakse koos alustaimestikuga ja ei muudeta kasvukoha tingimusi. Kinnistu omanikul on õigus haljaskoridori piirile rajada ca 1,2 m kõrgune (kindlasti tuleb piirdeaia kõrguse ja konstruktsiooni osas konsulteerida Tallinna Keskkonnaametiga) väravatega piirdeaed (aed peab olema kõigil piirikinnistutel olema ühesugune, näiteks traatvõrkaed), mille alt peab olema väikeimetajatel (siil, hiired, orav) ja kahepaiksetel ohutu läbipääs. Aia alumise ääre kõrgus maapinnast võiks olla ca cm. Traatvõrkaia all ei tohi olla betoonvundamenti ega teravaid väikeloomi vigastada võivaid konstruktsioone. Aia- ja väravapostidele võib kasutada betoonvundamenti. I väärtusklassi hariliku tamme nr 9/42 alla rajatav võrktraadist piirdeaed jääks puu võra alumistest okstest allapoole ja maapinnast cm kõrgemale nagu ülejäänudki piirdeaed. Piirdeaeda üleval hoidvad postid jääks võraprojektsioonist välja. Vastavalt joonistele piirdeaia hoidepostide vahe on ca 8 m aed tuleb tamme võra kitsamast projektsioonist üle (suurim tamme võra läbimõõt on 16 m). Olenevalt piirdeaia materjalist võib tekkida vajadus teda keskelt toestada kas maapinnale või siis 25 cm mulda ulatuva toega. A4, A6 ja A8 alternatiivi puhul on kõikidel kruntidel on juurdepääs rekreatsioonialale otse krundil paikneva rekreatsioonialale avaneva jalgvärava kaudu. Haljaskoridor on olulise väärtusega ka selle poolest, et siin on lisaks ökoloogilise tervikalana säilitatavale metsakooslusele ja põõsastele ning hekkidele jääb alale ka rohttaimestikuga kooslusi. Metsa äärest, rohttaimestikuga lagendiku servast leidis P. Vissak välitööde käigus III looduskaitsekategooria liigi vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) kaks taime (foto 2.1). Corson OÜ töö nr

77 III looduskaitsekategooria liik vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii talub mõõdukat kuni keskmist varjutamist, niitmist ja nõrka kuni mõõdukat tallamist, kuid ei talu liiga tihedat kõrgrohustut ning on korjamiskeelu all. Käpaliste säilimist tagab mõõdukas inimtegevus peamiselt hiline niitmine (juuli keskpaigast alates). Lisades olevatel planeeringujoonistel on toodud vööthuul-sõrmkäpa kasvukoht koos puhvertsooniga, mis on vajalik kasvukoha säilimiseks. Haljaskoridori jääv vööthuul-sõrmkäpa kasvukoha puhvertsooni peab lähimatel kinnistutel toimuva ehitustegevuste ajaks märgistama lindi ja sildiga, et siin asub III looduskaitsekategooria liigi vööthuul-sõrmkäpa kasvukoht ja seda ei tohi ehitamise perioodil kahjustada. Alternatiivide A4, A6 ja A8 koos liikumisrajaga 50 m laiune haljaskoridor on logistiliselt lähipiirkonna elanikele sh ka planeeringuala tulevastele elanikele parim pääs Pirita jõeoru MKA väärtuslikele rekreatsiooni- ja puhkealale. Pirita Linnaosa üldplaneering näeb ette, et haljaskoridor toimib biokeemilise barjäärina (haljaskoridor kavandatava uushoonestusala ning Mähe elamurajooni vahel toimib biokeemilise barjäärina), liikide migratsioonitee (planeeringualale kavandatud 50 m laiune haljaskoridor võimaldab üle 1/3 planeeringualast vajaliku migratsiooni toimimist) ja rekreatsioonialana. Alternatiivides A4 (lisa 8), A6 (lisa 9) ja A8 (lisa 10) on liikumisrajaga haljaskoridori lagedamatesse, vähesema rohttaimestikuga alale rekreatsiooniala väärtuse tõstmiseks kavandatud 1 lihtne lastemänguväljak Lapsevanematel on võimalik siin lasta lastel enne Pirita jõeoru MKA minekut veidi mängida või puhata Viimsi kõrge puhkeväärtusega metsas planeeringualalt minnes ca 2 km ulatuses laste mänguväljakuid ei ole. Veel on kavandatud A4 (lisa 8), A6 (lisa 9) ja A8 (lisa 10) üks üldkasutatav terviseraja plats, kus terviseraja kasutajad enne Pirita jõeoru MKA-le suundumist saavad teha näiteks venitusharjutusi või talvel suusatama minejad saavad sättida oma suusad korda. Terviseraja kasutajatele ja suusatajatele on mõeldud A4, A6 ja A7 7 parkimiskohta. Parkimiskohtade asetust on kirjeldatud peatükkides Alternatiiv 4, Alternatiiv 6 ja Alternatiiv 8 ja lisade 8-10 joonistel on parkimiskohad peale kantud. KSH aruande avalikustamise ja avaliku arutelu ettepanekuid on arvestatud lisas 10 oleval planeeringu joonisel Pirita LO üldplaneeringu kohane elamualade kavandamine metsaga kaetud aladele Nii dendroloogilise uuringu (O. Abner) kui ka taimestikku uurinud P. Vissak ning KSH koostanud eksperdid on üheselt kindlad selles, et planeeringualal säilitada kavandatud puistualad saavad toimida ökoloogiliselt toimivate tervikaladena ainult siis, kui tervikalad on piisavalt suured ja puudegruppe säilitatakse koos alustaimestikuga. Corson OÜ töö nr

78 Ökoloogiliselt tervikalana saab toimida metsaosa, kus koos säilitatavate puudega koos säilitatakse metsa järelkasv ja põõsad ning muu alusmetsataimestik ja ei muudeta keskkonnatingimusi (toitained, valgus, veerežiim, mikrokliima, mullaelustik jm). Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on valdavalt metsaga kaetud planeeringuala kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala E-2. Pirita linnaosa üldplaneeringuga on nähtud ette, et metsaga kaetud aladele elamualade kavandamisel peab hinnaliste puistualade säilitamisel lähtuma, et need toimiksid ökoloogiliste toimivatest tervikaladena. Alljärgnevalt on analüüsitud planeeringualal ökoloogiliselt toimiva tervikala moodustumiseks vajaminevat: 1. Säilitatavad väärtuslikud puudegrupid peavad olema võimalikult suured. Suurim ja terviklikum säilitatava metsa ja selle alustaimestikuga ala jääb haljaskoridori põhjapoolsemasse kuni vana pinnastee pöördeni läände ja lõunapoolsemasse ossa, vahele jääb valdavalt rohttaimestikuga lagedam ala. Antud säilitatava metsakooslustega kahele tervikalale lisandub veel kinnistute siseseid väiksemaid puude gruppe. 2. Tervikala puudegrupi kasvukohas ei muudeta oluliselt olemasolevat veerežiimi. Kavandatavas 50 m laiuses haljaskoridori alas ei toimu ehitustegevust, mis võiks muuta praegust veerežiimi. Kavandatav haljaskoridor asub reljeefilt planeeringuala kesk- ja lõunaosast kõrgemal. 3. Puudegrupid säilitatakse koos valdava osa alustaimetikuga sh põõsastiku ja puistu järelkasvuga Lisaks haljaskoridoris tervikalana säilitatavale puistuosale säilitatakse ka kõigil kinnistutel väärtuslikumat osa kõrghaljastusest - suunitlusega suurematele puudegruppidele koos alustaimestikuga sh põõsad. 4. Ökoloogiliselt toimivas tervikalas on oluline koht ka loomastikul ja linnustikul. Kuna haljaskoridori säilitatavas metsas ja ka kinnistute sees püütakse säilitada võimalikult palju puid koos alustaimestikuga sh põõsastega, siis lindudel ja loomadel on võimalik leida endale sobivaid elu- ja pelgupaiku. 5. Tervikala alustaimestikust on lubatud välja raiuda ainult haigustest või kahjuritest oluliselt vigastatud puid. Väljaraide peab läbi viima kohe, kui metsa- või keskkonnaspetsialisti hinnangul võib kaasneda oluline oht tervele puudegrupile või puistule tervikuna. 6. Liiga tihedast puistu ja põõsaste järelkasvust osa raiutakse välja arvestusega, et alles jäetav järelekasv on piisav vajadusel puude ja põõsaste asenduseks. Järelkasv raiutakse välja koos võsa likvideerimisega. 7. Võsa tuleb likvideerida, et võimaldada väärtuslikumale osale kõrghaljastusele koos alustaimestikuga normaalseid kasvukoha tingimusi (toitained, valgus, veerežiim, mikrokliima). Väga tiheda võsa korral ei tohi seda ühe korraga välja raiuda. Allesjäetavatel puudel, põõsastel ja alustaimestikul võib siis tekkida šokki laadne olukord, mis mõjub ökoloogiliselt toimivale tervikalale pärssivalt. Puude raiet ei tohi teostada lindude pesitsusperioodil ajavahemikul 1. aprillist 31. juulini. Väljaraiumisega hävitataks põõsastes ja alustaimestikus pesitsevate lindude pesad. Corson OÜ töö nr

79 8. Vajalikke võsa, alusmetsa ja põõsaste väljaraiumisi ei tohi mingil juhul teostada planeeringuala kõigil kinnistutel ja kinnistu osadel korraga vaid see tuleb teostada etapiti 1-3 aastate perioodide järgi. Põhjuseks, et ei toimuks puude ja nende alustaimestiku kasvutingimustes väga järsud muutused ning pesitsevatele lindudele on võimalik ilma suurema häirimiseta leida uued pesitsus ja elukohad Nõuded haljastuse säilitamiseks, hoolduseks ja täiendamiseks Planeerimisel, linnaelu korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb käsitleda haljastust võrdväärse elemendina linnakeskkonna tehislike elementide (hooned, teed, kommunikatsioonid) kõrval. Haljastust tuleb säilitada maksimaalselt, olenemata omandivormist. Planeeringuala täiendava haljastuse rajamiseks tehtav haljastusplaan peab arvestama ja püüdlema ökoloogiliselt efektse ning esteetiliselt atraktiivse haljastusega linnaruumi lahenduse poole. Tallinna linna kaevetööde eeskiri (kinnitatud TLV 2 sept 2004 määrusega nr 32) määrab kindlaks kaevetööde üldise korra Tallinna linna avalikult kasutataval teel, väljakul või haljasalal v.a kalmistul (edaspidi avalik maa-ala) ja on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele. Tallinna linna avalikul maa-alal kehtiva kaeve eeskirja kohaselt juurestiku kaitseala on kõrghaljastuse kaitsmise abinõu, millega näidatakse plaanil vastava tingmärgiga ära puud ümbritsev ala, kus on puu elutegevuse tagamiseks piisav juurekava. Juurestiku kaitseala arvutatakse järgmiselt: tüve rinnasläbimõõt cm x 0,12= kaitsevööndi raadius meetrites ja märgitakse plaanil kaugusena tüvest. Juurestiku kaitseala võib vähendada või siduda võra projektsiooniga maapinnal Tallinna Keskkonnaameti nõusolekul. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala E-2. Pirita LO üldplaneeringu kohaselt metsaga kaetud aladele elamualade kavandamisel peab hinnaliste puistualade säilitamisel lähtuma, et need toimiksid ökoloogiliste toimivatest tervikaladena. Ökoloogiliselt toimivaid tervikalasid on käsitletud põhjalikumalt peatükis Nõuded olemasolevale ja säilitatavale ning rajatavale haljastusele: 1. Säilitatavad väärtuslikud puudegrupid peavad olema võimalikult suured koos valdava osa alustaimetikuga sh põõsastiku ja puistu järelkasvuga ning nende kasvukohas ei tohi muuta oluliselt kasvukohatingimusi 2. Tervikala alustaimestikust on lubatud välja raiuda ainult haigustest või kahjuritest oluliselt vigastatud puid. Väljaraide peab läbi viima kohe, kui metsa- või keskkonnaspetsialisti hinnangul võib kaasneda oluline oht tervele puudegrupile või puistule tervikuna. 3. Planeeringualal kõrghaljastuse vähenemisele on oluliseks leevendatavateks meetmeteks toimiva haljaskoridori moodustamine planeeringu elamualade ja Suislepa tänava Corson OÜ töö nr

80 läänepoolsete kinnistute vahele. Haljaskoridori on käsitletud peatükis Haljaskoridor. 4. Elamualad ja teed ning trassid tuleb planeerida nii, et on võimalik ülekinnistuliste koos alustaimestikuga puugruppide moodustamine. Käsitletud peatükis Kui suurte gruppidena ei ole puid võimalik säilitada tuleb säilitada väärtuslikumaid üksikpuid ja puude rühmiti ning vajadusel rajada täiendavat haljastust (puud, põõsad, püsikud ja muru). 6. Liiga tihedast puistu ja põõsaste järelkasvust osa raiutakse välja arvestusega, et alles jäetav järelekasv on piisav vajadusel puude ja põõsaste asenduseks. 7. Võsa tuleb likvideerida, et võimaldada väärtuslikumale osale kõrghaljastusele koos alustaimestikuga normaalseid kasvukoha tingimusi (toitained, valgus, veerežiim, mikrokliima). 8. Võimalikult suurte puudegruppide säilitamine koos alustaimestikuga sh põõsad on väga oluline meede planeeringualal elavatele ja külastavatele ning toitumiskohana kasutavale linnustikule. 9. Puude raiet ei tohi teostada lindude pesitsusperioodil ajavahemikul 1. aprillist 31. juulini. 10. Vajalikud võsa, alusmetsa ja põõsaste väljaraiumised ei tohi mingil juhul teostada planeeringuala kõigil kinnistutel ja kinnistu osadel korraga vaid see tuleb teostada etapiti 1-3 aastate perioodide järgi. Põhjuseks, et ei toimuks puude ja nende alustaimestiku kasvutingimustes väga järsud muutused ning pesitsevatele lindudele on võimalik leida ilma suurema häirimiseta leida uued pesitsus ja elukohad. 11. Planeeritaval alal tuleb võimalikult säilitada vanema põlvkonna väärtuslikke mände. 12. Randvere tee 82A keskosas, kus mändidel on väiksemad võrad tuleb puid säilitada rühmadena. 13. Säilivatel puudel tuleb ära saagida võrast suuremad kuivanud oksad ja oksatüükad. 14. Likvideerima peab hääbuvad ja kuivanud puud ning puud, millel puudub kasvuruum. 15. Ehitustööde käigus tuleb vältida säilivate puude juurte ja tüvede vigastamist. Vahetult lähemal kui 2 m tüvest ei või kaevata. 16. Alal on soovitav algul likvideerida vaid ehitiste, teede, parklate ja kommunikatsioonide ette jäävad puud ja kujundusraie teha peale hoonete valmimist. 17. Ehitustööde käigus ei tohi säilitatavate puugruppide ja II väärtusklassiga puude juuri, tüvesid ning võraoksi kahjustada. Erandjuhtudel, ajutiste ehitusaegsete teede rajamisel puude võra all tuleb võimalusel kasutada kaevevaba meetodit ning tugevdada katendit geotekstiili ja/või geokomposiitmaterjalidega. Olenevalt konkreetsest olukorrast: pinnase seisundist, kasvavast puuliigist, tallamist põhjustava tehnika-masina suurusest ja raskusest ning erirõhust pinnaühikule, tallamiskorduste arv, tallamise viis (ratas, roomik), aastaajast ja sademetest ning paljust muust on olemas veel ka teisi pinnasele ja mullas kasvate juurtele avalduva tallamismõju vähendamise vahendeid (näiteks kilbid, plaadid, matid). 18. Jälgida, et säilitatavate II väärtusklassiga puude juurte lähialasse ei oleks planeeritud II väärtusklassiga puude seisundit ohustavaid teid ja parklaid. 19. Elamute ehitusprojektiga koos peab valmima ka haljastusprojekt. Rajatav haljastus peab haakuma lähipiirkonna olemasoleva haljastusega (tänava- ja lähikruntide haljastusega) nii, et moodustub ühtne tervik piirkonna (asumi) haljastusega. Rajatav haljastus peab arvestama liiklusohutust ja vähendama teelt lähtuvat saastet. Rajatav haljastus peab sobima olemasoleva kõrghaljastuse ja elamute arhitektuuriliste lahenditega ning ehitamisel kasutatud materjalidega. Corson OÜ töö nr

81 Detailse haljastusplaani koostamisel tuleb kasutada haljastusfirmat või haljastusspetsialisti. Haljastuse planeerimise, istutuse ja hoolduse tegemiseks on rohkelt haljastusega tegelevaid firmasid. Istutamisel tuleb kasutada ainult koolitatud (juurte kärpimine ja võrakujundus) istutusmaterjali. Istikuid on võimalik saada puukoolidest. Kasutada tuleb Eesti päritolu istutusmaterjali. Istutusaukude suurus oleneb istiku liigist ja juurte mahust (kui istutatakse mullapalliga, siis selle suurusest). Reas istutamisel peab olema puude (väikese võraga) vahekaugus 6 m ja suurevõraliste (tamm) vahekaugus on kuni 10 m. Maja seinast tohib suurevõralisi puid istutada 10 m kaugusele. Kasutatavad istikud peavad kvaliteedilt vastama Eesti standardile (EVS 778:2001). Istikute istutamisel on tähtis, et kasvutingimusi ei halvendaks liigniiskus ja võimalikult ruutu saaks istik sisse kasvuhoo. Puuistik tuleks toestada vähemalt 2-4 toega ja peale istutamist oleks vaja puudele piirdeid (hoitakse ära juhuslikud vigastused). Okaspuudele peab kindlast panema piirded, et koerad ei pääseks juurtele urineerima. 20. Täiendav haljastus nähakse ette Randvere tee ja selle kõrval oleva kergliiklustee äärde kasutades selleks mh asjakohaseid lehtpõõsasorte ja vajadusel pinnase kattena rajatavat muru. Loodussõbraliku ja -säästliku ehitamise korral on võimalik planeeringualal säilitada alustaimestikuga metsakooslusi. Selle eelduseks on elamukruntidel säilitatavad võimalikult suured puuderühmad ja ehitustöödele tavaliselt eelnevate ülepinnalisi läbiraiete vältimine. 4.5 Mõju linnustikule ja loomastikule ning leevendavad meetmed Planeeringuala kohati tihe alusmetsarohke mets ulatub ida poolt peaaegu kuni haljaskoridori pinnaseteeni, mida laiguti ääristavad väikesed lagendikud, lääne ja loode poolt praktiliselt Randvere teeni. Planeeringualal puuduvad selgelt eristatavad loomade liikumisrajad vaatamata sellele, et majade poolt varjab planeeringualale vaadet metsaserv koos tihedama alusmetsaga. Antud metsaserv koos küllaltki tiheda alusmetsaga säilitatakse haljaskoridorina. Korduvate välivaatuste tulemusena P. Vissak jõudis järeldusele, et suuremad loomad liiguvad vahetult planeeringualal vähe ja kui siis väga juhuslikult. Põhjuseks võib olla siin Randvere tee ja Mähe elamupiirkonna lähedus, aga tõenäolisel on peapõhjuseks siin ikkagi planeeringualast lõunasse jääv ulatuslik Pirita jõeoru MKA kuuluv Viimsi mets, mis ulatub planeeringualast lõunasse ca 2 km ulatuses kuni Kloostrimetsa teeni. Mõju linnustikule ja loomastikule on väiksem A5 (0-alternatiiv) korral, kus omanikul on kohustus oma kinnistul kasvavat metsa majandada metsaseaduse alusel. Võimalikud mõjud Corson OÜ töö nr

82 avalduvad siin kas metsaseaduse kohaselt toimuvate raiete ajal või raiete järgselt või ka raiete tegemata jätmistel. Kavandatud tegevuse alternatiividest on võrdluses väiksema negatiivse mõjuga alternatiiv 8 (A8) 2 neljakorterilist korterelamut, 7 paariselamut ja 1 üksikelamu; 57 elanikku; 53 parkimiskohta. A8 rakendumisel mõjustatakse loomastikku ja linnustikku väiksemal alal kui A6 ja A1 korral. A4 korral on loomastiku ja linnustiku mõjutusala küll väiksem, aga 10 rohkem inimest tingib loomastikule ja linnustikule avalduva suurema kasutusmõju (häiring, lemmikloomad arvu võimalik suurenemine) ja seetõttu tõttu on parem (A8).. A8-st veidi suurema loomadele ja lindudele avalduva negatiivse mõjuga on alternatiivid 4 (A4) 4 neljakorterilist korterelamut, 5 paariselamut ja 1 üksikelamu; 67 elanikku; 55 parkimiskohta ja alternatiiv 6 (A6) - 9 paariselamut ja 4 üksikelamut; 54 elanikku; 51 parkimiskohta. Alternatiivide võrdluses negatiivse mõju suurenemise suunas on viimaseks alternatiiv A1 Sheini algse eskiisi lahendus - 9 paariselamut ja 5 üksikelamut; 57 elanikku; 60 parkimiskohta. Võrreldes kõigi teiste kavandatud tegevuse alternatiividega on loomastiku ja linnustiku mõjutusala kõige suurem ja haljaskoridori toimimine on võrreldes A4, A6 ja A8 halvem (vt ptk 4.4.2). Suuremate säilitatava kõrghaljastusega tervikalade teket on käsitletud ptk Loomastikule ja linnustikule avalduva mõju selgitamisel on oluline olnud: ptk 2.7, 2.8, 4.4.2, 4.4.3, ja lisa 7 ning antud peatüki lõpu teemakäsitlused; haljaskoridori asukoht ja selle toimivus; hoonete, teede, trasside ja parkimisplatside paigutus; hoonete arv. Samas on arvestatud ka kinnistute ekspluateerimisest tulenevaid aspekte - see on elanike arvu, kinnistu korrashoidu ja haljaskoridori kasutust nii enda kui ka teiste kasutajate poolt. Puude raiet ei tohi teostada lindude pesitsusperioodil ajavahemikul 1. aprillist 31. juulini. Väljaraiumisega hävitataks põõsastes ja alustaimestikus pesitsevate lindude pesad. Planeeringualal asuvate ja alaga piirnevate elamute kassiomanikud ei tohi oma kasse lindude pesitsusajal järelvalveta hulkuma lubada. Koerad peavad olema rihmastatud või suukorvistatud. Planeeringuga kavandatud 50 m laiusel haljaskoridoril on osa lindude ja loomade liikumisvõimalusi suurendava maastikuüksusena ning pesitsus- ja elupaigana, seetõttu on haljaskoridor hädavajalik olemasoleva ja rajatava hoonestuse vahele. Haljaskoridoriga seonduvat on käsitletud peatükis Haljaskoridor. Kuna alusmetsa põõsarinne on lindudele pesitsemiseks ja toitumiseks hädavajalik, siis peab seda igati säilitama. Kui raiumine on möödapääsmatu, siis tuleks töö teostamisel lähtuda põhimõttest et linnustiku jaoks omavad alusmetsa raiest puutumatud piirkonnad, nö. saarekesed rohkem väärtust kui ühtlaselt hõrendatud alusmets. Mitmete laululindude pesitsemine on otseselt sõltuvuses alusmetsa olemasolust. Alal tuleks säilitada üksikuid vanu ja murdunud puid ja oksi, mis pakuvad lindudele ja nahkhiirtele varje- või pesitsusvõimalusi, alale võib paigaldada täiendavalt ka pesakaste. Corson OÜ töö nr

83 Mähe oja loomastik on liigiliselt koosseisult sarnane kinnistu piiril kulgeva kraavi loomastikuga. Leiduvad harilik kärnkonn ja rohukonn ning rabakonn. 4.6 Mõju Pirita jõeoru maastikukaitsealale Peatüki esituse ja käsitlemise mahu ning struktuuri on tinginud: 1. Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu KSH mõjupiirkonnas olev tugev avalik huvi detailplaneeringuga toimuva vastu. 2. Planeeringuala lõunapiiril oleva Pirita jõeoru MKA asumine Natura alal. 3. KSH aruandes tehtav Natura hindamine (ptk 6) 4. EL ja Eesti Natura hindamise tänapäevaste suundumuste arvestamine (vt ptk 6.1) KSH aruande koostamisel Kaitseala ja kaitse eesmärgid Pirita jõeoru MKA (KLO ) maismaaosa pindala on 703,2 ha. Kaitseala tüüp: maastikukaitseala. MKA maastiku tüüp: puhkemaastik. Maastikulised väärtused: maastik. Kaitseala valitseja on Keskkonnaameti Põhja regioon. Kaitsekorra alus: Vabariigi Valitsuse 15. detsembri a määrus nr 312 Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Tallinnas asuv Pirita jõeoru maastikukaitseala on kaitse all aastast. Kaitseala eesmärgiks on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste kaitse ning tutvustamine. Ala omab ka olulist puhkemajanduslikku tähtsust. Kaitsealale jääb Tallinna Botaanikaaed ja Iru linnamägi. Kaitseala ilmestavad luited ning Pirita jõe ürgoru terrassid, millel kasvavad aastased männikud, jõe kaldaile jäävad liigirikkad lehtpuupuistud. Alal kasvab mitmeid kaitstavaid taimi nagu näiteks roosa merikann, aas-karukell, roomav öövilge, laialehine neiuvaip. Kaitseala pindala on 703 ha. Pirita jõeoru maastikukaitseala on moodustatud maastikulise keeluala Pirita jõe alamjooksu org baasil. Nimetatud keeluala moodustati ENSV Ministrite Nõukogu 11. juuli a määrusega nr 242 Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s, selle piire on muudetud ja kaitsekord kinnitatud Vabariigi Valitsuse 10. veebruari a määrusega nr 57 Parika looduskaitseala ning Kolga lahe ja Pirita jõeoru maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine. Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk on Pirita jõeoru, sealsete terrasside, paljandite ja taimekoosluste ning metsade kaitse, EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta: 1) I lisas nimetatud elupaigatüüpide - metsastunud luidete (2180), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510) ning puisniitude (6530*) kaitse; 2) II lisas nimetatud liikide - jõesilmu (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), II kaitsekategooria kaitsealuse liigi - tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria Corson OÜ töö nr

84 kaitsealuste liikide - hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse. Pirita jõeoru maastikukaitseala ja sellel läbiviidavaid tegevusi reguleerib Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi KKK ). Koostas: A. Tõnisson. Tallinn Maakonna teemaplaneeringuga (2003) on Pirita jõeoru MKA (endistes piirides) määratud Harjumaa väärtuslike maastike nimekirja Ülevaade Pirita jõeoru MKA paikneb Tallinna linna ja Jõelähtme valla territooriumil. Kaitseala pindala on 703 ha, mis jaguneb haldusüksuste vahel järgmiselt: Pirita linnaosa 83%, Lasnamäe linnaosa 13%, Jõelähtme vald 4%. Kaitseala ulatus piki jõge Peterburi teest kuni Pirita teeni on u. 10 km, keskmine laius 0,8 km. Mähelt ulatuvad MKA kaugeimad alad jõest kuni 2 km kauguseni. Pirita jõe org kui huvitav reljeefivorm oli peamine põhjendus kaitseala moodustamisel 1957 aastal. Väärtuslikuks muudavad oru silmapaistev sügavus, suur lang, rändkividega kärestikuline jõesang, lammi ja terrasside esinemine. Org on kujunenud kulutus- ja kuhjeprotsesside koosmõjul maatõusu tingimustes. Pirita jõgi, mis moodustab kaitseala telje, on Tallinna veehaarde keskne veekogu. Alates 1922 aastast toimub jõest vee ärajuhtimine Ülemiste järve, mistõttu jõe looduslik režiim on oluliselt häiritud. Jõe pikkus on 99 km, sellest kaitsealal 11 km, looduslik valgala küünib jõe suudmes 731 km²-ni, tehisvalgala ületab 2000 km². Jõe langus on kokku 79 m, sealhulgas kaitseala piires 22 m, vastavad langud on 0,8 ja 2. Tähtsa maastiku elemendina on jõgi kaitsealuse jõeoru telg, mis pakub ohtralt puhke- ja taastusvõimalusi. Jõgi on elupaigaks mitmetele taime- ja loomaliikidele. Kalanduslikult on Pirita jõgi väga väärtuslik. Jõe kiirevooluline alamjooks on lõhe ja meriforelli hea sigimiskoht. Jõe suurimaks väärtuseks kalanduslikust aspektist ongi see, et ta on siirdekalade kudejõeks. Pirita jõgi laskub kaitseala piires Harju lavamaalt Põhja-Eesti rannikumadalikule. Lavamaa ja rannikumadaliku piiri on võimalik paigutada Iru linnamäe kärestike kohale või siis nendest veelgi ülesvoolu, kus org muutub kitsamaks ja oru ümbrus lavamaale tüüpiliseks (Linkrus, 1998). Tallinna geomorfoloogilises liigestuses (Künnapuu, 1975) nimetatakse kaitseala ülemjooksu Lagedi-Iru denudatsiooninõoks. Sama autori andmetel külgnevad kaitseala keskosa ehk Pirita oruga põhjast Pirita-Mähe tasandik, Kloostrimetsa luitestik ja Lepiku tasandik. Orust lõunas paiknevad Pirita-Kose tasandik ja viimasest suurema kallakusega Kose tasandik. Maakatte alusel domineerib MKA-l mets (u. 57% üldpindalast), järgnevad niidud (26%) ja jõgi (5%). Tehisalade osakaal (u. 5%) on Pirita jõeoru MKA-l kõrgem kui kaitsealadel tavapäraselt. Pirita jõeoru MKA elupaigad on kaitseala eelmistes piirides inventeeritud 2001 aastal (EPKKÜ). Corson OÜ töö nr

85 MKA taimestik on allunud pikaaegsele inimmõjule, seda nii otsese (ehitustegevus), kui ka kaudsema surve (metsakuivendus, tallamine jne.) näol. Inimtegevusest puutumata kooslusi seetõttu kaitsealal leida pole võimalik. Juba 1877 koostati (W. Kühnert) kuivendusprojekt Kloostrimetsa tarvis, mis järgneval aastakümnel ellu viidi (Meikar & Sander, 1996). Rohumaade põllumajanduslik kasutamine lõppes juba 1970 aastatel. Viimaste osakaal kahanes seejärel nii ehitustegevuse kasvu kui ka niitude loomuliku kinnikasvamise tõttu. MKA-l on umbes 60 ha regulaarset (1 x aastas) niitmist vajavaid rohumaid (KKK ). Planeeringuala käsitlev info Planeeringuala lähim kaugus Pirita jõest on üle 2 km. Planeeringualaga kontakteeruv Viimsi metsa piiranguvöönd ulatub planeeringu alast 2 km kaugusele ja selles puuduvad loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid. Viimsi metsa piiranguvööndit on käsitletud eraldi peatükis Pirita jõeoru MKA, Viimsi metsa piiranguvöönd. Planeeringualal kavandatu tegevustega (A1, A4, A6 ja A8) ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju Pirita jõeoru maastikukaitsealal kaitstavatele EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpidele: metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (6530*). Kavandatust (A1, A4, A6, A8) ei avaldu mingitki mõju Pirita jõeoru maastikukaitsealal kaitstavatele loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikidele - jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar), II kaitsekategooria kaitsealune liik - tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide - harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik võldas (Cottus gobio) Pirita jõeoru MKA metsade ja planeeringuala puhkemajanduslik aspekt Planeeringuala lõunapoolsel lähialal on kõrge puhkeväärtusega mets. Järgnevalt on metsa puhkemajanduslike väärtuste kaudu informeeritud kokkuvõtlikult avalikkust ja planeeringuala menetlusosalisi lähialal toimunust, lähiala metsa väärtusest, rekreatsioonist ja planeeringualal toimuvast. Tänaseid (jätkuvalt) riigi omandis olevaid metsi kaitsealal on teadlikult majandatud parkmetsana juba üle 70 aasta. Metsade peamine roll kaitsealal on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Paljudel juhtudel tingituna jõest ja selle järskudest kallastest on metsade lisaülesandeks nii vee- kui pinnasekaitse. Valdavalt männi enamusega metsades domineerib siin pohla kasvukohatüüp, millele järgnevad mustikas, kanarbik jt. Viimane metsakorraldus kaitseala riigimetsas on tehtud 1994 aastal. Viimsi metskonna hooldamisel olid MKA endised riigimetsamaad kuni 2004 aastani, tänaseni kestab nö. passiivne hooldus (RMK üldine järelvalve reformimata maa osas). Metsadel on suur osatähtsus keskkonnatingimuste parandamisel. Metsal on lisaks puidu tootmisele ka erakordselt tähtis ülesanne luua inimesele sobiv ja tervistav elukeskkond. Metsas on mõnus puhata, sportida, jahil, marjul ja seenel käia. Mets on elupaigaks mitmekesisele elustikule. Mets on vajalik tervikliku ökosüsteemi arengu, taime- ja loomaliikide kaitsmise ning säilitamise seisukohast. Metsadel on oluline tähendus meie kultuuriloos. Corson OÜ töö nr

86 Metsa väärtused ja sellega kaasnev: 1. Metsad loovad puhkevõimalusi. 2. Metsad rikastavad piirkonda hapnikurikka õhuga, neelavad süsihappegaasi. 3. Metsade funktsiooniks on ka: Õhu tervistamine kergete negatiivse laenguga ioonide ja fütontsiididega. Männid on ühed suuremad fütontsiidide eritajad. Detailplaneeringualal ja selle lähikonnas on põhipuuliigiks mänd Saasteainete leviku takistamine ja õhu filtreerimine. Mikrokliima parendamine. Kuumade ilmadega võib õhutemperatuur metsas olla madalam. Relatiivne niiskus 5-10 % kõrgem (R. Vinkel 1980). Müra summutamine. Veevarustuse parendamine. Ümbruse ja juurdesõiduteede kaunistamine. Pinnase kaitsmine. Looduse tundmaõppimise võimaldamine. Linna kasvu reguleerimine (mõeldud on haljasvööndi metsi). 4. Rekreatiivne tähtsus. Heade puhketingimuste loomiseks ja puistute vastupidavuse parandamiseks puhkajate suurtele koormustele peavad olema metsad ka vastavalt kujundatud ja hooldatud. Puistud peavad olema heade sanitaar-hügieeniliste omadustega, dekoratiivsed ja mitmekesised, taluma suuri rekreatiivseid koormusi. Metsas on vajalikud vastavad ehitised ja arhitektuurilised väikeelemendid: teed, trepid, sillad, väikesed platsid, prügikastid, pingid, valgustus. 5. Metsa puhkuseks kasutamisel peab arvestama, et suureneb tuleoht, puistute prahistamine, puude mehaaniline vigastamine, pinnase liigtallamine. 6. Metsamaastik on puhkamiseks sobivaim, kui seal on küllaldane metsasus, optimaalne on % (M. Margus 1979). 7. E. Tappo (Tallinna ümbruse parkmetsad, nende vastavus ülesannetele ja majandamise põhialused. Kandidaadidissertatsioon. Tallinn 1971) järgi on esitatud parkmetsade kvaliteediklassid lähtudes E. Lõhmuse metakasvukohatüüpidest (M. Margus 1979): I klass kõige dekoratiivsemad metsad, kus pinnase niiskustingimused on soodsad: leesikaloo, metskastikuloo, sambliku, kanarbiku, pohla, jänesekapsa, naadi, sinilille ja sarapuu tüüp. II klass vähem dekoratiivsed ja veidi niiskema pinnasega metsad: mustika ja sõnajala tüüp. III klass soostunud metsad, mis sobivad kasutamiseks vaid kuival ajal: sinika, karusambla, angervaksa, osja, tarna ja kõdusoo. IV klass puhkamiseks vähesobivad: raba, siirdesoo, madalsoo ja lodu tüüp. Planeeringuala käsitlev info Detailplaneeringuala metsa on dendroloog O. Abner 2012 hinnanud valdavalt männi enamusega peamiselt mustika kasvukohatüüpi kuuluvaks, seega eespool toodud klassifikatsiooni järgi võiks liigitada II klassi parkmetsaks. Corson OÜ töö nr

87 Viimsi metsa piiranguvööndi metsade valdavad metsakasvukohatüübid on mustika- ja karusamblamännikud ehk siis II ja III klassi parkmetsad. MKA pohla ja sambliku kasvukohatüübid (I klassi parkmetsad) jäävad valdavalt Viimsi metsa piiravööndist välja. Planeeringualal kasvavad metsakooslused on kraavide amortiseerumise, metsa hooldamatuse ja prügistamise ning vandaalitsemiste tulemusena osa oma esialgsest puhkemajanduslikust väärtusest kaotanud. 0-alternatiivi (A5) korral see eeldatavalt võib jätkuda või isegi suureneda (välivaatlustel tehtud tähelepanekud). Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala väärtusliku kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala. Planeeringu tulemusena saavad planeeringualal säilitatavas väärtuslikus looduslikus keskkonnas endale kodud inimest. Planeeringu mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale on positiivne Pirita jõeoru MKA, Viimsi metsa piiranguvöönd. Viimsi metsa piiranguvöönd KLO Viimsi metsa piiranguvöönd asub (joonis 4.3) Pirita jõeoru maastikukaitsealal (KLO ). Kaitsekorra alus: Vabariigi Valitsuse 15. detsembri a määrus nr 312 Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri. Maismaaosa pindala on 197,4 ha. Viimsi metsa piiranguvööndi ulatus põhjast lõunasse (planeeringuala lõunapiirdelt Kloostrimetsa teeni) on ca 2 km. Vabariigi Valitsuse 15. detsembri a määrus nr 312 Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitseeeskirja 1 lõige 2 järgi on kaitseala maa- ja veeala jaotatud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kuueteistkümneks piiranguvööndiks. Kaitse-eeskirja 4 on 16 piiranguvööndiks Viimsi metsa piiranguvöönd. Kuna Viimsi metsa piiranguvöönd on lõunapoolt vahetus kontaktis planeeringualaga, siis võib planeeringualal kavandatud tegevus eeskätt seda piiranguvööndit mõjutada. Corson OÜ töö nr

88 Joonis 4.3. Randvere tee 82 a lõunapiirilt algab Pirita jõeoru MKA Viimsi metsa piiranguvöönd. Allikas: Maa-amet geoportaali kaardiserver. Joonis 4.4. Väljavõte KKK MKA piiranguvööndite kasutuskoormuse jooniselt. Viimsi metsa piiranguvööndi metsad on puhkemajanduslikust ja rekreatsiooni seisukohast väga väärtuslikud. Oma ulatuse (2 km) ja metsa seisundi tõttu on Viimsi mets Mähe elamualale ja Corson OÜ töö nr

89 planeeringualale puhveralaks Pirita jõeoru MKA lõunapoolsematele osadele, kus esineb Natura elupaiku ja kaitsealuseid liike. Väärtusliku puhke ja rekreatsiooniala asumine lähialas, Viimsi metsa näol väärtustab ka planeeringuala. Jooniselt 4.4 on näha, et ülejäänud MKA piiranguvöönditega võrreldes on Viimsi metsa piiranguala senine kasutuskoormus oluliselt väiksem. Seega kavandatud detailplaneeringuga juurdetulevad inimest lisanduvad MKA väiksema üle 2 km (võimalik kasutuskoormuse hajumine) laiusele kasutuskoormusega alale. Kaitse-eeskirja 5 lõige 1 kohaselt peab Viimsi metsa piiranguvööndis olema tagatud puistute avalik kasutamine ja säilimine ning keskkonnakaitsealaste ülesannete täitmine. Jooniselt 4.5 on näha, et planeeringualast lõunapoole jääva MKA Viimsi metsa piiranguvööndis on võimaliku konfliktsuse aste väikseim. KSH käigus tehtud uuringud + ekspertide välivaatluste alusel tehtud hinnangud ja analüüsid kinnitavad KKK ekspertide Viimsi metsa piiranguvööndile antud hinnanguid. KKK koostanud eksperdid ei klassifitseeri Viimsi metsa piiranguvööndina kaitsealaga liidetud metsamassiivi (199 ha) Natura elupaigana. KSH käigus senini saadud informatsiooni alusel on KSH eksperdid samuti arvamusel, et planeeringualast ca 2 km lõunapoole ulatuvas Viimsi metsa piiranguvööndis ei ole Natura elupaiku. KKK on esitanud Pirita jõeoru MKA looduse taluvusvõime, loodusväärtuste esinemise ja kasutuskoormuse ühisel analüüsil hinnanguliselt ülevaate konfliktsuse tasemetest piiranguvööndite lõikes (joonis 4.5). Joonis 4.5. Konfliktsuse aste piiranguvööndite lõikes. Allikas: KKK Corson OÜ töö nr

90 MKA metsade hooldamisel tuleb säilitada looduslik struktuur, s.t. välja ei tohi täielikult raiuda ühtegi vanuseklassi ega puuliiki, samuti tuleb säilitada kuivavaid puid ja kuivanud puid ning lamapuitu. Kuna Viimsi metsa piiranguvööndi metsades on liigniiskuse vähendamiseks rajatud metsakuivenduskraave, siis peab jälgima, et need oleks korras ja puhastatud ning liigvee äravool oleks tagatud. Viimsi metsa piiranguvööndi mets peaks eelkõige täitma bioloogilise mitmekesisuse ja rekreatsiooni eesmärke, s.t. säilitama oma loodusläheduse ja tüüpilisuse. Kavandatud tegevusega planeeringualal ja planeeringuala edasise kasutamisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju MKA kaitstavatele väärtustele sh maastikule ja metsale Rekreatsioon Tänapäeval on suurenenud inimeste teadlikkus ja võimalused tervislikuks käitumiseks ning vähenenud on keskkonnast tulenevad terviseohud. Vähese füüsilise aktiivsuse põhjused on nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Eestis on probleemiks aktiivse puhkuse veetmisega seotud võimaluste ebapiisav kättesaadavus. Rekreatsiooni võimalused Pirita MKA-l on mitmekesised: jalutamise ja jooksmise kõrval kepikõnd, suusatamine, uisutamine, paadisõit, ujumine, orienteerumine, jalgrattasõit, võimlemine, loodusvaatlused, lihtsalt jõude puhkamine, kalapüük, muu korilus jne. Kõik eeltoodu pakub MKA-l viibijatele atraktiivset ja positiivset psühhoemotsionaalset keskkonda. Väärtust tõstab oluliselt see, et sellest kõigest on võimalik saada osa linnakeskkonnas. Planeeringuga seonduv Planeeringuala tulevastele elanikele nagu ka teistele Pirita Linnaosa ja Tallinna elanikele on olulisteks sotsiaalseteks väärtusteks MKA puhke- ja rekreatsioonilised võimalused: MKA maastik, Tallinna Botaanikaaed, teletorn, mets, jõeorg, jõgi, loomastik, taimestik ja pinnavormid. Planeeringu alternatiividega A4, A6 ja A8 korral on kavandatud planeeringuala idapiirile 50 m laiune haljaskoridor, mis loob planeeringuala elanikele ja ka piirkonda täiendavaid rekreatiivseid võimalusi. Kuna planeeringuga kavandatud haljaskoridori läbib pinnastee, siis selle kasutuse turvalisemaks tegemiseks oleks vajalik, et see ei suubuks Oblika kurvi nagu praegu (fotod 4.1 ja 4.2). Antud pinnastee suubumine Oblika kurvi on olulise ohuga inimese tervisele ja varale. Planeeringu põhijoonisel on turvaliselt (lisa 10) lahendatud Randvere teele jõudmise probleem. 0- alternatiivi (A5) korral jätkub pinnastee suubumine Oblika kurvi, mis on olulise ohuga inimese tervisele (kuni surmaga lõppeda võivad liiklusõnnetused) ja varale (sõidukite liiklusavariide kahjustused kuni sõidukite mahakandmiseni). Haljaskoridori pinnasteele enne Randvere teele jõudmist on vajalik kraavi ületamiseks sild (lisa 10). Veel oleks vajalikud pinnastee valgustus (näiteks kella 23-ni nagu Pirita valgustatud Corson OÜ töö nr

91 terviseradade juures), puhkamiseks pingid, prügikastid ja mõned informatsioonilised viidad (stendid): vööthuul sõrmkäpa puhvertsooniga asuala ja nõudega seal mitte tallata, ega taimi korjata), terviseradade, MKA, tualettide, piknikukohtade jne kohta. Peatükis Haljaskoridoriga seonduv planeeringualal erinevate alternatiivide korral on käsitletud erinevate alternatiivide seoseid rekreatsiooniga. Planeeringuala tulevastest elanikest ja planeeringu lahendustest tulenevat koormust käsitletakse järgmise peatüki lõpus Pirita jõeoru MKA kasutuskoormus Taustinformatsioon MKA külastuskoormust uuritud ei ole, viimati tehti seda 1980 aastate alguses (Vodja, 1982). Maastiku üldist kasutuskoormust ja looduse taluvusvõimet Eesti õigusaktid ei reguleeri. Kavade ja planeeringute koostamisel tuginetakse seega põhiliselt ekspertarvamustele. Eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel tegeles Eesti Metsainstituudis M. Margus metsatüüpide tallamiskindluse uuringutega puhkemajanduslikuks projekteerimiseks (Margus 1978). Margus 1978 materjale on kasutatud KSH aruandes. Lisas 11 on Margus 1978 metsatüüpide tallamiskindluse (sulgudes piirkülastusnorm, inimest hektarile kehtib metsa all liikujate kohta, mitte teedel ja väljakujunenud radadel liikujate kohta) tabel 1. Metsade tallamiskindlus oleneb metsamullast, selle niiskusest, puistu liigilisest koosseisust ja struktuurist - seega mitmesuguste looduslike tegurite koosmõjust. Palju oleneb ka metsamulla niiskusastme ja puuliikide vastastikusest mõjust. Metsade vastupidavus külastamise koormusele tõuseb tavaliselt liikudes kuivadelt kasvukohtadelt parasniisketele kasvukohtadele, langeb aga liigniisketel ja eriti märgadel kasvukohtadel. Kergetel kuivadel liivmuldadel võib mets liigtallamisel täielikult hukkuda, rasketel savistel muldadel põhjustab liigtallamine vihmaste ilmadega pori, kuival ajal tolmu. Nõlvakuil on tallamiskahjustused suuremad kui tasasel maal. Vihmaste ilmade ajal kahjustatakse puistuid rohkem kui kuivaga. Metsade vastupidavus külastamise koormusele oleneb: metsakasvutingimustest, puistute iseärasustest, puistute kaitsest, puhkamiseks kohandatusest, inimeste puhkamise vormidest ja külastajate kultuursusest. Kultuurpuistud on looduslikest puistutest 1/3 võrra vähem vastupidavad (M. Margus 1978). Corson OÜ töö nr

92 Joonis 4.6. MKA soovituslik kasutuskoormus piiranguvööndite kaupa. Allikas: KKK Pirita jõeoru MKA endiste linna- ja riigimetsade inventuur viidi läbi 1994 aastal, mil kõik metsaeraldised kirjeldati ka kasvukohatüübina (KKK ). KKK on näidatud, et Viimsi metsa piiranguvööndi metsade tallamiskindlus ületab oluliselt lõunapoolse Kloostrimetsa massiivi oma (Kloostrimetsa teest lõunapoole jääv), ent kasutuskoormus seevastu on lõunapoolses osas kordades suurem. Kloostrimetsa teest põhja pool valdavatele mustika ja karusambla-mustika kasvukohatüübile vastab Margus 1978 piirkülastusnorm 5-20 in/ha, lõuna pool valdavad sambliku ja pohla kasvukohatüübid piirnormiga 1-5 in/ha (lisa 11 tabel 1). Piirnorm kehtib vahetult metsa all liikujate kohta, mitte metsateedel ja väljakujunenud radadel liikujate kohta. Kuna tallamine on puhkemajanduse kontekstis kõige indikatiivsem, siis Eesti Metsainstituudis tehtud (Margus 1978) uuringuid arvestades on Pirita MKA kasutuskoormust võimalik tõsta Viimsi metsa piiranguvööndi metsamassiivi arvel (joonis 4.6). Mõistagi on siingi omad vastu näidustused Metsakalmistu, seni suhteliselt vahe häiritud elustik, piiratud ligipääs (KKK ). Detailplaneeringuga seonduv Joonisel 4.6 on toodud KKK koostanud ekspertide poolt soovituslik kasutuskoormus MKA piiranguvööndite kaupa. MKA külastamise soovitusliku muutusena on KKK eksperdid leidnud, et Randvere tee 82 a lõunapiirilt algavas Pirita jõeoru MKA Viimsi metsa piiranguvööndi kasutuskoormust võiks suurendada (joonis 4.6). Viimsi piiranguvööndi metsa pindala on 199 ha ja siin vastavalt kasvukoha tüübile kehtib piirkülastusnorm 5-20 in/ha. Kasvukoha tüübi hektari piirkülastusnorm kehtib puudega metsaaluse kohta, mitte metsa läbivate teede kohta. Corson OÜ töö nr

93 Detailplaneeringuala metsa on dendroloog O. Abner 2012 hinnanud valdavalt männi enamusega peamiselt mustika kasvukohatüüpi kuuluvaks, seega eespool toodud klassifikatsiooni järgi II klassi parkmetsaks. Viimsi metsa piiranguvööndi metsade valdavad metsakasvukohatüübid on mustika- ja karusamblamännikud ehk siis II ja III klassi parkmetsad. MKA pohla ja sambliku kasvukohatüübid (I klassi parkmetsad) jäävad valdavalt Viimsi metsa piiranguvööndist välja. Planeeringuala läbivalt on MKA suunduvate külastajate arv on väikseim A5 (0-alternatiiv) korral. Neile võib lisanduda planeeringuala elamualalt tulevaste elanikena: A6 54 inimesega, A1 ja A8 mõlemad 57 inimesega ning A4 67 inimesega. Planeeringuga on kavandatud 7 parkimiskohta serveerida väljastpoolt planeeringuala tulla võivatele tervisesportlastele või muidu MKA külastada tahtjatele A4, A6 ja A8 kavandatud haljaskoridori kaudu siis lisandub veel ca 21 MKA külastajat. Alternatiivide A1, A4, A6 ja A8 kohaselt planeeringualale kavandatud elanikku lisandumisega ning A4, A6 ja A8 korral väljastpoolt planeeringuala tulla võiva 21 külastajaga ei kaasne olulist tallamis- ega kasutuskoormuse suurenemist Pirita jõeoru MKA-l. Arvestades KKK hinnanguid ja tuginedes KSH protsessi tehtud uuringutele ning hinnangutele, planeeringualal kavandatuga ei kaasne ühegi alternatiiviga olulist negatiivset mõju MKA-le sh Viimsi metsa piiranguvööndi metsale Mõju rohealadele ja maastikule Tallinna linna haljasmaade ja parkide ülesandeks on tagada sotsiaalselt ja ökoloogiliselt piisavate, esteetiliste, kättesaadavate ja puhkeotstarbel kasutatavate haljastatud välisruumide olemasolu nii elukohas, asumis, linnaosas kui linnas tervikuna. Tähtis on ka linna üldatraktiivsuse tõstmine ja kultuuripärandi säilitamine. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt kuulub Pirita jõeorg üleriigilise tähtsusega väärtuslike loodus- ja puhkemaastike hulka. Enamik inimesi väärtustab elu puhtas ja võimalikult looduslikus keskkonnas, aga samas ka soovib tarbida kaasajal iseenesest mõistetavaid hüvesid, mille tagamisel võivad kaasneda mõjud keskkonnale. Linnakeskkonnas pööratakse üha rohkem tähelepanu elukoha looduslähedusele ja esteetilistele aspektidele. Õieti planeeritud ja hästi korrastatud detailplaneeringuala moodustab visuaalselt linnaruumi, mis sobib Tallinna linnamaastikku. Vastavalt Pirita LO üldplaneeringule planeeringuala tulevastel elamukinnistutel säilitatav kõrghaljastus ja edaspidi KOV-le üleantav sotsiaalmaa sihtotstarbega üldmaa kinnistule jääv 50 m laiune haljaskoridor. Alternatiivide A4, A6 ja A8 kohane haljaskoridor ühendab mööda Mähe oja trassi tuleva Oblika kurvis Randvere teed ületava haljaskoridori MKA rohealadega. Planeeringualal on lisaks hoonetele, tehnovõrkudele ja juurdepääsu teedele kavandatud ka rohkelt säilitatavaid rohealasid (haljaskoridor, säilitatav kõrghaljastus) ning täiendhaljastust. Haljasmaade võrgustiku ökoloogilistel koridoridel on tähtis koht bioloogilise mitmekesisuse tagamisel. Corson OÜ töö nr

94 A4, A6 ja A8 kohane haljaskoridor (käsitletud ptk 4.4.3) loob peale tulevaste planeeringuala elanike ka teistele piirkonna elanikele täiendava liikumisvõimaluse MKA-le minekul ja eeldused puhkamiseks ning rahvaspordiga tegelemiseks (7 parkimiskohta). Planeeringuala elamutega positsioonidel säilitatav kõrghaljastus ja haljaskoridor (A4. A6 ja A8) on puhveralaks üleminekul Mähe aedlinna elamualalt MKA Viimsi piiranguvööndi metsaks (vähese haljastusega elamualalt looduslikuks metsaks), käsitletud peatükis Haljaskoridoriga seonduv planeeringualal erinevate alternatiivide korral. Paljudes linnapiirkondades on viimastel ajal rajatud hulgaliselt uusi moodsaid eramuid ja elurajoone. Detailplaneeringuala on kavas muuta linnamaastikus kaasaegseks inimsõbralikuks võimalikult looduslähedaseks elukeskkonnaks tulevastele elanikele. Planeeringuga kavandatul on MKA-le ja ka planeeringuala lähipiirkonnale mõningane otsene positiivne mõju kuna kavandatava haljaskoridoriga luuakse kohalikele ja ka teistele külastajatele pääsuks Randvere teelt MKA-le praegusest oluliselt turvalisem pinnaseteeline ligipääs (fotod 4.1 ja 4.2 ning lisa 10 lahendus). Foto 4.1. Vaade planeeringualal praegu kasutatavale Oblika kurvi suubuvale (algavale) pinnasteele. K-A. Parksepp Corson OÜ töö nr

95 Foto 4.2. Esiplaanil on Randvere tee sademevee restkaev. Veidi kaugemal on praeguse pinnastee suubumine Oblika sisekurvi.. K-A. Parksepp Oblika sisekurvi suubuva (algava) pinnastee kasutamine või kasutamiseks jätmine on liiklusohutuse seisukohast lubamatu. See on väga ohtlik nii Randvere tee Obinitsa kurvi läbivatele liiklejatele kui ka pinnasteelt Randvere teele suunduvatele liiklejatele. Antud pinnastee suubumine Oblika kurvi on olulise ohuga inimese tervisele ja varale. Planeeringu põhijoonisel on turvaliselt (lisa 10) lahendatud Randvere teele jõudmise probleem. Haljaskoridori pinnasteele enne Randvere teele jõudmist on vajalik kraavi ületamiseks sild (lisa 10). Veel oleks vajalikud pinnastee valgustus (näiteks kella 23-ni nagu Pirita valgustatud terviseradade juures), puhkamiseks pingid, prügikastid ja mõned informatsioonilised viidad: vööthuul sõrmkäpa (puhvertsooniga asuala ja nõudega seal mitte tallata, ega taimi korjata), terviseradade, MKA, tualettide, piknikukohtade jne kohta. Arvestama peab, et külastuskoormuse kasvu korral muutub metsa prahistamine koheselt probleemiks Alternatiivide A1, A4, A6 ja A8 kohaselt planeeringualale elama tulevad elanikku leiavad siin kodu küllaltki looduslähedas elukeskkonnas. Planeeringu elluviimisel on võimalik eksponeerida MKA maastikulisi väärtusi ning tõsta Mähe asumi identiteeti. 4.7 Radooni oht Peatükk on koostatud: Randvere tee 82a ja 88a kinnistute maa-ala radooniuuringu aruanne. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn (edaspidi EGK radooniuuring 2012) põhjal. EGK radooniuuring 2012 terviktekst on lisas 6. Corson OÜ töö nr

96 Tulenevalt Randvere tee 82a ja 88a kinnistute ja selle lähialaala potentsiaalsest Rn-riski tasemest ja iseloomust, selgitab EGK radooniuuring 2012 välja Rn, eu, Th ja K (K-40) sisalduse planeeringualal. Välitööde teostamisel, info töötlemisel ja andmete interpreteerimisel tugineti Rootsis ja teistes Põhjamaades kasutatavale (Naturally.., 2000) ja Eesti radooniriski kaardi koostamisel kasutatud (Petersell jt., 2004) metoodikale ja soovitustele ning Eesti Standardi EVS 840:2009 nõuetele. Radooniuuringu välitööd tehti Radoon Inimese tervisele on ohtlik peamiselt radoon (Rn-222), mis on uraanirea (U- 238) lagunemisprodukt ja tekib vahetult raadiumi (Ra-226) radioaktiivsel lagunemisel. U-238 moodustab 99,3 % kogu loodusliku U sisaldusest ja selle poolestusaeg on 4,5x109 aastat. Ra- 226 poolestusaeg on 1620 a ja Rn-222 ainult 3,82 päeva. Rn-222 on inertne radioaktiivne gaas, mis eraldub kivimis oleva raadiumi (eu) radioaktiivsel lagunemisel kivimi (mineraalide terade) mikropooridest ning migreerub nii kivimite pooride kui ka lõhede kaudu kõrgemale väiksema rõhu suunas. Rn poolestusaeg on küll 3,82 ööpäeva, kuid kuni stabiilse plii isotoobi Pb-206 tekkeni moodustub temast järjestikku 7 radioaktiivset elementi (poloonium-218, plii- 214, vismut-214, poloonium-214, plii-210, vismut-210 ja poloonium-210). Nende tütarelementide summaame radioaktiivse lagunemise poolestusaeg on ligi 22 aastat. Kaasaja meditsiini seisukohalt on Rn ja selle tütarelemendid tervistkahjustavad. Need jõuavad inimorganismi peamiselt hingamisel ja on olulised kopsuvähi põhjustajad. Erinevates maades tehtud uuringud on näidanud, et Rn sisalduse tõus eluruumide siseõhus foonilise sisalduse suurendab iga 100 Bq/m3kohta kopsuvähi riski 9 kuni 15% ja enamgi Eriti ohtlik on Rn suitsetajatele. Organismi kanduvad täiendavalt ka õhus hõljuvatele suitsuosakestele ladestuvad Rn tütarelemendid. Rn pääseb inimorganismi esmajärjekorras majade siseõhus levivast Rn. Sellest tulenevalt on arenenud maades kehtestatud elamute siseõhus Rn sisalduse lubatud piirid: USA-s 150 Bq/m 3 ja enamustes Lääne-Euroopa maades, sealhulgas ka Eestis 200 Bq/m 3. Rn sisaldus maja siseõhus 48 Bq/m 3 põhjustab kiirgusdoosi 1 msv/a Vanemates kivimites, sealhulgas diktüoneemakildas ja fosforiidis, on üldjuhul säilinud U-238, Ra-226 ja Rn-222 vahel sadade miljonite aastate jooksul kujunenud looduslik tasakaal. Kvaternaarisetetes ehk pinnakattes võivad need tasakaalud olla rikutud. Rikutuse peamine põhjus on nende elementide erinev käitumine kivimite murenemisel ja elementide migratsioonil Radooniohtlik pinnas Pinnas on peamine Rn allikas. Vastavalt Eestis kehtivatele piirnormidele (Radooniohutu.., 2009) kuulub hoonestusala pinnas (kivim): Normaalse Rn sisaldusega pinnaste kategooriasse, kui Rn sisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus otsemõõtmisel eu (Ra) järgi arvutatult jääb alla 50 kbq/m 3 piiri. Sellisel pinnasel võib kõrge (>200 Bq/m 3 ) Rn sisaldus kujuneda ainult üksikute majade siseõhus; Kõrge Rn sisaldusega pinnaste kategooriasse, kui Rn sisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus otsemõõtmisel või eu järgi arvutatult ületab 50 Bq/m 3 piiri, kuid jääb Corson OÜ töö nr

97 vahemikku 50 kuni 250 kbq/m 3. Sellisel pinnasel võib kõrge (>200 Bq/m 3 ) Rn sisaldus majade siseõhus Rn vastaseid meetmeid kasutamata kujuneda orienteeruvalt kuni 50 % majades; eriti kõrge Rn sisaldusega pinnaste kategooriasse, kui Rn sisaldus 1 m sügavusel pinnaseõhus otsemõõtmisel või eu järgi arvutatult 2501Mq/m 3. Körge (>200 Bq/m 3 ) Rn sisaldus majade siseõhus Rn vastaseid meetmeid kasutamata võib kujuneda enamuses majades. Pinnased, kus pinnaseõhus jääb Rn sisaldus alla 10 kbq/m 3, kuuluvad madala Rn sisaldusega pinnaste kategooriasse. Nende levialadel radoonioht praktiliselt puudub. Ka Põhjamaade poolt soovitatud piirnormide (Naturally..., 2000) alusel loetakse Rn ohtlikeks sellised looduslikud pinnased, kus Rn sisaldus maapinnast 1 m sügavusel pinnaseõhus võib ületada kbq/m 3 piiri (Clavensjö, Akerblom, 1994). Märkus. Kui EL kehtestatakse ruumide siseõhus Rn sisalduse lubatud ülempiiriks 150 Bq/m 3 nagu see on USA-s (selles suunas EL liigub), muutuvad ka ametlikult radooniohtlikeks pinnased, millede õhus ületab Rn sisaldus kbq/m Radooni sisaldus kinnistu pinnaseõhus ja looduskiirgus Randvere tee 82a ja 88a kinnistute maa-ala pinnaseõhus varieerub Rn sisaldus uuringupunktides otsemõõtmisel kbq/m 3 piirides. Pinnaseõhus U (Ra) ehk eu sisalduse järgi kujuneva Rn sisaldus jääb kinnistu alal kbq/m 3 piiridesse (lisas 6 tabel 1 ja joonis 1). Otsemõõtmisel on radooni sisaldus mõlemas uuringupunktis kõrgem kui on lubatud piiranguteta ehitustegevuseks 50 kbq/m 3, eu sisalduse järgi arvutatud Rn sisaldus on väga muutlik, kuid kuivemates uuringupunktides suhteliselt kõrge ja uuringupunktis 12Rn-2356 kõrgem piiranguteta ehitustegevuseks lubatud piirsisaldusest. Pinnase looduskiirguse taseme pinnases määravad eu, eth ja ek-40 sisaldus (Kiirgustöötaja,..., 2005). Nagu selgub lisa 6 tabelist 1 on Randvere tee 82a ja 88a kinnistute maa-ala pinnase looduskiirguse tase Eesti keskmisest madalam kõikides uuringupunktides. Maa-ala gammakiirguse tase on kooskõlas pinnases eu, eth, ek (K-40) jt. radioaktiivsete elementide sisaldusega. Gammakiirguse tase nii maapinnal, kui ka kaevandite põhjas, on lähedane Eesti foonilisele gammakiirguse tasemele. Gamma kiirguse tase kinnistul jääb alla Põhjamaade elurajoonide soovituslikele lubatud piirväärtustele (26-28 µr/h ja µr/h; Kiirgustöötaja,..., 2005; Naturally, 2000) Järeldused Randvere tee 82a ja 88a kinnistute maa-ala pinnase pinnaseseõhus eu sisalduse järgi arvutatud Rn ja pinnaseõhus mõõdetud Rn sisaldusele ning pinnases mõõdetud eu, eth ja ek (K-40) sisaldustele (lisas 6 tabel 1) tuginedes järeldub: Maa-ala kuulub kõrge Rn-riski alade kategooriasse. Tuleb arvestada, et alal toimub täiendav intensiivne Rn juurdekanne sügavamalt, kas oobolusliivakivis kujunevast või Corson OÜ töö nr

98 on pinnakatte sügavamad kihid rikastunud eu (fosfaatse materjaliga). Pole välistatud viimastes ka diktüoneemakilda purru ja peenese esinemine. eu, eth ja ek (K-40) sisalduse järgi (lisas 6 tabel 1) arvutatud kinnistu pinnase looduskiirguse tase (Kiirgustöötaja,..., 2005) jääb madalamaks Eesti keskmisest ning moodustab ehitusmaterjalides ning majaaluses pinnases lubatud tasemest % (KKM a määrus nr 45). Pinnase gammakiirguse tase jääb madalamaks maksimaalsest lubatud (soovituslikust) piirist (26-28 µr/h ja µr/h; Kiirgustöötaja,..., 2005; Naturally, 2000). Tabel 4.2. EVS 840:2009 (Tabel 3) Radooni hoonesse sattumise vältimise meetmed olenevalt pinnase radoonisisaldusest. Radooni uuringu tulemusena uuringut teostanud eksperdid leidsid, et planeeringualal ehitamisel tuleb täita Radooniohutu hoone projekteerimine EVS 840:2009, tabel 3 (kõrge) nõudeid (tabel 4.2). Elamute ehitusprojektid peavad olema koostatud EVS 840:2009, tabel 3 (kõrge) nõuete kohaselt ja nende nõuete täitmist tuleb nõuda ehitajatelt ning vastavust nõuetele peab kontrollima ehitusjärelevalve. 4.8 Müra Peatükk on koostatud Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu KSH, Pirita Linnaosa, Tallinn Liiklusmürast põhjustatud müratasemete hindamine. Töö nr Akukon. Tallinn Akukoni töö nr materjalide põhjal. Töö terviktekst ja mürakaardid on lisas Üldosa Töö nr eesmärgiks oli hinnata autoliiklusest põhjustatud müra taset Harjumaal Pirita linnaosas paikneva Randvere tee 82aja 88a kinnistute detailplaneeringuga määratud Corson OÜ töö nr

99 planeeritaval alal. Müra olukorra selgitamiseks arvutati planeeringu ja selle naabruses olevatele aladele liiklusest tingitud müratasemed maapinna läheduses. Saadud tulemusi võrreldi Sotsiaalministri 4. märtsi a määruses nr. 42 toodud nõuetega päevasele ja öisele ajavahemikule. Planeeritavat ala tähistab mürakaartidel märgitud oranž joon ning mänguväljakuid pruun joon (lisa 4). Eesti siseriiklikud müraindikaatorid ja nende piirväärtused on sätestatud sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrus määratleb kolm mürataseme tüüpi: taotlustase; piirtase; kriitiline tase. Müra normtaset võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus ja müra hinnatud tase ei tohi ületada normtaset. Määratud ajavahemikud on: päev 07-23; öö Päevane ajavahemik sisaldab õhtust ajavahemikku 19-23, millele rakendatakse müra hinnatud taseme arvutamisel parandust +5 db. Hoonestatud või hoonestamata alad jaotatakse üldplaneeringu alusel: I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, tervishoiuasutuste puhkealad; II kategooria õppeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades; III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted); IV kategooria tööstusala. Välisterritoorium on määruse tähenduses maa-ala hoone vahetus läheduses, mida kasutatakse puhkuseks. Regulaarsest liiklusest põhjustatud müra normtaseme kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt. Ehitise välispiirete heliisolatsiooni hindamisel rakendatakse standardi EVS 842:2003 nõudeid. Nõuded hoone välispiirdele määratakse lähtuvalt välismüra suurusest hoone vahetus läheduses ja lubatavast müratasemest ruumis Liiklusmüra hindamine ja normtasemed Tallinna üldplaneeringus on detailplaneeritava ala juhtotstarbeks määratud väikeelamute ala, kus võivad paikneda põhiliselt ühepere- ja ridaelamute, samuti üksikud 3-4 korruseliste elamud. Planeeritaval alal on määruse mõistes tegemist II kategooria alaga elamuala. Kuna antud juhul on tegemist planeeringuga väljakujunenud hoonestusega linnakeskkonnas, siis võib projekteerimisel arvestada müra normtaseme arvsuurustega olemasolevatel aladel. Liiklusmüra normsuurused II kategooria alal on esitatud tabelis 4.3. Corson OÜ töö nr

100 Tabel 4.3. Liiklusmüra normtasemed hoonestatud ja hoonestamata aladel. Müra indikaator on (hinnatud) ekvivalentne müratase L Aeq (db) Kategooria Ajavahemik Taotlustase Piirtase Kriitiline tase Planeeritav Olemasolev II Päev Öö lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel Liiklusest põhjustatud müra taotlustasemed elamute vaikust nõudvates ruumides on esitatud tabelis 4.4. Tabel 4.4. Liiklusmüra taotlustasemed elamutes. Müra kirjeldaja on (hinnatud) ekvivalentne müratase L paeq,t (db). Elamu Hoone ja ruum Päev Öö Eluruumides 35 Magamistubades 30 Liiklusmüra taseme hindamisel kasutati Stratum OÜ õhtuse tipptunni liiklusmudeli 2011.a andmeid. Liiklusmüra tasemete hindamisel analüüsiti ka Tallinna tänavavõrgu teemaplaneeringu 2035.a liiklusmudeli andmeid. Kuna 2035.a liiklusmudeli andmetel Randvere teel liiklussagedus tulevikus mõnevõrra langeb, siis otsustati mürahinnangus arvestada 2011.a mudeli andmetega. Müratasemete arvutamisel on arvestatud, et maksimaalne tund moodustab 10% kogu ööpäevasest liiklussagedusest ja kogu ööpäevane liiklussagedus jaguneb ööpäeva lõikes: 77% päevasel ajavahemikul (07-19), 13% õhtusel ajavahemikul (19-23) ja 10% öisel ajavahemikul (23-07). Raskete veokite (raskete veokite hulka arvestatakse veoautod, bussid, traktorid, autorongid) osakaal Randvere teel on hinnanguliselt 5% päevasel ajavahemikul (07-19), 2% õhtusel ajavahemikul (19-23) ja 1% öisel ajavahemikul (23-07) a liiklusmudeli alusel on tipptunni liiklussageduseks Randvere teel 844 liiklusvahendit. Maksimaalne lubatud piirkiirus on Randvere tee käsitletavas lõigus 50 km/h. Liiklusest tingitud müratasemete arvutustulemusena valmis iga alternatiivi jaoks mürakaart päevase ning öise ajavahemiku jaoks; kokku arvutati kümme mürakaarti. Müratasemete kaardid planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva liiklussageduse osas on toodud lisas 4. Töö nr näitas, et Randvere tee äärsetel positsioonidel on täidetud Sotsiaalministri 4.märtsi a määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtestatud II kategooria piirtasemed ja kaugematel positsioonidel taotlustasemed. Corson OÜ töö nr

101 4.8.3 Müra leevendavad soovitused ja kokkuvõte Töös nr esitatud soovitused: Vastavalt EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest tabelis 6.3 Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest toodule, peab kirjeldatud välismürataseme korral planeeritavate eluhoonete (sõltuvalt alternatiivist) Randvere tee poolse välispiirde ühisisolatsioon (sein + klaasavatäited) olema R tr,s,w = 35 db, mida tuleb korrigeerida sõltuvalt ruumi välispiirde ja põrandapinna suhtest vastavalt standardi tabelile 6.4. Hoone teistel külgedel võib arvestada madalamate nõuetega: R tr,s,w 30dB. EVS 842:2003 põhjal tuleb ehitise välispiirde heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul kasutada täpsemaid arvutuslikke meetmeid, kui ruumide põranda pindala on suurem kui 25 m². Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul on soovitatav rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit C tr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717; sellisel juhul esitatakse välispiirde ühisisolatsiooni nõue kujul R tr,s,w +C tr. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase ruumis oleks ületatud. Kokkuvõte Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks planeeringualal teostati autoliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused. Autoliikluse müratasemete arvutused tehti vastavalt põhjamaade arvutusmudelile. Lisas 4 olevale uuringu seletuskirjale on lisatud arvutuslikud liiklusmürakaardid. Töös nr käsitletava alani ulatuvad 2011.a liiklussageduse alusel päevasel ajal Randvere tee äärsetel positsioonidel valdavalt db, kaugematel positsioonidel kuni db müraindikaatori L d samatugevustsoonid; öisel ajal Randvere tee äärsetel positsioonidel kuni db, kaugematel positsioonidel kuni db L n samatugevustsoonid. Randvere tee äärsetel positsioonidel on täidetud Sotsiaalministri 4.märtsi a määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtestatud II kategooria piirtasemed ja kaugematel positsioonidel taotlustasemed. Hoonete välispiirete heliisolatsiooni määramisel ja üksikute elementide valikul tuleb arvestada transpordimüraga. Randvere tee äärsetel positsioonidel jäävatele hoonete tee poolsete fassaadile mõjub päevasel ajavahemikul 2011.a prognoosi kohaselt liiklusmüratase L pa,eq kuni 60 db. Eelpool nimetatud fassaadide välispiirde ühisisolatsioon peab olema R w +C tr 35 db. Corson OÜ töö nr

102 Teistel positsioonidel planeeritavate hoonete fassaadide välispiirde ühisisolatsioon peab eluruumide osas olema R w +C tr 30 db. Alternatiivide võrdluses on hinnatud kriteerium välisõhu kvaliteet ja müra hinnatud A1, A4, A6 ja A8 võrdseteks kuna selgelt eristuvat erinevust nende alternatiivide juures ei olnud. Parimaks alternatiiviks kriteeriumi suhtes on A5 (0-alternatiiv). 4.9 Liiklusmõjud Peatükk on koostatud: Tallinna linn. Randvere tee 82a ja 88a detailplaneeringu variantide liiklusmõjude võrdlus. Inseneribüroo Stratum. Koostas: teedeinsener T. Sulger. Tallinn materjalide põhjal (edaspidi Stratum 2012). Stratum 2012 uuringu terviktekst on lisas 5. Peatükis 3.1 Alternatiivide valik on käsitletud alternatiivide valikut ja Stratum 2012 uuringu seost KSH programmis olnud ja KSH aruandesse jäetud alternatiividega. Stratum 2012 uuringus võrreldi Randvere tee 82a ja 88a detailplaneeringu liiklusskeemide variante, mis on välja töötatud OÜ Ateljee Süd poolt ning mida käsitleti detailplaneeringu KSH programmis. Kokku oli variante 7, kuid variant 5 jäi käesolevas töös kajastamata, kuna tegemist on niiöelda 0-variandiga (ehk kui midagi ei tehta). Stratum 2012 uuringus on võrdlusobjektiks ainult sõidukite ja jalakäijate liikumist puudutavad küsimused, seega võrreldakse variantide liiklusmõju ja liiklusskeemi detaile. Võrdlemise aluseks on EVS 842:2003 Linnatänavad standard. Kuna tegemist on uusehitusega, siis peaks ala sisene liiklusskeem vastama lähtetasemele hea. Randvere tee (olemasolev) ja DP alale juurdepääsutee ristmik peaks vastama lähtetasemele hea või rahuldav. Võrdluses oli peamine tähelepanu variantide üldisel liiklusskeemil, ristmiku asukohal Randvere teega ja jalakäijate liikumisvajadusel (bussipeatusesse jne). Üldiselt on kõik variandid mahult suhteliselt võrdsed, elupindade ja parkimiskohtade arv on kõikides variantides võrdlemisi sarnane. Uute eluasemete maht on väike, kui pidada silmas liiklussagedustest tulenevaid mõjusid. Kõikide variantide kohta võib öelda, et liiklusskeemid on esialgsed, näiteks tee laius ei ole parkimiskohtade juures normidekohane. Samuti on kõigis variantides osade parkimiskohtade paigutus selline, et neid on raske kasutada. KSH programmi kõigi variantide võrdlus on esitatud lisas 5. Kuna Stratum 2012 uuringu alusel jäi programmi alternatiividest reaalseteks variantideks 4 ja 6, siis uuringus toodud kõigi variantide võrdlusi ei olnud adekvaatne aruande teksti tuua. Liikluse analüüsi tulemuste kokkuvõte (lisa 5): Variantides 1, 2 ja 7 ei vasta juurdepääsutee ja Randvere tee ristmiku asukoht standardi nõuetele ristmiku nähtavuskauguse osas (tase rahuldav projektkiirusel 40 km/h on >80 meetrit peateele ja >15 m kõrvalteele). Need variandid tuleb kõrvale jätta. Variandid 4 ja 6 on liiklustehniliselt võrdsed, tupiktänavana planeeritav juurdepääsutee on antud alale sobiva lahendusega. Mõlemad variandid vajavad vähesel maaral Corson OÜ töö nr

103 täpsustusi ja korrigeerimist. Randvere tee ristmiku nähtavus on tagatud tasemel hea (tase hea projektkiirusel 40 km/h on >100 meetrit peateele ja >15 m kõrvalteele). Variant 3 on detail planeeringu ala osas liiklustehniliselt aktsepteeritav (töös toodud väikesed parandused saab planeeringusse lihtsalt sisse viia), kuid läbipääsutänava tekkimise mõju Randvere tee ja Kloostrimetsa tee vahel vajaks täiendavat uuringut. Ilma läbipääsuta oleks variant 3 praktiliselt võrdne variantidega 4 ja 6. Stratum 2012 uuringus leiti, et detailplaneeringu koostajal tuleb arvestada liikluse osas variantide 4 ja 6 liikluslahenditega. KSH aruandes läbiviidud alternatiivide hindamises võrreldud alternatiivide A4 (lisa 8), A6 (lisa 9) ja A8 (lisa 10) ning A1 (lisa 13 lahendi korral) liikluslahendid vastavad Stratum 2012 uuringu variantide 4 ja 6 liikluslahendiga Õhukvaliteet Peatüki allpeatükkide koostamisel on kasutatud Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Tallinn 2013 materjale. Vabariigi Valitsuse aastate tegevuskava Keskkond punkti 1e Õhusaaste ja mürakoormuse vähendamiseks linnades kindlustame küllaldase haljastuse täitmiseks tellis Keskkonnaministeerium Eesti Keskkonnauuringute Keskuselt linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüsi, mille põhjal tehti kohalikele omavalitsustele ettepanekud välisõhu kvaliteedi parandamiseks ja mürareostuse vähendamiseks. Eesti Keskkonnauuringute Keskus teostas õhukvaliteedi mõõtmisi 22 ning müra seisundi hindamise 26. linnas. Välisõhu mõõtmised viidi läbi liikuva õhulaboriga, millega määrati vääveldioksiidi (SO 2 ), lämmastikoksiidide (NO X ), süsinikmonooksiidi (CO) ja eriti peente osakeste (PM 2,5 ) kontsentratsioone, olenevalt mõõtekohast lisandus määratavate saastekomponentide hulka ka vesiniksulfiid (H 2 S). Lisaks automaatanalüsaatoritele määrati peente osakeste (PM 10 ) sisaldust gravimeetriliselt ning olenevalt mõõtekohast benseeni kontsentratsioone passiivproovlitega. PM 10 fraktsioonist määrati raskmetallide (As, Cd, Ni, Pb) ja PAH-ide (summaarne ja B(a)P) sisaldused Õhusaaste Kui mõni aeg tagasi olid Euroopas probleemiks väävli-ja lämmastikühendite emissioonide vähendamine, siis tänasel päeval on peamiseks probleemiks primaarsete ja sekundaarsete peenosakeste, raskmetallide ning polüaromaatsete süsivesinike (PAH) emissioonide vähendamine. Tänasel päeval on liiklus linnades intensiivistunud, kasutatakse laialdaselt naastrehve, olmekütte kasutamine on laialt levinud ning sellest tulenevalt on linnade õhukvaliteedi parendamine endiselt oluliseks teemaks a. linnaõhu riikliku välisõhu seire aruande (Saare, Maasikmets, Teinemaa 2012) kohaselt mõjutab peenosakeste tasemeid linnaõhus lisaks transpordile ka puukütte osakaalu Corson OÜ töö nr

104 suurenemine muude kütteviiside (elekter, kütteõli jms) kallinedes. Peente osakeste sisaldusele kehtib välisõhus ööpäevakeskmine piirväärtus 50 µg/m3, mida võib aasta jooksul ületada 35 korral. Peente osakeste ööpäevakeskmist piirväärtust ületati a. Tallinnas kesklinna ja Kohtla-Järve seirejaamas 1 korral ning Tartus 11 korral. Enamus linnades ületati ka peentele osakestele kehtestatud alumist (25 µg/m3) ja ülemist hindamispiiri (35 µg/m3). Aastakeskmine peente osakeste sisaldus jäi olenevalt seirejaamast µg/m3 piiresse. Kuna osakeste emissiooniallikad võivad olla nii looduslikud kui inimtekkelised, siis oleks vaja ka osakeste päritolu hindamine ja keemilise koostise ning fraktsioonilise jaotuse määramine. Riiklikku seire põhjal võib järeldada, et linnaõhus mängivad enim rolli inimtekkelise iseloomuga allikad nind taustaaladel looduslikud allikad. Samas on näiteks eriti peente osakeste (PM2,5) maksimaalseid ja keskmiseid kontsentratsioone vaadates täheldatav küllaltki väike tasemete vaheline erinevus linna ja taustaalade õhus, mis viitab ka kaugkande suurele osakaalule või ka looduslike allikate osatähtsusele linnas ning antropogeensete allikate mõjule foonialadel. Hoolimata sellest, et peened osakesed pärinevad sageli mitmesugustest looduslikest allikatest, mida inimene otseselt oma tegevusega mõjutada ei saa, peetakse neid üheks peamiseks terviseriskide allikaks, kahjustades hingamisteid, ärritades silmi jne. Mida peenemad on osakesed seda suurem on ka tõenäosus nende jõudmiseks inimese organismi, mistõttu tuleb PM 10 ja PM 2,5 sisaldusele välisõhus eriliselt tähelepanu pöörata ja üritada maksimaalselt vähendada inimtegevuse tõttu välisõhku paisatava tolmu koguseid. Mõõtmised on näidanud, et kui aastaid tagasi oli peamiseks probleemiks vääveldioksiid, mis oli tingitud kütuste suurest väävlisisaldusest, ning lämmastikdioksiid, mille põhjuseks oli liiklusvahendite suuremad emissioonid, siis viimastel aastatel, mil nimetatud saasteaine kontsentratsioonid välisõhus on kontrolli all, on hakatud rohkem tähelepanu pöörama uuele probleemile peente osakeste kontsentratsioonile välisõhus, mis otseselt ja kaudselt mõjutab inimese heaolu ja tervist. Kolmes automaatjaamas pidevalt mõõdetavatest peente osakeste kontsentratsioonidest on erinevate piirkondade (kesklinn, Põhja-Tallinn, Õismäe) saastetasemete iseloomustamiseks piisav. Samas tuleb arvestada, et sõltuvalt meteotingimustest ning saasteallikate paiknemisest, levib saaste ka kohtadesse, kus saateallikaid otseselt ei paikne, põhjustades neis piirkondades saastetasemete tõusu ja mõjutades inimese tervist. Tolmu terviseohtlikkust hinnates on oluline teada, milliseid keemilisi ühendeid see sisaldab ja kui väikesed tolmuosakesed võivad organismi sattuda. Kruusatee kohal hõljuv paekivi tolm on inimese tervisele suhteliselt vähe ohtlik, samas siiski väga häiriv. Märksa ohtlikumad on tervisele aga liikluse ja põletusseadmete heitgaasides sisalduvad kahjulikud ühendid, mida inimene koos osakestega sisse hingab. Organismi sattunud osakesed võib põhjustada ülemiste hingamisteede haiguste sagenemist, krooniliste haiguste (näiteks astma) või erinevate allergiate ägenemist ning ärritada silma limaskestasid. Hetkel teostatakse tolmu keemilise koostise uurimist lähtuvalt EL direktiivi nõuetest 2004/107/EÜ raskmetallide ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike osas. Mõõtmised aastal näitasid enamus raskmetallide sisalduse vähenemist peente osakeste fraktsioonis, v.a nikkel, mille aastakeskmine sisaldus oli 0,3 ühiku võrra tõusnud, samas polütsükliliste aromaatsete süsivesinike kontsentratsioon on võrreldes aastaga mõnevõrra langenud. Ühtlasi saab mõõtmistulemuste põhjal väita, et nii Õismäel, Põhja-Tallinnas kui ka kesklinnas on peenosakeste sisaldus hetkel kontrolli all, 35. lubatud ületuskorrast registreeriti aasta jooksul kesklinnas 5 piirväärtusest kõrgemat ööpäevakeskmist kontsentratsiooni. Corson OÜ töö nr

105 Õhusaaste tasemete analüüs Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüsis (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Tallinn 2013) on toodud, et tööstuslike protsesside heitkoguseid reguleeritakse keskkonnalubade kaudu kooskõlas reaalsete seiretulemustega. Keskkonnaministri määrus nr 20 Saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba ja erisaasteluba (RT I, , 1) sätestab saasteainete heitkogused ja kasutatavate seadmete võimsused, millest alates on nõutav välisõhu saasteluba või erisaasteluba. Keskkonnaministri määrus nr 20 3 lõige 1 sätestab, et energia tootmisel on saasteluba nõutav, kui käitise kõikide ühel tootmisterritooriumil asuvate põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus tahke, vedel- või gaaskütuse põletamisel ületab 0,3 MW ja nendest eraldub välisõhku vähemalt ühte saasteainet koguses, mis ületab käesoleva määruse 2 lõigetes 1 6 sätestatud saasteaine künniskogust. Kuna liiklus ja olmekütmine pole otseselt keskkonnalubadega reguleeritud, siis saab sealt pärinevate saasteainete vähendamiseks kasutada kaudseid meetodeid. Liikluse ja olmekütmise valdkonnas on oluline kohaliku omavalitsuse (KOV) ja riiklike meetmete omavaheline kombineerimine. KOV saab eelkõige seda valdkonda mõjutada läbi planeerimisprotsessi Antropogeenne õhusaaste on inimtegevuse paratamatu tagajärg, mille mõjud avalduvad kõige teravamalt eelkõige tiheasustusega aladel, kus inimesed pidevalt viibivad. Õhusaaste on globaalne nähtus, kuna õhusaaste kandub üle riigipiiride ning mõjutab otseselt inimeste tervist. Sellest tulenevalt on inimtekkelise õhusaaste minimeerimine äärmiselt oluline ja nõuab jätkuvalt uusi vähendamismeetmeid kuna inimkonna teadmised õhusaastega kaasnevatest riskidest täienevad pidevalt. Joonis 4.7. CAQ indeks. Allikas: Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs 2013 joonis 4 (lk 36). Peamiseks linnõhu kvaliteeti mõjutavateks teguriteks on tänapäeval liiklus ja olmeküte (Orru et al., 2011 Välisõhu kvaliteedi mõju inimese tervisele peenetest osakestest tuleneva mõju Corson OÜ töö nr

106 hindamine kogu Eesti lõikes). Liiklus linnades on intensiivistunud, kasutatakse endiselt laialdaselt naastrehve, olmekütte kasutamine linnades on laialt levinud ning sellest tulenevalt on linnade õhukvaliteedi parendamine endiselt oluliseks teemaks. Liikluses on probleemiks nii otse kütuse põlemisprotsessidest tekkivad saasteained (eelkõige lämmastikoksiidid, vingugaas, ülipeened osakesed) kui ka teekatte, sõiduki rehvide ja piduriklotside kulumisest tekkivad saasteained (eelkõige peenosakesed) ning peenosakeste resuspensioon teekattelt, mis on seotud eelkõige naastrehvide kasutamisega linnakeskkonnas. Vaatamata naastrehvide kasutamisega kaasnevatele liiklusohutuse positiivsetele aspektidele, ei saa tähelepanuta jätta naastrehvide kasutamisega kaasnevaid negatiivseid aspekte, mis avalduvad eelkõige teekatte suuremas kulumises (otsene kulu teeehitusele) ning tänu sellele ka peenosakeste kõrgenenud tasemetele linnakeskkonnas (otsene kulu tervishoiule). Näiteks Stockholmi kesklinnas täheldati naastrehvide kasutamise ja kõrgenenud PM10 tasemete vahel tugevat korrelatsiooni. Joonis 4.8.Õhusaaste tase CAQ indeks. Allikas: Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüs 2013 joonis 5 (lk 49). Olmekütmine mõjutab olulisel määral linnaõhu kvaliteeti. Tallinna välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskavas leiti, et märkimisväärne osa õhusaastest pärineb kodumajapidamiste kütmisest biomassiga, eelkõige puiduga (E. Teinemaa, K. Saare 2009 Tallinna linnastu välisõhu kvaliteedi parandamise tegevuskava). Eestis on 70% juhtudel kasutusel väheefektiivsed küttekolded: tavaahjud, pliidid, kaminad (Loosaar et al., 2008 Hinnang eramute kütmisest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste kohta Eestis. Keskkonnaministeeriumi leping nr 7082). Kuna olmeküttel kasutatakse tihti taastuvaid kütuseid (puitu), tuleks selle kasutajaid motiveerida vähendama emissioone (kuiv ja kvaliteetne kütus, korras küttekolded, teadmised jäätmete jms põletamise kahjulikust mõjust jne). Kui kavandatud elamute olmeküte otsustakse lahendada tahkekütuse (puit) kasutusega, siis tuleb kasutada selliseid küttesüsteeme, kus küttekolletes toimub täielik põlemine ja soojaeraldumine on efektiivne. Tingimata tuleks kasutada kuiva ja kvaliteetset kütust: väheneb oluliselt kahjulike jääkainete eraldumine õhku; annab kiiremini ja rohkem sooja; küttekolde eluiga pikeneb; kergem puhastada ja on ka majanduslikult kasulikum (odavam). Olmekütmise käigus emiteeritakse mitmesuguseid saasteaineid, lisaks tavapärastele põlemisprotsessides tekkivatele saasteainetele (CO, NO x, SO 2 ), tekib olmekütmise käigus märkimisväärsel hulgal peenosakesi (eriti PM 2.5 ), PAH-e ja dioksiine/furaane (PCDD/F). Corson OÜ töö nr

107 Viimaste teke on põhjustatud eelkõige tänu mittetäielikule ja ebaefektiivsele põlemisele olmekütmises kasutatavates küttekolletes. Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüsis toodud CAQ indeksi põhjal oli Tallinna õhusaaste tase väga madal Õhusaastelised mõjud planeeringualal ja lähialadel ning leevendus Praegu valdavalt metsaga kaetud hoonestamata planeeringuala (praegune maakasutus on reguleeritud metsaseadusega) on puhveralaks Randvere teelt lähtuva liiklusmüra ja õhusaaste emisioonile Suislepa tee elamuteni. Planeeringualal on vastavalt erinevatele alternatiividele (A1, A4, A6 ja A8) rajada elamualad. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritav ala ettenähtud kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala. A1 kohaselt peaks rajama 5 m laiuse sõidutee vahetult Suislepa tee 25, 23, 21, 19, 17, 15, 13, 11, 11a, 11b ja 11c kinnistute läänepoolsete piirdeaedade tagant. Sellel teel liikluse müra ja õhusaaste on eelloetletud kinnistutele vahetu. A1 planeeringulahendusele on 100 % kohalikke elanikke vastuseis. A1 alternatiiv on ülekaalukalt KSH aruandes tehtud alternatiivide võrdluses halvim ja ekspertide arvates mingil juhul ei tohi seda teostada. A4, A6 ja A8 korral eeltoodud sõiduteed ei rajata ja selle asemel kulgeb 50 m laiune rohekoridor, milles kõik kasvavad puud säilitatakse. Lisaks säilitatakse tervikalana ja üksikult ning grupiti rohkelt kõrghaljastust (käsitletud KSH aruande ptk-de 2.5, 2.6, 3.2, allpeatükkides). A4, A6 ja A8 korral Randvere tee 82a kinnistule planeeringu kohaselt rajatavate teede, trasside, platside ja elamualadega ei likvideerita kõrghaljastust sellisel hulgal, et ala kaotaks Randvere teelt tulevate mõjude osas puhverala funktsiooni. Randvere teelt ei kosta müra ega ulatu õhusaaste rohkem kui praegugi. A5 (0-alternatiiv) korral kui metsaseadusest tulenevalt omanik otsustab või on kohustatud teostama lageraie, siis praegune puhverala kaob ja Randvere teelt ulatub müra ja õhusaastet oluliselt rohkem Suislepa tee elamuteni, kui praegu või A4, A6 ja A8 korral. Kui peaks alternatiivid reastama, siis parim on A8, järgnevad A4 ja A6, siis A5 ning halvimana A1. Alternatiivid on reastatud kasvava metsa terviklikuma säilimise järgi. Ehitustööde käigus võib minimaalset õhusaastet põhjustada puistes ehitusmaterjalide laadimine ning ladustamine ehitusplatsil. Puistematerjalide kuhjas ladustamisel võivad tolmu emissioonid esineda mitmel etapil: materjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral ja materjali kuhjast eemaldamisel. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võib samuti põhjustada tolmuemissioone. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui lenduda võivate ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Ehitustööde ajal tekitavad transpordivahenditest heitgaase veoautod, millega transporditakse ehitusmaterjale. Nõuetekohase ja heast tavast lähtuva ehitustegevuse korraldamisel Corson OÜ töö nr

108 planeeringualal ei teki olulisi õhukaitsealaseid probleeme. Samuti ei ole ehitustöödel antud alalt olulist õhu saasteohtu naaberaladele. Planeeringualal võib ehitustöid teostada ainult tehniliselt korras olevate seadmete ja mehhanismidega. Kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus peab kinni pidama kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Kõik ehitamisel ja ala hiljem kasutatavad transpordivahendid ning sõiduvahendid peavad olema tehniliselt korras ja vastama linnaliikluses kehtestatud eeskirjadele ja nõuetele. Kuna suuremate ehitustöödealade ja Suislepa tee elamualade vahele jääb oluliselt säilitatavat kõrghaljastust, siis võib eeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus ja transpordivahendite kasutamine ei tekita planeeringualast väljas olevatele Suislepa tee elamualadele müra- ja õhukaitsealaseid olulisi probleeme Saasteainete heitkoguseid ja tervisele avalduva mõju vähendavad meetmed Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüsis toodud saasteainete heitkoguseid vähendavatest meetmetest, mida peaks teadma ja arvestama planeeringualal: Tehniliselt korras sõidukid, millede korrasolekut tuleks regulaarselt ja võimalik, et ka pisteliselt kontrollida. Kütustele kehtestatud keskkonnanõuete täitmine ja selle kontrollimine. Võimalusel naastrehvide kasutusaja piiramine. Planeeringuala läänest ja põhjast piiraval oleval Randvere tee osal on piirkiiruseks 50 km/h ja planeeringu õuealale on kavandatud 30 km/h. Liiklusohutuse tagamiseks võib vajadusel mingite tööde teostamiseks seda piirkiirust reguleerida. Planeeringu õueala teed ja parkimisplatsid peavad olema heas seisukorras: regulaarselt puhastatud ja korrashoitud. Keskkonnasõbralike sõidukite eelistamine linnaliikluses. Soovituslikud nõuded olmekütte ahjude ehitamisel. Kvaliteetse kütuse kasutamine olmekütmisel. Küttesüsteemide regulaarne puhastus. Korraldatud jäätmevedu. Parima võimaliku tehnika rakendamine, sh keskkonnalubadega reguleerimata valdkondades. Piirkonnas puudub kaugkütte kasutamise võimalus. Kavandatavate hoonete soojavarustus on kavandatud lahendada gaasiküttega. Vastavale AS Eesti Gaas poolt nr 5-1/194 väljastatud tehnilistele tingimustele on kavandatud hoonete maagaasivõrguga liitumine on võimalik Randvere tee 75 kinnistu kõrvalt kulgevalt B kategooria gaasijaotustorustikult. Gaasitorustikult tuleb rajada uus B-kategooria gaasijaotustorustik mööda Randvere teemaa ala kuni planeeritava ala siseteeni ja sealt harugaasitorustik planeeritavale alale. Harugaasitorustiku alguses, liiklusele häirimatus asukohas on gaasirõhu kappreguleerseade (GRK). Gaasivõrguga liitumine on võimalik tulevaste elamute poolt moodustatud ühistuga ja liitumispunktiks on Randvere tee ääres planeeritava gaasireguleerseadme väljundkraan. Corson OÜ töö nr

109 Kavandatud hoonetesse on ette nähtud autonoomsed väikekatlad. Lõplik gaasi rõhu reguleerimine toimub tarbijate juures vastavalt nende poolt valitud gaasi põletamise süsteemile reguleerimise ventiilidega. Veekuumenduskatelde jaoks paigaldatakse kõikide tarbijate juures vajadusel eraldi rõhu reguleerimise sõlmed, milles gaasi rõhk redutseeritakse veekuumenduskateldele komplekteeritavate põletite jaoks sobivale rõhule. Kõigi gaasi tarbijate puhul tagatakse põletite süütamine, põlemise juhtimine ja ohutus põletitega komplekteeritava automaatika süsteemiga. Peenosakeste tervisemõju vähendamise meetmed (Orru et al., 2011) planeeringualal: Puhver- ja rohealade säilitamine ja vajadusel loomine sõiduteede äärde, mis on vajalikud saasteainete paremaks hajumiseks. A4, A6 ja A8 korral säilivad Randvere tee ääres kompaktsed kõrghaljastusega alad (lisa 8, 9, 10). Jalakäijatele ja jalgratturitele kergliikluseks paremate tingimuste loomine. Kõnni- ja rattateed peaksid paiknema sõiduteest eemal, kus ekspositsioon saastele on väiksem. A4, A6 ja A8 haljaskoridori pinnastee asukoht on oluliselt väiksema saasteohuga, kui A1 järgi haljaskoridori Randvere tee äärne kergliiklustee. Gaasikütte kasutamine. Tervislikud eluviisid (sportimine jne) suurendavad organismi vastupanuvõimet sh ka õhusaastele ja vähendavad teisi terviseriske. Viimased uuringud on näidanud, et sportimisel saadav kasu on suurem õhusaaste negatiivsest mõjust (Orru et al., 2011). Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüsis (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Tallinn 2013) on hinnatud Tallinna õhusaaste tase väga madalaks ja planeeringu kohase tegevusega ei ole kavandatud planeeringualal selliseid tegevusi, mis võiks õhukvaliteeti oluliselt muuta. KSH protsessis saadud andmete ja hindamiste tulemusena võib väita, et kavandatud tegevusega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile ja puudub oht kliimamuutuseks Valgussaaste Inimtegevusega kaasneb paratamatult valgussaaste nagu mürasaastegi. Kord-korralt suurenevad vajadused kunstliku valguse järele. Kogu maailmas toodetud valgusenergiast läheb 30 % kaduma paiskub lihtsalt atmosfääri. Välisvalgustusest ja hoonete akendest ülespoole tulvavat ja taeva lisahelendust põhjustavat valgust nimetatakse valgussaasteks. Linnade ja kõrghoonete valgustamisega suureneb piirkonnas valgustatus, mis osaliselt mõjub ka visuaalse reostusena. Valgusreostus segab lindude rännet. Vilkuvad ja pidevalt põlevad reklaamtuled meelitavad valguslõksu ööliblikaid jt putukaid, mis on kergeks saagiks lindudele ajades segamini nende elurežiimi. Planeeringualale kõrghooneid ei kavandata ja ka lähipiirkonnas need puuduvad Corson OÜ töö nr

110 Näiteks see, et öises tähistaevas on meil Tallinnas võimalik jälgida ligikaudu paari tuhandet tähte, New Yorki kesklinnas mõnikümmend ja Lõuna-Eestis vähemalt paarkümmend tuhat on tingitud valgussaastest (Tooming 2001). Astronoomide algatusel on hakatud rakendama juba ka tehnilisi võimalusi taeva helendumise vähendamiseks linnapiirkondades observatooriumide läheduses. Asi pole aga mitte ainult astronoomiliste uuringute häirimises, vaid eelkõige selles, et tehisvalgus mõjutab looduskeskkonda. Kui tavapärase öö ja päeva vaheldumise asemel tekib tehisvalgustuse tõttu mingi muu valgusrütm, muutub paratamatult ka elusolendite rakkude talitlus. Öise eluviisiga loomade käitumine erineb tehisvalguses tavapärasest ning enamasti nende eluruum aheneb. Valgussaaste on tervisele kahjulik. Valgussaastel on halb mõju inimorganismile. Und häiriv tänavavalgustus ei lase organismil puhata ning mõningad uurimused seostavad kunstlikku valgust ka kasvajate tekkega ( ) Valgussaaste kahjustused: Mitmesuguste loomaliikide orienteerumisprobleemid. Ere elektrivalgus segab öölinde ja ööloomi. Häirib astronoome. Võib põhjustada inimestel unehäireid. Valgustatus planeeringualal: Elamute valgustus (hoone sisevalgustuse õue paistmine ja välisvalgustus). Hooneteala valgustus (õuealal va elamud paiknevad valgustid). Teede valgustus (valgustuspostide valgustid või muu lahend). Sõiduvahendite (autod, mootorrattad, jalgrattad) valgustus. Valgussaaste oleneb valgusallika tugevusest ja kaugusest valgustatavast objektist või alast ning valgustus ajast. Valgusreostuse ulatust mõjutavad ilmastikutingimused (sademed, udu, pilvisus) ja aastaajad (valgustatuse ajaline vajadus ja taimkatte seisund raagus, lehtedega jms). Planeeringuala seisund kavandatu rakendumisel võimaliku valgustussaaste tekkimise seisukohast: Hoonete maksimaalseks kõrguseks on 9 m ja maksimaalseks korruste arvuks 2. Hooneid ümbritseva allesjääva metsa kõrgus on (21) meetrit. Suuremad puude grupid on kavandatud säilitada koos alusmetsaga. Planeeringualal ehitatavatele hoonetele kavandatav valgustus jääb paari korruste tasemele. Planeeritud hoonete maksimaalne kõrgus on 9 m. Planeeringualal O. Abneri läbiviidud dendroloogilise inventuuris on puude kõrgus (21) meetrit seega puude kõrgus on 1,5-2 korda kõrgem hoone katuse harjast. Kinnistul ja planeeringualale ei ole kavandatud nö Las Vegase tüüpi kasiinode valgustust, mis tekitaks olulisi mõjusid lindudele. Eriti oluline on valgussaaste vähendamine teede ja tänavate valgustamisel, näiteks teevalgustussüsteem, milles valgustid ega teepind peaaegu üldse ei kiirga valgust taeva poole ega tekita seega valgussaastet. Corson OÜ töö nr

111 Valgusreostuse vältimine on oluline ning sellega tuleb arvestada valgustite suunamisel ja mastide kõrguse valikul. Välised valgusallikad tuleb varustada selliste kuplite ja peeglitega, mis suunaksid valguskiired maapinnale. Planeeringualale lähim Pirita valgustatud terviserada/suusarada - Kloostrimetsa ring (3,2 km pikkune) jääb planeeringualast ja Kloostrimetsa teest lõuna poole (üle 2 km). Pirita valgustatud tereviseradadel saavad kõik spordihuvilised talvel suusatada, suvel kõndida, joosta ja rattaga sõita. Terviserajad on valgustatud õhtul kuni Terviseradade kasutamine on tasuta. Kuigi planeeringualal kavandatu realiseerumisel on eeldatavalt tegemist väga väikese mitte olulise valgussaastega piirkonnas. Samas tuleks seda ikkagi minimeerida. Alljärgnevalt on toodud planeeringualal valgussaaste vähendamise võimalusi: Objekti (hoone, õueala, tee, plats), mitte õhu valgustamine. Parema optika kasutamine välisvalgustites. Paigaldatakse ainult loodussõbralikke valgusteid. Vilkuva ja värvikireva valgustuse mitte kasutamine. Automaatselt väljalülituvate ja liikumisele reageerivate valgustite kasutamine. Kui planeeringualal mingit kohta on vaja rohkem valgustada, siis ainult sellele kohale tuleb suunata piisav valgusvoog. Üldiseks nõudeks on võimaste prožektorite mitte kasutamine. Eeltoodud meetmete rakendamisel ei vähendata planeeringualal ainult valgussaastet vaid säästetakse ka energiat. Planeeringuala hoonete ja teede ning platside valgustusel puudub oluline valgussaasteline mõju Pirita MKA-le ja selle kasutajatele Planeeringu tõttu Randvere teelt Suislepa tee elamualale avalduda võivad mõjud KSH aruandes on müra käsitletud peatüki 4.8 Müra allpeatükkides Üldosa, Liiklusmüra hindamine ja normtasemed, Müra leevendavad soovitused ja kokkuvõte ning lisas 4 on tervikuna Akukoni liiklusmüra uuring koos uuringu lisadeks olevate mürakaartidega. Randvere teelt liiklusmüra kandumine õhu kaudu Suislepa tee elamualani sõltub tuule kiirusest ja suunast, õhuniiskusest ning soojuslikust stratifikatsioonist. Helilainete levik maapinnalähedases õhukihis oleneb oluliselt maastikulisest eripärast, eeskätt aluspinna iseloomust (kareduskoefitsiendist) pinnamoest, taimestikust, veekogudest ja ehitistest. Kuna planeeringualal on pinnamood tasane, veekogud ja ehitised puuduvad, siis Corson OÜ töö nr

112 helilainete levik oleneb planeeringualal praegu kasvavast metsast (looduslik tõke), millest planeeringuga on kavandatud oluline osa säilitada (ptk 4.4.4) nagu näeb ette Pirita linnaosa üldplaneering (E-2, vt ptk 4.1). Üldiselt müra tõkestamisest saab juttu olla, vaid siis, kui tõke katkestab silmside müraallika ja kaitstava objekti vahel. Müra sumbumine sõltub nurgast, mida üle tõkke harja keerduv helilaine peab tegema vastuvõtjani jõudmiseks; mida suurem on see nurk seda parem on helitakistus. Müra levimistee on kõige pikem siis, kui tõke on müraallikale või kaitstavale objektile hästi lähedal (Ründva, Arimägi 2004). Randvere tee äärest algab planeeringualal kõrghaljastusega ala, mis ulatub praktiliselt (haljaskoridori idapoolne osa on hõredama kõrghaljastusega) Suislepa tee 11D, 11C, 11B, 11A, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 23 ja 25 kinnistuteni. Läänest Randvere tee poolt Suislepa tee eelnimetatud kinnistute läänepiirini on metsa näol looduslik tõke, mis algab Randvere tee äärest ja ulatub Suislepa tee elamualani. Tabelites 4.5 ja 4.6 on toodud Akukon liiklusmüra uuringu (lisa 4) põhjal antud hinnangud. Akukoni liiklusmüra uuringu (lisa 4) arvutused on teostatud kolmemõõtmelises akustilises mudelis, mis sisaldas maastikku, olemasolevaid ja planeeritavaid tänavaid, hooneid ja muid müra neelavaid või peegeldavaid rajatisi. Uuringu arvutused käsitlesid alternatiivide juures tehtud erinevaid planeeringu lahendusi (teede, hoonete ja rajatiste tõttu toimunud maastiku sh kõrghaljastuse muutusi). Mudeli lähteandmed (maapinna kõrgused, olemasolevate ja planeeritava hoone korruselisus) saadi detailplaneeringu asendiplaanist ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt saadud Tallinna linna aluskaardilt (leping nr 621). Hinnangud on antud läänepoolsete Suislepa tee 11D, 11C, 11B, 11A, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 23 ja 25 kinnistute kohta kuna need omavad läänepool kontakti planeeringualaga ja nendel on eeldavalt suurem tõenäosus võimaliku suurema liiklusmüra avaldumiseks. Planeeringualast idapoole jääv Suislepa tee läänepoolne hoonestatud elamuala jääb nagu planeeringualagi sotsiaalministri määruse nr 42 mõistes II kategooria alale. Suislepa tee hoonestatud ala jäi Akukoni liiklusmüra uuringu (lisa 4) kontaktalale. Akukon liiklusmüra uuringu (lisa 4) mürakaartide järgi on antud hinnangud Suislepa tee hoonestatud alale Randvere teelt ulatuda võivate liiklusmüra müratasemete kohta. Liiklusmüra normsuurused II kategooria alal on (vt tabel 4.3): päevane (kl 7-23) hoonestusega ala (Suislepa tee elamuala on hoonestatud) taotlustase on 60 db ja piirtase on 60 db ning öine (kl 23-7) hoonestatud ala taotlustase on 50 db ja piirtase 55 db. Tabel 4.5. Müraindikaatori samatugevustsoonid päeval (L d ) Jk nr KSH aruande alternatiivid L d alla 35 db L d alla 40dB L d alla 45 db 1. Alternatiiv 4 (A4) 11D, 11C, 11B, 11A, 19, 21 23, 25 Akukon töö lisa 5 mürakaart 11, 13, 15, Alternatiiv 6 (A6) 11D, 11C, 11B, 11A, 19, 21 23, 25 Corson OÜ töö nr

113 Akukon töö lisa 7 mürakaart 11, 13, 15, Alternatiiv 8 (A8) 11D, 11C, 11B, 11A, Akukon töö lisa 11mürakaart 11, 13, 15, 17 19, L d päeva (kl 7-23) müratase. Tabel 4.6. Müraindikaatori samatugevustsoonid öösel (L n ) Jk nr KSH aruande alternatiivid L n alla 30 db L n alla 35dB L n alla 40 db 1. Alternatiiv 4 (A4) 11D, 11C, 11B, 11A, 19, 21, Akukon töö lisa 6 mürakaart 11, 13, 15, Alternatiiv 6 (A6) 11D, 11C, 11B, 11A, 19, 21 23, 25 Akukon töö lisa 8 mürakaart 11, 13, 15, Alternatiiv 8 (A8) Akukon töö lisa 12 mürakaart 11D, 11C, 11B, 11A, 11, 13, 15, 17, 19, 21, L n öö (kl 23-7). Tabelist 4.5 on näha, et hoonestatud alale päevasest kehtestatud taotlustasemest 60 db (tabel 4.3) jääb (A4, A6 ja A8) Suislepa tee kinnistute müra taseme tugevus madalamaks 15 (kinnistud 23 ja 25) - 25 db ja piirtasemest 60 db (tabel 4.3) jääb (A4, A6 ja A8) Suislepa tee kinnistute müra taseme tugevus madalamaks 15 (kinnistud 23 ja 25) - 25 db. Tabelist 4.6 on näha, et hoonestatud alale öisest kehtestatud taotlustasemest 50 db (tabel 4.3) jääb (A4, A6 ja A8) Suislepa tee kinnistute müra taseme tugevus madalamaks 10 (kinnistud 23 ja 25) - 20 db ja piirtasemest 55 db (tabel 4.3) jääb (A4, A6 ja A8) Suislepa tee kinnistute müra taseme tugevus madalamaks 15 (kinnistud 23 ja 25) - 25 db Ühekordne puude rida tänava ääres vähendab õhu heitgaasidega saastumist 7-10 %, kaks rida puid ja põõsaid % ning neli rida puid ja kaks rida põõsaid % (Rannamäe 1993). Randvere tee ja Suislepa tee 11D, 11C, 11B, 11A, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 23 ja 25 kinnistute vahele jääv säilitatav mets välistab Randvere tee liiklussaaste emissiooni Suislepa tee kinnistuteni. Õhu kvaliteeti on käsitletud ptk , , , ja Praegu valdavalt metsaga kaetud hoonestamata planeeringuala (praegune maakasutus on reguleeritud metsaseadusega) on puhveralaks Randvere teelt lähtuva liiklusmüra ja liiklussaaste emissioonile Suislepa tee elamuteni. Planeeringualal on vastavalt erinevatele alternatiividele (A1, A4, A6 ja A8) kavandatud rajada elamualad. Pirita linnaosa üldplaneeringu kohaselt on planeeritav ala ettenähtud kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala. A1 kohaselt peaks rajama 5 m laiuse sõidutee vahetult Suislepa tee 25, 23, 21, 19, 17, 15, 13, 11, 11A, 11B ja 11C kinnistute läänepoolsete piirdeaedade tagant. Sellel teel liikluse müra ja liiklussaaste oleks eelloetletud kinnistutele vahetu. A1 planeeringulahendus on liiklusohutuse Corson OÜ töö nr

114 tõttu sobimatu ja sellele on kohalikke elanikke 100 % vastuseis. A1 alternatiiv on ülekaalukalt KSH aruandes tehtud alternatiivide võrdluses halvim ja ekspertide arvates mingil juhul ei tohi seda teostada. A4, A6 ja A8 korral A1 kohast sõiduteed ei rajata ja selle asemel kulgeb 50 m laiune haljaskoridor (ptk 4.4.3), milles kõik kasvavad puud ja põõsad säilitatakse. Lisaks säilitatakse tervikalana ja üksikult ning grupiti rohkelt kõrghaljastust (käsitletud KSH aruande peatükkides 2.5, 2.6, 3.2, ). A4, A6 ja A8 korral Randvere tee 82a kinnistule planeeringu kohaselt rajatavate teede, trasside, platside ja elamualadega ei likvideerita kõrghaljastust sellisel hulgal, et ala kaotaks Randvere teelt tulevate mõjude osas puhverala funktsiooni. A5 (0-alternatiiv) korral kui metsaseadusest tulenevalt omanik otsustab või on kohustatud tegema lageraie, siis praegune puhverala kaob ja Randvere teelt ulatub müra ja õhusaastet oluliselt rohkem Suislepa tee elamuteni, kui praegu ja A4, A6 ja A8 korral. Akukoni liiklusmüra uuringu (lisa 4) alusel koostatud tabelitest on näha, et A4, A6 ja A8 rakendumisel on Randvere teelt Suislepa tee elamualani ulatuvad müra tasemed nii päeval kui ka öösel praktiliselt võrdsed ja tunduvalt madalamad sotsiaalministri määruses nr 42 nõutud müra normtasemetest Mõju inimese tervisele, varale ja heaolule ning sotsiaalsetele vajadustele Looduskeskkonna ja sotsiaal-majanduslike aspektide seosed kavandatuga Detailplaneeringu puhul peab arvestama mitmete oluliste loodus- ja sotsiaalmajanduslike komponentidega: 1. Eesti praegune majandusseis ja selle eeldatav lähiareng (otsene mõju arendustegevustele). 2. Pirita linnaosa üldplaneeringu eesmärkide täitmine. 3. Pirita jõeoru MKA ja Pirita loodusala. 4. Vööthuul-sõrmkäpa kasvukoha säilitamine. 5. Vee- ja sooja varustuse lahendamine. 6. Põhja- ja pinnavee võimaliku reostuse vältimine. 7. Väärtusliku metsamaastiku säilitamine. 8. Rekreatsiooni võimalused. 9. Puhkemajandus. 10. Piirkonna arendamise vajadus. 11. Kohalike elanike tahtega arvestamine. Corson OÜ töö nr

115 Mõju inimesele Tänapäeval on suurenenud inimeste teadlikkus ja võimalused tervislikuks käitumiseks ning vähenenud on keskkonnast tulenevad terviseohud. Vähese füüsilise aktiivsuse põhjused on nii majanduslikud kui ka sotsiaalsed. Tervis on oluline inimkapitali osa ja riigi jätkusuutliku arengu ning majanduskasvu oluliseks eelduseks. Füüsiliselt ja vaimselt terved inimesed on tootlikumad ning tulevad oma eluga paremini toime. Seega on meie kõigi jaoks väga oluline ennetada haigestumisi ning tagada haiguse korral võimalikult kiire tervenemine ja töövõime taastootmine. Inimese psühhosotsiaalse heaolu ja tervisliku seisundi määrab oluliselt see, kuidas inimese tööja elukeskkond on korraldatud. MKA piirkonnas on võimalik juba praegu tegeleda vabas õhus erinevate tervisespordi aladega (rulluisutamine, kepikõnd, jooksmine jne). Tervisele ja elukvaliteedile avaldab mõju elukeskkond, mis hõlmab füüsilist, psühholoogilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda. See tähendab, et tervisele, nii füüsilisele kui ka vaimsele, avaldab mõju kõik meie ümber toimuv, olgu selleks siis terviseteenus või jäätmemajandus. Inimest ümbritseva keskkonna planeerimisel on oluline arvestada, et see toetaks inimeste tervist ja pakuks võimalusi tervislikuks käitumiseks. See kõik tagab inimeste heaolu. Käesoleva planeeringu tulemusel täieneb piirkond kõigi kaasaja mõistes elukeskkonna ootuspäraste komponentidega, tulemuseks on piirkonna maine kasv ja elukeskkonna turvalisus tervikuna. Ehitustööde käigus võib minimaalset õhusaastet põhjustada puistes ehitusmaterjalide laadimine ning ladustamine ehitusplatsil. Puistematerjalide kuhjas ladustamisel võivad tolmu emissioonid esineda mitmel etapil: materjali kuhjadesse laadimisel, tugevate tuuleiilide korral ja materjali kuhjast eemaldamisel. Laadimisseadmete ja veoautode liikumine võib samuti põhjustada tolmuemissioone. Tolmuemissioone ehitustöödel on võimalik vältida materjali kukkumiskõrguse vähendamise abil, ehitusmaterjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja seadmete perioodilise puhastamisega ning kui lenduda võivate ehitusmaterjalide laadimist ei teostata tugeva tuulega. Ehitustööde ajal tekitavad transpordivahenditest heitgaase veoautod, millega transporditakse ehitusmaterjale. Nõuetekohase ja heast tavast lähtuva ehitustegevuse korraldamisel planeeringualal ei teki olulisi õhukaitsealaseid probleeme. Samuti ei ole ehitustöödel antud alalt olulist õhu saasteohtu naaberaladele. Leevendusmeetmeteks on üldised meetmed: kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ja tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuletõrje- ja tervisekaitsenõuetest. Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüsis (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Tallinn 2013) on hinnatud Tallinna õhusaaste tase väga madalaks ja planeeringu kohase tegevusega ei ole kavandatud planeeringualal selliseid tegevusi, mis võiks õhukvaliteeti oluliselt muuta. Peatükis Saasteainete heitkoguseid ja tervisele avalduva mõju vähendavad meetmed on käsitletud ka peenosakeste tervisele avalduva mõju vähendamise meetmeid (Orru et al., 2011) planeeringualal. Corson OÜ töö nr

116 Peatükis 4.11 Valgussaaste on käsitletud valgussaastet ja seda vähendavaid meetmeid. Elamuala rajamisel tehtavate töödega ja ehitusmaterjalide veoga kaasneb kindlasti müra, ehitusmaterjalide ladustamisel on võimalik lokaalset planeeringualale jäävat mitteolulist tolmu emissiooni. Ehitustegevusest tuleneva müra puhul ei ole tegemist norme ületavate müratasemetega. Liiklusmüra uuring (lisa 4) näitas, et Randvere tee äärsetel positsioonidel on täidetud Sotsiaalministri 4.märtsi a määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtestatud II kategooria piirtasemed ja kaugematel positsioonidel taotlustasemed. Kuna suuremate ehitustöödealade ja Suislepa tee elamualade vahele jääb oluliselt kõrghaljastust, siis võib eeldada, et puistematerjalide laadimine ja ladustamine ning ehitus ja transpordivahendite kasutamine ei tekita planeeringualast väljas olevatele elamualadele müraja õhukaitsealaseid olulisi probleeme. Stratum 2012 liiklusmõjude uuringus (lisa 5) leiti, et detailplaneeringu koostajal tuleb arvestada liikluse osas liikluslahenduse variantidega 4 ja 6. EGK radooniuuring 2012 (lisa 6) kohaselt planeeringualal ehitamisel tuleb jälgida EVS 840:2009 tabeli 3 (kõrge) nõudeid (tabel 4.2) Mõju piirkonna kinnisvara turuväärtusele Peatükk on koostatud ekspertarvamuse nr: 0179/0213H Randvere tee 82A ja 88A kinnistute detailplaneeringu võimalik mõju piirkonna kinnisvara turuväärtusele. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ. Hindaja: Priit Rauk. Tallinn materjalide alusel (lisa 12). Ekspertarvamuse nr: 0179/0213H koostas hindaja Priit Rauk. Taust Planeeringuala piirneb põhjast ja läänest Randvere teega, idast Mähe aedlinnaga ja lõunast Kloostrimetsaga ning teisel pool Randvere teed asub Merivälja uuselamurajoon. Tegemist on linnaosa siseselt kõrgelt hinnatud elamupiirkonnaga. Detailplaneeringuga kavandatakse rajada maa-alale korterelamuid, paariselamuid ja eramuid. Planeeringuprotsess on algusjärgus ja seetõttu ei ole veel konkreetset lahendust. Hindamiseks suuri erinevusi detailplaneeringu eskiisprojektides ei ole. Kavandatavad korterelamud on planeeritud kuni 2-korruselised ja 4 korteriga. Hoonestus paikneb hajali. Võimalikult palju on kavandatud säilitada kõrghaljastust ja ehitusala ning Mähe aedlinna vahele on planeeritud ca 50 m laiune rohekaitsevöönd (A4, A6 ja A8). Rohekaitsevöönd koosneb haljaskoridorist ja idapoolsete elamualade hoonetest vastu haljaskoridori säilitatavast kõrghaljastusest. Lisaks sellele rohekaitsevööndile on kavandatud Corson OÜ töö nr

117 säilitada oluliselt väärtuslikku kõrghaljastust ka planeeringuala elamute, teede ja trasside ning parkimiskohtade vahelistel aladel nii grupiti kui ka väärtuslike üksikpuudena. Mõju piirkonna kinnisvara turuväärtusele Detailplaneeringuga kavandatav on väga madala hoonestustihedusega. Projekt ei ole kavandatud olemasolevate elamurajoonide laiendusena, vaid kavandatava rohekaitsevööndi ja eraldi juurdepääsu tõttu Randvere teelt on tegemist eraldiseisva elamurajooniga (A4, A6 ja A8). Võimalikult palju säilitatakse kõrghaljastust ja korterelamud on planeeritud kuni 2- korruselised (sarnane varem piirkonnas ehitatud eramute kõrgusega). Piirkonna arengu seisukohalt on tegemist pigem positiivse sammuga, sest projekti käigus korrastatakse täna võsastunud mets. Naabruses asuvatele eramutele kinnisvara turuväärtusele ei avaldu A4, A6 ja A8 korral negatiivset mõju. Planeeritav hoonestus jääb olemasolevatest elamukruntidest piisavalt kaugele ega vähenda nende eramukruntide privaatsust. Alternatiivide hindamisel sotsiaal-majandusliku mõju (planeeringuala asend, mõju inimese tervisele, varale ja heaolule, turvalisus, rekreatsioon) võrdselt parimateks A4, A6 ja A8 kuna neid objektiivsemalt eristada oli praktiliselt võimatu. A1 korral võrreldes A4, A6 ja A8-ga kinnisvara turuväärtus langeb Suislepa tänava läänepoolsel 11 kinnistul ja nendega kontaktalas oleval planeeringuala kaheksal paariselamul. Kinnisvara hinda lagetavad privaatsuse puudumine kinnistute vahel ja piirile kahe aiavahele rajatava sõidutee mõjud (müra, õhusaaste). Sõidutee rajamisega likvideeritakse oluliselt väärtuslikke haljastusobjekte nende seas 15 m kõrgune kuusehekk langetab samuti kinnisvara hinda Jäätmehooldus ja ehitusjäätmete käitlus Tallinna haldusterritooriumil määrab jäätmehoolduse korra kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 28 kehtestatud Tallinna jäätmehoolduseeskiri ning jäätmehoolduse kavandamine toimub Tallinna jäätmekava järgi. Jäätmehoolduseeskirjast: 5 määrab jäätmevaldaja kohustused, mille lõige 2 punkti1 kohaselt sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale. 4 Jäätmekäitluse üldnõuded näevad ette, et iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas. 4 lõige 2 kohaselt jäätmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused kohaselt. Corson OÜ töö nr

118 Detailplaneeringu alternatiivide joonistel (lisad 8-10) on märgitud prügikonteinerite asukohad. Ehitusjäätmete käitlus Ehitusjäätmete käitlus peab toimuma vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja peatükk 3-le, mis määrab ehitusjäätmete käitlemise nõuded. Näiteks mõned väljavõtted: 38 lõige 1 järgi ehitusjäätmete hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine). Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m 3, tuleb nende käitlemine enne ehitamise alustamist kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. Ehitise kasutusloa taotlemisel tuleb vormistada jäätmeõiend ja kinnitada see Tallinna Keskkonnaametis. Jäätmeõiend tuleb lisada kasutusloa taotlemise dokumentide juurde. Ehitusjäätmete õiendi vormi kinnitab Tallinna Keskkonnaamet. 38 lõige 3 kohaselt peab ehitusprojektile peavad olema lisatud järgmised andmed: 1. jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi; 2. pinnasetööde mahtude bilanss; 3. selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil; Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik. Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud: ehitusjäätmed tekkekohas koguma liigiti; korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule; ohtlike ehitusjäätmete puhul peab olemas olema ohtlike jäätmete käitluslitsents; valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks; kooskõlastama transpordiametiga jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel; tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusjäätmete nõuetekohaseks käitlemiseks on vajalik ehitusjäätmete käitlemise kava koostamine ehitusprojekti koosseisus ning edasine aruandluse kohustus. Ehitustööde teostaja on kohustatud vältima objektilt prahi jms sattumist väljapoole planeeritavat maa-ala. Kinnistu reostamisel või risustamisel on vastutav isik kohustatud reostuse viivitamatult puhastama 4.15 Kokkuvõte Kavandatud tegevusega ei kaasne keskkonnamõjusid, mis ületaks piirkonna keskkonnataluvust ja oleks piiriülesed. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 30 Piiriülese keskkonnamõju hindamise erisus määrab piiriülese mõju Eesti Vabariigi territooriumi piire ületava mõjuna. Hoonete ehitamisega, teede, parkimisplatside ja trasside Corson OÜ töö nr

119 rajamisega kaasnev otsene keskkonnamõju on lokaalne, piirdudes üldjuhul planeeringualaga. Samuti ei põhjusta tegevus keskkonnas olulisi pöördumatuid muutusi. Muutub linnamaastik, kinnistul olevale säilitatavale kõrghaljastusele lisanduvad tehismaastiku elemendid: hooned, teed, platsid, kanalisatsiooni trassid, jäätmete konteinerid jm. Lisaks väärtusliku kõrghaljastuse säilitamisele on kavandatud täiendavalt rajada juurde uut haljastust. Ehitamine ja sellega seonduvad tegevused ei oma kahjulikku mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, kui on täidetud kõik ehitusnõuded ja -eeskirjad. Kavandatava tegevusega kaasneb teede ja trasside rajamine, mille tulemusena toimub pinnase eemaldamine ja taimestunud alalt taimkatte hävinemine. Elamualade, teede ja trasside väljaehitamine mõjutab otseselt rajatiste alla jäävat ala. Oluline negatiivne mõju mullastikule avaldub hoonete, teede ja trasside rajamisega (rajatiste alune pinnakate kooritakse). Samas on antud tegevused lühiajalised ja mõjuvad lokaalselt piiratud alale. Ehitustegevuse käigus kooritud huumuslik muld on otstarbekas kasutada haljastuses ja ehitamisel tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Planeeringu kohase tegevusega likvideeritakse planeeringualal oluliselt kõrghaljastust. Oluliseks leevendatavateks meetmeteks on toimiva rohekoridori moodustamine planeeringu elamualade ja Suislepa tänava läänepoolsete kinnistute vahele. Elamualade, teede ja trasside planeerimise peab lahendama, et väärtuslikum kõrghaljastus säilitataks planeeringualal võimalikult suuremate gruppidena koos võimalikult rohke alustaimestikuga. Ehitustegevuse käigus peab olema välistatud ehitusmaterjali või ehitusmehhanismide sattumine III kaitsekategooriasse kuuluva vööthuul-sõrmkäpa leiukohta. Ala tuleks piiritleda ehitusajaks hästimärgatava lindiga ja plakatiga(näiteks: Ettevaatust kaitsealuseliigi kasvukoht- mitte kahjustada). MKA külastamiskoormuse- ja tallamismõjude vähendamiseks ning vööthuul-sõrmkäpa kasvukohtade kaitseks planeeringualal tuleb kasutada logistiliselt hästi läbimõeldud vööthuulsõrmkäpa kasvukohaga sobivat, teede, radade ja puhke- ning peatuskohtade paigutust koos rohekoridori sobivate maastikuarhitektuuriliste väikeelementidega (pingid, prügikastid, teabetulpad, jms). Randvere tee äärsetel positsioonidel on täidetud Sotsiaalministri 4.märtsi a määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid kehtestatud II kategooria piirtasemed ja kaugematel positsioonidel taotlustasemed. Stratum 2012 uuringus leiti, et detailplaneeringu koostajal tuleb arvestada liikluse osas liiklusvariantidega 4 ja 6. Radooni uuringu tulemusena uuringut teostanud eksperdid leidsid, et planeeringualal ehitamisel tuleb täita Radooniohutu hoone projekteerimine EVS 840:2009, tabel 3 (kõrge) nõudeid (tabel 4.2). Corson OÜ töö nr

120 Linnade välisõhu kvaliteedi kompleksse hindamise analüüsis (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ. Kesklabor. Tallinn 2013) on hinnatud Tallinna õhusaaste tase väga madalaks ja planeeringu kohase tegevusega ei ole kavandatud planeeringualal selliseid tegevusi, mis võiks väga madala õhusaaste tasemega õhukvaliteeti oluliselt muuta. KSH protsessis saadud andmete ja hindamiste tulemusena võib väita, et kavandatud tegevusega ei kaasne olulist mõju õhukvaliteedile ja kliimamuutuseks puudub minimaalnegi oht. Corson OÜ töö nr

121 5 KAUDNE MÕJU, KUMULATIIVNE MÕJU JA KOOSMÕJU 5.1 Ülevaade Kaudne mõju, kumulatiivne mõju ja koosmõju tulenevad lisanduvatest muutustest, mille on põhjustanud teised eelnevad, olevad või põhjusega ettenähtavad tegevused koos kavandatava visiooniga. Kaudse mõju, kumulatiivse mõju ja koosmõjuna saab käesoleva detailplaneeringu puhul vaadelda: 1. Mõju taimestikule ja loomastikule. 2. Mõju maastikule ja pinnakattele. 3. Mõju Pirita jõeoru MKA-le ja Pirita loodusalale. 4. Mõju õhule. 5. Mõju pinna- ja põhjaveele. 6. Mõju linnahaljastusele. 7. Psühho-visuaalne mõju. 8. Mõju tervisele. 9. Mõju rekreatsioonile ja puhkemajandusele 10. Mõju sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile ja linna arendusele. Psühho-visuaalset mõju, mõju tervisele ja sotsiaal-majanduslikule infrastruktuurile käsitleti urbaansete üldelamistingimustena. Tõsiseks küsimuseks keskkonnamõju hindamisel on peetud kaudsete ja kumulatiivsete mõjude ning koosmõjude määratlemist (Guidelines For The Assessment of Indirect And Cumulative Impacts And Impact Interactions, 1999). Nende kolme tüüpi mõjude erinevad definitsioonid kattuvad suuremal või vähemal määral. Samas puuduvad üldtunnustatult omaksvõetud definitsioonid (Guidelines...). Seetõttu on rakenduslikes keskkonnamõju hindamistes kõiki kolme tüüpi mõjusid käsitletud koondnimetusega kumulatiivsed mõjud. Sisulises plaanis on niisugune lähenemine õigustatud, sest kumulatsiooniaspekt on ühiselt omane kõigi kolme tüübi keskkonnamõjudele. Samas on kõiki kolme tüüpi mõjude hindamisel vajalik liikuda analüüsilt sünteesile kasutades selleks mõjuväljade võimalikult suurt diferentseeritust (tabel 5.1). Tabel 5.1. Eksperdi seisukoht MÕJUD Kaudne Koosmõju Kumulatiivne Määratlemine Hindamine 5.2 Keskkonnamõjude astmeline skeem ja maatriks Nimetatud kolmetüübiliste mõjude käsitlemisel on siinjuures kasutatud keskkonnamõju astmelist skeemi (tabel 5.2). Sellega määratleti: 1. Arengukomponendid (A). Corson OÜ töö nr

122 2. Kompleksmõjulised kavandatud tegevused (B). 3. Mõjutatavad miljööretseptorid (C). 4. Kumulatiivne, sh kaudne ning interaktiivne mõju (D). Tabel 5.2. Keskkonnamõju astmeline skeem A Arengukomponendid Hooned Teed Rajatised ja kommunikatsioonid Rohekoridor Säilitatav kõrghaljastus B Tegevused Ehitamine Infrastruktuuri loomine Sotsiaal-majandusliku tegevuse üldine korraldamine Planeerimine ja linnamaastiku kujundamine Rekreatsiooni ja puhkemajanduse korraldus C Retseptorid Kontaktala linnamaastik Pirita jõeoru MKA Elamualad Sotsiaalalad Kommunikatsioonialad D Kumulatiivne ja kaudne mõju ning koosmõju Loodusliku elustiku muutused Linnamaastikumuutused Mõju puhkemajandusele Elutingimuste muutused keskkonnakahjustused ja -häiringud Käesoleva hindamise kumulatiivsete mõjude maatriks (tabel 5.3) käsitleb kavandatava tegevuse kogu elutsüklit (rajamisest lammutamiseni) ühelt poolt. Teisalt käsitletakse minevikus toimunut, nüüdisaegseid kaasnevaid tegevusi ja võimalikke tulevikutegevusi. Tabel 5.3. Detailplaneeringu evitamise mõjude maatriks Potentsiaalne Tegevused mõjuala, mõjutatav ressurss ja tegur Ehitamine Kasutamine Leevendus Varasemad tegevused Linnaväliselt toimuvad tegevused Tuleviku võimalikud tegevused Kumulatiivne mõju, sh kaudne ja koosmõju Mõju maastikule x x + x x x...x x x x...x x x...x x Mõju metsale x..xx x + x x x x...x x x x x Mõju xx... x + xx...xxx xx xx..xxx xx taimestikule sh xxx kaitse-alustele liikidele Corson OÜ töö nr

123 Mõju loomastikule Põhjavee kvaliteet Pinnavee kvaliteet x..xx x + xx...xxx xx xx..xxx x...xx x x + x x x x x x x x..x x x..x x x + x x x..x x x x x x Õhu kvaliteet x..x x x + x x x x x...x x x x Müra x..x x x..x x + x x x..x x x x...x x x x x x + x x x x x x x x Urbaansed üldelamistingimused Puhketingimused x..x x x..x x + x x x..x x x x x..xx Kultuuripärand x x + x x x x x x x Mõju Pirita x x + x x x x x jõeoru MKA-le Mõju Pirita loodusalale Kaugmõju sh piiriülene mõju x x + xx xx...xxx xx..xxx xx o o x o...x o...x o Mikrokliima x x x x x x x x..x x Maakasutus + + x x...+ x x x x...+ x x...+ x x + x x x x x x + Loodusvarade säästev kasutamine Riskiilming x..xx x..x x + x x x.. x x x..x x x x Selgitus: o olematu või väike mõju x suhteliselt väike mõju x x mõõdukas mõju x x x oluline mõju + üheselt kasulik mõju 5.3 Kokkuvõte 1. Planeeringuala asub Pirita linnaosa polüfunktsionaalses koosluses, mis püüdleb elu- ja sotsiaalruumi, majandus- ja loodusruumi parimale võimalikule koosmõjule. 2. Tervikuna on Pirita linnaosas asuv planeeringuala suhteliselt väikese kuni mõõduka keskkonnamõju (sealhulgas kumulatiivse mõju) ja riskitasandiga. 3. Selles ilmnevad paljud keskkonnaaspektid, millel on mõju ka linna keskkonnale. 4. Aspektide koosmõju väljendub Pirita linnaosas minevikus, olevikus ja tulevikus toimunud, toimuvate ja toimuda võivate tegevuste tulemina. 5. Oluliste keskkonnaaspektidena on kumulatiivse mõju hindamisel arvestatud : ehitustegevuse tulem; sotsiaal-majandusliku tegevuse tulem; avalik arvamus; õhuheitmed; Corson OÜ töö nr

124 veeheitmed; jäätmed; müra; loodusvarade kasutamine. Alternatiivide võrdluses on kriteeriumi kumulatiivsed mõjud järgi kõik alternatiivid loetud võrdseteks kuna A5 (0-alternatiiv) rakendumisel võib järgneda määramatus, kus näiteks tulenevalt metsaseadusest omanik otsustab või on kohustatud tegema lageraie ja seega mitmetele kriteeriumidele (mõju taimestikule; mõju linnustikule ja loomastikule; mõju mullastikule ja veerežiimile; välisõhu kvaliteet ja müra, mõningaselt ka jäätmeteke ja ka teistele) antud hinnangud muutuvad. Antud määramatusest tulenevat hinnangut peab arvestama. Antud 0-altenatiivi määramatuse võimalikku lahendit on käsitletud vastavate mõjude käsitluse juures. Detailplaneeringuga ei saa täpselt ette näha looduslike, majanduslike ja sotsiaalsete protsesside arengut ning selle võimalikke tagajärgi. Iga hindamine ja prognoos on tõenäoline tõenäosuse erineval tasandil. Planeerimisel ja keskkonnamõju strateegilisel hindamisel on võimatu kõiki võimalikke mõjusid ja tagajärgi täpselt ette näha. Keskkonnakasutuslike otsuste tegemisel on täpsete tulemuste prognoosimatuse tõttu alati tegemist määramatusest tuleneva riskiga. Seda rõhutab ka määramatuse subjektiivne hinnang. Corson OÜ töö nr

125 6 NATURA HINDAMINE 6.1 Üldosa Natura hindamisel on kasutatud Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel esitatud Natura 2000 ala hindamine vastavalt EU loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 nõuetele juhendmaterjale arvestades ka teisi Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Natura hindamist (sh K. Petersoni poolt a koostatud tööd Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis ja juhendit Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis. Koostanud A.Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) käsitlevaid juhismaterjale. K-A. Parksepp Keskkonnaministeeriumi suures saalis toimunud (Tallinn, Narva mnt 7a) Natura koolitusel osales KSH töögrupist K-A. Parksepp (toona kehtiv tegevuslitsents KMH0120 lubas hinnata kaitstavate loodusobjektide ja Natura hindamine mõjuvaldkonda). Natura koolitus tutvustas projekti Eesti ja teiste EL riikide Natura-hindamise praktika uuring ning selle baasil Natura-hindamise läbiviimiseks juhendmaterjali koostamine. Natura koolituse eesmärk oli tõhustada Natura hindamist Eestis, tõstes seeläbi Natura hindamise üldist kvaliteeti, ning määratleda milline informatsioon ja kui detailselt tuleb erinevate otsustustasemete keskkonnamõju (strateegilise) hindamise algatamise/algatamata jätmise otsustes ning programmides ja aruannetes Natura hindamist käsitlevas osas esitada. Projekti tulemusena valminud juhendmaterjali Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (Koostajad: KeMÜ, A. Aunapuu ja R. Kutser. Tartu-Tallinn 2013) ja koolitusel arutletut on arvestatud Natura hindamise peatüki 6 Natura hindamine ja 4.6 Mõju Pirita jõeoru maastikukaitsealale koostamisel. Natura hindamine on tehtud kasutades kõike KSH protsessis saadud informatsiooni, seega Natura hindamise peatükkides antud hinnangud toetuvad ülejäänud KSH aruandes esitatule ja koostamiseks olnud informatsioonile. Natura hindamisel esitatu on integreeritud KSH aruande peatükkidesse ja vastupidi. Nii Natura hindamise peatükis kui ka KSH aruandes kasutatud arvamusi ja hinnanguid tuleb käsitleda ainult antud töö kontekstis. Natura hindamisel on kasutatud KSH-s osalenud töögrupi poolt KSH protsessis kogutud ja töödeldud materjale. Natura hindamises on otseselt osalenud: KSH töögruppi juht litsentseeritud keskkonnaekspert T. Liiv planeerimine ja uuringud; U. Liiv planeerimine ja rajatised; K. Liiv - informatsiooni kogumine, kontrollimine ja eeltöötlus Natura hindamiseks; N. Oldekop planeerimine ja rajatised; T. Tihhomirova - tehnorajatised ja võrgud; P. Vissak bioloog, elustik ja elupaigatüübid; K-A. Parksepp - ekspertide vahelise koostöö ja Natura hindamise läbiviimise ning koostamise koordinaator, maastik, mets, kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamise ekspert. Natura-ala Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala. Natura 2000 võrgustik on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärgiks on tagada haruldaste ja ohustatud liikide ning nende elupaikade kaitse. Corson OÜ töö nr

126 Ala kaitse-eesmärk Pirita loodusala (EE ) kaitse-eesmärgi määrab EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Nii tavalise keskkonnamõju hindamise, kui ka nn Natura hindamise menetluse protseduur on sarnane. Natura hindamise puhul lisandub juurde veel üks menetluse osaline kaitstava loodusobjekti valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja Keskkonnaameti Põhja regiooni arvamusega. 6.2 Eelhindamine Hindamise selles etapis uuriti Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringus kavandatu tõenäolist mõju Pirita loodusalale ja püüti välja selgitada, kas on võimalik, et oluline mõju puudub Taustinformatsioon (Esimene samm) Tallinna Linnavalitsus algatas korraldusega nr 1473-k Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneeringu koostamise ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Randvere tee 82a ja 88a kinnistute detailplaneering ei ole otseselt seotud ega vajalik Pirita loodusala kaitsekorralduseks. Detailplaneeringu puhul on tegemist arendaja poolse arendustegevusega, mis on Pirita linnaosa üldplaneeringu järgi lubatud tegevus. Detailplaneeringus kavandatu on Pirita linnaosa üldplaneeringu ja arengukava üldiseid eesmärke arvestav tegevus. Pirita linnaosa üldplaneeringuga on planeeringuala Kõrghaljastuse säilitamisega väikeelamute ala E-2: Corson OÜ töö nr

127 Alale on lubatud kavandada väikeelamud ja lähipiirkonda teenindavad kaubandusteenindus-, haridus-, tervishoiu- ja vabaaja harrastusega seonduvaid ettevõtteid ning asutusi, tehnoehitisi, parke, haljasalasid, mängu- ja spordiväljakud jms. Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu kohaselt kuulub Pirita jõeorg üleriigilise tähtsusega väärtuslike loodus- ja puhkemaastike hulka. Planeeringualast lõunasse jääb Pirita jõeoru MKA ja Pirita loodusala. KSH aruande peatükis 1.6 Detailplaneeringu ja KSH protsessis tehtud uuringud on KSH käigus teostatud uuringud, millede tulemuste alusel on koostatud KSH aruanne ja läbi viidud Natura hindamine. KSH käigus anti vastavalt läbiviidut uuringutele keskkonnaalaseid hinnanguid ja tehti ettepanekuid planeeringus esitatud lahendustele (alternatiivid, haljaskoridor, haljastus, parkimine). Peatükis 3.1 Alternatiivide valik on KSH protsessis tehtud uuringutest tulenevalt käsitletud alternatiivide valikut, mida KSH aruandes analüüsiti ja hinnati ning on arvestatud ka Natura eelhindamise läbiviimisel. KSH protsessi käigus on täpsustunud Pirita linnaosa üldplaneeringus ettenähtud haljaskoridori asukoht (lisad 8, 9 ja 10). Haljaskoridori ja sellega seonduvat ning mõjusid on käsitletud peatüki Haljaskoridor allpeatükkides. Planeeringualast lõunapoole jäävale Pirita jõeoru maastikukaitsealale sh kaitse-eesmärkidele avalduvaid mõjusid on käsitletud peatükkides Kaitseala ja kaitse eesmärgid, Ülevaade, Pirita jõeoru MKA metsade ja planeeringuala puhkemajanduslik aspekt, Pirita jõeoru MKA, Viimsi metsa piiranguvöönd, Rekreatsioon, Pirita jõeoru MKA kasutuskoormus ja Mõju rohealadele ja maastikule. Pirita jõeoru maastikukaitseala ja sellel läbiviidavaid tegevusi reguleerib Pirita jõeoru maastikukaitseala kaitsekorralduskava Koostas: A, Tõnisson. Tallinn Planeeringualast kagusse jääva Pirita jõe hoiualani (KLO ) on ca 5,2 km. Pirita jõe hoiuala kaitse-eesmärgid on toodud peatükis 2.9 Kaitsealused loodusobjektid. KSH protsessi käigus saadud informatsiooni alusel planeeringualast ca 2 km lõunapoole ulatuvas Viimsi metsa piiranguvööndis ei esine Natura elupaiku Kavandatu ja Pirita loodusala (Teine samm) Kavandatud tegevuse ja sellega kaasneva kirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Pirita linnaosas asuvate Randvere tee 82a ja 88a kinnistute jagamine ning osaline sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks ja transpordimaaks, ehitusõiguse määramine elamute rajamiseks, tänava maa-alade ja liikluskorralduse täpsustamine, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete väljatöötamine, Corson OÜ töö nr

128 tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine ning keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Planeeritav 4,69 ha maa-ala paikneb Pirita linnaosas Mähe asumis, Muuga ja Mähe ehituspiirkonna piiril. Kinnistu piirneb põhjast ja läänest Randvere teega, kirdest Mähe aedlinnaga. Kinnistu lõuna piirist algab Pirita jõeoru maastikukaitseala (maakasutus on reguleeritud maastikukaitseala kaitse-eeskirjaga) ja hoiu- ning kaitsemetsa ala (maakasutus on reguleeritud metsaseadusega). Planeeringuala on hoonestamata ja valdavalt kaetud metsaga. Reljeef on tasane, väikese kallakuga lõunasse. Ala absoluutkõrgused jäävad ,75 m vahele. Planeeringualal tehtud taimestiku uuringu välitööde läbiviimisel P. Vissak tuvastas kõrgrohustusse kasvanud lagendiku kõrval hõredas metsaservas III kaitsekategooriasse kuuluva vööthuul-sõrmkäpa (Dactylorhiza fuchsii) 2 suhteliselt madalakasvulist eksemplari (foto 2.1). Vööthuul-sõrmkäpa asukoht on kantud detailplaneeringu põhijoonistele (vt lisad 8-10). KSH aruandes on käsitletud looduskeskkonna (mets, maastik, taimestik, loomastik, Pirita jõeoru maastikukaitseala, rohealad ja haljaskoridor), sotsiaalmajandusliku keskkonna (sotsiaalmajanduslikud tegurid, sh turvalisus, rekreatsioon, puhkemajandus, heaolu) ja tehiskeskkonna (taristu, hooned, rajatised, trassid) olemust ja mõjutatavust. Mõju taimestikule ja leevendavaid meetmeid on käsitletud peatükkides Mõju avaldumine, Kavandatu ja leevendavad meetmed, Haljaskoridor, Pirita LO üldplaneeringu kohane elamualade kavandamine metsaga kaetud aladele ja Nõuded haljastuse säilimiseks, hoolduseks ja täiendamiseks. Alternatiive on käsitletud peatükkides 3.1 Alternatiivide valik, Alternatiiv 1, Alternatiiv 4, Alternatiiv 5, Alternatiiv 6, Alternatiiv 8, 7.1 Kriteeriumid ja nende käsitlus aruandes, 7.2 Kriteeriumide kaalu määramine, 7.3 Alternatiivid ja 7.4 Alternatiivide võrdlus. Reaalsete alternatiivide võrdluses osutus parimaks alternatiiv 8. Alternatiiv 8 korral ehitatakse kaks 4- korterilist korterelamut, 7 paariselamut ja üks üksikelamu. Alternatiiv 8 korral lisandub piirkonda 23 eluaset eeldatavalt 57 elanikuga. Kavandatud on 53 parkimiskohta. KSH käigus anti vastavalt läbiviidut uuringutele keskkonnaalaseid hinnanguid ja tehti ettepanekuid planeeringus esitatud lahendustele (alternatiivid, haljaskoridor, haljastus, parkimine) Pirita loodusala Randvere tee 82 a kinnistust lõunapoole jääb Natura 2000 loodusala: Pirita loodusala (joonis 6.1). Pirita loodusala EE Natura (loodusala) Maismaa pindala 688 ha Veeosa pindala 0 ha. Kinnitamise kuupäev Corson OÜ töö nr

129 Rahvusvahelise tähtsusega alal asuvad kaitsealad ja üksikobjektid: Harilik pärn (KLO ), Iru jõekivi (KLO ), Lükati rahn (KLO ), Pirita jõe hoiuala (KLO ) ja Pirita jõeoru maastikukaitseala (KLO ). 2. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, , lk 7 50) I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade nimekiri. 312) Pirita loodusala (EE ) Harju maakonnas: I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on metsastunud luited (2180), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning puisniidud (*6530); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar). Joonis 6.1, Randvere tee 82 a lõunapiirilt algab Pirita loodusala. Allikas: Maa-amet X-GIS Geoportaal. Pirita loodusalaga seotud dokumendid: Vabariigi Valitsuse 5. augusti a korraldus nr 615- k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri, Komisjoni otsus, , millega võetakse vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade neljas ajakohastatud loetelu, Corson OÜ töö nr

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Tellija: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ

J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõ 1 J. Sütiste tee 17 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise programm OÜ Hendrikson & Ko Raekoja pl 8, Tartu Pärnu mnt 27, Tallinn http://www.hendrikson.ee

Rohkem

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A

Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus Aeg: A Joora kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalikustamise koosolek PROTOKOLL Koht: Tabivere Vallavalitsus 31.05.2013 Aeg: Algus kell 16.00 Lõpp kell 16.50 Osavõtjad: nimekiri

Rohkem

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc

Microsoft Word - Eksperdi_kommentaarid_markustele_ja_ettepanekutele.doc Eksperdi kommentaarid Tallinna rohealade teemaplaneeringu KSH aruandele laekunud märkustele ja ettepanekutele 1. Lillepi Pargi Selts MTÜ Lillepi Pargi Seltsi juhatus [---] avaldab tunnustust aruande koostajale.

Rohkem

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri

EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastri EELNÕU PÕLVA VALLAVOLIKOGU OTSUS Põlva 01.06.2018 nr 1-4/72 Põlva linnas asuva Pärnaõie tn 32 katastriüksuse, Soesaare külas asuva Pärnaveere katastriüksuse ja osaliselt Tedre katastriüksuse ning lähialade

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc

Microsoft Word - Nelgi tee 23_DP_Seletuskiri.doc I MENETLUSDOKUMENDID SISUKORD 1. Viimsi Vallavalitsuse 13.03.2018 korraldus nr.138 Viimsi alevikus, kinnistu Nelgi tee 23 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ; 2. Ajalehekuulutus

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta

Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus Teie: nr LV-1/1880 Meie: nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala deta Hr Taavi Aas Tallinna Linnavalitsus lvpost@tallinnlv.ee Teie: 03.07.2017 nr LV-1/1880 Meie: 05.09.2017 nr 6-7/1910 Tallinna linnahalli ja lähiala detailplaneering Tallinna Linnavalitsus esitas 03.07.2017

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte

Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähte Lisa 1. Luunja Vallavolikogu 27. aprill 2017. a otsuse nr 25 juurde Luunja alevikus Talli maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohad Lähteseisukohtade kehtivus: 18 kuud 1. Detailplaneeringu

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise

Load Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise 3. 3. Ehitise kasutusluba Ehitusseaduse kohaselt võib valminud ehitist või selle osa kasutada vaid ettenähtud otstarbel. Kasutamise otstarve märgitakse kasutusloale. ehitise kasutusluba Erandlikult ei

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr /18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspe ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1.-3/18/2778 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 06.11.2018 Tallinnas

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri Seletuskiri 1. Detailplaneeringu lähtematerjalid. Detailplaneeringu lähtematerjalideks on: 1) Haapsalu Linnavalitsuse korraldus 27.01.2016 nr 52 detailplaneeringu algatamise kohta. 2) Lähteseisukohad koos

Rohkem

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc

Microsoft Word - Tabivere_UP_KSH_programm_heakskiitmisotsusega.doc Tabivere valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM (12.03.2014) Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

Eesõna

Eesõna 1 OSA 2 SELETUSKIRI Sisukord LÄHTEANDMED JA ÜLDEESMÄRGID... 2 Detailplaneeringu koostamise alused... 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärgid... 2 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid... 2

Rohkem

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ

Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõ Väljaandja: Põllumajandusminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.06.2011 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 17.05.2013 Avaldamismärge: RT I, 14.06.2011, 1

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

Microsoft Word - lisa-2_programm+.doc

Microsoft Word - lisa-2_programm+.doc Tallinna Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Programm Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee HIRVE TN 11 JA 13 DETAILPLANEERING TÖÖ NR: 150401-001 TELLIJA: Aleksandr Grimov aleksandr@oseeniksgrupp.ee

Rohkem

Töö nr:

Töö nr: Töö nr: 02/13 Huvitatud isik: AS E-Piim tootmine PÕLTSAMAA LINNAS VÄLJA TN 4, 7 ja JÕGEVA MNT 1 KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING Detailplaneeringu koostaja: R U U M J A M A A S T I K O Ü Väike-Ameerika

Rohkem

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201

Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/201 Suunised Euroopa turu infrastruktuuri määruse (EMIR) kohaste kesksetele vastaspooltele suunatud protsüklilisusvastaste tagatismeetmete kohta 15/04/2019 ESMA70-151-1496 ET Sisukord I. Reguleerimisala...

Rohkem

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn nr Ministri käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmin MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 03.04.14 nr 14-0104 Ministri 25.09.2006 käskkirja nr 164 Autokaubaveo komisjoni moodustamine ja töökorra kinnitamine muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 46 lõike 6,

Rohkem

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al

MÄÄRUS nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 al MÄÄRUS 19.04.2018 nr 18 Välisvärbamise toetuse taotlemise ja kasutamise tingimused ning kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse 53 1 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted 1. Välisvärbamise toetuse

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Seletuskiri

Seletuskiri OÜ A A R E N S P R O J E K T Töö nr DP-02/2012 Reg nr 037140 Tallinna linn Kesklinna linnaosa PIRITA TEE 26D KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Planeeringu koostaja: OÜ AARENS PROJEKT Aadress: Pärnu

Rohkem

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspekt ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST VAIDEOTSUS avaliku teabe asjas nr 2.1-3/17/316 Otsuse tegija Otsuse tegemise aeg ja koht Andmekaitse Inspektsiooni peainspektor Elve Adamson 22.03.2017 Tallinnas

Rohkem

Ehitusseadus

Ehitusseadus Ehitusload ja -teatised Tuulikki Laesson 10.11.2016 Ehitamine Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad

Rohkem

I Sisukord

I Sisukord I Sisukord II MENETLUSDOKUMENDID... 2 III SELETUSKIRI... 3 1. Koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud... 3 1.1. Koostamise alused... 3 1.2. Lähtedokumendid... 3 1.3. Uuringud... 3 2. Detailplaneeringu

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

Rohkem

Microsoft Word - SELETUSKIRI_KAAL__ doc

Microsoft Word - SELETUSKIRI_KAAL__ doc LUITE tn 2a ja LUITE tn 2 KINNISTUTE DETAILPLANEERING, ESKIIS OBJEKT : Luite tn 2a ja Luite tn 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11313 DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIK : Egert Kaal, Luite tn 2a, Tallinn

Rohkem

Microsoft Word - DP_Aiandi 6-eskiis_SELETUSKIRI_.doc

Microsoft Word - DP_Aiandi 6-eskiis_SELETUSKIRI_.doc VIIMSI VALD, VIIMSI ALEVIK, Aiandi tee 6 DETAILPLANEERINGU ESKIIS OBJEKT : Aiandi tee 6, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD : Viimsi vald, Nelgi tee 1, Viimsi alevik

Rohkem

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko

EELNÕU TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisuko TARTUMAA LUUNJA VALLAVOLIKOGU OTSUS Luunja PP.KK.AAAA. a nr XX Sirgu külas Akki maaüksuse detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES

SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LIKES SISSETULEKUTE DETAILSEM JAOTUS AMETIASUTUSTE LÕIKES I lisa II lisa I Riigi II Riigi tulud, millega ei e Linnavolikogu Kantselei 180,0-43,0 18,9-5,0 150,9 139,4 sh tegevustulud 180,0-43,0 137,0 139,4 riigist

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING

MAAKONNAPLANEERING JA ÜLDPLANEERING Maakasutuse-, arhitektuuri- ja haljastusnõuded üldplaneeringus Tartu linna kogemus Indrek Ranniku Tartu Linnavalitsuse LPMKO üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek.Ranniku@raad.tartu.ee kolmas

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl

Haava tn 2 ja 2a detailplaneering Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr ) Kohtu 3A-2, Tallinn Pl Haapsalu linn, Läänemaa Detailplaneeringu tellija: FTr Consultants OÜ (reg.nr 11142134) Kohtu 3A-2, 10130 Tallinn Planeeringu koostaja: OÜ Pärnu Instituut (reg.nr 11362232) Riia mnt 14-7, 80013 Pärnu Projektijuht:

Rohkem

Microsoft Word - Seletuskiri

Microsoft Word - Seletuskiri KINNISTU TÖÖ NR. DP-01-14 TELLIJA: EXPOLIO OÜ KONTAKTISIK: VEIKO KAUP ARHITEKTUURIBÜROO RAF OÜ PÄRNU MNT 131B-12, 11314, TALLINN MTR: EEP000784 ARHITEKTID: PEETER LIIVANDI VILLU SCHELER TALLINN 2015 KAUSTA

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri

Microsoft Word - Kruusimäe 1 seletuskiri PROJEKTI KOOSSEIS I SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid. 2. Kontaktvööndi analüüs. Üldplaneering. 3. Detailplaneeringu eesmärk ja põhjendus. 4. Olemasolev olukord 5. Planeerimislahendus

Rohkem

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DE

Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DE Projekt363 OÜ, Kalmistu tee 26 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee SAKU VALLA TÄNASSILMA KÜLA UUS-KIRSIMÄE KINNISTU DETAILPLANEERING TÖÖ NR: 140402-001 TELLIJA: Saku Vallavalitsus

Rohkem

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul

Töö number Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti , Haapsalu Telefon: ; e-post: Registrikood: Konsul Töö number 2019-0047 Tellija Haapsalu Linnavalitsus Posti 34 90504, Haapsalu Telefon: 4725300; e-post: hlv@haapsalulv.ee Registrikood: 75012802 Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I

Kalmuse 16a_SELETUSKIRI - köide I Töö nr DP-04-16 VÕRU LINN KALMUSE TN 16A JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Köide I Tellija: Võru Linnavalitsus Koostaja: GeoBaltica OÜ geobaltica@geobaltica.ee Tel: (+372) 5552 3686 Tartu 2016 GeoBaltica OÜ

Rohkem

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö

Rohkem

Powerpointi kasutamine

Powerpointi kasutamine RMK IDA-VIRUMAA KÜLASTUSALA KÜLASTUSKORRALDUSLIKUD TÖÖD ALUTAGUSE RAHVUSPARGIS TÖÖRÜHMA KOHTUMINE Heinar Juuse 13. veebruar 2019 Iisaku Külastuskorralduse ja loodushariduse tegevusvaldkonna eesmärgiks

Rohkem

seletus 2 (2)

seletus 2 (2) Arnold A. Matteusele pühendatud skvääri arhitektuurivõistlus JAANIMARDIKAS Seletuskiri Matteuse skväär on osa Tähtvere aedlinna planeeringust, mille autor on Arnold Matteus. Põhiline idee on peegeldada

Rohkem

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc

Microsoft Word - LEPING Leping3.doc TALLINNA NOTAR TARVO PURI NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 1236 HOONESTUSÕIGUSTE TINGIMUSTE MUUTMISE LEPING JA KINNISTUTELE OSTUEESÕIGUSTE SEADMISE LEPING ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on

Rohkem

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM

Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr tel.: , Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIM Projekt363 OÜ, Liivalao tn 11 Tallinn 11216, Reg. nr. 12692115 tel.: 660 3335, info@projekt363.ee Harju maakonnas, Saue vallas, Laagri alevikus KIRSIMÄE TN 11 JA 13 KINNISTUTE DETAILPLANEERING TÖÖ NR:

Rohkem

Microsoft Word - DP_Aiandi 6_SELETUSKIRI_ doc

Microsoft Word - DP_Aiandi 6_SELETUSKIRI_ doc VIIMSI VALD, VIIMSI ALEVIK, Aiandi tee 6 DETAILPLANEERING OBJEKT : Aiandi tee 6, Viimsi alevik, Viimsi vald, Harjumaa DETAILPLANEERINGUST HUVITATUD ISIKUD : Viimsi vald, Nelgi tee 1, Viimsi alevik 74001

Rohkem

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud

Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud Kinnitatud Setomaa Liidu üldkoosolekul 29.11.2018 Setomaa edendüsfond 1. SEF eesmärk MTÜ Setomaa Liit juures asuv Setomaa edendüsfond (SEF) on loodud rahaliste vahendite sihipärase kogumiseks ja sihtotstarbelise

Rohkem

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.

Neeme küla Koertekooli kinnistu ja lähiala detailplaneering - ESKIIS Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg. Jõelähtme vald, Harjumaa Detailplaneeringu tellija: Jõelähtme Vallavalitsus (reg.nr 75025973) Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, 74202 Jõelähtme vald Huvitatud isik: Osaühing Jõelähtme Arendusgrupp (reg.nr

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle

Lisa 1 I Üldsätted 1. Riigihanke korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtle Lisa 1 I Üldsätted 1. korraldamisel tuleb tagada rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine.

Rohkem

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc

Microsoft Word Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord.doc Kutseliste hindajate aruandluse ja auditeerimise kord I ÜLDSÄTTED 1. Reguleerimisala Kord sätestab kutseliste hindajate (edaspidi Hindaja) kutsetegevuse aruandluse, täiendõppe aruandluse ja auditeerimise

Rohkem

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU

PÕLTSAMAA LINNAVOLIKOGU ISTUNGI PROTOKOLL Põltsamaa Kultuurikeskuses 20. september 2011 nr 23 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.35 Juhatas linnavolikogu esimees Margi Ein. Protokollis õigusnõunik Marit Seesmaa. Osa võtsid linnavolikogu

Rohkem

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc)

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc) TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE-LUUNJA KM 0,000-11,352 EHITUSPROJEKT Keskkonnamõju eelhinnang Tellija: Toner-Projekt OÜ Täitja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2012 SISUKORD

Rohkem

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc

Microsoft Word - Kirsiaia_DP_seletuskiri.doc 1 KIRSIAIA DETAILPLANEERING SELETUSKIRI SISSEJUHATUS Käesolev detailplaneering on koostatud 2002.a. augustikuus Audru Vallavalitsuse tellimisel. Planeeringu koostamise aluseks oli Audru Vallavolikogu otsus

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1

KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1 KINNITATUD Tallinna Linnavalitsuse 7. novembri 2001 määrusega nr 118 TALLINNA TÄNAVATE JOOKSVA REMONDI JA LINNA PUHASTAMISE NORMATIIVID 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad normatiivid sätestavad juhised Tallinna

Rohkem

Töö number Tellija E.L.L. Kinnisvara AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, Tallinn Telefon: e-post: Kuup

Töö number Tellija E.L.L. Kinnisvara AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, Tallinn Telefon: e-post: Kuup Töö number 2018-0013 Tellija E.L.L. Kinnisvara AS Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: info@skpk.ee Kuupäev 7.03.2018 Registrikood: 11255795 Lääne-Harju vallas

Rohkem

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012

HINDAMISKRITEERIUMID 2013 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud 24.okt.2012 HINDAMISKRITEERIUMID 01 Põhja-Harju Koostöökogule esitatud projektide hindamine toimub vastavalt hindamise töökorrale, mis on kinnitatud.okt.01 üldkoosoleku otsuega nr (Lisa ) Hindamiskriteeriumid on avalikud

Rohkem

AASTAARUANNE

AASTAARUANNE 2014. 2018. aasta statistikatööde loetelu kinnitamisel juunis 2014 andis Vabariigi Valitsus Statistikaametile ja Rahandusle korralduse (valitsuse istungi protokolliline otsus) vaadata koostöös dega üle

Rohkem

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP TARTU MAAKOND, TAR

Paabor Projekt OÜ Reg nr: Kalda tee TARTU Tel: Töö nr: DP TARTU MAAKOND, TAR Paabor Projekt OÜ Reg nr: 14260182 Kalda tee 8-80 50703 TARTU Tel: +372 5358 6223 E-mail: paaborprojekt@gmail.com Töö nr: DP-5-2017 TARTU MAAKOND, TARTU VALD, KÕRVEKÜLA ALEVIK SIRELI TN 7 MAAÜKSUSE JA

Rohkem

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis

Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse nr 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse nr 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lis Siseministri 21. veebruari 2005.a määruse 34 Siseministri 27. augusti 2004.a määruse 52 Schengen Facility vahendite kasutamise kord muutmine lisa 1 Schengen Facility projekti lõpparuanne Projekti nimi:..

Rohkem

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc

Microsoft Word - Männimetsa DP seletuskiri doc Laadi külas, Männimetsa kinnistu detailplaneering 09.06.2015 1 ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS OÜ ARHITEKTUURIBÜROO MARGIT KÕRTS Töö number: 06-15 Detailplaneeringu algataja: Peeter Naaber Tahkuranna vald,

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill

Rohkem

Projekti koosseis

Projekti koosseis Köite koostamisel osalesid : Arhitektuurne osa volitatud arhitekt arhitekt Anu Vaarpuu KBT Ehitusprojekt OÜ Olga Adamson KBT Ehitusprojekt OÜ 3 Köite koosseis: B. Seletuskiri 1. Sissejuhatus. 2. Lähteolukord.

Rohkem

Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse a määruse nr 27

Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse a määruse nr 27 Detailplaneeringu koosseisu ning vormistamise nõuded 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad i)l Lisa 5 Tartu Linnavalitsuse 31.10.2006. a määruse nr 27 juurde 1.1 Detailplaneeringu (edaspidi planeeringu)

Rohkem

(Microsoft Word - DP koosseisu ja vormistamise juhend, l\365plik doc)

(Microsoft Word - DP koosseisu ja vormistamise juhend, l\365plik doc) Lisa detailplaneeringu lähteseisukohtade juurde Detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise juhend 1. Detailplaneeringu eskiislahenduse esitamine kohalikule omavalitsusele Detailplaneeringu koostamise

Rohkem

Töö number Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt Iisaku alevik Telefon: e-post: Konsultant

Töö number Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt Iisaku alevik Telefon: e-post: Konsultant Töö number 2017-0106 Tellija Alutaguse Vallavalitsus Tartu mnt 56 41101 Iisaku alevik Telefon: +372 3366 901 e-post: info@alutagusevald.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon:

Rohkem

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S

SUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem