Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk

Väljavõte

1 Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Töö nr Tartu-Tallinn 2018 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127 Ethel Simmul Keskkonnakorralduse spetsialist

2

3 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu 3 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Mõju kultuuriväärtustele Mõju põhja- ja pinnaveele Müra Õhukvaliteet Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine Avariiolukorrad JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED... 21

4

5 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu 5 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon tugimaantee 69 Võru-Kuigatsi- Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina-Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti koosseisu. Projekti eesmärgiks on sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Projekteeritav ca 12,6 km pikkune teelõik paikneb peamiselt Võru maakonnas, Antsla vallas. Lühike osa lõigu lõpust asub Valga maakonnas, Otepää vallas. (vt joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnang on koostatud eskiisprojekti koostamise staadiumis. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud projekti Tehniline kirjeldus ning projekteerija poolt edastatud projekti materjalid (sh joonised) seisuga september Joonis 1.1 Projekteeritava T69 km 22,07-34,664 asuva Vaabina-Sarapuu lõigu asukoht. Projekti tehnilise kirjelduse lisa 1

6 6 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 (vastu võetud ) kehtestatud täpsustatud loetelu Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu

7 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu 7 Vastavalt VV määrusele: 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega (KeHJS 6 lõige 2, p 10) ning VV määruses nr p 8 nimetatud tee rajamise või laiendamisega. Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: 6 1. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnam õju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes k avandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.

8 8 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu (5) Käesoleva seaduse 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, es itades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Teedeprojekt OÜ poolt tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri määrusest nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded

9 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu 9 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Projekti eesmärgiks on lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Tegu on eelkõige olemasoleva tee remondiga, teed oluliselt ei laiendata, projektkiiruseks on 90 km/h, säilivad olemasolevad 2 sõidurada. Väik semahulisi õgvendusi kaalutakse kahes kohas (PK asuvas kurvis ja PK piirkonnas, vt joonis 3.1 ja 3.2). Võimalik, et tulenevalt liiklusohutuse tagamise vaj adusest suletakse mõningad olemasolevad juurdepääsud kinnistutele, aga selle tulemusena ei tohi juurdepääsetavus oluliselt halveneda. Sadevesi juhitakse teelt tee äärsetele haljasaladele ning kraavidesse. Olemasolevaid kraave vajadusel puhastatakse, sadeveesüsteemi toimimiseks rajatakse vajadusel ka uusi kraave. Samuti vahetatakse vajadusel olemasolevad truubid. Tulenevalt liiklusohutusest kohendatakse bussipeatuste asukohti, selleks kaardistatakse projekti käigus liikumisvajadused (koostöös kohaliku omaval itsusega ja ühistranspordi keskusega). Uue valgustuse projekteerimist ette ei nähta. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse olulisel määral loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlate st, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee-ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile kirjeldatud detailsemalt peatükis 5, koos mõju hindamisega.

10 10 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu Joonis 3.1 Kaalutav õgvendus PK asuvas kurvis. Väljavõte projekti asendiplaani tööjoonisest, seisuga Joonis 3.2 Kaalutav õgvendus PK piirkonnas. Väljavõte projekti asendiplaani tööjoonisest, seisuga

11 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projektiga haaratav ala hõlmab olemasoleva tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 (vt joonis 1.1, ptk 1). Teelõik paikneb peamiselt Võru maakonnas, Antsla vallas ning lühike osa lõigu lõpust asub Valga maakonnas, Otepää vallas. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus aastal oli a/ööp. sh. raskeliiklust 9-12 %. Teelõiku ümbritsevad enamjaolt põllumaad ning metsamaad. Elamuid asub lõigu lähistel hajusalt, välja arvatud Kuldre küla piirkond, kus majapidamisi on tihedamalt. Kuldre küla läbival lõigul on kehtestatud tiheda asustuse tõttu kiiruspiirang kuni 50 km/h. Antud asukohta jääb ka kultuurimälestiste riikliku registri andmetel arheoloogiamälestisena registreeritud Kuldre asulakoht (reg nr 13669) ning selle kaitsevöönd (vt joonis 4.1). Samuti jääb tee lähedusse looduskaitseseaduse alusel kaitstav Uue-Antsla mõisa park (KLO , vt joonis 4.2) ning selle piiresse jäävad Uue-Antsla mõisa kompleksi juurde kuuluvad pärandkultuuri objektidena registreeritud ehitised: laut, tööliste maja, mõisaait-viinakelder, Joakite tall-laut ning Uue-Antsla Võru maantee. Kultuurimälestiste riikliku registri järgi jäävad Uue-Antsla mõisa parki ka ehitismälestisena registreeritud mõisa väravapostid (reg nr 14122). Uue-Antsla kandis jääb lisaks Uue-Antsla mõisapargi pärandkultuurilistele ehitistele maa-ameti geoportaali pärandkultuuri kaardirakenduse andmetel teelõigu vahetusse lähedusse ka Uue-Antsla (Piirivariku) ristimets pikkuses 260 m. Samas piirkonnas jääb kavandatava teelõigu vahetusse lähedusse ka II kategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis) leiukoht (KLO ) (vt joonis 4.3). PK 320 juures jääb teest vasakule poole ~200m kaugusele I kaitsekategooria väikekonnakotka pesa (KLO ) ja ring selle ümber moodustatud 100 m raadiusega Kassi väike-konnakotka püsielupaik (KLO ). Projekteeritav tee ristub Paluojaga (VEE ), Vahtsõ-Antsla ojaga (VEE ), Ojalepä ojaga (VEE ) ja Aetu kraaviga (VEE ). Vastavalt hetkel kehtivale looduskaitseseadusele on Ojalepä ja Vahtsõ-Antsla ojale (kuuluvad maaparandussüsteemi eesvoolude hulka) kehtestatud 50 m ulatuses piiranguvöönd ning 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd ning vastavalt hetkel kehtivale veeseadusele 10 m ulatuses veekaitsevöönd 4. Projekteeritava teelõigu PK 252 PK 255 piirkonnas jääb tee vahetusse lähedusse (põhja poole) järv Ermeli lump (VEE ), mis lähimas punktis ulatub olemasolevast teest veidi enam kui 10 m kaugusele (vt Joonis 3.2, ptk 3). Samas kohas lõunapool teed asub ka väiksem, ühe majapidamise juurde kuuluv tiik, samuti teest ~10m kaugusel. 4 Alates kehtima hakkavate veeseaduse ja looduskaitseseaduse muudatuste järgi nendel vooluveekogudel enam kaitsevööndeid ei kehtestata, kuna väiksed alla 10 km 2 valgalaga maaparandussüsteemi avatud eesvoolud jäävad piirangu- ja ehituskeeluvööndeid reguleerimisalast välja.

12 12 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu Kavandatava teelõigu läheduses paikneb mitmeid puurkaeve, millest lähim (PRK ) asub Kuldre asulakoha läheduses ca 70 m kaugusel teest ning puurkaevule on moodustatud 50 m sanitaarkaitseala. Projekteeritava lõigu alguse osa paikneb looduslikult kaitstud põhjaveega alal, lõigu keskosa ning lõpuosa paiknevad suhteliselt või keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.4). Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteemi objekte, eriti lõigu lõpuosas. Võru maakonnaplaneeringu 5 kohaselt läbib projekteeritava teelõik kahes kohas rohelise võrgustiku koridore kohalikul tasandil ning ühe korra maakondliku tasandi rohevõrgustiku koridori (vt joonis 4.5). Joonis 4.1 Projekteeritava maantee lõigu paiknemine arheoloogiamälestise Kuldre asulakoht (reg nr 13669) ning selle kaitsevööndi suhtes. Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardirakendus Kehtestatud riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1-4/81

13 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu 13 Joonis 4.2 Projekteeritava maantee lõigu paiknemine Uue-Antsla mõisapargi kaitseala suhtes Maa-ameti geoportaali looduskaitse ja natura 2000 kaardirakendus 2018 Joonis 4.3 II kategooria kaitsealuse liigi kanakulli leiukoht ning Uue-Antsla ristimetsa asukoht Keskkonnaregistri andmebaas seisuga

14 14 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu Joonis 4.4 Projektiala põhjavee looduslik kaitstus. Väljavõte Eesti põhjavee kaitstuse kaardilt 1: Joonis 4.5 Projekteeritava lõigu paiknemine rohelise võrgustiku (tähistatud rohelise ruudustikuga) suhtes. Väljavõte Võru maakonnaplaneeringu kaardilt "Koondkaart

15 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte maanteel olemasoleva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnam inistri määrusele nr 31 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest 6 mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Võru maakonnaplaneeringu 7 ; kohaselt läbib projekteeritav teelõik rohelise võrgustiku kohaliku tasandi (piirkondlikku) kahte koridori ning ühte maakondliku tasandi koridori (vt joonis 4.4 peatükis 4). Samas, kavandatavate rekonstrueerimistöödega tee asukohta ega laiust olulisel määral ei muudeta ning tee tarastamist ette ei nähta, mistõttu oluline mõju rohelise võrgustiku toimimisele puudub. Väiksemahulisi õgvendusi kaalutakse kahes kohas (PK asuvas kurvis ja PK piirkonnas), aga vastavad muudatused pole ulatuslikud ning oluline mõju maakasutusele puudub. Õgvenduste tõttu vajalikud maaeraldused tehakse krundijaotuskava alusel. Võimalik, et tulenevalt liiklusohutuse tagamise vajadusest suletakse mõningad olemasolevad juurdepääsud kinnistutele, aga selle tulemusena ei tohi juurdepääsetavus oluliselt halveneda. 6 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri ülest mõju. 7 Kehtestatud riigihalduse minister käskkirjaga nr 1.1-4/81. Käesolevas töös on lähtutud maakonnaplaneeringust, kuna endise Urvaste valla üldplaneering on oluliselt vanem ( koostamisel on kasutatud aastast pärit andmeid ) ning uus Antsla valla üldplaneering on alles koostamisel.

16 16 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu 5.2. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Uue-Antsla külas asub tee naabruses Uue-Antsla mõisa pargi (KLO ) kaitseala (vt joonis 4.3). Vastavalt EELIS 8 andmetele jääb pargi piir olemasolevast teest ca 70m kaugusele, lisaks jääb tee ja pargi vahele ka olemasolevad hooned. Vastavalt Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjale 9 on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi - ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Kavandatav tegevus pargi kaitse-eesmärkidega vastuollu ei lähe, kuna ei mõjuta pargi struktuuri. Ühtegi pargi territooriumil asuvat puud likvideerida ei ole vajalik ning arvestades, et pargi ja maantee vahele jäävad ka olemasolevad hooned, on selge, et tee rekonstrueerimise mõju pargile on väheoluline. PK 320 juures jääb teest vasakule poole ~200m kaugusele I kaitsekategooria väikekonnakotka pesa (KLO ) ja ring selle ümber moodustatud 100 m raadiusega Kassi väike-konnakotka püsielupaik (KLO ). EELIS-e andmetel on pesa asustamata olnud Arvestades püsielupaiga kaugust teest ja asjaolu, et tegemist on olemasoleva tee remondiga, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju väikekonnakotka elupaigale. Lisaks jääb PK 240 piirkonnas projekteeritava tee vahetusse lähedusse II kategooria kaitsealuse liigi kanakulli (Accipiter gentilis) elupaik (KLO , vt joonis 4.3). Arvestades, et tegemist on olemasoleva teega, ei kavandata projektiga eeldatavalt tegevusi, mis ehitustegevuse järgselt omaks kanakulli elupaigale pikaajalist mõju. Elupaiga alal puude langetamist tuleks vältida. Küll aga tuleb lisaks tähelepanu pöörata võimalikele ehitusaegsetele mõjudele. Vastavalt Kanakulli kaitse tegevuskavale 10 on pesitsusaegse häirimine üks liigi ohutegureid. Selle ohu minimeerimiseks on soovitatav elupaiga piirkonnas (kuni 300 m raadiuses elupaiga piirist) võimalusel vältida mürarikkaid ehitustöid kanakulli pesitsusajal (märts-august). Eriti ohtlikud on olulise häiringuga tegevused kanakulli pesa läheduses märtsis ja aprillis MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Sarnaselt eelmises punktis selgitatule puudub oluline mõju ka Uue -Antsla mõisa pargi piires asuvatele kultuurimälestistena registreeritud Uue-Antsla mõisa pargi värvapostidele ning mõisapargi juurde kuuluvatele pärandkultuuriobjektidele. Mõisa pargist väljaspool jääb Uue-Antsla kandis teelõigu vahetusse lähedusse ka Uue- Antsla (Piirivariku) ristimets pikkuses 260 m. Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud ning 8 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur 9 Vastu võetud Vabariigi Valitsuse määrusega nr

17 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu 17 kaardistamise koordinaatorite hinnangul ei ole see ka eesmärgiks, samuti mitte igal juhul vajalik 11. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida teadaolevate pärandkultuuriobjektide likvideerimist. Seega on soovitatav võimalusel ristipuude langetamist vältida ning ehitustööde käigus kaitsta neid kahjustuste eest. Kultuurimälestistest asub tee lähistel veel arheoloogiamälestisena registreeritud Kuldre asulakoht (reg nr 13669), millele on moodustatud kaitsevöönd (mida tee ka läbib, vt joonis 4.2 peatükis 4). Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Projekteeritava lõigu alguse osa paikneb looduslikult kaitstud põhjaveega alal, lõigu keskosa ning lõpuosa paiknevad suhteliselt või keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (vt joonis 4.4, ptk 4). Projektiga ei kavandata otseselt tegevusi, mis omaksid pikaajalist mõju põhja- või pinnavee tingimustele. Kavandatava teelõigu läheduses paikneb mitmeid puurkaeve, millest lähim (PRK ) asub Kuldre asulakoha läheduses ca 70 m kaugusel teest ning puurkaevule on moodustatud 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaevude sanitaarkaitsealadel tuleks ehitustöid vältida. Projekteeritava teelõigu PK 252 PK 255 piirkonnas (kus on kaalumisel ka kurvi õgvendus), põhja pool teed asub järv Ermeli lump (VEE ), mis lähimas punktis ulatub olemasolevast teest veidi enam kui 10 m kaugusele. Samas kohas lõunapool teed asub ka väiksem, ühe majapidamise juurde kuuluv tiik, samuti teest ~10m kaugusel. Neist suuremale (Ermeli lump) kehtivad veeseaduse alusel 10 m veekaitsevöönd, looduskaitseseaduse alusel 25 m ehituskeeluvöönd ning 50 m piiranguvöönd. Kuna Ermeli lump asub teest ~10m kaugusel, asub olemasolev tee juba praegu ehituskeeluvööndis, aga vastavalt looduskaitseseaduse 38 (5) 10) ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Võimaliku õgvenduse tõttu võib tee antud asukohas nihkuda mõne meetri jagu veekogule lähemale, aga arvestades praegust kaugust vähemalt 10 m jääb ka sel juhul tee ja veekogu vahele puhverala. Vastavalt looduskaitseseaduse 34. on veekogu kalda kaitse eesmärk kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku 11 seisukoht RMK kodulehel KKK all:

18 18 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Kui need punktid on tagatud ning projekt kooskõlastatakse ka Keskkonnaametiga, ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist. Ehitustööde käigus tuleb antud asukohas jälgida, et oleks välistatud pinnase ja reoainete kanne veekogudesse ning et ei kahjustatakse veekogude kaldaid. Vooluveekogudest ristub projekteeritav tee Paluojaga (VEE ), Vahtsõ-Antsla ojaga (VEE ), Ojalepä ojaga (VEE ) ja Aetu kraaviga (VEE ). Vastavalt hetkel kehtivale looduskaitseseadusele on Ojalepä ja Vahtsõ -Antsla ojale (kuuluvad maaparandussüsteemi eesvoolude hulka) kehtestatud 50 m ulatuses piiranguvöönd ning 25 m ulatuses ehituskeeluvöönd ning vastavalt hetkel kehtivale veeseadusele 10 m ulatuses veekaitsevöönd 12. Nimetatud ojades ei ole EELIS andmetel registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti nin g kuna antud teelõigul on liiklussagedus madal, siis sellest tulenevalt on teelõigult ojja sattuva sademee mõju väike. Samuti puudub madalast liiklussagedusest tulenevalt oluline mõju põhjaveele. Sellegipoolest on oluline pinnase ja veekeskkonna reostuse vältimine ehitustegevuse ajal. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade j a objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteemi objekte. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga MÜRA Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse keskkonnaministri määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Käesoleva eelhinnangu käigus viidi läbi lihtsustatud müratasemete arvutus 13. Sõidukiiruseks võeti 90 km/h. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus aastal oli järgmine (Maanteeameti andmed): 12 Alates kehtima hakkavate veeseaduse ja looduskaitseseaduse muudatuste järgi nendel vooluveekogudel enam kaitsevööndeid ei kehtestata, kuna väiksed alla 10 km 2 valgalaga maaparandussüsteemi avatud eesvoolud jäävad piirangu- ja ehituskeeluvööndeid reguleerimisalast välja. 13 Liiklusmüra levik arvutati spetsiaaltarkvaraga SoundPLAN 8.0, kasutades Prantsusmaa siseriiklikku arvutusmeetodit "NMPB-Routes-96, mis on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega seotud Direktiivis 02/49/EÜ (5. juuni 2002) toodud soovituslik arvutusmeetod liikmesriikidele.

19 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu 19 Lõigus km 22,0 27,3 773 a/ööp (13% raskeid), Lõigus km 27,3 34,6 970 a/ööp (11% raskeid). Müra osas on ebasoodsam lõik km 27,3 34,6, kuid ka selles lõigus võib II kategooria eluhoonete teepoolsel küljel lubatud piirväärtuse (65 db päeval/60 db öösel) ületamist esineda ainult vahetus tee läheduses (3-4 m kaugusel tee servast). Seega võib öelda, et antud lõigus on liiklussagedus piisavalt madal, et liiklusmüra piiramise meetmed ei ole vajalikud. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras ÕHUKVALITEET Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina teealaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirväärtuse ületamist ette näha ei ole. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid) JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt keht ivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

20 20 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu 5.8. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.

21 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tu leb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed projekti koostamisele: Kui tulenevalt liiklusohutuse tagamise vajadusest suletakse mõningad olemasolevad juurdepääsud kinnistutele, tuleb tagada, et selle tulemusena juurdepääsetavus oluliselt ei halveneks ja oluline mõju maakasutusele oleks välditud. Tee lähistel arheoloogiamälestis Kuldre asulakoht (reg nr 13669), millele on moodustatud kaitsevöönd (mida tee ka läbib). Vastavalt muinsuskaitseseaduse 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla - ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Kuna projekteeritava tee piirkonnas asub registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku ning lisaks ka mitmeid veekogusid, on soovitatav projekt kooskõlastada ka Keskkonnaametiga. Soovitatav on võimalusel Uue-Antsla (Piirivariku) ristimetsa ristipuude langetamist vältida. PK 240 piirkonnas paikneva II kategooria kanakulli (Accipiter gentilis) elupaiga alal tuleks vältida puude langetamist. Rekonstrueeritava lõigu vahetus läheduses paikneb mitmeid maaparandussüsteemi objekte. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandussüsteemide toimimist ning projekt tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Meetmed ehitustegevuseks: Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. Soovitatav on ehitustööde käigus kaitsta Uue-Antsla (Piirivariku) ristimetsa ristipuid kahjustuste eest.

22 22 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu PK 240 piirkonnas paikneva II kategooria kanakulli (Accipiter gentilis) elupaiga piirkonnas (kuni 300 m raadiuses elupaiga piirist) tuleks võimalusel vältida mürarikkaid ehitustöid kanakulli pesitsusajal (märts-august). Eriti ohtlikud on olulise häiringuga tegevused kanakulli pesa läheduses märtsis ja aprillis. Vältida ehitustöid puurkaevude sanitaarkaitsealadel (teele lähim teadaolev puurkaev (PRK ) sanitaarkaitsealaga 50m asub Kuldre asulakoha läheduses ca 70 m kaugusel teest). Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selle ks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogudest. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude ja kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla eriliselt tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud pinnase ja reoainete kanne veekogudesse ning reostuse sattumine pinnasesse ja põhjavette (näit projekteeritava teelõigu PK 252 PK 255 piirkonnas, kus asuvad väikesed seisuveekogud võrdlemisi tee lähedal mõlemal pool teed). Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb väl tida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Jäätmeteket tuleb võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladust amine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud.