AS Tallinna Vesi Ülemiste järve alternatiivveehaarde vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 8814 Tallinn 2018

Suurus: px
Alustada lehe näitamist:

Download "AS Tallinna Vesi Ülemiste järve alternatiivveehaarde vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 8814 Tallinn 2018"

Väljavõte

1 AS Tallinna Vesi Ülemiste järve alternatiivveehaarde vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 8814 Tallinn 2018

2 Nimetus: AS Tallinna Vesi Ülemiste järve alternatiivveehaarde vee erikasutusloa keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr: 8814 Aeg: Versioon: Arendaja: 2018 aprill Avalikustamisele AS Tallinna Vesi Reg nr Aadress: Ädala 10, Tallinn Kontaktisikud: Aleksandr Timofejev Margus Koor KMH koostaja: KMH juhtekspert: Osalejad: Kasutustingimused: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Reg nr Aadress: Tõnismägi 3a-15, Tallinn Telefon: E-post: Toomas Pallo, MSc, litsents nr KMH0090 Pille Antons, MSc Anne Aan, PhD Silver Lind, MSc Indrek Tamberg, MSc Janek Reinik, PhD Katrin Väljataga, MSc Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende allikale. 2/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3 Sisukord 1. SISSEJUHATUS KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE LÜHIKIRJELDUSED Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse kirjeldus Reaalsed alternatiivsed võimalused EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG Asukoht Sotsiaalne ja majanduslik keskkond Maastik ja maakasutus Geoloogiline ehitus Pinnavesi Vee-elustik Looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Välisõhu seisund Müratase ja transpordikoormus KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Planeeritav ehitustegevus Alternatiiv 1 (sh variandid 1.1 ja 1.2) Alternatiiv 2 (sh variandid 2.1 ja 2.2) Alternatiiv 3 (sh variandid 3.1 ja 3.2) Kavandatava tegevuse tehnoloogia Alternatiiv 1 (sh variandid 1.1 ja 1.2) Alternatiiv 2 (sh variandid 2.1 ja 2.2) Alternatiiv 3 (sh variandid 3.1 ja 3.2) Jäätmekäitlus Energia kasutamine ALTERNATIIVIDEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNNAMÕJU Alternatiividega kaasnevad tagajärjed Alternatiividega kaasnevad mõjud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/82

4 6.2.1 Mõju pinnasele Mõju maastikule Mõju pinnavee veekvaliteedile Mõju veerežiimile Mõju vee-elustikule Mõju kaitsealustele objektidele Mõju välisõhu seisundile ja müratasemele Mõju inimese tervisele Mõju sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale Jäätmetekke mõju Mõju avariiolukordadest Kaudne mõju KAVANDATUD TEGEVUSE LÕPETAMINE NING SELLEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA KESKKONNAMÕJU HINNANG PEAMISED NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VALDKONNAD JA LEEVENDAVATE MEETMETE KIRJELDUS JA NENDE KASUTAMISE EELDATAV EFEKTIIVSUS ETTEPANEKUD SEIRE JA KONTROLLI KORRALDAMISEKS LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE PLANEERITAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA ÜLEVAADE KESKKONNAMÕJU HINDAMISE KORRALDAMISEST JA AVALIKKUSE KAASAMISEST KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD /82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

5 1. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) objektiks on Harjumaal Tallinnas kesklinna linnaosas Ülemiste järve katastriüksusel (78401:121:0008) Ülemiste järve alternatiivveehaarde rajamine. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine on algatatud Keskkonnaameti kirjaga nr 14-6/17/ KMH on algatatud seotuna AS-i Tallinna Vesi vee erikasutusloa taotlusega. Algatamise aluseks on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) 3 p 1, 6 lg 1 p 17 1, 8, 9, 11 lg 2, 3 ja 11, 12 lg 1, 18 lg 7 ning veeseaduse (edaspidi VeeS) 9 lg 5 ja 7. Käesoleva keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on hinnata kavandatava tegevusega kaasnevat keskkonnamõju, s.h: hinnata ehitamiseks vajalikke tegevusi, aspekte ja nende eeldatavat keskkonnamõju; hinnata rajatud alternatiivveehaarde kasutusega ja tegevusjärgse likvideerimisega kaasnevaid aspekte ja nende eeldatavat keskkonnamõju; prognoosida võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui negatiivseid; välja tuua olulised keskkonnamõjud; välja pakkuda negatiivsete mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi; esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida kavandatavast tegevusest tuleneda võivat negatiivset keskkonnamõju; anda teavet vee erikasutusloa taotluse protsessiks. KMH viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) ja Keskkonnalahendused OÜ eksperdirühm, juhteksperdi Toomas Pallo (KMH litsents KMH0090) juhtimisel. Keskkonnamõju hindamisel tuginetakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses ning selle rakendusaktides KMH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Keskkonnamõju hindamise programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti Põhja regiooni otsusega, mis on teatavaks tehtud kirjaga nr 6-3/17/ Nõuetele vastavaks tunnistatud programmi koopia on lisatud käesolevale tööle (Lisa 1). Läbi avalikustamiste on KMH protsessi kaasatud arendusest huvitatud isikud ja asutused. Peamiste huvirühmadena saab välja tuua järgmised: Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid - avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas. Piirnevate kinnistute omanikud kinnistutele ulatuva mõju osas. Piirkonna elanikud seoses elukeskkonnale avalduva mõjuga. Tallinna Linnavalitsus elukeskkonnale avalduva mõju osas. Keskkonnainspektsioon - tegevuse keskkonnajärelevalve tõttu. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/82

6 Kultuuriministeeriumi allasutused (Muinsuskaitseamet) - kultuuriväärtuste kaitse osas. Sotsiaalministeeriumi allasutused (Terviseamet) seoses rahvatervise kaitsega. Rae Vallavalitsus- Tallinnaga Ülemiste järvega vahetus läheduses piirnev vald. Laiem avalikkus - erinev võimalik huvi. 6/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

7 2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtus ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I, ,5) ja selle rakendusaktidest ning järgis keskkonnamõju hindamise head tava 1. KMH läbiviimisel arvestati kehtivaid keskkonnaalaseid õigusakte ning neis sätestatud piiranguid. Kavandatavat tegevust võib jagada kolme etappi: ehitusaegne tegevus ehk alternatiivveehaarde rajamine, ehitusjärgne tegevus ehk rajatud alternatiivveehaarde käitamine ning tegevuse lõpetamine ehk mistahes põhjustest tulenev võimalik rajatud alternatiivveehaarde likvideerimine. Keskkonnamõju hindamisel hinnati kõiki kolme etappi. Käesoleva KMH aruande koostamise käigus hinnati kavandatava tegevuse mõju Ülemiste järvele ja järve lähiümbrusele sanitaarkaitsealas. Tegevuse mõjupiirkond on eeldatavalt suurim pinnavee osas. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiire ületavat keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamisel kasutati kättesaadavusel ja võimalusel olemasolevaid mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel kasutati mõju hindamisel eksperthinnangut. Eksperthinnangute andmisel lähtuti üldjuhul olukorra hindamisel halvimast võimalikust olukorrast ehk hinnangu aluseks võetakse näitajad, mis on keskkonna seisukohalt kõige halvemad. Ülevaatlikkuse mõttes esitame siinkohal kokkuvõtte erinevatest mõistetest, mida aruandes läbivalt kasutatakse. Avariiolukord Erandolukord Hädaolukord Tavaolukord Olukord, kus on toimunud mehhanismi(de) või taristu rike või purunemine. Järve toorvee kvaliteet* on halvem Tallinna pinnaveehaarde veest või järve vesi on muutunud kasutuskõlbmatuks avariilise reostuse või hädaolukorra tõttu. Sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus (Hädaolukorra seadus). Tavapärane tegevus, toorvee veevõtt veepuhastusjaama toimub veevõtu sõlme kaudu Ülemiste järvest (Tallinna Vesi toimimisohje). * Üheks toorvee kvaliteedinäitajaks on ka veetemperatuur. Ebasobiva temperatuuriga vesi võib toorvee seisukohalt olla seetõttu veetöötlusprotsessiks ebasobiva kvaliteediga. 1 Juhtekspert Toomas Pallo tunnustab Keskkonnamõju Hindajate Ühingu Hea Tava. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/82

8 Lisaks tuleb siinkohal tähelepanu juhtida ka termini vee kvaliteet kasutuse osas käesolevas aruandes. Vee kvaliteedi mõistet kasutatakse kahes kontekstis veepuhastustehnoloogia ja vee looduslik seisund. Vee kvaliteet veepuhastustehnoloogia mõistes on vee füüsikalis-keemilised näitajad, mida hinnatakse toorvee puhastamiseks Ülemiste veepuhastusjaamas kasutatavate tehnoloogiliste protsesside seisukohalt. Need näitajad on määratud AS Tallinna Vesi ja/või puhastustehnoloogia tarnijate poolt veepuhastusjaamas toorveest joogivee kvaliteediga vee tootmiseks. Samuti on toorvee kvaliteedi nõuded seatud sotsiaalministri määrusega 2. Veepuhastusjaama puhastussüsteemi sissevoolul kontrollitakse nõuetele vastavuse määramiseks üks kord päevas toorvee kvaliteedinäitajaid, üks kord nädalas lämmastiku ja fosforiühendeid ning üldist orgaanilist süsinikku. Kord kuus viiakse läbi toorvee süvaanalüüs. Toorvee kvaliteedist sõltub puhastusprotsessis kasutatavate kemikaalide ja energia hulk. Kogu veehaardes oleva toorvee kvaliteeti, tootmise seisukohalt, hinnatakse pidevalt väga mahukate mõõtmise ja analüüsidega. AS Tallinna Vesi teostatud analüüside tulemused joogiveehaarde veekogudes, on toodud käesoleva töö lisas (Lisa 5). Tavapärasest erineva koostisega toorvesi võib põhjustada erandolukorra, kus kemikaali- või energiakasutus kasvab hüppeliselt kuni sellise kvaliteediseisundini, kus näiteks hädaolukorras (nt Ülemiste järve maandunud lennukist lekib kütust) võib olemasoleva tehnoloogiaga vee puhastamine osutuda võimatuks. Toorvee kvaliteedi mõju tootmisprotsessile (sh erandolukorra kujunemine) on enamasti sõltuv mitme erineva toorvee parameetri koosmõjust ja/või kombinatsioonist, mitte üksikute parameetrite kõrgetest kontsentratsioonidest. Näiteks fütoplanktonite kõrge arvukus üksi ei pruugi olla suureks probleemiks, kuid seda võib olla nende liigiline koosseis, mis mõjutab vee selitamisprotsessi tootmises. Vee kvaliteedinäitajad loodusliku seisundi seisukohalt on füüsikalis-keemilised näitajad, mis peegeldavad veekogu (või selle osa ehk veekogumi) vee seisundit Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi mõistes. Vee seisundi näitajad selles raamistikus näitavad veekogu vees olevate ainete sisaldust võrrelduna ainete sisaldusega sarnast tüüpi looduslikus veekogus. Eelpooltoodud kvaliteedinäitajate grupist kattuvad omavahel vaid lämmastik ja fosfor. Peamiselt arutatakse käesolevas keskkonnamõju hindamise aruandes vee kvaliteedi üle joogiveeks puhastamise seisukohalt ehk siis veepuhastustehnoloogia seisukohast lähtudes. Ülemiste järve ja veehaarde veekogude vee seisundi näitajate üle loodusliku vee seisundiklassidest lähtuvalt, arutatakse kavandatud tegevustest lähtuva mõju hindamise analüüsiga. Võimaliku halvima olukorra objektiivne hindamine oli raskendatud tänu omavahelistele või nõrkadele seostele. Sellisteks olid näiteks erinevad vee seisundi näitajad välisõhu ja järve vee temperatuur, hapnikutarbe näitajad jne seisundi parameetrid, mis põhjustavad erandja hädaolukordi, lisaks setete sügavus ja koostis järves, jne. Nende valdkondade puhul on ekspert andnud aruandes soovitusi järgnevates arendusetappides objektiivse info kogumiseks 2 Sotsiaalministri määrus nr 1. Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded. 8/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

9 ja/või keskkonnasaastet ennetavate ja/või vältivate ning vähendavate meetmete rakendamiseks. Mõju hindamisel lähtuti põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatava tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides. Lõpuks vaadati keskkonnaelementides (pinnavesi, välisõhk jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis, see tähendab, et kuidas tegevuste poolt tingitud muutused keskkonnas mõju omavad. Seejuures lähtuti keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on: inimese tervis; elusloodus, sh kooslused, looduslik mitmekesisus ja looduskaitsealad; sotsiaalne ja majanduslik keskkond, sh inimese vara ja heaolu. Käesolevas aruandes on hinnatud mõjude suurust, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi. Aruandes on arvestatud alltoodud mõjuvaldkondadega: Mõju inimese tervisele. Mõju inimese tervisele hinnati eksperthinnanguna, arvestades erinevates keskkonnaelementides toimuvaid muutusi. Hindamisel lähtuti eeldusest, et juhul, kui kavandatavatest tegevustest tekkiv häiring jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole. Häiring kohalike elanike heaolule on aga võimalik ka allapoole piirväärtusi jäävate tasemete korral. Mõju sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale, sh inimese heaolule ja varale. Mõju sotsiaalsele keskkonnale määrati eksperthinnanguna, lähtuvalt keskkonnaelementides toimuvatest muutustest. Mõju kaitsealustele objektidele. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Mõju pinnasele ja pinnaveele, s.h mõju veerežiimile ja vee-elustikule. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Mõju maastikule. Mõju maastikule hinnati eksperthinnanguna. Mõju müratasemele. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Kaudne mõju. Kaudse mõju all käsitletakse mõju, mis avaldub kavandatava tegevuse tulemusena mõnes teises asukohas. Samuti mõju, mis on kandunud ühest keskkonnaelemendist teise ning avaldub läbi selle. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Mõju välisõhu kvaliteedile. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Lõhnade teke ja levimine nii ehitusaegsel tegevusel kui kavandatava tegevuse elluviimisel eeldatavalt puudub, mistõttu aruandes mõju lõhnale põhjalikumalt ei käsitleta. Jäätmetekke mõju. Mõju hinnati eksperthinnanguna. Mõju avariiolukordadest. Viidatakse võimalikele riskidele ja avariiolukordadele ning tuuakse välja riskide maandamise meetmed. Vastavalt nõuetele vastavaks tunnistatud programmile, tulenevalt olulise keskkonnamõju eeldatavast puudumisest, ei käsitletud keskkonnamõju hindamise aruandes järgmisi mõjuvaldkondi: mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemetele, mõju vibratsiooni tasemele, mõju kliimale, mõju maavarale, mõju põhjaveele, mõju Natura 2000 aladele, koosmõju teiste tegevustega. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/82

10 Kaartide ja skeemide aluskaardiks kasutati Maa-ameti aluskaartide rakendust (enamasti värvilist Eesti põhikaarti). ELLE OÜ koostatud jooniste valmistamiseks kasutati ArcGIS arvutitarkvara. Asukoha üldisemaks hindamiseks ning olemasoleva olukorra määramiseks kasutati Maa-ameti kaardiserveri rakendusi. Erinevate tegevuste ja keskkonnamõju valdkondade hindamiseks kasutati ka kameraalset tööd, töötati läbi arhiivimaterjale. Viited nendele on esitatud asjakohastes peatükkides. 10/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

11 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE LÜHIKIRJELDUSED 3.1 Kavandatava tegevuse eesmärk Kavandatava tegevuse all mõistetakse käesolevalt aastal vee erikasutusloaga taotletavat tegevust, millele algatati käesolev keskkonnamõjude hindamine. Arendaja, AS Tallinna Vesi, poolt planeeritud tegevuse eesmärgiks on Ülemiste järve alternatiivveehaarde rajamine. Alternatiivveehaardega eraldatakse Ülemiste järve kirdeosa Vaskjala-Ülemiste kanali väljavoolul pinnastammide ja regulaatoritega. See võimaldab Ülemiste veepuhastusjaamal erandolukordades võtta pinnavett otse alternatiivveehaardest, mitte järvest. Alternatiivveehaarde rajamine võimaldab kasutada joogivee tootmiseks veetöötlusprotsessiks kõige optimaalsema kvaliteediga toorvett. Alternatiivveehaarde kasutamine ei katkesta reeglina veevoolu Vaskjala-Ülemiste kanalist Ülemiste järve, sest ka olukorras, kus kogu toorvesi võetakse alternatiivveehaardest, on juurdevool Vaskjala- Ülemiste kanalist veevõtust vähemalt kolm korda suurem AS Tallinna Vesi veeerikasutusloaga lubatud veevõtust. Alternatiivveehaarde rajamine annab võimaluse hädaolukorras eraldada saastunud pinnaveehaarde osa, kuna Ülemiste pinnaveehaare jagatakse kahte ossa, mida on teineteisest regulaatorite sulgemisega võimalik eraldada. Tavaolukorras juhitakse Vaskjala-Ülemiste kanalist tulev vesi regulaatorite kaudu Ülemiste järve. Kõige kuluefektiivsem on kasutada joogivee tootmiseks toorveena Ülemiste järve vett kuna valdava osa ajast on Ülemiste järve toorvesi veetöötlusprotsessiks optimaalsema kvaliteediga. Alternatiivveehaardest võetakse vett vaid niipalju kui on veepuhastusprotsessi seisukohast kõige optimaalsem. Veevõtt alternatiivveehaardest on ajutine ja osaline. Ülemiste järvest ja alternatiivveehaardest võetava vee vahekord on võimalusel alati esimese kasuks. Alternatiivveehaarde kasutamise vajadus tekib ainult erandolukordades. Sõltuvalt erandolukorra iseloomust ja Ülemiste järve toorvee omadustest, võetakse puhastusjaama veetöötlusprotsessiks toorvesi kas ainult alternatiivveehaardest või samaaegselt ka Ülemiste järvest. Üheks näiteks, mis otstarbel oleks vajalik võtta samaaegselt vett Ülemiste järvest ning alternatiivveehaardest, on olukord, kui Ülemiste järvest võetava toorvee veetemperatuur on veetöötlusprotsessiks liiga külm (veepuhastusjaama veehaardekanali võrede jäätumine) ning on vajadus soojema toorvee järele. Alternatiivveehaardest võetav soojem vesi aitaks hoida lisaenergiat kulutamata veehaarde kanali jäävabana. Tavapäraselt toimub järves vee jäätumine temperatuuril 0,4 kraadi. Samas on tavapäraselt järve pinnakihist juba mõnikümmend sentimeetrit allpool temperatuur 0,2-0,4 kraadi soojem. Aegajalt on järve külmumisele eelnenud tugev tuul mis segab madala sügavusega Ülemiste järve vee sedavõrd ära, et veetöötlusjaama sisse võetava vee temperatuur langeb samuti 0,4 kraadini, mis põhjustab omakorda võrede jäätumist. Kui järve jäätumisele ei eelne tugevat tuult, siis sissevõetava vee temperatuur on mõnevõrra kõrgem ja probleeme ei teki. Samuti ei ole probleeme, kui järvele on juba jääkate tekkinud. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/82

12 Sellisel juhul on samuti sissevõetava vee temperatuur piisav. Sellistel juhtudel kus järve vesi on enne jäätumist läbi segatud ja temperatuur langenud alla 1 kraadi, oleks lühiajaliselt vaja juurde võtta vett, mille temperatuur on 0,2-0,4 kraadi võrra kõrgem. Selleks sobib ideaalselt kanalist tulev vesi, mis on juba ka järve põhjas torustiku läbinud (ehk soojem). Selline alternatiivne toitetoru kasutamine võib kesta tavaliselt 3-4 tundi, mitte rohkem. Nii kui järvele on tekkinud jääkiht, tõuseb järve veetemp uuesti temperatuurini, mis ei põhjusta võrede külmumist. Seega tegemist ei ole pidevalt kasutuses oleva lahendusega talvisel perioodil. Olukord, kus kogu toorvesi võetakse alternatiivveehaardest, on selliste erandolukordade ajal, kus Ülemiste järve vesi on saastunud. Erandolukordade kõige sagedamini esinevaks olukorraks on näiteks suveperioodil Ülemiste järve vee õitsemine. AS Tallinna Vesi andmetel, on eelnevatel aastatel esinenud erandolukordi, kus oleks olnud vajalik alternatiivveehaaret kasutada. Paari nädala pikkuseid perioode, kui Ülemiste järve vesi on veetöötlusprotsessiks on olnud madala kvaliteediga, on esinenud 2010., 2013., ja aastatel aastal esines 4-5 kuuline periood (mille põhjustas Ülemiste järves vetikate vohamine). Varasemalt pole nii pikka perioodi esinenud. Lähtudes nendest kogemustest võib eeldada, et keskmiselt vajatakse alternatiivveehaaret kuni mõne nädala pikkuseks perioodiks aastas. Vältimaks olukorda, kus alternatiivveehaarde vaheveehoidlate vesi hakkaks õitsema, hoitakse alternatiivveehaarde vaheveehoidlate vesi Vaskjala-Ülemiste kanalist peale voolava vee abil pidevas liikumises, mis pärsib vetikate arenemist ja õitsengut. Looduslikele protsessidele ja asendist tingitud (Ülemiste järve asukoht tiheasustusalal, lähedus Tallinna lennujaamale ning mitmetele suure koormusega transpordisõlmedele, millega kaasneb lennuõnnetustest ja muudest transpordivahenditega seotud õnnetustest võimalik risk veereostuseks) olukorrale lisaks, on üheks võimalikuks alternatiivveehaarde kasutamise vajaduseks hädaolukorrad. Vastavalt Tallinna riskianalüüsile 3 on Ülemiste järve saastumine üheks väga olulise riskiga hädaolukorraks. Hädaolukorra võib põhjustada näiteks ulatuslik keskkonnareostus sisemaal, mis võib halvimal juhul põhjustada praegu kogu pinnaveehaarde vee saastumise. Üks alternatiivveehaarde loomise eesmärke on tehniliselt jagada Tallinna pinnaveehaare Vaskjala veehoidlast allavoolu, et saada võimalus võtta puhtamat vett hädaolukorras, kus Ülemiste järve vesi hädaolukorra tõttu saastub ning saaste saab levida takistamatult kogu järve ulatuses. Alternatiivveehaarde rajamisega luuakse võimalus regulaatoritega eraldada kaks pinnaveehaarde osa Ülemiste järves teineteisest, võimaldades ühe osa saastumisel võtta vett mittesaastunud osast, sellega välditakse reostuse levimine teise ossa. Olemasolevas olukorras on veehaarde eraldamine võimalik vaid Vaskjala veehoidla väljavoolul. Vee kvaliteedi osas on Vaskjala-Ülemiste kanali eraldamisel ka positiivne mõju, sest regulaatorite (asendiplaanidel regulaatorid nr 1,2 ja 3) sulgemisega on võimalik vältida või vähendada saaste sattumist Ülemiste järve ja seeläbi negatiivset mõju Ülemiste järve vee 3 Tallinna töögrupp Tallinna riskianalüüs Tallinn 12/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

13 kvaliteedile veeseaduse mõistes vähendada või vältida ja nii vältida vee seisundi halvenemist. Näiteks olukorras, kus Vaskjala-Ülemiste kanalisse voolab veehaardest reostunud vett, võimaldavad suletud regulaatorid (asendiplaanidel regulaatorid nr 1,2 ja 3) vett enne järve juhtimist hoida alternatiivveehaarde vaheveehoidlates (nö puhveraeg). Vaskjala-Ülemiste kanali projekteeritud maksimaalse vooluhulga 5 m 3 /s juures on antud puhveraeg alternatiivi 1 korral minimaalselt 1,7 h ning alternatiivide 2 ja 3 korral minimaalselt 4,2 tundi. Näiteks õlireostuse korral, aitaks antud puhveraeg veepinnalt õlireostust efektiivsemalt likvideerida, kui tavaolukorras, mil reostus sattuks piiramatult otse Ülemiste järve. Täiendavalt võimaldab Vaskjala-Ülemiste kanali lähtes olev regulaator piirata reostunud vee voolamist vaheveehoidlatesse. Seetõttu on arendaja kavandatav tegevus ka Tallinna hädaolukorra riskianalüüsi kohaselt väga olulise tähtsusega. Alternatiivveehaarde rajamine võimaldab leevendada võimaliku hädaolukorra tagajärgi ning vähendada veevarustuse häirete riski Tallinnas ja selle lähiümbruses, piirkondades, kus veevärgis kasutatakse AS Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaama vett. Alternatiivveehaare annab paindlikkuse ja valikuvõimaluse toorvee kasutamiseks erinevatest veehaarde osadest. Rõhutada tuleb asjaolu, et tavaolukorras toimub veevõtt veepuhastusjaama juures Ülemiste järvest. 3.2 Kavandatava tegevuse kirjeldus Olemasolevas olukorras võetakse pinnavett Ülemiste veepuhastusjaama otse Ülemiste järvest sissevoolu kaudu. Kavandatava tegevusena rajatakse alternatiivveehaare, mis võimaldab Ülemiste veepuhastusjaamal võtta erandolukorras pinnavett otse alternatiivveehaardest, mitte järvest. AS Tallinna Vesi reguleeritud maksimaalne vooluhulk Vaskjala veehoidla väljavoolul on 3,5 m 3 /s ehk m 3 /a. Sealjuures tuleb arvestada, et enne suubumist Ülemiste järve, panustavad Vaskjala-Ülemiste kanalisse veel terve rida vooluveekogusid. Seega on ilmselt järve suubuva vee kogus suurem. AS Tallinna Vesi andmetel on Vaskjala-Ülemiste kanali maksimaalne projekteeritud vooluhulk 5 m 3 /s ehk m 3 /a. AS Tallinna Vesi aasta keskmine Ülemiste järvest võetava vee kogus on m 3 /a (AS Tallinna Vesi vee erikasutusloaga L.VV/ Ülemiste järvest lubatud võetava vee kogus on m 3 /a). Veepuhastusjaama võetava toorvee summaarne kogus ei muutu. Kavandatava tegevusega ei kaasne vajadust ületada vee erikasutusloas seatud võetava vee koguseid. Arvestades eelpooltoodut, on Vaskjala-Ülemiste kanali maksimaalne vooluhulk kuni kolm korda suurem võrreldes vee erikasutusloas sätestatud võetava vee kogusega ja üle seitsme korra suurem pikaajalisest keskmisest reaalsest veepuhastusjaama veevõtust (Joonis 1). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/82

14 Lubatud ja reaalse veevõtu võrdlus veevooluga, milj m3/a Maksimaalne projekteeritud veevool järve Vaskjala-Ülemiste kanalist Maksimaalne reguleeritud veevool Vaskjala-Ülemiste kanalis Vee erikasutusloaga seatud lubatud veevõtt Reaalne pikajaline keskmine veevõtt Joonis 1. Vee erikasutusloaga lubatud ja reaalse pikaajalise veevõtu (15. aasta keskmine) võrdlus veevooluga Ülemiste järve Vaskjala-Ülemiste kanalist. Arendaja perspektiivseks (eelistatud) plaaniks on võimaluse korral kavandatava tegevuse elluviimiseks rajada Ülemiste järve kirdenurka vaheveehoidla kogupindalaga ca 17 ha ja sügavusega kuni 3 m läänenurgas. Selleks pikendatakse olemasoleva pikliku saare kirdeotsa järve kirdekaldani pinnastammiga ca 200 m. Järve kirdenurk piiratakse täiendava pinnastammiga alates kirdekaldast lennuraja telje suunas läände ning edasi suunaga üle saare edelaotsa järve idakaldani, pikkusega ca 1 km. Vaheveehoidlast suunatakse vesi Ülemiste järve vastaskaldale veepuhastusjaama veehaardekaevuni läbi isevoolse torustiku (ca 1 km järve põhjas), mille veehaardekaev asub suurema pinnastammi keskosas. Regulaator (Joonis 3 regulaator nr 3) vee suunamiseks vaheveehoidlast Ülemiste järve asub pinnastammis kirdekalda juures. Põhjalikum kavandatavate tegevuse alternatiivide kirjeldus on toodud peatükis 5.2. Täpsem kasutatav tehnoloogia selgub siiski projekteerimise käigus, arvestades sellele eelnevate ehitus-tehniliste uuringute tulemusi ning keskkonnakaitselisi piiranguid (nt heljumi teke ja levik tammi rajamisel, jms). VeeS 8 lg 2 p 6 kohaselt peab tegevuseks olema vee erikasutusluba kui toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, rajamine, likvideerimine, süvendamine või sellise veekogu põhja pinnase paigaldamine. Vee erikasutusluba taotletakse, kuna kavandatava tegevusega paigutatakse Ülemiste järve põhja pinnast. 3.3 Reaalsed alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Alternatiivid saavad olla tehnoloogilised või asukoha alternatiivid. Alternatiivid peavad vastama allpool esitatud kriteeriumitele, et nad oleksid reaalsed: olema vastavuses õigusaktidega; 14/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

15 ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju; vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv); olema majanduslikult teostatavad; olema tehniliselt teostatavad; arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Kavandatava tegevuse teostamisel on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused. Vaskjala-Ülemiste kanal suubub Ülemiste järve kirdenurka, kuhu planeeritakse moodustada järvest eraldatud vaheveehoidla. Vaheveehoidlast suunatakse vesi torustikuga Ülemiste veepuhastusjaama veevõtusõlme. Veetorustik hakkab kulgema kas otse järve põhja pidi või piki järve kirde- ja põhjakallast. Vaheveehoidla täpse paiknemise ja torustiku kulgemise osas on pakutud kolme tegevuse alternatiivi, milles omakorda alamvariantideks on kas veehaardega isevoolse torustiku või pumplaga survetorustiku kasutamine. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid on järgmised (võimalikke tehnoloogilisi lahendusi on käsitletud peatükis 5.2, kuid täpsemad kasutatavad tehnoloogiad selguvad projekteerimise käigus): Alternatiivi 1 (Joonis 2) puhul moodustatakse väike vaheveehoidla järves olemasoleva pikliku saare ja järve idakalda vahel. Saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani ca 200 pinnastammiga m ja edelaots ühendatakse järve idakaldaga ca 100 m pinnastammiga. Vaheveehoidla pindala on ca 6 ha ja sügavus kuni 1,8 m. Isevoolse torustiku veehaardekaev (variant 1.1) või survetorustiku (variant 1.2) pumpla asub saare edelaotsas. Torustik rajatakse pumplast järve põhja pidi puhastusjaama ühenduskaevuni. Torustik rajatakse otse veehaardekaevust/pumplast ühenduskaevuni järve põhjamudasse pikkusega 1,3 km, või põhja suunas kaarjalt järve põhja mineraalpinnasele pikkusega 1,4 km. Regulaator vee suunamiseks vaheveehoidlast järve asub pinnastammis kirdekalda juures (Joonis 2 regulaator nr 1). Põhjalikum kavandatavate tegevuse alternatiivide kirjeldus on toodud peatükis 5.2. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/82

16 Joonis 2. Kavandatava tegevuse asendiplaan alternatiiv 1 (sh 1.1 ja 1.2) 16/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

17 Alternatiivi 2 (Joonis 3) puhul laiendatakse vaheveehoidlat võrreldes alternatiiv 1-ga ca 11 ha võrra. Olemasoleva saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani pinnastammiga ca 200 m. Järve kirdenurk piiratakse täiendava pinnastammiga alates kirdekaldast lennuraja telje suunas läände ning edasi suunaga üle saare edelaotsa järve idakaldani, pikkusega ca 1 km. Suure vaheveehoidla kogupindala on ca 17 ha ja sügavus kuni 3 m läänenurgas. Isevoolse torustiku veehaardekaev (variant 2.1) asub pinnastammi keskosas või survetorustiku (variant 2.2) pumpla asub tammil kirdekalda juures. Torustik rajatakse otse veehaardekaevust/pumplast ühenduskaevuni järve põhja pikkusega 1 km (isevoolne), või 1,4 km (pumplaga variant). Regulaator vee suunamiseks vaheveehoidlast järve asub pinnastammis kirdekalda juures (Joonis 3 regulaator nr 3). Põhjalikum kavandatavate tegevuse alternatiivide kirjeldus on toodud peatükis 5.2. Kavandatava tegevuse variant 2.1 on ka arendaja eelistatud alternatiiv, sest rajatav torustik on selle alternatiivi korral lühem ja toorvesi voolab isevoolselt, mitte seda ei pumbata. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/82

18 Joonis 3. Kavandatava tegevuse asendiplaan alternatiiv 2 (sh 2.1 ja 2.2) 18/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

19 Alternatiiv 3 (Joonis 4) puhul on kavandatav lahendus sarnane alternatiiv 2 tegevusega. Vaheveehoidlat laiendatakse ca 11 ha võrra võrreldes alternatiiv 1-ga. Olemasoleva saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani pinnastammiga ca 200 m. Järve kirdenurk piiratakse täiendava pinnastammiga alates kirdekaldast lennuraja telje suunas läände ning edasi suunaga üle saare edelaotsa järve idakaldani, pikkusega ca 1 km. Suure vaheveehoidla kogupindala on ca 17 ha ja sügavus kuni 3 m läänenurgas. Peamine erisus selle alternatiivi puhul on see, et torustikku ei rajata järve põhja vaid veetakse mööda järve kallast. Torustik veehaardekaevust/pumplast ühenduskaevuni rajatakse piki järve kirde- ja põhjakallast, võimalikult lähedale veepiirile stabiilsele pinnasele. Isevoolse torustiku veehaare (variant 3.1) või survetorustiku veehaare (variant 3.2) pumplaga asub tammil kirdekalda juures. Regulaator vee suunamiseks vaheveehoidlast järve asub pinnastammis kirdekalda juures (Joonis 4 regulaator nr 3). Põhjalikum kavandatavate tegevuse alternatiivide kirjeldus on toodud peatükis 5.2. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/82

20 Joonis 4. Kavandatava tegevuse asendiplaan alternatiiv 3 (sh 3.1 ja 3.2) 20/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

21 4. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS NING PIIRKONNA KESKKONNASEISUNDI HINNANG 4.1 Asukoht Kavandatavat tegevust planeeritakse Ülemiste järves ja sellega vahetult piirneval alal. Ülemiste järv (keskkonnaregistri kood VEE ) asub Harjumaal Tallinna linna lõunaosas kesklinna linnaosas Ülemiste järve katastriüksusel (78401:121:0008) (Joonis 5). 4 Kavandatavat tegevust planeeritakse järve katastriüksuse piires. Tegevused hõlmavad peamiselt järve kirdeosa. 4 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/82

22 Joonis 5. Asukohakaart 22/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

23 4.2 Sotsiaalne ja majanduslik keskkond Ülemiste järve veehaare on Tallinna ja Maardu linna elanike peamine veevarustusallikas, mistõttu saab kavandatavast tegevusest kaudselt mõjutatud elanikkonnaks lugeda valdavat osa linna elanikkonnast. Tallinna üldplaneeringu 5 kohaselt saab Tallinn ligi 85% oma tarbeveest pinnaveeallikate süsteemist, mis peaks suure tõenäosusega suutma tagada aastaringse tarbimise. AS Tallinna Vesi enda mõõtmistulemustele tuginedes võib pinnavee osakaal joogivees ulatuda koguni kuni 90%-ni 6. Põhjavett tarbivad peamiselt Nõmme ja Pirita linnaosad ning Kakumäe. Kogu ülejäänud linn on haaratud veevõrguga, mis baseerub AS Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaama toitele. Peetri aleviku, Rae ja Lehmja külade ning Assaku aleviku ja Järveküla küla ning Soodevahe küla tarbijad saavad samuti vee AS Tallinna Vesi veevõrgust. 7 Tallinna elanike arv oli aasta 1. septembri seisuga elanikku 8. Rae valla elanike arv on valla andmetel elanikku. 9 Järve katastriüksusega piirneb järve põhjaosas asuv, arendaja, AS Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaama kinnistu (katastritunnus 78401:121:0005). Järvest ca 150 meetri kaugusel ida suunas asub Tallinna lennujaam. Kirdes ca 200 m kaugusel asub Ülemiste kaubanduskeskus. 10 Joonisele (Joonis 5) on kantud kavandatava tegevuse alast lähimad elumajad, neist 1 paikneb järve põhjakaldast ca 30 meetri kaugusel. Järvest kagus asuvad kiiresti arenevad ja laienevad elamupiirkonnad Järveküla asula ja Peetri alevik. 4.3 Maastik ja maakasutus Ülemiste järv on edelaosas laienev, pikiteljega kirde-edela suunas orienteeritud järv 11. Kirde- ja põhjakaldal asuvad veepuhastusjaama hooned ning väike rühm elumaju 12. Soisemad alad ümbritsevad järve ida- ja lõunaosas, järvest kagus oleval kõrgendikul asetsevad Peetri alevik ja Järveküla asula. Läänes ja loodes külgnevad järvega kuni 10 m kõrgused männimetsaga kaetud luited. Kaldad on valdavalt madalad - kirdes lubjakiviklibused, idas kamardunud, lõunas turbased, läänes ja loodes liivased (peeneteraline tuiskliiv) Tallinna linnaplaneerimise koduleht: 6 AS Tallinna Vesi keskkonnaaruanne As Infragate Eesti Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks Tallinn 8 Tallinna Linnavalitsus. 9 Rae valla koduleht, ( ) 10 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, 11 Mäemets, A Eesti NSV järved ja nende kaitse. 12 Maa-ameti kaardiserveri rakendused, 13 Mäemets, A Eesti NSV järved ja nende kaitse. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/82

24 Vastavalt Tallinna rohealade teemaplaneeringule 14 on Ülemiste järve äärseid puistuid (põhja-loode-lääne- ja lõunakaldal) hinnatud ülelinnalise tähtsusega väga oluliseks metsaalaks ning need on välja toodud ka rohevõrgustiku toimimiseks oluliste piirkondadena. Alates 20. sajandi algusest on Ülemiste järve ja Pärnu maantee vahelisele alale istutatud männikuid kasutatud järve kaitsemetsana. Vastavalt teemaplaneeringule on kogu Ülemiste järve-äärne kaldaala (v.a veepuhastusjaama territoorium) tunnistatud rohealaks. Teemaplaneeringu koostamise käigus analüüsiti rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke ja võimalikke ühendusi Harju maakonna rohevõrgustiku ja tuumaladega. Nende oluliste alade hulka kuulub ka Ülemiste järve äärse ala idasuunaline ühendus Mõigu poldri ja Vaskjala- Ülemiste kanali kaudu Rae rabaga. Ülemiste järve lähiümbrus on tunnistatud sanitaarkaitsealaks ja see on ümbritsetud aiaga. Väikejärvede riikliku seire (2012) aruandes 15 on toodud välja järgmised maakasutuse muutused: järve ida- ja kirdekallast on sirgendatud ja vette on rajatud paekivitamm ning alates aastast piirab järve kagukallast Kurna biolodu muldpiirdetamm. 4.4 Geoloogiline ehitus Ülemiste järv paikneb Põhja-Eesti platool, meretasemest 35,7 m kõrgemal 16. Järvenõgu ümbritsevad luidetega kaetud fluvioglatsiaalsetest liivadest ja kruusadest koosnev künnis ja sellest ida suunas kõrgenev aluspõhi. Ülemiste järv asub valdavalt Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitsel savikal lubjakivil kukersiidi vahekihtidega 17. Järve lääne- ja edelaosa paikneb Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Kõrgekalda kihistu savikal lubjakivil ja merglil ning Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Väo kihistu lubjakivil, detriitsel lubjakivil, dolomiidil ( ehituslubjakivil ). Järve loodeosa, kus asub ka veepuhastusjaam, paikneb mitmetel eri kihistute vaheldumisi asetsevatel vöönditel, nt Alam-Kambriumi ladestiku Tiskre kihistul heledal väga peene ja peeneteralisel polümineraalsel liivakivil, rohekashallide savikate vahekihtidega ning Kambriumi ladestu Furongi ladestiku Ülgase ja Tsitre kihistute ning Furongi ja Alam-Ordoviitsiumi ladestike Kallavere kihistu biodetriitsel liivakivil, liivakivil, aleuroliidil, kus esinevad ka õhukesed savi- ja argilliidi vahekihid. Järves asuva saare piirkonnas ja järve kirde-idakalda-alal esineb madalsooturvas ca 200 m laiusel alal kaldast 18. Järve kaldal ja kaldast kaugemal esinevad tehnogeensed setted. Järve põhja- ja loodeosas moodustavad pinnakatte enamasti liivad. 14 Tallinna Rohealade Teemaplaneering 15 Ott, I. Eesti väikejärvede seire a. Tartu 16 Mäemets, A Eesti NSV järved ja nende kaitse 17 Maa-ameti kaardiserveri geoloogia rakendus, 18 Maa-ameti kaardiserveri geoloogia rakendus, 24/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

25 4.5 Pinnavesi Veemajanduse mõistes asub Ülemiste järv Lääne-Eesti vesikonnas, Harju alamvesikonnas. 19 Järv on kalgiveeline eutroofne e. kalgiveeline rohketoiteline ja kuulub VRD klassifikatsiooni kohaselt seisuveekogude tüüp II hulka- veepeegli pindalaga alla 10 km 2, vee keskmise karedusega, kloriidivaesed, kihistumata veega järved 20. Ülemiste järv on oma tekkelt looduslik järv, mille veerežiimi ja veekvaliteeti on mitmete sajandite vältel oluliselt mõjutanud inimtegevus. Veekogu pole avalik ega avalikult kasutatav. 21 Järve veepeegli pindala on 944,4 ha, valgala pindala on 99,24 km 2. Järve suubuvad looduslik veekogu Kurna oja (keskkonnaregistri kood VEE ) ja tehisveekogu Vaskjala-Ülemiste kanal (keskkonnaregistri kood VEE ). Ülemiste järve keskmine sügavus on 2,5 m, maksimaalne sügavus on 4,2 m, kaldajoone pikkus on 16,4 km. Tegemist on madala, kihistumata, keskmiselt kareda veega eutroofse ehk rohketoitelise järvega. Vesi sisaldab rohkelt orgaanilist ainet. Taimse hõljumi (fütoplankton) vohamine suvel ja sügisel põhjustab vee suure hägususe 22. Eutrofeerumisele viitavad ka suurtaimede vähenemine, planktontoiduliste ja/või põhjatoiduliste kalade domineerimine jm 23. Võrreldes vanemate andmetega, on näha, et järv oli juba sada aastat tagasi väga eutrofeerunud 24. Ülemiste järve põhi on suures osas mudane. Järves ulatub järvemuda lasundi paksus kuni 8,5 meetrini. 25 Kuna järve on kaua aega kasutatud veemahutina, on selle algselt looduslikult veerežiimist ja vee omadustest vähe säilinud 26. Ülemiste järv kuulub riiklikus keskkonnaseire programmis rotatsioonijärvede hulka. Seega ei seirata seda järve igal aastal ning viimast korda viidi riiklik seire läbi a. Seire tulemusena hinnati järve veetaseme ja vahetu kalda-ala seisund klassi hea 27. Täheldati, et veeseisund oli üldlämmastiku (0,98 mg/l) ja üldfosfori (0,038 mg/l) alusel hea, ph (8,63) näitaja järgi kesine ning vee läbipaistvus oli halb (0,96 m, mõõdetuna Secchi ketta abil). Pinnaveekogumite seisundi ülevaate 28 alusel on Ülemiste järv aastal hinnatud järve ökoloogilisest seisundist tulenevalt kesisesse seisundiklassi. Mittehead seisundit 19 Keskkonnaministeerium Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava. Tallinn EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 22 Pedusaar T., Järvet A. EL 2005/6: Pealinna veevarustus: minevik ja tänapäev Pedusaar T Management of Lake Ülemiste, a Drinking Water Reservoir. Thesis on civil engineering. 24 Trei, Tiia. Trei Tiiu. EL 2003/12: Sajand Ülemiste järves: taimed teavad tõtt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 26 Pedusaar T., Järvet A. EL 2005/6: Pealinna veevarustus: minevik ja tänapäev Ott, I. Eesti väikejärvede seire a. Tartu 28 Keskkonnaagentuur, Eesti pinnaveekogumite seisundi a ajakohastatud vahehinnang. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/82

26 põhjustavate kvaliteedielementidena on seejuures välja toodud fütoplankton ja suurselgrootud. Veekogu seisundis probleeme tekitavana on nimetatud ka toitaineid. Vaskjala-Ülemiste kanal on aastal hinnatud heasse seisundiklassi. Kurna oja (keskkonnaregistri kood VEE ) on 51,2 km 2 suuruse valgalaga oja, millesse suubuvad Mõisaküla kraav, Lehmja peakraav ning Kärneri oja. Kurna ojale rajati aastal enne Ülemiste järve suubumist biolodu (tehismärgala), mille eesmärk on loodusliku isepuhastusprotsessi kaudu parandada Kurna ojast Ülemiste järve voolava vee kvaliteeti (vähendada lämmastiku, fosfori, raskmetallide, patogeenide ja BHT kontsentratsioone). 29 AS Tallinna Vesi on analüüsinud regulaarselt Kurna oja ja biolodu veekvaliteeti (Lisa 5). Antud tulemuste põhjal on näha, et biolodu enamjaolt vähendab toitainete sisaldust Kurna ojas suubumisel Ülemiste järve, kuid väga märgatavat toitainete kontsentratsioonide vähenemist näha ei ole. Seetõttu mõjutab Kurna oja poolt Ülemiste järve kantav saastekoormus Ülemiste järve vee kvaliteeti. Ebasoodsate asjaolude kokkulangemisel võib Kurna oja vesi tingida erand- või hädaolukorra, mis omakorda õigustab alternatiivse veehaarde loomist. Ülemiste järve pinnaveehaardesüsteemi lähivalgala veekaitsekavas on välja toodud, et probleemiks on asjaolu, et nii Ülemiste järv, Vaskjala-Ülemiste kanal kui Kurna oja on seadusandluse mõistes veekogud, kuhu tohib juhtida heitvett, samas tuleks see tegevus keelata, et parandada antud joogiveehaardega seotud veekogude veeseisundit. AS Tallinna Vesi seireandmed näitavad Vaskjala-Ülemiste kanali veekvaliteedi halvenemist pikki kanalit järve suunas. Seda põhjustab eeldatavalt asjaolu, et Vaskjala-Ülemiste kanal on eelvooluks vanale Vaskjala-Ülemiste kanalile ja Rae peakraavile, kuhu on suunatud mitmed sademe- ja kuivendusvee väljalasud, kuhu võidakse juhtida ka elamute reovett. 30 Reostuspotentsiaali suurendab asjaolu, et Rae vallas on Ülemiste järve valgalas, kaasa arvatud Vaskjala-Ülemiste kanali ja Kurna oja valgala, toimunud viimastel kümnenditel aktiivne kinnisvaraarendus. Mitmed arenduspiirkonnad neist on kanaliseerimata ja peaks kasutama reovee kogumismahuteid 31. On tõenäoline, et leidub kinnistuid, millistelt sademeveega koos juhitakse kraavidesse ka reovett. Tuleb märkida, et veetöötlemise seisukohast ning AS Tallinna Vesi analüüside tulemustele tuginedes (Lisa 5) on nii Vaskjala-Ülemiste kanali ja Kurna oja vee kvaliteet mitmete näitajate poolest (üldlämmastik, üldfosfor, nitraadid, E.Coli sisaldus) halvem, kui Ülemiste järve vee kvaliteet. See on ka peamine põhjus, miks veevõtt kavandatud eraldatud veehaardest on eeldatavalt ajutine. Veevõtt alternatiivveehaardest toimub seni, kuniks toorvee kvaliteet Ülemiste järves on paranenud ja toorvee näitajad lubavad kasutada Ülemiste järve vett. 29 Sweco projekt. Ülemiste järve pinnaveehaardesüsteemi lahivalgala veekaitsekava. Tallinn 30 Sweco projekt. Ülemiste järve pinnaveehaardesüsteemi lahivalgala veekaitsekava. Tallinn 31 Rae valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks ad775b /82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

27 4.6 Vee-elustik Ülemiste järve fütoplankton on olnud läbi aegade keskmise kuni kõrge liigirikkusega, biomassid on olnud keskmised kuni kõrged. Domineerivad sini- ja ränivetikad ning suviti esineb ka veeõitsenguid (niitjad sinivetikad) 32. EL veepoliitika raamdirektiivi nõuetest (Eesti mõistes veemajanduse nõuetest) lähtuvalt oli aastal järve seisundi üldhinnang fütoplanktoni näitajate alusel kesine. Veekogu zooplankton oli suhteliselt mitmekesine, kuid suure arvukusega esines veekogu halvale seisundile viitavat liiki Keratella tecta. 33 Suurtaimed - Ülemiste järve seisund oli II järvetüübile iseloomulike taimestiku näitajate alusel aastal hea ning aastal pigem hea kui kesine. Kaldaveetaimestikus domineeris harilik pilliroog, järgnesid järvkaisel, rooghein, harilik metsvits, päideroog, ahtalehine hundinui ja tarnad. Järve edela- ja kaguosas levisid kaislatukad ka kaldaveetaimede vööndist kaugemal avavees. Ujulehtedega ja veesisene taimestik levis katkendliku vööndina kogu kaldajoone ulatuses, kohati moodustasid nad vööndi vaid kaldaveetaimestiku sees. Ujulehtedega taimestiku vööndis domineeris vesi-kirburohi. Veesiseses taimestikus domineeris läik-penikeel. Suurselgrootute seisund on kesine ühe rühma ülekaaluka domineerimise tõttu nimelt suurselgrootute üldarvukusest moodustasid suurema osa (85%) surusääsklased aasta seirepüükide käigus leiti järvest järgmiseid kalaliike: koha, ahven, kiisk, latikas, särg, viidikas ja rääbis. Haugi nende katsepüükide käigus ei tabatud. Veekogu ökosüsteemis oli paigast ära röövlooma-saaklooma arvukuste seosed: röövkalu oli vaid 5% kalastikust 35. Järve kalastikus domineeris latikas. Seda põhjatoidulist lepiskala peetakse ka üheks vee hägususe põhjustajaks, sest põhjasetetes elutsevaid loomakesi hankides songib ta vee sogaseks, lisaks setetest vabaneb fosfor, mida vetikad kasutavad oma kasvuks. Pealegi ei lase latikas pidevalt põhja üles tuhnides taimedel uusi alasid asustada a läbi viidud biomanipulatsiooni käigus eemaldati järvest 156 tonni lepiskala, millest latikas moodustas umbes 55% ja särg 26% a vegetatsiooni perioodidel vähenesid oluliselt üldfosfor ja üldlämmastik, samuti klooriidide sisaldus ning fütoplanktoni biomass 36. Fütoplanktoni kooslusesse ilmusid lisaks niitjatele sinivetikatele ka mikro- ja pikoplankton ning kevadine fütoplanktoni kooslus muutus liigirikkamaks. Vee läbipaistvus paranes maikuudel a läbiviidud seire tulemusel leiti, et biomanipulatsioon andis lühiajalise positiivse mõju. Seirajad leidsid, et kuna ökoloogilise koondhinnangu alusel kuulub Ülemiste järv klassi kesine, siis oleks vaja järvel läbi viia operatiivseiret. 32 Ott, I. Eesti väikejärvede seire a. Tartu 33 Ott, I. Eesti väikejärvede seire a. 34 Trei, Tiia. Trei Tiiu. EL 2003/12: Sajand Ülemiste järves: taimed teavad tõtt Trei, Tiia. Trei Tiiu. EL 2003/12: Sajand Ülemiste järves: taimed teavad tõtt Pedusaar T Management of Lake Ülemiste, a Drinking Water Reservoir. Thesis on civil engineering. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/82

28 Vaskjala-Ülemiste kanali lähtes, Vaskjala veehoidlas on regulaator, mis takistab kalade pääsemist kanalisse, kanalis olev kalastik on sinna pääsenud ainult Ülemiste järvest. Kuna tegemist on tehisveekoguga, pole Vaskjala-Ülemiste kanali puhul tegemist veeelustikule loodusliku elupaigaga. 4.7 Looduskaitsealad ja looduskaitsealused objektid Kavandatava tegevuse piirkonnas asub üks kaitstav looduse üksikobjekt- Lindakivi kaitsealune rändrahn ja kivikülv (Joonis 6) 37. Lindakivi kaitsealune rändrahn ja kivikülv (registrikood KLO ) paikneb järve kirdeosas, kavandatava tegevuse piirkonnas. Tegemist on nelja kõrvuti asetseva rabakivirahnuga. Lindakivi rändrahnule ja kivikülvile on seatud 10 m laiune piiranguvöönd. Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjupiirkonnas ei asu looduskaitsealasid, sh. Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid kaitsealasid. Lisaks asub eksperdile teadaolevalt kavandatava tegevuse ümbruskonnas ka II kaitsekategooria liikide leiukohti, kuid nende liikide kaitse tagamise eesmärgil täpsemaid asukohti aruandes ei avaldata. 37 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, 28/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

29 Joonis 6. Lähimad kaitsealused objektid Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/82

30 4.8 Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Kavandatava tegevuse alale lähimad kaitstavad kultuurimälestised (Joonis 6) 38 on: Tallinna filterveevärk (kinnismälestis nr 8741), asub Tallinna Veepuhastusjaama territooriumil. Heas seisundis ehitismälestis. Kultusekivi (kinnismälestis nr 2606). Asub järve idakaldal, kavandatava tegevuse alast ca 500 m kaugusel. Rahuldavas seisundis arheoloogiamälestis. Kultusekivi (kinnismälestis nr 2607). Asub järve idakaldal, kavandatava tegevuse alast ca 140 m kaugusel. Rahuldavas seisundis arheoloogiamälestis. Kultusekivi (kinnismälestis nr 2608). Asub järve idakaldal, kavandatava tegevuse alast ca 1 km kaugusel, osaliselt vees. Rahuldavas seisundis arheoloogiamälestis. Mõigu kalmistu (kinnismälestis nr 1184). Asub järve idakaldal, kavandatava tegevuse alast ca 150 m kaugusel. Rahuldavas seisundis ajaloomälestis. Lähim pärandkultuuriobjekt (Rae metsavahikoht, 653:VKK:001), asub kavandatava tegevuse asukohast ca 1,5 km kaugusel idas. 4.9 Välisõhu seisund Välisõhu saastekoormus lähtub Ülemiste järve kavandatava tegevuse alal liikuvatest ja punktsaasteallikatest. Nii mõjutab Ülemiste järve sõidukite liiklus põhja-, kirde-, ida-, lääne- ja loode suunas asuvatelt sõiduteedelt. Järvest mööduvad ühed Eesti ja Tallinna suurimad maanteed ja tänavad Järvevana tee järvest põhjas ning Tallinn-Tartu maantee idas. Järve kohal asuvat välisõhku mõjutavad heited ja sissekanne järvest eemal paiknevate tööstusobjektide heidetest. Omaette saastekoormuse annavad idas paiknevalt Tallinna lennujaamalt õhkutõusvad ja maanduvad lennukid ja lennujaama teenindavad mehhanismid. Kõigist nendest erinevatest saasteallikatest lähtuvad heited loovad saastetaseme fooni. Kuna eksperdile teadaolevalt puudub Ülemiste järve lähikonnas välisõhu seirejaam, siis pole võimalik esitada antud piirkonna välisõhu saasteainete sisaldust ja kontsentratsioone. Vastavalt AS Tallinna Lennujaama 39 ja AS Tallinna Vesi 40 aruannetele, jääb veeproovides analüüsitud lennukikütuse põlemisel eralduvate produktide tase sadu kordi ning ka muude saasteainete sisaldused jäävad tunduvalt allapoole lubatud piirmäärasid Kultuurimälestiste riiklik register, register.muinas.ee 39 Tallinna Lennujaam. Aastaaruanne Tallinna Vesi. Keskkonnaaruanne Keskkonnaministri a.määrus nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 30/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

31 Ülemiste järvele geograafiliselt lähimad käitised, millele on väljastatud välisõhu saasteload 42 on järgmised: AS Tallinna Vesi Ülemiste veepuhastusjaama saasteallikatele - katlamaja korsten, osoneerimine, diiselgeneraator (luba nr L.ÕV/319438); Järvevana tee 3 korteriühistu gaasikatlamajad (luba nr L.ÕV/323458); Järvevana tee 11 AS Hõbevara gaasikatlamaja (luba nr L.ÕV/321231); Tallinna lennujaama gaasikatlamajad, Lennujaama tee 2 (luba nr L.ÕV/320981) Müratase ja transpordikoormus Piirkonna mürataset kujundab peamiselt transpordimüra sh lennuliiklusest tulenev müra, kuna mitmed lennukoridorid kulgevad üle Ülemiste järve, ning teataval määral võib foonimürana arvesse võtta ka tööstus- ja olmemüra. Järvest kirdesse jääb Tallinna suurima liikluskoormusega mitmetasandiline Ülemiste liiklussõlm ja üks Baltimaade suurimaid kaubanduskeskusi. Järvest loode-põhja suunas kulgevad ühed suurima liiklussagedusega Tallinna sõiduteed (ööpäevane liiklussagedus > sõidukit): Järvevana tee ja Peterburi tee. Kirdekaldast ca 100 m kaugusele jääb Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt (2016. aasta liiklussagedus sõidukit ööpäevas) 43. Kavandatava tegevuse naabruses, Tallinna lennuväljal ja Ülemiste kaubanduskeskuses on lähiaastatel toimunud ja jätkub aruande koostamise ajal ulatuslik ümberehitus ja ehitustegevus, millise käigus kasutatavad vahendid on samuti müra allikad. Järvest põhjapoole jääb Tallinn-Narva suunaline laiarööpmeline raudtee ning järve edelaosast mööduvad Tallinn-Viljandi/Pärnu suuna rongid. 44 Kavandatava tegevuse piirkonna sõiduteedel ulatuvad päevase liiklusmüra tasemed üle 65 db, järve loodekaldal jäävad müratasemed vahemikku db, järve põhja-, kirde- ja lääneosas vahemikku db. Kavandatava tegevuse piirkonna sõiduteedel ulatuvad öise liiklusmüra tasemed üle 60 db, järve loodekaldal jäävad müratasemed vahemikku db, järve põhja-, kirde- ja lääneosas vahemikku db Keskkonnaameti Keskkonnalubade infosüsteem 43 AS Teede Tehnokeskus Liiklusloenduse tulemused aastal. Tallinn 44 Maa-ameti kaardiserveri geoloogia rakendus, 45 ELLE OÜ. Tallinna linna välisõhu strateegiline mürakaart Tallinn Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/82

32 5. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS 5.1 Planeeritav ehitustegevus Peamiseks ehitusaegseks tegevuseks on ehitustegevus. Selleks tuleb eeldatavasti kasutada mitmesuguseid mehhanisme ekskavaatorid, kallurid, kopad jne Alternatiiv 1 (sh variandid 1.1 ja 1.2) Alternatiiv 1 (Joonis 2) puhul moodustatakse väike vaheveehoidla järves olemasoleva pikliku saare ja järve idakalda vahel. Saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani ca 200 m pinnastammiga ja edelaots ühendatakse järve idakaldaga ca 100 m pinnastammiga. Pinnastammi ehitamiseks kasutatakse 8000 m 3 täitepinnast. Eeldatavalt kasutatakse pinnastammi rajamisel täitepinnasena lubjakivi rähka tammi aluspinnaks ja peenemaid lubjakivi fraktsioone tammi veetiheduse tagamiseks. Täpsem tammi koostis kujundatakse projekteerimise käigus lähtudes eelnevatest ehitustehnilistest uuringutest. Rajatud vaheveehoidla pindala on ca 6 ha ja sügavus kuni 1,8 m. Torustik rajatakse otse veehaardekaevust/pumplast ühenduskaevuni järve põhjamudasse pikkusega 1,3 km, või põhja suunas kaarjalt järve põhja mineraalpinnasele pikkusega 1,4 km. Torustik on ankurdatud, et vältida toru tõusmist veepinnale Alternatiiv 2 (sh variandid 2.1 ja 2.2) Alternatiivi 2 (Joonis 3) puhul laiendatakse vaheveehoidlat ca 11 ha võrra võrreldes alternatiiv 1-ga. Olemasoleva saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani pinnastammiga ca 200 m. Järve kirdenurk piiratakse täiendava pinnastammiga alates kirdekaldast lennuraja telje suunas läände ning edasi suunaga üle saare edelaotsa järve idakaldani, pikkusega ca 1 km. Pinnastammide rajamiseks kasutatakse m 3 täitepinnast. Eeldatavasti kasutatakse pinnastammi rajamisel täitepinnasena lubjakivi rähka tammi aluspinnaks ja peenemaid lubjakivi fraktsioone tammi veetiheduse tagamiseks. Täpsem tammi koostis kujundatakse projekteerimise käigus lähtudes eelnevatest ehitustehnilistest uuringutest. Rajatud suure vaheveehoidla kogupindala on ca 17 ha ja sügavus kuni 3 m läänenurgas. Torustik rajatakse otse veehaardekaevust/pumplast ühenduskaevuni järve põhjamudasse pikkusega 1 km, või rohkem põhja suunas järve põhja mineraalpinnasele pikkusega 1,3 km. Torustik on ankurdatud, et vältida toru tõusmist veepinnale Alternatiiv 3 (sh variandid 3.1 ja 3.2) Alternatiiv 3 (Joonis 4) puhul laiendatakse vaheveehoidlat ca 11 ha võrra võrreldes alternatiiv 1-ga. Olemasoleva saare kirdeots pikendatakse järve kirdekaldani pinnastammiga ca 200 m. Järve kirdenurk piiratakse täiendava pinnastammiga alates kirdekaldast lennuraja telje suunas läände ning edasi suunaga üle saare edelaotsa järve idakaldani, pikkusega ca 1 km. Pinnastammide rajamiseks kasutatakse m 3 täitepinnast. Eeldatavasti kasutatakse pinnastammi rajamisel täitepinnasena lubjakivi rähka tammi aluspinnaks ja peenemaid lubjakivi fraktsioone tammi veetiheduse tagamiseks. Täpsem tammi koostis kujundatakse projekteerimise käigus lähtudes eelnevatest ehitustehnilistest uuringutest. Rajatud suure vaheveehoidla kogupindala on ca 17 ha ja sügavus kuni 3 m läänenurgas. Torustik rajatakse 32/82 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

33 veehaardekaevust/pumplast veepuhastusjaama ühenduskaevuni piki järve kirde- ja põhjakallast pikkusega ca 2 km. 5.2 Kavandatava tegevuse tehnoloogia Kavandatava tegevuse planeeritavate tehnoloogiliste sõlmede eskiisid on toodud käesoleva töö lisas (Lisa 2). Järgneval joonisel (Joonis 7) on toodud alternatiivveehaarde ja põhiveeahaarde skeem veepuhastusjaama juhitavate veehaardetorustike kohta. Joonis 7. Alternatiivveehaarde ja põhiveehaarde skeem. Sõltumata alternatiivist, on kavandatud tegevuse elluviimisel tavaolukorras tagatud vee liikumine Vaskjala-Ülemiste kanalist läbi vaheveehoidla ja regulaatori (Joonis 2 regulaator nr 1 ja Joonised 3 ja 4 regulaator nr 3) kaudu Ülemiste järve. Lisaks on vee-elustikule alternatiivveehaarde rajamisel tavaolukorras tagatud vabavoolne läbipääs Ülemiste järvest Vaskjala-Ülemiste kanalisse ja vastupidi. Kavandatava tegevuse elluviimisel võetakse regulaatorite rajamisel arvesse, et sealt pääseksid vees elavad loomad piiranguteta läbi. Väikeste kalade ja noorjärkude sattumist veehaarde või pumpla torusse pole võimalik vältida. Suuremate kalade torustikku sattumise vältimiseks rajatakse veetoru alternatiivveehaarde poolse suudme ette püstiste ümarvarrastega rest, mille varraste vahe on kuni 25 mm. Antud võrest pääsevad läbi eeskätt särg, kiisk, viidikas, väike latikas ja ahven, keda veekvaliteedi parandamise eesmärgil biomanipulatsiooni käigus varasemalt spetsiaalselt massiliselt välja on püütud. Võre varraste eeltoodud vahe tagab, et veehaardesse ei satu suured haugid >28 cm (Sl - pikkus soomuskatte lõpuni), latikas >25 cm ja ahven >15 cm ja angerjad. 46 Veevõtt vaheveehoidlast/alternatiivveehaardest toimub ainult olukorras, kus Ülemiste järve toorvee kvaliteet on mingil põhjusel (ilmastikust tingitud veekvaliteedi halvenemine, avarii-, hädaolukord vms) oluliselt halvenenud. Alternatiivveehaare võimaldab Ülemiste veepuhastusjaamal erandolukordades võtta pinnavett otse alternatiivveehaardest, mitte järvest. Alternatiivveehaarde rajamine võimaldab kasutada veetöötlusprotsessiks kõige optimaalsema kvaliteediga toorvett. Alternatiivveehaarde kasutamisel pole alati vajalik katkestada veevoolu Vaskjala-Ülemiste kanalist Ülemiste järve. Alternatiivveehaarde 46 Antud sobiva meetodi (sh võre mõõtmeid) valikut on konsulteeritud Eesti Maaülikooli Hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli teaduri, Ain Järvaltiga. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/82

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt

Microsoft PowerPoint - Vork.ppt AS Tallinna Vee väljakutsed ilmastikuga viimasel kümnendil 23/03/2011 Tallinna Vesi Eesti suurim vee-ettevõte teenindab üle 430 000 elaniku Tallinnas ja lähiümbruses ca 22 000 klienti (sh Maardu) Ca 290

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 04.04.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 08.12.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Madi Nõmm algus: 17.04.2018 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 24.07.2018 Tabel 1. Objekti üldandmed Harjumaa

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Jüri Koort algus: 03.2.206 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 28.2.207 Tabel. Objekti üldandmed Jõgevamaa metskond Nr Maaprandussüsteemi

Rohkem

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To Keskkonnamõju analüüs 1 PaasverePÜ-23 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 2017-04-12 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 2017-04-12 Tabel 1. Objekti üldandmed Lääne-Virumaa

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt

Microsoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,

Rohkem

Lisa I_Müra modelleerimine

Lisa I_Müra modelleerimine LISA I MÜRA MODELLEERIMINE Lähteandmed ja metoodika Lähteandmetena kasutatakse AS K-Projekt poolt koostatud võimalikke eskiislahendusi (trassivariandid A ja B) ning liiklusprognoosi aastaks 2025. Kuna

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir

1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hir 1 Keskkonnamõju analüüs Rääsa Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Madi Nõmm 10.01.2017 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 24.10.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Ida-Virumaa

Rohkem

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:

Väljaandja: Keskkonnaminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Väljaandja: Akti liik: Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 11.01.2010 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 16.07.2010 Avaldamismärge: RTL 2010, 2, 22 Põhjaveekogumite moodustamise kord

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam

1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort Raplam 1 Keskkonnamõju analüüs Loone - Pirgu metsakuivenduse rekonstrueerimine Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 214-2-27 Raplamaa bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse

Rohkem

Tiitel

Tiitel O Ü A A R E N S P R O J E K T Pärnu tn 114, Paide linn reg nr 10731393 Töö nr DP-9/201 /2017 JÄRVA MAAKOND PAIDE LINN AIA TÄNAVA DETAILPLANEERING (eskiis) Planeeringu koostajad: planeerija Andrus Pajula

Rohkem

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc)

(Microsoft Word - Puhja_ KSH_programm_l\365plik.doc) Puhja valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Puhja valla üldplaneering, mida koostab Puhja vallavalitus. Üldplaneeringu

Rohkem

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www

Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, Pärnu Tel Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, Viljandi Tel www Pärnu Maavalitsus Akadeemia 2, 80088 Pärnu Tel 4479733 www.parnu.maavalitsus.ee Viljandi Maavalitsus Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi Tel 4330 400 www.viljandi.maavalitsus.ee Konsultant Ramboll Eesti AS

Rohkem

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)

(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike) PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To

1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: bioloogilise mitmekesisuse spetsialist To 1 Keskkonnamõju analüüs Koostajad: Koostamise aeg: metsaparandusspetsialist Küllike Kuusik algus: 18.05.2015 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse lõpp: 21.11.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed

Rohkem

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T

1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort bioloogilise mitmekesisuse spetsialist T 1 Keskkonnamõju analüüs Räätsa TP-702 Koostajad Koostamise aeg metsaparandusspetsialist Jüri Koort 24.08.2016 bioloogilise mitmekesisuse spetsialist Toomas Hirse 22.05.2017 Tabel 1. Objekti üldandmed Viljandimaa

Rohkem

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri

Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri Sihtuuring Joogivee kvaliteedi ja terviseohutuse hindamine salvkaevudes ja isiklikes veevärkides (Järvamaa ja Jõgevamaa) Sotsiaalministri 06.02.2015. käskkirjaga nr 18 Sotsiaalministeeriumi osakondade

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Reovee kohtkäitluse korraldamine kohalikus omavalitsuses Marit Ristal Keskkonnaministeerium / peaspetsialist 16.08.2017 Raili Kärmas Keskkonnaministeerium / nõunik 15.08.2017 Veemajanduskavad ja reovee

Rohkem

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor

Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist   Erik Puura   Tartu Ülikooli arendusprorektor Keskkonnakaitse ja ruumilise planeerimise analüüsist Erik Puura Tartu Ülikooli arendusprorektor Teemapüstitused eesmärkidena 1. Ruumiline suunamine ja planeerimine edukalt toimiv 2. Valikute tegemine konkureerivate

Rohkem

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V

5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.

Rohkem

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc

Microsoft Word - Mesi, kestvuskatsed, doc MEEPROOVIDE KESTVUSKATSED Tallinn 2017 Töö nimetus: Meeproovide kestvuskatsed. Töö autorid: Anna Aunap Töö tellija: Eesti Mesinike Liit Töö teostaja: Marja 4D Tallinn, 10617 Tel. 6112 900 Fax. 6112 901

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVOLIKOGU OTSUS Viimsi 10. aprill 2018 nr 28 Lubja küla, osaliselt kinnistute Viimsi metskond 79 ja Vardi tee L6 ning kinnistute Lubja tee L1, Laanekivi tee L2 ja Vardi tee L7 detailplaneeringu

Rohkem

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik -

Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - Lisa 7.1. KINNITATUD juhatuse 04. 01. 2018. a otsusega nr 2 MTÜ Saarte Kalandus hindamiskriteeriumite määratlemine ja kirjeldused 0 nõrk e puudulik - kriteerium ei ole täidetud (hindepunkti 0 saab rakendada

Rohkem

Microsoft Word - KSH_programm.doc

Microsoft Word - KSH_programm.doc Aseri valla olulise ruumilise mõjuga objekti (tuulepargi) asukohavaliku üldplaneeringu teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Kõrkküla ja Kestla küla territooriumil Programm Töö teostaja:

Rohkem

Tallinn

Tallinn Tallinna linna tegevused Läänemere väljakutse võrgustikus initsiatiivi toetamisel Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaamet Keskkonnaprojektide ja hariduse osakonna juhataja Tallinna osalemine Läänemere

Rohkem

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht

Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht Eesti Energia muutuvas keskkonnas Olavi Tammemäe Keskkonnajuht 2 Keskkonnanõuete muutumine ajas Eesti saab EL liikmeks koos regulatsiooniga + leevendused LCPD nõuded peamistele suurtele käitistele NECD

Rohkem

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend

I klassi õlipüüdur kasutusjuhend I-KLASSI ÕLIPÜÜDURITE PAIGALDUS- JA HOOLDUSJUHEND PÜÜDURI DEFINITSIOON JPR -i õlipüüdurite ülesandeks on sadevee või tööstusliku heitvee puhastamine heljumist ja õlijääkproduktidest. Püüduri ülesehitus

Rohkem

Alatskivi Vallavalitsus

Alatskivi Vallavalitsus PEIPSIÄÄRE VALAVOLIKOGU OTSUS Alatskivi 30. november 2017 nr 22 Alatskivi alevikus asuva Päiksi tee 2c maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Vabariigi Valitsuse 22.06.2017

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUSE EHITUS- JA KOMMUNAALAMET Eelnõu PROJEKTEERIMISTINGIMUSED DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUSE PUUDUMISEL NR 971 Sidevõrgu (sidetrassid, sidekapid) ehitusprojekti koostamiseks Viimsi

Rohkem

Welcome to the Nordic Festival 2011

Welcome to the Nordic Festival 2011 Lupjamine eile, täna, homme 2016 Valli Loide vanemteadur Muldade lupjamise ajaloost Eestis on muldade lupjamisega tegeletud Lääne-Euroopa eeskujul juba alates 1814 aastast von Sieversi poolt Morna ja Heimtali

Rohkem

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi: Osaühing Puka Vesi registrikood: tänava/talu nimi MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2016 aruandeaasta lõpp: 31.12.2016 ärinimi: registrikood: 12548743 tänava/talu nimi, Kooli tn 6 maja ja korteri number: alevik: Puka alevik vald: Puka vald

Rohkem

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc

Microsoft Word - EVS_921;2014_et.doc EESTI STANDARD VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK Water supply systems outside buildings EESTI STANDARDI EESSÕNA See Eesti standard on standardi EVS 847-3:2003 uustöötlus; jõustunud sellekohase teate avaldamisega

Rohkem

Microsoft Word - Rabavere KMH programm ELLE doc

Microsoft Word - Rabavere KMH programm ELLE doc LÕPE AGRO OÜ RABAVERE SEAFARMI REKONSTRUEERIMINE JA TEGEVUS Keskkonnamõju hindamise programm Avalikustamiseks Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...2 1 SISSEJUHATUS...3 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK...5 3

Rohkem

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis

Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks kirjaga nr 16-6/ Oma kooskõlastused esitasid järgmis Tehnilise Järelevalve Amet saatis KMH aruande asutustele kooskõlastamiseks 17.05.2018 ga nr 166/180263014. Oma kooskõlastused esitasid järgmised asutused: Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Keskkonnainspektsioon,

Rohkem

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk

Versioon /// TÖÖ NR Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Kesk Versioon 04.11.2018 /// TÖÖ NR 18003104 Tugimaantee 69 Võru Kuigatsi Tõrva km 22,07-34,664 asuva Vaabina Sarapuu lõigu rekonstrueerimise projekti Keskkonnamõjude eelhinnang ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU Vabariigi Valitsuse 25. aprilli 2013. a korraldus nr 208 Nende hädaolukordade nimekiri, mille kohta koostatakse riskianalüüs ja lahendamise plaan, ning hädaolukorra riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise

Rohkem

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast

KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajast KINNITATUD programmi nõukogu koosolekul 28.06.2019 Haridus ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse programmi Eesti keel ja kultuur digiajastul 2019-2027 projekti- ja tegevustoetuste taotlemise

Rohkem

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc)

(Microsoft Word - V\365nnu_KSH programm1806.doc) Võnnu valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt KSH objektiks on Võnnu valla üldplaneering, mida koostab Võnnu vallavalitsus, keda

Rohkem

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON

TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKON TALLINNAS LENNUKI TN, LIIVALAIA TN, A. LAUTERI TN JA MAAKRI TN VAHELISE KVARTALI DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILINE HINDAMINE (KSH) KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMMI EELNÕU OÜ

Rohkem

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi

TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusi TELLIJAD Riigikantselei Eesti Arengufond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium KOOSTAJAD Olavi Grünvald / Finantsakadeemia OÜ Aivo Lokk / Väärtusinsener OÜ Tallinnas 14.04.2014 Uuring Energiamajanduse

Rohkem

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim

Esitatud a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanim Esitatud 19. 1. 2017 a. 1 PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE TAOTLUS DETAILPLANEERINGU OLEMASOLUL 1. Füüsilisest isikust taotluse esitaja 2 eesnimi perekonnanimi isikukood riik isikukoodi puudumisel sünnipäev sünnikuu

Rohkem

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017

SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 SEPTIKU JA IMBVÄLAJKU KASUTUS-PAIGALDUS JUHEND 2017 Septiku ja imbväljaku tööprotsessi kirjeldus Üldine info ja asukoha valik: Septik on polüetüleenist (PE) rotovalu süsteemiga valmistatud mahuti, milles

Rohkem

Microsoft Word - Rae jalgrattatee KMH eelhinnang ELLE

Microsoft Word - Rae jalgrattatee KMH eelhinnang ELLE RAE KÜLA JALG- JA JALGRATTATEEDE PÕHIPROJEKTI KESKKONNAMÕJU EELHINNANG 2017 Nimetus Versioon Esitamiseks tellijale Töö nr 17/PA/31 Aeg 31.10.2017 Tellija Maanteeamet Rae Vallavalitsus Projekteerija Teedeprojekt

Rohkem

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees

Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Ees Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Lõputöö keskkonnakorralduses ja planeerimises Eesti suurimate järvede ja pikimate jõgede seisund ning

Rohkem

Microsoft Word - Kadila veisefarmi KMH aruanne ELLE docx

Microsoft Word - Kadila veisefarmi KMH aruanne ELLE docx Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamise aruanne Töö nr 18-PA-15 2019 Nimetus: Kadila veisefarmi rekonstrueerimise ja laiendamise keskkonnamõju hindamine. Aruanne Töö

Rohkem

Makett 209

Makett 209 Veerežiimi muutuste modelleerimine füüsilise ja arvutimudeli abil Karin Robam, Veiko Karu, Ingo Valgma, Helena Lind. TTÜ mäeinstituut Abstrakt Tänapäeval on mitmete keskkonnaprobleemide lahendamiseks ja

Rohkem

HCB_hinnakiri2017_kodukale

HCB_hinnakiri2017_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C

Rohkem

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn

Tervise- ja tööministri a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa Tallinn Tervise- ja tööministri 11.09.2015. a määrusega nr 41 kinnitatud Töölesaamist toetavad teenused lisa 1 vorm A Sihtasutus Innove Lõõtsa 4 11415 Tallinn Meetme 3.2 Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi

Rohkem

HCB_hinnakiri2018_kodukale

HCB_hinnakiri2018_kodukale Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100

Rohkem

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt

Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt Muraste veemajandusprojekt Infopäev Meelis Härms, Strantum OÜ juhataja 16.04.19 Taust Projekti eesmärk- Muraste küla põhjaosa ja Eeriku tee kanaliseerimine ja veevarustuse väljaehitamine, Aida ja Sauna

Rohkem

VIIMSI VALLAVALITSUS

VIIMSI VALLAVALITSUS VIIMSI VALLAVALITSUS KORRALDUS Viimsi 16. mai 2017 nr 322 Randvere küla, kinnistu Aiaotsa tee 20 detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb

Rohkem

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017

BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 BIOPUHASTI M-BOŠ BOX KASUTUS- JA PAIGALDUSJUHEND 2017 Biopuhasti tööprotsessi kirjeldus M-Bos biopuhastit kasutatakse puhastamaks reovett eramajades, koolides, hotellides ja teistes reovee puhastamist

Rohkem

Microsoft Word - GL Tekst.docx

Microsoft Word - GL Tekst.docx Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse Halinga vald Pärnumaa Töö nr GL15048 Pärnu-Jaagupi, Vahenurme ja Libatse suletud prügilate seire Tellija: Halinga vald Töövõtja: Reaalprojekt OÜ Osakonna juhataja: P.

Rohkem

bioenergia M Lisa 2.rtf

bioenergia M Lisa 2.rtf Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1

Rohkem

Peep Koppeli ettekanne

Peep Koppeli ettekanne HOOVID KORDA Peep Koppel Tallinna Kommunaalamet Eesti Kodukaunistamise Ühenduse nõupäev 12.mail 2009 Luua Metsanduskoolis, Jõgevamaal 2005. a PROJEKT 2005.a eelprojekt - korteriühistute kaasfinantseerimisel

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation LEOSTUMINE Transpiratsioon Leostumine Evaporatsioon Eestis on sademete hulk aastas umbes 1,5 korda aurumisest suurem. Keskmiselt on meil sademeid 550-800 mm ja aurub 320-440 mm aastas (. Maastik) Seniste

Rohkem

D vanuserühm

D vanuserühm Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa

Rohkem

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats

PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats PÕHIMAANTEE 3 JÕHVI TARTU VALGA KM 34,16 IISAKU RISTMIKU ÜMBEREHITAMISE TEHNILISE PROJEKTI KESKKONNAMÕJUDE EELHINNANG OÜ Hendrikson & Ko Raekoja plats 8, Tartu Lennuki 22, Tallinn www.hendrikson.ee Töö

Rohkem

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc

Microsoft Word - Tegevusaruanne_ 2018_ EST.doc Ettevõtte tegevusaruanne 2017 1. Sissejuhatus AS Sillamäe-Veevärk tegeleb veevarustuse, heitvee ärajuhtimise ja puhastuse, maagaasi müügi ja jaotamise teenuste osutamisega Sillamäe linna elanikele, ettevõtetele

Rohkem

Elva Vallavalitsus

Elva Vallavalitsus ELVA VALLAVALITSUS KORRALDUS Elva 12. märts 2019 nr 2-3/268 Elva vallas Elva linnas Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 ehitusloa muutmisega mittenõustumine 1. Asjaolud 1.1. Vestika tn 2 ja Viisjärve tn 1 krundid

Rohkem

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT

M16 Final Decision_Recalculation of MTR for EMT 1 OTSUS Tallinn 22.juuni 2007 J.1-45/07/7 Mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise hinnakohustuse kehtestamine AS EMT- le Sideameti 21. märtsi 2006. a otsusega nr J.1-50/06/2 tunnistati AS EMT (edaspidi

Rohkem

I etapp

I etapp Töö tellija: Keskkonnaministeerium Põhjaveekogumite seisundi hindamine I etapp 18.08.2014 Töö on koostatud tellimiskirja 5-2.1/14/5434-2 alusel Töö koostaja: OÜ Hartal Projekt Rohu 12 93811 Kuressaare

Rohkem

(Microsoft Word - Sihtfinantseerimisprojekti 4728 l\365pparuanne.doc)

(Microsoft Word - Sihtfinantseerimisprojekti 4728 l\365pparuanne.doc) Euroakadeemia MTÜ Eesti Euroinfo Ühing Keskkonnainvesteeringute keskus Harju maakonna piires asuvate inimtekkeliste veekogude kvaliteedihinnang KIK veemajanduse programmi projekt nr 4728 Sihtfinantseerimisprojekti

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version Jüri Gümnaasium - Rae küla - Kuldala - Assaku R1 01 03 R1-01 R1-02 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Pildiküla 14:14 16:04 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja 14:19 16:09 5 Lehmja kool 14:19 16:09 6 *Sinikivi

Rohkem

Slide 1

Slide 1 Galina Kapanen 15.11.18 Centre of Excellence in Health Promotion and Rehabilitation Haapsalu TERE KK ravimuda-mudaravi valdkonna ravimuda fookuse eesmärgid Eestis leiduva ja kaevandatava ravimuda klassifitseerimist

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 01 02 1 Jüri Gümnaasiumi 12:30 16:00 2 Pildiküla/Jüri 12:34 16:04 3 Kungla 12:36 16:07 4 Lehmja 12:38 16:09 5 Lehmja kool 12:39 16:09 6 *Sinikivi

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Ülevaade arengutest ruumiandmete valdkonnas Maa-ametis Tambet Tiits Maa-ameti peadirektor 08.05.2019 ESRI PÄEVAD 2019 Aeropildistamise ja aerolaserskaneerimise alad 2019-2022 Ruumiandmete ristkasutus

Rohkem

01b-Schedule for line, version

01b-Schedule for line, version R1 Jüri Gümnaasium - Lehmja - Rae küla - Kuldala - Assaku 1 Jüri Gümnaasiumi 14:10 16:00 2 Jüri 14:13 16:03 3 Kungla 14:17 16:07 4 Lehmja 14:18 16:09 5 Lehmja kool 14:19 16:09 6 *Sinikivi 14:21 7 Rae mõis

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil.

Rohkem

Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 )

Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 ) Eeskirja näidis../valla, LINNA/ ÜHISVEEVÄRGI JA -KANALISATSIOONIGA LIITUMISE EESKIRI (Volitusnorm ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse 5 lg 2 1 ) 1. Eeskirja reguleerimisala 1. peatükk ÜLDSÄTTED (1).

Rohkem

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx

Microsoft Word - L_5_2018_docx.docx Maaeluministri 0.0.07 määrus nr 4 Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus Lisa (maaeluministri. novembri 08 määruse nr 6 sõnastuses) Teravilja, õliseemnete ja valgurikaste

Rohkem

PowerPointi esitlus

PowerPointi esitlus Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse kontroll Gunnar Reinapu Kontrolliüksuse juht SA Erametsakeskus Mai 2016 Teemad Kontrolli üldalused Pindala hindamine Kohapeal kontrollitavad

Rohkem

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“

Õppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“ ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:

Rohkem

Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks

Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks Keskkonnaministeerium Juhendmaterjal tehnoloogilise projekti koostamiseks KIK veemajanduse programmi joogiveevarustuse ja reoveekäitluse alamprogrammi toetuse taotluse kohustusliku lisana SISUKORD Sissejuhatus

Rohkem

EELNÕU

EELNÕU 2006. a. määruse nr 6 Keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja keskkonnakompleksloa vormid lisa 1 Loa registreerimisnumber Loa taotluse registreerimisnumber KESKKONNAKOMPLEKSLUBA Keskkonnalubade

Rohkem

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx

Microsoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx 25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011

Rohkem

Microsoft Word - Tapa valla UP KSH valjatootamise kavatsus ELLE docx

Microsoft Word - Tapa valla UP KSH valjatootamise kavatsus ELLE docx Tapa valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 2018 SISUKORD 1 Sissejuhatus... 3 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt... 4 2.1 Üldplaneering ja selle

Rohkem

1

1 MAARDU LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2016-2027 Tellija: Maardu Linnavalitsus Projektijuht: Indrek Tamberg Tallinn, detsember 2016 JOONISED... 4 1. SISUKOKKUVÕTE... 5 1.1

Rohkem

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL)

EUROOPA KOMISJON Brüssel, C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, , millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 30.10.2018 C(2018) 7044 final KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) /, 30.10.2018, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) nr 807/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

Rohkem

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI

Microsoft Word - PKT_hindamine_soomullad_2011_LYHI Soostunud ja soomuldade orgaanilise süsiniku sisaldus ja vastavalt sellele 1:1 mullakaardi võimalik korrigeerimine Töö teostajad: Põllumajandusuuringute Keskuse Mullaseire büroo, kontaktisik Priit Penu

Rohkem

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd

Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Ühinenud kinnisvarakonsultandid ja Adaur Grupp OÜ alustasid koostööd Alates 2011. a. kevadest on alustanud koostööd Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ ja Adaur Grupp OÜ. Ühinenud Kinnisvarakonsultandid

Rohkem

Keila linna ÜVK arendamise kava korrigeeritud

Keila linna ÜVK arendamise kava korrigeeritud KEILA LINNA ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI ARENDAMISE KAVA AASTATEKS 2015 2026 2015 Sisukord SISSEJUHATUS... 5 1 ARENDAMISE KAVA KOOSTAMISEKS VAJALIKUD LÄHTEANDMED... 6 1.1 Veemajanduskava... 6 1.2 Omavalitsuse

Rohkem

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc)

(Microsoft Word - TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE_eelhinnang_Alkranel O\334.doc) TUGIMAANTEE NR 44 AOVERE-LUUNJA KM 0,000-11,352 EHITUSPROJEKT Keskkonnamõju eelhinnang Tellija: Toner-Projekt OÜ Täitja: Alkranel OÜ Projektijuht: Alar Noorvee (litsents nr: KMH0098) Tartu 2012 SISUKORD

Rohkem

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx

Microsoft PowerPoint - TEUK ettekanne pptx Hinnanguliselt on võimalik rajada kaugkütte baasil koostootmisjaamu võimsusega 2...3 MW Viljandis, Kuressaares, Võrus, Haapsalus, Paides, Rakveres, Valgas, Jõgeval, Tartuskokku ca 20 MW Tööstusettevõtete

Rohkem

KARU

KARU Keskkonnakorraldus ja järelevalvej Valgamaa kohalike omavalitsuste koostöö öös MTÜ Valgamaa Omavalitsuste Liit keskkonnaosakonna juhataja Riho Karu 5156955, valgamaaovl@valgamv.ee 15. veebruar 2012 Tallinn

Rohkem

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek

TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemisek TUNNUSTATUD TURVALAHENDUS Esitaja: G4S Eesti AS, Alarmtec AS Automaatse numbrituvastussüsteemi paigaldamine keelatud piirikaubanduse vastu võitlemiseks Tellija: Maksu- ja Tolliamet Teostaja: Alarmtec AS

Rohkem

E-arvete juhend

E-arvete juhend E- arvete seadistamine ja saatmine Omniva kaudu Standard Books 7.2 põhjal Mai 2015 Sisukord Sissejuhatus... 3 Seadistamine... 3 Registreerimine... 4 E- arve konto... 5 Vastuvõtu eelistus... 5 Valik E-

Rohkem

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08

Microsoft PowerPoint - Joogivesi Tartu regioonis nov08 Joogivee kvaliteedist Tartu regioonis Kea Kiidjärv, Tartu TKT juhtivinspektor Ettekande sisu Tartu regioon Tartu TKT ülesanne seoses joogiveega Ühisveevärgid arvudes Joogivee kvaliteet regioonis (2007)

Rohkem

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse

10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolse 10 PEATUMINE, PARKIMINE, HÄDAPEATUMINE Lk 41 1. 20. Sõiduki peatamine ja parkimine. (7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita,

Rohkem

tallinn arvudes 2003.indd

tallinn arvudes 2003.indd 15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest

Rohkem

PowerPoint Presentation

PowerPoint Presentation Maakondlike bussiliinidega rahulolu uuring Juuli 2018 2 Uuringu metoodika ja valim Uuringu läbiviimise meetodiks oli telefoniküsitlus. Küsitlusperiood 18. 25. nädal 2018. Uuringu üldkogumiks oli vähemalt

Rohkem

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased

Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi

Rohkem

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc

Microsoft Word - Uus-Meremäe ja Simo kinnistu dp KSH programm avalikuks väljapanekuks.doc LÄÄNEMAA HANILA VALLAS PIVAROOTSI KÜLAS UUS- MEREMÄE JA SIMO KINNISTU DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE PROGRAMM Töö nr. 1206 Tellija:Kodiaros OÜ Koostaja:Corson OÜ Tallinn 2012 Sisukord

Rohkem

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek

Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalik väljapanek Reet Alev Pajusi Vallavalitsus info@pajusi.ee Teie 08.11.2016 nr 7-1/1032-42 Meie 28.11.2016 nr 6-3/16/12593-4 Pajusi valla Mõisaküla Pae, Soo ja Aunaaugu detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

Rohkem

Esitlusslaidide põhi

Esitlusslaidide põhi Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamine Marit Ristal Keskkonnaministeerium / projektide büroo peaspetsialist 23.03.2018 1. Veesüsteemide rajamise nõuded Puurkaev on veehaarde, põhjaveeseire ja soojussüsteemi

Rohkem

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings

Renovation of Historic Wooden Apartment Buildings Hoonete õhuleke ja selle mõõtmine Click to edit Master title style Endrik Arumägi Targo Kalamees Teadmistepõhine ehitus 26.04.2018 Piirdetarindite õhulekked Iseloomustavad suurused õhuvahetuvuskordsus

Rohkem

Septik

Septik Septik Ecolife 2000 paigaldusjuhend 1. ASUKOHT Septiku asukoha valikul tuleb arvestada järgmiste asjaoludega: pinnase liik, pinnavormid, põhjavee tase, krundi piirid ja vahemaad veekogudeni. Asukoha valikul

Rohkem

Microsoft Word - lisa-2_programm+.doc

Microsoft Word - lisa-2_programm+.doc Tallinna Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Programm Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) programm on dokument, milles kirjeldatakse kavandatavat tegevust, määratakse

Rohkem