ROHUMAARIBADE TAIMESTIKU UURIG Sisukord Uuringu eesmärk... Tulemused... Arutelu... 18 Kokkuvõte... 22 Jooniste loetelu Joonis 1. Üldine liigirikkus stti j piirkonniti... 6 Joonis 2. Ohtrte liikide liigirikkus stti j piirkonniti... 7 Joonis. Ühe- j khestste liikide liigirikkus stti j piirkonniti... 8 Joonis. Püsikute liigirikkus stti j piirkonniti... 9 Joonis. Grminoidide (kõrreliste j lõikheinliste) liigirikkus stti j piirkonniti... 9 Joonis 6. Rohundite liigirikkus stti j piirkonniti... 10 Joonis 7. Ohtrte püsikute liigirikkus stti j piirkonniti... 10 Joonis 8. Ohtrte umrohtude liigirikkus stti j piirkonniti... 11 Joonis 9. Ohtrte timede tunnuste koosseisu järgi ordineeritud rohumrid... 1 Joonis 10. Ohtrte timede tunnuste tsentroidide pigutumine 1-2- j 1--teljestiku ruumis, kus rohumrid on klssifitseeritud timestiku koosseisu nõude täitmise järgi... 1 Joonis 11. Timede funktsionlsete tunnuste väärtuste keskmised stti koos 9%-uslduspiirideg... 17 Telite loetelu Tel 1. Eri sugukond kuuluvte timeliikide rv, mid 2019. või 2011.-2019. pele kokku seirtud servdes registreeriti ning 2019. koht k servde rv, kus vstv sugukonn liike esines... Tel 2. Ökoloogilisele definitsioonile vstvte rohumride rv j oskl sts... 11 Lisde loetelu Lis 1. Sgedsemd liigid 2019. stl j nende sgedus nelj seireringi pele kokku esittun servde kogurvun j osklun Lis 2. Timekoosluse erinevte liigirikkuse näitjte dispersioonnlüüsi testide tulemused Lis. Üldise liigirikkuse nlüüsitulemused stti j piirkonniti Lis. Ohtrte liikide liigirikkuse nlüüsitulemused stti j piirkonniti Lis. Ühe- j khestste liikide liigirikkuse nlüüsitulemused stti j piirkonniti Lis 6. Püsikute liigirikkuse nlüüsitulemused stti j piirkonniti Lis 7. Grminoidide (kõrreliste j lõikheinliste) liigirikkuse nlüüsitulemused stti j piirkonniti Lis 8. Rohundite liigirikkuse nlüüsitulemused stti j piirkonniti Lis 9. Ohtrte püsikute liigirikkuse nlüüsitulemused stti j piirkonniti Lis 10. Ohtrte umrohtude liigirikkuse nlüüsitulemused stti j piirkonniti Lis 11. Ohtrte timeliikide funktsionlsete tunnuste muutused stti Lis 12. Ohtrte timeliikide funktsionlsete tunnuste detilsed muutused stti
Ksuttud kirjnduse loetelu Kütt, L., Lõhmus, K., Rmmi, I.-J., Pl, T., Pl, J., Liir, J. (2016). The qulity of flower-sed ecosystem services in field mrgins nd rod verges from humn nd insect pollintor perspectives. Ecologicl Indictors, 70, 09 19. Peterson, G., Allen, C.R., Holling, C.S. (1998). Ecologicl resilience, iodiversity, nd scle. Ecosystems, 1, 6 18. Tilmn, D., Downing, J.A. (199). Biodiversity nd stility in grsslnds. ture, 67, 6 6. Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 2
..1. Uuringu eesmärk Uuringu eesmärk on hinnt üheks st jooksul (2011-2019) toimunud muutusi külvi või sööti jätmise teel rjtud keskkonnsõrliku mjndmiseg (KSM) ettevõtete põldude servdesse rjtud rohumride timkttes. Rohumride rjmise meede oli loodud eelduseg, et püsikliikideg rohurinde timekooslus on vmstikes pemiseks ökoloogilist elupik pkkuvks mstikuelemendiks. Sellepärst hinnti k rjtud rohumride potentsilset ökoloogilist funktsionlsust ökoloogiliste hüvede pkkumisel. Uuringu tellij on Põllumjndusuuringute Keskus. Kontktisik Eneli Viik, eneli.viik@pmk.gri.ee. Töö teostj on Trtu Ülikool, kelle rundest koosts MEM strundesse kohndtud versiooni Põllumjndusuuringute Keskuse Põllumjnduskeskkonn seire j uuringute üroo...2. Tulemused käsitle 2011., 201., 2016. j 2019. tulemusi timestiku ndmeid koguti vstvlt 87, 8, 88 j 88 rohumril, mis susid KSM tootjte põldude servdes. Seirevõrgustiku 2016. 88 rohumrist jäi 2019. vlimist välj, mille semele vliti sm plju uusi seeg koguti timestiku ndmeid 2019. endiselt 88 rohumrilt. Väljjäänud rist enmus olid hävinud või soimtud põldude künnipinn liendmise tõttu sellele vtmt oli enmus juhtudel rohumri KSM toetuse rmes nõutud lius 2- m tgtud teetmmil piknev rohumrig. 2019. otsustti g seiresse kst vid rohumrid, mis susid vähemlt 1 m liuses põlluks soivl ml, mitte inult teetmmil. Lisks olid 2019. vlimist väljjäänud ridest kks hävinud tee-ehituse j kks krvi rjmise tõttu ning kks tuli välj jätt teisele poole teed ksvnud mets tõttu. 2019. vlimist välj jäänud rohumrist enmus olid hävinud või seireks soimtud põldude külvipinn liendmise tõttu. Enmus rohumridest, millele ei kehtinud MAK 201-2020 rmes enm rohumri kohustust, olid 2019. stks ts põlluks muudetud. 2016. seirevlimi rohumrid, mis susid selliste põldude servdes, millele ei võetud MAK 201-2020 rmes enm KSM kohustust ning ei kehtinud seeg 2- m liuse rohumri või muu mstikuelemendi jätmise/rjmise kohustust, olid enmus 2019. stks ts põlluks muudetud. Võimlik, et sed oli tehtud ju 2016. rohumride timestiku seire jks, kuid kun põllu tstmisel olid servdesse jäänud domineerim endised rohumride liigid, võis sed vid oletd. 88 rohumrist, millelt 2019. timestiku ndmeid koguti ( vn j uut ri), võis 1 servs (1%) imt põllukemiklide sttumist rohumri põllupoolsesse serv, kuigi KSM toetuseg ksne soovitus vältid rohumril väetiste j timekitsevhendite ksutmist. Ühes servs, kus 2019. timestiku ndmeid koguti, oli rjtud krv, kuid oli siiski säilinud piisvlt li rohumri põlluks soivl ml. Lisks oli khes seirtud servs toimunud tee-ehitus j ühes rjtud krv, kuid smuti jäetud vähemlt 1 m liune ri k põlluks soivle mle, mistõttu si neil seiret jätkt. 1% 2019. seirtud servdes võis imt kemiklide sttumist rohumri põllupoolsesse serv. 2019. olid sgedseks juhud, kus rohumri oli niidetud ju kevdel (võimlik võilille seemnetootmise tõrje) j osliselt niidetud suvel teeserv hoolduse tõttu. Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine
elj seirest jooksul registreeritud 212 soontimeliigist kuulus enim sugukonddesse kõrrelised j korvõielised. Kõigi seirestte pele kokku (2011-2019) on registreeritud 18 seirekohs 212 soontimeliiki. 2019. registreeriti 19 liiki j nende ses oli 71 ohtrt liiki (ohtrusklss vähemlt 2) 1. Seirestte pele kokku on kirjeldtud kõige rohkem liike sugukonddest kõrrelised (7 liiki) j korvõielised (1 liiki, sh mitu kollektiivliiki 2 ), järgnesid lilikõielised (18 liiki), milselised (1 liiki), sriklised j ristõielised (mõlemt 11 liiki) (Tel 1). 2019. ksvs rohumris keskmiselt 19 liiki, kõige vähem leiti rist ksvms j kõige liigirikkms ris 1 liiki. 2019. ksvs rides ngu k nelj seire pele kokkugi enim kõrreliste j korvõieliste liike, teiste sugukondde liike esines oluliselt vähem. 1 Igs prooviruudus (x1 m) registreeriti kõik sel ksvvd soontimeliigid j hinnti ig liigi proportsionlne oskl koosluses, ksutdes -pllilist ohtrussklt: 1 üksikisend, väike oskl; 2 mõni tim, kuni % ktvusest; hjli, kuni 2% ktvusest; sge (sh liigi isendid võisid oll väikesed, g suure rvukuseg); kuni 0% ktvusest, kodominnt (ohter koos mõne teise liigig); domineeriv, üle 0% ktvusest 2 Kollektiivliik hõlm plju pisiliike, liigi süstemtik vj veel uurimist Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine
Tel 1. Eri sugukond kuuluvte timeliikide rv, mid 2019. või 2011.-2019. pele kokku seirtud servdes registreeriti ning 2019. koht k servde rv, kus vstv sugukonn liike esines Sugukond ldin keeles Sugukond eesti keeles Liikide rv kokku 2019. Servde rv, kus liigid 2019. esinesid Liikide rv kokku 2011.-2019. Pocee kõrrelised 28 87 7 Astercee korvõielised 21 87 1 Fcee lilikõielised 12 66 18 Scrophulricee milselised 1 Apicee sriklised 9 67 11 Brssiccee ristõielised 7 0 11 Cryophyllcee nelgilised 6 6 9 Lmicee huulõielised 7 29 9 Polygoncee ttrlised 0 9 Roscee roosõielised 6 17 8 Borgincee krelehelised 7 7 Cmpnulcee kelluklised 17 6 Ruicee mdrlised 0 6 Gernicee kurerehlised 9 Ongrcee pjulillelised 2 Rnunculcee tuliklised 2 26 Equisetcee osjlised 9 Ppvercee mgunlised 2 11 Euphoricee piimlillelised 1 9 2 Hypericcee nistepunlised 2 18 2 Plntgincee teelehelised 2 16 2 Chenopodicee mltslised 1 1 1 Convolvulcee kssitpulised 1 1 Cypercee lõikheinlised 1 1 1 Dipsccee uniohklised 1 1 Junccee lolised 0 0 1 Lincee linlised 0 0 1 Polyglcee vhulillelised 0 0 1 Primulcee nurmenukulised 1 1 1 Urticcee nõgeselised 1 19 1 Violcee knnikeselised 1 6 1 Sgedsemd liigid (vähemlt 0%) rohumrides 2019. olid võilill (kollektiivliigin), hrilik rudrohi, hrilik orshein, hrilik kerhein, hrilik puju, htlehine nurmiks, mets-hrkputk, hrilik hiirehernes, põldohks, punne ruhein, hrilik nurmiks j põld-lõosilm (Lis 1). Id-kitsehernest ksvs ühes servs, lupiini j tuuleker seirellt ei leitud. Teisi ökoloogiliselt ohtlikke võõrliike ( Looduslikku tsklu ohustvte võõrliikide nimekiri (7.okt 200, KeM määrus nr 126)) ei leitud. Erinevte liigirikkust iseloomustvte mõõdikute dispersioonnlüüsi tulemustes on ühiselt oluline stte vheline muutus (st fktor Ast pemõju mudelis) (Lis 2). Peegu pooltel juhtudel on oluline k Piirkond j/või Piirkond*Ast ehk nende omvheline koosmõju (mis tähend, et ühe fktori mõju sõltu teise fktori tsemest). Kun ühtset mustrit on rske eristd, siis on detilsem info erinevuste koht esittud ig liigirikkuse lmtüüi koht erldi. Kõigis khekss timestikunäitjs toimus oluline stte vheline muutus. Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine
Tulemused liigirikkuse indiktorite kup Üldine liigirikkus (kõik soontimeliigid) oli 2019. väiksem (keskmiselt registreeriti 19 liiki) kui 2016., j see vähenemine oli sttistilisel oluline 201. tsemele (Lis 2, Joonis 1). Sms oli 2019. liigirikkus srnne k 2011. keskmiseg. Sed mustrit hägustsid piiripelselt mitteolulised erinevused piirkondde vhel. Piirkonliku dünmik erinevust põhjust eelkõige liigirikkuse lngus Põltsm piirkonns 2016. stst 2019. stks j liigrikkuse tõus Elv piirkonns 201. j 2016. vhel (Lis ). Sttistiliselt ei ole siiski piirkondliku eristumise suurenemine 2019. toettud, kuigi see on imtv. Kõigi soontimeliikide rv vrieerus stti ning oli 2016. oluliselt kõrgem kui 201. j 2019.. 26 2 2 0 Rohurinde soontimeliike kokku 2 2 22 21 20 19 18 17 Ast Rohurinde soontimeliike kokku 28 26 2 22 20 18 16 1 12 10 Ast Piirkond 1 2 Joonis 1. Üldine liigirikkus stti j piirkonniti Piirkonnd: 1) Koeru, 2) Põltsm, ) Plmuse, ) Vr j ) Elv. Joonisel on esittud keskmine 9%-uslduspiirideg. Srnsed tähed tähistvd srnse keskväärtuseg rühmi. Prikup võrdlustestis ei kjstunud piirkonn pemõju omvheliste erinevusten. Ast sees piirkonniti olulised erinevused puuduvd, kuid esinevd olulised erinevused piirkondde sees stti (Lis 0). Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 6
Kõigi ohtrte liikide liigirikkus säilis 2016. tsemel j kõrgemn kui 2011. j 201. (Joonis 2, Lis ). Piirkondlikud eripärd ei ole sttistiliselt olulised, kuigi erinevuste olulisustõenäosused olid suhteliselt piiripelsed (Lis 9). Ohtrte liikide rv oli viimsel khel seirestl oluliselt kõrgem kui khel esimesel seirestl. 8 7 Ohtrte liikide üldrv 6 Ast 11 10 9 Ohtrte liikide üldrv 8 7 6 2 1 Ast Piirkond 1 2 Joonis 2. Ohtrte liikide liigirikkus stti j piirkonniti Piirkonnd: 1) Koeru, 2) Põltsm, ) Plmuse, ) Vr j ) Elv. Joonisel on esittud keskmine 9%-uslduspiirideg. Srnsed tähed tähistvd srnse keskväärtuseg rühmi. Astte sees piirkonniti olulised erinevused puuduvd, kuid esinevd olulised erinevused piirkondde sees stti (Lis ). Ühe- j khestste liikide rvus toimus pärst 2011. järsk lngus, misjärel seis stiliseerus ning oli püsivlt mdlm. Ühe-j khestste liikide liigirikkus jätks 2019. lühieliste liikide liigirikkuse vähenemist (Lis 2, Joonis ), kuigi oluline erinevus on vid võrreldes 2011. tsemeg. Seeg võiks tulemust defineerid kui seisundi stiliseerumine pele 201. liigirikkuse lngust võrreldes 2011. stg. Sed üldist muutust toet piirkondde srnsus (Lis ). Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 7
8 1 12 Kõigi 1- j 2-stte liikide rv 7 6 Ast Kõigi 1- j 2-stste liikide rv 10 8 6 2 0 Ast Piirkond 1 2 Joonis. Ühe- j khestste liikide liigirikkus stti j piirkonniti Piirkonnd: 1) Koeru, 2) Põltsm, ) Plmuse, ) Vr j ) Elv. Joonisel on esittud keskmine 9%-uslduspiirideg. Srnsed tähed tähistvd srnse keskväärtuseg rühmi. Astte sees piirkonniti ning piirkondde sees stti olulised erinevused puuduvd (Lis ) Püsikute ehk mitmestste rohttimede liigirikkus lnges vhepelsest kõrgemst seisust 2016. tgsi 2011. j 201. tsemele (Joonis, Lis 2, Lis 6). Erinevusi oli k piirkondde vhel üldiselt, pemiselt küll sellepärst, et 2016. oli püsikute liigirikkus veidi suurem Vr j Elv piirkonns. Püsikute liikide rv oli 2016. oluliselt kõrgem kui esimesel khel seirestl, kuid 2019. lnges jälle 2011. j 201. tsemele. Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 8
19 2 18 22 Kõigi püsikute liikide rv 17 16 1 1 Kõigi püsikute liikide rv 20 18 16 1 12 10 1 12 Ast 8 6 Ast Piirkond 1 2 Joonis. Püsikute liigirikkus stti j piirkonniti Piirkonnd: 1) Koeru, 2) Põltsm, ) Plmuse, ) Vr j ) Elv. Joonisel on esittud keskmine 9%-uslduspiirideg. Srnsed tähed tähistvd srnse keskväärtuseg rühmi. Tähised legendis märgistvd piirkonn pemõju. Astte sees leidu piirkonniti oluline erinevus, kuid piirkonn sees olulisi erinevusi stti mitte (Lis 6) Grminoidide liikide rv oli 2016. oluliselt kõrgem kui esimesel khel seirestl, kuid 2019. lnges jälle 2011. j 201. tsemele. 7 Kõrreliste j lõikeheinliste ehk ühendtult grminoidide liigirikkus erines pemiselt 2016. j teiste stte vhel: 2019. oli toimunud liigirikkuse tgsilngus vrsemle tsemele (Joonis, Lis 2, Lis 7). See vhepelne hüpe on rõhuttud 2016. Vr piirkonnst leitud suurem grminoidide liikide rvun. 9 8 Kõrreliste j lõikheinliste liikide rv 6 Ast Kõrreliste j lõikheinliste liikide rv 7 6 2 Ast Piirkond 1 2 Joonis. Grminoidide (kõrreliste j lõikheinliste) liigirikkus stti j piirkonniti Piirkonnd: 1) Koeru, 2) Põltsm, ) Plmuse, ) Vr j ) Elv. Joonisel on esittud keskmine 9%-uslduspiirideg. Srnsed tähed tähistvd srnse keskväärtuseg rühmi. Prikup võrdlustestis ei kjstunud piirkonn pemõju omvheliste erinevusten. Astte sees piirkonniti olulised erinevused puuduvd, kuid esine üks oluline erinevus piirkonn sees stti (Lis 7) Rohundite liigirikkus on stte vhel kõikunud, olles 2019. jälle sm mdl väärtuseg ngu stl 201 (Lis 2, Joonis 6). Mudel leidis sttistiliselt olulise mõju k Rohundite liikide rv vrieerus stti ning oli 2019. jälle sm mdl ngu 201. ning oluliselt mdlm kui 2011. j 2016.. Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 9
st koosmõjul piirkonng, kuid mitmene võrdlus viits vid liigirikkuse lngusele 2016. j 2019. vhel Põltsm piirkonns (Lis 8). 19 26 Teiste rohundite liikide rv 18 17 16 1 1 1 12 c c Ast Teiste lehtrohundite liikide rv 2 22 20 18 16 1 12 10 8 6 Ast Piirkond: 1 2 Joonis 6. Rohundite liigirikkus stti j piirkonniti Piirkonnd: 1) Koeru, 2) Põltsm, ) Plmuse, ) Vr j ) Elv. Joonisel on esittud keskmine 9%-uslduspiirideg. Srnsed tähed tähistvd srnse keskväärtuseg rühmi. Astte sees piirkonniti olulised erinevused puuduvd, kuid esine üks oluline erinevus piirkonn sees stti (Lis 8) Rohumride toetuse tähtsim liigirikkuse indiktor, ohtrte püsikute liigirikkus (ohtrushinne 2), on jäänud 2016. tsemele (Lis 2, Joonis 7). Piirkondde sees toimus nloogne muutus üldise trendig (Lis 9). Ohtrte püsikute liikide rv oli viimsel khel seirestl oluliselt kõrgem kui khel esimesel seirestl. 9 7 8 Ohtrte püsikute liikide rv 6 Ast Ohtrte püsikute liikide rv 7 6 2 1 Ast Piirkond: 1 2 Joonis 7. Ohtrte püsikute liigirikkus stti j piirkonniti Piirkonnd: 1) Koeru, 2) Põltsm, ) Plmuse, ) Vr j ) Elv. Joonisel on esittud keskmine 9%-uslduspiirideg. Srnsed tähed tähistvd srnse keskväärtuseg rühmi. Astte sees piirkonniti olulised erinevused puuduvd, kuid esinevd olulised erinevused piirkondde sees stti (Lis 9) Ohtrte umrohtude liigirikkus (ohtrushinne 2) on lngenud 2016. tsemest vrsemte stte suuns, kuid üldpildis on 2019. seis kõrgem kui Ohtrte umrohuliikide rv oli kõrgeim 2016. ning 2019. lnges oluliselt, kuid jäi siiski oluliselt kõrgemks kui 2011. j 201., mil see oli väg mdl. Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 10
lgussttel (Lis 2, Joonis 8). Piirkondde sees toimus nloogne muutus üldise trendig, v.. väikese eristumiseg Põltsml (Lis 10). 8 10 9 Ohtrte umrohuliikide rv 7 6 c c Ohtrte umrohuliikide rv 8 7 6 Ast 2 1 Ast Piirkond 1 2 Joonis 8. Ohtrte umrohtude liigirikkus stti j piirkonniti Piirkonnd: 1) Koeru, 2) Põltsm, ) Plmuse, ) Vr j ) Elv. Joonisel on esittud keskmine 9%-uslduspiirideg. Srnsed tähed tähistvd srnse keskväärtuseg rühmi. Astte sees piirkonniti olulised erinevused puuduvd, kuid esinevd olulised erinevused piirkondde sees stti (Lis 10) Ökoloogiline vstvus, et rohumri koosneks vähemlt kolmest ökoloogiliselt märkimisväärse ohtruseg püsiku (mitmestsest) liigist, mille ses oleks vähemlt üks õitsev lehtrohundiliik, on ltes 2011. olenemt toetustüüist jätkuvlt suurenenud ning svutnud 2019. 96,6% seirtud rohumridest (st pemõju p<0,001) (Tel 2). Olgu siinkohl rõhuttud, et see protsent kjst timekoosluse koosseisu vstvust rohumri miinimumnõuetele, lugedes ohtrks liiki, mille ktvus on peegu % või liiki esindvd mõned suuremd timed. Sttistiliselt olulise trendin ei ole ökoloogilise vstvuse suurenemine piirkondde vhel erinev (piirkonn pemõju ning piirkonn j st koosmõju p väärtused on suuremd kui 0,86). 2019. vsts 97% seirtud rohumridest nõudele, et see koosneks vähemlt kolmest ohtrst püsikuliigist, millest vähemlt üks oleks lehtrohundiliik. Tel 2. Ökoloogilisele definitsioonile vstvte rohumride rv j oskl sts Vstvus Kokku ei 28 8 7 jh 80 8 27 Kokku 87 8 88 88 6 Vstvus% 60,9 66, 90,9 96,6 78,9 Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 11
Timede funktsionlsete tunnuste jotus Rohumride ohtrte liikide tunnusmustri koosseis on säilinud ühetoline üle stte, millele viit lde punktiprvede kttumine ordintsioonipildil (Joonis 9). Sms või just esimese j kolmnd telje vtes näh, et proovipunktide prve ultus on st stlt veidi kompktsem. Punktiprve koondumine viit tetvle srnsuse suurenemisele seirekohtde vhel. Sm ordintsioonigrfik, kus seirekohd on klssifitseeritud miinimumnõuetele vstvuse järgi (Joonis 10), osund, et just nõuetele mittevstvd rohumrid piknevd ordintsioonipilve servldel ehk on teistest rohkem eristuv tunnuskoosseisug. Seeg just nõuetele mittevstvte servde funktsionlne seisund on st-stlt prnenud. Rohumride ohtrte liikide tunnusmustri koosseis oli üle stte ühetoline. Sms või siiski täheldd mõningst srnsuse suurenemist seirekohtde vhel. Tunnused jotuvd khte rohkem seotud rühm (Joonis 10). Esimene tunnuste rühm pigutu ordintsiooni esimese teljeg premsse ots. See tunnuste grdient piki esimest telge iseloomust osklu muutust putuktolmeldvtest, erksvärviliste õiteg j ku õitsevtest liikidest, mis on smegselt k inimkslejd (hemerofiilsed) ruderlid. Teise telje ülemises otss piknevd timede tunnused ngu hiline õitsemine, lehistunud vrreg kõrgeksvulisus j suured seemned ehk teise teljeg seostu timede kõrgusksv j selleg seotud tunnused. Kolms telg g löö lhku esimese telje järgi kooskäituvd erks õieg putuktolmlejd ning inimkslejd j võõrliigid (nende tsentroidid piknevd telgede eri otstes) see viit, et kuigi üldpildis on õiteteenus j inimkslevus rohumride kooslustes srnselt käituvd omdused, on neil k ompärd, kuid sed vid üldisemid trende eelnevlt rvesse võttes. Ruderltimed on kiireksvulised j tõhus seemnelise uuenemiseg timed, mis kiiresti sustvd timkttest vnenud ksvukohti Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 12
Joonis 9. Ohtrte timede tunnuste koosseisu järgi ordineeritud rohumrid Välj on jäetud erindin käituv 2016. st seirepunkt S099, milles oli registreeritud vid üks ohter liik. Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 1
Joonis 10. Ohtrte timede tunnuste tsentroidide pigutumine 1-2- j 1--teljestiku ruumis, kus rohumrid on klssifitseeritud timestiku koosseisu nõude täitmise järgi Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 1
Koosluste funktsionlseid tunnuseid ühekup nlüüsides on näh, et muutused on stti toimunud viiel tunnusel (Joonis 11, Lis 11, Lis 12). Timktte funktsionlse kvliteedi prnemisele j inimtegevuse lemuse vähenemisele viitvd hemerofiilsusindeksi j ruderlsusindeksi väärtuste vähenemine ning k võõrliikide osklu lngus. ende kolme tunnuse väärtused olid suhteliselt mdld ju 2011. (see viit ride koosluse umrohuvesusele), misjärel lngesid veelgi j toimus olukorr kiire stiliseerumine. Siiski, ohtrte liikide ses vldvd umrohud (läi stte 8-90%). Eelnev kolme indeksi järgi on g näh, et tegu on vldvlt looduskoosluste või poollooduslike kooslusteg seotud li ökoloogilise niššig Timktte funktsionlse kvliteedi prnemisele j inimtegevuse lemuse vähenemisele viitvd hemerofiilsus- j ruderlsusindeksi vähenemine ning k võõrliikide osklu vähenemine. liikideg ehk generlistiteg seeg ei ole tegu klssikliste inimtegevust vjvte umrohtudeg vid inimtegevust tluvte liikideg. Ohtrte j ökoloogiliselt ohtlike võõrliikide sgedus on väike, relselt kirjeldtud vid ühe-khe rohumri seirels. Ohtrte liikide õtisemise kestvus oli 201., 2016. j 2019. oluliselt mdlm kui 2011.. Timeliikide potentsilne ksvukõrgus ei ole stte jooksul oluliselt muutunud, sms püstise lehistunud vrreg liikide oskl kõigu üle stte. Liikide õitsemise lguseg ei ole j jooksul muutnud, küll g on stiliseerunud õitsemise kestvus 2011. stst mdlml tsemel. Olulisi muutusi ei ole toimunud putkuktolmeldtvte j eredvärviliste õiteg timeliikide osklus, kuigi või imt väikest ksvutrendi ltes 201.. Muutuseid ei ole toimunud k liikide keskmises seemnete klus eg lilikõieliste osklus (Joonis 11). Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 1
0.0 0. Ohtrte liikide hemerfiilsus [0-1] 0.2 0.0 0.8 0.6 Ohtrte liikide R-strteegi oskl [0-1] 0. 0.0 0. 0. 0.0 Ast Ast 11 9 10 9 Ohtrte umrohuliikide% 90 8 Ohtrte võõrliikide% 8 7 6 2 1 80 0 Ast Ast 9 7 Ohtrid püstise lehistunud vrreg liike% 92 90 88 86 8 82 80 Ohtrte liikide potensile kõrgus [cm] 6 2 1 0 78 9 Ast Ast Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 16
6.0 Juuni.0 Ohtrte liikide õitsemise lguskuu.8.6..2 Ohtrte liikide õitsemise kestvus.8.6..2 Mi.0.0 Ast Ast 60 6 Ohtrd putuktolmlevd liigid% 0 Ohtrd ergsõiteg liigid% 60 0 0 Ast Ast Ohtrd lilikõielised liigid% 11 10 9 8 7 6 2 Ast Ohtrte liikide Keskmine seemnekl (log-skls) 0.6 0. 0. 0. 0.2 0.1 0.0 0.29 0.28 0.27 0.26 Ast Joonis 11. Timede funktsionlsete tunnuste väärtuste keskmised stti koos 9%- uslduspiirideg Srnsed tähed tähistvd srnse keskväärtuseg rühmi. Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 17
... Arutelu u seirevlim Rohumrisid on seirtud nüüdseks üheks-stse perioodi jooksul neli kord (2011., 201., 2016. j 2019. ). Selle j jooksul on muutunud rohumrisid nõudvd toetusskeemid ning on toimunud pljude lgses vlimis olnud ride väljlngemine. MAK 201-2020 rmes totlesid jätkuvlt KSM toetust 7 seni seirevlimis olnud rohumri põllu ksutjt. Seire mhu säilitmiseks on igl stl juurde võetud uusi seirekohti. 2016. oli eesmärk vähemlt 0 KSM kohustuseg põllu rohumri kuulumine seiresse, kuid eselge ksutuseg servde puhverdmiseks si igks juhuks kirjeldtud rohkem kohti kokku 6 KSM ri. eile jäi veel lisks 2 rohumri, mille põldudel enm rikohustust ei olnud, kuid tundus, et rohumri on vähemlt osliselt säilinud. Kui 2016. oli veel lootus osde vrem loodud ride säilimisele lootuses, et tootjd on mõistnud nende olulisust, siis 2019. stks oli selge, et sed ei olnud juhtunud ning enmus mitte-ksm põldude servdest olid muudetud uuesti põllumks. Või rvt, et enmus neist 2-st eselge sttuseg rohumridest olid ju 2016. kultuuri külvig, kuid rohumri timed olid neist üle ksvnud j jätsid sellepärst mulje rohuri säilimisest. Mitte-KSM rohumridest oli 2019. stks säilinud vid kheks rohumri mhepõldude servdes, kuid k nende puhul võis põhjuseks oll pigem põlluserv struktuursus, näiteks elektriliinide või kuivendussüsteemide piknemine serv lähedl. 2019. tuli seirevlimis välj vhetd k need KSM rohumrid, mis olid snud vhepel khjustd või oli põlluml olev os tehtud kitsmks kui proovivõtuks vjlik 1 m. Viimste puhul vsts rohumri üldine lius nõuetele, g see koosnes pemiselt ks püsiv timestikug teetmmi/-nõlv osst või krvist. Sellepärst tule seire edsisel plneerimisel rvestd ride prtmtu väljlngemiseg mksutuse või mksutj rusmde muutuste tõttu või põlluserv struktuuri muutuse tõttu (teede või krvide rjmine või liendmine). Üldiselt oleks soovitv edsise seirevlimi moodustmisel keskendud juhusliku vlimi ksutmise põhimõttele. Ju 2016. stl si järeldtud, et edsine rohumride meetme toimimise seire s keskendud prtmtult vid üldistele jlistele muutustele, rvestmt rjmismetoodikt (külvtud või sööti jäetud) või põllu toetusskeemi jlugu. ii k 2019. toimiti, st ei hinntud enm rohumri rjmistüüpi j keskenduti vid KSM põldude rohumridele. eed vähesed kheks mhepõllumjnduse toetuseg põllu serv, mis on veel jäänud seirevlimisse lgse vlimi loomise põhimõtete säilitmise tõttu, võiks järgmistel sttel välj vhetd vid rohumri kohustuseg põldude vstu, sest need säilinud ei esind enm meetme toimimist vid pigem iseloomustvd kohlikke olusid. Rohumride timestiku liigilised j funktsionlsed omdused Toetusskeemide eesmärk oli toetd põlluservde ökoloogilise funktsionlsuse prnemist j tugiiotooi kujunemist. Ju 2016. stks olid enmus ride koosluseid renenud miinimumnõuetele vstvks, st et sel ksvs mitu ohtrt püsiku liiki j vähemlt üks neist oli lehtrohundist õistim. Liigiliste j funktsionlsete tunnuste koosseisu reng ei ole g toimunud loodetud kiiruseg, sest enmus tunnuseid on olnud stiilsed kogu seireperioodi vältel või vähemlt 201. stst. Isegi kui trende võiks märgt, siis vrieeruvus ride vhel on jätkuvlt suurem kui üldised muutused. Põhjuseks või oll k rohumri põllupoolse os suurem häiritus. Ju 2016. ning k 2019. võis täheldd, et Enmus rohumrisid, millele MAK 201-2020 rmes enm ri kohustust ei kehtinud (2 ri), muudeti uuesti põllumks. Kuigi ju 2016. vstsid enmus seirtud rohumrisid ökoloogilise funktsionlsuse miinimumnõuetele, ei ole funktsionlsete tunnuste kooseisu reng toimunud loodetud kiiruseg. mõnede rohumride timekooslus oli osliselt häiritud. Kui isegi enmus mksutjid on käitunud rohumride hooldmisel suhteliselt korrektselt ning nendeg külgnevl põllul järginud toetusmääruseg ettenähtud Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 18
mjndmise eeskirju (soovitus rohumridel timekitsevhendeid mitte ksutd j nõutud viljvheldus), siis eg-jlt võis täheldd kudseid märke eeskirjdest kõrvlekldumisest (thtlikkust siiski väit ei s). Mõnel juhul olid häiringu tunnused selgemd kevdel lde eelvliku jl j teistel juhtudel suvel põhiseire jl. Lisks võiks rvt, et uuritud tunnuste suur vrieeruvus on tingitud k loklsetest iseärsustest ngu mulltingimused või põllul ksvv või vrem ksvttud kultuur. Smmoodi eglust rohurides kõrgekvliteedilise timekoosluse rengut rohumride isoleeritus looduslike liikide llikkooslustest või looduskoosluste puudumine suurepinnliste põllumdeg mstikus. Sellele viitsid k 201. j 2016. seire tulemused, kus mhepõldude servdes olid lgusest pele liigirikkmd kooslused ning kontrst teiste toetustüüpide põldudeg js ei suurenenud. Kevdise eelvtluse jl võis märgt k vrkevdist rohumride niitmist (võimlik et võilillede seemnetootmise vähendmiseks), mis omkord või Rohumride kõrgekvliteedilise timekoosluse rengut eglust rohumride isoleeritus looduslike liikide llikskooslustest või looduskoosluste puudumine suurepinnliste põllumdeg mstikus. mh surud k mõnede teiste rohumri sustvte liikide rengut. Kõik minitud tegurid kokku põhjusttvd suhteliselt inimkslev j heinmilmelise liigikomplekti püsimist rohumris. Regionlsetest eripärdest tingitud rohumride koosluste liikide rvu erinevus ning erinev käitumine oli smmoodi sttistilises vtes säilinud ning oli k märke piirkondde eripärde võimendumisest, kuid selgeid trende siiski ei ilmnenud. Piirkondlike erisuste täpsemid põhjuseid ei ole võimlik üheselt defineerid, kuid põhjusteks võiksid oll nii mksutuse jloolised eripärd, reljeefi j mullomduste eripärd, kui k tootjte mksutuse metoodikte piirkondlikud erinevused jpm. Kuid just sellepärst sigi võrgustik loodud lmpiirkondden, et premini tgd Eestisisest vrieerumist rohumride seisundi seirel. Üheks-stse perioodi jooksul võiks oodt timekoosluses ju positiivseid muutusi, kuid sed ei ole juhtunud. Pljud funktsionlsed tunnused on olnud stid sml tsemel või stiliseerunud ltes 201.. Loodusliku timekoosluse muutuste uurimisel on üheks stt periood, mille jooksul võiks ju oodt mõningid sisukid (j positiivseid) muutusi. Kui ju 2016. hkksid ilmnem muutused erinevtes timekoosluste näitjtes, siis järgmised kolm stt ei ole sed täiel määrl toetnud. 2019. võis pigem näh ks stilistsiooni või tgsimineku märke. äiteks ohtrte liikide rv on jäänud smks või veidi vähenenud võrreldes 2016. stg, sms kui üldine liigirikkus on lngenud tgsi lgusegde tsemele. Pljud funktsionlsed tunnused on olnud stid sml tsemel või stiliseerunud ltes 201. stst. Üldine liikide rvu vähenemine s seeg oll toimunud pemiselt hrvde liikide kdumise tõttu, olgu nd lühielised või püsikud, kõrrelised või leht-rohundid. Vtmt sellele, et ohtrte umrohtude liigirikkus on khe viimse seiretsükli jooksul ksvnud j umrohtude oskl ohtrte liikide ses püsinud ülltvlt kõrge, on rohumride vldv liigiline koosseis ootmtult mdl ruderlsusstmeg ju lgusest pele, keskmiselt 0,-0, plli üldises sklvhemikus 0-st 1-ni. K inimkslevuse indeks (hemerofiilsus) viit pigem inimtegevuse tluvusele (väärtus c 0, sklvhemikus 0-st 1-ni) kui inimtegevusest otsesele sõltuvusele (klssiklised ühestsed umrohud). Lühieliste liikide liigirikkus on smegselt püsinud sml tsemel eelnevte seirestteg või veidi lngenud järelikult pe olem tegu püsikutest põlluumrohtude osklu ksvug. Seeg on umrohtudeks peetvd liigid pigem generlistökoloogig rohundid ngu on sed hrilik rudrohi j hrilik hiirehernes ning heintimedest kerhein, nurmikd j Rohumride liigiline koosseis on olnud ootmtult mdl umrohustiilis ksvustrteegig j inimtegevusest otseselt sõltuvte liikide osklug. Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 19
ruheind. Oluline olgu märkid, et inimpelgliku koosluse kujunemist ei s loot, sest k poolloodusliku rohum liigid on inimtegevusest ehk niitmisest/krjtmisest sõltuvuses. Umes pooled ohtrd liigid on putuktolmeldtvd j erksvärviliste õiteg ning nende potentsilse õitsemise kestus on päris pikk (keskmiselt üle kolme kuu), mis viit tolmeldjid üldiselt toetvle teenusele. Umes pooled ohtrd liigid on putuktolmeldtvd j erksvärviliste õiteg ning nende potentsilse õitsemise kestus on päris pikk (keskmiselt üle kolme kuu), mis viit tolmeldjid üldiselt toetvle teenusele. Rohumride ökoloogiliseks ülesndeks ei ole olnudki niivõrd ksvukohnõudlike rohttimede liigirikkuse toetmine, kui pigem põlluservde ökoloogilise funktsionlsuse prendmine, eelkõige piddes silms iotõrjes oslevid lülijlgseid j tolmeldjid. Selles mõttes ei ole olukord soovitvs suuns oluliselt muutunud. Siiski, sttistiliselt mitteolulise trendin suurene tspisi putuktolmeldtvte timede j erkste õiteg liikide oskl. Khjuks on lgsest seisust 2011. kdunud pik õitsemiskestuseg liigid, kuid nende ses on tvliselt plju umrohtusid. Võrstiku-mikrostruktuuri loovte lehistunud vrreg timeliikide oskl (prsitoidide j teiste lendvte putukte vrjepig pkkumiseks) vrieeru stte vhel seeg selget muutust ei esine. Sms ei ole toimunud liikide vlikut mdlm ksvug timeliikide suuns. Tetud mõttes või kõrgeksvuliste rohundite domineerimine rohuri kooslustes oll isegi ksulik, sest nende õied on suuremd (Kütt, et l, 2016) j nd pistvd rohkem välj üle põllukultuuri, meelitdes ligi tolmeldjid. Ei ole toimunud k timeliikide vlikut suuremte seemneteg liikide suuns, et premini toit omnivoorseid lülijlgseid. Üheks rohumri rengu soovitud lissuunks oli koosluse reng mdlksvulisemte liikide osklu suurenemiseks, et väheneks timede omvheline konkurents, milleg ksneks koosluse loomulik uuenemine ning uute liikide lisndumine. Selle suunmiseks soovitti ksutd nii niitmist kui k külvi. Tulemust ei ole jätkuvlt märgt vtmt liigirikkuse ksvule. Või-oll pärsi uute liikide idnemist jätkuvlt timktte kõrgeksvulisus ris. Khjuks võis mitme rohumri puhul rvt, et sinn oli juurde külvtud kõrgeksvulisi heintimi. Jätkuvlt on sgedsed suureksvulised püsikutest kõrrelised j rohundid ngu pujud j ohkd. Põhjuseks või oll k põlluserv mull kõrge toitelisus, mis toet kõrgeksvuliste liikide niitmisjärgset kiiret tstumist. Võiks pkkud, et kesksuvise niitmise semel pekski soovitm vrsuvist j hilissuvise niitmise komintsiooni, mis võiks pidurd kõrgeksvuliste liikide edenemist ning nd võimluse mdlmtele liikidele õitsed j seemneid toot. Rohumrides oli vähe ökoloogiliselt ohtlikke võõrliike. Loodushoidlikkuse joks on siiski k see vähene proleemiks. eid on küll vid mõni protsent kõigist liikidest j oskl stteg k lnge, kuid tundu, et niitmine ei tõrju neid põlluservdest välj. Ametlikum kontroll keskendu eelkõige üksikutele eriti ohtlikele võõrliikidele ngu tuuleker, lupiin j id-kitsehernes, sms võõrliikide üldine nimekiri on märkimisväärselt pikem. Loodushoiu joks on piks perspektiivis ohtlik ig nturliseerinud võõrliik ning rohumris ksvdes on nd seemnete levikullikks ümruskonn poollooduslikele kooslustele (näiteks võis märgt id-kitseherne lildst metsistumist ksutusest välj jäänud rohumdel). Võõrliikide koht peeti Keskkonnministeeriumis k ndmesi, kuid nimekirj pikkus ei võimld kõigi Rohumridel võiks j jooksul suurened mdlksvulisemte liikide oskl, kuid sed ei ole juhtunud. Ökoloogiliselt ohtlikke võõrliike esine vähe, kuid loodushoiu spektist on k see vähene proleemiks. Ökoloogiliseks ohuks on lisks võõrliikidele kultuurhein j/või murusegude seemned, mis on pärit väljspoolt Eestit j seeg võõrgenotüüid. liikide jooksvt kontrollimist välioludes. Positiivseks renguks näiteks on külvtud murusegudes ksuttud rihein rvukuse vähenemine: 2011. ksvs see 2, 2016. 12 j 2019. stl vid 8 rohumris põhjuseks või oll rihein külmtundlikkus või siis mdl ksvu tõttu väike konkurentsivõimekus. Sms, Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 20
ökoloogiliseks ohuks ei ole inult võõrliigid. Pljud kultuurhein j/või murusegude tüüpilised liigid (nt vlge ristik, sristik, erinevd kõrrelised) on esindtud kultuursortideg j sgeli on nende seemned pärit väljstpoolt Eestit seeg ökoloogilises mõistes on need võõrgenotüüid. ende ühene tuvstmine on g veelgi rskem. Rohumride timekoosluste funktsionlse stiilsuse põhjuseks või pidd tunnuste kttumist liikide vhel, viidtes nende srnsele kohnemisele keskkonntingimusteg rohumdel j põlluservdes. Sed nimettkse funktsionlseks redundntsuseks (Tilmn et l., 199); (Peterson et l., 1998). Liikide funktsionlne redundntsus põhjust funktsionlse koosseisu stiilsust isegi koosluste muutumisel st üks liik on om omdustelt sendtv teise liigig nii, et koosluses midgi funktsionlselt ei muutu. Seetõttu, isegi kui rohumride kooslustes on liikide rvus toimunud olulised muutused, siis redundntsuse tõttu on rohumride funktsionlne seisund olnud vldvlt muutumtu. Olukorr prnemine s toimud vid funktsionlselt väg erinevte liikide sissekülvig rohumridesse. Soovitused seirevõrgustiku rjmise j järgnenud kordusseirete j täiendvlimi loomiste kogemuste põhjl Rohumri koosluse rengut mõjut pemiselt külvtud liikide püsimine j täiendvte liikide lisndumine või lismine. Liikide looduslik kättesdvus on piirtud ümruskonn suurte põldude tõttu ning seeg on insks liikide märkimisväärse lisndumise võimluseks vid sihilik liskülv. Rohumride timktte püsimist mõjutvd erinevd häiringud, mis tulenevd nrusl mksutusest, rohumri hooldusest, teeservhooldus jmt. Vhel toimu erinevte grokeemiliste võtete levik põllult rohumrile, mis on ärtuntv nii timede ksvus kui k koosluse koosseisus. Sms, uute liikide lisndumine vj k häiringuid. Seeg ei s luged rohumri khjustusi lti negtiivseks protsessiks, kuid nende ultus j intensiivsus peksid olem tgsihoidlikud. Vhel oli näh, et toimu k sihilik rohumri kujundmine, ngu timeliikide uuesti külv või liskülv. Proleemseks ei s pidd olukord, kui rohumri põllupoolsesse serv külvtkse mingit ökofunktsionlselt ksulikku liiki (näiteks ühel või khel juhul oli külvtud rukkilille), kuid mõnel juhul tundus, et külvtud oli vid kõrgeksvuliste kõrreliste segu ngu kultuurheinml (võimlik, et ri liuse tstmiseks või ri loomiseks). Konkreetsete tustinfo j tegevuse tõendite puudumisel j juhtumiste hrukordsuse tõttu ei s sed täpsemlt kirjeldd j nlüüsid. Tootjtele tuleks rõhutd, et lisks külvt tohi j tstd tule, kuid külv peks olem hõredm kui põllunorm ette näe, et k teised timeliigid sksid võimluse rohumri sustmiseks. Külvisegudes peks olem väiksem oskl suurem konkurentsivõimeg liikide seemneid. On vj suuremt liikide rvu külvisegudesse ning ksutm peks erinev ksvuvormig liike. Alterntiivin võiks lud rohumride rjmisel ksutd mesilste korjeldeks soovittud liikide üksikkultuure või nende segusid. See tekitks mksutjtes suuremt huvi k teiste keskkond toetvte meetmete oss ning sms suurendks rohumride ökoloogilist funktsionlsust. Arusmde renedes tuleks Meluministeeriumi tsemel hkt pöörm suuremt tähelepnu meetmetele, mis toetks Eesti looduslike liikide seemnesegude tootmist. Vj oleks just viljkmle mulltüüile kohndtud seemnesegusid. Kodumiste seemnete tootmise meede võiks soid eelkõige väike-mhrijtele, kes suudksid kohndud suuremhulise käsitöö rkendmisele väikesepinnlistel põldudel j liigispetsiifiliste vjduste ktmisele, kuigi, sms võivd suurmomnikud omd premid vhendeid j ressursse uute tootmistüüpide juurutmiseks. Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 21
Arendd koostööd erinevte metkonddeg, näiteks Mnteemetig, mitmeliigiliste rohumride segude propgeerimisel teedeehitusel jmt mstikus kujundvtel plneerimistel eelkõnelustel on olnud positiivset tgsisidet. 2019. toimus ktiivne teeservde niitmine ning see toimus vrkult. Selline niitmine vähend mdlksvuliste liikide levimise võimlusi põlluml olevsse rohumrisse. Kun teehooldusel on omd eeskirjd, siis pe otsim lterntiivseid lhendusi liikide levikullikks. äiteks peks üh enm prndm nruses olevte püsitimestikug mstikuelementide seisundit (püsitimestikug krvikldd, väikesed rohumfrgmendid, metsservd), nii hoides kooslused vtun kui k vältim põllukemiklide sttumist neisse. Arvtvsti oleks vj liendd poollooduslike koosluste toetusmeetmeid k inimtekkeliste (pool)vtud joonelementide hooldmiseks. Üh sgedmini võis märgt rohumride vrsuvist niidet, mid rkendti ilmselt umrohtude seemnetoodngu j kiireksvuliste püsikute ksvu pidurdmiseks. Kun on näh, et mksutjd oskvd ise hinnt j suunt rohumride seisundit, siis võiks määrusest eemldd niitmise kohustuse j kuupäevd mksutj rkend niikuinii ise piirkonnle, timekooslusele j endle kõige soivmt viisi. Arendd koostööd Keskkonnministeeriumig ohtlike võõrliikide tutvustmisel mksutjtele, et nd oskks är tund võõrst om põldudel j kiiremini regeerid ohtude eemldmiseks. Toetusskeemi võiks diferentseerid, piddes silms ökoloogiliste protsesside pikjlisust j toetuste finntssi. Arvestdes vähenevt finntssi, siis kokkuhoid võiks eelkõige toimud uute, toetusskeemig liituvte põlluhrijte rvelt, sest plju tähtsm on ju olemsolevte rohumride säilitmine edsise rengu lootuses, kui uute ride lismine. äiteks võiks rjmise toetus põllumssiivil oll 2% väiksem, kui teist toetustsüklit jätkvtel. Smmoodi peks toetuste rvutmisel rvestm ig KSM põllumssiivi nrusksutust nloogse või mhedm ksutuseg nruse olemsolul võiks toetused oll kõrgemd kui üksikul KSM põllul vid üldtoetust svte nerpõldude keskel. Selline nruspõhine lisväärtustmine nnks põhjust nrite koostöö rendmiseks ning suurendks meetmete ökoloogilist toimet.... Kokkuvõte 2016. seirtud 88 rohumrist jäid 2019. vlimist välj, millest enmus olid hävinud või seireks soimtud põldude külvipinn liendmise tõttu (2019. seti seireks soivuse kriteeriumiks vähemlt 1 m liuse rohumri olemsolu põlluks soivl ml). Mitmetel juhtudel oli seirevlimi rohumri hävinud või häiritud tee-ehituse ning krvide rjmise tõttu. Enmus 201. seirevlimi rohumrisid, millele MAK 201-2020 rmes enm ri kohustust ei kehtinud, muudeti uuesti põllumks. 2019. seirtud 88 servst võis 1 servs (1%) imt kemiklide sttumist rohumri põllupoolsesse serv KSM toetuseg ksne g soovitus vältid rohumril väetiste j timektisevhendite ksutmist. elj seirest (2011, 201, 2016, 2019) jooksul registreeritud 212 soontimeliigist kuulus enim sugukonddesse kõrrelised j korvõielised (vstvlt 7 j 1 liiki). Järgnesid vähemte liikide rvug lilikõielised, milselsed, sriklsed j ristõielised (vstvlt 18, 1, 11 j 11 liiki). Sgedsemd liigid (vähemlt 0%) rohumrides 2019. olid võilill (kollektiivliigin), hrilik rudrohi, hrilik orshein, hrilik kerhein, hrilik puju, htlehine nurmiks, mets-hrkputk, hrilik hiirehernes, põldohks, punne ruhein, hrilik nurmiks j põld-lõosilm. Id-kitsehernest ksvs ühes servs, Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 22
lupiini j tuuleker ning teisi ökoloogiliselt ohtlikke võõrliike ( Looduslikku tsklu ohustvte võõrliikide nimekiri (7.okt 200, KeM määrus nr 126)) ei leitud. 2019. vsts 97% seirtud rohumridest ökoloogilise vstvuse miinimumnõudele, et see koosneks vähemlt kolmest ohtrst (ohtrusklss vähemlt 2 mõni tim, kuni % ktvusest) püsikuliigist, millest vähemlt üks oleks lehtrohundiliik. Tegemist on siiski miinimumnõudeg, kus rvesse minev liigi ktvus on peegu % või liigist on mõned suuremd timed. Anlüüsi trvis moodustti lisks üldisele soontimeliikide rvule erinevid liigigruppe. Kõigi liikide ning rohundite liikide rv olid mõlemd stti vrieeruvd, olles kõrgeimd 2016., kuid lngesid 2019. sm mdlle tsemel ngu 201.. Kõigi ohtrte liikide ning ohtrte püsikute liikide rv olid viimsel khel seirestl oluliselt kõrgemd kui khel esimesel seirestl. Püsikute liikide j grminoidide liikide rv olid mõlemd 2016. oluliselt kõrgemd kui khel esimesel seirestl, kuid 2019. lngesid jälle 2011. j 201. tsemele. Ühe- j khestste liikide rvus toimus pärst 2011. järsk lngus, misjärel seis stiliseerus ning oli püsivlt mdl. Ohtrte umrohuliikide rv oli kõrgeim 2016. ning 2019. lnges oluliselt, kuid jäi siiski oluliselt kõrgemks kui 2011. j 201., mil see oli väg mdl. Erldi nlüüsiti ohtrid timeliike lähtuvlt nende erinevtest funktsionlsetest tunnustest. Rohumride ohtrte liikide tunnusmustri koosseis oli üle stte ühetoline, kuid võis siiski täheldd k mõningst srnsuse suurenemist seirekohtde vhel. Timktte funktsionlse kvliteedi prnemisele j inimtegevuse lemuse vähenemisele viitvd hemerofiilsus- j ruderlsusindeksi (näitvd vstvlt sõltuvust inimtegevusest j umrohustiilis ksvustrteegit) ning k võõrliikide osklu oluline vähenemine. Püstise lehistunud vrreg timede osklus pole mingit kindlt suundumust, kuigi see stti oluliselt erines. Õitsemise kestvus lnges pärst 2011. oluliselt ning jäi seejärel püsivlt mdlmks. Umrohuliikide osklus, liikide potentsilses kõrguses, liikide õitsemise lguskuus, lilikõieliste liikide osklus, liikide keskmises seemneklus, putuktolmlevte liikide j ergsõiteg liikide osklus stti olulisi muutusi ei tuvsttud, kuigi khe viimse näitj puhul võis täheldd väikest ksvutrendi pärst 201.. Rohumride liigiline koosseis on olnud ootmtult mdl umrohustiilis ksvustrteegig j inimtegevusest otseselt sõltuvte liikide osklug näitj oli ju seire lgusest pele keskmiselt 0,-0, plli üldises sklvhemikus 0-st 1-ni. Ohtrtest liikidest umes pooled on putuktolmeldtvd j erksvärviliste õiteg ning nende potentsilne õitsemise kestus on keskmiselt üle kolme kuu, mis viit tolmeldjid üldiselt toetvle teenusele. Ökoloogiliselt ohtlikke võõrliike esine rohumrides vähe, kuid loodushoiu spektist on k see vähene proleemiks. Ökoloogiliseks ohuks on lisks võõrliikidele kultuurhein j/või murusegude seemned, mis on pärit väljstpoolt Eestit j seeg võõrgenotüüid. Loodusliku timekoosluse muutuste uurimisel on üheks stt periood, mille jooksul võiks ilmned ju positiivseid muutusi. Või g järeldd, et timestiku liigilise j funktsionlsete tunnuste koosseisu reng ei ole toimunud loodetud kiiruseg. Lisks põllult tulevtele häiringutele on üheks põhjuseks rohumride isoleeritus looduslike liikide llikkooslustest või looduskoosluste puudumine suurepinnliste põllumdeg mstikus. Seeg mõjut rohumride koosluste rengut pemiselt külvtud liikide püsimine j sihilik liskülv. Külvisegudes peks ksutm erinev ksvuvormig liike ning suurem konkurentsivõimeg liikide seemnete oskl peks olem väiksem. Lisks pe rohumridel külv olem hõredm kui põllunorm ette näe. Külvisegudesse on vj suuremt rvu liike ning sellest tulenevlt on vj toetd Eesti looduslike Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 2
liikide seemnesegude tootmist. Alterntiivin võiks lud rjmisel ksutd mesilste korjeldeks soovittud liikide üksikkultuure või nende segusid. Üheks soovitud rohumri renguks oli koosluse reng mdlksvulisemte liikide osklu suurenemise suuns, et väheneks timede omvheline konkurents, milleg ksneks koosluse loomulik uuenemine ning uute liikide lisndumine sed ei ole juhtunud. Ks võiks idt kesksuvise niitmise semel vr- j hilissuvise niitmise komintsioon, mis võiks pidurdd kõrgeksvuliste liikide edenemist ning nd võimluse mdlmtele liikidele õitsed j seemneid toot. Arendd võiks koostööd erinevte metkonddeg, nt Mnteemetig, mitmeliigiliste rohumride segude propgeerimisel teedeehitusel jmt mstikus kujundvtel plneerimistel. Lisks peks üh enm prndm rohumride nruses olevte püsitimestikug mstikuelementide seisundit (püsitimestikug krvikldd, väikesed rohumfrgmendid, metsservd), nii hoides kooslused vtun kui k vältim põllukemiklide sttumist neisse. Eesti melu rengukv 201-2020. j. prioriteedi hindmine 2
LISA 1. SAGEDASEMAD LIIGID 2019. AASTAL JA EDE SAGEDUS ELJA SEIRERIGI PEALE KOKKU ESITATUA SERVADE KOGUARVUA JA OSAKAALUA 2019. =88; 2011., 201., 2016. j 2019. =6 Liik (ldin keeles) Liik (eesti keeles) Servde rv 2019 Sgedu s 2019% Servde rv 2011-2019 Sgedu s 2011-2019% Trxcum officinle võilill, kollektiivliik 76 86 1 91 Elymus repens hrilik orshein 6 7 270 78 Achille millefolium hrilik rudrohi 70 80 29 7 Artemisi vulgris hrilik puju 61 20 72 Dctylis glomert hrilik kerhein 61 69 211 61 Vici crcc hrilik hiirehernes 2 9 197 7 Cirsium rvense põldohks 1 8 197 7 Festuc rur punne ruhein 1 8 166 8 Equisetum rvense põldosi 21 2 166 8 Phleum prtense põldtimut 8 19 6 Mtricri perfort hrilik keslill 0 1 Anthriscus sylvestris mets hrkputk 60 1 Myosotis rvensis põld lõosilm 0 1 2 Glium prine roomv mdr 2 6 18 0 Cerstium fontnum hrilik kdkker 28 2 18 0 Po trivilis hrilik nurmiks 6 2 16 9 Po ngustifoli htlehine nurmiks 61 1 8 Viol rvensis põldknnike 6 1 129 7 Silene l vlge pusurohi 6 1 121 Rnunculus repens roomv tuliks 2 28 108 1 Veronic chmedrys külmmilne 8 10 0 Cpsell urs-pstoris hrilik hiirekõrv 19 22 90 26 Arctium tomentosum villtkjs 26 0 88 2 Veronic rvensis põldmilne 22 2 82 2 Rumex crispus kärnoliks 19 22 6 18 Aegopodium podgrri hrilik nt 21 2 8 17 Urtic dioic kõrvenõges 19 22 8 17 Glium lum vlge mdr 27 1 7 16 Stellri grmine ors tähthein 19 22 6 16 Equisetum prtense sosi 27 1 16 Festuc rundince roog ruhein 22 2 8 11
LISA 2. TAIMEKOOSLUSE ERIEVATE LIIGIRIKKUSE ÄITAJATE DISPERSIOOAALÜÜSI TESTIDE TULEMUSED Esittud on fktorite või nende koosmõjude olulisustõenäosused (p-väärtused). Erinevus nlüüsitud gruppide vhel on sttistiliselt oluline kui p<0,0 välj toodud pksus kirjs Fktor Liikide rv Ohtrte liikide rv Vdusstmed 1-,2- stsed liigid Püsikud Grminoidid Rohundid Ohtrd püsikud Ohtrd umrohu d Ast ; 26 <0,001 <0,001 <0,001 <0,001 <0,001 <0,001 <0,001 <0,001 Piirkond ; 26 0,029 0,082 0,16 <0,001 0,007 0,9 0,0 0,7 Piirkond*Ast 12; 26 <0,001 0,0 0,09 0,068 0,02 0,00 0,16 0,11 LISA. ÜLDISE LIIGIRIKKUSE AALÜÜSITULEMUSED AASTATI JA PIIRKOITI Ülkirj täht tähist Tukey mitmese võrdluse testis leitud homogeensusgruppe ühe fktorkomintsiooni sees. Tukey testi rkendti keskmiste võrdlemisel vid juhul, kui mingi klssifiktor osutus dispersioonnlüüsis oluliseks (tulemused toodud lumises telis). Kun klssitsemeid on rohkem kui kks, korrigeeritkse Tukey testis p-väärtust rvestdes korduvid ristvõrdlusi. Piirkond Keskmine '11-'19 9%-uslduspiiriminpiiriminpiiriminpiirid % grupp grupp grupp 9%-usldus 9%-usldus 9%-usldusgeensusgrupp Erinevus Erinevuse 1 Koeru 12 22,7 cde (19,8--2,) 12 19, cde (16,7--22) 1 21, cde (17,1--2,8) 12 18, cde (1,1--21,9) -,2-18, 2 Põltsm 1 18,9 cde (1,8--2) 12 21, cde (18,6--2,9) 1 2 (21,--28,7) 1 1, de (12,--18,1) -,7-19, Plmuse 16 22, c (20,6--2,1) 1 19, cde (16--2) 1 20,8 cde (17,2--2,) 1 16,2 cde (1,2--19,) -6,2-27, Vr 26 22, (20,1--2,7) 26 20,9 cde (19--22,9) 20 2 (21,--28,6) 2 20, cde (18,6--22,) -1,9-8, Elv 20 19,1 cde (16,8--21,) 19 1,9 cde (1,--18,) 27 2,1 (20,8--2,) 2 22, cd (20,--2,1),2 16,8 Üldine 87 21,2 (20,0--22,) 8 19, (18,2--20,) 88 2,2 (21,8--2,6) 88 19,1 (18,0--20,) -2-9,6 Võrdluse luseks olev mitmefktorilise dispersioonnlüüsi tulemused: Fktor Vdu s- stmed Liikide rv Ast ; 26 <0,001 Piirkond ; 26 0,029 Piirkond*Ast 12; 26 <0,001 LISA. OHTRATE LIIKIDE LIIGIRIKKUSE AALÜÜSITULEMUSED AASTATI JA PIIRKOITI Ülkirj täht tähist Tukey mitmese võrdluse testis leitud homogeensusgruppe ühe fktorkomintsiooni sees. Tukey testi rkendti keskmiste võrdlemisel vid juhul, kui mingi klssifiktor osutus dispersioonnlüüsis oluliseks (tulemused toodud lumises telis). Kun klssitsemeid on rohkem kui kks, korrigeeritkse Tukey testis p-väärtust rvestdes korduvid ristvõrdlusi. Piirkond Keskmine '11-'19 9%-uslduspiiriminpiiriminpiiriminpiirid % grupp grupp grupp 9%-usldus 9%-usldus 9%-usldusgeensusgrupp Erinevus Erinevuse 1 Koeru 12,8 cde (,7--,8) 12 cde (2,8--,2) 1 6,6 cde (--8,2) 12 7 cde (,8--8,2) 2, 7, 2 Põltsm 1,7 de (2,7--,7) 12 6 cde (,2--7,8) 1 7 cde (,--8,7) 1,9 cde (,8--6,1) 1,2,6 Plmuse 16,9 cde (,9--,8) 1,6 e (2,6--,7) 1 6, cde (,9--7,9) 1, cde (,2--6,) 0, 8, Vr 26, cde (,7--,2) 26 cde (,2--,8) 20 8 (6,--9,6) 2 7, c (6,1--8,) 2,8 6,9 Elv 20,7 e (2,9--,) 19,8 cde (,--6,2) 27 7, (6,--8,6) 2 7 cde (,7--8,2), 90,6 Üldine 87, (,9--,6) 8,7 (,2--,2) 88 7,2 (6,6--7,8) 88 6, (,9 7,0) 2,2 0,8 Võrdluse luseks olev mitmefktorilise dispersioonnlüüsi tulemused: Fktor Vdu s- stmed Ohtrte liikide rv Ast ; 26 <0,001 Piirkond ; 26 0,082 Piirkond*Ast 12; 26 0,0
LISA. ÜHE- JA KAHEAASTASTE LIIKIDE LIIGIRIKKUSE AALÜÜSITULEMUSED AASTATI JA PIIRKOITI Ülkirj täht tähist Tukey mitmese võrdluse testis leitud homogeensusgruppe ühe fktorkomintsiooni sees. Tukey testi rkendti keskmiste võrdlemisel vid juhul, kui mingi klssifiktor osutus dispersioonnlüüsis oluliseks (tulemused toodud lumises telis). Kun klssitsemeid on rohkem kui kks, korrigeeritkse Tukey testis p-väärtust rvestdes korduvid ristvõrdlusi. Piirkond Keskmine '11-'19 9%- grupp piirid grupp piirid grupp grupp usldus- Keskminminpiirimine % 9%- usldus- 9%-usldus 9%- uslduspiirid Erinevus Erinevuse 1 Koeru 12 8,6 (,--11,8) 12,1 (,--6,9) 1,6 (2,7--8,6) 12,1 (1,9--6,) -, -2, 2 Põltsm 1 6,8 (,--10,2) 12 7, (,--10,) 1 8,6 (,6--11,6) 1, (2,2--,7) -, -9, Plmuse 16 8,1 (,--10,8) 1 6,6 (,--8,8) 1 6,9 (,--9,) 1,1 (1,9--6,) - -9 Vr 26,9 (,--7,) 26, (,7--7,1) 20 (2,8--7,1) 2,9 (,0--6,7) -1-17,7 Elv 20 7 (,8--9,1) 19 2,6 (1,--,8) 27,2 (,2--7,2) 2,8 (,6--7,1) -1,1-16,2 Üldine 87 7,1 (6,1--8,1) 8,2 (,--6,1) 88 6 (--7) 88,7 (,9--,) -2, -,1 Võrdluse luseks olev mitmefktorilise dispersioonnlüüsi tulemused: Fktor Vdu s- stmed 1-,2- stsed liigid Ast ; 26 <0,001 Piirkond ; 26 0,16 Piirkond*Ast 12; 26 0,09 LISA 6. PÜSIKUTE LIIGIRIKKUSE AALÜÜSITULEMUSED AASTATI JA PIIRKOITI Ülkirj täht tähist Tukey mitmese võrdluse testis leitud homogeensusgruppe ühe fktorkomintsiooni sees. Tukey testi rkendti keskmiste võrdlemisel vid juhul, kui mingi klssifiktor osutus dispersioonnlüüsis oluliseks (tulemused toodud lumises telis). Kun klssitsemeid on rohkem kui kks, korrigeeritkse Tukey testis p-väärtust rvestdes korduvid ristvõrdlusi. Piirkond '11-'19 Võrdluse luseks olev mitmefktorilise dispersioonnlüüsi tulemused: 1 Koeru 12 1,1 c (11,7--16,) 12 1,8 c (11,-- 18,1) (12,2-- 2 Põltsm 1 12,1 c (10,--1,8) 12 1,9 c 1,6) 1 1,8 c (11,7 20,0 ) Keskmine 9%-uslduspiirigeensusgrupp Keskmine Homogeensusgrupp 9%- uslduspiirid Keskmine Homogeensusgrupp 9%- uslduspiirid Keskmine 9%-uslduspiirid % grupp Erinevus Erinevuse 12 1, c (12,1--16,8) 0, 2, 1 16, c (1,--19,2) 1 11,8 c (8,8--1,8) -0, -2, Plmuse 16 1, c (11,--17,1) 1 12,9 c (9,9--1,8) 1 1,9 c (11,--16,) 1 12 c (10,2--1,8) -2, -1,8 Vr 26 16, c (1,--18,6) 26 1, c (1,8-- 17,2) 20 20,1 (17,6--22,) 2 1,7 c (1,8--17,) -0,8 -,1 Elv 20 12,2 c (10,--1,9) 19 1, c (11,-- 1,) 27 17,9 (16,--19,) 2 16, c (1,--18,),,6 Üldine 87 1,1 (1,1--1,1) 8 1,2 (1,-- 1,2) 88 17,2 (16,1--18,) 88 1, (1,--1,) 0, 2,7 Fktor Vdusstmed Püsikud Ast ; 26 <0,001 Piirkond ; 26 <0,001 Piirkond*Ast 12; 26 0,068