Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

Väljavõte

1 Tervislik toitumine ja tootearenduse uued suunad TAP Sirje Potisepp

2 93% vastajate jaoks on toit tervislik, kui see on Eesti päritolu Tervislikkuse tähendus protsentides vastajatest, kellele on tervislikkus väga või mõnevõrra tähtis, n=637 Toiduvalikus on rohkelt puu- ja köögivilju Toiduvaliku mitmekesisust Lisaainete vähest sisaldumist Toit on pärit Eestist Geneetiliselt muundatud koostisosade puudumist Toidu päritolu mahepõllumajandusest Toitu rikastatust vitamiinidega, mineraalainetega, kiudainetega Madalamat suhkrusisaldust Toit on väiketootjalt (nt otse talust, väiketööstusest, turult) Madalamat soolasisaldust Madalamat rasvasisaldust Toidu rikastatust kasulike bakteritega Vähesemat energiasisaldust (kalorite sisaldust) Toidulisandite tarbimist (nt vitamiinid, mineraalained) Eridieedi järgimine (nt taimetoitlus, veregrupi dieet, ph-dieet) Suhkur on asendatud magusainetega (nt aspartaam, sahhariin) 2011 Emor 19

3 74% tarbijatest usaldab kõiki Eesti toidukaupu Eri riikide toidukaupade usaldusväärsus tarbija silmis protsentides kõikidest vastanutest, n=1007 Eesti Põhjamaad (Soome, Rootsi, Norra, Taani) Läti Saksamaa Valmistatud EL-i maades (made in EU) Leedu Holland Venemaa Poola Prantsusmaa Ukraina Ameerika Ühendriigid USA, Ukraina, Prantsusmaa ja Poola toodetesse suhtuvad tarbijad kõige skeptilisemalt Emor 41

4 44% vastajatest on nõus, et tähelepanu tervislikule toitumisele suureneb Toiduainete tarbimise trendid vastajate arvates A protsentides kõikidest vastanutest, n=1007 Tähelepanu tervislikule toitumisele suureneb Tähelepanu tervislikule toitumisele vähe B Väljaspool kodu söömine väheneb Kiiresti valmivate toitude valmistamine suureneb Kohapeal kasvatatud (kohaliku) toidu tarbimine suureneb aliteetsetest toorainetest valmistatud toidukaupade kasutamine suureneb Mahetoidu (ökoloogilise toidu) tarbimine suureneb Kodusvalmistatud toitude tarbimine suureneb Toitu kasvatatakse ise rohkem Etniliste toitude (nt verivorst, sült jms) tarbimine suureneb Mitmesuguste lisanditega (vitamiinid, bakterid vms) rikastatud toidukaupade tarbimine suureneb reneb suurtes toidupakendites toidukaupade müük ähestest koostisosadest koosnevate toidukaupade tarbimine suureneb Väljaspool kodu söömine (restoranides j suureneb Traditsiooniliste (aeganõudvate) toitude valmistamine suureneb Imporditud toidu tarbimine suureneb Vähem kvaliteetsetest toorainetest valm tatud toidukaupade kasutamine suurene Mahetoidu (ökoloogilise toidu) tarbimine väheneb Valmistoitude tarbimine suureneb Toitu ostetakse rohkem Ülemaailmselt tuntud toitude (nt hot dog hamburger, pitsa jms) tarbimine suurene Rikastamata toidukaupade tarbimine suureneb Suureneb väikestes toidupakendites toidukaupade müük Paljudest koostisosadest koosnevate toidukaupade tarbimine suureneb 2011 Emor 54

5 Arusaam tervislikust toitumisest Tervisliku toitumise võrdkujuks on eesti elanikkonna seas endiselt (nagu ka 2008 aastal) puu-, juur- ja köögiviljade söömine. Teisel ja kolmandal kohal on toidu mitmekesisus ja värskus. Mõnevõrra tõusevad esile ka toitumise regulaarsus ning mõõdukus, tasakaalustatus, vähene rasvasisaldus, vitamiinide ja mineraalide sisaldus, mahe ning kodumaisus Tunnuste üldine komplekt on analoogne 2008 aastaga. Olulisim muutus seisneb mõõdukuse tunnuse esiletõusus. Oluliseks muutuseks võib pidada ka seda, et meeste ja naiste arusaam tervislikust toitumisest on lähenenud, ehk mitmed nn naistele omased tunnused on muutunud pigem üldisteks tunnusteks (näiteks puu- ja juurviljad, vähe rasva, tasakaalustatus jms). Samuti on lähenenud eestlaste ja venekeelse elanikkonna arusaamad tervislikust toitumisest aastal oli märgata suuri erinevusi puu- ja juurviljade tunnuses, vähese rasva tunnuses ja kodumaisuse tunnuses (tüüpilised pigem eestlastele). Nüüd on neis tunnustes vahed märksa väiksemad. Mõningane erinevus seisneb veel selles, et vähene rasvasus ning täisteratooted on eestlaste jaoks olulisemad tunnused Lisaks sellele on arusaamad tervislikust toitumisest ühtlustunud ka vanusegruppide lõikes. Kui mitmed peamisest tunnusest kuulusid 2008 aastal veel eeskätt noorte arusaamade hulka, siis nüüd kuuluvad peamised tegurid kõigi vanusegruppide pilti.

6 Tervislikult toitumise levik Kindlasti ja teadlikult toitub tervislikult 8% küsitletutest, üldiselt tervislikult veel 49%. Kokku seega 57% aastasest elanikkonnast. Tulemus on mõne %-punkti võrra madalam kui 2008 aastal (siis 63%), kuid erinevus pole siiski statistiliselt märkimisväärne. Ka mittetervisliku toitumise enesehinnangud on sarnased 2008 aasta proportsioonidele %, %. Mõningane langus võib olla tingitud võrreldavate aastate kontekstist 2008 oli tarbimisbuumi lõpuaasta, 2012 aga kriisijärgne teine aasta, mistõttu annab ilmselt tunda kriisi ajal omandatud odavama tarbimise mudel. Negatiivsem hinnang pärineb peamiselt vanemast rühmast (55-74), ehk vähemkindlustatud elanikkonnalt.

7 Miks ei toituta tervislikult (kui ei toituta)? Majanduslik faktor ilmnebki mittetervisliku toitumise põhjuste loetelus. Kui 2008 oli mittetervislikult toitvate esimeseks põhjenduseks pole aega nende küsimustega tegeleda (42% mittetervislikult toitujaist), siis nüüd on esimeseks põhjuseks tervislik toitumine on liiga kallis (34%, %). Pole aega teguri osakaal langes 32%-le. Toodud muutus ilmneb tugevalt just nooremas ja keskmises vanuserühmas. Vanemas rühmas tegelikult olulist muutust pole, kuna majanduslik faktor oli ka varem peamiseks tervisliku toitumise piiranguks. Kolmandaks põhjuseks on endiselt hoiak, et poes müüdav kaup ei ole niikuinii tervislik ning selle osakaal tõusis 19%-lt 24%-le.

8 Milles tervislik toitumine seisneb (neil, kes toituvad tervislikult)? Kaheks peamiseks käitumisviisiks on mitmekesine toitumine (51%) ja värske/naturaalse (keemiavaba) toidu eelistamine (49%). Ka need numbrid pole võrreldes 2008 aastaga praktiliselt muutunud (52% ja 48%). Kolmandaks abinõuks on mõne konkreetse ebasoovitava toiduaine vältimine (25%). Tasakaalustatud toitumise põhimõtteid järgib 13% tervislikult toitujaist (2008 seda varianti ei küsitud). Mahepõllmajanduse tooteid eelistab samuti 13%, kuid selles osas on märgata olulist nihet allapoole ( %). Seega võib öelda, et tervisliku toitumise käitumismudel on üldiselt endine, ning selle peamisteks komponentideks on toidu mitmekesisus ja värskus/naturaalsus, kuid mahetoodangu koht mudelis näib veidi taanduvat ning tasakaalustatuse printsiip enam levivat. Tasakaalustatuse printsiip on seda levinum, mida noorema tarbijaga tegu, mahe printsiip vastupidi.

9 Hoiakute süsteem tervisliku toitumise taustana Üldine põhimõte, ehk kas lähtuma peaks Märkimisväärne on, et endiselt on valdavaks põhimõtteks omaenese sisetundest lähtumine (nimetab 66%, %) Kohaliku kliima ja toitumistraditsioonide järgimise põhimõte on veidi taandumas (21% 24%), teadusuuringute roll püsib (10% 11%). Esitatud 10 väitest nõustutakse endiselt enim sellega, et tervislik toitumine on olulisemaid hea tervise ja pika eluea tingimusi (86% %), kuigi näeme ka väikest taandumist. Teisel kohal ning samuti selgelt positiivne on hoiak, et soovi korral on kõigil võimalik senisest tervislikumalt toituda (79% 89%) Kogu elanikkonna hoiakute süsteem tervisliku toitumise vajaduse ja võimaluste kohta on endiselt selgelt positiivne ja vähe muutunud. On aga märgata tervisliku toitumise kalliduse hinnangu enamat levikut ning kriitilisemat suhtumist igasugu ärimaigulistesse dieetidesse.

10 Tervislikud koostisosad toiduainetes Nendeks on eelkõige: Vitamiinid (nimetab 67%), valgud (47%), kiudained (28%) seda võib ilmselt nimetada viimaste aastaste saavutuseks teavitustöös, mineraalid (27%), süsivesikud (18%), rasvad (17%) Märkimisväärne on, et meeste ja naiste vastuste mustris olulisi erinevusi pole Võrreldes eestlastega, nimetab venekeelne elanikkond enam vitamiine ja mineraale Noorem rühm aga ülejäänutega võrreldes enam kiudaineid ja rasvu

11 Ebatervislikud koostisosad toiduainetes Nendeks on eelkõige: rasvad, juhul kui suures koguses (38%), säilitusained (32%), E-ained (21%), värvained (18%), liigne suhkur (18%), liigne sool (16%), süsivesikud (13%). Kokkuvõttes võib öelda, et arusaamad toiduainete tervislikest ja ebatervislikest koostisosadest on üsna adekvaatsed ning erinevate elanikerühmade lõikes sarnased. Teadlikkuse osas võib märkida, et ilmselt viimaste aastate info mõjul on kasulike ainete hulka liitnud kiudained. Samuti asjaolu, et rasvaineid ei käsitleta ühemõtteliselt kahjulikena, vaid küsimus on rasva suurtes kogustes

12 Häid ideid ja mõttelende!