Kliimaneutraalne lillkapsas Tartu I 03. I 2020 Erki Niitlaan I Eesti Turbaliit
Miks lillkapsas? Turbal põhinevaid kasvusubstraate kasutatakse väga paljude taimede ettekasvatamisel ja kasvatamisel sh ka nende taimede ettekasvatamisel, mis hiljem istutatakse avamaale. Näiteks: lillkapsas, salat, porru, sibul, kõik kapsad, brokkoli, nuikapsas, mitmed söögiseened jt. Kõik tomatite, kurkide, melonite, arbuuside jms väiketaimed. Dekoratiiv taimed ja lilled, näiteks kõik geraaniumid, pelargoonid, poinsetiad (Jõulutäht), dipladeenia jt. 1 m3 turbaga saab kasvama panna kuni 5 miljonit väiketaime või metsa istikuid 1,5 ha metsa istutamiseks.
Sisu Turba tootmine Eestis Globaalsed väljakutsed Turba väljakutsed Turvas osa lahendusest
Turba tootmine Eestis I tootmisalad Riiklik turba varu Vähelagunenud turvas I 127 miljonit tonni Hästi lagunenud turvas I 833 miljonit tonni Mäeeraldiste turba varu Vähelagunenud turvas Hästilagunenud turvas Võti on asukoha valik! I 22 miljonit tonni I 70 miljonit tonni Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri I 27.12.2016 145 000 ha I 266 ala Sektoris tegutseb enam kui 30 ettevõtet. Hetkel on u 120 turba kaevandamise luba, mis hõlmavad veidi üle 20 tuh ha. Turba tootmiseks kasutatakse u 13 14 tuh ha. Mäeeraldised hõlmavad 2% turbamaadest!
Turba tootmine Eestis I mahud 1200 1000 800 600 900 897 626 994 830 716 517 645 900 730 400 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Turba tootmine Eestis 2010 2019, tuh t Aiandusturba tarbimist mõõtetakse kuupmeetrites, selleks võib tonnid korrutada neljaga
Turba tootmine Eestis I eksport 2012-2016 Eesti turbatooteid eksporditakse u 120-sse riiki Euroopa 88.3 % Aasia 4.3 % Lähis-Ida 3.9 % Lõuna-Ameerika 1.8% Aafrika 1.2% Põhja-Ameerika 0.3% Australaasia - 0.1% Italy 3% Spain 4% Latvia 3% Sweden 5% France 10% UK 2% Belgium 11% Czech 1% Others 10% Netherlands 38% Germany 13%
Globaalsed väljakutsed I rahvastiku kasv 12 000 000 000 10 000 000 000 8 000 000 000 6 000 000 000 4 000 000 000 2 000 000 000 0 9 770 000 000 7 800 000 000 1 2 2020 -> + 25 % -> 2050 Maailma rahvastik suureneb 30 aastaga veel 2 miljardi inimese võrra I www.ourworlddata.com
Globaalsed väljakutsed I toiduga varustatus 2050. a prognoositakse toiduainete tarbimise 50%-st kasvu praegusega võrreldes! Haritav maa ühe inimese kohta 1960 l Samal ajal: - viimase 150 aastaga on 50% viljakast mullast ära kantud - umbes 40% põllumaade viljakus on juba langenud - väidetakse, et meil on keskmiselt jäänud veel 60 saaki Sama 2050 l ehk 1/4 Põllumaa moodustab u 37% maismaa pindalast e 48,6 miljonit km2 I World Bank
Globaalsed väljakutsed I energia tarbimine Oil; 33% 2015 Natural gas; 24% Coal; 30% Nuclear; 4% Hydro; 7% Wind, solar; 2% Tõus 27% - 61% WEC 2013 Natural gas; 10% Nuclear; 6% Oil; 18% 2050 Hydro; 20% 2015 2050 Fossiilsed 145 600 99 560 126 220 TWh Taastuvad 14 400 103 630 131 370 TWh 2015. a oli maailma primaarenergia tarbimine 160 000 TWh I www.wikipedia.com Coal; 15% Wind, solar; 31%
Globaalsed väljakutsed I metsamaade vähenemine Troopiliste vihmametsade pindala, km2 20 000 000 15 000 000 10 000 000 5 000 000 0 16 000 000 6 000 000 0 1 2 3 1940 s 2020 2060 Enamikke maailma metsi ei majandata jätkusuutlikult. Metsad katavad u 31% maismaast e 40 miljonit km2 I www.wikipedia.com
Turba väljakutsed I turbamaade kasutus Undisturbed peatlands (mires) 86% Agriculture 7% Forestry 4% Drained tropical 3% Horticultural peat production 0,05% Energy peat production 0,05% Maailma turbamaade kasutus I % I Strack 2008 / IPC 2008
Turba väljakutsed I nõudluse vääramatu suurenemine Tooraine 2017 2050 Kasv Kookoskiud 5 Mm3/a 35 Mm3/a 700% Puidukiud 2 Mm3/a 25 Mm3/a 1,250% Puukoor 1 Mm3/a 10 Mm3/a 1,000% Kompost 1 Mm3/a 5 Mm3/a 500% Perliit 1.5 Mm3/a 10 Mm3/a 667% Kivivill 0.9 Mm3/a 4 Mm3/a 433% Mineraalained / tuff 8 Mm3/a 33 Mm3/a 413% Muu / uued 43 Mm3/a Aiandusturvas 40 Mm3/a 80 Mm3/a 200%* Vajadus kokku 59 Mm3/a 244 Mm3/a 415% Kasvusubstraatide kliima mõju on piiriülene Väljakutse Kasvusubstraatide kaubandus on piiriülene Emissioonid võetakse arvesse tootja riigis * Turba nõudlus on tuletatud teiste toorainete jätkuvust arvestades ehk defitsiidi alusel I Wageningen University & Research, 2018
Turba väljakutsed I kliimapoliitika vääramatu surve Iga ELi liikmesriik peab koostama 2021-2030 a perioodiks 10-aastase energeetika ja kliima plaani (NECP). Nimetatud plaan peab andma investoritele ja Euroopa Komisjonile selge pildi, kuidas EL 2030. a kliimaeesmärgid saavutatakse. Eriti kuidas ühiselt saavutatakse 32% taastuvenergia osakaal võrreldes 2005. aastaga. Seda toetab jõuliselt välja käidud Green Deal ja õiglase ülemineku pakett. non-ets sektoris pakub iga liikmesriik ise välja meetmed, kuidas oma 2030. a seatud eesmärgid täita. Baltiriikide ja Soome kasvuhoone gaaside emissiooni vähendamise eesmärgid on järgmised: Eesti I -13% Läti I -6% Leedu I -9% Soome I -39% Iga riik saab ise otsustada, kus kohas, mis järjekorras ja mis meetmeid rakendades saavutatakse kasvuhoone gaaside heite vähenemine.
Turba väljakutsed I kliimapoliitika vääramatud surve I LULUCF Turba kajastamine kasvuhoonegaaside arvestuses ELi emissiooni kaubanduse süsteem (ETS) Tootmisüksused, elektrijaamad jms käitised installeeritud soojusvõimsusega üle 20 MW. 40 50% ELi KHG emissioonist. Non-ETS I Jagatud kohustuse määrus (ESR) Transport Põllumajandus Prügimajandus Tööstus Väike-energeetika LULUCF Maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus Metsamaad Põllumaad Rohumaad Märgalad Asulad Muu maa Kütteturba kasutus suurtes põletusseadmetes võimsusega üle 20 MW sh koostootmisjaamad, kaugkütte katlamajad, elektrijaamad Kütteturba kasutus väikestes põletusseadmetes võimsusega alla 20 MW sh koostootmisjaamad, kaugkütte katlamajad, elektrijaamad Greenhouse gas emissions in Estonia 1990-2017 I National Inventory Report (NIR) Kõik turbatootmisalad (on-site, u 15%) ja aianduses või muul otstarbel kasutatud turvas (off-site, u 85%)
kt CO2 eq Turba väljakutsed I kliimapoliitika vääramatud surve I LULUCF Märgalade emissiooni eesmärki arvestatakse 2026 2030 keskmise võrdlemisel 2005 2009 keskmisega võrreldes. Esimesed tulemused raporteeritakse 2032. aastal (NIR). Baltimaade LULUCF emissioonid 2017. a I kt CO2 eq 6 000 4 000 2 000 0 + 748 + 1 400 + 747 Muu maa (+) Asulad (+) Maj. märgalad (+) Aiandus turvas ja turba tootm. (+) Põllumaad (+) -2 000-4 000 Metsamaa (-) -6 000-8 000-10 000 Eesti Kokku I -1 793 Läti Kokku I -1 707 Leedu Kokku I -5 296 Puidu tooted (-) Rohumaad (+/-) Eesti, Läti ja Leedu NIR
Turba väljakutsed I kliimapoliitika vääramatu surve I LULUCF NIR 2019 (2017 emissioonid) Eksportivad riigid Importivad riigid Eesti Läti Leedu Soome Iirimaa Belgia Holland Saksam. Kogu emissioon ilma LULUCFta, kt CO2 eq 20 879 11 306 20 417 55 334 60 744 11 4540 193 260 906 611 LULUCF kokku, kt CO2 eq -1 793-1 707-5 296-20 378 5 997-259 5600-15 185 Elektri ja sooja tootmine kütteturba emissioon (1.A.1a), kt CO2 146 0 36 4 590 2 355 0 0 0 Era kütuse tarbimine kütteurba emissioon (1.A.4b), kt CO2 0 0 68 15,5 807 0 0 0 Kütteturba emissioon kokku (era ja tööstustarbimine) kokku, kt CO2 146 0 104 4 605,5 3 162 0 0 0 Kogu kütuste tarbimine kütteks ja elektri tootmiseks, kt CO2 14 706 1 549 2 573 17 554 11 647 20 175 63 465 313 447 Kütteturba osa kogu kütuse tarbimisest (elekter + küte, v.a transport), % 1% 0% 4% 26% 27% 0 0 0 Majandatud märgalad, kha 22 156 56 sh turbatootmisalad, kha 13 34 14,1 109 56 0 0 20 Majandatud märgalade emissioon (4D), kt CO 2 748 1 438 1 019 1 843 1 944-10 38 2 138 sh tootmisalade emissioon (on-site), kt CO 2 85 400 34 1 612 345 0 0 131 sh aianduses kasutatud turba emissioon (off-site), kt CO 2 663 1 000 714 1 599 0 0 2 008 Aiandusturba emissioon kogu märgalade emissioonist, % 89% 70% 70% NA 82% 0 0 94% Kogu turba (v.a kütteturba) emissioon riigi koguemissioonist, % 4% 12% 4% 3% 3% 0 0 0,2% Kogu aiandusturba emissioon riigi koguemissioonist, % 3% 9% 3% NA 3% 0 0 0,2% Kursiivis esitatud andmed on tuletatud, kuna ametlikud andmed ei ole kättesaadavad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Iirimaa, Belgia, Hollandi ja Saksamaa NIR
Turvas osa lahendusest I säästva arengu eesmärgid Kui turbamaid ja -varusid majandada mõistlikult, toetab turba kasutus mitmete säästva arengu eesmärkide saavutamist Kliima neutraalsus on ainult ÜKS säästva arengu eesmärk!
Turvas osa lahendusest I aiandus Turba kasutamine aitab kompenseerida haritava põllumaa vähenemist ja lubab rakendada mullavabasid kasvatusmeetodeid (soilless cultivation) Kasvupinnas peab vastama kasutuseesmärgile st kasvupinnast ei saa toota ükskõik millest ja eeldada, et taimekasv on ikkagi tagatud. Enamike teiste võimalike koostisainete kasutamisel suurenevad väetamise vajadus, vee kasutus, transpordikulud jms. PS. Turba juurdekasv soodes on teadupärast keskmiselt 1 mm/aastas. Aastane mulla akumulatsioon on 33 korda aeglasem e u 0,03 mm/aastas! U ~9 m2 kasvuala 1 m2 tootmisala Suhe, umbes 1 : 9
Turvas osa lahendusest I aiandus Vaade turbale on muutunud: 1. Kliima vaates ei ole turvas enam osa turbamaade problemaatikast st ka lahendused ei peitu turbamaades ega soodes ega nende majandamismeetodites. 2. Eeldus, et kõik muutub aga turbatööstus ega aiandussektor ei muutu, või ei võiks muutuda, ei ole põhjendatud st tuleviku vaates ei ole sektorit käsitledes õige lähtuda eeldusest, et toodetud turvas jääb 100% ulatuses emissiooni allikaks. Lahendused: I täpsemad arvustusmeetodid Turba emissiooni arvestamine pikaealiste taimede kasvatamisel ei ole põhjendatud (näiteks metsaistikute kasvatamisel). Turba kasutamisel mullaparandajana jääb pärast turba lagunemist u 10% süsinikust mulda.
Turvas osa lahendusest I aiandus Süsiniku kogumine ja ladustamine: Pärast kasutamist saaks osa turbal põhinevast kasvusubstraadist uuesti kokku koguda ja näiteks: - ladestada tagasi taastatavatesse soodesse; - kasutada uute toodete valmistamisel, kus süsinik jääks pikaajaliselt seotuks (näiteks biosöe valmistamisel, ehitusmaterjalide tootmisel vms) Kompensatsioonimehhanismide rakendamine Vältimatute emissioonide kompenseerimine (turbamaade taastamine, metsade istutamine, CCS tehnoloogiad jms) Teised võimalikud lahendused
Tänan tähelepanu eest! Turvas on osa lahendusest, mitte probleemist!
Kuid see ei ole veel päris kõik Kas Sina oled juba oma abstrakti turbamaade kongressile esitanud? Enam kui 350 inimest juba on! 14. - 19. VI 2020 www.ipc2020.com