LINNUD AASTAL 2017 MILLINE OLI LINDUDE LIIGILINE KOOSSEIS SELTSIDE LÕIKES? Taxon Paljunemispotentsiaaliga liikide liigid Paljunemispotensiaaliga ohustatud liigid* lõpus Linnud/Aves 120 73 19 12 113 Nandulised Rheiformes 1 1 0 0 1 Kanalised Galliformes 19 15 3 2 18 Hanelised Anseriformes 30 23 3 2 30 Flamingolised Phoenicopteriformes 1 1 0 0 1 Tuvilised Columbiformes 1 0 0 0 2 Käolised Cuculiformes 2 0 0 0 2 Kurelised Gruiformes 6 4 4 3 6 Toonekurelised Ciconiiformes 4 2 0 0 3 Pelikanilised Pelecaniformes 2 2 1 1 2 Kakulised Strigiformes 10 5 0 0 9 Haukalised Accipitriformes 13 11 4 4 13 Slinnulised Bucerotiformes 1 1 0 0 1 Siniraalised Coraciiformes 1 0 0 0 1 Papagoilised Psittaciformes 9 4 3 0 9 Värvulised Passeriformes 20 4 1 0 15 *paljunemispotensiaaliga on need liigid, mis on esindatud vähemalt kahe eri soost linnuga Kõige rohkem liike on haneliste, värvuliste ja kanaliste seltsis. Üsna ukalt on ka kakulisi, haukalisi ja papagoilisi. Eksootilisematest seltsidest võiks ära nimetada slinnulised (Bucerotiformes) sudaani maasikuga (Bucorvus abysssinicus) ja siniraalised (Coraciiformes) kuukabarra ehk naeru-safiirlinnuga (Dacelo novaeguineae). Kõige enam ohustatud liike on kureliste ja haukaliste seas, lisaks neile on liigikaitse seisukohalt olulisi liike ka kanaliste, haneliste, papagoiliste ja pelikaniliste hulgas. Ainus ohustatud liik värvuliste hulgas oli punasiisike (Spinus cucullatus). KUIDAS MUUTUS ISENDITE ARVUKUS JA STRUKTUUR 2017. AASTAL? Takson Arv Koorumiste Loomaaeda sisse Loomaaaiast välja Surmade Linnud/Aves 671 83 29 27 132 624 Jaanalinnulised Struthioniformes Nandulased Rheidae Arv lõpul 2 0 0 0 0 2
Kanalised Galliformes faasanlased Phasianidae Hanelised Anseriformes Partlased Anatidae Flamingolised Phoenicopteriformes Flamingolased Phoenicopteridae Tuvilised Columbiformes Tuvilased Columbidae Käolised Cuculiformes* Turakolased Musophagidae Kurelised Gruiformes Kurglased Gruidae 150 32 39 143 316 38 6 12 65 283 7 0 7 0 0 14 4 0 2 0 0 6 2 0 0 0 0 2 18 2 0 0 0 20 Toonekurelised Ciconiiformes 11 0 0 0 2 9 Toonekurglased Ciconiidae 10 0 0 0 1 9 Haigurlased Ardeidae 1 0 0 0 1 0 Pelikanilised Pelecaniformes Pelikanlased Pelecaniidae Kakulised Strigiformes Kaklased Strigidae Haukalised Accipitriformes Haugaslased Acciptridae Slinnulised Bucerotiformes Maasiklased Bucorvidae** Siniraalised Coraciiformes Jäälindlased Alcedinidae 9 1 0 0 2 8 37 8 4 4 11 34 60 2 4 5 3 58 2 0 0 0 0 2 1 0 1 0 0 2 Papagoilised Psittaciformes 19 0 2 2 3 16 Kakaduulased Cacatuidae 1 0 0 0 0 1 Papagoilased Psittacidae 18 2 2 3 15 Värvulised Passeriformes 33 0 3 4 7 25 Vareslased Corvidae 8 3 2 1 8 Siidisabalased Bombycillidae 1 1 0 Kuldnoklased Sturnidae 1 1 Kärbsenäplased Muscicapidae*** 1 1 Amadiinlased Estrildidae 5 2 3 Vintlased Fringillidae 16 5 11 Tsiitsitajalased Emberizidae 1 1 *EOÜ-s kasutusel oleva taksonoomia järgi kuuluvad turakod turakoliste (Musophagiformes) seltsi ** EOÜ-s (Eesti Ornitoloogiaühing) kasutusel oleva taksonoomia järgi kuuluvad maasikud slindlaste (Bucerotidae) sugukonda * **EOÜ-s kasutusel oleva taksonoomia järgi kuuluvad rästad rästaslaste (Turdidae) sugukonda. Kõige rohkem isendeid on haneliste ja kanaliste seltsides ning sellest tulenevalt on ka kõige rohkem sünde ja surmasid on samades taksonites. Veelindude suurel suremusel on oma osa ka tiike väisanud kiskjatel. MILLINE OLI LINNULIIKIDE PALJUNEMISEDUKUS 2017. AASTAL? Sugukond Paljunemispotentsiaali -ga liikide * Koorumised (liikide ) Edukad koorumised (liikide ) liikide koorumised (liikide ) lõpus
Linnud/Aves 117 72 21 17 3 110 Nandulased Rheidae 1 1 0 0 0 1 Faasanlased Phasianidae 18 14 7 4 1 19 Partlased Anatidae 29 23 7 7 0 31 Flamingolased Phoenicopteridae 1 1 0 0 0 1 Tuvilased Columbidae 1 1 0 0 0 2 Turakolased Musophagidae 2 0 0 0 0 2 kurglased Gruidae 6 4 2 2 1 6 toonekurglased Ciconiidae 3 2 0 0 0 3 haigurlased Ardeidae 1 0 0 0 0 0 Pelikanlased Pelecaniidae 2 2 1 1 0 2 Kaklased Strigidae 10 5 2 2 0 9 Haugaslased Accipitridae 13 11 1 1 1 13 Maasiklased Bucorvidae** 1 1 0 0 0 1 Jäälindlased Alcedinidae 1 0 0 0 0 1 Papagoilased Psittacidae 9 4 0 0 0 9 Kakaduulased Cacatuidae 1 0 0 0 0 1 Vareslased Corvidae 6 1 0 0 0 5 Siidisabalased Bombycillidae 1 0 0 0 0 0 Kuldnoklased Sturnidae 1 0 0 0 0 1 Kärbsenäplased Muscicapidae*** 1 0 0 0 0 1 Amadiinlased Estrildidae 1 1 0 0 0 1 Vintlased Fringillidae 9 2 0 0 0 6 Tsiitsitajalised Emberizidae 1 0 0 0 0 1 * Võimalikud paljunemispotensiaaliga liigid lisaks tabelis nimetatuile on rabahani (Anser fabalis), kus on 2 lindu, kellest ühe sugu määramata ja habe-rohtlavint (Serinus mozambicus), kus on 3 määramata sooga isendit. ** EOÜ-s kasutusel oleva taksonoomia järgi paigutuvad maasikud slindlaste (Bucerotidae) sugukonda ***EOÜ-s kasutatava taksonoomia järgi paigutuvad rästad (Turdus) rästaslaste (Turdidae) sugukonda. Paljunemispotentsiaaliga liigid on need liigid, kus on olemas vähemalt 2 erinevast soost isendit. Edukate koorumistega on liigid, kus on järglasi, kes on kahekuuselt elus. Paljunemispotensiaaliga liikide osakaal kõigist linnuliikidest oli 62%. Järglasi on andnud 18% kõigist linnuliikidest (29% paljunemispotensiaaliga liikidest). Järglasi said lisaks kanalistele-hanelistele ka kaks liiki kakulisi, lumekakk (Bubo scandiacus) ja habekakk (Strix nebulosa lapponica), kaks liiki kurgi, valgekured (Leucogeranus leucogeranus) ja neitsikured (Anthropoides virgo), roosapelikanid (Pelecanus onocrotalus) ning hiid-merikotkad (Haliaeetus pelgagicus).
MILLINE OLI LINDUDE LIIGIKAITSELINE STRUKTUUR 2017. AASTAL? Taxon liigid Paljunduspotentsiaaliga ohustatud liigid liikide koorumised (liikide ) lõpus Linnud/Aves 117 19 12 3 110 Nandulased Rheidae 1 0 0 0 1 Faasanlased Phasianidae 18 3 2 1 17 Partlased Anatidae 29 3 2 0 29 Flamingolased Phoenicopteridae 1 0 0 0 1 Tuvilased Columbidae 0 0 0 0 1 Turakolased Musophagidae 2 0 0 0 2 Kurglased Gruidae 6 4 3 1 6 Toonekurglased Ciconiidae 3 0 0 0 3 Haigurlased Ardeidae 1 0 0 0 0 Pelikanlased Pelecaniidae 2 1 1 0 2 Kaklased Strigidae 10 0 0 0 9 Haugaslased Accipitridae 13 4 4 1 13 Maasiklased Bucorvidae* 1 0 0 0 1 Jäälindlased Alcedinidae 1 0 0 0 1 Papagoilased Psittacidae 9 2 0 0 9 Kakaduulased Cacatuidae 1 1 0 0 1 Vareslased Corvidae 7 0 0 0 6 Siidisabalased Bombycillidae 1 0 0 0 1 Kuldnoklased Sturnidae 1 0 0 0 1 Kärbsenäplased Muscicapidae** 1 0 0 0 1 Amadiinlased Estrildidae 1 0 0 0 1 Vintlased Fringillidae 9 1 0 0 6 Tsiitsitajalised Emberizidae 1 0 0 0 1 * EOÜ-s kasutatava taksonoomia järgi kuuluvad maasikud slindlaste (Bucerotidae) sugukonda ** EOÜ poolt kasutatava taksonoomia järgi on rästad eraldi rästaslaste Turdidae sugukonnas. liikidena on silmas peetud neid liike, kes kuuluvad Rahvusvahelise Looduskaitseliidu poolt koostatud maailma ohustatud liikide andmebaasi ehk punasesse nimestikku (RedList) kui ohualdis (VU), väljasuremisohus (EN), kriitilises seisundis (CR) või looduses välja surnud (EW). Liigikaitselise tähtsusega linnuliike oli 2017. Tallinna loomaaias 19 ehk 16% kõigist linnuliikidest, neist 12 paljunemispotensiaaliga. liikidest oli paljunemispotensiaaliga liike 63% Kõige rohkem on ohustatud liike kurglaste ja haugaslaste seas, kummaski 4 liiki. Kolme ohustatud liigiga olid esindatud partlased, faasanlased ja papagoilased. Viimased on küll kõik ainsad oma liigist ja paljunemispotensiaali ei oma. Hallpapagoi (Psittacus erythacus) suri oktoobris ja
ohustatud papagoilasi jäid esindama tuhkpapagoi (Psittacus timneh) ja maluku kakaduu (Cacatua alba). 2017. a jooksul surid ka hele-helmesfaasani ehk heletragopani (Tragopan caboti) ainus isend ja kaks punasiisikest (Carduelis cucullata). Järglasi andsid ohustatud liikidest ohualtid kuningfaasan (Syrmaticus reevesi) ja hiid-merikotkas (Haliaeetus pelagicus) ning kriitilises seisundis valgekurg (Leucogeranus leucogeranus). MILLISTESSE OHUKATEGOORIATESSE KUULUVAD TALLINNA LOOMAAIA KOLLEKTSIOONI LINNUD? Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punases nimistus (IUCN RedList) jaotatakse loomad ohustatuse järgi erinevatesse kaitsekategooriatesse. Tallinna loomaaia liikidest olid 2017. lõpuks selles nimistus järgmised linnuliigid: Kriitilises seisundis (CR critically endangered) 1 liik: valgekurg (Leucogeranus leucogeranus) Väljasuremisohus (EN-endangered) 4 liiki: stepikotkas (Aquila nipalensis), raipekotkas (Neophron percnopterus), õnnekurg ehk jaapani kurg (Grus japonensis), tuhkpapagoi (Psittacus timneh) Ohualtid (VU- vulnerable) 11 liiki:, pruun-kõrvukfaasan (Crossoptilon mantchuricum), kuningfaasan (Syrmaticus reevesii), stepihani (Anser cygnoid), väike laukhani (Anser erythropus), nenelagle (Branta sandvicensis), idakurg (Antigone vipio), mägikurg (Grus nigricollis), käharpelikan (Pelecanus crispus), kääpakotkas (Aquila helicaca), hiid-merikotkas (Haliaeetus pelagicus), maluku kakaduu (Cacatua alba) Ohulähedased (NT- near threatened) 11 liiki: nandu (Rhea americana), kalju-kivikana (Alectoris graeca), tanukana (Rollulus rouloul), saatür-helmesfaasan e. saatürtragopan (Tragopan satyra), valgeselg-faasan (Lophura swinhoi), valgekõht-faasan (Syrmaticus ellioti), birma faasan (Syrmaticus humiae), mikadofaasan (Syrmaticus mikado), vietnami paabufaasan (Polyplectron germaini) argusfaasan (Argusianus argus argus), randhani (Anser canagicus), raisakotkas (Aegypius monachus), kuuba amatsoonpapagoi (Amazona leucocephala) Ülejäänud liigid on soodsas seisundis (LC least concerned) või kodulinnud (3 liiki: muskuspart, kodutuvi, kodukana)
TALLINNA LOOMAAIA LINNULIIKIDE JAOTUMINE OHUSTATUSE KATEGOORIATE JÄRGI Väljasuremisohus; 5; 4% Kriitilises seisundis; 1; 1% Kodulinnud; 3; 3% Ohualtid; 12; 10% Ohulähedased; 13; 11% Ohuvälised; 82; 71% 30.dets, 2017 KUIDAS MUUTUS LINDUDE LIIGILINE KOOSSEIS 2017. AASTA JOOKSUL? Lisandusid: Teemanttuvi (Geopelia cuneatus) Hund-rosellapapagoi (Platycercus eximius) Lembelind (Agapornis sp) Kollektsioonist läks välja: Heletragopan (Tragopan caboti) (ohualdis) hübriidne toonekurg Ciconia sp Ööhaigur (Nycticorax nycticorax) Kivikakk (Athene noctua)
Hallpapagoi (Psittacus erithacus) Sinilaup-amatsoonpapagoi (Amazona aestiva aestiva) Harakas (Pica pica) Siidisaba (Bombycilla garrulus) Urvalind (Acanthis flammea) Leevike (Pyrrhola pyrrhola) Punasiisike (Spinus cucullatus) Aasta sees olid olemas: Raudkullid (Accipiter nisus) (4tk) Värbkakk (Glaucidium passerinum) (1)