STI LINDUD STTUS, PSITSUSGN J TLVIN RVUKUS sko L 6 h rn u s, ndres K u r e s o o, erik L e i b a k, ivar L e i to, Vilju L i I I e I e h t, Mati K o s e, gu L e i v i t s, Leho Luigujde,Urmas Sellis koostoos: with contributions from: rne der, Jaanus ua, Jaanus lts, Tarmo vestus, Kaarei Kaisel, Taivo Kastepld, rvo Kullapere, Kadri Kullapere, Tiit Leito, edi Lelov, Mati Martinson, ve Magi, lvar Ojaste, Margus Ots, Peeter Raja, Tiit Wandla, ne Viht, Viron Lintuseura, Veljo Volke, Ulo Vali Sissejuhatus Viimased iilevaated esti lindude esinemisstaatuse ja pesitsusaegse arvukuse kohta ilmusid 1990. aastate algupoolel (Lilleleht & Leibak 1993, Leibak et al. 1994). Kuid niihasti linnustik kui teadmised selle kohta on pidevas muutumises ja nuavad jatkuvat varasemate seisukohtade korrigeerimist. Kaesolev too peaks saama uueks luliks niisuguste kaasajastamiste ahelas. rtiklis esitame esti linnustiku uue liiginimestiku, hinnangud pesitsusaegse arvukuse ja selle muutuste ning (esmakordselt) ka kesktalvise arvukuse kohta. Samuti puuame naidata erinevate liikide uurituse taset, mis vdimaldaks paremini planeerida edasist tood. Materjal ja metoodika lgandmestik hlmas kijiki autorite kollektiivile kattesaadavaid allikaid, eelkijige aga mitmete OU projektide, eriuuringute ja linnuharulduste komisjoni andmeid ning piirkondlikke kokkuvetteid (Parnumaa, Saaremaa, Laanemaa ja osaliselt ka Hiiumaa ja Tartumaa kohta). Kdik hinnangud olid arutusel ja kinnitati 23.-24.10.1998 QU linnuseire komisjoni ja linnuharulduste kornisjoni iihiskoosolekul. Linnuliigi esinemisstaatust iseloomustati kahel viisil. Neist esimene (edaspidi: esinemiskategooria) Iahtub uroopa linnuharulduste komisjonide liidu nijuetest ja eristab viis juhtu': ' siin ja edaspidi liihendid nagu tabelis 1
- loodusliku paritoluga liigid, keda on kohatud 01.01.1950-01.01.1998; - loodusliku paritoluga liigid, keda on kohatud ainult enne 1950. a.; - liigid, kes introdutseeritud vdi vangistusest pdgenenud isendite najal on moodustanud looduses pusiva populatsiooni, samuti liigid, kes satuvad meile niisugusest populatsioonist valjaspoolt estit; D - liigid, kelle paritolu on ebaselge; - vangistusest (puurid, linnuaiad) lahtipaasenud liigid. Staatus rnaarati sarnaselt varasernaga (Lilleleht & Leibak 1993): H - haudelind, pesitseb estis regulaarselt; S - mittepesitsev suvilind; L - labirandaja; T - talvituja; ( ) - mitte iga-aastane e. ebaregulaarne (haudelind jne.); [I - juhuslik (haudelind jne.); - eksikulaline; int - sissetalutud (introdutseeritud). Juhuslikuks haude-/rand-ltali-lsuvilinnuks loeti liigid, kelle kohta on estis teada harvad uksikjuhud aastatest 1950-1997. Mifte igaaastasteks v6i regulaarseteks loeti seevastu liigid, kes vastava sagedusega esinesid viimasel 20 aastal (1979-1998), kusjuures neil juhtudel, mil selle perioodi jooksul toirnus sageduse selge uhesuunaline muutus, arvestati' staatusehinnangus viimaste aastate andmeid (naiteks kuldhanilane loeti regulaarseks haudelinnuks, ehkki esmapesitsernine tdestati alles 1991. aastal). Lindude pesitsusaegset arvukust (pesitsuspopulatsioorii suurust) hinnati haudepaaride arvuna. Mdnede liikide v8i riihmndf: puhul, kes ei moodusta piisivaid haudepaare (nt. kanaliscd, o:;a kurvitsalisi) vdi kelle populatsioonides leidub palju territoria;llsc!~ci uksikisendeid (nt. roovlinnud, areaali piiril olevad varvulised) loc?li haudepaariks tinglikult isaslindude vdi pesitsusterritooriumidc arv Pesitsusaegne arvukus hinnati: vahemikuna (rniinimum-maksimum), mis arvestab niihasti arvuk,rso aastaseid kdikumisi kui hinnangu ebatapsust. esmargiks oli, ol praegune tegelik arvukus jaaks suure t6enaosusega es~tatud vahemikku; ejldjuhul 1990. aastate teise poole andmete alusel, valja a~atud juhtudel, mil: I) arvukus on viimastel aastatel jarsult kasvanudlkahanenud (nt. kormoran) - siis arvestati v6imalikult viimaseid andmeld (eelistatult 1998. a. seisu); 2) 1990-ndail on tehtud vaid uks (v6i mdni) tapsem loendut; hinnang tugines tapse loenduse andmestikul (srslturn:~!.~ aastast).
Paljud pesitsusaegsed arvukushinnangud on tehtud ebapiisava inforrnatsiooni alusel ja nendesse tuleb suhtuda kriitiliselt. t vdirnaldada orienteerurnist nende tdelaheduses, on Iahtuvalt hiljutisest riti saarte linnustiku kokkuvdttest (Stone et a/. 1997) esitatud hinnangute saamise rneetod(id) ja usaldatavuse rnaar. Meetoditena eristati: 1 - uldloendus (tapne loendus kogu vdi ligilahedaselt kogu estis); 2 - eksperthinnang (hinnang liiki uurivate spetsialistide poolt); 3 - kompilatsioon (eri allikate, sh. kirjanduse ja projektide andmestiku iihendamine esti erinevate piirkondade kohta rnitte-eksperdi poolt); 4 - ekstrapoleering (prooviala-andmete ekstrapoleerimine kogu estile); 5 - ligilahedane hinnang varasema andmestiku ja teadaoleva hiljutise trendi pdhjal (tabelis naidatakse kaldkriipsu ees ka varasern rneetod, nt. 215 - aluseks on varasem eksperthinnag); 6 - umbrnaarane hinnang - kasutati esti piirkondlikke hinnanguid ja asustustihedusi naaberrnaades (Lduna-Soorne, Lati). Usaldatavus jagab hinnangud lihtsustatult kolme gruppi: - usaldatav arvuline andrnestik viirnaste aastate kohta; 6 - esinernissagedus uldiselt hasti teada, kuid kvantitatiivne andrnestik vahene vdi ebataielik; - (kaasaegne) kvantitatiivne andmestik (peaaegu) puudub. I 1991.-1997. aastal toirnunud pesitsusaegse arvukuse muutuste (trendide) rnaaratlernisel Iahtuti iile-euroopalistest kriteeriumiclest (Hilden & Saris 1990), mis olid kasutusel ka varem (Lilleleht & Leibak 1993): e = pusiva pesitsejana sel ajavahernikul kadunud; -- = tugev langus (ule 50%); - = rndddukas langus (10-50%); (-) = arvatav langus (tdendusrnaterjal puudub); 0 = rnarkimisvaarseid rnuutusi ei olnud (stabiilne); (0) = arvatavasti stabiilne; f = arvukus tugevasti kdikunud, kuid kindla suunata; (+) = arvatav tdus (tdendusmaterjal puudub); + = rndddukas tdus (1 0-50%); ++ = tugev tdus (ule 50%); (n) = uustulnuk, uksikud pesitsusjuhud; n = uustulnuk, muutunud pijsivaks haudelinnuks;? = seisund ebaselge. ijle vaadati ka 1971.-1990. a. trendide varasemad hinnangud ning rnuudeti neid, kui leidus uusi, tapsustavaid v6i parandavaid andmeid. Lindude talvist arvukust hinnati jaanuari seisuga ning see on esitatud isendite arvuna. lusandmetena kasutati naiteks talilinnuloendusi, talvituvate veelindude loendusi, sarnuti andrneid liigi
66 Hirundo 11 (2) rndsuse kohta meil (kombineerituna pesitsusaegse isendite arvu, nende keskrnise jarglaste arvu ja jarglaste eeldatava sijgisese suremusega). namiku liikide puhul saadi kull vaid vaga ligikaudsed hinnangud, mille usaldatavus on raskesti hinnatav. utorid loodavad aga, et need hinnangud on siiski paremad kui mitte rnidagi. Tulemused ja arutelu Tulernused on koondatud tabelisse 1. Valja on jaetud mdned eriti eksootilised, kahtlemata vangistusest pdgenenud eksikulalised [Ibuna-kroonkurg (alearica regulorum), viirpapagoi (Melopsitlncrls undulafus), maina (cridotheres tristis), sinivint (Fringilla teydon)l, poolkodustatud muskuspart (airina moschata) ja eclmisc:l sajandivahetusel introdutseerirnise jarel luhiajaliselt brukn sn;lrc?l elutsenud metskalkun (Meleagris gallopavo), ning c(l:~!i~:;lc:; kokkuv6tetes neid ei arvestata. Susternaatiline jarjesl11:-; rrirlg ladinakeeised nimed on antud "ritish irds" List of ircls (I/ //to Western Palearctic (non. 1997) jrgi. Linnustiku koosseis Seisuga 01.01.1998 oli estis kohatud (kategooriad,-1)) :1:1!1 linnuliiki2, nendest haudelinde 222 liiki (regulaarseid haudelindc 209, rnitte iga-aastaseid 7 ja juhuslikke 6 liiki). Vbrreldes nelja i1;1r-;l;1 taguse kokkuvdttega (Leibak et al. 1994) loeti regulaarsc!lt :k!; haudelindudeks ka suur-konnakotkas, alk ja kuldhanilane. N(:i:;t esimene on kindlasti olnud regulaarne pesitseja ka varcm1 Juhuslikest haudelindudest (varbrisla, karbuskajakas, vootk:~kk, siidisaba, sinisaba, mannileevike) on 1990-ndail tdestatud vnid varbrisla pesitsernine (1993. a.; Magi 1994). Talvel esineb meil 150 linnuliiki (regulaarselt 94) ja Iabirandel 212 liiki (regulaarselt 194). ksikulalisi on esti linnustikus 68 liiki. Lindude puritolu esti lindudest on loodusliku paritoluga 329 liiki, neist nclj;~ (jaakauri, vaiketrappi, stepivurilat ja kivikakku) on kohatud alnult lisaks seitse liiki linnuaiapdgenikke (kategooria )
Hirundo 11 (2) 67 enne 1950. aastat. Veel kolme liigi varaseimad esinemisjuhud olid tdenaoliselt looduslikud, kuid nende viimaseaegne esinernine puudutab vangistusest pdgenenud (tulipart) vdi teadmata paritoluga linde (kaeluskotkas, raisakotkas). Seitse liiki on ilmselt alati esinenud vangistusest paasenud isenditena ning inimleviga seostub ka kahe regulaarselt esineva liigi - kodutuvi ja kanada lagle - jdudmine estisse. Teadmata paritoluga on neli liiki eksikulalisi (pelikan, flamingo, Iaanesdtkas, kdrbeleevike). Ka lumehane varasemate leidude paritolu on teadmata, ent praegused vaatlused puudutavad ilmselt linnuaia-pdgenikke. Pesitsusaegne arvukus ja selle muutused Meie hinnangute kohaselt pesitseb estis umbes 7,9-15,7 miljonit paari linde. Kdigist pesitsejaist koguni 16-19% on metsvindid ja 10-13% salu-lehelinnud ning kurnme arvukamat liiki moodustavad kokku 56-57% kaigist linnupaaridest. Perioodi 1991-97 luhidus ei vdimalda seda aastatel 1971-90 toimunud rnuutustega linnustikus veel vdrdlevalt analuusida. Siiski naib, et uute haudelindude lisandumine on aeglustunud: kui 1971.- 1990. aastal lisandus 6 regulaarset ja 3 mitte iga-aastast pesitsejat, siis 1990-ndail teame estis uue pusihaudelinnuna vaid kuldhanilast. Langustendentsid (tugevad, ndrgad ja oletatavad, sarnuti valjasuremised) leiti varasemal perioodil 69 liigi pesitsusaegses arvukuses, vdrrelduna tdusutrendidega 77 liigi puhul; 1990-ndail on vahenejaid 55 ja tdusjaid 57 liiki. Tugevasti kahanes viimasel kumnendil vaikepistriku, vaiketiilli, tutka ja vaankaela arvukus, arvukust suurendasid margatavalt korrnoran, valge-toonekurg, laululuik, valgepdsk-lagle, rnerikotkas, heletilder, roo-ritsiklind ja roohabekas. rvukushinnangute usaldatavus Valdava osa esti haudelindude kohta on arvandrned pesitsusaegse anukusf3 kohta Iunklikud. Korralik a~uline andmestik (usaldatavus ) 1990. aastate teisest poolest on kogutud 13 liigi kohta, kellest kumme on erilise tahelepanu all olevad suurlinnud (kormoran, must- ja valge-toonekurg, laululuik, valgepdsk-lagle, hahk, meri-, kalju- ja kalakotkas, metsis) ja ulejaanud kolm vaga lokaalselt levinud (kruusel, kuldhanilane) vdi koguni mitte igaaastased pesitsejad (vesipapp). Paris puudulik (usaldatavus ) on
tervelt 60 liigi uuritus, kelle seas torkavad silrna paljud varvulised ja sisernaa-kurvitsalised. Talvine arvukus Talvel on paljude liikide arvukus lugevasti kdikuv. Kokku pcaks praeguste hinnangute jaigi estis kesktalvel leidurna 2.4-8,6 rn~ljonil linnuisendit, kellest arvukaimad on rasvatihane (9.3-12,5% k6igisl lindudest), koduvarblane (5,8-12,50/1) ja kodutuvi (5,8-8,3%). Kiimrne arvukamat liiki moodustavad kokku 58-67% talilindudest, see osatahtsus on usna sarnane pesitsusaegsega. Vbib arvata, ~t mne aasta parast on piihjusf. arvukwse hinnanguid taas korrlgeerida - eriti siis, kui kesoleva kokkuvdtte tabeleid uurivad hoolega nii projektijuhid kui kaasal66jad. Vbib naiteks rnargata. et tapseid loendusi on harva tehtud siseveekogusid ja kuliuurmaastikku asustavate iindude, samuti inimkaaslejate ja metsavarvuliste osas. Samuti tuleb tbdeda, et talviti vbime tegelike loenduste pdhjal arvukust hinnata enarnasti vaid veelindudeii. utorid loodavad, et 1990. aastate algupoole suurte urnberkorralduste ja ajubise harrastuslegevuse rnddna jarel suudavad jargmised aastad taas pisitasa tbsta meie teadmiste kvaliteeti. Samuti oleme ette tanulikud seda kokkuvbtet puudutavate markuste ja paranduste eest. Tanuavaldused. utorid tznavad kiki linnuloendustes kaasaldiijaid. Intll-c*h Pilt ja ve Magi aitasid parandada kasikija esialgset varianti. K;iesolcva tiiij koostamist finantseeris Keskkonnaministeerium. Kiriandus. non. 1997: List of birds of the Western Palearctic. - ritish irds, 1997. -- Hildn, 0. 8 Saris, F. 1990: new project on populat~on trends in uropean breeding birds. - Stastny, K. & ejek. V. (eds.), ird ensus and tlas Studies. Proc. Xlth int. onf. on ird ensus and tlas Work: 353-360. Prague. -- Leibak,.. Lilleleht, V. & Veromann, H. (eds.) 1994: irds of stonia. Status, Distribution and Numbers. - stonian cademy Publishers. Tallinn. - Lilleleht, V. & Leibak,. 1993: esti lindude sijsternaatiline nimestik. staatus In ~NU~US. - Hirundo 1 (12): 3-50. - Mlgi,. 1994: Vgrbrisla pesitses Kasar~ luhas Loodusevaatlusi 1993 (1): 39-40. -Stone, 8. H., Sears, J., ranswick, P.., Gregory, R. D., Gibbons, D. W., Rehfisch, M. M., ebischer, M. J. & Reid, J.. 1997: P~~II~;I~I~III estimates of birds in ritain and in the United Kingdom. - rit. irds 90 (1): 1-22.
Tabel 1. esti lindude staatus ja arvukus. Table I. Status and numbers of stonian birds. LIIK KTGOORI STTUS, HJPRID TRND MTOD USLD- RVUKUS RV TRND TWS TLVL SPIS TGORY STTUS NO OF 1971-1991- MTHOD RLZI- t WINTR RDING PIRS 90 --97 LITY NUMRS Kaurilised Gaviiformes Punakurk-kaur (Gavia stellata) ** JSirvekaur (G. arctica) Jaaur (G. immer) * Tundrakaur (G. adamsii) * (S) L 'I- (L) j 5 000-23 000 0 3 200-1 000 Piitilised Podicipediformes Vhkepiitt (Tachybaptus ruficollis) Tuttpiitt (Podiceps cristatus) Hallpsk-putt (P. grisegena) Sarvikpiitt (P. auritus) Mustkael-putt (P. nigricollis) * H (TI H L (T) (HI Tormilinnulised Proceliariiformes aleaari tormilind (Puffinus mauretanicus) * Pdhja-tormipaasu (Oceanodroma leucorhoa) * Pelikanilised Peiecaniformes Suula (Moms bassanus) * Kormoran (Phalacrocorax carbo) Pelikan (Pelecanus onocrotalus) * D 4000-5000 n, ++ ++ 1 100-200 Toonekurelised iconiiformes Hiiiip (otaums stellans) (T) 100-150 +, 0-3 t 0-5 Valkehiiup (Ixobrychus minutus) * [Sl - e. - --
-- Oohaigur (Nycticorax nycticorax) * Hbehaigur (gretta alba) * Hallhaigur (rdea cinerea) Purpurhaigur (. purpurea) * Must-toonekurg (iconia nigra) Valge-toonekurg (. ciconia) Tmmuiibis (Plegadis falcinellus) * Luitsnokk-iibis (Platalea leucorodia) * Flamingolised Phoenicopteriformes Flamingo (Phoenicopterus ruber) * Hanelised nseriforrnes Kiihmnokk-luik (ygnus olor) Mustluik (. atratus) * Vaikeluik (. columbianus) **** Laululuik (. cygnus) Rabahani (nser fabalis) Liihinokk-hani (. brachyrhynchus) * Suur-laukhani (. albifrons) Vke-laukhani (. erythropus) Hallhani (. anser) Voothani (. indicus) * Lumehani (. caerulescens) * Kanada lagle (ranta canadensis) ** Valgepsk-lagle (. leucopsis) 'rlustlagle (. bemicla) **** P.inzkael-lagle (. ruficollis) -...;.iaa~rt (Tadoma fermginea) * "5:pz > ';r-. -. (T. tadorna) >..?an (-4ix sponsa) * (S) L (TI
Mandariinpart (. galericulata) * Viupart (nas penelope) RaXkspart (. strepera) Piilpart (. crecca) Sinikael-part (, platyrhynchos) Soopart (. acuta) Ragapart (. querquedula) Luitsnokk-part (. clypeata) Punanokk-vart (Netta rufina) * Punapea-vart (ythya ferina) Valgesilm-vart (. nyroca) * Tuttvart (. fuligula) Merivart (. marila) Hahk (Somateria mollissima) Kuninghahk (S. spectabilis) Ki rjuhahk (Polysticta stelleri) ul (langula hyemalis) Mustvaeras (Melanitta nigra) Prillvaeras (M. perspicillata) * Tarnmuvaeras (M. hsca) Linestkas (ucephala islandica) * SStkas (. clangula) Viiikekoskel (Magus albellus) Rohukoskel (M. serrator) Ja&oskel (M. merganser) D H L (TI H L (TI H L (TI (I-) [TI (S) L T [Sl L T (S) L T LT - - - - Haukalised ceipitriforrnes Herilaseviu (Pernis apivorus) Must-harksaba (Milvus migrans) Puna-harksaba (M. milvus) * Merikotkas (Haliaeetus albicilla) H
Hiid-merikotkas (H. pelagicus) * Raipekotkas (Neophron percnoptems) * Kaeluskotkas (Gyps fulvus) * Raisakotkas (egypius monachus) * Madukotkas (ircaetus gallicus) * Roo-loorkull (ircus aemginosus) Valja-loorkull (. cyaneus) Stepi-loorkull (. macroums) * Soo-loorkull (. pygargus) Kanakull (ccipiter gentilis) Raudkull (. nisus) Hiireviu (uteo buteo) Karvasjalg-viu (. lagopus) Vaike-komakotkas (quila pomarina) Suur-komakotkas (. clanga) * Stepikotkas (. nipalensis) * Kaljukotkas (. chrysaetos) Kalakotkas (Pandion haliaetus) Pistrikulised Falconiformes Tuuletallaja (Falco tinnunculus) meerika tuuletallaja (F. spawenus).* Punajalg-pistrik (F. vespertinus) Vaikepistrik (F. columbarius) Laopistrik (F. subbuteo) Jahipistrik (F. msticolus) * Rabapistrik (F. peregrinus) ** D D H H L (T) H LT H H OI) 0-1 [LI[TI S L (TI Kanalised Galliformes Laanepuu (onasa bonasia) Rabaphd (Lagopus lagopus)
Teder (Tetrao tetnx) HT 8 000-12 000 -, 0 -, + 2 23 000-35 000 Mets~s (T. urogallus) HT 1200-2000 -, 0-1,4 3200-5300 Nurmkana (Perdix perdix) HT 4000-7000 f 2, 14 000-25 000 Pdldvutt (oturnix coturnix) H 10-50 -- 0 315 I Faasan (Phasianus colchicus) (S) (T) lnt 0-20 - Kurelised Gruiformes Rooruik (Rallus aquaticus) Tapikhuik (Porzana porzana) VLkehuik (P. parva) * RukkirW (rex crex) Tait (Gallinula chloropus) Lauk (Fulica atra) Sookurg (Grus grus) Vaiketrapp (Tetra tetra) * Suurtrapp (Otis tarda) * H I I i I 300-1000 +, - (0) 3 2000-4000 f f 3-20-50 --? 3 15 000-25 000 - + 3,4 1000-2000 + (-1 3 3000-5000 (0) - 3-1500-2000 + + 2,4 Kuwitsalised hnrndriiformes Merisk (Haematopus ostralegus) Karkjalg (Himantopus himantopus) * Naaskelnokk (Recurvirostra avosetta) Jmejalg (urhinus oedicnemus) * Kdnnu-piiisujooksur (Glareola pratincr Vaiketiill (haradrius dubius) Liivatiill (. hiaticula) Meritull (. alexandrinus) * Roosterind-tull (. monnellus) * Ruut (Pluvialis apricaria) Pluu (P. squatarola) Qivitaja (Vanellus vanellus) Suurrisla (alidris canutus) H L H L L [Sl L [TI l
Risla (. alpina) Pliitt (Lirnicola falcinellus) Tutkas (Philomachus pugnax) Mudanepp (Lyrnnocryptes minimus) Tikutaja (Gallinago gallinago) Rohunepp (G. media) Metskurvits (Scolopax rusticola) Mustsaba-vigle (Limosa limosa) Vootsaba-vigle (L. lapponica) Vaekoovitaja (Numenius phaeopus) + -t 2,4 Suurkoovitaja (N. arquata) Tmetilder (Tringa erythropus) Punajalg-tilder (T. totanus) Lammitilder (T. stagnatilis) * Heletilder (T. nebularia) Metstilder (T. ochropus) 10000-15 000 (0) (0) Mudatilder (T. glareola) 0 0 2.4 Hallkibu (Xenus cinereus) * Vihitaja (ctitis hypoleucos) Kivirullija (renaria interpres) Suur-veetallaja (Phalaropus tricolor) * Veetallaja (P. lobatus) Laisaba-iinn (Stercorarius pomarinus) [Sl L Soodikk (S. parasiticus) (S) L Pikksaba-iinn (S. longicaudus) [S] L Suurk (S. skua) *
- -. -. - - --..-- - - - - -.--- - u ummm m mmmmm v m u4 I 1
O6netuvi (. oenas) Kaelustuvi (. palumbus) Kaelus-turteltuvi (Streptopelia decaocto) Turteltuvi (S. Mur) L [TI HT i 500-1000 0 (+I 3,5-40 000-80 000 (0) 0 4,6 400-800 (++I - 3 ' 4000-8000 + 3 Klolised uculiformes Kagu (uculus canorus) Kakulised Sirigiformes Loorkakk (Tyto aiba) * Kassikakk (ubo bubo) Lumekakk (Nyctea scandiaca) Vodtkakk (Surnia ulula) ***15.IV-31. VII Virbkakk (Glaucidium passerinum) Kivikakk (thene noctua) * Kodukakk (Strix aluco) Hkdkakk (S. uralensis) Habekakk (S. nebulosa) * Kcrvukrats (sio otus) Soorats (. flammeus) Karvasjalg-kakk (egolius hnereus) ~osorrilised aprimulgiformes Oosorr (aprimulgus europaeus) HT [LI (T) WI (L)(T) H (L) T H (L) T [SI [TI 1 20 000-30 000 (-1-3, 5 - i! I 800-2000 f f 4 i 50-150 - 0 3-1 200-500 f (0) 4 Piiritajalised podiformes Piiritaja (pus apus) Siniraalised oraciiformes JZi11nd (lcedo atth~s) HT 200-500 f 3 Mesilasenpp (Merops aplaster) *
Siniraag (oracias garmlus) Vaenukagu (Upupa epops) Rahnilised Piciformes Vainkael (Jynx torquilla) Hallpea-& (Picus canus) Roher& (P. viridis) Mustrk (Dryocopus martius) Suur-kirjurahn (Dendrocopos major) Tamme-ki jurh (D. medius) * Valgeselg-ki jurh (D. leucotos) Vhke-ki jurh @. minor) Kolmvarvas-rh (Picoides tridactylus) HT HT HT HT H (L) T Viirvulised Passeriformes Tuttloke (Galerida cristata) * Nrnrneloke (Lullula arborea) Pldloke (lauda arvensis) Sarviklaoke (remophila alpestris) Kaldapakuke (Riparia riparia) Suitsupabuke (Hirundo rustica) R%tap%isuke (Delichon urbica) Nmmekiur (nthus campestris) Taigakiur (. hodgsoni) * Metskiur (. trivialis) Sookiur (. pratensis) Tundrakiur (. cervinus) Randkiur (. petrosus) ***I 5. V-31. VII Hihilane (Motacilla flava) **** Kuldhinilane (M. citreola) * JgivLstrik (M. cinerea) * - -
Linavastrik (M. alba) Siidisaba (ombycilla ganulus) ***VI-VII Vesipapp (inclus cinclus) Kablik (Troglodytes troglodytes) Vsaraat (Pmnella modularis) Punarind (rithacus rubecula) Oobik (Luscinia luscinia) LunaoSbik (L. megarhynchos) * RubiinMbik (L. calliope) * Sinirind (L. svecica) Sinisaba (Tarsiger cyanun~s) * Must-lepalind (Phoenicurus ochruros) Lepalind (P. phoenicums) Kadakatiiks (Saxicola mhetra) Kaeiustaks (S. torquata) * Kivitiiks (Oenanthe oenanthe) Krbe-kivitaks (0. deserti) * ;lvir&tas (Monticola saxatilis) * Kaelusrlstas (Turdus torquatus) Mustrktas (T. merula) Mustpugu-rstas (T. ruficollis) * Hallrastas (T. pilaris) Laulur%stas (T. ph~lomelos) Vainurbtas (T. iliacus) Hobur8stas (T. viscivorus) Vdsa-ritsiklind (Locustella naevia) Jgi-ritsiklind (L. fluviatilis) Roo-ritsiklind (L. luscinioides), Tama-roolind (crocephalus paludicola) * Krkja-roolind (. schoenobaenus) Padu-roolind (. agricola) * - [HI L T (H) L T H L (T) [HI L H L (TI H H H L, -c - - - - - - - -
Soo-roolind (. palustris) Tiigi-roolind (. scirpaceus) Rktas-roolind (. arundinaceus) Vlike-kaosulane (Hippolais caligata) * Kisulane (H. icterina) Voot-psalind (Sylvia nisoria) Vaike-psalind (S. curmca) Pruunselg-pdsalind (S. cornmunis) ed-psalind (S. borin) Mustpea-psalind (S. atricapilla) Rohe-lehelind (Phylloscopus trochiloides) Phja-lehelind (P. borealis) * Kuld-lehelind (P. proregulus) Voot-lehelind (P. inomatus) Tdmmu-lehelind (P. fuscatus) * Mets-lehelind (P. sibilatrix) VGke-lehelind (P. collybita) **** Salu-lehelind (P. trochilus) Poialpoiss (Regulus regulus) Lahe-poialpoiss (R. ignicapillus) * Hall-kZrbsenapp (Muscicapa striata) Vaike-ktirbsenapp (Ficedula parva) Kaelus-k?irbsenapp (F. albicollis) * Must-k?irbsen$p (F. hypoleuca) Roohabekas (Panurus biarmicus) Sabatihane (egithalos caudatus) **** Sootihane (Parus palustris) Pdhjatihane (P. montanus) Taigatihane (P. cinctus) * Tutt-tihane (P. cristatus) H HT HT HT - - i -! i - ' - i 0-5 - j - 1 i - 1 100 000-800000 - - - R-
Musttihane (P. ater) Sinitihanc (P. caeruleus) Lasuurtihane (P. cyanus) * Rasvatihane (P. major) Puukoristaja (Sitta europaea) HT Porr (erthia familiaris) Kukkurtihane (Remiz pendulinus) H Peoleo (Oriolus oriolus) Punaselg-dgija (Lanius collurio) Mustlauk-gija (L. minor) * Hallgija (L. excubitor) Punapea-gija (L. senator) * Pasknlk (Garmlus glandarius) Laanen& (Perisoreus infaustus) * Harakas (Pica pica) HT Mhsak (Nucifraga caryocatactes) H (L) T Hakk (orvus monedula) Kiinnivares (. fiugilegus) HT Hallvares (. corone) Ronk (. corax) HT Kuldnokk (Stumus vulgaris) Roosa-kuldnokk (S. roseus) * Koduvarblane (Passer domesticus) HT Pdldvarblane (P. montanus) Metsvint (Fringilla coelebs) Phjavint (F. montifringilla) Koldvint (Serinus serinus) H. Rohevint (arduelis chloris) Ohakalind (. carduelis) Siisike (. spinus) Kanepilind (. cannabina) H L (T) - - - - - -
Magi-kanepilind (. flavirostris) Urvalind (. flammea) **** Hele-urvalind (. homemanni) Voot-kabilind (Loxia leucoptera) Kuuse-kabilind (L. curvirostra) Mtimi-kabilind (L. pytyopsittacus) Karbeleevike (ucanetes githagineus) * Kmiinleevike (arpodacus erythrinus) Manileevike (Pinicola enucleator) *** 15.V-31.VII Leevike (Pyrrhula pyrrhula) Suumokk-vint (occothraustes coccothraustes) Lapi tsiitsitaja (alcarius lapponicus) Hangeiind (Plectrophenax nivalis) Talvike (mberiza citrinella) Pldtsiitsitaja (. hortulana) Phjatsiitsitaja (. rustica) * V&etsiitsitaja (. pusilla) * - HT - L LT (HI Kuldtsiitsitaia (. aureola) * ~ootsi~tsitajh ( schoemclus), 50 000-80 000 0 0 3,6 Halltsiitsitaja (Miliana calandra) * (HI (TI, 0-5 (0) 2-0-5 Linnuhamlduste komisjonis kuuluvad klsitlusele: Verification by the Rarities ommittee is needed for: * kik vaatlused I all records: ** pesitsusteated I breeding records; *** vaatlused miirgitud ajavahemikul I records in given period **** kaik vaatlused jiirgmiste alamliikide kohta: ameerika vaikeluik (ygnus columbianus columbianus), labe-mustlagle (ranta bernicla hrota), mustpea-hkilane (Motacilla flava feldegg), siberi vaike-lehelind (Phylloscopus collybita tristis), lake-sabatihane (egithalos caudatus europaeus) ja 1una-urvalind (arduelis flammea cabaret)! all records about the following subspecies: ygnus columbianus columbianus, ranta bernicla hrota, Motacillajlava feldegg, Phylloscopus collybita tristis, egithalos caudatus europaeus and arduelisflarnrnea cabaret.
Status and numbers of stonian birds The paper gives an updated list of stonian bud species, their status and numbers in breeding season and midwinter. Methods. The estimates were evaluated as follows (hereafter the abbreviations as in Table 1). ategories: - species which has been recorded in an apparently wild state at least once since 1.1.1950; - spccies which has been recorded in an apparently wild state only before 1950; - released or escaped species which has established a self-supporting breeding population in the own country, also birds coming from category population of another country; D - every other specics unless it is almost certainly a genuine vagrant or almost cetlainly an escape from captivity; - escapes from captivity. Statm: N - regular breedcr; S - sl.arnmer viqitor; T, - passage migrant; 6 - winterer; ( ) - irregular (breeder etc.); [ ].- occasional (breeder etc); - vasrant; int - introduced. species was cvnsidererl occasional brceder!wintcreretc. if its occurrence Fitted in this pattern in 1050-1997. Irrcgi~lar and rcgular bseedcrs ctc. were however determined by occurrence patte~n in the last 20 years (1979-98) or (if status considerably changed during this period) according to thc most recent years (e. g. itrine Wagtail is a regular breeder although its first breeding dates back only to 1991). No. of breeding pairs was taken as the conlmon term or' breeding population size, although in several species je. g. gallinaceous birds, waders, raptors) paws, in facf, were not counted. The minimum-maximum values considcr both year-to-year variation (in somc recent years) and inaccuracy of estimate. If numbers had changed unidirectionally in recent ycars, the estimate rcflccts the latest known situation (preferably in 1998). vaiuation methods are shown lei breeding estimates: 1 -- complete count (a full or near-full ccnsus); 2 - expcrt estintalc (the best estimate in ihe opinion of expcrtr; studying Ihc yopr:lntion of the spscics); 3 - compilation (an estir.a:e 2erivcii frolai 4 numbe- of so1.1rccsj: 4 - eutz-apolation 5on1 sample SQTV~,G ir difrerrr~t habitats a:!c"'or rnrz:iont plots; 5 -- a rclr1g1-i method using the,-..., LJti~iou~ t:sfimai? (Tdillcltht Lei' 2): 1991) ~r)d thr kr?own recent trend hz- (;,j...*.,,.-i~ic~i? ~4 (!?3c p;'evi01:~~7~i.sthod Is ijdica?ed I~zfvrc / character. :. g. 2-5: pie\-iously cxped es:ii?afe); 5 - n ro~~gfi cslimsic "ion1 Tew ij?lai~titai,i\,c data and densitiec in nei~hhourin~ cciintries (mainly Scutl!crn Finland). reeding estimate r-eliiisii"f~l is di\rided into three classes: - reliable quantitative data from recent yeiirs; - gcnerally wcll known, but quantitative data incomplete; - vcry poor or missing (recent) quantitative data. The changcs in breeding populations (trends) are expressed as follows: e = extinct as a rcgular breeding bird during the shldy period; -- = strong decrease (more than 50%); - = moderate decrease (10-50%);!-) = probable decrease
(verification lacking); 0 = stable, no detectable change; (0) - probably stable; f = widely fluctuating, without steady trend; (+) = probable increase (verification lacking); + = moderate increase (10-50%); ++ = strong increase (more than 50%); (n) = newcomer with a few sporadic breeding records; n = newcomer as a regular breeding bird;? = status largely unknown. In several cases also earlier (1 971-90) trends were corrected if previously unknown data were available. Winter numbers (individuals) are given according to January data, excluding years with extraordinary weather conditions. Most estimates are obviously very rough and (except for waterfowl) with unknown reliability. Results. The estimates are shown in Table 1. Some exotic and tamed species have been excluded from analyses. s of 1.1.1998, 339 bird species have been recorded in stonia (categories -D), 222 of these are breeders (209 regular, 7 irregular and 6 occasional), 150 species have been observed in winter (94 regularly) and 212 species on migration (194 regularly). 329 species have occurred naturally, four of these (Gavia immer, Tetrax tetrax, Syrrhaptes paradoxus, thene noctua) only before 1950. Three more species have occurred naturally in earlier times but recent records concern either escapes (Tadorna fermginea) or birds with unknown origin (Gyps fulvus, egypius monachus). Seven species have probably always been escapes from captivity and two regular species (olumba livia, ranta canadensis) belong to category. Four species (Pelecanus onocrotalus, Phoenicopterus ruber, ucephala islandica, ucanetes githagineus) are of unknown origin, as previously also nser caerulescens (recent records concern escapes). ccording to this study 7.9-15.7 million pairs of birds breed in stonia, ten most common species making up 56-57% of this. Only 13 breeding species have been counted highly reliably, most of species with - level reliability, and as many as 60 species with -level reliability. Recent addition rate of new breeding species seems lower than previously: in 1971-90 altogether 6 regular and 3 irregular new breeders settled in stonia, compared to one species (itrine Wagtail) in 1991-97. In 1971-90 69 species decreased and 77 species increased, in 1991-97 those numbers were 55 and 57, respectively. In this decade Falco columbarius, haradrius dubius, Philomachus pugnax and Jynx torquilla have shown strong decrease, while Phalacrocorax carbo, iconia ciconia, ygnus cygnus, ranta leucopsis, Haliaeetus albicilla, Tringa nebularia, Locustella luscinioides and Panurus biarmicus have shown strong increase. ltogether, 2.4-8.6 million individuals were estimated to occur in midwinter, ten most numerous species making up 57-68% of this.