SITDISABADE SAABUMINE JA ILM: KAS PKOGNOOS ON VOIMALIK? Lemming R o o t s rn a e & Heinrich V e r o rn a n n Kroonuaia 22-1, Tartu EE-2400 Eesti Ornit
|
|
- Kristjan Uustalu
- 4 aastad tagasi
- Vaatused:
Väljavõte
1 SITDISABADE SAABUMINE JA ILM: KAS PKOGNOOS ON VOIMALIK? Lemming R o o t s rn a e & Heinrich V e r o rn a n n Kroonuaia 22-1, Tartu EE-2400 Eesti Ornitoloogiauhingu fenoloogilise vaatlusv6rgu liikrnete poolt kogutud andmetel saabub siidisaba Eestisse keskrniselt 25. septernbril. Kdige varem on meil siidisaba nahtud 6. septembril (1976). Tavalisest hiljem rnargati esimesi siidisabasid ja aastal - alles 1. novernbril. Need daatumid on iga aasta varajasernad, kusjuures tegernist on 34 aasta jooksul (aastatel ) kogutud vaatlustega. Ebaijhtlase tihedusega ule kogu Eesti elunevate ornitofenoloogide arv, kes oma vaatluste tulemused on ornitoloogiaiihingule esitanud, kdikus sellel perioodil paarikumnest (1951. a,) kuni 100 (1966. a.). Kui me nuud puuame analuusida, mis v6is tingida siidisaba niivdrd hilise saaburnise aasta sugisel, siis kusigem kdigepealt, kas pole siin tegernist lihtsalt vaatluste hilinemisega. Et sellel sugisel laekus andrneid k6igest 20 vaatlejalt, siis on ulimalt tbenaone, et esirnesi siidisabasid lihtsalt ei margatud. Sarna kehtib ka a. kohta, mil siidisaba saaburnist registreeris ainult 7 vaatlejat, ja mitme teisegi vaatlusaasta kohta. Olemasolevaid daatumeid kriitiliselt analuusides leiarnegi, et siidisaba on meile tavalisest hiljem "saabunud" just neil aastatel, millal vaatlustest v6ttis osa vahem loodusevaatlejaid. Loomulikult ei ole ka kbik teised
2 4 Hirundo 1995 Nr. 2 vaatlused vbirnalike vigadeta, rnillest olulisirn on see, et vaatleja vdis siidisabasid kohata hiljern kui nad tegelikult kohale jdudsid. Linnud ei taida ju kogu territooriurni uhtlaselt. lgal liigil on teatavaid rneelispaiku ja rneelispiirkondi, kuhu selle liigi isendeid ja parvi koguneb varern ja arvukarnalt kui rnujale. Oluline ei ole siin rnitte ainult toiturnisv6irnalus, vaid ka rnaastikuline juhtjoon (sageli on selleks ranniku vbi suurerna veekogu kaldajoon jne.), vbi rnbni teine rnaastikuline tegur. Ka siidisaba puhul on see usna rnargatav. Sellest tuleneb, et vastupidi ootustele kohatakse esirnesi siidisabasid sageli rnitte Ida- ega PBhja-Eestis, vaid Laane-Eestis. Kui vbtarne arvesse iga aasta kolrn kbige esirnest vaatlust, siis nendest on 50% parit Laane-Eestist, 22% PBhja-Eestist ja ulejaanud 28% rnujalt. Laane-Eestis on siidisabasid teistest vaatlusrajoonidest varern kohatud Kilingi-NBrnrne urnbruses (keskrniselt 11. oktoobril), seejarel Laanernaal (keskrniselt 16. oktoobril), siis Saarernaal (keskrniselt 20. oktoobril), Harjurnaal (keskrniselt 21. oktoobril) ja Parnu urnbruses (keskrniselt 22. oktoobril). Suhteliselt varajane esinernine Laane-Eestis vbib autorite arvates olla tingitud sellest, et idast ja kirdest saabuvad siidisabad puuavad valtida lendu ule Peipsi jarve ja kogunevad seetijttu rohkernal arvul Larnrnijarve piirkonda, kus veevali suhteliselt kitsas ja rneelitab ulelennule. On Larnrnijarv iiletatud, toirnub edasilend kitsal alal Mehikoorrnast Iaane suunas. LBpuks jbuavad siidisabad Kilingi-NBmrne urnbrusse ning Haaderneeste-Kabli-lkla vahelisele rannikualale. Edasi avaldab rannik taas rnaastikulise juhtjoonena rnbju suuna valikule. Merele valja ei lennata. On tuul IBunast, edelast vbi Iaanest, poordub enarnik siidisabasid piki rannikut Ibunasse. Teiste tuultega poorduvad paljud siidisabad pbhja poole. Jarelikult on vaga tbenaoline, et me teistes piirkondades lihtsalt ei juhtu nagerna selle liigi esirnesi isendeid ja salku. Kirjanduse andrnetel randab siidisaba tihti ka oositi, rnis rnbistagi ei rnuuda nende registreerirnist kergernaks. KBige selle tbttu ei ole irne, et uhel ja sarnal sugisel teevad erinevad vaatlejad siidisabade esrnavaatlusi vaga erinevail kuupaevadel. MBned naited aastal nahti esirnesi siidisabasid VBru ijrnbruses 16. oktoobril. Alles 63 paeva hiljern registreeris Elvas elunev vaatleja liigi saaburniseorna vaatluspiirkonda aastal oli esrnavaatluste suurirn vahe 20 paeva, a. 57 paeva, a. 26 paeva jne. - igal aastal rnitukurnrnend paeva. Kuna nn. rahvasiinoptikud sageli viitavad orna talveennustustes just talikulaliste saaburnisajale, siis pakub rndistagi huvi, kuivijrd uldse on vdirnalik niisuguste andrnete p6hjal ilrna ette ennustada. Jargnevalt puuarnegi seostada siidisabade saaburnist Eestisse viiel sugisel (aastad ) sellel ajal ja hiljern siin valitsenud ilrnaga a. sugisel nahti rneil esirnesi siidisabasid 9. septernbril Kanepis, kus tegutses uks 120-isendiline salk. See oli vaga Iahedane
3 Hirundo 1995 Nr. 2 5 pikaajalisele keskrnisele daatumile aastaist , milleks on 5. septernber. Kuni selle ajani oli ilm olnud vbrdlemisi soe, jargmisel paeval aga jahenes ning Kagu-Eestis sadas isegi nbrka lund. Seejarel jai pusirna rn66dukalt soe ilm. Alla ooc langes keskmine oopaevane Bhutemperatuur alles 22. ja 23 oktoobril (Ida- ja LBuna-Eestis). Oktoobri Ibpupaevil sadas maha 6huke lumikate, mis jargnevatel paevadel sulas. Kokkuvbttes oli oktoobrikuu (nagu ka september) keskrnisest veidi jahedam. Siidisabasid nahti Eestis kuni oktoobri lbpupaevini harva ja vahestes kohtades (kokku 6 vaatlust: Tootsis, lisakul, Poogles, Nasval, Viljandimaal ja Rapla umbruses). Siidisabade hoogsam saabumine algas 28. oktoobril. Jargmisel paeval nahti siidisabasid bige mitmes paigas, mbnel pool usna suurtes parvedes. Saabujatena registreeriti neid iga paev kuni 9. novernbrini. Rohkern kui rnujal nahti siidisabasid Parnumaal (6. nov. Sindis 7 salgas kokku 374 lindu, 9. novembril Parnus u. 100 lindu kolmes salgas). Hiljern vaatluste arv vahenes, kuigi veel 14. nov. registreeriti Parnus kokku urnbes 200 siidisaba ja 18. nov. Rapla lahistel 100 isendit. Neist vaatlustest on naha, et siidisaba sugisene Iabiranne oli vbrdlemisi luhiajaline ja suurern hulk neist lindudest randas siit Iabi ajavahernikul (kulminatsiooniga ). Ligikaudu selline on siidisabade saaburnise ja Iabirande kaik Eestis igal aastal, nagu seda naitavad ornitoloogiauhingu vaatlejate poolt kogutud pikaajalised andrned. Novembrikuu oli suhteliselt soe, Joonistanud UKU PAAL
4 6 Hirundo 1995 Nr. 2 kulrnernaks Iaks alles novernbri IBpupoolel. 25. novernbril langes oopaeva keskrnine ahuternperatuur peaaegu kogu Eestis alla O'C. Kulrn jai kuni aasta IBpuni pijsirna, erakordselt kulrn oli detsernbri teine pool. Lurnikate puudus Eestis peaaegu aasta 16puni. Detsembri I dekaadil oli siidisabasid veel suhteliselt palju (13 vaatlust), seejarel aga nahti vaid uksikuid salku (detsernbri II dekaadil 1 ja Ill dekaadil 2 vaatlust). Siidisabade arvukarn labilend IBppes alles detsernbri I dekaadiga, mil pakane oli kestnud Eestis juba kaks nadalat. Jargrnisel, aastal nahti esirnesi siidisabasid 18. septembril, seega ijsna varakult (7 paeva varern 34 aasta keskrnisest). Jargnevad vaatlused siidisabade kohta septernbris parinevad peaaegu kdik Parnumaalt (Vandra urnbrus ja Parnu). 9, oktoobril aigas siidisabade hoogsarn Iabiranne ja ka see oli varasern kui rnoodunud aastal (mil selle alguseks oli 28. oktoober), kulrninatsioon langes oktoobri II ja Ill ning novembri I dekaadile). ijldse registreeriti sugise jooksul siidisabasid tavalisest rohkernal arvul (kokku 157 vaatlust, vbrreldes a. 97 vaatlusega). Kas siidisaba varane ja tavalisest arvukarn sisseranne ennustas varasernat vbi karrnirnat talve? Septernbris ja kuni oktoobri viirnase dekaadi alguseni oli Bhuternperatuur Eestis norrnilahedane, seega ei andnud siidisaba varajane ja rohkearvuline saaburnine veel vbirnalust Iaherna perioodi ilrna ettekuuiurarniseks. 6huternperatuur langes rnargatavalt alles oktoobril (1978. a oktoobril) ja kulrn pusis novernbri alguseni (1978. a. valitses kulrn sarnuti oktoobri Ibpupaevil). Siidisabade esinernissagedusele ilrna jahenernine rnargatavat rnbju ei avaldanud. Parast 5. novernbrit soojenes ilrn taas ja pusis sellisena detsernbri esirnese nadala IBpuni. Novernbris ei nahtud siidisabasid rnitte iga paev (enarnik vaatlusi parineb taas Parnu rnaakonnast). Alates 8. detsernbrist tuli talveilrn lurnesadudega, rnilline ilm pusis 20. detsernbrini. Kuu lbpp oli taas soojern. Siidisabasid nahti detsernbris, eriti kuu IBpul, vbrdlernisi harva (enarnik neist jallegi Parnu rnaakonnas ja rnujal Laane-Eestis). Niisiis, kuigi siidisaba saabus a. Eestisse varern ja suurernal hulgal kui eelrnisel aastal, saabusid kulrnad talveilmad hoopis hiljern kui eelrnisel aastal aasta sugisel nahti siidisabasid tavalisest vahern (kokku laekus ainult 79 vaatlust), kuigi esirnesed vaatlused tulid varakult (juba 15. septernbril nahti siidisabade salka Karksi juures, seejarel 28. septernbril Sauel, 2. oktoobril Kuressaares ja 4. oktoobril Irus. Ohuternperatuur oli septernbris norrnikohane, andmata silrnatorkavat pbhjust siidisaba varaseks tulekuks. Oktoobris oli siidisaba esinernine tagasihoidlik oktoobri vahel nahti siidisabasid pearniselt Laane- ja PBhja-Eestis. Oktoobrikuu ilrn oli keskrnisest rnbnevbrra soojern, kuigi parast 20. oktoobrit Bhuternperatuur langes ja algasid lurnesajud. See ei toonud
5 Hirundo 1995 Nr. 2 7 kaasa muutusi siidisabade esinemissageduses. Neid kohati endiselt vaid vaikeste salkadena. Sama kehtis ka novembris, mil ilrn oli juba margatavalt kulrnem, eriti ajavahemikul novembrini. Nagu tavaliselt, vahenes siidisabade esinemissagedus novernbri II poolel, mil nende randelaine oli siit moodunud ja vaatlejad nagid vaid vaheseid hilinenud salku. Novernbri 1Bpul ja detsembri algupoolel oli ilrn kulm, oopaevane keskrnine Bhutemperat~~ur langes isegi alla miinus 10'~. Detsernbri keskpaiku Bhutemperatuur tbusis ja kuu viimasel dekaadil valitsesid pehmed ilrnad, mille tulemusel oli detsembrikuu keskmine oopaevane Bhuternperatuur keskrnisest kbrgem. Nagu kbigii teistelgi aastatel, nahti ka nuiid detsembris liiki vaid uksikutes kohtades ning vahesel arvul (eriti parast ). Sel!e sugise andmeid kokku vbttes vbiks ehk vaita, et siidisaba varane saabumine (10 paeva varem kui 34 aasta keskmine saabumisaeg) ennustas umbes kuu aega hiljem saabunud ilma jahenernist ja vdib-olla ka novembri IBpul (seega tervelt kaks ja pool kuud parast esimeste siidisabade kohtarnist) saabunud kulrnalainet. Vastuolus sellega on siidisabade vahesus sel sugisel a. saabus kbnealuse viieaaszase vaatlusperioodi kohta kbige rohkem siidisabasid (173 vaatlust). Esirnesi siidisabasid nahti sama vara kui eelmisel aastal (15. septernbril Karksi juures), jargnevalt 18. septernbril Sindis, 20. septembril JBgeval ja septernbri viimase dekaadi jooksul veel seitsmes kohas. Septembrikuu ilrn seevastu oli normilahedane. Oktoobri algul nahti siidisabasid sarnuti mitrnel pool, alates regulaarsemalt ja mitmes vaatluskohas kohati neid peaaegu iga paev kuni novembri alguseni. KBige enarn teateid parineb jallegi Parnurnaalt. Sel perioodil oli siidisaba sage ka teistes Laane- ja Loode-Eesti paikkondades. Terve oktoobrikuu valitses rneil soe ja ookulmadeta ilrn. Niisiis ei jahenenud ilrn tervelt poolteise kuu jooksul peale siidisabade varast ilmurnist! Novembri alguses ilrn jahenes, registreeriti esimesi miinustemperatuure ja lumesadusid. Nagu sugisel alati, nii IBppes ka sellel aastal siidisabade arvukam Iabiranne novernbris (hoogsam Iabiranne oli 19. oktoobrist 21. novembrini). Parast seda nahti siidisabasid detsembri IBpuni vahesel arvul ning harva. Pidevamalt nahti kauemaks kohalejaanud salku ainult mbnes vaatluspaigas Laane-Eestis (Vihtra, Haapsalu). Kuid v6ibolla olid sealsed vaatlejad hoolikamad kui teised? Detsembri esimesel nadalal saabus fenoloogiline talv koos korraliku lumikattega. Kas jareldada, et siidisabade varane saaburnine ennustas talve saabumist rohkem kui kaks ja pool kuud ette? Kuid ka teistel aastatel jdudsid siidisabad kohale ligikaudu sarnal kuupaeval (ajavahemikus 15. september kuni 29. septernber). Ka 34 aasta keskrnine siidisabade saaburniskuupaev on 25. september (see oleks aga kindlasti veelgi
6 8 Hirundo 1995 Nr. 2 varasem, kui aastate reas ei esineks hilinenud vaatlusi). Jaab mulje, et esimesed siidisabad jbuavad meile alati enam-vahem samal ajal, sdltumata ilmast ning Iaheneva talve iseloomust. Vaatleme siiski veel uht aastat aasta oli siidisabade arvukuse poolest keskmine (117 vaatlust). Esimesi siidisabasid nahti juba 24. septembril Kardlas, 29. septembril Ravilas, 5. oktoobril Lehtses (1 is.), 13. oktoobril Tartus (70 is.) ja 14. oktoobril Parnus (15 is.). Et vahetult enne viimaseid vaatlusi langes Bhutemperatuur Pdhja-Eestis alla O'C, siis vdiks vaita, et siidisabade rohkearvulisern sisselend jargnes dhutemperatuuri langusele. Tuletagem aga meelde loo alguses puudutatud vaatluste juhuslikkuse probleemi! Pole sugugi vcimatu, et suuremaid parvi esines Eestis ka juba tunduvalt varern, kuid nad ei sattunud meie vaatlejate silma alla. Ka sellel aastal oli septembrikuu keskmine oopaevane Bhutemperatuur norrnilahedane, kuid oktoober (vaatamata rnainitud temperatuurilangusele 11. ja 12. oktoobril) oli keskmisest soojem. Siidisabade hoogsam sisseranne (vbi Bigemini Iabiranne) algas 19. oktoobril (mil ilm jahenes ja paiguti lund sadas) ning kestis 21. novembrini. Ka november oli Eestis keskrnisest soojem. Parast 21. nov. nahti siidisabasid vaid vahestes kohtades. Keskmisest soojem oli ka detsember. Mida oelda kokkuvijtteks? Siinvaadeldud viie aasta jooksul oli talve algus k6ige kulmem aastal. Sellel sugisel saabusid esimesed siidisabad meile suhteliselt hilja, nirnelt 29. septembril. Ka oli nimetatud sugisel neid linde Eestis vahe. Ehkki jargnenud nelja aasta detsembri ilm oli tunduvalt soojem, langes kbigil aastatel oopaeva keskmine Bhutemperatuur juba detsembri alguses tunduvalt. Varasem kijlmalaine esines kahel aastal viiest ( ja 1981.) MBlemal nimetatud aastal saabusid siidisabad Eestisse varakult. Samas aga ainult 3 paeva hilisema siidisabade saabumisega a. ning sellele jargnenud tavalisest rohkearvulisema esinemisega ei kaasnenud kulmalainet novembris, vaid alles detsernbri II dekaadil aastal kohati esimesi siidisabasid hilja (24. septembril). Ka kulrn tuli alles detsernbris ja jai nbrgaks. Niisiis on tulemused uksjagu vastuolulised ja mingeid vaga selgeid jareldusi ja prognoose teha pole vdimalik. Seda isegi siis, kui aluseks on kullaltki suure hulga vaatlejate andrned. Siidisabasid nahakse Eestis igal aastal vcrdlemisi varakult - septembri keskel vbi teisel poolel. Suuri kbikumisi siidisabade saabumisaegades ei esine. See asjaolu manitseb ettevaatlikusele nn. rahvasunoptikute poolt valjakuulutatud ilmaennustuste Bigekstunnistamisel.
7 Hirundo 1995 Nr. 2 9 Kommentaar Eesti Ornitoloogiauhingu fenoloogiline vaatlusvbrk on teinud tohutut ja tanuvaarset tood andmestiku kogumisel randlindude ja talvitajate saabumise ja lahkumise kohta. Niisugused paljude aastate jooksul kogutud hulgalised andmed osutuvad edaspidi kahtlemata suure tlhtsusega uldistavate uuringute Iahteallikaks. Eesti ornitoloogia kaks vanameistrit - Lemming Rootsmae ja varalahkunud Heinrich Veromann teevad kaesolevas artiklis katse uhe konkreetse liigi kohta kogunenud andmeid kriitiliselt analuiisida ja uurida, kas talikulaliste saabumisaja ja hulga alusel oleks vdimalik piisavalt kindlalt laheneva talve iseloomu ette ennustada. Kuuleme ju raadiost ja loeme ajalehtedestki alaldpmata scdasorti e~mustusi. Paraku ei ole fenoloogiliste andmete kasutamine meteoroloogias just kergete killast iilesanne, kuna siin on tegemist tohutu hulga iiksteisest sdltuvate ja uksteist ms?jutavate teguritega. Kaasajal on teaduses niisuguste protsesside modelleerimisel jdutud vaga suure komplitseeritusastmeni, kus mitmembbtmelisse statistilisse analuusi on kaasatud terve hulk faktoreid. Edusamme on tehtud nahtuste kvantitatiivse kirjeldamise meetodite edasiarendamisel. Ometi on hasti rakendatavad tulemused visad tulema. Meil Eestis on lindudega seotud fenoloogianahtuste teoreetilise kirjeldamise ja modelleerimisega seni tegelenud kbige rohkem Juri Keskpaik ja Arne Ader. Kaesolevas kirjatukis kasutatav verbaalne analuus ei kannata kull valja vbrdlust tanapbvaste matemaatiliste uurimismeetoditega ja tbsiteadlane markab siinses analuusikatses tervet rida norku kohti, kuid samas aratab sumpaatial autorite kriitiline ja ettevaatlik suhtumine esrnapilgul ahvatlevate jarelduste tegemisse. Autorid juhivad tahelepanu hulgale vigade allikaile, mis fenoloogiliste vaatluste kasutamist raskendavad, ja avavavad sel viisil probleemi ne,ilegi vaatlejaile, kelle eelteadmised tbsiteaduslikust tekstist veel aru saada ei vdimalda. Uhtlasi selgub andmete edasise kogumise vajallkkus, sest iiks kindlaim vbimalus takistustest jagu saamiseks on andmete suur hulk. Uhtlasi annab artikkel ka usna uhese vastuse mbnesid vaevavale kusimusele nn. rahvasunoptikute ennustuste usaldusvaarsuse kohta. Kui isegi arvukate vaatlejate andmete pbhjal on kindlate prognooside tegemine raske, siis seda enam mingite uksikvaatluste korral. Raivo Mand loomaiikoloogia korraline professor Arrival of Bohemian Waxwing and Weather: Is the Forecasting Possible? The weather forecasting of many traditions have tried to predict the character of the comming winter by the arrival of winter birds. The authors of the present paper try to analyse the possibility of such forecasts by the arrival of Bohemian Waxwing - one of our most common winter bird - and compare the data collected during 34 years (ornithophenological observations of the years ).
SUITSUPAASUKE - AASTA LIND 2000 Mati K o s e Eesti Ornitoloogiaijhing, pk. 227, Tartu Kokkuv6te. Suitsupaasuke (Hirundo r~~stica) valiti Eesti O
SUITSUPAASUKE - AASTA LIND 2000 Mati K o s e Eesti Ornitoloogiaijhing, pk. 227, 50002 Kokkuv6te. Suitsupaasuke (Hirundo r~~stica) valiti Eesti Ornitoloogiaiihingu poolt 2000. aasta linnuks, Kaesolevas
RohkemÜlesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased
Ülesanne #5: Käik objektile Kooli ümberkujundamist vajava koha analüüs. Ülesanne #5 juhatab sisse teise poole ülesandeid, mille käigus loovad õpilased oma kujunduse ühele kohale koolis. 5.1 Kohavalik Tiimi
Rohkem2016 aasta märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme,
2016 märtsi tulumaksu laekumine omavalitsustele See ei olnud ette arvatav Tõesti ei olnud, seda pole juhtunud juba tükk aega. Graafikult näeme, et märtsis laekus tulumaksu eelmise märtsist vähem ka 2009
RohkemÕppeprogramm „vesi-hoiame ja austame seda, mis meil on“
ÕPPEPROGRAMM VESI-HOIAME JA AUSTAME SEDA, MIS MEIL ON PROGRAMMI LÄBIVIIJA AS TALLINNA VESI SPETSIALIST LIISI LIIVLAID; ESITUS JA FOTOD: ÕPPEALAJUHATAJA REELI SIMANSON 19.05.2016 ÕPPEPROGRAMMI RAHASTAS:
RohkemFIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire aastal Ja
FIE Jaanus Elts Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus Töövõtulepingu nr 2-24/Trt-17, 7. aprill 2008 aruanne Metskurvitsa mängulennu seire 2008. aastal Jaanus Elts Tartu, 2008 Metskurvits on erakordselt raskesti
RohkemAS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 2001
AS TEEDE TEHNOKESKUS LIIKLUSLOENDUS LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Tallinn 21 LIIKLUSSAGEDUSKÕVERAD TUGIMAANTEEDEL Projektijuht: Kristjan Duubas AS Teede Tehnokeskus Leping 29.3.21 SISUKORD 1. Saateks
Rohkemraamat5_2013.pdf
Peatükk 5 Prognoosiintervall ja Usaldusintervall 5.1 Prognoosiintervall Unustame hetkeks populatsiooni parameetrite hindamise ja pöördume tagasi üksikvaatluste juurde. On raske ennustada, milline on huvipakkuva
RohkemMicrosoft Word - Karu 15 TERMO nr 527.doc
Termoülevaatus nr.57 (57/1. Märts 8) Hoone andmed Aadress Lühikirjeldus Karu 15, Tallinn Termopildid Kuupäev 6.1.8 Tuule kiirus Õhutemperatuur -1,1 o C Tuule suund Osalesid Kaamera operaator Telefoni nr.
RohkemMicrosoft Word - Järvamaa_KOVid_rahvastiku analüüs.doc
Töömaterjal. Rivo Noorkõiv. Käesolev töö on koostatud Siseministeeriumi poolt osutatava kohalikeomavalitsuste ühinemist toetava konsultatsioonitöö raames. Järvamaa omavalitsuste rahvastiku arengu üldtrendid
RohkemVana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi
Vana talumaja väärtustest taastaja pilgu läbi 22.02.2019 Rasmus Kask SA Eesti Vabaõhumuuseum teadur Mis on väärtus? 1) hrl paljude inimeste, eriti asjatundjate (püsiv) hinnang asja, nähtuse või olendi
RohkemPärnakad tõid aastanäitusele ligemale 100 teost - Paberleht - Pärnu Postimees
Pärnu 1 C Toimetus Klienditugi Kolmapäev, 6. detsember 2017 POSTIMEES PÄRNU POSTIMEES UUDISED ARVAMUS KULTUUR VABA AEG TARBIJA PAB Pärnumaa Video Galerii Sport Krimi Elu Kool Ajalugu Ettevõtluslood Maa
RohkemMicrosoft PowerPoint - Keskkonnamoju_rus.ppt
Keskkonnakonverents 07.01.2011 Keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on avalik protsess kuidas osaleda? Elar Põldvere (keskkonnaekspert, Alkranel OÜ) Kõik, mis me õpime täna,
RohkemPowerPoint Presentation
KINNISVARATURU ÜLEVAADE JUUNI 217 Allikad: Maa-amet, city24, Eesti Pank, Statistikaamet Indeksi muutused võrreldes : -kaalutud keskmise m² muutus hinnatipuga (detsember 216): -1% -kaalutud keskmise m²
Rohkem5_Aune_Past
Kuidas kohaturundus suurendab ettevõtte kasumit? Aune Past Past ja Partnerid Kommunikatsioonibüroo aune@suhtekorraldus.ee 1 Miks inimesed teevad seda, mida nad teevad? Kuidas panna inimesed tegema seda,
Rohkemlvk04lah.dvi
Lahtine matemaatikaülesannete lahendamise võistlus. veebruaril 004. a. Lahendused ja vastused Noorem rühm 1. Vastus: a) jah; b) ei. Lahendus 1. a) Kuna (3m+k) 3 7m 3 +7m k+9mk +k 3 3M +k 3 ning 0 3 0,
RohkemPolünoomi juured Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n a n 1 x
1 5.5. Polünoomi juured 5.5.1. Juure definitsioon ja Bézout teoreem Vaadelgem polünoomi kus K on mingi korpus. f = a 0 x n + a 1 x n 1 +... + a n 1 x + a n K[x], (1) Definitsioon 1. Olgu c K. Polünoomi
RohkemMicrosoft PowerPoint - MihkelServinski_rahvastikust.pptx
25.06.2014 Esitluse või esitleja nimi Ida-Virumaa rahvastikust Mihkel Servinski peaanalüütik Statistikaamet Sultsi küla, Mulgimaa Edise, 17. juuni 2014 Rahvaarvu suhteline muutus, 31.03.2000-31.12.2011
Rohkemefo09v2pke.dvi
Eesti koolinoorte 56. füüsikaolümpiaad 17. jaanuar 2009. a. Piirkondlik voor. Põhikooli ülesanded 1. (VÄRVITILGAD LAUAL) Ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuva horisontaalse laua kohal on kaks paigalseisvat
RohkemPowerPointi esitlus
Sotsiaaltranspordi toetamise erinevad võimalused Kristiina Tuisk Hoolekande osakond Nõunik 12.10.2017 STT sihtgrupp Seaduse järgi Puudega isik, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist
Rohkem(Microsoft Word - ÜP küsimustiku kokkuvõte kevad 2019)
Ümbrikupalkade küsimustiku kokkuvõte Ülevaade on koostatud alates 2017. aasta kevadest korraldatud küsitluste põhjal, võimalusel on võrdlusesse lisatud ka 2016. aasta küsitluse tulemused, kui vastava aasta
Rohkem2015 aasta veebruari tulumaksu laekumise lühianalüüs aasta veebruari lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest veebruari lõpuks polnud tuludeklar
2015 aasta i tulumaksu laekumise lühianalüüs. 2015 aasta i lühianalüüs pole eriti objektiivne, sest i lõpuks polnud tuludeklaratsioonid laekunud veel üle 2500 ettevõttelt. Rahandusministeerium püüdis küll
RohkemHIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg A
HIV-nakkuse levik Eestis ETTEKANNE KOOLITUSEL INIMKAUBANDUSE ENNETAMINE- KOOLITUS ÕPETAJATELE NOORSOOTÖÖTAJATELE JA KUTSENÕUSTAJATELE Sirle Blumberg AIDS-i Ennetuskeskus HIV-nakkuse olukorra analüüs. Ohustatud
RohkemPowerPointi esitlus
Ühistranspordi korraldamine alates 01.01.2018 Kirke Williamson Maanteeamet 12.10.2017 Haldusreform ja ühistranspordi korraldamine 17.12.2015 toimus esimene arutelu ühistranspordi korralduse üle Aprill
RohkemMicrosoft PowerPoint - nema_linnud_KKM
NEMA merel peatuvate veelindudega seonduvad tegevused ja ajalooline ülevaade Leho Luigujõe rändepeatus, pesitsusala, rändepeatus ja talvitusala talvitusala,, Ida-Atlandi rändetee, Merealade linnustiku
RohkemMicrosoft PowerPoint - Loodusteaduslik uurimismeetod.ppt
Bioloogia Loodusteaduslik uurimismeetod Tiina Kapten Bioloogia Teadus, mis uurib elu. bios - elu logos - teadmised Algselt võib rääkida kolmest teadusharust: Botaanika Teadus taimedest Zooloogia Teadus
RohkemELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tule
ELUPUU Eestikeelne nimi Harilik elupuu, levinud ka hiigelelupuu Ladinakeelne nimi Thuja occidentalis ja thuja plicata Rahvapärased nimed Ilmapuu, tulelaps Süstemaatiline kuuluvus Puittaimede perekond,
RohkemKrediidireiting
Aastaaruande põhiaruanded 2015 Reg. kood: 00000000 Pärnu mnt 5 10148 Tallinn, Harjumaa Tel: 6000000 naidis@naidis.ee, www.naidis.ee > Põhinäitajad 2015 Müügitulu: sh eksport: Ärikasum: Puhaskasum /(-kahjum):
RohkemPowerPoint Presentation
HARIDUS 2006-2009 Tallinna Ülikool, organisatsioonikäitumine, magistrantuur Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli
RohkemLopparuanne agrometeoroloogia RUP
Riikliku programmi Põllumajanduslikud rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel 2009 2014 lisa 4 Jõgeva Sordiaretuse Instituut Agrometeoroloogiliste prognooside ja kokkuvõtete koostamine Projekti juht:
RohkemMälumäng Vol 3.
Mälumäng Vol 3. 1. Mis linnu pilti on kujutatud 1993. aasta Soome 10-margasel metallmündil? a. Teder b. Lumekakk c. Laululuik d. Metsis Õige vastus d. Metsis 2. Millega kogus tuntust Külli Kersten Tartumaalt
RohkemHCB_hinnakiri2018_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.01.2018 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 73 87 75 89 C 12/15 77 92 79 94 C 16/20 79 94 81 96 C 20/25 82 98 84 100
RohkemIMO 2000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, aprillil a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a 2, a 3,
IMO 000 Eesti võistkonna valikvõistlus Tartus, 19. 0. aprillil 000. a. Ülesannete lahendused Esimene päev 1. Olgu vaadeldavad arvud a 1, a, a 3, a 4, a 5. Paneme tähele, et (a 1 + a + a 3 a 4 a 5 ) (a
RohkemMicrosoft Word - Eesti-turism2015
EESTI JA EUROOPA TURISM 215 EUROOPA TURISM Maailma Turismiorganisatsiooni (UNWTO) esialgsetel andmetel kasvas 215.a. kokkuvõttes välisturism kogu maailmas 4,4% (allikas: UNWTO World Tourism Barometer,
RohkemTartu Ülikool
Tartu Ülikool Code coverage Referaat Koostaja: Rando Mihkelsaar Tartu 2005 Sissejuhatus Inglise keelne väljend Code coverage tähendab eesti keeles otse tõlgituna koodi kaetust. Lahti seletatuna näitab
RohkemMicrosoft Word - ET_ _final
JUHTKIRI nõukogu tegi 2011. aasta 6. oktoobri istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta baasintressimäärad muutmata. Inflatsioon on jätkuvalt kõrge ja saadud teave on kinnitanud,
RohkemPiima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 20
Piima ja tooraine pakkumise tulevik kogu maailmas Erilise fookusega rasvadel ja proteiinidel Christophe Lafougere, CEO Gira Rakvere, 3rd of October 2018 clafougere@girafood.com Tel: +(33) 4 50 40 24 00
RohkemPowerPoint Presentation
Majandusarengud maailmas lähiaastatel Ülo Kaasik Eesti Panga asepresident Maailma majandusaktiivsus on vähenenud Probleemid on tööstuses, kus eksporditellimused on jätkuvalt vähenemas Majanduskasv püsib
Rohkem(Microsoft Word - Purgatsi j\344rve supluskoha suplusvee profiil l\374hike)
PURGATSI JÄRVE SUPLUSKOHA SUPLUSVEE PROFIIL Harjumaa, Aegviidu vald Koostatud: 01.03.2011 Täiendatud 19.09.2014 Järgmine ülevaatamine: vastavalt vajadusele või veekvaliteedi halvenemisel 1 Purgatsi järve
RohkemValik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapo
Valik harjutusi eesti keele postkaartide jaoks Tervitused ja hüvastijätud Grupp töötab paarides, harjutab fraase ja täiendab kaardil olevat veel omapoolsete tervitus- ja hüvastijätufraasidega. Saab arutleda,
Rohkem(Microsoft PowerPoint - Investeerimishoius_Uus_Maailm_alusvara_\374levaadeToim.ppt)
02 6 Investeerimishoius Uus Maailm Aktsiainvesteeringu tootlus, hoiuse turvalisus 1 Investeerimishoius UUS MAAILM Müügiperiood 07.05.2008 02.06.2008 Hoiuperiood 03.06.2008 14.06.2011 Hoiuvaluuta Eesti
RohkemMatemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul ühe muutuja funktsioo
Matemaatiline analüüs IV 1 3. Mitme muutuja funktsioonide diferentseerimine 1. Mitme muutuja funktsiooni osatuletised Üleminekul üe muutuja funktsioonidelt m muutuja funktsioonidele, kus m, 3,..., kerkib
RohkemEetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: Mari Kooskora Sügis
Eetika kui tulevikuvaluuta tarbimiskeskkonnas!? Dr. Mari Kooskora Dotsent, EBS Ärieetikakeskuse juhataja Pilt: www.aaii.com Mari Kooskora Sügis 2013 1 Pisut taustast (EPL, H. Mets, nov 2005) Mari Kooskora
Rohkemtallinn arvudes 2003.indd
15 16 Ilmastik ja keskkond 1. Õhutemperatuur, 2003... 18 2. Päikesepaiste, 2003.... 19 3. Sademed, 2003... 20 4. Keskmine tuule kiirus, 2003.. 21 5. Looduskaitse load, 2003..... 22 6. Õhusaaste paiksetest
RohkemEesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga KOV Kokku 112 Aegviidu vald Anija vald Harku vald Jõelähtme vald
Eesti elanike arv KOV-de lõikes seisuga 01.01.2017 KOV Kokku 112 Aegviidu vald 716 140 Anija vald 5624 198 Harku vald 13966 245 Jõelähtme vald 6341 295 Keila vald 4906 296 Keila linn 9861 297 Kernu vald
RohkemInstitutsioonide usaldusväärsuse uuring
INSTITUTSIOONIDE USALDUSVÄÄRSUS Maksu- ja Tolliamet I kvartal 0 Liis Grünberg Pärnu mnt, Tallinn +() 0 Liis@turu-uuringute.ee www.turu-uuringute.ee METOODIKA Tulemuste omandiõigus: kuulub Turu-uuringuta
RohkemDIPLOM Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg saavutas Pranglimise eelvõistluse I etapil 7954 punktiga 8. klassi arvestuses 1. k
Miina Härma Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Oliver Tennisberg 7954 punktiga 1. koha Pärnu Mai Kooli 8.b klassi õpilane Krethel Tiits 7443 punktiga 2. koha Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 8.b klassi õpilane Marie
RohkemSlaid 1
Eesti kinnisvaraturg Mihkel Eliste Arco Vara kinnisvaraanalüütik 26.04.2019 Tartu Tänased teemad Eesti kui tervik Tallinn, Tartu, Pärnu ja ülejäänud Eesti Elukondliku kinnisvara turg Mõningal määral muud
RohkemMicrosoft PowerPoint - Tiina Saar.ppt [Compatibility Mode]
Tööõnn läbi mitmekülgse hariduse Tiina Saar, Äripäeva Tööjõuturg toimetaja ja karjäärinõustaja 15.10.2010 Tiina Saar - Aaretesaar.ee 1 Tähelepanekud kogemusest Ettevõtetes, kus ei keskenduta pehmetele
RohkemG OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS
G OSA A VARIANT RESPONDENDILE ISE TÄITMISEKS GS1 Järgnevalt on kirjeldatud lühidalt mõningaid inimesi. Palun lugege iga kirjeldust ja märkige igale reale, kuivõrd Teie see inimene on. Väga Minu Mõnevõrra
RohkemRehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga (Lg 1), päringu aeg :36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inime
Rehabilitatsiooniteenuste järjekord ja esimene vaba aeg seisuga 01.02.2017 2 (Lg 1), päringu aeg 01.02.2017 13:36:14 Lg3 - Sihtgrupp 1: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse 2-1 lg 2 p 1 tähenduses
RohkemPowerPoint Presentation
Kick-off 30.06.2014 Toetuse kasutamise leping Kadri Klaos 30.06.2014 Lepingu struktuur Eritingimused Üldtingimused Lisa I, Projekti sisukirjeldus Lisa II, Projekti eelarve Lisa III, Projekti rahastamis-
RohkemTallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, a. Tallinna Jär
Tallinna Järveotsa Lasteaed Peokava Tere, Vastlapäev! Autor: Olga Carjova, Tallinna Järveotsa Lasteaia muusikaõpetaja 1 Tallinn, 2015. a. Töökirjeldus. Rühma vanus: 5-6 aastased lapsed. Peo teema: Vastlapäev.
RohkemSUUNISED, MIS KÄSITLEVAD SELLISEID TESTE, LÄBIVAATAMISI VÕI TEGEVUSI, MIS VÕIVAD VIIA TOETUSMEETMETE RAKENDAMISENI EBA/GL/2014/ september 2014 S
EBA/GL/2014/09 22. september 2014 Suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 17 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Piirivalve väliõppekeskus
Rohkemm
Teraviljafoorum 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Raul Rosenberg Maaelu Edendamise Sihtasutus 21. märts 2017 Riskijuhtimine teraviljakasvatuses Riskijuhtimine on mitmetahuline Riskid ettevõtte välised
RohkemHCB_hinnakiri2017_kodukale
Betooni baashinnakiri Hinnakiri kehtib alates 01.04.2016 Töödeldavus S3 Töödeldavus S4 / m 3 /m 3 km-ga / m 3 /m 3 km-ga C 8/10 69 83 71 85 C 12/15 73 88 75 90 C 16/20 75 90 77 92 C 20/25 78 94 80 96 C
Rohkem5.klass Loodusõpetus ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. V
ÕPPESISU JÕGI JA JÄRV. VESI KUI ELUKESKKOND Loodusteaduslik uurimus. Veekogu kui uurimisobjekt. Eesti jõed. Jõgi ja selle osad. Vee voolamine jões. Veetaseme kõikumine jões. Eesti järved, nende paiknemine.
RohkemDIPLOM Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7.a klassi õpilane Helene Loorents osales edukalt Pranglimise Eesti MV 2016 eelvõistluse I etapil ja saavutas p
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 7.a klassi õpilane Helene Loorents ja saavutas 10485 punktiga Pärnumaa koolide 1. koha. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 8.b klassi õpilane Kätlin Kits ja saavutas 9478 punktiga
RohkemEluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu,
Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 7. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 7 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 7. aastal Keskkonnaameti tellimisel
RohkemMicrosoft Word - 56ylesanded1415_lõppvoor
1. 1) Iga tärnike tuleb asendada ühe numbriga nii, et tehe oleks õige. (Kolmekohaline arv on korrutatud ühekohalise arvuga ja tulemuseks on neljakohaline arv.) * * 3 * = 2 * 1 5 Kas on õige, et nii on
RohkemEesti seenioride meistrivõistlus 09. dets Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) Sise- Koht Eesnimi Perenimi S.a. Klubi Seeriad Σ
Eesti seenioride meistrivõistlus 09. dets. 2018 Rapla 40l Õhupüstol Meesveteranid I (55-64) 1954-1963 Sise- I Heldur KURIG 1958 Elva LSK 89 92 92 94 367 10 II II Vello KARJA 1960 KL MäLK 93 93 89 89 364
RohkemKuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata?
Kuidas coaching aitab juhil tiimiliikmeid aktiivsemalt tööprotsessi kaasata? Tiina Merkuljeva superviisor coach, ISCI juhataja tiina.merkuljeva@isci.ee www.isci.ee Töötajate kaasamispraktika areng Inspireeriv
RohkemMida me teame? Margus Niitsoo
Mida me teame? Margus Niitsoo Tänased teemad Tagasisidest Õppimisest TÜ informaatika esmakursuslased Väljalangevusest Üle kogu Ülikooli TÜ informaatika + IT Kokkuvõte Tagasisidest NB! Tagasiside Tagasiside
RohkemДЕЛОВОЕ ОБЩЕНИЕ
Tõhusa ja kaasahaarava õppe korraldamine kõrgkoolis 1. Teema aktuaalsus 2. Probleemid 3. Küsitlusleht vastustega 4. Kämmal 5. Õppimise püramiid 6. Kuidas edasi? 7. Allikad 1. Vene keele omandamine on
RohkemPakiautomaatide tühjendamise kellaajad Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat
Pakiautomaat Tühjendamine E R Tühjendamine L Ahtme Grossi pakiautomaat 17:00 17:00 Antsla Konsumi pakiautomaat 14:00 11:00 Aruküla Konsumi pakiautomaat 18:00 14:00 Aseri Grossi pakiautomaat 10:00 10:00
Rohkemaegcau
Eluslooduse mitmekesisuse ja maastiku seire allprogrammi Valitud elupaikade talilinnustik 2015. aasta aruanne Koostaja: Jaanus Elts Tartu, 2015 1 Eesti Ornitoloogiaühing täitis 2014. aastal Keskkonnaameti
RohkemMicrosoft PowerPoint - Allan Hani RKAS korrashoiuhanked - EKKL
RKAS korrashoiu hanked Keskkonna- ja tehnilise toe osakond Osakonna juhataja Allan Hani 2019 Riigi Kinnisvara AS Kinnisvarahalduse ja arenduse ettevõte Asutatud 2001. a riigi kinnisvara senisest tõhusamaks
RohkemD vanuserühm
Nimi Raja läbimise aeg Raja läbimise kontrollaeg on 2 tundi 30 min. Iga hilinenud minuti eest kaotab võistleja 0,5 punkti. Mobiiltelefoni ei tohi maastikuvõistlusel kaasas olla! Hea, kui saad rajale kaasa
Rohkemvv05lah.dvi
IMO 05 Eesti võistkonna valikvõistlus 3. 4. aprill 005 Lahendused ja vastused Esimene päev 1. Vastus: π. Vaatleme esiteks juhtu, kus ringjooned c 1 ja c asuvad sirgest l samal pool (joonis 1). Olgu O 1
Rohkem19. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, Arvridade koonduvustunnused Sisukord 19 Arvridade koonduvustunnused Vahelduvat
9. Marek Kolk, Kõrgem matemaatika, Tartu Ülikool, 203-4. 9 Arvridade koonduvustunnused Sisukord 9 Arvridade koonduvustunnused 23 9. Vahelduvate märkidega read.......................... 24 9.2 Leibniz i
RohkemMicrosoft PowerPoint - Konjunktuur nr 3 (194) pressile marje .ppt
Konjunktuur 3 (194) 1. Majanduse üldolukord 2015. a septembris ja 6 kuu pärast (L. Kuum) 2. Konjunktuuribaromeetrid: september 2015 2.1. Tööstusbaromeeter (K. Martens) 2.2. Ehitusbaromeeter (A. Vanamölder)
RohkemMicrosoft Word - Errata_Andmebaaside_projekteerimine_2013_06
Andmebaaside projekteerimine Erki Eessaar Esimene trükk Teadaolevate vigade nimekiri seisuga 24. juuni 2013 Lehekülg 37 (viimane lõik, teine lause). Korrektne lause on järgnev. Üheks tänapäeva infosüsteemide
RohkemVäljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Väljaandja: Regionaalminister Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 28.01.2005 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 09.06.2005 Avaldamismärge: RTL 2005, 13, 116 Elukoha
RohkemTallinna patsient valikute ristmikul
Tallinna patsient valikute ristmikul Dr. Vassili Novak Konverents õpitud abitus 27 märts 2013 kiirabi 20613 80787 muul viisil saabunud 60174 25,52% 74,48% LV1 LV2 LV3 LV4 EMO saal + isolaatorid IR saal
RohkemTeadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine
MINISTRI KÄSKKIRI 10.04.2017 nr 1.1-2/17/85 Teadus- ja arendustegevuse korralise evalveerimise 2017. aasta hindamiskomisjoni moodustamine ja selle töökorra kinnitamine Teadus- ja arendustegevuse korralduse
RohkemDVD_8_Klasteranalüüs
Kursus: Mitmemõõtmeline statistika Seminar IX: Objektide grupeerimine hierarhiline klasteranalüüs Õppejõud: Katrin Niglas PhD, dotsent informaatika instituut Objektide grupeerimine Eesmärk (ehk miks objekte
RohkemMicrosoft Word - 228est.doc
KINNITATUD AS Eesti Loots nõukogu 11.06.2018 otsusega Lootsitasu määrad ja maksmise kord 1. Lootsitasu määrad kohustuslikus lootsimispiirkonnas on: GT Lootsimine sadama akvatooriumil Lootsimine väljaspool
RohkemMicrosoft Word - Koordinatsioonikogu materjal printimiseks
Alaealiste komisjonide tegevuse analüüs Eesti Noorsootöö Keskus 1.02.2010 Helen Kereme 1 Sisukord 1 ALAEALISTE KOMISJONIDE TEGEVUSE ANALÜÜS LÄBI AASTATE... 3 1.1 Alaealiste komisjonid Eestis... 3 1.2 Alaealiste
RohkemPowerPointi esitlus
Mõttemõlgutus alkoholi ja seaduste teemal Ülle Laasner Rapla Maavalitsus Eesti Tervisedenduse Ühing Rapla maakonna koolinoorte uimastikasutuse uuring 2013 Öise alkoholimüügi piiramise kulg Raplamaal
RohkemProjekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi ( ) sõjalise ehituspära
Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs 1 / 13 Projekt Eesti 20. sajandi (1870 1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs Austla (Karala) piirivalvekordon
RohkemIDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring
IDA-TALLINNA KESKHAIGLA Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015 2015 Sisukord: Statsionaarsete patsientide rahulolu uuring 2015... 1 1. Uuringu läbiviimise metoodika... 3 2. Andmete analüüs...
RohkemR4BP 3 Print out
Biotsiidi omaduste kokkuvõte Biotsiidi nimi: Dismate PE Biotsiidi liik (liigid): Tooteliik 9 - Repellendid ja atraktandid (kahjuritõrje) Loa number: UK-06-08 Biotsiidiregistri (R4BP 3) kande viitenumber:
RohkemMicrosoft PowerPoint - loeng2.pptx
Kirjeldavad statistikud ja graafikud pidevatele tunnustele Krista Fischer Pidevad tunnused ja nende kirjeldamine Pidevaid (tihti ka diskreetseid) tunnuseid iseloomustatakse tavaliselt kirjeldavate statistikute
RohkemEBÜ Üldkoosolek
EBÜ 20. aastapäeva koosviibimine Estonia Resort Hotel & Spa A.H. Tammsaare puiestee 4a/6, Pärnu, 04.05.2018. Ülo Kask 20 aastat Eesti Biokütuste Ühingut Asutamine Eesti Biokütuste Ühing - EBÜ (www.eby.ee)
Rohkembioenergia M Lisa 2.rtf
Põllumajandusministri 20. juuli 2010. a määruse nr 80 «Bioenergia tootmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord» lisa 2 Tabel 1 Taotleja andmed 1.1
RohkemProjekt Kõik võib olla muusika
Õpikäsitus ja projektiõpe Evelin Sarapuu Ülenurme lasteaed Pedagoog-metoodik TÜ Haridusteadused MA 7.märts 2018 Põlva Õpikäsitus... arusaam õppimise olemusest, eesmärkidest, meetoditest, erinevate osapoolte
Rohkemuntitled
IDA-VIRUMAA PÕLEVKIVI TÖÖSTUSSE SUHTUMISE UURINGU ARUANNE IDA-VIRUMAA ELANIKKONNA TELEFONIKÜSITLUS Oktoober 2006 www.saarpoll.ee SISUKORD 1. Sissejuhatus ja metoodika........... 3 2. Põhijäreldused....
RohkemMatemaatilised meetodid loodusteadustes. I Kontrolltöö I järeltöö I variant 1. On antud neli vektorit: a = (2; 1; 0), b = ( 2; 1; 2), c = (1; 0; 2), d
Matemaatilised meetodid loodusteadustes I Kontrolltöö I järeltöö I variant On antud neli vektorit: a (; ; ), b ( ; ; ), c (; ; ), d (; ; ) Leida vektorite a ja b vaheline nurk α ning vekoritele a, b ja
RohkemMicrosoft Word - B AM MSWORD
9.2.2015 B8-0098/7 7 Punkt 4 4. kutsub Ameerika Ühendriike üles uurima LKA üleviimise ja salajase kinnipidamise programmide käigus korda saadetud mitmeid inimõiguste rikkumisi ja esitama nende kohta süüdistusi
RohkemA Peet Üldiseid fakte diabeedi tekkemehhanismide kohta \(sealhulgas lühiülevaade
Suhkurtõve esinemissagedus lastel Diabeedi tekkepõhjused Aleksandr Peet SA TÜK Lastekliinik Suhkruhaiguse tüübid 1. tüüpi suhkruhaigus (T1D) Eestis 99,9% juhtudest kõhunääre ei tooda insuliini 2. tüüpi
RohkemPortfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015
Portfoolio Edgar Volkov Ehtekunsti eriala 2015 Curriculum vitae Edgar Volkov Sündinud 1992 Tallinnas edgar.volkov@hotmail.com Haridus Tallinna Kunstigümnaasium (2009-2012) Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja
RohkemJÄRVAMAA SPORDILIIDU ÜLDKOOSOLEKU
P R O T O K O L L Algus kell 18.00 Lõpp kell 19.30 Koosolekust võttis osa 17 klubi esindajat (nimekiri lisatud) Koosoleku juhataja: Jüri Ellram Protokollija: Piret Maaring Hääli luges Kristi Rohtla. PÄEVAKORD:
RohkemPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM ESITLUSE KOOSTAMISE JUHEND Pärnu 2019 SISUKORD 1. SLAIDIESITLUS... 3 1.1. Esitlustarkvara... 3 1.2. Slaidiesitluse sisu... 3 1.3. Slaidiesitluse vormistamine... 4 1.3.1 Slaidid...
RohkemMicrosoft Word - essee_CVE ___KASVANDIK_MARKKO.docx
Tartu Ülikool CVE-2013-7040 Referaat aines Andmeturve Autor: Markko Kasvandik Juhendaja : Meelis Roos Tartu 2015 1.CVE 2013 7040 olemus. CVE 2013 7040 sisu seisneb krüptograafilises nõrkuses. Turvaaugu
RohkemKomisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti ka
L 256/4 Euroopa Liidu Teataja 22.9.2012 MÄÄRUSED KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 862/2012, 4. juuni 2012, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 809/2004 seoses teabega nõusoleku kohta prospekti kasutamiseks,
Rohkem(Microsoft Word - \334levaade erakondade finantsseisust docx)
Ülevaade erakondade finantsmajanduslikust olukorrast seisuga 31.12.2010 Ülevaate eesmärgiks on kirjeldada erakondade rahalist seisu, mis annab informatsiooni nende tugevusest või nõrkusest, mis omakorda
RohkemMicrosoft Word - requirements.doc
Dokumendi ajalugu: Versioon Kuupäev Tegevus Autor 1.0 04.03.2008 Dokumendi loomine Madis Abel 1.1 09.03.2008 Kasutuslugude loomine Madis Abel 1.2 12.03.2008 Kasutuslugude täiendused Andres Kalle 1.3 13.03.2008
RohkemFIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, Marek Kolk
FIDE reitingumäärus 1. juuli 2014 Kuremaa, 2014. Marek Kolk Artikkel 0. Sissejuhatus Artikkel 0.2 (uus) Millal läheb partii FIDE reitinguarvestusse? Reitinguarvestusse minev turniir tuleb ette registreerida
Rohkem2016. a võistluste kokkuvõte a võistlustest
2016. a võistluste kokkuvõte 2017. a võistlustest Andres Piibeleht EKJL Kohtunikekogu juhatuse esimees 12.11.2016 Millest juttu teeme Juhtumitest, mida saanuks teha paremini (kohtunikud aga ka treenerid
Rohkem